Korraldus

Hankija nimi: MAANTEEAMET Riigihanke nimetus: Riigitee 22130 Tartu-Ülenurme km 2,3-2,7 Ülenurmes asuva lõigu ümberehitus ja 22250 Luunja-Kavastu-Koosa km 26,07-26,20 asuva Koosa keskristmiku ümberehitus TEETÖÖDE TEHNILISE KIRJELDUSE ERITINGIMUSED  OSA 1 TEETÖÖDE TEHNILISE KIRJELDUSE ERITINGIMUSED 1.1 SISSEJUHATUS TEEDE REKONSTRUEERIMINE Objekt 1. Riigitee 22130 Tartu-Ülenurme km 2,3-2,7 Ülenurmes asuva lõigu ümberehitus. 1. Projektiga kaasas oleva mahuloendi ja lepingu kululoendi erinevuste korral lähtuda kululoendi mahtudest. 2. Kambja Vallavalitsuse mahtudesse tuleb juurde Tartu mnt 28 kinnistule (katastri nr 94901:007:0304) heki likvideerimine ja selle asemele plankaia ehitamine (h=2m) koos tööprojekti koostamisega. Aia pikkus 65m. 3. Lisada olemasolevale TV JK-2 kaabliskeemile juurde liidetav valgustuse osa. Teostada arvutused F1 kaitselüliti B10 sobivuse kohta. 4. Projekti alasse on projekteeritud ja tänaseks päevaks ka ehitatud sidetrass „Tartumaa Est-side 12-2 Kambja lõigu sidetrass“ – Sidetrassi projekteerimisel on arvestatud ringtee projektiga. Sidetrassi ringtee projekti jooniste peal pole. 5. Tellija on projekti juurde lisanud konstruktsiooni 1B alla ja konstruktsiooni 1A ning 1B ülemineku kohtadele dreenkihi peale geokomposiidi. Geokomposiit on valitud vastavalt NorGeoSpec (NGS) profiilidele. Kasutada spetsifikatsiooniprofiil nr 2-le vastavat geokomposiiti. Geokomposiit 40/40 tuleb paigaldada vastavalt tootja või tarnija soovitustele ja juhistele. Projekti mahud ei sisalda geosünteedi paigaldamiseks vajalikke ülekatteid. Geokomposiit 40/40 - min 150g mittekootud geotekstiil + PET võrk tõmbetugevusega 40kn piki- ja ristisuunas min 10% venivuse korral. 6. Ülenurme ringristmikule paigaldada projektile lisaks 20m reservtoru (valla mahtudes). Eesmärk lähimast haljastuse peal olevast tänavavalgustuse posti juurest vedada reservtoru ringristmiku keskele haljasalale. Vallal soov kasutada seda hilisemalt jõulukaunistuste valgustamiseks. Maht on toodud valla kululoendis. Objekt 2. Riigitee 22130 Tartu-Ülenurme km 1,381 asuva Tõrvandi-Roiu ristmiku ümberehitus 1. Käesolevale projektile on Maanteeameti poolt väljastatud projekteerimistingimused. Töövõtja kohustus koostada põhiprojekt vastavalt väljastatud tingimustele ehitusloa menetluseks. Töövõtjal arvestada pärast projekti valmimist ja ekspertiisi läbimist kulub tellijal maksimaalselt kuni 30 päeva ehitusloa menetluseks enne kui töövõtja saab alustada enda projekti järgi tööde teostamist. 2. Kõik projekteerimiseks vajaminevate lubade ja kooskõlastustega seotud kulud peab kandma töövõtja. Objekt 3. 22250 Luunja-Kavastu-Koosa km 26,07-26,20 asuva Koosa keskristmiku ümberehitus 1. Täiendavalt projektile tuleb ehitustööde käigus likvideerida Valgu kinnistu (86102:001:0109) lääne ja lõuna poolses küljes kasvavad kuused (riigiteede 22249 ja 22250 poolselt küljelt). Mahud toodud kululoendis. Puud tuleb langetada, maa ala puhastada, kännud freesida. Puud kuuluvad maaomanikule.  2. EVS 614:2008 joonis 22 kohaselt tuleb telje teekattemärgistus ülekäiguraja kohas katkestada. 3. Lisateatetahvel 891a peab olema standardi kohane tekst+ bussikujutis , projektis on vaid tekst. 4. Bussipeatusest välja sõites on teeandekoha teemärgis, aga pole märki 221 „anna teed“. Peatusest väljasõidul lisada lm 221. 5. Kuna tegemist on asula liikluskorraga ehk kiirus 50km/h, siis võiks kasutada I suurusgruppi märke vt seletuskiri. 6. Bussipeatusse sissesõidul projekteerida kaarjas lm 331. Bussipeatuse sissesõidu märk koos lisatahvliga paigaldada risti kõrvalmaantee 22250 suhtes, et märk oleks nähtav 22250 teel liiklejatele. 7. Ülekäigurajale projekteerijda ja rajada erivalgustuse kuna ristmik on kõrval valgustatud. a. Ülekäiguraja valgustiheduse püstasendiline hooldeväärtus 1 m kõrgusel ülekäiguraja keskteljest sõidusuunast vaadates on vähemalt 30 lx. Esitada tuleb ka valgusarvutus. 8. Ülekäiguraja asemele rajada künnisega teeületuskoht (50km/h künnis). 