dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 28. juuli 2020
Viit
12-1/20/35026-1
Registreeritud
28. juuli 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Lp Pakkuja
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12 Riigihangete korraldamine
Sari
12-1 Riigihangete dokumendid
Toimik
12-1/2020
Vastutaja
Kaarel Kaine (MA, Teehoiuteenistus, Lõuna teehoiu osakond)

Failid

  • 📎12-12035026-1 28.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc2478 KB

Sisu (failidest)

LISA 1: Asukoha skeem. Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (E263) km 228,2-229,6 98 a/ööp kate 7m 40 a/ööp 7 kate 6m 16 18 98 a/ööp 19 a/ööp kate 6,5-8m laius 4,5-4,9m 228,6 228,385 308 a/ööp kate 6,5-8m 3671 a/ööp 60 a/ööp kate 9,0m kate 6-7m 229,479 161 a/ööp kate 6-7m 18120 281 a/ööp kate 7m 163 a/ööp 229,6 kate 5,4-6,5m 797 a/ööp kate 7,4-7,7m 1039 a/ööp kate 7m KORRALDUS 12.07.2018 nr 1-3/18/139 Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa km 228,2-229,6 ristmike ümberehituse põhiprojekti koostamiseks Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 1 ja 2 alusel algatas Maanteeamet projekteerimistingimuste menetluse põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 228,2-229,6 ristmike ümberehituse põhiprojekti koostamiseks. Vastavalt EhS § 31 lg-le 1 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju algatamise vajaduse. Keskkonnamõju hindamise menetlusi käesolevalt ei kohaldata, kuna kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõjuhindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ esitatud tegevuste nimistusse ning see üksi ega koostoimes muu tegevusega ei mõjuta Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Vastavalt EhS § 31 lg-le 2 koostas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu ja korraldas selle kohta arvamuste kogumise ja eelnõu kooskõlastamise. Kooskõlastuste ja arvamuste esitamise tähtaeg oli 15.01.2018. Vastavalt EhS § 31 lg-le 6 kooskõlastajate ja arvamuse andjate puhul, kes nimetatud tähtajaks ei ole kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist loetakse projekteerimistingimuste eelnõu vaikimis kooskõlastatuks ja eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste kohta arvamust avaldada. Projekteerimistingimuste kooskõlastamine Ehitusseadustiku § 31 lg 4 p 1 kohaselt esitatakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega. 1. Põllumajandusametile (Maanteeameti kiri 05.01.2018 nr 15-4/18/643-1) esitati projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks, sest projekteerimistingimuste esemeks oleval alal asub maaparandussüsteem Erastvere I. Põllumajandusametil (11.01.2018 nr 14.5-1/55-1) puuduvad vastuväiteid projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamise osas. Maanteeamet otsustas: Lugeda projekteerimistingimused Põllumajandusameti poolt kooskõlastatuks. 2 2. Kanepi Vallavalitsusele (Maanteeameti kiri 15-4/18/1320-1) esitati projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks, sest projekteerimistingimuste esemeks oleval alal asuvad kohalikud teed. 2.1 Kanepi Vallavalitsus tegi ettepaneku mitte sulgeda Hurmi tänava ja põhimaantee 2 ristmikku km 229,479. 2.2 Kanepi Vallavalitsus tegi ettepaneku mitte rajada bussipeatuseid põhimaantee 2 äärde ristmiku km 229,479 lähedusse. Maanteeamet otsustas: 2.3 Täiendada projekteerimistingimusi. Hurmi tänava ja põhimaantee 2 ristmikku km 229,479 mitte sulgeda. Ristmikku muuta ohutumaks kõrvalmaantee harude nihutamisega. Harude nihutamisel eelistada vasaknihutust. 2.4 Täiendada projekteerimistingimusi. Bussipeatust põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa tee äärde mitte tuua, bussipeatus jätta Kanepi alevikku. Lugeda projekteerimistingimused Kanepi Vallavalitsuse poolt kooskõlastatuks. Projekteerimistingimuste menetlusse kaasamine Ehitusseadustiku § 31 lg 4 p 2 kohaselt esitatakse projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Maanteeamet kaasas projekteerimistingimuste menetlusse järgnevate kinnistute omanikud, kelle õigusi või huve võivad antud projekteerimistingimused puudutada (Maanteeameti kiri 09.01.2018 nr 15-4/18/1324-1). Menetlusse kaasati ristmike läheduses asuvate kinnistute omanikud. Menetlusse kaasatud kinnistud: 28501:001:0481; 28501:003:0842; 28501:004:0821; 28501:004:0681; 28501:003:0462; 28501:003:0891; 28501:004:0343; 28501:003:0461; 28501:004:0223; 28501:004:0089; 28501:003:0561; 28501:003:0798 Kinnistuomanike poolt projekteerimistingimuste menetluse ajal arvamusi ja ettepanekuid ei esitatud. Võttes aluseks majandus-ja kommunikatsiooniministri 1. märtsi 2013 määrusega nr 16 kehtestatud Maanteeameti põhimääruse § 9 punkti 1 ja: EhS § 26 lg-d 1 ja 2 Maanteeamet otsustab: 1. anda projekteerimistingimused põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 228,3- 229,6 ristmike ümberehituse põhiprojekti koostamiseks vastavalt lisale. 2. Korraldus jõustub allkirjastamisest. Käesoleva korralduse peale võib esitada Maanteeametile vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Janar Taal Lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht 3 Lisa 1: Projekteerimistingimused Lisa 2: Projekti asukoha skeem Projekteerimistingimused Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 228,2-229,6 ristmike ümberehituse põhiprojekti koostamine 1. Projekti eesmärk Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 228,2-229,6 Kanepi alevikku viivate ristmikel sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 2. Olemasolev olukord Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 228,2-229,6 asuval lõigul on kaks ohtlikku piiratud nähtavusega ristmikku km 228,385 Vähkjärve ristmik ja km 229,479 Kanepi ristmik. Projekteeritav objekt asub Kanepi vallas, Põlva maakonnas. Lõigule km 228,416-229,514 on teeregistri andmetel 2015-ndal aastal rajatud tihe asfaltbetoonkate. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2017. aastal oli km 228,2-229,6 asuval lõigul 3671 a/ööp. sh. raskeliiklust 10%. 3. Lähteülesanne 3.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. 3.2. Km 228,385 asuval Vähkjärve ristmikul parandada nähtavust kõrvalmaantee harude nihutamisega. Ristmiku harude nihutamisega takistada otse üle põhimaantee liikumine. Ristmikel tuleb eelistada vasaknihutust. 3.3. Km 229,479 asuval Kanepi ristmikul parandada nähtavust kõrvalmaantee harude nihutamisega. Ristmike harude nihutamisega takistada otse üle põhimaantee liikumine. Ristmikel tuleb eelistada vasaknihutust. 3.4. Säilitada juurdepääs kinnistutele, millele on olemas ligipääs. 3.5. Tagada jalakäijate ühendused ristmikel. 3.6. Arvestada järgmiste parameetritega: 3.6.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav; 3.6.2. Sõiduradade arv – 2; 3.6.3. Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda testkasutuses olevast juhisest „Sõiduradade laiuse valimise juhis 1+1 sõiduradadega teedel“ 3.6.4. Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 90 km/h (põhjendatud juhtudel lõiguti madalam). 3.6.5. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 3.6.6. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. 4. Uurimistööd 4.1. Töövõtja peab arvestama, et uurimustööde maht võib täpsustuda peale eelprojekti valmimist ja avalike arutelude läbiviimist (see tähendab, et Töövõtja peab arvestama võimalusega, et täiendavaid uurimistöid tuleb teha ka peale eelprojekti valmimist. Täiendavalt tehtavate uurimistööde eest makstakse vastavalt Lepingule). 4.2. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. 4.3. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete äravoolurajatiste projekteerimist: 4.3.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 4.3.2. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. 4.3.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada looduses, mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat). 4.3.4. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. 4.3.5. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. 4.3.6. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses alates ristmikust. 4.3.7. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100m laiuselt (50m ulatuses mõlemalt poolt alates tee teljest). 4.3.8. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100m üles- ja allavoolu). 4.3.9. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max). 4.3.10. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile; 4.3.11. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. 4.3.12. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil. 4.3.13. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Koostada piiriandmete aruanne. 4.3.14. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress, omaniku nimi), mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. 4.3.15. Töövõtja peab arvestama kuludega, mis on vajalikud kinnistusregistrist ja äriregistrist kinnistuomanike andmete saamiseks. 4.3.16. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega. 4.3.17. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda. 4.3.18. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus 1 eksemplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 4.4. Teostada geotehnilised uurimustööd: 4.4.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkirjaga nr 0002 kinnitatud juhendist „Geotehniliste pinnaseuuringute juhend“ ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded. 4.4.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellijale). 4.4.3. Puuraukude asukohad valib Töövõtja. Asukohad kantakse geodeetilisele alusplaanile (EH2000 kõrgussüsteemis) ja esitatakse teadmiseks Tellijale, kellel on õigus vajadusel teha täiendavaid ettepanekuid ja korrektuure. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. EH2000 kõrgussüsteemi lähteandmed küsida Maa-ameti geodeesia osakonnast. 4.4.4. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist. 4.4.5. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning piki teed soise ala algus ja lõpp. 4.4.6. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile 1 eksemplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 4.5. Teostada liiklusuuringud: 4.5.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab: 4.5.1.1. Arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset. 4.5.1.2. Määrata koormussagedus. 4.5.1.3. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist: 4.5.1.3.1. liikluse prognoosi; 4.5.1.3.2. liikluskoosseisu ja koormussagedust; 4.5.1.3.3. teenindustaset; 4.5.1.3.4. liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi; 4.5.1.3.5. aruande kokkuvõtet 4.5.2. Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui „Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastaks 2040“ keskmise kasvuga. 4.5.3. Tellija teeb Töövõtja analüüsi põhjal otsuse, millise liikluskasvuga tuleb katendi projekteerimisel arvestada. 4.5.4. Liiklusuuringu koostajal peab olema vähemalt 5 aastane liiklusuuringute koostamise kogemus ja peab olema teostanud viimase 3 aasta jooksul vähemalt ühe riigitee liiklusuuringu. 4.5.5. Liiklusuuringute aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile 1 eksemplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 4.6. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine: 4.6.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse). 4.6.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. 4.6.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. 4.7. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 5. Krundijaotuskava 5.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. 5.2. Krundijaotuskava koostada vastavalt 02.07.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-le 33. 6. Põhiprojekti osad 6.1. Koostada Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 228,2-229,6 Kanepi alevikku viivate ristmikel põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele. 7. Projektide koostamise üldised nõuded 7.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. 7.2. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. 7.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). 7.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. 7.5. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond kuhu on vastav tüüp projekteeritud. 7.6. Koostada tööristprofiilid (ristlõiked) sammuga 25 m (täis- ja veerandpikettidel) ning ehituslõigu iseloomulikest kohtadest (ristmikud, liiklussaared jms.). Tööristprofiilidel näidata olemasolev pind ja selle kõrgusarvud, projektpind, kõrgusarvud, kalded, erinevate kalletega osade laiused, olemasolevad ja uued teemaa piirid, ristuvate kommunikatsioonide asukohad, kaevejoon ning muu tee-ehitusel vajalikuks osutuv informatsioon. Tööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt. 7.7. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. 7.8. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. 7.8.1. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued. 7.8.2. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise. 7.8.3. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks. 7.8.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajaga. 7.8.5. Vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni. 7.9. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. 7.10. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. 7.11. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa). 7.12. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 7.13. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. 7.14. Koostada töömahuloend (kululoend). 7.15. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja jalgrattateede, ristmike, mahasõitude, rajatiste, ja kommunikatsioonide ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise projekteerimise ja ehitusjärelevalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi. 8. Liikluskorraldusvahendid 8.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). 8.2. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. 9. Haljastus ja hooldus 9.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“. 9.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peab olema selgelt loetav ja arusaadav erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. 10. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine 10.1. Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kuu jooksul, asukohaga Veski 23 Tartus. Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks. 10.2. Töövõtja peab arvestama, et juhul kui kohalikud omavalitsused soovivad, siis toimuvad korralised koosolekud ka kohalikes omavalitsustes sagedusega kuni 1 kord kahe kuu jooksul. 10.2.1. Töövõtja peab antud soovi täpsustama iga kohaliku omavalitsusega eraldi; 10.2.2. Kokkuleppel kohalike omavalitsustega võib erinevate kohalike omavalitsuste koosolekuid ühildada (näiteks toimub kahe või enama valla ühine koosolek kokku lepitud asukohas). 10.3. Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis. 10.4. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel. 10.5. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega. 10.6. Koosolekuid protokollib Töövõtja. 10.7. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide valdajatega ning teiste projektiga seotud asutuste ja isikutega. 10.8. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade. 10.9. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud. 10.10. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale. 11. Vormistusnõuded 11.1. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 4 eksemplaris paberkandjal ja 4 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) sh. krundijaotuskava (tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal). 11.2. Krundijaotuskava vormistada 2 eksemplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 11.3. 1 eksemplar põhiprojektist koos kõikide selle juurde kuuluvate osadega voltida A4 formaadis kausta arhiveerimiseks. 11.4. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: 11.4.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul. 11.4.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul. 11.4.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul. 11.4.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid. 11.4.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid. 11.4.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. 11.5. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar tellijale ilma maksumusteta ja 1 maksumustega). Lisad: 1. Projekteeritava lõigu asukoha skeem. Koostas: Kaarel Kaine, Maanteeamet, [email protected] Lp Pakkuja 28.07.2020 nr 12-1/20/35026-1 Hinnapakkumusel osalemise kutse Maanteeamet kutsub Teid osalema lihtmenetlusega riigihankel ja esitama hinnapakkumuse põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 228,2-229,6 ristmike ümberehituse põhiprojekti korrigeerimisele. Töö teostada vastavalt tehnilisele kirjeldusele (Lisa 1). Töö teostamiseks on aega 90 kalendripäeva. Tööd alustatakse tellija poolt antud alustamiskorraldusest. Hankija sõlmib eduka pakkujaga lepingu lisas 2 toodud tingimustel. Hinnapakkumine esitada hinnapakkumuse vormis (Lisa 3) digitaalselt allkirjastatuna 05.08.2020 e-posti aadressil [email protected]. Esitatud pakkumuste vastavaks tunnistamisel kontrollitakse, kas pakkumus on esitatud nõutud kujul. Vastavaks tunnistatud pakkumustest tunnistatakse edukaks pakkumus, mille hind ilma käibemaksuta on madalaim. Täiendav info: Kaarel Kaine +372 5348 4214 [email protected] Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janar Taal lõuna teehoiu osakonna juhataja Lisa 1: Tehniline kirjeldus – projekti korrigeerimine Lisa 2: Tehniline kirjeldus – põhiprojekti koostamine Lisa 3: Hinnapakkumuse vorm Lisa 4: Lepingu projekt Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Kaarel Kaine 53484214 [email protected] 2 (2) TÖÖVÕTULEPING Maanteeamet, registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4, 10916 Tallinn, mida volituse alusel esindab Maanteeameti teehoiuteenistuse lõuna teehoiu osakonna juhataja Janar Taal (edaspidi Tellija) ja ……, registrikoodiga ….. , asukohaga …., mida esindab ... (edaspidi Töövõtja) Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool) sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu esemeks on „Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 228,2-229,6 ristmike ümberehituse põhiprojekti korrigeerimine“ (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. 2. Lepingu üldtingimused 2.1. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 2.1.1. Lisa 1 – Hinnapakkumuses osalemise kutse 2.1.2. Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus; 2.1.3. Lisa 3 – Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti vorm; 2.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. 2.3. Leping on sõlmitud avatud lihtmenetlusega riigihanke „Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa km 228,2-229,6 Kanepi ristmike ümberehituse põhiprojekti korrigeerimine“ tulemusena. Pakkumuse avamise protokoll ….. 2.4. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. 2.5. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 3. Tähtajad ja Töö üleandmine 3.1. Töö teostamist alustatakse koheselt Tellija Projektijuhi kirjalikus korralduses (edaspidi Alustamiskorraldus) märgitud kuupäeval. 