9. Märkuste 2-8 teostamiseks vajaminevad kulutused arvestada kululoendis real xxxxx „eritingimustes toodud märkuste lahendamine“. Õigusaktid ja normdokumendid Lisada nõue: Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma Riigikogu poolt 11.02.2015 vastu võetud Ehitusseadustikust ja selle kehtivatest rakendusaktidest, Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, standardite, normdokumentide ja juhendite terviktekstidest, mis on kättesaadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – https://www.riigiteataja.ee/, Standardikeskus, Tallinn Aru 10. http://www.evs.ee/, ning Maanteeameti (MA) veebilehel http://www.mnt.ee/ rubriigist “JUHENDID JA JUHISED” ja „ÕIGUSAKTID“. 1.2 ÜLDISED Täpsemad nõuded ja tehnilised seletuskirjad on esitatud projektides. Kasutatavad materjalid Lisada nõue: Kui Projektdokumentatsioonis või Loendites või käesolevas dokumendis on nimetatud konkreetse tootja toodet, siis võib Töövõtja selle asendada teise tootja samaväärse tootega. Töös kasutatavad tooted on vaja esitada enne nende kasutamist omanikujärelevalvele kooskõlastamiseks. Load Lisada nõue: Töövõtja korraldab tehnorajatiste ehituse ja ümberehituse ehitus- ning kasutusloa taotluste koostamise, esitamise ning tasub väljastamistasu või lõivu. Samuti kohustub töövõtja tasuma tehnorajatiste (s.h. elektriliitumine) liitumistasud. Töövõtja peab võtma kõik ehitustööde käigus vajaminevad load sh metsateatised, kommunikatsioonide haldajate kooskõlastused ning teostama vajalikud märkimistööd (sh geodeetilised tööd, piketaaži paigaldamine jmt), proovivõtmised ja katsetamised. Truupide vahetamiseks rekontrueeritavatel objektidel on vajalik kontrollida, kas on eraldi vaja taotleda vee-erikasutusluba. Kõikide lubade taotlemise ja ettevalmistamisega seotud kulud peab kandma töövõtja. Töökoosolekud Lisada nõue: Korralised objektikoosolekud toimuvad vähemalt 2 korda kuus, va kui on kokku lepitud teisiti. Tööde dokumenteerimine Lisada nõue:  Töövõtja kohustub objekti haldamisel rakendama projektijuhtimis tarkvara Bauhub, Buildocs või analoog. o Analoogne süsteem peab võimaldama jooniste haldamist, ehitustööde päeviku kaetud tööde akti süsteemis täitmist ja digitaalselt allkirjastamist. Lisada mõõteprotokolle ja teostusjooniseid ning PDF faile ja viimastele märkmeid. Süsteem peab võimaldama kogu ehitusega seonduv kommunikatsioon haldamist üheskohas, nt üle vaade protsessi kulgemisest, vaegtööd, probleemid, küsimused, garantiitööd jne. Süsteem peab saatma teate projekti meeskonna liikmetele, kui süsteemi lisatakse uued dokumendid või projekti meeskonnal tekib ülesanne dokumente kooskõlastada või allkirjastada. Töövõtja peab tagama tasuta juurdepääsu Tellija ja Inseneri meeskonnale. o Täitedokumentatsioon antakse üle digitaalsena. o Kõik päevikud ja kaetud tööde aktid koos lisadega ning kõik mõtteprotokollid allkirjastatakse digitaalselt. o Lisaks peab Töövõtja võimaldama laadida keskkonda kõik Inseneri lepinguga kaasnevad dokumendid. o Projektijuhtimistarkvara peab toimima ilma täiendavate programmide laadimiseta arvutitesse ning ei tohi olla mahupiirnaguid tellijale, inseneri meeskonna liikmetele o Töövõtja peab täitma kõik mõõteprotokollid digitaalselt. Nimetatud toimingu jaoks tuleb näiteks Bauhubis, Buildocsis või analoogis luua mõõteprotokollide põhjad (kus kohustus lisada töövõtja enda kajastatud info juurde ka projekti/lepingulised nõuded nimetatud töödele), mida on töövõtjal kohustus täita objektil jooksvalt (näiteks mobiilis või tahvelarvutis) ja hiljemalt sama päeva lõpus tehtud protokollid allkirjastama. Ajutised tööd Lisada nõue: Kõik Lepingu eesmärkide realiseerimiseks vajalikud, täiendavad ajutised tööjoonised, arvutused, töökirjeldused ja tööprojektid (sh kaevukellad) peab Töövõtja arvestama tööjooniste koostamise (makseartikkel nr 10214) hinna sisse ja eraldi tasustamisele ei kuulu. Kõik Lepingu eesmärkide realiseerimiseks vajalikud täiendavad ajutised tööd, rajatised, teed (ajutised teed, rajatised, sillad, toestamised jne sh ajutiste teede ja rajatiste likvideerimine ning olemasoleva olukorra taastamine) peab Töövõtja arvestama ajutiste tööde (makseartikkel nr 10210) hinna sisse ja eraldi tasustamisele ei kuulu. 2.2 RAADAMINE, JUURIMINE, TEEMAA PUHASTAMINE JA SÄILITATAVATE PUUDE KAITSE Kõik raadamise, juurimise, teemaa puhastamise ja säilitatavate puude kaitsmisega tekkinud materjalid, jäätmed jne kuuluvad Töövõtjale utiliseerimiseks, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Projektis märgitud äralõigetel ning teemaa-alal raadamisele kuuluv materjal jääb Tellijale. Kogu projekti raadamise mahud tuleb eelnevalt kinnistuomanikega kokku leppida. Raadamistöödega ei tohi enne omanikult nõusoleku saamist alustada. 2.3 KONSTRUKTSIOONIDE JA TEEPÄRALDISTE LAMMUTAMINE, DEMONTEERIMINE JA ÜMBERPAIGUTAMINE Ehitamine ja töö Lisada nõue: Lammutamise või demonteerimise käigus tekkinud materjalid, mis osutuvad mittevajalikuks või mida ei saa kasutada ehitustööde teostamise juures ning mis ei sisaldu projektis, jäävad üldjuhul Töövõtja omandisse. Töövõtja omandisse ei lähe üldjuhul liikluskorraldusvahendid (s.h liiklusmärgid ja postid, põrkepiire, tähispostid, katte-helkurid). Edaspidi kasutamist leidvad liikluskorraldusvahendid antakse kokkuleppel Töövõtja ja tee omaniku vahel üle tee omanikule. Töövõtjale ei kuulu ka lammutatavad või demonteeritavad eraomanikele kuuluvad konstruktsioonid ja teepäraldised (liiklusmärgid, valgustusseadmed, foorisüsteemid, reklaamid jne.), välja arvatud kui seda on kirjalikult kinnitanud omanik. Mittevajalikud ja mittekasutatavad konstruktsioonid ja teepäraldised eemaldab objektilt ning käitleb nõuete kohaselt Töövõtja. 3.1 KAEVETÖÖD Ehitamine ja töö Lisada nõue: Kaevetöödel tekkinud pinnas, materjal ja võimalikud ohtlikud jäätmed ning ehituspraht, mida ei ole ettenähtud teeprojekti kohaselt kasutada objektil ehitustöödel, kuulub Töövõtjale ning tuleb vajadusel utiliseerida ja eraldi tasustamisele ei kuulu. Peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde piirkonnas Ehituseks sobiliku ja sobimatu pinnase äravedu utiliseerimiseks või taaskasutamiseks väljaspool vastavat kinnisasja tuleb Töövõtjal kooskõlastada Keskkonnaametiga. 4.1 ETTEVALMISTUSTÖÖD (FREESIMINE JA PURUSTAMINE) Ehitamine ja töö Lisada nõue: Rekonstrueerimise objektist üle jäänud Maanteeameti maa pealt tulnud freespuru kuulub Töövõtjale. Valla maa pealt tulnud freespuru kuulub vallale. Freesimine : Töövõtja on kohustatud tagama, et freesipuru on terasuurusega 0-31,5 mm (vajadusel peab Töövõtja kasutama meetmeid - sõeluma, kasutama vastavat purustusseadet jms). Kõik freesimise juurde kuuluvate tööde kulutused (s.h freesimine, materjali purustamine, laoplatsi leidmine ja materjali ladustamine, materjali vedu) on Töövõtja kanda. Nõuded ladustuskohale: 1. Välistatud peab olema freesmaterjali segunemine teiste materjalidega (nt pinnas, savi, kruus jne). 2. Tagatud peab olema vete äravool ladustuskohast, kusjuures ladustusplatsilt pärinevat sademevett ei tohi juhtida loodulikku veekogusse 3. Enne ladustamise vahetut algust tuleb plats üles mõõdistada vastavat MTR registreeringut omava ettevõtte poolt ning koostada teostusjoonis. 4. Peale ladustamist tuleb teostada teostusmõõdistus, millega on võimalik määrata ladustatud materjali kogus. 5. Kõik koostatavad teostusjoonised peavad vastama „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuetele“. 6. Platsil peab olema piisavalt ruumi freesmaterjali edasiseks töötlemiseks (nt: materjali sõelumine, rikastamine jne). 7. Töövõtja peab ladustuskoha eest vastutama ning tagama eeltoodud nõuete täitmise kuni objekti vastuvõtmiseni. 8. Materjali ladustamise täpne asukoht kooskõlastada eelnevalt Tellija poolse projektijuhiga. Kõik kulud seoses platsi ettevalmistamisega (eeltoodud nõuetele vastavaks muutmisega), materjali säilitamisega, materjali üleandmisega ning platsi esialgse olukorra taastamise ja korrastamisega kannab Töövõtja. Kogu tegevus peab olema kooskõlas jäätmekäitlusseadusega. Dokumenteerimine: Toimingud freespuruga. Töövõtja peab mõõdistama ja Insener kinnitama tööde mahtu ning kõik kinnitatud aruanded tuleb kajastada täitedokumentides. Juhul kui tihendustegur on erinev olemasolevas kattes ja lattu veetud materjalil, siis peab Töövõtja ja Insener selle vastavalt ka täitedokumentides dokumenteerima. Tellija ei aktsepteeri materjali kadu ja kõik freespuru, mis üles võetakse peab jõudma mõõdistatult (teostatakse ka vastav teostusjoonis) ja kontrollitult markšeideri poolt mõõdetud laoplatsi koos Tellijale üleandmis-vastuvõtu aktiga. Ülesfreesitud materjalid dokumenteeritakse objektil jooksvalt ja esitatakse täitedokumentides. 4.2 ALUSTE EHITAMINE Materjalinõuded Lisada nõue: Tellija nõusolekul on töövõtjal lubatud kasutada teisi killustiku fraktsioone kui projektis sätestatud. Tellija nõusolekul on lubatud väikse mahuliste tööde puhul kaustada fraktsioneeritud kullustikke, sidumata segusid ja ridakillustikke. Lisada nõue: Täitepinnasena võib kasutada kohaliku muldkehta profileerimisel ja astmete kaevamisel saadavat liiv- või kruuspinnast, mille peenosise sisaldus on alla 15%. 4.8 ASFALTBETOONKATETE EHITAMINE Ehitamine ja töö Lisada nõue: Kogu objektil peavad ülemised kihid olema sujuvalt kokku viidud. Ehitamine ja töö Lisada nõue: Kruntimine tuleb arvestada katte hinna sisse (sh. pikivuugid). 4.11 PEENARDE KINDLUSTAMINE Materjalinõuded Lisada nõue: Sõiduteede tugipeenrad kindlustada paekivikillutikust seguga fr 0/16 või 0/32 (kuni h = 9cm võib kasutada fr 0/16 ja üle h=9cm peab kasutama fr 0/32) (fr 0/32 peab üle 4mm teri >50% ja fr 0/16 peab üle 4mm teri >30 ning peenisosiste sisaldus 8-15%) ja killustik peab vastama nõuetele LA 35 ning C90/3. Ehitamine ja töö Lisada nõue: Peenardele tuleb vajadusel teha lõppviimistlus paekivisõelmetega tagades nõutekohase tihendamise ja kiilumise. 4.12 ÄÄREKIVID Lisada nõue: (1) Äärekivid ja voolurennid valmistatakse looduskivist või betoonist. (3) Nõuded betoonist äärekividele ja voolurennidele on kirjeldatud standardis EVS-EN 1340. Kui kivid puutuvad kokku jäätumisvastaste sooladega, ei tohi kivide keskmine massikadu külmakindluse katsel ületada 0,2 kg/m² ja katse üksiktulemuse massikadu ei tohi ületada 0,5 kg/m². Lisada nõue: Äärekivide aluste ehitamine (sh. killustikalus ja vajadusel liivalus) kuulub äärekivide ühikhinna sisse. 5.7 TRUUPIDE EHITAMINE Truubi paigaldamisel võtta aluseks „Põhitee truubi tüüpjoonised“ Tüüpjoonis madala mulde korral: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/projekteerimine/pohitee_truup_150824-a3_madal_mulle.pdf Tüüpjoonis kõrge mulde korral: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/projekteerimine/pohitee_truup_150824-a3_korge_mulle.pdf Lisada nõue: Truubipäiste kindlustus teha munakividega (d = 15-20 cm) või killustikpuistega geokärjel II profiili geotekstiilil, murumätastusega ((h = 5-10 cm) või erosoonitõkkematiga kasvumullal (h = 5 cm, murukülv). 7.1 LIIKLUSMÄRGID Lisada nõue: Kupitsaid liiklusmärkidele ei rajata. Olevad demonteeritavad ning kõlbulikud liiklusmärgid tuleb üle anda Tellijale. kogus ning nende olem fikseeritakse enne tööde algust akti/protokolliga. Säilitatavad liiklusmärgid tuleb ehituse ajal vajadusel ümber tõsta ning pärast tagasi panna. Kõik liiklusmärgid paigaldada vundamentidele, et oleks tagatud nõutav sahkamis- ja tuule vastupidavus. 7.5 TÄHISPOSTID Materjalivajadus Lisada nõue: Kõik tähispostid peavad olema ankurdatud ja kinnitatud kohtkindlalt. 7.9 AJUTINE LIIKLUSKORRALDUS Liikluskorraldus ja ohutus Lisada nõue: Töövõtja peab olema likvideerinud ajutise liikluskorralduse (sh ajutine teekattemärgistus) objekti vastuvõtmiseks. Sügavate ( truubi põhja sügavus katte üle 2,5m) on lubatud tee sulgeda, kui on olemas mõistliku pikkusega ümbersõidud, mööda kattega teid. 8.1 ELEKTRIÜLEKANDE LIINID Ehitamine ja töö Lisada nõue: Arvestada, et Loendites ei ole eraldi arvestatud ehituse käigus tekkivate võimalike ajutiste võrgukonfiguratsiooni materjalidega. Töövõtja peab nende kuludega arvestama. Kaablite kaevikute kaevamise ning tagasitäite mahud pole arvatud mullatööde koosseisu, need sisalduvad kaablite paigaldustöödes. Tulenevalt Töövõtja poolt valitud tehnoloogiast võivad kaevikute mahud varieeruda, millega peab Töövõtja arvestama. Töövõtja kohustub sõlmima kolmepoolse lepingu Töövõtja, Maanteeameti ja Elektrilevi OÜ vahel (Kolmepoolne leping Elektrilevi OÜ). Töövõtja peab hinna sisse arvestama ka täiendavad tööd, mis puudutavad Elektrilevi OÜ-ga kolmepoolse lepingu sõlmimist (projekti korrigeerimine vastavalt elektrilevi nõuetele, maaomanikelt kooskõlastuste hankimine jne). 8.2 TELEKOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMID Ehitamine ja töö Lisada nõue: Telekommunikatsioonitööde maht vaadatakse üle Inseneri, Tellija esindaja ja telekommunikatsioonisüsteemi omaniku poolt enne tööde algust akteerimine toimub tegelikult tehtavate tööde järgi. Kaablite kaevikute kaevamise ning tagasitäite mahud pole arvatud mullatööde koosseisu, need sisalduvad kaablite paigaldustöödes. Tulenevalt Töövõtja poolt valitud tehnoloogiast võivad kaevikute mahud varieeruda, millega peab Töövõtja arvestama. Arvestada, et Loendites ei ole eraldi arvestatud ehituse käigus tekkivate võimalike ajutiste võrgukonfiguratsiooni materjalidega. Töövõtja peab nende kuludega arvestama. Kaablite kaevikute kaevamise ning tagasitäite mahud pole arvatud mullatööde koosseisu, need sisalduvad kaablite paigaldustöödes. Tulenevalt Töövõtja poolt valitud tehnoloogiast võivad kaevikute mahud varieeruda, millega peab Töövõtja arvestama. Töövõtja kohustub sõlmima kolmepoolse lepingu Töövõtja, Maanteeameti ja Telia Eesti AS vahel (Kolmepoolne leping Telia Eesti AS).  OSA 2 TEETÖÖDE TEHNILINE KIRJELDUS Töövõtja peab teetööde tegemisel juhinduma 18.02.2019. a kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/19/096 „Teetööde tehnilisest kirjeldusest“, mis on elektrooniliselt kättesaadav Maanteeameti kodulehelt. Lisa 1. Riigitee 22130 Tartu-Ülenurme km 1,381 asuva Tõrvandi-Roiu ristmiku ümberehitus 1. Projekti eesmärk 1.1. Liiklusohutuse taseme tõstmine. 2. Olemasolev olukord Projekteeritav ristmik asub Tartu maakonnas Kambja vallas Soinaste külas. Tegemist on kõrvalmaantee 22130 Tartu-Ülenurme ja kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu- Uniküla ristmikuga. Ristmik on 3-haruline ringristmik. Ristmik on valgustatud. Mõlemal kõrvalmaanteel on vasakul pool jalgratta- ja jalgtee. Riigiteede aasta keskmised ööpäevased liiklussagedused (AKÖL) 2018. aasta teeregistri andmetel on toodud alljärgnevas tabelis. Riigitee lõik AKÖL (a/ööp) Raskeliikluse osakaal Kõrvalmaantee 22130 Tartu suund 9072 2% Kõrvalmaantee 22130 Ülenurme suund 4664 1% Kõrvalmaantee 22140 Roiu suund 4261 4% Ristmikul on probleemiks ebaõnnestunult rajatud klompkividest ülesõidetavad alad, mille tulemusena on võimalik (eriti Tartu-Ülenurme suunal) läbida ringristmikku liiga suurel kiirusel. Ristmiku piirkonnas puuduvad kahel harul teeületuskohad ning neid teeületuskohti omavahel ühendav jalgtee – mistõttu on selles kohas probleeme tee ületamisega (eriti tipptundidel). 3. Lähteülesanne 3.1. Projekteerida Tõrvandi-Roiu ristmiku ümberehitus vastavalt eskiisjoonisele (lisas 2). 3.2. Klompkividega ülesõidetavad alad tuleb projekteerida ümber eesmärgiga vähendada ristmiku läbimise kiiruseid ja sujuvust. 3.3. Projekteerida Tõrvandi-Roiu ristmiku Tartu, Ülenurme poolsetele harudele ülekäigurajad. 3.4. Projekteerida Tõrvandi-Roiu ristmiku piirkonda jalgtee, mis ühendab ülekäiguradu ja lähimaid mahasõite. 3.5. Likvideerida projektiga jalgteega piirnevad olemasolevad puud ja projekteerida asendusistutused (elupuu- või viirpuuhekk). 3.6. Projekteerida lõigule kiiruspiirang 50 km/h. Täpsem piirangu ulatus kooskõlastada tellijaga projekteerimise ajal. 3.7. Projekteerida ülekäiguradadele erivalgustus (analoogne Roiu suunal oleva ülekäigurajaga) 3.8. Ülekäiguradadel projekteerida äärekivi allalaskmine. Ülenurme poolne ohutussaar projekteerida tervenisti ümber – näha ette ohutussaare otste üles tõstmine, et kaitsta teed ületavat jalakäijat. 3.9. Kui ülekäigurada satub klompkividega sillutatud alale, tuleb klompkividega sillutatud ala projekteerida ümber nii, et oleks tagatud asfaltkattega teeületus jalakäijatele. 3.10. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. 3.11. Jalgtee projekteerida olemasolevale transpordimaale. 3.12. Arvestada järgmiste parameetritega: 3.12.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav; 3.12.2. Jalgtee laius – vähemalt 1,5 m; 4. Teostada järgmised uurimistööd mahus, mis võimaldavad projekti eesmärki saavutada 4.1. Geodeetilised uurimustööd. 4.2. Geotehnilised pinnaseuuringud. 4.3. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine: 4.3.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse). 4.3.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. 4.3.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. 4.4. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 5. Projekti koostamise üldised nõuded 5.1. Tee ehitusprojekti koostamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määrusest nr 106 „Tee projekteerimise normid“. 5.2. Koostada tee ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 5.3. Sõiduradade laiuse valimisel lähtuda liikluskorralduse juhise 3. osa punktist 1. 5.4. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 5.5. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. 5.6. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat. 5.7. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. 5.8. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada. 6. Uurimistööd 6.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. 6.2. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete äravoolurajatiste projekteerimist: 6.2.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 6.2.2. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. 6.2.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada looduses, mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat). 6.2.4. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. 6.2.5. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. 6.2.6. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses alates ristmikust. 6.2.7. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100m laiuselt (50m ulatuses mõlemalt poolt alates tee teljest). 6.2.8. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100m üles- ja allavoolu). 6.2.9. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max). 6.2.10. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile; 6.2.11. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. 6.2.12. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil. 6.2.13. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Koostada piiriandmete aruanne. 6.2.14. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress, omaniku nimi), mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. 6.2.15. Töövõtja peab arvestama kuludega, mis on vajalikud kinnistusregistrist ja äriregistrist kinnistuomanike andmete saamiseks. 6.2.16. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega,  Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega. 6.2.17. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda. 6.2.18. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 6.3. Teostada geotehnilised uurimustööd 6.3.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded. 6.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellijale). 6.3.3. Jalg- ja jalgrattateedele näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine iga 50m tagant. 6.3.4. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 7. Krundijaotuskava 7.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. 7.2. Krundijaotuskava koostada vastavalt 02.07.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-le 32. 8. Põhiprojekti osad 8.1. Koostada „Riigitee 22130 Tartu-Ülenurme km 1,381 asuva Tõrvandi-Roiu ristmiku ümberehituse põhiprojekt“ vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele. 8.2. Tehnovõrkude tööprojektid. 8.3. Valgustuse põhiprojekt. 9. Projektide koostamise üldised nõuded 9.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. 9.2. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. 9.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). 9.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. 9.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele. 9.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav tüüp projekteeritud. 9.7. Koostada tööristprofiilid (ristlõiked) sammuga 25m (täis- ja veerandpikettidel) ning ehituslõigu iseloomulikest kohtadest (ristmikud, liiklussaared jms.). Tööristprofiilidel näidata olemasolev pind ja selle kõrgusarvud, projektpind, kõrgusarvud, kalded, erinevate kalletega osade laiused, olemasolevad ja uued teemaa piirid, ristuvate kommunikatsioonide asukohad, kaevejoon ning muu tee-ehitusel vajalikuks osutuv  informatsioon. Tööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt. 9.8. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. 9.9. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. 9.9.1. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued. 9.9.2. Vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni. 9.10. Riigitee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate mahasõitude ja ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega kogujateede/ühendusteede abil. 9.11. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada. 9.12. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. 9.13. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 9.14. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitustööde kirjeldustega. 9.15. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa). 9.16. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 9.17. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. 9.18. Koostada töömahuloend (kululoend). 9.19. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja jalgrattateede, ristmike, mahasõitude, rajatiste ja kommunikatsioonide ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise projekteerimise ja ehitusjärelvalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi. 10. Liikluskorraldusvahendid 10.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). 10.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega. 10.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. 10.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. 10.5. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning kooskõlastamiseks Tellijale. 11. Tee valgustus 11.1. Töövõtja ülesandeks on põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse projekt. 11.2. Valgustimasti tüüp täpsustatakse projekteerimise käigus. 11.3. Tee valgustuse projekteerimisel lähtuda järgmistest standarditest, juhenditest ja normidest: 11.3.1. EVS-EN 13201- 2 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded 11.3.2. EVS-HD 384.7.714 S1 2004 Välisvalgustuspaigaldised 11.3.3. EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard 11.3.4. Riigimaanteede valgustamise juhis  11.4. Valgustus projekteerida minimaalses vajalikus mahus, arvestades olemasolevat olukorda. Aluseks võtta „Riigimaanteede valgustamise juhis“. 11.5. Täpne valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus, arvestades Töövõtja ettepanekuid ja põhjendusi. 11.6. Valgustuse tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. 11.7. Projektlahendus tuleb integreerida valgustuse hooldaja kontroll-süsteemi. 11.8. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. 12. Tehnovõrkude ümbertõstmine 12.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada tööprojekt koos töömahtude loendite ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. 12.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. 13. Haljastus ja hooldus 13.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“. 13.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. 14. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine 14.1. Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt kaks kord kuus, asukohaga Veski 23 Tartu. Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks. 14.2. Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis. 14.3. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel. 14.4. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega. 14.5. Koosolekuid protokollib Töövõtja. 14.6. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide valdajatega. 14.7. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade. 14.8. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on  kooskõlastamiseks esitatud. 14.9. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale. 15. Vormistusnõuded 15.1. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 2 eksemplaris paberkandjal ja 2 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) sh. krundijaotuskava (tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal). 15.2. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: 15.2.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul; 15.2.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul; 15.2.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul; 15.2.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; 15.2.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid; 15.2.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. 15.3. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar tellijale ilma maksumusteta ja 1 maksumustega). 6. Ehitusloa menetlus 6.1.Projekteerija valmistab ette Tellijale kõik ehitusloa menetluse läbiviimiseks vajalikud kirjad (ettepanekud, vastused, vaiete põhjendused, projektlahenduse selgitused, jne) koos lisadega (joonised, esialgne krundijaotuskava koos esialgse kavandatava võõranduse jms) sh nendele kinnistu omanikele keda projektiga ettenähtud tööd otseselt mõjutavad (nt kraavitööd, läbisõit krundilt, ajutine maakasutus, puude mahavõtmine kinnistu piiri lähistel jms.) Tegevuste kirjeldus peab olema üheselt mõistetav ja hõlmama kõiki töid mida kinnistul või selle vahetusläheduses teostatakse. Piirinaabritega kooskõlastamise vajadus tuleb täpsustada eelnevalt tellijaga. 6.2.Projekteerija kohustub koostama vastuse ehitusloa tingimuste menetluse raames esitatud ettepanekutele, vaietele, jne 5 päeva jooksul, peale Tellija poolt edastatud vastava sisulist kirjalikul kujul esitatud korraldust. 6.3.Projekteerija kohustub korrigeerima projekteerimise tingimuste kehtestamiseks koostatud projektlahendust vastavalt Tellija korraldustele. Projekti muutmist võivad tingida esitatud vaided, ettepanekud või Tellija muutunud nägemus projektist, jne 6.4.Projekteerija korraldab vajadusel projekti avalikustamised kohalikes omavalitsustes koostöös Maanteeametiga ja koostab vajadusel avalikustamistest osavõtjatele arusaadavad maanteelõikude ning ristmike lahendusi illustreerivad joonised. Ehitusloa menetlemiseks ja ekspertiisi teostamiseks tuleb planeerida minimaalselt 30 päeva alates lõpliku kõike projektdokumentatsiooni hõlmava põhiprojekti esitamisest tellijale.  KORRALDUS 27.07.2020 nr 1-23/20/608 Riigihanke „Riigitee 22130 Tartu-Ülenurme km 2,3- 2,7 Ülenurmes asuva lõigu ümberehitus ja 22250 Luunja-Kavastu-Koosa km 26,07-26,20 asuva Koosa keskristmiku ümberehitus“ (viitenumber 225179) alusdokumentide ja hanketeate muutmine Võttes aluseks riigihangete seaduse § 81 lõiked 1 ja 6, § 82 lõike 1 ning kooskõlas Maanteeameti peadirektori 18.02.2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/158 kinnitatud „Volituse andmine“, muudan Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna juhataja 07.07.2020. a korraldusega nr 1-23/20/552 kinnitatud riigihanke „Riigitee 22130 Tartu-Ülenurme km 2,3-2,7 Ülenurmes asuva lõigu ümberehitus ja 22250 Luunja-Kavastu-Koosa km 26,07-26,20 asuva Koosa keskristmiku ümberehitus“ (viitenumber 225179) alusdokumente ja hanketeadet järgnevalt: 1. Kustutan hanketeate punktidest IV.2.2) ja IV.2.7) kuupäeva „04.08.2020“ ning asendan kuupäevaga „10.08.2020“. 2. Kustutan HD III Tehnilise kirjelduse eritingimused ja asendan tervikuna uuega. Muudatused on märgitud punasega, kustutatud on p. 4.4. (allkirjastatud digitaalselt) Janar Taal juhataja lõuna teehoiu osakond