3.2. Töövõtja esitab Tellijale Töö 90 päeva jooksul alates Alustamiskorralduses märgitud kuupäevast. 3.3. Töö üleandmisel esitab Töövõtja Tellijale Lepingu kohase Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti. 3.4. Tellija peab Töö üle vaatama 10 kalendripäeva jooksul pärast Töö ning üleandmis- ja vastuvõtmisakti saamist. 3.5. Juhul, kui Töö vastuvõtmisel on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused. Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 3 kalendripäeva jooksul alates Tellija poolt kirjaliku teate saamisest ja esitama parandatud Töö Tellijale. 3.6. Kui Töö kontrollimisel selgub, et Töös on puudused, loetakse Töö tähtaegselt üle andmata. 4. Poolte õigused ja kohustused 4.1. Tellijal on õigus: 4.1.1. igal ajal teha järelpärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Tööde tegemise käiku; 4.1.2. pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Tööde kvaliteedi kohta; 4.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, kvaliteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi. 4.2. Tellijal on kohustus: 4.2.1. tasuda Töövõtjale tehtud Tööde eest vastavalt Lepingule; 4.2.2. tasuda viivist vastavalt Lepingule. 4.3. Töövõtjal on õigus: 4.3.1. saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid; 4.3.2. saada Töö eest Lepingus kokkulepitud tasu. 4.4. Töövõtjal on kohustus: 4.4.1. teha Tööd vastavalt Lepingule; 4.4.2. tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine; 4.4.3. vastutada selle eest, et Töö oleks tehtud korrektselt ja kvaliteetselt; 4.4.4. informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest; 4.4.5. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule. 4.5. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. 5. Autoriõigused 5.1 Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi kõigile Lepingu alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse § 131 ja § 132 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna tasumisega. 5.2 Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt. 5.3 Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori (te) nimi (nimed) olema tähistatud. 5.4 Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor (id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). 5.5 Lepingu p-des 5.1.-5.4 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul. 6. Tasumine 6.1. Töö teostamise maksumus on ….. eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas …eurot, kokku … eurot (edaspidi Tasu). 6.2. Lepingu tingimuste kohaselt teostatud Töö eest tasub Tellija Töövõtjale ühes osas pärast Lepingu punktis 3 toodud kohustuste täitmist. 6.3. Tellija tasub Töövõtjale Poolte poolt allakirjutatud Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve alusel 20 kalendripäeva jooksul pärast arve saamist. 6.4. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Töö üleandmist, masintöödeldaval kujul dokumendivahetuskeskkonna (DVK) vahendusel või andmete ülekandmist võimaldavas formaadis aadressile [email protected] . Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number ning tööde teostamise või teenuste osutamise periood. 7. Poolte vastutus 7.1. Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused. 7.2. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused. 7.3. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,2 % tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. 7.4. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10 % Tasust, kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi. 7.5. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,2% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. 7.6. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. 7.7. Töövõtja jääb pärast Töö tegemist vastutavaks oma Lepingujärgsete kohustuste rikkumise ning pärast Töö üleandmist avastatud puuduste eest seadusandluses sätestatud aegumistähtaja jooksul. 8. Poolte kontaktisikud 8.1. Töövõtja kontaktisik: 8.2. Tellija kontaktisik: Kaarel Kaine +37253484214 [email protected] 9. Lepingu kehtivus 9.1. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. 9.2. Tellija võib Lepingust taganeda, kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi. Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Lepingust taganemisel Töövõtja süül tasub Töövõtja Tellijale leppetrahvi 10% Lepingu taganemise ajaks tegemata tööde maksumusest (käibemaksuga). Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. 9.3. Töövõtja võib Lepingust taganeda, kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused. 9.4. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: 9.4.1. Töövõtja tegevus lõpeb; 9.4.2. kuulutatakse välja Töövõtja pankrot. 10. Teated 10.1. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. 10.2. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. 10.3. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna või selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu. Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil loetakse see kättesaaduks järgmisel tööpäeval.. 10.4. Lepingu üks Pool on kohustatud kätte saadud ning vastust eeldavale teatele vastama kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisele järgnevast päevast lugedes, kui teates ei ole ette nähtud vastamiseks pikemat tähtaega. 11. Muud tingimused 11.1. Lepingut võib muuta Poolte kirjalikul kokkuleppel ja kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised. 11.2. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 11.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. 11.4. Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt. 12. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Maanteeamet Töövõtja Lisa 3 TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga ……….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “………….”, mis on sõlmitud ........................................., alljärgneva töö: ___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele: Üleantavate eksemplaride arv: Digitaalselt esitatud andmed: Märkused: Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik: Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Tehniline kirjeldus Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 228,2-229,6 ristmike ümberehituse põhiprojekti korrigeerimine Sissejuhatus Vähkjärve ristmikule on projekteeritud vasakpöördelaiendused ning Kanepi ristmikule on projekteeritud vasakpöörderajad. Korrigeerida Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 228,2-229,6 ristmike ümberehituse põhiprojekti. Viia projekti sisse järgmised muudatused: 1.1. Vähkjärve ristmikule projekteerida vasakpöördelaienduste asemele vasakpöörderajad mõlemale kõrvalmaantee 18167 harule. 1.2. Korrigeerida jalgratta ja jalgteed ning ülekäigukohtade asukohad. 1.3. Korrigeerida muud teede lahenduse muudatusest sõltuvad elemendid. 1.4. Korrigeerida krundijaotuskava joonised. Projekti üleandmine ja vormistamine: 1.5. Projekt esitada digitaalselt allkirjastatud kujul. 1.6. Krundijaotuskavad digitaalsel kujul. Koostas: Kaarel Kaine, Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna projektijuht [email protected] Lisa 3 HINNAPAKKUMUS Hankija nimi: Maanteeamet Hanke nimetus: Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 228,2-229,6 Kanepi ristmike ümberehituse põhiprojekti korrigeerimine 1. Käesolev pakkumus on esitatud järgneva pakkuja poolt: Jrk. nr. Pakkuja nimi Registrikood Aadress 1. 2. Võttes arvesse hinnaküsimises sätestatut pakume ennast teostama eelnimetatud põhiprojekti korrigeerimist hinna eest: Töö nimetus Pakkumuse maksumus (eurot) 1. Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 228,2-229,6 Kanepi ristmike ümberehituse põhiprojekti korrigeerimine 2. Käibemaks 20% (20% rida 1) 3. Kokku (rida 1+2) 3. Kinnitame käesolevaga kõigi hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. 4. Kinnitame, et esitame pakkumuse üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta hankija on soovinud võistlevaid pakkumusi. 5. Kinnitame, et omame hankelepingu täitmiseks vajalikke intellektuaalse omandi õiguseid. 6. Kinnitame, et vastutame solidaarselt hankelepingu täitmise eest[1]. 7. Kinnitame, et juhul kui meie pakkumus tunnistatakse edukaks ning me võtame selle tagasi, siis hüvitame hankija nõudmisel: a. Meie pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuste vahe. b. Riigihangete seaduse § 53 lõikes 3 sätestatud kulud. 8. Kinnitame, et teised isikud, kelle pädevuse alusel oleme tõendanud hankemenetluses oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele osalevad hankelepingu vahetult täitmisel vähemalt osas, milles tõendasime oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele nende näitajatele. 9. Kinnitame, et hankelepingu mahust olulise osa (maksumus vähemalt 5% pakkumusest), täitmiseks kaasame alltöövõtjaid vaid tingimusel, et hankija on andnud nõusolekul alltöövõtja kasutamiseks. 10. Käesolev pakkumus on jõus 90 kalendripäeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 11. Meie kontaktandmed seoses hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavate dokumentidega ning pakkumusega on[2]: Pakkuja kontaktandmed: [1] Ühispakkumuse esitamise korral. [2] Esitada ühe isiku kontaktandmed. Veski 23 Tel +372 740 8100 Kodulehekülg www.mnt.ee 51005 Tartu Faks +372 740 8102 Registrikood 70001490 E-post [email protected] Lisa 3 Pakkuja nimi Aadress Telefon e-post Kontaktisiku nimi Telefon e-post Kuupäev:______________________ Esindaja nimi ja allkiri:_____________________ Veski 23 Tel +372 740 8100 Kodulehekülg www.mnt.ee 51005 Tartu Faks +372 740 8102 Registrikood 70001490 E-post [email protected]
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel