Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 nimi: Mittetulundusühing Ida-Viru Ühistranspordikeskus registrikood: 80425950 tänava/talu nimi, Keskväljak 1 maja ja korteri number: linn: Jõhvi linn vald: Jõhvi vald maakond: Ida-Viru maakond postisihtnumber: 41549 e-posti aadress: [email protected] Mittetulundusühing Ida-Viru Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Tulemiaruanne 5 Rahavoogude aruanne 6 Netovara muutuste aruanne 7 Raamatupidamise aastaaruande lisad 8 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 8 Lisa 2 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 8 Lisa 3 Võlad tarnijatele 9 Lisa 4 Võlad töövõtjatele 9 Lisa 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 9 Lisa 6 Liikmetelt saadud tasud 10 Lisa 7 Muud tulud 10 Lisa 8 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 10 Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud 11 Lisa 10 Tööjõukulud 11 Lisa 11 Seotud osapooled 12 Lisa 12 Sündmused pärast aruandekuupäeva 12 Aruande allkirjad 13 2 Tegevusaruanne MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus (edaspidi IVÜTK) eesmärgiks on oma liikmete teenindamine ja huvide eest seismine ning reisijate vajadustest põhineva sõitjateveo korraldamine Ida-Viru maakonna bussiliinidel. IVÜTK liikmed: Maanteeamet, Kohtla-Järve Linnavalitsus, Narva-Jõesuu Linnavalitsus, Alutaguse Vallavalitsus, Jõhvi Vallavalitsus, Lüganuse Vallavalitsus ja Toila Vallavalitsus. 18.06.2019 astus IVÜTK liikmeks Sillamäe Linnavalitsus. 31.12.2019 seisuga töötas asutuses 3 inimest, neist 1 poole kohaga. Liinivõrk ja bussipeatused Koostöös IVÜTK liikmetega kaasajastati maakonna liinivõrku ja korrigeeriti sõiduplaane. Viidi läbi bussipeatuste inventuur. Liikmete poolt korrastati ja paigaldati üle 150 bussipeatuse märgi. Soetati 440 sõiduplaanide alust. Hanked Viidi läbi hankemenetlus „Avalik bussiliinivedu Ida-Viru maakonnas 2020-2028 (viitenumber 206327). Hanketeade avaldati 18.03.2019 Riigihangete Registris. Pakkumuste esitamise kuupäev oli 25.04.2019. Hankekomisjoni 13.07.2019 protokollilise otsusega tunnistati pakkumused mittevastavaks. 26.07.2019 IVÜTK juhatuse otsusega tunnistati hankemenetlus kehtetuks. 27.10.2019 lõppesid Avinurme, Iisaku ja Aseri piirkondades avaliku teenindamise otselepingud väikevedajatega. Viidi läbi hankemenetlus ja sõlmiti uued avaliku teenindamise otselepingud Iisaku ja Aseri piirkondade bussiveo korraldamiseks tähtajaga kuni 30.09.2021 ning Avinurme piirkonnas kuni 31.05.2020. Eesmärgid 2020.aastaks Ida-Viru maakonna liinivõrgu kaasajastamise jätkamine, millega luuakse alus uueks perioodiks alates 2022. aastast. Hankemenetluse läbiviimine Narva, Jõhvi ja Kiviõli piirkondade avalike bussiliinide teenindamiseks alates 01.02.2022 perioodiga kümneks aastaks. Koostöös IVÜTK liikmetega olemasolevate bussipeatuste korrastamine, kaasajastamine ning uute kavandamine. Likviidsussuhtarvud: Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = 109351/1465726 = 0,075 Antud arv näitab, et lühiajaline finantsseisund on nõrk. Lahendamata on 15.06.2018 AS-ga SEBE sõlmitud avaliku teenindamise lepingu muudatuste õiguspärasus, lisaarvete esitamine ja poolte kohustustused. Kohtuprotsess on pooleli. IVÜTK eeldab, et lisaarved lähevad tühistamisele, kuid antud olukord on tekitanud negatiivse netovara. Mittetulundusühing Ida-Viru Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 107 032 95 079 Nõuded ja ettemaksed 2 319 67 174 Kokku käibevarad 109 351 162 253 Kokku varad 109 351 162 253 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 1 465 726 536 634 2,3,4 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 85 299 136 804 5 Kokku lühiajalised kohustised 1 551 025 673 438 Kokku kohustised 1 551 025 673 438 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -511 185 10 291 Aruandeaasta tulem -930 489 -521 476 Kokku netovara -1 441 674 -511 185 Kokku kohustised ja netovara 109 351 162 253 4 Mittetulundusühing Ida-Viru Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Tulud Liikmetelt saadud tasud 27 000 22 000 6 Annetused ja toetused 2 909 505 2 205 196 5 Muud tulud 46 26 7 Kokku tulud 2 936 551 2 227 222 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -3 756 295 -2 646 576 8 Mitmesugused tegevuskulud -31 784 -17 772 9 Tööjõukulud -78 961 -84 350 10 Kokku kulud -3 867 040 -2 748 698 Põhitegevuse tulem -930 489 -521 476 Aruandeaasta tulem -930 489 -521 476 5 Mittetulundusühing Ida-Viru Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -930 489 -521 476 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 64 855 -220 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 877 587 606 775 Kokku rahavood põhitegevusest 11 953 85 079 Kokku rahavood 11 953 85 079 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 95 079 10 000 Raha ja raha ekvivalentide muutus 11 953 85 079 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 107 032 95 079 6 Mittetulundusühing Ida-Viru Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2017 10 291 10 291 Aruandeaasta tulem -521 476 -521 476 31.12.2018 -511 185 -511 185 Aruandeaasta tulem -930 489 -930 489 31.12.2019 -1 441 674 -1 441 674 Kuigi netovara on miinuses, siis keskus on jätkusuutlik, kuna kohtuprotsess on pooleli ja ei ole teada kohtuotsust. 7 Mittetulundusühing Ida-Viru Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt, jälgides ka Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendit. MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus majandusaasta algab 01.jaanuaril ja lõppeb 31.detsembril. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Rahana kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes arvelduskonto jääke. Finantskohustised Kõik finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi.Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks. Sihtotstarbelisi toetusi saadakse valitsuse sihtfinantseerimisest. Sihtfinantseerimise toetus on eraldatud maakondliku ühistranspordi korraldamiseks ja keskuse tegevuskuludeks. Saadud sihtfinantseerimise toetus kantakse tuludesse nende arvelt kulude tegemise aastal. Seotud osapooled Aruande koostamisel loetakse seotud osapoolteks tegev- ja kõrgemat juhtkonda. Lisa 2 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Üksikisiku tulumaks 693 1 256 Sotsiaalmaks 1 435 2 277 Kohustuslik kogumispension 40 38 Töötuskindlustusmaksed 104 135 Ettemaksukonto jääk 2 272 3 706 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 2 272 2 272 3 706 3 706 8 Mittetulundusühing Ida-Viru Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Võlad tarnijatele (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 AS SEBE 1 451 981 531 312 AS Lääne Risti 8 976 0 Telia Eesti AS 8 42 Ida-Virumaa.ee OÜ 43 43 Narva-Jõesuu Linnavalitsus 307 0 Riigi Kinnisvara AS 44 0 Kokku võlad tarnijatele 1 461 359 531 397 Lisa 4 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Puhkusetasude kohustis 2 095 1 531 Kokku võlad töövõtjatele 2 095 1 531 Lisa 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad soetusmaksumuses 31.12.2017 Laekunud Kajastatud 31.12.2018 tulemiaruandes Nõuded Nõuded Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Rahandusministeerium 10 291 -10 291 0 Majandus- ja 2 342 000 -2 205 196 136 804 Kommunikatsiooniministeerium Kokku sihtfinantseerimine 10 291 2 342 000 -2 215 487 136 804 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 10 291 2 342 000 -2 215 487 136 804 toetused 9 Mittetulundusühing Ida-Viru Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne 31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019 tulemiaruandes Nõuded Nõuded Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Majandus- ja 136 804 2 858 000 -2 909 505 85 299 Kommunikatsiooniministeerium Kokku sihtfinantseerimine 136 804 2 858 000 -2 909 505 85 299 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 136 804 2 858 000 -2 909 505 85 299 toetused Lisa 6 Liikmetelt saadud tasud (eurodes) 2019 2018 Mittesihtotstarbelised tasud Liikmemaksud 27 000 22 000 Kokku liikmetelt saadud tasud 27 000 22 000 Lisa 7 Muud tulud (eurodes) 2019 2018 Muud 46 26 Kokku muud tulud 46 26 Lisa 8 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes) 2019 2018 Dotatsioon vedajatele 3 756 295 2 646 576 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide 3 756 295 2 646 576 otsesed kulud 10 Mittetulundusühing Ida-Viru Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Üür ja rent 1 365 1 325 Energia 791 538 Elektrienergia 381 164 Soojusenergia 410 374 Veevarustusteenused 33 17 Mitmesugused bürookulud 20 162 Uurimis- ja arengukulud 0 4 884 Lähetuskulud 217 307 Bürootarbed 240 415 Trükised ja muud teavikud 128 70 Sideteenused 98 577 Info- ja PR teenused 1 855 607 Ruumidega seotud kulud 1 239 538 Isikliku sõiduauto hüvitis 3 976 208 Infotehnoloogiline riistvara, tarvikud ja hooldus 1 469 5 657 Inventar ja selle tarvikud 194 115 Transporditeenused 0 267 Esinduskulud 56 0 Juriidilised kulud 7 478 0 Auditeerimis teenused 1 020 0 Sõiduplaanide alused 7 480 0 Pangateenus 205 0 Muud 3 920 2 085 Kokku mitmesugused tegevuskulud 31 784 17 772 Lisa 10 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu 59 038 63 043 Sotsiaalmaksud 19 924 21 307 Kokku tööjõukulud 78 962 84 350 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 3 3 11 Mittetulundusühing Ida-Viru Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2019 31.12.2018 Juriidilisest isikust liikmete arv 8 7 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 39 805 34 323 Lisa 12 Sündmused pärast aruandekuupäeva Seoses eriolukorraga, mis kestis 12.03.2020 - 18.05.2020 otsustas eriolukorra valitsuskomisjon rakendada Ida-Viru maakonnas liinivedude suhtes arvestuslikult maksimaalselt 50% täituvuse nõuet bussides. Erilise tähelepanu all olid Narva linnalähiliinide busside täituvus, seda just aedlinnakutes ja linnaliinidel. Antud liinidele saadeti lisabussid. Samuti saadeti lisabussid nii Sillamäe kui ka Kohtla-Järve linnaliinile kui ka AS Eesti Energia teenindavatele bussidele. Lahendamata on 15.06.2018 AS-ga SEBE sõlmitud avaliku teenindamise lepingu muudatuste õiguspärasus, lisaarvete esitamine ja poolte kohustustused. Kohtuprotsess on pooleli. 12  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Mittetulundusühing Ida-Viru Ühistranspordikeskus üldkoosolekule Arvamus Oleme auditeerinud Mittetulundusühing Ida-Viru Ühistranspordikeskus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Tegevuse jätkuvusega seotud oluline ebakindlus MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskuse netovara on seisuga 31.12.2019 miinuses summas 1 441 674 eurot. Võlgades hankijatele kajastuvad AS SEBE tasumata arved summas 1 451 981 eurot. Võlgnevus on tekkinud MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskuse ja AS SEBE vahel 15.06.2018 sõlmitud lepingu tõttu, mille alusel esitas AS SEBE nõude solidaarselt Maanteeameti ja MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskuse vastu. Seoses sellega on ettevõtte netovara miinuses. Maanteeamet ja MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus on selle nõude summas 1 345 536 eurot vaidlustanud Riigikohtus. Need sündmused annavad märku olulise ebakindluse esinemisest, mis tekitab märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Meie arvamus ei ole märkusega seoses selle asjaoluga. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Kiisk Vandeaudiitori number 117 AMC Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 34 Priisle tee 8-62, Tallinn, Harju maakond, 13914 11.06.2020  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 nimi: mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus registrikood: 80229484 tänava nimi ja number: Silla tn 2 linn: Põltsamaa linn vald: Põltsamaa vald maakond: Jõgeva maakond postisihtnumber: 48104 e-posti aadress: [email protected] mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 5 Bilanss 5 Tulemiaruanne 6 Rahavoogude aruanne 7 Netovara muutuste aruanne 8 Raamatupidamise aastaaruande lisad 9 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 9 Lisa 2 Raha 10 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 10 Lisa 4 Varud 10 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 10 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 11 Lisa 7 Eraldised 11 Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 11 Lisa 9 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 12 Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud 12 Lisa 11 Tööjõukulud 12 Lisa 12 Seotud osapooled 12 Lisa 13 Aruandepäevajärgsed sündmused 13 Aruande allkirjad 14 Vandeaudiitori aruanne 15 2 Tegevusaruanne Mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikesksus on asutatud 18.oktoobril 2005.aastal. Keskuse asutamisel on üheliikmeline juhatus ja juhatuse liige on Heldur Lääne. 2019.aasta lepinguline tegevus MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse tegevus baseerub halduslepingul, mis on sõlmitud 19.12.2017 Maanteeametiga. Sellega seoses on tehtud muu hulgas järgmist: - suunatud ja koordineeritud maakonna ühistranspordi arengut tulenevalt haldusreformijärgsest vajadusest; - korraldatud ühtset piletimüügi süsteemi ja kontaktivabade kiipkartide välja andmist vastavalt vajadusele; - arvestatud kodanike ja omavalitsuste ettepanekuid liinivõrgu korrastamisel; - korraldatud avaliku liiniveo lepingute täitmist ja rahastatud avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu riigieelarvest; -esitatud jooksvaks aastaks Maanteeametile aastaeelarve ühistranspordi korraldamiseks riigieelarvelise toetuse saamise ettepaneku vedajate ja kvartalite lõikes ning ühistranspordikeskuse tegevuskulude kohta kvartalite lõikes; -korraldanud avalikke kaugliine otselepingute alusel, olnud koostöös Tartu Ühistranspordikeskusega ja Viljandi Ühistranspordikeskusega ; -tehtud koostööd kohalike omavalitsusüksustega ühistranspordikorralduse arendamiseks tulenevalt Maanteeameti nõuetest; -korraldatud sõitjatele kättesaadavat teavet ühissõidukite väljumisaegade, sõidutasu ja muu liiniveoga seonduvaga, tegelenud pidevalt sõiduinfo aktualiseerimisega; -taganud ühistranspordikeskusele lepinguliste ülesannete täitmiseks oleva vara säilimise. Peamised tegevusvaldkonnad MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordi tegevuse eesmärgiks on ühistranspordi korraldamine Jõgeva maakonnas ja üldkoosoleku otsuse alusel Jõgeva maakonnaga piirnevates maakondades. Lisaks piirkonna elanikele soodsamate ja majanduslikult tõhusamate ühistransporditeenuste tagamine, mille aluseks on ühtne liinivõrk, ühte piletisüsteem ning ühtne tellimiskeskus ja keskuse ühine majandamine ja tegevusest tulenevate mittetulundusühingu liikmete ühiste huvide esindamine. Sündmused, mis mõjutasid majandusaasta tulemusi. Erinevus 2018.aastaga : riiklik toetus kogu eelarve aasta jooksul ühistranspordile. Suurenes läbisõidetavate liinikilomeetrite hulk seoses jätkuvalt haldusreformi vajaduste rahuldamiseks. Osaliselt lahendati puudujääv sõiduvõimalus uute maakonnaliinidega ja Tartu maakonna liinidega. Uute omavalitsuste moodustumisel lisandusid liinivõrgus suuremad muudatused Mustvee vallas endise Kasepää valla aladel. Lisatud sai ka Puurmani ühendus Põltsamaaga ja parandatud juba olemasolevaid. Liinikilomeetrite hulk ja riikliku toetuse maht suurenes kohati oluliselt. 2019.aasta liiniläbisõit suurenes võrreldes 2018 aastaga 12,13 %, riikliku toetuse maht suurenes 26,5 % Kulud ühistranspordile / vedajatele 2018.a. 1 263 506 € 2019.a. 1 719 935 € Maakonna regionaaltalitluse perioodilistel infotundidel ja ümarlaudadel jätkame osavõttu, sest peame riigiasutuste ja mittetulundusühingutega koostööd oluliseks maakondliku sünergia tekitamiseks. Paraku on neid kohtumisi järjest harvemini. Maakondliku organisatsioonina kuulub keskus Koostöökoja juhatusse. Investeeringud Otseseid uusi investeeringuid ei tehtud. Juhatuse liige Heldur Lääne mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 171 500 162 024 2 Nõuded ja ettemaksed 36 2 617 3 Varud 247 450 4 Kokku käibevarad 171 783 165 091 Kokku varad 171 783 165 091 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 142 075 127 364 6 Eraldised 1 928 0 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 9 689 19 918 8 Kokku lühiajalised kohustised 153 692 147 282 Kokku kohustised 153 692 147 282 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 17 809 16 548 Aruandeaasta tulem 282 1 261 Kokku netovara 18 091 17 809 Kokku kohustised ja netovara 171 783 165 091 5 mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Tulud Liikmetelt saadud tasud 7 800 7 800 Annetused ja toetused 1 802 933 1 345 082 8 Tulu ettevõtlusest 246 1 130 Kokku tulud 1 810 979 1 354 012 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -1 719 935 -1 263 506 9 Mitmesugused tegevuskulud -32 906 -37 139 10 Tööjõukulud -57 892 -48 419 11 Põhivarade kulum ja väärtuse langus 0 -3 713 Kokku kulud -1 810 733 -1 352 777 Põhitegevuse tulem 246 1 235 Muud finantstulud ja -kulud 36 26 Aruandeaasta tulem 282 1 261 6 mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 246 1 235 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 0 3 713 Muud korrigeerimised -1 812 622 -1 365 000 Kokku korrigeerimised -1 812 622 -1 361 287 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 2 591 -409 Varude muutus 203 208 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 6 410 44 096 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 1 812 622 1 471 000 toetustest Kokku rahavood põhitegevusest 9 450 154 843 Rahavood investeerimistegevusest Laekunud intressid 26 2 Kokku rahavood investeerimistegevusest 26 2 Kokku rahavood 9 476 154 845 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 162 024 7 179 Raha ja raha ekvivalentide muutus 9 476 154 845 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 171 500 162 024 7 mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2017 16 548 16 548 Aruandeaasta tulem 1 261 1 261 31.12.2018 17 809 17 809 Aruandeaasta tulem 282 282 31.12.2019 18 091 18 091 8 mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt. Eesti hea raamatupidamistava on IAS ja IFRS standarditele, kui rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele, tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud Raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ja Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist. 2019.aasta raamatupidamise aastaaruanne on esitatud eurodes. 2019.aasta raamatupidamise aastaaruande põhiaruanded on bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne ja netovara muutuste aruanne. Raha Bilansikirje "Raha" kajastab arvelduskontol olevat jääki. Rahavoogude aruandes kajastatakse "Raha ja selle lähendina" arvelduskonto jääki (v.a. arvelduskrediit). Nõuded ja ettemaksed Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse soetusmaksumuse meetodil lähtuvalt laekumise tõenäosusest. Ettemaksed arvestatakse vastavalt ettemaksmise momendil. Varud Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. 31.12.2019 seisuga varude kontol jääk 247.-€ Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltumata selle kasulikust tööeast. Amortiseerimisel kasutatavad amortisatsioonimäärad on : info-ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed –33% aastas ja muu amortiseeruv materiaalne põhivara 10% aastas. Varad, mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kantakse kohe kuluks ja arvestust peetakse bilansiväliselt. Asutusel puuduvad põhivara koosseisus olevad varad. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot Tulud Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuste osutamisel (sõidukaartide müük). Sihtfinantseerimise kajastamisel kasutatakse brutomeetodit. Mittesihtotstarbelise sihtfinantseerimisena kajastatakse saadud liikmemaksud ja lepingu alusel eraldatud vahendid. Majandus-ja Kommunikastiooniministeeriumi ja Keskuse vahel on sõlmitud kokkulepe, mille alusel korraldatakse ühistransport Jõgeva maakonnas. Riigieelarvest maanteetranspordi korraldamiseks eraldatud ühistranspordi sihtotstarbeline toetus jaotub vastavalt bussiliinide teenindavate vedajate jaotustele ja kantakse üle vedajatele vastavalt esitatud aruannetele. Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. 9 mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Raha arveldusarvel 171 500 162 024 Kokku raha 171 500 162 024 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Muud nõuded 36 36 Intressinõuded 36 36 Kokku nõuded ja 36 36 ettemaksed 31.12.2018 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 939 939 Maksude ettemaksed ja 1 652 1 652 tagasinõuded Muud nõuded 26 26 Intressinõuded 26 26 Kokku nõuded ja 2 617 2 617 ettemaksed Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Tooraine ja materjal 247 450 Kokku varud 247 450 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Üksikisiku tulumaks 731 473 Sotsiaalmaks 1 359 1 111 Kohustuslik kogumispension 40 29 Töötuskindlustusmaksed 53 39 Ettemaksukonto jääk 0 1 652 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 2 183 1 652 1 652 10 mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 139 088 139 088 Võlad töövõtjatele 804 804 Maksuvõlad 2 183 2 183 5 Kokku võlad ja ettemaksed 142 075 142 075 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 124 985 124 985 Võlad töövõtjatele 727 727 Maksuvõlad 1 652 1 652 5 Kokku võlad ja ettemaksed 127 364 127 364 Lisa 7 Eraldised (eurodes) Moodustamine/korrigeerimine 31.12.2019 Töösuhte lõppemise hüvitiste eraldis Kokku eraldised 1 928 1 928 Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad soetusmaksumuses 31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Dotatsioon vedajatele, 19 918 1 800 504 -1 810 733 9 689 tegevustulud Kokku sihtfinantseerimine 19 918 1 800 504 -1 810 733 9 689 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 19 918 1 800 504 -1 810 733 9 689 toetused 11 mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes) 2019 2018 ühistranspordi dotatsioon,vedajatele -1 719 935 -1 263 506 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide -1 719 935 -1 263 506 otsesed kulud Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Üür ja rent -5 340 -4 647 Energia -684 -585 Mitmesugused bürookulud -22 667 -25 869 Lähetuskulud -74 -76 Koolituskulud -279 -250 Riiklikud ja kohalikud maksud -3 793 -5 134 Muud -69 -578 Kokku mitmesugused tegevuskulud -32 906 -37 139 Lisa 11 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu -42 518 -34 404 Sotsiaalmaksud -14 204 -11 504 Muud -1 170 -2 511 Kokku tööjõukulud -57 892 -48 419 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 3 3 Lisa 12 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2019 31.12.2018 Juriidilisest isikust liikmete arv 3 3 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 20 188 15 598 12 mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Aruandepäevajärgsed sündmused Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) sai Hiinast esmased teated uue koroonaviiruse (COVID-19) kohta 2019.a detsembris. 2020.a esimeste kuude jooksul on see viirus levinud üle kogu maailma, 11.märtsil 2020 kuulutas WHO viiruspuhangu pandeemiaks. Alates 13.märtsist 2020.a. kehtestas Eesti Vabariigi valitsus seoses ülemaailmse pandeemiaga eriolukorra . MTÜ Jõgevamaa Ühitsranpordikeskuse juhatuse liikme hinnangul on see ettevõtte jaoks bilansipäevajärgne mittekorrigeeriv sündmus, mis ei avalda olulist mõju ettevõtte tegevusele, sh varade hindamisele, finantseerimisele ja muudele olulistele valdkondadele. Juhtkonnal ei ole aruande koostamise ajahetkel infot, et koroonaviiruse mõju seaks tõenäoliselt ohtu ettevõtte tegevuse jätkuvuse 12 kuu jooksul aruandekuupäevast. Juhatus kinnitab, et ettevõte on jätkusuutlik. 13 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 15.04.2020 mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus (registrikood: 80229484) 01.01.2019 - 31.12.2019 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg HELDUR LÄÄNE Juhatuse liige 16.04.2020  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus üldkoosolekule Arvamus Oleme auditeerinud mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Ellen Tohvri Vandeaudiitori number 293 Maire Rooma Vandeaudiitori number 341 OÜ E-Audit Audiitorettevõtja tegevusloa number 41 Sõbra 61, Tartu 50106 16.04.2020 Audiitorite digitaalallkirjad mittetulundusühing Jõgevamaa Ühistranspordikeskus (registrikood: 80229484) 01.01.2019 - 31.12.2019 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on digitaalselt allkirjastanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg ELLEN TOHVRI Vandeaudiitor 16.04.2020 Tegevusalad Tegevusala EMTAK kood Põhitegevusala Sõitjate muu kohalik liinivedu 49319 Jah Sidevahendid Liik Sisu E-posti aadress [email protected]  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 nimi: mittetulundusühing JÄRVAMAA ÜHISTRANSPORDI KESKUS registrikood: 80135725 tänava/talu nimi, Jaama tn 15 maja ja korteri number: linn: Paide linn, Paide linn vald: Paide linn maakond: Järva maakond postisihtnumber: 72718 telefon: +372 3850150, +372 5185111 faks: +372 3850150 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.jytk.ee mittetulundusühing JÄRVAMAA ÜHISTRANSPORDI KESKUS 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 6 Bilanss 6 Tulemiaruanne 7 Rahavoogude aruanne 8 Netovara muutuste aruanne 9 Raamatupidamise aastaaruande lisad 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 12 Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 12 Lisa 4 Materiaalsed põhivarad 13 Lisa 5 Kasutusrent 13 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 14 Lisa 7 Võlad töövõtjatele 14 Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 15 Lisa 9 Liikmetelt saadud tasud 15 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 15 Lisa 11 Jagatud annetused ja toetused 15 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 16 Lisa 13 Tööjõukulud 16 Lisa 14 Seotud osapooled 16 Lisa 15 Sündmused pärast aruandekuupäeva 17 Aruande allkirjad 18 Vandeaudiitori aruanne 19 2 TEGEVUSARUANNE 2019 MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus (JÜTK) on Eesti Vabariigi ja Järva maakonna omavalitsuste poolt asutatud mittetulundusühing, mille eesmärgiks on tagada asutajate territooriumil elanikele soodsamad ja majanduslikult tõhusamad ühistransporditeenused, mille aluseks on ühtne liinivõrk, kooskõlastatud sõiduplaanid ning ühtne piletisüsteem. JÜTK 2019.a majandusaasta tegevuse aluseks oli 27.03.2019.a toimunud üldkoosolekul kinnitatud majandustegevuse aastakava, 2019.a eelarve. Tegevuses juhinduti Ühistranspordiseadusest, sellest tulenevatest alamaktidest, Maanteeametiga sõlmitud halduslepingust ning teistest seadusandlikest aktidest. Maakonnaliine oli Järvamaal aruandeperioodi lõpus 38 ja reisijate veoteenuse aastane liinimaht 1 566 740 liinikilomeetrit. Liinimaht suurenes 2018. aastaga 85 255 kilomeetri võrra ehk 5,75%. Reisijate arv ehk valideerimisi oli aruandeaastal 642 829. Võrreldes aastatagusega on see suurem 112 417 võrra ehk 21,2 %. Liinivõrgu kujundamisel tehti koostööd omavalitsustega, arvestades reisijate sõidunõudlust. Mitmed muutused kommertsliinide mahus ning sõiduplaanides tingisid vajaduse kohandada maakonnaliine seoses võimalike ümberistumistega Türil, Mäos, Annas, Mäekülas ja mujal. Maakonnaliinide sõiduplaanidesse lisati lisaväljumisi, et ümberistumine sujuvamaks muuta. Väljaspool Järva maakonda on olulisteks ümberistumise kohtadeks Ardu, Aegviidu, Tapa, Võhma ja Rakke, kuhu ka meie maakonnaliinid sõidavad. Seoses kaugliini veo lõppemisega loodi Tallinnaga ühenduse hoidmiseks liin Järva-Jaani – Aegviidu –Järva-Jaani. Bussides on kasutusel 2016.a soetatud piletimüügiseadmed ja sõiduõigus tagatakse sõidukaardi valideerimisega Maakonnaliinidel kehtib 0- eurone pilet kõigile reisijatele ja sõidukaart on ristkasutused teiste piirkondade kaartidega. Piletimüügiseadmete tarkvarast saadav ja töödeldud informatsioon on aluseks liinivõrgu kujundamisel. 2019. aastal käivitati Maanteeameti poolt liinivõrgu analüüsi programm. Majandusaastal toimus liinivedu kolmes liinigrupis 2013. aastal korraldatud riigihanke edukate pakkujatega sõlmitud 8- aastaste liiniveolepingute alusel. II liinigrupis toimub liinivedu riigihanke eduka pakkujaga sõlmitud hankelepingu kohaselt 22.06.2017 kuni 21.06.2025.a. Aruandeaastal muudeti liinigruppide veotariifi vedajale kahel korral ja need toimusid vastavalt lepingutejärgselt ÜT indeksile. Reisijate teenindamiseks olevate busside keskmine vanus oli 5,0 aastat. I, III ja IV liinigrupis olid kasutusel bussid, millede esmaregistreerimise aastaks 2014. II liinigrupis busside esmaregistreerimise aasta 2017. Vajaduspõhiselt toimus andmete sisestamine, muutmine riiklikus ühistranspordiregistris (ÜTRIS) www.peatus.ee, samuti koduleheküljel www.jytk.ee, Paide bussijaamas ja maakonna bussipeatustes. Reisijate parema teenindamise eesmärgil saab Paide bussijaamas tööpäevadel reisiinfot klienditeenindaja vahendusel nii kohapea kui ka telefoni teel. Maanteeameti kaugliinide liinilubade komisjoni töös osaleb jätkuvalt tegevdirektor Harri Lepamets. Sõiduõigust omava dokumendi kontrollimist teostatakse Maanteeameti ametnike poolt. Mäo reisiterminali ümberistumiseks kasutavate reisijate arv on stabiilne. Terminal on avatud iga päev kell 07.00 – 21.00 ja selles on loodud reisijatele vajalikud olmetingimused. Ootesaalis on võimalik kasutada infokioskit, kust saab reisiinfot veebilehelt www.peatus.ee. Nii Mäos kui ka Paides on kasutusel elektrooniline tabloode süsteem. Aruandeperioodil vahetati välja 2 amortiseerunud infotablood. Maanteedel olevates bussipeatustes on asendatud amortiseerunud sõiduplaanide alused uute vastu. Alustati maakonnas asuvate bussipeatuste GPS koordinaatide täpsustamisega. Aruandeperioodil toimus 4 korralist juhatuse koosolekut. Majandusaastal kasutati eelarvelisi vahendeid juhatuse liikmete tasudele 4 800 eurot, töötajate töötasu kogusumma 59 678 eurot, sealhulgas tegevjuhi töötasuks 20 216,46 eurot. Keskmine töötajate arv aruandeperioodil 4.  Finantssuhtarvud: 2019 2018 Ettevõtlustulude kasv -99,3 -49,7 Lühikohustuste kattekordaja 2,6 2,7 Võlgade kattekordaja 28,3 25 Ettevõtlustulukus -1,0 7,6 Omakapitali tulukus -3,4 2,2 Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid: Ettevõtlustulude kasv (%)=(tegevustulu 2019-tegevustulu 2018)/tegevustulu 2018*100 Lühikohustuste kattekordaja= käibevara/lühiajalised kohustused Võlgade kattekordaja= kohustused/netovara*100 Ettevõtlustulukus= aruandeperioodi tulem/tegevustulu*100 Omakapitali tulukus=aruandeperioodi tulem/netovara*100 Jüri Ellram Juhatuse esimees mittetulundusühing JÄRVAMAA ÜHISTRANSPORDI KESKUS 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 379 256 357 959 Nõuded ja ettemaksed 6 790 15 385 2 Kokku käibevarad 386 046 373 344 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 289 373 307 506 4 Kokku põhivarad 289 373 307 506 Kokku varad 675 419 680 850 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 149 009 134 835 6 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 0 1 795 Kokku lühiajalised kohustised 149 009 136 630 Kokku kohustised 149 009 136 630 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 544 220 531 999 Aruandeaasta tulem -17 810 12 221 Kokku netovara 526 410 544 220 Kokku kohustised ja netovara 675 419 680 850 6 mittetulundusühing JÄRVAMAA ÜHISTRANSPORDI KESKUS 2019. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Tulud Liikmetelt saadud tasud 1 534 2 045 9 Annetused ja toetused 1 747 521 1 435 516 8 Tulu ettevõtlusest 1 159 159 858 10 Kokku tulud 1 750 214 1 597 419 Kulud Jagatud annetused ja toetused -1 572 542 -702 333 11 Mitmesugused tegevuskulud -70 836 -754 610 12 Tööjõukulud -87 709 -110 806 13 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -18 133 -17 332 4 Muud kulud -18 837 -167 Kokku kulud -1 768 057 -1 585 248 Põhitegevuse tulem -17 843 12 171 Intressikulud -35 0 Muud finantstulud ja -kulud 68 50 Aruandeaasta tulem -17 810 12 221 7 mittetulundusühing JÄRVAMAA ÜHISTRANSPORDI KESKUS 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -17 843 12 171 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 18 132 17 332 4 Kokku korrigeerimised 18 132 17 332 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 8 197 58 845 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 12 778 -21 543 Kokku rahavood põhitegevusest 21 264 66 805 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 0 -8 000 soetamisel Laekunud intressid 68 42 Muud laekumised investeerimistegevusest 0 8 Kokku rahavood investeerimistegevusest 68 -7 950 Rahavood finantseerimistegevusest Makstud intressid -35 0 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -35 0 Kokku rahavood 21 297 58 855 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 357 959 299 104 Raha ja raha ekvivalentide muutus 21 297 58 855 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 379 256 357 959 8 mittetulundusühing JÄRVAMAA ÜHISTRANSPORDI KESKUS 2019. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2017 531 999 531 999 Aruandeaasta tulem 12 221 12 221 31.12.2018 544 220 544 220 Aruandeaasta tulem -17 810 -17 810 31.12.2019 526 410 526 410 9 mittetulundusühing JÄRVAMAA ÜHISTRANSPORDI KESKUS 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskuse 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardid tuginevad rahvusvaheliselt tunnustatud arvestus- ja aruandluse põhimõtetele ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad EV Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus kasutab tulemiaruande koostamisel Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil. MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes. Aruanne on koostatud lähtudes põhimõttest, et mittetulundusühing on jätkuvalt tegutsev. Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused Esitlusviisi on muudetud seoses 2018 aasta juulis toimunud tasuta ühistranspordile ülemineku ja ATLepingute muudatusetega, kus teenuse osutamine muutus sihtotstarbelise toetuse vahendamiseks. Lisarea nimetus 31.12.2018 Muutus 31.12.2018 Jagatud toetused 0 702 333 702 333 Mitmesugused 1 456 943 -702 333 754 610 tegevuskulud Raha Raha ja selle lähenditena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskonto jääke (v.a arvelduskrediit). Nõuded ja ettemaksed Ostjate tasumata summad on kajastatud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodi kohaselt laekumise tõenäosusest lähtuvalt. Seejuures on nõuet iga konkreetse kliendi vastu hinnatud eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalse põhivara arvelevõtmine Põhivara on varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta ja maksumus alates 5000 eurot. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: - Ehitised ja rajatised 2-5% - Muud masinad ja seadmed 20% - Muu inventar, mööbel ja IT seadmed 20% Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 eurot, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina ja vara kasutusele võtmise hetkel kantakse täielikult kulusse. 10 mittetulundusühing JÄRVAMAA ÜHISTRANSPORDI KESKUS 2019. a. majandusaasta aruanne Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele,viitvõlad,ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast. Annetused ja toetused Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel on lähtutud tulude-kulude vastavuse printsiibist. Valitsuse sihtfinantseerimine, mida saadi eelmise perioodi tegevuskulude kompenseerimiseks, arvestatakse selle perioodi tuluna, millal sihtfinantseerimise summat saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata ning kui laekumine on tõenäoline. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Kulud Kulude liigitamine toimub vastavalt valitud kasumiaruande skeemi kirjetele. Kulusid kajastatakse samas perioodis kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulud, mis tehakse äritegevuse käigus, on kas perioodikulud või ettemakstud kulud. Kulutused, mis on võrdsed aruandeperioodiga või pikemad, kuuluvad periodiseerimisele lähtudes olulisuse printsiibist. Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. MTÜ loeb seotud osapoolteks juhatuse liikmeid, nende lähedasi pereliikmeid ning nendega seotud ettevõtteid juhul kui eeldatakse olulise mõju olemasolu. 11 mittetulundusühing JÄRVAMAA ÜHISTRANSPORDI KESKUS 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Nõuded seotud osapoolte 5 393 5 393 vastu Maksude ettemaksed ja 1 387 1 387 tagasinõuded Ettemaksed 10 10 Muud makstud 10 10 ettemaksed Kokku nõuded ja 6 790 6 790 ettemaksed 31.12.2018 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 128 128 Maksude ettemaksed ja 15 257 15 257 tagasinõuded Kokku nõuded ja 15 385 15 385 ettemaksed Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 0 0 1 151 0 Üksikisiku tulumaks 0 2 112 0 1 431 Erisoodustuse tulumaks 0 35 0 49 Sotsiaalmaks 0 4 111 0 3 338 Kohustuslik kogumispension 0 164 0 156 Töötuskindlustusmaksed 0 179 0 204 Ettemaksukonto jääk 1 387 14 106 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 1 387 6 601 15 257 5 178 12 mittetulundusühing JÄRVAMAA ÜHISTRANSPORDI KESKUS 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Ehitised Masinad ja seadmed 31.12.2017 Soetusmaksumus 318 023 50 860 368 883 Akumuleeritud kulum -41 873 -10 172 -52 045 Jääkmaksumus 276 150 40 688 316 838 Ostud ja parendused 0 8 000 8 000 Amortisatsioonikulu -6 360 -10 972 -17 332 31.12.2018 Soetusmaksumus 318 023 58 860 376 883 Akumuleeritud kulum -48 233 -21 144 -69 377 Jääkmaksumus 269 790 37 716 307 506 Amortisatsioonikulu -6 360 -11 773 -18 133 31.12.2019 Soetusmaksumus 318 023 58 860 376 883 Akumuleeritud kulum -54 593 -32 917 -87 510 Jääkmaksumus 263 430 25 943 289 373 Lisa 5 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2019 2018 Kasutusrendikulu 1 459 1 948 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2019 31.12.2018 12 kuu jooksul 2 178 1 299 1-5 aasta jooksul 2 178 1 299 13 mittetulundusühing JÄRVAMAA ÜHISTRANSPORDI KESKUS 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 136 361 136 361 Võlad töövõtjatele 6 047 6 047 7 Maksuvõlad 6 601 6 601 3 Kokku võlad ja ettemaksed 149 009 149 009 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 122 984 122 984 Võlad töövõtjatele 6 275 6 275 7 Maksuvõlad 5 178 5 178 3 Muud võlad 398 398 Kokku võlad ja ettemaksed 134 835 134 835 Lisa 7 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Töötasude kohustis 4 143 3 736 Puhkusetasude kohustis 1 423 1 898 Sotsiaalmaksukulud 481 641 Kokku võlad töövõtjatele 6 047 6 275 14 mittetulundusühing JÄRVAMAA ÜHISTRANSPORDI KESKUS 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad soetusmaksumuses 31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019 Lisa tulemiaruandes nr Nõuded Nõuded Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Majandus- ja 0 1 742 128 1 747 521 5 393 9 Kommunikatsiooniministeerium Kokku sihtfinantseerimine 0 1 742 128 1 747 521 5 393 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 0 1 742 128 1 747 521 5 393 tasud, annetused ja toetused Lisa 9 Liikmetelt saadud tasud (eurodes) 2019 2018 Mittesihtotstarbelised tasud Türi vald 511 511 Paide linn 511 511 Järva vald 512 512 Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium 0 511 Kokku liikmetelt saadud tasud 1 534 2 045 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2019 2018 Tulud majandustegevusest (piletitulu) 0 158 274 Muu tulu (müüdud teenus) 1 159 1 584 Kokku tulu ettevõtlusest 1 159 159 858 Lisa 11 Jagatud annetused ja toetused (eurodes) 2019 2018 Lepingute alusel edasiantud riigieelarveline toetus 1 572 542 702 333 Kokku jagatud annetused ja toetused 1 572 542 702 333 15 mittetulundusühing JÄRVAMAA ÜHISTRANSPORDI KESKUS 2019. a. majandusaasta aruanne Seoses juuli 2018 a. üleminekuga tasuta transpordile toimus ATLepingute muudatus, kus teenuse osutamine asendus riigieelarvelise toetuse vahendamisega. Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Maarent 485 485 Üür ja rent 3 157 3 157 Energia 7 703 10 249 Elektrienergia 6 095 8 385 Kütus 1 608 1 864 Mitmesugused bürookulud 2 941 3 780 Koolituskulud 334 340 Transporditeenus 0 687 608 Muud kinnistuga seotud kulutused (sh. hoonestusõiguse 9 068 8 234 tasud) Korrashoiuteenus 21 019 18 424 Toodangu valmistamiseks kasutatud materjal 2 738 628 Info-ja kommunikatsioonitehnoloogilise riist- ja 395 372 tarkvara hooldus ja remont Info-ja kommunikatsioonitehniline riist- ja tarkvara 117 421 Muud 22 879 20 912 Kokku mitmesugused tegevuskulud 70 836 754 610 Lisa 13 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu 64 669 81 871 Sotsiaalmaksud 21 655 27 422 Muud 1 385 1 513 Kokku tööjõukulud 87 709 110 806 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 4 7 Lisa 14 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2019 31.12.2018 Juriidilisest isikust liikmete arv 4 4 16 mittetulundusühing JÄRVAMAA ÜHISTRANSPORDI KESKUS 2019. a. majandusaasta aruanne Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 25 016 23 317 Lisa 15 Sündmused pärast aruandekuupäeva Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva 31.12.2019 ja aruande koostamise vahemikul. Bilansijärgseid sündmusi, mis oluliselt mõjutaksid järgmise majandusaasta tulemust aastaaruande koostamise kuupäeva seisuga ilmnenud ei ole. 17  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 nimi: Mittetulundusühing Kagu Ühistranspordikeskus registrikood: 80425742 tänava nimi, Kesk tn 20 maja ja korteri number: linn: Põlva linn vald: Põlva vald maakond: Põlva maakond postisihtnumber: 63308 telefon: +372 58558702 e-posti aadress: [email protected] Mittetulundusühing Kagu Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Tulemiaruanne 5 Rahavoogude aruanne 6 Netovara muutuste aruanne 7 Raamatupidamise aastaaruande lisad 8 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 8 Lisa 2 Raha 9 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 9 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 9 Lisa 5 Võlad ja ettemaksed 9 Lisa 6 Liikmetelt saadud tasud 10 Lisa 7 Annetused ja toetused 10 Lisa 8 Jagatud annetused ja toetused 10 Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud 10 Lisa 10 Tööjõukulud 11 Lisa 11 Seotud osapooled 11 Lisa 12 Sündmused pärast aruandekuupäeva 11 Aruande allkirjad 12 Vandeaudiitori aruanne 13 2 Mittetulundusühing Kagu Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Ühingu põhieesmärk Ühistranspordikeskuse ülesanne on tagada elanikele ühistranspordikeskuse asutajate ettenähtud tegevuspiirkonnas, sõltumata selle territooriumi haldusjaotusest, soodsam ja majanduslikult tõhusam ühistransport, mille aluseks on ühtne liinivõrk, kooskõlastatud sõiduplaanid ning ühtne piletisüsteem. Tegevused ühingu eesmärkide saavutamiseks: • Avaliku liiniveo korraldamine Võru- ja Põlvamaal, • Korraldada vedu ümber vastavalt liikluskorralduse muudatustele (nt sulgemised, ümbersõidu, üritused jne). • Teostada liinivõrgu logistilist analüüsi, mille alusel viia vajadusel sisse muudatusi liinivõrku. Muudatuste eesmärgiks on sõitjate sõidunõudluse parem rahuldamine ja efektiivsema liinivõrgu koostamine, • Koostada ja esitada Maanteeametile aruanne vedajate koondina vastavalt Ühistranspordiseaduses kehtestatud korrale. • Tasuda vedajatele sõlmitud avaliku liiniveo lepingute alusel osutatud teenuse eest riigieelarvest eraldatud sihtotstarbelisest toetusest, valla- ja linnavolikogude eelarvelistest vahenditest. • Korraldada järelevalvet avaliku teenindamise lepingute täitmise üle. • Tagada koos vedajatega vajaliku teabe olemasolu bussipeatustes. • Taotleda valla ja linnavolikogudelt ning omavalituste liidult osa eelarveraha tsentraliseerimist, et kasutada seda maakonna bussiliikluse arengu rahastamiseks. • Taotleda Maanteeametilt Ühistranspordiseaduses sätestatud korras riigieelarvest toetust maakonna ühistranspordi ja selle korraldamise rahastamiseks bussiliikluse valdkonnas, esitades selleks määratud tähtajaks ja kehtestatud korrale põhjendatud eelarvetaotluse. • Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo rahastamise korraldamine. • Avalike konkursside ja riigihangete korraldamine vedajatega avaliku liiniveo lepingute sõlmimiseks. • Lahendada sõitjate sisulisi kaebusi. Ühingu tegevust mõjutab: MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus on avalikes huvides tegutsev organisatsioon. Sellest lähtuvalt muudab organisatsiooni toimimist oluliselt avalik huvi ja poliitiline tahe. Nt on sõit Põlva- ja Võrumaa avalikel liinidel alates 01.07.2019 tasuta. See omakorda tähendab liiniveo korraldamiseks vajaminevate vahendite hulga suurenemist, kuna üks tulukomponent (pilet) on valemist väljas. Lisaks on avalike teenindamise lepingutes hind pidevas muutuses, mis on otseselt seotud tarbijahinna indeksiga. See omakorda muudab ostetava teenuse hinda 2 korda aastas. Ettevõtte areng MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus on aktiivne osalemaks võimalikes piirkonna elukeskkonda parandavates projektides. Sellega seoses muudeti käesoleval aastal ka ühingu põhikirja. MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus sõlmis koostöökokkuleppe sotsiaalministeeriumiga. Kokkuleppe eesmärk on töötada välja jätkusuutlik transpordi mudel, mille kohaselt on võimalik inimeste sõite ühildada (sotsiaaltransport + avalik liinivedu), tagades multimodaalsete transpordiliikide kasutamise ümberistumiste teel. Või siis sõitjate konsolideerimine ühtsesse sõiduvahendisse, et vähendada personaalseid sõite, misläbi saavutatakse kulusääst. Pilootprojekti pikkus on 2+ aastat. Selle tarbeks said ka haldusülesannete täitmist võimaldavad lepingud ka Kagu ÜTK liikmeteks olevate kohalike omavalitsusetega. Täiendavalt võtab ühing osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevustes Taristu ja Liikuvuse arengukava koostamisel. Meie töötajad osa osaks Linna ja lähipiirkonnda ligipääsetavuse töörühmas ja Maapiirkondade töörühmas. Lisaks võtame isa ja erinevatelt alamseminaridelt. Täiendavalt oleme partnerina osalemas INNO DRT projektis, mis töötab Interreg Baltic Sea Region programmi raames. Töötame kaasa teenindustaseme normide loomisel Ühistranspordiseaduse juurde. Tegeleme Võru linnalähiliinivõrgu reformiga. Aasta 2019 2018 Maksevõime kordaja (raha+laekumata arved/ lühiajaline võlgnevus) 2,25 1,05 Rahaliste vahendite tase (raha/ lühiajalised kohustused) 1,03 1,05 Intresside kattekordaja (ärikasum/intressid) 0 0 3 Mittetulundusühing Kagu Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 407 280 313 697 2 Nõuded ja ettemaksed 5 448 0 3 Kokku käibevarad 412 728 313 697 Kokku varad 412 728 313 697 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 179 374 166 073 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 217 397 130 496 Kokku lühiajalised kohustised 396 771 296 569 Kokku kohustised 396 771 296 569 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 17 128 15 066 Aruandeaasta tulem -1 171 2 062 Kokku netovara 15 957 17 128 Kokku kohustised ja netovara 412 728 313 697 4 Mittetulundusühing Kagu Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Tulud Liikmetelt saadud tasud 1 600 1 600 6 Annetused ja toetused 4 472 298 3 556 504 7 Kokku tulud 4 473 898 3 558 104 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -41 881 -5 860 Jagatud annetused ja toetused -4 293 551 -3 431 419 8 Mitmesugused tegevuskulud -38 158 -38 443 9 Tööjõukulud -101 464 -80 391 10 Kokku kulud -4 475 054 -3 556 113 Põhitegevuse tulem -1 156 1 991 Muud finantstulud ja -kulud -15 71 Aruandeaasta tulem -1 171 2 062 5 Mittetulundusühing Kagu Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -1 156 1 991 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -5 448 101 100 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 100 201 194 110 Kokku rahavood põhitegevusest 93 597 297 201 Rahavood investeerimistegevusest Muud laekumised investeerimistegevusest 92 71 Kokku rahavood investeerimistegevusest 92 71 Rahavood finantseerimistegevusest Makstud intressid -106 0 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -106 0 Kokku rahavood 93 583 297 272 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 313 697 16 425 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 93 583 297 272 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 407 280 313 697 2 6 Mittetulundusühing Kagu Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2017 15 066 15 066 Aruandeaasta tulem 2 062 2 062 31.12.2018 17 128 17 128 Aruandeaasta tulem -1 171 -1 171 31.12.2019 15 957 15 957 7 Mittetulundusühing Kagu Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon MTÜ Kagu Ühistranspordikeskuse 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Rakendatakse ka Avaliku sektori finantsarvestuse- ja aruandluse juhendit Eesti finantsaruandluse atandardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljantavad juhendid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Bilansis kajastatakse pankades olevaid arvelduskontode jääke. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Annetused ja toetused Annetuste ja toetuste sihtfinantseerimiste kajastamisel lähtutakse üldmeetodist. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Saadud summasid kajastatakse tuluna kui MTÜ aktsepteerib finantseerimisega kaasnevaid tingimusi ja kavatseb neid täita ning finantseerimise summa on usaldusväärselt määratav ja selle laekumine on tõenäoline. Saadud toetus kajastatakse tulemiaruandes tuluna. Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses. Varade sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis, kui selle laekumine hinnatakse juhtkonna poolt praktiliselt kindlaks ning kui sellega seotud sisulised tingimused on täidetud. Tulud Tulude ja kulude aruande koostamisel on lähtutud RTJ 14 lisas toodud skeemist. Tulu kajastamise momendiks on teenuse müügi puhul selle teenuse osutamise aeg ostjale. Tulud annetusest on arvele võetud annetuse saamise momendil. Annetuste ja toetuste sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui: (a) sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel; ja (b) sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. Saadud summasid kajastatakse tuluna kui MTÜ aktsepteerib finantseerimisega kaasnevaid tingimusi ja kavatseb neid täita ning finantseerimise summa on usaldusväärselt määratav ja selle laekumine on tõenäoline. Kulud Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud, sh käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel Muud tegevuskulud. Seotud osapooled MTÜ Kagu Ühistraspordikeskus loeb osapooli seotuks, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole otsustele. Seotud osapoolteks on MTÜ juhatus ja nõukogu liikmed, välja arvatud juhul, kui antud isikutel puudub võimalus avaldada olulist mõju MTÜ otsustele. Lisaks on seotud osapoolteks eelnevalt kirjeldatud isikute lähisugulased ja nendega seotud ettevõtted. 8 Mittetulundusühing Kagu Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Raha pangakontol 407 280 313 697 Kokku raha 407 280 313 697 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 5 448 5 448 Ostjatelt laekumata 5 448 5 448 arved Kokku nõuded ja 5 448 5 448 ettemaksed Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Maksuvõlg Maksuvõlg Üksikisiku tulumaks 1 099 912 Sotsiaalmaks 2 048 1 955 Kohustuslik kogumispension 124 105 Töötuskindlustusmaksed 132 125 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 3 403 3 097 Lisa 5 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 175 971 175 971 Maksuvõlad 3 403 3 403 4 Kokku võlad ja ettemaksed 179 374 179 374 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 162 976 162 976 Maksuvõlad 3 097 3 097 4 Kokku võlad ja ettemaksed 166 073 166 073 9 Mittetulundusühing Kagu Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Liikmetelt saadud tasud (eurodes) 2019 2018 Mittesihtotstarbelised tasud Liikmemaksud 1 600 1 600 Kokku liikmetelt saadud tasud 1 600 1 600 Lisa 7 Annetused ja toetused (eurodes) 2019 2018 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 35 416 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium - 4 436 882 3 556 504 ühistranspordi sihtotstarbeline toetus Kokku annetused ja toetused 4 472 298 3 556 504 Lisa 8 Jagatud annetused ja toetused (eurodes) 2019 2018 Dotatsioon bussiliiniveol avaliku teenindamiseks 4 293 551 3 431 419 Kokku jagatud annetused ja toetused 4 293 551 3 431 419 Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Mitmesugused bürookulud -10 800 -10 639 Koolituskulud -863 -1 610 Riiklikud ja kohalikud maksud -11 867 -12 307 Muud -14 628 -13 887 Kokku mitmesugused tegevuskulud -38 158 -38 443 10 Mittetulundusühing Kagu Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu -75 883 -57 157 Sotsiaalmaksud -25 581 -19 252 Isikliku sõiduauto kasutamise kompnesatsioon 0 -3 982 Kokku tööjõukulud -101 464 -80 391 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 3 4 Lisa 11 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2019 31.12.2018 Juriidilisest isikust liikmete arv 9 9 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 24 000 31 901 Lisa 12 Sündmused pärast aruandekuupäeva Eriolukorras tingitud mõjutused 2020 aastal avaliku liiniveo korraldamisel MTÜ Kagu Ühistranspordikeskuse tegevuspiirkonnas seonduvad: 1) Ajutiselt peatati mõningaste liinide töö kus reisijate arv osutus pea, et olematuls. Liinide ajutised peatused kooskõlastati ka kõigi liikmeteks olevate kohalike omavalitsustega, keda planeeritud kärped mõjutasid. 2)Erakorralise olukorra tõttu on tehtud lisakulutusi, mis on seotud maanteetranspordi avaliku teenindamise liinidel desinfitseerimisvahendite, desfinitseerimis- ja puhastamistööde ning kaitsevahendite (maskid, kindad jm tarvikud) eest. Eriolukorrast tingitult toimusid muudatused ka asutuse igapäevatöös. Võimaldati kõigil töötajatel kasutada kaugtöö võimalusi. 11  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Mittetulundusühing Kagu Ühistranspordikeskus üldkoosolekule Arvamus Oleme auditeerinud Mittetulundusühing Kagu Ühistranspordikeskus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Kiisk Vandeaudiitori number 117 AMC Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 34 Priisle tee 8-62, Tallinn, Harju maakond, 13914 19.05.2020  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 nimi: Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus registrikood: 80213342 tänava/talu nimi, Roosikrantsi tn maja ja korteri number: 12/1 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10119 telefon: +372 6406780 www.ytkpohja.ee e-posti aadress: [email protected] Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 12 Bilanss 12 Tulemiaruanne 13 Rahavoogude aruanne 14 Netovara muutuste aruanne 15 Raamatupidamise aastaaruande lisad 16 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 16 Lisa 2 Raha 17 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 18 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 18 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 19 Lisa 6 Muud nõuded 19 Lisa 7 Materiaalsed põhivarad 20 Lisa 8 Kasutusrent 20 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 21 Lisa 10 Võlad tarnijatele 21 Lisa 11 Võlad töövõtjatele 22 Lisa 12 Muud võlad 22 Lisa 13 Liikmetelt saadud tasud 22 Lisa 14 Annetused ja toetused 23 Lisa 15 Tulu ettevõtlusest 23 Lisa 16 Muud tulud 23 Lisa 17 Jagatud annetused ja toetused 24 Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud 24 Lisa 19 Tööjõukulud 25 Lisa 20 Muud kulud 25 Lisa 21 Muud finantstulud ja -kulud 25 Lisa 22 Seotud osapooled 26 Aruande allkirjad 27 Vandeaudiitori aruanne 28 2 TEGEVUSARUANNE 2019 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (edaspidi: PEÜTK) korraldab ühistransporti Harju maakonnas alates 2005. aasta algusest ning Lääne, Lääne-Viru ja Rapla maakonnas alates 2017. aasta detsembrist. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus kureerib laevaliiklust Vormsi saare liinil Sviby-Rohuküla-Sviby alates 2017. aasta detsembrist. 2019. aastal PEÜTK jätkas oma põhitegevust. PEÜTK büroos (aadressil Roosikrantsi 12/1, Tallinn) töötas 2019. aastal 13 inimest. PEÜTK 2019. majandusaasta palgakulud kokku olid 406 111,65 eurot, sealhulgas tegevdirektorile arvestatud tasu oli 44 873,06 eurot, kolmele tippspetsialistile 106 932,02 eurot, üheksale keskastme spetsialistile 221 106,57 eurot, kaheksale juhatuse liikmele maksti aruandeaastal 24 900,00 eurot ja juhatuse esimehele 7 500,00 eurot, kahele revisjonikomisjoni liikmele maksti 800,00 eurot. Seisuga 31.12.2019 oli bilansimahuks 6 397 892,72 eurot, aruandeaasta tulemiks 313 867,06 eurot. Bilansis kajastatud rahajääk vastab panga kinnituskirjadele. Nõuded ja kohustised on aastalõpu seisuga korrektselt inventeeritud ja õigesti kajastatud. Nõuded ja ettemaksed on 562 158,79 eurot (võrreldes 2018. aastaga on vähenenud 91 494,68 euro võrra). Võlad ja ettemaksed on 2 792 711,07 eurot (võrreldes 2018. aastaga on suurenenud 273 235,45 euro võrra). Raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, tulemiaruandest, rahavoogude aruandest kaudsel meetodil, netovara muutuste aruandest ja raamatupidamise aastaaruande lisadest. Majandusaasta algas 1. jaanuaril ja lõppes 31. detsembril 2019.a. Arvnäitaja nimetus/aasta 2019 2018 2017 Tegevustulud (tuh eurot) 19 376,9 14 325,6 8 643,9 Tegevustulude kasv (2019-2018.a)/2018*100 35,3 % 65,7% 8,01% Puhastulem (tuh eurot) 313,9 272,1 404,5 Tulemi kasv (2019-2018)/2018*100 15,3 % -32,7% -32,1% Rentaablus (tulem/tegevustulud*100) 1,6 % 1,9% 4,68% Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (käibevara/lühiajalised kohustused) 2,29 2,31 3,14 ROA (puhastulem/varad*100) 4,9 % 4,68% 9,13% TEGEVUSED Avaliku liiniveoga seotud tegevused 2019. aastal osutasid avalikku bussiveoteenust Harju maakonnas maakonnaliinidel OÜ ATKO Liinid, OÜ ATKO Transport, AS GoBus, AS Temptrans, AS SEBE ja AS Hansabuss, Lääne maakonnas AS GoBus, OÜ M.K.Reis-X, Lääne-Viru maakonnas AS GoBus, Rapla maakonnas AS Hansa Bussiliinid ja OÜ Remfakt. Liinivedu teostati 14 083 034,96 km ulatuses, sh: Avalikku liinivedu Harjumaal teostati järgmiselt: idasuunal 1 582 207,75 km; lõunasuunal 1 632 331,12 km; läänesuunal 2 473 770,92 km; põhjasuunal 1 552 326,24 km; edelasuunal 1 232 377,98 km; Lääne-Harju valla Lääne 3 Osa 4 - 81 110,3 km ja Saue valla Osa 2 - 113 919,34 km.; Avalikku liinivedu Läänemaal teostati järgmiselt: I liinigrupp 1 255 131,90 km ja III liinigrupp 68 626,56 km; Aavalikku liinivedu Lääne- Virumaal teostati järgmiselt: I liinigrupp 957 289,6 km; II liinigrupp 707 778 km; III liinigrupp 975 921,8 km; Avalikku liinivedu Raplamaal teostati järgmiselt: I liinigrupp oli 1 428 180,24 km ja II liinigrupp oli 22 063,21 km. Kokku on vedajatele avaliku teenindamise lepingute alusel makstud 13 559 560,41 eurot. Sõitjate arv riigi poolt doteeritavatel avalikel liinidel oli 8 044 719. 31. detsembri 2019. a seisuga oli Harju maakonnas kokku 85 avalikku bussiliini (riigieelarvest doteeritavad liinid), Läänemaal 33, Lääne-Virumaal 59 ja Raplamaal 39 avalikku bussiliini. Harjumaal 85 liini rahastati riigieelarvelistest vahenditest ning need jagunesid vastavalt suundadele järgnevalt: idasuunal 17 liini, lõunasuunal 19 liini, läänesuunal 22 liini, põhjasuunal 12 liini, edelasuunal seitse liini, Lääne 3 Osa 4 kolm liini ja Saue 2 viis liini. Nende 86 liini hulgas on viis liini (K3, 113, 112, J1, J2) liini, mida lisaks riigieelarvelistele vahenditele doteeritakse ka kohalike omavalitsuste eelarvetest. 108 liini rahastati 100% kohalike omavalitsuste poolt eraldatavatest vahenditest ning need jagunesid järgnevalt: Viimsi vallas 11 liini, Jõelähtme vallas 14 liini, Kose vallas seitse liini, Rae vallas 11 liini, Saue vallas 20 liini, Keila linnas kaks liini, Harku vallas 11 liini, Kohila vallas 14 liini, Lääne-Harju vallas 10 liini ja Anija vallas kaheksa liini. 31. detsembri 2019. aasta seisuga oli kommertsliine kokku 17. Aruandeaasta jooksul toimus kõikidel suundadel sõiduplaanide korrigeerimine ja sõiduaegade muutmine tagamaks parem teenus sõitjatele. Harjumaal jätkati lepingute alusel avaliku teenindamist 5. liinigrupis (põhi, lõuna, lääs, ida ja edel) maakonna avalikel bussiliinidel ühistransporditeenuse tellimist. Sealjuures edelasuunal lisati töömahtu Tallinn – Harutee – Haiba liinil, põhjasuunal alustati Viimsi liinigrupis teenindamist kahel uuel bussiliinil ja Maardu liinigrupis neljal uuel bussiliinil. Läänemaal jätkati lepingute alusel avaliku teenindamist liinigrupp I (01.07.2018-31.12.2026) ja liinigrupp III (01.07.2018-31.12.2026). Lääne- Virumaal jätkati lepingute alusel avaliku teenindamist I liinigrupp, II liinigrupp ja III liinigrupp (lepingu 30.08.2013 nr 3-3/2013/206 alusel). Raplamaal jätkati lepingute alusel avaliku teenindamist 2. liinigrupis (22.08.2014 sõlmitud avaliku teenindamise lepingu Rapla maakonna bussiliinide teenindamiseks ning 24.11.2015 sõlmitud otselepingu nr 3-3/15/152-1). 2019. aasta jooksul korrigeeriti Rapla maakonna liinivõrku, olulisemateks muudatusteks olid: liinide nr 16 ja 37 tihendamine ning liini nr 3 pikendamine Rapla raudteejaamani. Koostöö kohalike omavalitsustega 14 kohalikku omavalitsust – Anija vald, Haapsalu linn, Harku vald, Jõelähtme vald, Keila linn, Kohila vald, Kose vald, Kuusalu vald, Lääne-Harju vald, Maardu linn, Rae vald, Saku vald, Saue vald, Viimsi vald on eri lepingute (haldusleping, ATL lisarahastamise leping) alusel PEÜTKle üle andnud haldusülesannete täitmisega seotud kohustused ja rahalised vahendid. Riigihanked 2019. aastal viidi läbi riigihanked Lääne-Harju (208185), Anija (208677) ja Saue (207921) valla siseliinide teenindamiseks alates 01.09.2019. Lisaks sõlmiti Anija, Harku ja Saue valla siseliinide teenindamiseks otselepingud. Alustati läbi viidud riigihanke Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna põhja suuna bussiliinidel (193780) alusel teenuse tellimist alates 01.07.2019. Sõlmiti riigihanke Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna lääne 2 suuna bussiliinidel (203132) avaliku teenindamise leping. Teenuse osutamist alustatakse 01.02.2020. Sõlmiti riigihanke Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna ida 2 suuna bussiliinidel (203234) avaliku teenindamise leping. Teenuse osutamist alustatakse 01.08.2020. Alustati 2020. ja 2021. aastal planeeritavate riigihangete läbiviimise ettevalmistamist. Harju maakond Idasuund Jõelähtme vallaga toimus 2019. aasta tegevuskava täitmine vastavalt sõlmitud halduslepingule. Valla siseliinidel töömaht oli 159 737 km. ATKO Liinid OÜ-le on tasutud veoteenuse osutamise eest 236 893,56 eurot. Koostöös Kuusalu ja Jõelähtme Vallavalitsustega tagati 2019/2020 õppeperioodil sõitjatele teenus Kuusalu kooli Jõelähtme valla siseliinidega. Koostööst tulenevalt toimub Jõelähtme valla siseliinide rahastamine osaliselt Kuusalu valla eelarvest, mille kohta on sõlmitud eraldi leping. Anija piirkonna töömaht 2019. aastal oli 69 701,70 km, maksumusega 100 062,19 eurot, sh: Alukvik OÜ 6 120 km ja 7 403,50 eurot; Radix Transport OÜ 56 906,11 km ja 85 649,27 eurot; Tapa Autobussipark OÜ 6 675,59 km ja 7 009,42 eurot. Viimsi vallaga sõlmitud halduslepingu tegevuskava alusel toimus 2019. aasta lepingu täitmine. Valla siseliinide töömaht oli 708 593,80 km. Hansa Bussiliinid AS-ile tasuti veoteenuse osutamise eest 762 444,92 eurot. Läänesuund Lääne-Harju vallaga sõlmitud halduslepingu alusel toimus 2019. aasta tegevuskava täitmine. Valla siseliinidel töömaht oli 157 717,18 km ning maksumus 268 992,03 eurot, sh tasuti: ATKO Liinid OÜ-le perioodil 01.01 kuni 31.08.2019.a 15 573,08 km eest 31 882,60 eurot; alates 01.09.2019.a Hansabuss ASle 104 241,30 km eest 142810,43 eurot; MK Autobuss ASle 15 162,602 km eest 18 346,74 eurot; ATKO Transport OÜle 22 740,20 km eest 75 952,26 eurot. Keila linnaga sõlmitud halduslepingu alusel toimus 2019. aasta tegevuskava täitmine. Linna siseliinidel oli töömaht 61 835,33 km. SAMAT AS-ile on tasuti veoteenuse osutamise eest 75 731,02 eurot. Harku vallaga sõlmitud halduslepingu tegevuskava alusel toimus 2019. aasta lepingu täitmine. Valla siseliinidel töömaht oli 87 596,19 km ja tasuti veoteenuse osutamise eest 162 904,52 eurot, sh: ATKO Liinid OÜ-le perioodil 01.01 kuni 30.06.2019.a 49 848,70 km eest 61 363,74 eurot; alates 01.09.2019. a GoBus ASle 37 747,49 km eest 101 540,78 eurot. Saue vallaga sõlmitud halduslepingu tegevuskava alusel toimus 2019. aasta lepingu täitmine. Valla siseliinidel oli töömaht 188 565,421 km ja tasuti veoteenuse osutamise eest 468 872,57 eurot, sh: SAMAT AS-ile perioodil 01.01 kuni 31.08.2019.a 109 579,50 km eest 210 820,72 eurot; alates 01.09.2019.a Hansabuss AS 48 978,00 km eest 186 546,09 eurot; MK Autobuss ASle 24 845,831 km eest 58 387,71 eurot; ATKO Transport OÜle 5 162,09 km 13 118,05 eurot. Lõunasuund Kose vallaga sõlmitud halduslepingu tegevuskava alusel toimus 2019. aasta lepingu täitmine. Valla siseliinidel oli töömaht 205 982,47 km. ATKO Liinid OÜ-le on tasuti veoteenuse osutamise eest 297 031,64 eurot. Rae vallaga sõlmitud halduslepingu tegevuskava alusel toimus 2019. aasta lepingu täitmine. Valla siseliinidel oli töömaht 98 521,98 km. Hansabuss AS-ile on tasuti veoteenuse osutamise eest 199 316,19 eurot. Rapla maakond Kohila vald Kohila vallaga sõlmitud halduslepingu tegevuskava alusel toimus 2019. aasta lepingu täitmine. Valla siseliinidel oli töömaht 2019. aastal 126 307,70 km. ATKO Liinid OÜ-le on tasuti veoteenuse osutamise eest 161 582,60 eurot. Märjamaa vald Märjamaa vallaga sõlmitud halduslepingu tegevuskava alusel toimus 2019. aasta lepingu täitmine. Valla siseliinidel oli töömaht perioodil 01.01 kuni 30.06.2019.a 92 769,30 km ja tasuti veoteenuse osutamise eest 138 495,20 eurot, sh: NETSEST OÜle 55 278,10 km eest 61 698,94 eurot; ATKO Bussiliinid ASle 37 491,20 km eest 76 796,26 eurot. Märjamaa vallaga lõpetati haldusleping 2019. aastal. Teede remondiga seonduv 2019. aastal korraldas PEÜTK seoses riigimaanteede, riigimaanteedel paiknevate objektide ja raudteeülesõitude remonttöödega ümber nimetatud piirkondi teenindavate bussiliinide töökorraldust. Liiniloa alusel teenust osutavad bussiliinid Seisuga 31. detsember 2019 oli Harju maakonnas kokku 17 liiniloa alusel teenust osutavat liini, mida teenindati seitsme ettevõtja poolt: Samat AS, Temptrans AS, Vilandert OÜ, H-Liinid AS, Viimars OÜ, Estonian Lines OÜ, Ekspressbussiliinid AS. Jätkus alates 1. oktoobrist 2010 PEÜTK ja Tallinna Transpordiameti vahelise kokkuleppe alusel Harju maakonnas liiniloa alusel teenust osutavate bussiliinide alg- ja lõpp-peatuse Estonia kasutamise koordineerimine PEÜTK poolt. Tarkvaraprogrammi ÜTRIS Teavitus- ja kooskõlastussüsteemi järjepidev täitmine liinilubade ja lepingute osas (muudatused jm seotud tegevused). Sõitjainfo ja koolitused 2019. aastal jätkas PEÜTK aktiivselt sõitjate teavitamist. Avalikke bussiliine teenindavatesse bussidesse paigaldati sõitjainfo muudatuste, piletimüügi, sõitja õiguste, kohustuste jm kohta. Samuti jätkati bussides vastava suuna koondsõiduplaanide jagamist peale muudatuste tegemist sõidugraafikutes. Jätkati eelnevatel aastatel alustatud maakonna bussipeatustesse sõiduplaanide aluste ja vastava peatuse sõiduplaani paigaldamist. Info uuendamise tellis PEÜTK ning sõitjatele tagati informatsiooni õigsus. Kommertsliinide teenindajatele on antud võimalus tellida läbi PEÜTK sõitjainfo paigaldamine bussipeatustesse. Sõlmiti uus viieaastane riigihanke leping sõiduplaani aluste ja sõitjainfo paigaldamiseks PEÜTK tegevuspiirkonnas. Teenust osutab OÜ Roadservice. Tallinnas Balti jaamas paiknevasse maakonna bussiliinide alg- ja lõpp-peatusesse paigaldati lisaks peatuste põhisele teabele ka koondtabelid ja muu informatsioon, mis puudutab maakonna avalike bussiliinide töökorraldust ning piletihindu. PEÜTK kodulehel kajastati kõik muudatused maakonna avalike bussiliinide kohta, sh sõiduplaani muudatused, remonttööde ja ürituste korraldamisega seotud ümberkorraldused liikluses, piletimüügi korraldus ning muud jooksvad operatiivteated. Suundade kaupa koostati koondplaanid, mis on sõitjatele tehtud mugavalt väljaprinditavasse formaati. Maakonnalehtedes ning omavalitsuste kodulehtedel ning ajalehtedes kajastati jooksvalt ühistransporditeemalist infot. Jagati teavet eeloleva aasta planeeritavate tegevuste kohta ning kajastati suundade kaupa suuremate muudatuste sisu. Nende tegevuste kaudu on võrreldes eelmiste perioodidega oluliselt paranenud sõitja info edastamine ja sõitjatel on tekkinud usaldus ühistranspordi teabe osas. PEÜTK jätkas 2019. aastal oma tegevuste kajastamist Facebooki lehel, et paremini jõuda noorema generatsioonini. Keskenduti operatiivsete teadete esitamisele sooviga paremini PEÜTK mainet kujundada läbi parema sisuturunduse ja informatsiooni jagamise PEÜTK tegevuste kohta. Koostöös Maanteeameti ja asjaomaste omavalitsustega jätkati bussipeatuste korrastamist ja uuendamist ning teeremontidega seotud muudatuste alast koostööd. Jätkati programmides ÜTRIS (Ühistranspordi teavitus- ja kooskõlastussüsteem) ja PIKAS (Ühistranspordi sõiduplaanide koostamise ja koordineerimise programm) kõikide Harju maakonna bussiliinide haldamist ning avalikustamist üleriigilises sõiduplaanide infoportaalis www.peatus.ee. Piiriülene koostöö 2019. aastal sõlmisid PEÜTK ja Tallinna Transpordiamet kolmepoolsed lepingute lisad Saue, Viimsi ja Harku vallaga ning Maardu linnaga. Lepingute objektiks on Tallinna ja asjaomaseid omavalitsusi ühendavate maakonna liinide Tallinna Transpordiameti poolt tellimine ja rahastamine summas 635 530 eurot. Sellest 296 243 eurot kaeti PEÜTK vahendusel riigieelarvelistest vahenditest, Tallinna Transpordiamet rahastas liine summas 208 304 eurot ja 130 983 eurot kaeti kohalike omavalitsuste vahenditest: Harku vald 30 747 eurot; Maardu linn 21 035 eurot; Saue vald 40 098 eurot; Viimsi vald 39 103 eurot. 2019. aastal oli piirkonnas liinitöö maht 502 107 km. Järelevalve Alates 01.01.2019 teostab järelevalvet ühistransporditeenuse osutamise üle Maanteeamet ning PEÜTK teostab järelevalvet ainult avaliku teenindamise lepingu täitmise üle. Riigi dotatsioon Maanteetranspordi sihtotstarbelise toetuse riigieelarve osa 2019. aastal oli kokku 12 919 317,47 eurot, sh: vedajatele kuludeks 11 863 404,86 eurot; PEÜTK kuludeks summas 397 048 eurot; muudeks kuludeks, sh projektid, kokku 658 864,61 eurot. Eelarve jaotus on koostatud PEÜTK enda korralduskulude, muude kulude, sh projektid, ja vedajatega sõlmitud lepingute kulude lõikes. Riigieelarvest eraldati 2019. aastal maakondliku veetranspordi korraldamiseks ühistranspordi sihtotstarbelise toetuse 2019. aastal summas 878 049 eurot , sh 49 072 eurot euro, mis oli seisuga 31.12.2018.a laekumata. Eelarve on koostatud PEÜTK Vormsi saare liinil Sviby-Rohuküla-Sviby vedaja sõlmitud lepingule kulude lõikes. Piletitulu 2019. aastal jätkas piletimüügisüsteemi teenindamist AS Ridango. 2019. aastal jaotus piletitulu järgmiselt: avalike maakonna liinide piletitulu kokku 2 634 878,32 eurot, kohalike liinide piletitulu 26 516,52, sealhulgas Viimsi valla liinide piletitulu 23 786,63 eurot ja teiste kohalike liinide piletitulu 2 729,89 eurot, Tallinna Transpordiameti osa piletitulust 215 049,99 eurot. Kokku laekus piletitulu 2019. aastal 2 885 572,28 eurot. Taksoveo dokumentide väljastamine 2019. aastal jätkus PEÜTK-i tegevus taksoveo dokumentide väljastamisel. Halduslepingute alusel väljastab PEÜTK taksoveo dokumente 12 omavalitsuse eest. 2019. aastal tegi PEÜTK 354 korraldust taksoveo tegevuslubade, sõidukikaartide või teenindajakaartide väljastamiseks, tühistamiseks, keeldumiseks või peatamiseks. Keelduv otsus tehti 29. korral, tühistavaid otsuseid tehti 29. korral. Kokku laekus 2019. aastal taksoveo dokumentide eest 9 127,45 eurot. Kohalike omavalitsuste toetused Kohalike omavalitsuste poolt eraldati 2019. aastal PEÜTK-le sihtotstarbelisi toetusi haldusülesannete täitmiseks, õpilasteveoks, bussiveoteenuse korraldamiseks ja piiriüleste bussiveoteenuse korraldamiseks summas 3 100 694,90 eurot, sh: Anija Vallavalitsus 106 761,00 € Haapsalu Linnavalitsus 63 790,05 € Harku Vallavalitsus 210 504,00 € Jõelähtme Vallavalitsus 249 376,30 € Keila Linnavalitsus 60 294,00 € Kohila Vallavalitsus 178 536,00 € Kose Vallavalitsus 324 278,00 € Kuusalu Vallavalitsus 14 113,00 € Lääne-Harju Vallavalitsus 178 691,00 € Maardu Linnavalitsus 28 885,40 € Märjamaa Vallavalitsus 143 873,69 € Rae Vallavalitsus 208 968,00 € Saku Vallavalitsus 34 320,00 € Saue Vallavalitsus 561 526,30 € Viimsi Vallavalitsus 736 778,16 € Liikmemaks 2019. aastal laekus KOV liikmemakse summas 160 208 eurot. Muud tulud Muud teenused olid: sõiduplaanide plaaniline vahetus kommertsliinile, teeremondiga seotud kulude katteks, tasusumma vähendamine, kohtumenetluse kulud ning muud ebatavalised tulud. Muudelt teenustelt laekus 2019. aastal 248 705,46 eurot. Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 5 830 051 5 157 137 2 Nõuded ja ettemaksed 562 159 653 653 3 Kokku käibevarad 6 392 210 5 810 790 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 5 683 0 7 Kokku põhivarad 5 683 0 Kokku varad 6 397 893 5 810 790 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 2 792 712 2 519 476 9 Kokku lühiajalised kohustised 2 792 712 2 519 476 Kokku kohustised 2 792 712 2 519 476 Netovara Reservid 8 308 8 308 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 3 283 006 3 010 884 Aruandeaasta tulem 313 867 272 122 Kokku netovara 3 605 181 3 291 314 Kokku kohustised ja netovara 6 397 893 5 810 790 12 Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Tulud Liikmetelt saadud tasud 160 208 168 836 13 Annetused ja toetused 16 082 508 10 830 863 14 Tulu ettevõtlusest 2 885 572 3 280 709 15 Muud tulud 248 705 45 240 16 Kokku tulud 19 376 993 14 325 648 Kulud Jagatud annetused ja toetused -5 797 303 -4 647 361 17 Mitmesugused tegevuskulud -12 715 464 -9 025 462 18 Tööjõukulud -550 180 -381 300 19 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -517 0 Muud kulud -26 -16 20 Kokku kulud -19 063 490 -14 054 139 Põhitegevuse tulem 313 503 271 509 Muud finantstulud ja -kulud 364 613 21 Aruandeaasta tulem 313 867 272 122 13 Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 313 503 271 509 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 517 0 7 Kokku korrigeerimised 517 0 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 91 495 -30 750 3 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 273 235 1 107 114 9 Kokku rahavood põhitegevusest 678 750 1 347 873 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -6 200 0 7 soetamisel Laekunud intressid 656 837 21 Kokku rahavood investeerimistegevusest -5 544 837 Rahavood finantseerimistegevusest Makstud intressid -292 -224 21 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -292 -224 Kokku rahavood 672 914 1 348 486 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 5 157 137 3 808 651 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 672 914 1 348 486 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 5 830 051 5 157 137 2 14 Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Reservid Akumuleeritud tulem 31.12.2017 8 308 3 010 884 3 019 192 Aruandeaasta tulem 272 122 272 122 31.12.2018 8 308 3 283 006 3 291 314 Aruandeaasta tulem 313 867 313 867 31.12.2019 8 308 3 596 873 3 605 181 15 Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Eesti rahandusministri määrusega kinnitatud Raamatupidamise Toimkonna juhendid ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eurodes ja hõlmab aruandlusperioodi 01.01.2019-31.12.2019. Finantsvarad Varade ja kohustised jaotus lühi- ja pikaajalisteks Varad ja kohustised on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustise eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna aruandekuupäevast. Raha Bilansis kajastatakse raha pangakontode kirjel arvelduskontode jääke. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 5000 Eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 Euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutusele võtmise hetkel kantakse kulusse. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes. Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Kulumi normid aastas põhigrupis Infotehnoloogilised seadmed ja arvutustehnika 20 %. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühiajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustise kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korral sihtfinantseerimise andja võib kontrollida toetuste sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse tulemiaruandes kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi. 16 Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Tulud Tulude arvestus Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Tulude ja kulude arvestus 1) Saadud maksud kajastatakse tuludes vastavalt esitatud arvele. 2) Tulu majandustegevusest, muud tulud ja lõivud kajastatakse tulemiaruandes. 3) Kulud kajastatakse tulemiaruandes, eristades neid tegevusala koodiga. 4) Varast või kohustisest otseselt tekkivad tulud ja kulud kajastatakse tulemiaruandes. Sündmused pärast aruandekuupäeva Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva, 31. detsembri 2019 ja aruande koostamispäeva 22.aprill 2020. aasta vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Sündmused pärast aruandekuupäeva, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades. Koroonaviiruse (Covid-19) levik maailmas ja Eestis on iseloomustanud 2020. aasta I kvartalit. Käsitleme antud viiruspuhangut kui bilansipäeva järgset mitte korrigeerivat sündmust. Tulenevalt ebakindlast olukorrast ning selle kiirest arengust pole otstarbekas täpse kvantitatiivse hinnangu andmine viiruspuhangu võimaliku mõju kohta ettevõttele. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus jälgib olukorda hoolikalt ja praegusele positsioonile tuginedes ei avalda see märkimisväärset negatiivset mõju meie tegevuse lühiajalistele tulemustele. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus rakendab kõiki vajalikke meetmeid, et kaitsta oma inimesi ja leevendada ohtu meie klientidele ja ettevõttele tervikuna. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Raha pangakontole 5 830 051 5 157 137 Kokku raha 5 830 051 5 157 137 17 Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 360 859 360 859 Ostjatelt laekumata 360 859 360 859 arved Maksude ettemaksed ja 194 905 194 905 tagasinõuded Muud nõuded 6 392 6 392 Viitlaekumised 6 392 6 392 Ettemaksed 3 3 Muud makstud 3 3 ettemaksed Kokku nõuded ja 562 159 562 159 ettemaksed 31.12.2018 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 332 760 332 760 Ostjatelt laekumata 332 760 332 760 arved Maksude ettemaksed ja 271 026 271 026 tagasinõuded Muud nõuded 49 072 49 072 Viitlaekumised 49 072 49 072 Ettemaksed 795 795 Tulevaste perioodide 795 795 kulud Kokku nõuded ja 653 653 653 653 ettemaksed Ostjatelt laekumata arved seisuga 31.12.2019 sisaldavad nõudeid liikmete vastu 6 953 eurot: kohalike omavalitsuste poolt ÜTKle eraldatud bussiliiniveo korraldamiseks, mis on seisuga 31.12.2019 laekumata. (2018.a 50 602 eurot). Muud nõuded koosnevad saamata sihtfinantseerimisest seisuga 31.12.2019.a: eraldatud veetranspordi korraldamiseks Kihnu Veeteede AS-ile (parvlaevaliin Sviby –Rohuküla –Sviby) summas 6 392 eurot, mis on seisuga 31.12.2019.a saamata. Täiendav informatsioon lisades 4,5 ja 6. Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ostjatelt laekumata arved 360 859 332 760 Ostjatelt laekumata arved 360 859 332 760 Kokku nõuded ostjate vastu 360 859 332 760 Ostjatelt laekumata arved seisuga 31.12.2019 sisaldavad nõudeid liikmete vastu 18 Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne 6 953eurot: kohalike omavalitsuste poolt ÜTKle eraldatud sihtotstarbelised toetused haldusülesannete täitmiseks, õpilasteveoks,bussiveoteenuse korraldamiseks ja piiriüleste bussiveoteenuse korraldamiseks, mis on seisuga 31.12.2019 laekumata.(2018.a 50 602 eurot). Täiendav informatsioon lisas 3. Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 194 898 271 019 0 Üksikisiku tulumaks 0 11 065 0 4 219 Erisoodustuse tulumaks 0 169 0 217 Sotsiaalmaks 0 19 204 0 7 623 Kohustuslik kogumispension 0 1 141 0 434 Töötuskindlustusmaksed 0 1 328 0 488 Ettemaksukonto jääk 7 7 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 194 905 32 907 271 026 12 981 Seisuga 31.12.2019.a vastavalt käibemaksudeklaratsioonile: Enammakstud käibemaks detsembrikuu eest 194 898 euro. (2018.a detsembrikuu eest 141 714 euro ning novembrikuu eest 129 305 euro). Muud maksude ettemaksed seisuga 31.12.2019.a 7 euro (2018.a 7 euro). Täiendav informatsioon lisades 3 ja 8. Lisa 6 Muud nõuded (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Viitlaekumised 6 392 6 392 Saamata sihtfinantseerimine 6 392 6 392 Kokku muud nõuded 6 392 6 392 31.12.2018 12 kuu jooksul Viitlaekumised 49 072 49 072 Saamata sihtfinantseerimine 49 072 49 072 Kokku muud nõuded 49 072 49 072 Muud nõuded koosnevad saamata sihtfinantseerimisest seisuga 31.12.2019.a: veetranspordi korraldamiseks Kihnu Veeteede AS-ile (parvlaevaliin Sviby –Rohuküla –Sviby) summas 6 392 eurot eurot, mis on seisuga 31.12.2019.a laekumata. (2018.a saamata toetus parvlaevaliin Sviby –Rohuküla –Sviby 49 072 eurot). Täiendav informatsioon lisas 3. 19 Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutid ja arvutisüsteemid Ostud ja parendused 6 200 6 200 Amortisatsioonikulu -517 -517 31.12.2019 Soetusmaksumus 6 200 6 200 Akumuleeritud kulum -517 -517 Jääkmaksumus 5 683 5 683 2019 aastal soetatud ML Infokiosk 960E välimudel vertikaalse ekraaniga, klaasist esipaneeliga, paigaldatud Balti jaama bussiootepaviljonis. Lisa 8 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2019 2018 Kasutusrendikulu 23 954 27 503 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2019 31.12.2018 12 kuu jooksul 33 595 23 954 1-5 aasta jooksul 78 526 47 240 Kasutusrendikohustusi 31.12.2019 seisuga: Ford Focus/RENTEST AS/ 2020.a 12 kuud* 249,50= 2 994 euro 2021.a 4 kuud* 249,50= 998 euro HYUNDAI KONA /AS SEB Liising/ Lepingu tähtpäev: 20.02.2024.a 31.12.2019 seisuga: 11 006,57 euro, sh: 2020.a 12 kuud-2571,24 euro 2021.a 12 kuud-2615,57 euro 2022.a 12 kuud-2659,89 euro 2023.a 12 kuud-2704,93 euro 2014.a 2 kuud -454,94 euro Võetud rendikohustised/Riigi Kinnisvara AS/ 97 122,23 euro. Bilansiväliste kohustised kuni 5 aastani kokku: 112 120,80 euro. 20 Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 1 858 330 1 858 330 Võlad töövõtjatele 105 326 105 326 Maksuvõlad 32 907 32 907 Muud võlad 23 276 23 276 Muud viitvõlad 23 276 23 276 Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 772 873 772 873 Kokku võlad ja ettemaksed 2 792 712 2 792 712 31.12.2018 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 1 396 449 1 396 449 Võlad töövõtjatele 68 484 68 484 Maksuvõlad 12 981 12 981 Muud võlad 13 244 13 244 Muud viitvõlad 13 244 13 244 Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 1 028 318 1 028 318 Kokku võlad ja ettemaksed 2 519 476 2 519 476 Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed koosnevad 2019. aasta lõpus ÜTK arvele jäänud riigieelarvelistest vahenditest ühistranspordi korraldamiseks summas 772 873 eurot. (2018.a 1 028 318 eurot). Täiendav informatsioon lisades 5,8,9,10,11. Lisa 10 Võlad tarnijatele (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Tarnijatele tasumata arved 1 854 175 1 055 859 Liikmetele tasumata arved 4 155 340 590 Kokku võlad tarnijatele 1 858 330 1 396 449 Liikmetele tasumata arved seisuga 31.12.2019.a sisaldavad sihtotstarbelisi toetusi: sh: 1)ühistranspordi korraldamiseks Rakvere LV summas 4 155 eurot, mis on seisuga 31.12.2019.a välja maksmata (2018.a 340 590 eurot). Täiendav informatsioon lisas 8. 21 Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Töötasude kohustis 36 520 30 864 Puhkusetasude kohustis 68 806 37 620 Kokku võlad töövõtjatele 105 326 68 484 Täiendav informatsioon lisas 8. Lisa 12 Muud võlad (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Muud viitvõlad 23 276 23 276 tagatisraha 23 276 23 276 Kokku muud võlad 23 276 23 276 31.12.2018 12 kuu jooksul Muud viitvõlad 13 244 13 244 tagatisraha 13 244 13 244 Kokku muud võlad 13 244 13 244 Muud võlad koosnevad lepingu täitmise tagatisrahast. Lepingu täitmise tagatisraha seisuga 31.12.2019.a on 23 200 eurot,sh; riigihanke Lääne-Harju valla Osa nr 2 Vasalemma piirkonna bussiliinide teenindamine (ATL Nr 2-8/19019) tagatisraha summas 4 700 eurot ja riigihanke Anija bussiliinide teenindamine (hanke 208677) tagatisraha summas 18 500 eurot.( 2018.a tagatisraha 13 244 eurot). Täiendav informatsioon lisas 8. Lisa 13 Liikmetelt saadud tasud (eurodes) 2019 2018 Mittesihtotstarbelised tasud Liikmemaksud 160 208 168 836 Kokku liikmetelt saadud tasud 160 208 168 836 Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusel oli 2019. aastal 30 liiget: sh: 29 KOV liiget ja riigi esindaja Majandus-Ja Kommunikatsiooniministeerium (2018.a 30 liiget). 2019.a laekus liikmemakse summas 160 208 eurot (2018.a 168 836 eurot,sh: RET osa 8 628 eurot ja KOV osa 160 208 eurot). 22 Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Annetused ja toetused (eurodes) 2019 2018 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 16 082 508 10 830 863 Kokku annetused ja toetused 16 082 508 10 830 863 sh eraldis riigieelarvest 12 981 813 8 282 268 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 3 100 695 2 548 595 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt eraldati 2019. aastal ühistranspordi sihtotstarbelise toetus maanteetranspordi korraldamiseks summas 12 919 318 eurot, sh: Vedajatega lepingute kuludeks kokku 11 863 405 eurot; PEÜTK-de kuludeks 397 048 eurot, sh: 2019 aasta liikmemaks RET osa 8 628 eurot. Muudeks kuludeks, sh projektid, kokku 658 865 eurot. (võrreldes 2018. aastaga on suurenenud 4 548 318 euro võrra, 2018. aastal 8 371 000 eurot ). Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed koosnevad 2019. aasta lõpus ÜTK arvele jäänud riigieelarvelistest vahenditest ühistranspordi korraldamiseks summas 772 873 eurot. Vee- ja õhutranspordi toetus Sviby –Rohuküla –Sviby veetranspordi korraldamiseks on 878 049 eurot, sh. saamata toetus veetranspordi korraldamiseks Kihnu Veeteede AS-ile (parvlaevaliin Sviby –Rohuküla –Sviby) summas 49 072 eurot eurot, mis on seisuga 31.12.2018.a laekumata. (2018.a toetus 821 877 eurot). Seisuga 31.12.2019.a oli tehtud RM sihtfinantseerimise sulgemine summas 12 981 813 eurot, sh: ühistranspordi sihtotstarbelise toetus maanteetranspordi korraldamiseks lõplik summas 12 146 444 eurot; Vee- ja õhutranspordi toetus Sviby –Rohuküla –Sviby veetranspordi korraldamiseks lõplik summas 835 369 eurot. Kohalike omavalitsuste poolt eraldati 2019. aastal PEÜTK-ile sihtotstarbelised toetused haldusülesannete täitmiseks, õpilasteveoks, bussiveoteenuse korraldamiseks ja piiriüleste bussiveoteenuse korraldamiseks summas 3 100 695 eurot (võrreldes 2018. aastaga suurenenud 552 100 euro võrra, 2018.aastal oli eraldatud 2 548 595 eurot). Lisa 15 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2019 2018 Tulu sõidupiletite ja kuukaartide müügist 2 876 445 3 271 368 Teenustasu taksoveoluba 9 127 9 341 Kokku tulu ettevõtlusest 2 885 572 3 280 709 Lisa 16 Muud tulud (eurodes) 2019 2018 Muud 248 705 45 240 Kokku muud tulud 248 705 45 240 Muud tulud: sõiduplaanide plaaniline vahetus kommertsliinile 238 eurot, menetluskulud 12 850 eurot,teeremondiga seotud kulude katteks 10 040 eurot, tasusumma vähendamine ning muud ebatavalised tulud 225 577 eurot. Muud tulud teenustelt laekus 2019.a 248 705 eurot. (2018.a 45 240 eurot). 23 Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Jagatud annetused ja toetused (eurodes) 2019 2018 Avaliku sektori üksustele 5 797 303 4 647 361 Kokku jagatud annetused ja toetused 5 797 303 4 647 361 Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse poolt eraldati 2019. aruandeaastal toetus veetranspordi korraldamiseks Kihnu Veeteede AS-ile (parvlaevaliin Sviby –Rohuküla –Sviby) summas 835 368,45 eurot (2018.a veetranspordi korraldamiseks 821 877 eurot). Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse poolt maksti 2019. aruandeaastal edasi Tallinna Transpordiametile ühisliinide rahastamise /piiriüleste liinide korraldamiseks 427 226 eurot. (2018.a 348 453 eurot). Lääne maakonna avaliku teenindamise lepingute alusel tasuti 2019.aasta ühistranspordi kulude eest summas 1 064 113,19 eurot (vedajad M.K.Reis-X OÜ, GoBus AS (2018.a 919 516). Lääne-Viru maakonna avaliku teenindamise lepingute alusel tasuti 2019. aasta ühistranspordikulude eest summas 2 054 196,35 eurot (vedajad GoBus AS ja Rakvere Linnavalitsus). (2018.a 1 452 725 eurot). Rapla maakonna avaliku teenindamise lepingute alusel tasuti 2019. aasta ühistranspordikulude eest summas 1 416 399,15 eurot(vedajad Hansa Bussiliinid AS ja REMFAKT OÜ, Rapla bussijaam HEPA OÜ).(2018.a 1 055 717 eurot). Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Üür ja rent 30 217 22 004 Energia 5 631 8 715 Elektrienergia 3 562 4 657 Soojusenergia 2 069 4 058 Veevarustusteenused 684 421 Mitmesugused bürookulud 20 030 16 808 Uurimis- ja arengukulud 0 90 Lähetuskulud 2 479 1 053 Koolituskulud 12 431 1 572 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 31 464 15 439 Meditsiinikulud ja hügieenikulud 577 313 Transporditeenused 12 019 927 8 444 950 Sõidukite majandamiskulud 14 928 13 396 Inventari majandamiskulud 1 639 13 266 Muud kinnistute ,hoonete, ruumide kulud 3 093 1 944 Valvekulud 481 317 Korrashoiuteenused 9 651 3 942 Remont 2 510 13 242 Juriidilised teenused 94 227 51 387 Projektid ja muud kulud 465 495 416 603 Kokku mitmesugused tegevuskulud 12 715 464 9 025 462 Mitmesugused tegevuskulud sisaldavad aruandeaastal arvestatud auditi tasusid: auditi tasud 2016. aastal: 2 800 eurot. auditi tasud 2017. aastal: 3 000 eurot. auditi tasud 2018. aastal: 1 220 eurot. 24 Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne auditi tasud 2019. aastal: 2 200 eurot. Lisa 19 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu 406 111 283 296 Sotsiaalmaksud 133 279 91 874 Töötuskindlustusmakse 2 965 2 086 Erisoodustused 3 255 2 534 Tulumaks erisoodustustelt 814 570 Sotsiaalmaks erisoodustustelt 1 343 940 Muud 2 413 0 Kokku tööjõukulud 550 180 381 300 Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide 13 11 otsese kuluna Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 13 11 Kõik kokku töötajate keskmine arv 2019. aastal oli 13 inimest, nende töötasu kokku oli 406 111 eurot. (2018.a oli 11 inimest ja nende töötasu 283 296 eurot). Töötajate kategooria: juhid-1 inimene, töötasu kokku 44 873 eurot (2018: 1 inimene 36 196) ,sh: põhipalk- 44 873 eurot. tippspetsialistid-3 inimest, töötasu kokku 106 932 eurot (2018: 3 inimest, 88 463 eurot),sh: põhipalk- 105 382 eurot ja hüvitis haigusleht 1 550 eurot. keskastme spetsialistid-9 inimest, töötasu kokku 221 106 eurot (2018: 7 inimest, 140 937 eurot),sh: põhipalk- 220 419 eurot ja hüvitis haigusleht 687 eurot. Nõukogu ja juhatuse liikmed hüvitis kokku oli 33 200 eurot, sh: kaheksale juhatuse liikmele maksti aruandeaastal 24 900,00 eurot ja juhatuse esimehele 7 500,00 eurot, kahele revisjonikomisjoni liikmele maksti 800,00 eurot. (2018: 8 inimest, 17 700 eurot). Lisa 20 Muud kulud (eurodes) 2019 2018 Muud 26 16 Kokku muud kulud 26 16 Riigilõivud 24 eurot ja muud viivised 2 eurot( 2018.a 16 eurot). Lisa 21 Muud finantstulud ja -kulud (eurodes) 2019 2018 Intressitulu hoiustelt 656 837 Intressikulud laenudelt ja muud finantskulud -292 -224 Kokku muud finantstulud ja -kulud 364 613 25 Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 22 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2019 31.12.2018 Juriidilisest isikust liikmete arv 30 30 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 33 200 17 700 26  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus liikmetele Arvamus Oleme auditeerinud Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Arvo Lepik Vandeaudiitori number 280 HLB Expertus KLF OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 241 Narva mnt 7a, Tallinn, Harju maakond, 10117 18.06.2020  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 nimi: MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus registrikood: 80375665 tänava nimi, maja ja korteri number: Pikk tn 13 linn: Pärnu linn, Pärnu linn vald: Pärnu linn maakond: Pärnu maakond postisihtnumber: 80010 telefon: +372 17018, +372 5100861 e-posti aadress: [email protected] Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 7 Bilanss 7 Tulemiaruanne 8 Rahavoogude aruanne 9 Netovara muutuste aruanne 10 Raamatupidamise aastaaruande lisad 11 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 11 Lisa 2 Raha 13 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 13 Lisa 4 Varud 14 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 14 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 15 Lisa 7 Laenukohustised 16 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 16 Lisa 9 Liikmetelt saadud tasud 17 Lisa 10 Annetused ja toetused 17 Lisa 11 Tulu ettevõtlusest 18 Lisa 12 Jagatud annetused ja toetused 18 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 19 Lisa 14 Tööjõukulud 19 Lisa 15 Intressikulud 20 Lisa 16 Muud finantstulud ja -kulud 20 Lisa 17 Seotud osapooled 20 Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva 21 Aruande allkirjad 22 Vandeaudiitori aruanne 23 2  Tegevusaruanne MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus (PÜTK) liikmeteks on kõik seitse Pärnumaa kohaliku omavalitsuse üksust ning Eesti Vabariik, mida esindab Maanteeamet. Ühingu juhtorganid on liikmete üldkoosolek, liikmete esindajatest moodustatud ühistranspordikomisjon ja juhatus. PÜTK juhatus on 1-liikmeline, juhatajaks on Andrus Kärpuk. Vastavalt üldkoosoleku otsusele sõlmiti juhatajaga septembrikuus uus juhatuse liikme leping 5-aastaks, tähtajaga kuni 26.09.2024. Ettevõttes töötab 11 inimest, kellest 4 kassapidajat on seotud ainult bussijaama teenuse osutamisega. Avalik bussiliinivedu Pärnu maakonnas Pärnumaa avalike bussiliinide veomaht oli 6008,7 tuh liinikilomeetrit ning teenindati 2 841,2 tuh sõitjat. Veo maksumus oli kokku 9003,7 tuh eur ning piletitulu 589,2 tuh. eur. Võrdluseks - 2018.a. veomaht oli 5268,1 tuh km, teenindati 2470,8 tuh. sõitjat, veo maksumus oli 7768,4 tuh eur ning piletitulu 1002,7 tuh. eur. Jätkus 1. juulist 2018.a. käivitunud Pärnu maa- ja linnaliinide ühtse piletisüsteemi toimimine. Teostati 23 suuremat liinimuudatust. Seejuures avati uued maaliinid nr 65-1 „Pärnu – Lemmetsa – Liu – Munalaiu – Tõstamaa“ (Pärnu linna rahastamisel) ja nr 87 „Kilingi-Nõmme – Abja-Paluoja“. Otselepinguga liin nr 735 „Vändra – Järvakandi – Tallinn“ muudeti põhja liinigrupi hankelepingu alusel toimivaks avalikuks liiniks. Suleti liin nr L38 „Lihula – Vigala“. 30. mail allkirjastati AS-ga SEBE avaliku teenindamise leping põhja liinigrupi teenindamiseks 10 aasta jooksul, töö algusega 1. aprill 2020. 1. oktoobrist teenindavad uute 10-aastaste lepingute alusel ja uute bussidega lõuna liinigruppi MK Autobuss ja linnalähi liinigruppi AS Atko Bussiliinid. PÜTK tellimusel töötati välja maaliinibusside ühtne kujundus, mis harmoneerub linnaliinibusside kujundusega. Seda kujundust kasutatakse kõigil bussidel, sõltumata vedajast. Telliti ja anti vedajatele kasutamiseks kõigi maakonna bussipeatuste nimedega helifailid peatuste automaatseks teadustamiseks. PÜTK taotlusel ehitati välja mitmed uued bussipeatused, näiteks „Pärnu-Jaagupi tee“ ja „Häädemeest tee“ VIA Baltical, peatus „Nooruse“ Tõstamaa Tervisekeskuse juures jpm. Tänu uutele peatustele paraneb nende kantide elanike juurdepääs ühistranspordile. Novembris avaldati Maanteameti poolt tellitud ja Rait/ Faktum & Ariko poolt läbi viidud uuringu „Maakondliku bussiliiniga sõitnute rahulolu uuring“ tulemused. Selle kohaselt oli kasutajate rahulolu Pärnumaa maakondliku bussiliiklusega 1.- 2. kohal Eestis. Avalik bussiliinivedu Pärnu linnas Pärnu linna avalike bussiliinide veomaht oli 2057 tuh km ning teenindati 5 417,2 tuh sõitjat. Veo maksumus oli 3087,0 tuh eur ning piletitulu 892,7 tuh eur (sh KOV-de makstud piletisoodustused 262,0 tuh eur). 2018.a. veomaht oli 2144,2 tuh km, teenindati 5733,7 tuh sõitjat, veo maksumus oli 3057,0 tuh eur ning piletitulu oli 790,5 tuh eur (sh KOV-de makstud piletisoodustused 116,3 tuh eur). Jätkus Pärnumaa ühtses piletisüsteemis osalemine ning selle osana kohalike maaomavalitsuste rahaline toetus linnaliinide piletisoodustuste eest, et tagada oma elanikele soodustatud isikute õigused Pärnu linnaliinidel. Teostati 6 suuremat linnaliinide muudatust, mille puhul lisandus veomahtu kokku 4537 km. Liini nr 15 viimast ringi pikendati Raeküla koolist Sillakülasse ning Paikuse kooli õpilasteveo liine nr. 26 ja 28 pikendati 1 km võrra Jõemänniku asumini. Liinimahu suurenemine kaeti muude linnaliinide mahu vähendamiste arvelt. Mahuvähendamiste arvelt kaeti ka peamiselt Tõstamaa kooli õpilasi ja õpetajaid teenindava maaliini nr. 65-1 „Pärnu – Tõstamaa – Pärnu“ avamine alates 07.02.2019. Koostati ja maikuus jõudis müüki uus Pärnu linna- ja lähiliinide taskuformaadis teatmik. Viidi läbi konkurss ja sõlmiti otseleping OÜ-ga Pärnu Takso linnaliini nr 23 „Bussijaam- Lennujaam“ teenindamiseks perioodil 01. juulist 2019 kuni 30.juunini 2021. Novembris avaldati Pärnu Linnavalitsuse tellitud ja Ratione Konsultatsioonid OÜ poolt läbi viidud uuringu „Pärnu elanike rahulolu kodukoha elukeskkonnaga“ tulemused. Selle kohaselt oldi avalikest teenustest kõige enam rahul ühistranspordi korraldusega. Taksoveo korraldamine Väljastati 33 taksoveoluba, 95 sõidukikaarti ja 116 teenindajakaarti. Parvlaevaliikluse korraldamine Maršruudil Kihnu – Munalaid – Kihnu teostati 1017 reisi ( lugedes üheks reisiks edasi-tagasi sõidu) ning teenindati 77 397 sõitjat ja 24 002 sõidukit. Maršruudil Kihnu – Pärnu – Kihnu teostati 17 reisi ning teenindati 858 sõitjat ja 236 sõidukit. Maršruudil Munalaid – Manilaid – Munalaid Maršruudil teostati 135 reisi ning teenindati 1 995 sõitjat ja 1 093 sõidukit. Reiside arv kasvas aastaga 3,2 %, teenindatud sõitjate arv kasvas 7,2% ja veetud sõidukite arv 7%. Pärnu bussijaama töö korraldamine Pärnu bussijaama teenuseid kasutab aastas ca 1,5 miljonit inimest. Vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele loetakse Pärnu Bussijaam, lisaks Tallinna Bussijaamale, Euroopa Liidu määruse 181/2011 artikli 12 kohaseks bussijaamaks, kus puudega ja piiratud liikumisvõimega isikud saavad määruses sätestatud abi. Vastav teave on avalikustatud internetis Euroopa Komisjoni poolt ning seega rahvusvaheliselt kättesaadav. 2019.a. parandati veelgi vaegnägijate juurdepääsu bussijaama teenustele. Paigaldati täiendavad juhtrajad ning kombatavad reljeefsed peatusenumbrid igasse peatusesse. Võeti kasutusele senisest mugavam makselahendus ja sissepääs WC-desse, sh lapsevanema ja lapse tuppa/ inva WC-sse. 2019.a. alguses likvideeriti Eesti Vabariik 100 tähistamiseks loodud kohalike tootjate tooteid tutvustav ekspositsioon. Vabanenud ruumis tegutses märtsis Riigikogu valimiste jaoskond. Veebruaris toimus bussijaama ootesaalis Riigikogu valimiste Pärnumaa kandidaatide debatt. Maikuus tegutses selles ruumis Euroopa Parlamendi valmiste jaoskond. Seejärel viidi läbi rendipinna äriideede konkurss. Alates 1. oktoobrist tegutseb sellel pinnal uus rentnik kaubamärgi CoffeeIN all. Korrastati ja muudeti määrdumiskindlamaks bussijaama fassad. Parandati oluliselt turvasituatisooni pealelõunastel ja õhtustel kellaaegadel, rakendades senisest rohkem mehitatud valvet. Noortekampade ja asotsiaalide käitumine on saadud kontrolli alla. Koostöös Pärnu Linnavalitsusega korraldati ümber busside parkimine Pargi tänaval ning Vabaduse pargi peatuses Rüütli tänaval. Seoses erinevate tähtpäevade tähistamisega ning bussijaama kui Pärnu värava mainekujundusega korraldati klientidele kuus tasuta kontserti. PÜTK tegevuse tutvustamine ja kogemuste omandamine PÜTK tegevust kajastati regulaarselt ajakirjanduses, raadios ja televisioonis. Lisaks sellele tutvustati veebruaris PÜTK saavutusi Eesti Linnade ja Valdade päeval Tallinnas. Aprillis võeti PÜTK-s vastu Baltimaade transpordi ametiühingute esindajate delegatsioon. Augustis esineti ettekandega POL-i XXV juubeliseminaril Lepanina hotellis Septembris tutvustati oma tegevust Pärnumaa Puuetega Inimeste Koja 25. aastapäeval. Oktoobris külastasid PÜTK spetsialistid maailma suurimat bussimessi Busworld 2019 Brüsselis. Detsembris tutvustati oma kogemusi ja plaane Pärnu linnavalitsuses toimunud kohtumisel Ukraina ajakirjanikega. Samuti ka Eesti Puuetega Inimeste Koja poolt korraldatud üle-Eestilisel konverentsil. Esineti ka Pärnumaa omavalitsuste sotsiaalvaldkonna ametnikele kohvikus „Pastoraat. Juhataja osales detsembris delegatsiooni koosseisus kohtumistel Brüsselis, Euroopa Parlamendis. Ülevaade 2019.a. Euroopa Liidu tõukefondide projektidest : eur Projekti number ja Rahastamise Maksimaalne Saadud EL Projekti Projekti nimetus alus ja selle toetus ja toetus kogu- lõpp kuupäev toetusmäär seisuga: maksumus abikõlblikest 31.12.2019 ; kuludest *30.04.2020 EU50084 EAS otsus 579 533,40 513 397,22 681 804 16.04.2020 „PÜTK e-lahendused: 22.06.2016 85% Pärnumaa * 579 245,56 ühistranspordi ühtne Projekt pileti- ja infosüsteem“ lõppenud EU51779 EAS otsus 503 200,00 0.- 592 000 24.09.2020 „Bussipeatuste taristu – 01.02.2018 85% Pärnumaa * 354 884,48 bussiterminalide võrgustik“ 2014-2020.6.04.17-0072 KIK otsus 673884,30 620 989,25 2 069 964 30.04.2019 „Pärnu 23.01.2018 30% linnas gaasibusside *Projekt üleviimine biometaani lõppenud tarbimisele“ 2-2.2/890-1 SM koostöö- ca 1 156 000 16 540,48 ca 1 360 000 30.04.2022 „Sotsiaaltranspordi leping 85% korraldusmudeli 25.02.2019 * 19 769,58 testimine Pärnumaal“ 2014-2020.6.04.19-0094 KIK otsus 400 168,09 63 074,80 1 333 893,63 31.10.2020 „Pärnu linnalähibusside 25.10.2019 30 % üleviimine biometaani *159 097,32 tarbimisele“ Lühendid: EAS - Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (alates 01.09.2018 on nende projektide rahas- tajaks Riigi Tugiteenuste Keskus). KIK - Keskkonnainvesteeringute Keskus. SM – Sotsiaalministeerium. PÜTK e-lahendused: Pärnumaa ühistranspordi ühtne pileti- ja infosüsteem Projekti on ellu viidud. Bussipeatuste taristu – Pärnumaa bussiterminalide võrgustik Valmistati ette ja kuulutati maikuus välja riigihange viie Pärnumaa bussiterminali ehitamiseks. Juulikuus sõlmiti AS-ga Kahu&Kahu hankeleping minibussijaamade ehitamiseks Audrusse, Kilingi- Nõmme, Koongasse, Tootsi ja Torisse. Ehitus algas augustikuus. Viidi läbi ehitamise omanikujärelvalve ja põhiprojekti ekpertiisi teenuse hanked. Pärnu linnas gaasibusside üleviimine biometaani tarbimisele 01.05.2018.a. alanud ja üks aasta kestnud projekt realiseeriti aprillikuus. Täielikult on rohegaasi tarbimisele viidud üle 18 autobussi (AS SEBE) Pärnu linnaliinidel. Pärnu linnalähibusside üleviimine biometaani tarbimisele Üks aasta kestva projektiga alustati 1. novembril, mil viidi kõik 11 linnalähi liingirupi autobussi (AS Atko Bussiliinid) üle rohegaasi tarbimisele. Sotsiaaltranspordi korraldusmudeli testimine Pärnumaal Veebruaris sõlmiti Sotsiaalministeeriumiga koostööleping pilootprojekti teostamiseks. Sellele eelnesid kohtumised kõigis Pärnumaa omavalitsustes vallajuhtide ja sotsiaaltöö spetsialistidega. Valmistati ette hankedokumendid ja kuulutati augustis välja riigihange sotsiaaltranspordi täisfunktsionaalsete erisõidukite ostmiseks. Septembris sõlmiti Silwi Autoehtiuse AS-ga hankeleping 6 sõiduki ostmiseks, ümberehtiamiseks ja seadmetega varustamiseks. Autod valmivad 2020.a. aprillis. Asuti ette valmistame riigihanke dokumente sotsiaaltranspordi vedajate leidmiseks ning juhtimis- ja maksesüsteemi loomiseks. Teenuse osutamise alguseks on planeeritud 2020.a. I poolaasta. 2020 aasta tegevussuunad Jätkatakse tegevust kõigis senistes töövaldkondades. Peamiseks väljakutseks on PÜTK poolt opereeritava üle-maakondliku ja avaliku liiniveoga integreeritud sotsiaaltranspordi korraldamise süsteemi käivitamine. Selleks luuakse PÜTK juurde bussijaamas asuv tellimiskeskus ning võetakse tööle dispetšerid. Sõlmitakse lepingud vedajatega ning luuakse IT lahendus klientide andmebaasi haldamiseks, tellimuste vastuvõtmiseks, töö planeerimiseks, erinevate sõitude ühitamiseks ja sidumiseks avaliku bussiliiniveoga, makselahenduseks ning aruandluseks Lõpule viiakse bussiterminalide võrgustiku projekt, mille käigus ehitatakse täiendavalt minibussijaamad Aresse ja Lihulasse. Lõpule viiakse linnalähibusside rohegaasile üleviimise projekt. Koostöös Maanteeametiga viiakse läbi konkurss vedaja leidmiseks Kihnu- Munalaid – Kihnu ja Munalaid – Manilaiu – Munalaid parvlaevaliinile vedaja leidmiseks järgmiseks 5 aastaks, töö algusega 1. oktoober. Intressimäärade ja valuutakursi muutuste risk ja ettevõtte tegevuse mõju keskkonnale Intressimäärade muutuse riski majandustegevusele on minimaalne, kuigi ettevõtte investeerimislaenu intressimäär ei ole fikseeritud ja euribori suurenedes võivad suureneda ka intressikulud. Valuutakursi muutuste riski ei ole, kuna arveldused on kõik eurodes. Mõju keskkonnale on vähene, soosime taastuvkütuste kasutamist ühistranspordis. Aruandekuupäeva järgsed sündmused Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) sai Hiinast esmased teated uue koroonaviiruse (COVID-19) kohta 2019. aasta detsembris. 2020. aasta esimeste kuude jooksul on see viirus levinud üle kogu maailma, 11. märtsil 2020 kuulutas WHO viiruspuhangu pandeemiaks. Paljudes riikide on välja kuulutatud eriolukord. Pandeemia on põhjustanud majandusele ja ettevõtetele ulatuslikke probleeme. Ettevõte käsitleb seda haiguspuhangut ja eriolukorda mittekorrigeeriva aruandekuupäeva järgse sündmusena. Eriolukorra tõttu vähenevad bussijaama renditasude, väljumistasude, piletimüügi ning taksoveod dokumentide väljastamise teenustasude laekumised. Osaliselt vähenevad ka teenuste osutamiseks tehtavad kulutused, kuid sellest hoolimata prognoosime eriolukorra mõjuks 2020.a. lõpu seisuga ca -47 tuh eur. Andrus Kärpuk, PÜTK juhatuse liige Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 1 645 306 1 990 931 2 Nõuded ja ettemaksed 982 203 518 787 3 Varud 363 0 4 Kokku käibevarad 2 627 872 2 509 718 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 2 953 263 2 671 933 6 Kokku põhivarad 2 953 263 2 671 933 Kokku varad 5 581 135 5 181 651 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 66 872 66 105 7 Võlad ja ettemaksed 1 871 016 1 899 218 8 Kokku lühiajalised kohustised 1 937 888 1 965 323 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 823 469 890 341 7 Kokku pikaajalised kohustised 823 469 890 341 Kokku kohustised 2 761 357 2 855 664 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 2 325 987 1 688 211 Aruandeaasta tulem 493 791 637 776 Kokku netovara 2 819 778 2 325 987 Kokku kohustised ja netovara 5 581 135 5 181 651 7 Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Tulud Liikmetelt saadud tasud 93 700 90 500 9 Annetused ja toetused 13 382 987 11 415 109 10 Tulu ettevõtlusest 350 154 294 301 11 Muud tulud 10 738 58 724 Kokku tulud 13 837 579 11 858 634 Kulud Jagatud annetused ja toetused -12 539 818 -10 486 621 12 Mitmesugused tegevuskulud -308 352 -306 836 13 Tööjõukulud -280 980 -254 625 14 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -200 396 -156 655 6 Muud kulud -3 264 -3 440 Kokku kulud -13 332 810 -11 208 177 Põhitegevuse tulem 504 769 650 457 Intressikulud -11 141 -12 701 15 Muud finantstulud ja -kulud 163 20 16 Aruandeaasta tulem 493 791 637 776 8 Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 504 769 650 457 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 200 396 156 655 6 Kokku korrigeerimised 200 396 156 655 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -463 415 808 842 3 Varude muutus -364 0 4 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -28 202 523 285 8 Laekunud intressid 163 20 16 Kokku rahavood põhitegevusest 213 347 2 139 259 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -481 726 -253 259 6 soetamisel Kokku rahavood investeerimistegevusest -481 726 -253 259 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 0 103 009 7 Saadud laenude tagasimaksed -66 105 -43 554 7 Makstud intressid -11 141 -12 701 15 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -77 246 46 754 Kokku rahavood -345 625 1 932 754 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 990 931 58 177 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -345 625 1 932 754 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 645 306 1 990 931 2 9 Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2017 1 688 211 1 688 211 Aruandeaasta tulem 637 776 637 776 31.12.2018 2 325 987 2 325 987 Aruandeaasta tulem 493 791 493 791 31.12.2019 2 819 778 2 819 778 10 Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt, jälgides ka Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendit ja kasutades soetusmaksumuse printsiipi. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses ning Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri vastavasisulistes määrustes, mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantud juhendid. Aastaaruande koostamisel on järgitud mittetulundusühingute seaduse erisätteid. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus majandusaasta algab 01.jaanuaril ja lõppeb 31.detsemberil. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste koosseisus. Nõuded ja ettemaksed Ostjate tasumata summad on kajastatud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodi kohaselt laekumise tõenäosusest lähtuvalt. Seejuures on nõuet iga konkreetse kliendi vastu hinnatud eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates 5 000 eurost ja kasuliku tööeaga üle ühe aasta. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, kantakse soetamisel 100%-liselt kulusse. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga masinad ja seadmed 10%-25% 4-10 aastat transpordivahendid 10%-25% 4-10 aastat inventar 10%-25% 4-10 aastat arvutustehnika 20%-33,3% 3-5 aastat immateriaalne põhivara 4-10 aastat 10%-25% hoonete 2,5% -10% 10-40 aastat Finantskohustised 11 Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, viitvõlad, ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Varade sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses (tasuta saadud vara soetusmaksumuseks on tema õiglane väärtus) ja kajastatakse vastavalt juhendile RTJ 5. Varade soetamiseks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui: (a) sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks; ja (b) sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil kui sihtfinantseerimise summat saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata ning kui summa on laekunud või selle laekumine on tõenäoline. Sihtfinantseerimise tagastamine kajastatakse selles perioodis, millal tagastamise vajadus sai teatavaks. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemisest intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Kulud Kulu kaupade müügil kajastatakse siis, kui müügitehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta. Teenuse osutamisega kaasnevad kulud kajastatakse teenuse osutamisega samal perioodil. Seotud osapooled Aruande koostamisel loetakse seotud osapoolteks tegev- ja kõrgemat juhtkonda, nende isikute lähedasi perekonnaliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Sündmused pärast aruandekuupäeva Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Aruandekuupäeva järgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud. 12 Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 SEB üldkonto 156 504 1 790 117 SEB Bussijaam 112 562 132 415 Bussijaama kassad 2tk 8 769 4 644 Raha teel 826 18 490 Swedbank 1 366 645 45 265 Kokku raha 1 645 306 1 990 931 Raha teel on laekumata kaardimaksed, inkasatsioon ja tasulise wc mündid inkasatsiooni ootel. Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 443 958 443 958 Ostjatelt laekumata 443 958 443 958 arved Maksude ettemaksed ja 64 018 64 018 5 tagasinõuded Muud nõuded 457 457 Viitlaekumised 457 457 Laekumata 118 885 118 885 sihtfinantseerimine Laekumata põhivara 354 885 354 885 sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja 982 203 982 203 ettemaksed 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 465 810 465 810 Ostjatelt laekumata 465 810 465 810 arved Maksude ettemaksed ja 1 453 1 453 5 tagasinõuded Muud nõuded 208 208 Viitlaekumised 208 208 Laekumata 51 316 51 316 sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja 518 787 518 787 ettemaksed 31.12.2019 seisuga laekumata sihtfinantseerimine koosneb: 13 Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne 63 074,80€ on KIK projekt “Pärnu linnalähibusside üleviimine biometaani tarbimisele” nõue 55 810,53€ on nõue riigilt Pärnumaa avalike liinide dotatsiooniks Laekumata põhivara sihtfinantseerimine on EAS projekti “Bussipeatuste taristu - Pärnumaa bussiterminalide võrgustik” nõue Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Müügiks ostetud kaubad 363 0 Teatmikud 363 0 Kokku varud 363 0 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 26 062 997 Üksikisiku tulumaks 3 332 6 092 Erisoodustuse tulumaks 8 Sotsiaalmaks 6 433 12 242 Kohustuslik kogumispension 280 673 Töötuskindlustusmaksed 369 533 Ettemaksukonto jääk 37 956 456 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 64 018 10 422 1 453 19 540 Deklareerimata maksuvõlad (jaanuaris makstud dets. palgalt summas 9817€ on kajastatud võlad töövõtjatele kirjel (lisa 8). 14 Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Transpordivahendid Arvutid ja põhivarad Lõpetamata Ettemaksed arvutisüsteemid ettemaksed projektid 31.12.2017 Soetusmaksumus 15 523 15 523 2 549 466 13 980 2 563 446 2 578 969 Akumuleeritud kulum -3 640 -3 640 0 -3 640 Jääkmaksumus 11 883 11 883 2 549 466 13 980 2 563 446 2 575 329 Ostud ja parendused 202 039 27 960 27 960 37 239 -13 980 -13 980 253 258 Amortisatsioonikulu -48 268 -1 248 -100 308 -101 556 -6 831 -156 655 Ümberliigitamised 1 904 104 631 412 631 412 -2 535 516 -2 535 516 Ümberliigitamised 1 904 104 631 412 631 412 -2 535 516 -2 535 516 lõpetamata projektidest Muud muutused 1 1 31.12.2018 Soetusmaksumus 2 106 143 15 523 659 372 674 895 37 240 13 950 0 13 950 2 832 228 Akumuleeritud kulum -48 268 -4 888 -100 308 -105 196 -6 831 -160 295 Jääkmaksumus 2 057 875 10 635 559 064 569 699 30 409 13 950 0 13 950 2 671 933 Ostud ja parendused 45 671 45 671 15 229 420 826 420 826 481 726 Muud ostud ja 45 671 45 671 15 229 420 826 420 826 481 726 parendused Amortisatsioonikulu -52 656 -1 248 -139 040 -140 288 -7 452 -200 396 31.12.2019 Soetusmaksumus 2 106 143 15 523 705 043 720 566 52 469 434 776 434 776 3 313 954 Akumuleeritud kulum -100 924 -6 136 -239 348 -245 484 -14 283 -360 691 Jääkmaksumus 2 005 219 9 387 465 695 475 082 38 186 434 776 434 776 2 953 263 Lõpetamata projektiks on "Bussipeatuste taristu - Pärnumaa bussiterminalide võrgustik” ehitusega seotud kulud. 15 Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud Laen leping 2017004506 6k 890 341 66 872 823 469 EUR 27.04.2024 EURIBOR+1.19% Pikaajalised laenud 890 341 66 872 823 469 kokku Laenukohustised kokku 890 341 66 872 823 469 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud Laen leping 2017004506 6k 956 446 66 105 272 394 617 947 EUR 27.04.2024 EURIBOR+1.19% Pikaajalised laenud 956 446 66 105 272 394 617 947 kokku Laenukohustised kokku 956 446 66 105 272 394 617 947 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 1 335 155 1 335 155 Võlad töövõtjatele 33 461 33 461 Maksuvõlad 10 422 10 422 5 Sihtfinantseerimisega seotud kohustused 376 997 376 997 Edasikandmisele kuuluvad kohustused 1 611 1 611 Sihtfinantseerimiseks saadud vahendid 113 370 113 370 Kokku võlad ja ettemaksed 1 871 016 1 871 016 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 1 126 815 1 126 815 Võlad töövõtjatele 25 664 25 664 Maksuvõlad 19 540 19 540 5 Sihtfinantseerimisega seotud kohustused 355 280 355 280 Edasikandmisele kuuluvad kohustused 11 855 11 855 Sihtfinantseerimiseks saadud vahendid 360 064 360 064 Kokku võlad ja ettemaksed 1 899 218 1 899 218 Sihtfinantseerimise kohustuse summas 376 996€ moodustab vedajatele tasumata 2019.a. liinikilomeetri tarfiifi korrigeerimisest lisandunud riigipoolne dotatsioon. 16 Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Sihtfinantseerimiseks saadud vahendid summas 113 370 koosneb: 112 061€ on saadud riigipoolne dotatsiooni saldo parvlaevaliiklusele; 1309€ on projekti “Sotsiaaltranspordi korraldusmudeli testimine Pärnumaal” toetuse jääk. Lisa 9 Liikmetelt saadud tasud (eurodes) 2019 2018 Mittesihtotstarbelised tasud Liikmemaksud 93 700 90 500 Kokku liikmetelt saadud tasud 93 700 90 500 Liikmeks olevate kohalike omavalitsuste liikmemaksud halduskulude katteks. Lisa 10 Annetused ja toetused (eurodes) 2019 2018 Valdade toetus 3 238 234 735 Koidla Gümnaasiumilt 0 28 735 Lahmuse koolilt 0 441 Riigi toetus ühistranspordiks 9 229 195 7 245 779 Riigi toetus Bussijaama ehituseks 0 100 000 Linnavalitsuse toetus Bussijaama ehituseks 0 45 670 EASi toetus 354 885 125 518 Linna toetus Pärnumaa ettevõtlust tutvustav ruum 0 9 986 Linna toetus ühistranspordiks 3 246 682 3 094 322 Valdade toetus Pärnu linna liinidele 262 026 116 280 KIKi toetus gaasibussidele 270 421 413 643 EL toetus sotsiaaltranspordiks 16 540 0 Kokku annetused ja toetused 13 382 987 11 415 109 sh eraldis riigieelarvest 9 229 195 7 374 955 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 3 511 947 3 500 992 EASi toetus – bussijaama ehitus 0 25 889 EASi toetus – piletisüsteem 0 99 629 KIKi toetus gaasibussidele 270 421 413 643 EAS'i toetus summas 354 885 on arvestatud toetus projektile "Bussipeatuste taristu - Pärnumaa bussiterminalide võrgustik”. KIK toetus gaasibussidele kokku summas 270 421 jaguneb projektide lõikes: 2019.a. lõppenud projekti “Pärnu linnas gaasibussidele üleviimine biometaani tarbimisele” toetus on summas 207 346€. Summa 63 075€ on 2019.a. alanud projekti “Pärnu linnalähibusside üleviimine biometaani tarbimisele” toetus. 17 Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2019 2018 Tulu transportteenustelt 226 287 194 519 Tulu mitteeluruumidelt 79 484 65 155 Kommunaalkulude edasimüük 19 615 15 121 Tulu tasulisest wc'st 24 768 19 506 Kokku tulu ettevõtlusest 350 154 294 301 Lisa 12 Jagatud annetused ja toetused (eurodes) 2019 2018 Ühistranspordi toetus Linn 3 486 562 3 189 082 Ühistranspordi toetus Vallad 4 028 235 233 Ühistranspordi toetus Gaas 16 059 8 125 Ühistranspordi toetus Riik / Bussivedu 8 027 586 6 095 270 Ühistranspordi toetus Riik / Laev 988 918 940 434 Ühistranspordi toetus Riik / Ridango 14 569 18 477 Ühistranspordi toetus ATKO Gaas 2 096 0 Kokku jagatud annetused ja toetused 12 539 818 10 486 621 18 Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Üür ja rent 0 488 Energia 38 309 32 476 Elektrienergia 27 018 23 167 Soojusenergia 9 847 7 749 Kütus 1 444 1 560 Uurimis- ja arengukulud 2 400 690 Bürootarbed 1 104 1 104 Trükised ja muud teavikud 0 115 Paljundusteenused 204 582 Sideteenused 5 037 5 242 Pangateenused 3 740 3 832 Kingitused ja auhinnad (va oma töötajatele) 632 398 Juriidilised teenused 17 872 22 866 Arvestus- ja auditeerimisteenused 17 500 14 056 Info- ja PR teenused 4 645 6 619 Lähetuskulud 2 965 1 200 Koolituskursuste ja seminaride tasu 112 769 Kulud sõidukitele 3 341 2 535 Kinnistute, hoonete, ruumide ja rajatistega seotud kulud 118 125 75 692 Infotehnoloogiline riistvara, tarvikud ja hooldus 641 7 658 Inventar ja selle tarvikud 13 146 41 322 Piletisüsteemi jm seadmete hooldus 68 681 66 649 Tootmis-tehnilised ja salvesturkulud 2 680 419 Ürituste ja näituste korraldamise kulud 3 960 12 099 Ajutise bussijaama rajamise kulud 0 6 702 Transporditeenused 1 327 1 604 Muud 1 931 1 719 Kokku mitmesugused tegevuskulud 308 352 306 836 Lisa 14 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu 207 680 189 797 Sotsiaalmaksud 73 300 64 828 Kokku tööjõukulud 280 980 254 625 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 11 11 19 Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Intressikulud (eurodes) 2019 2018 Intressikulu laenudelt -11 141 -12 701 Kokku intressikulud -11 141 -12 701 Lisa 16 Muud finantstulud ja -kulud (eurodes) 2019 2018 Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest -12 0 Intressitulud 175 20 Kokku muud finantstulud ja -kulud 163 20 Lisa 17 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2019 31.12.2018 Juriidilisest isikust liikmete arv 8 8 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 27 330 28 453 20 Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) sai Hiinast esmased teated uue koroonaviiruse (COVID-19) kohta 2019. aasta detsembris. 2020. aasta esimeste kuude jooksul on see viirus levinud üle kogu maailma, 11. märtsil 2020 kuulutas WHO viiruspuhangu pandeemiaks. Paljudes riikide on välja kuulutatud eriolukord. Pandeemia on põhjustanud majandusele ja ettevõtetele ulatuslikke probleeme. Ettevõte käsitleb seda haiguspuhangut ja eriolukorda mittekorrigeeriva aruandekuupäeva järgse sündmusena. Aruande koostamise ja heakskiitmise hetkel on meie hinnangul võimatu ennustada, kuidas muutub ja areneb olukord tulevikus, mis tekitab märkimisväärset ebakindlust majandusarengu perspektiivide suhtes ning sellest tulenevalt ei pea me võimalikuks anda realistlikke kvantitatiivseid hinnanguid võimaliku mõju kohta meie tuleviku finantsnäitajatele. Hetkeseisuga oleme jätkanud oma majandustegevust, täites endale võetud kohustusi õigusaktidest ja lepingutest tulenevatel tingimustel. Juhtkond on rakendanud majandustegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks järgmisi meetmeid: •Töötajate tervise kaitsmine- enamik administratiivosakonnast töötab kodukontorites, kliendikohtumised ja ärireisid on peatatud. Kontopindade sagedane desinfitseerimine. 2 + 2 reegli jälgimine ühiskasutatavates ruumides. Haigusnähtude ilmnemisel saab töötaja võtta töövõimetuslehe. •Klientidele antavate krediiditingimuste ülevaatamine eesmärgiga vältida nõudesummade mittelaekumisi. Võlgnevuste tekkimisel kiire reageerimine, et vältida ebatõenäoliselt laekuvate nõuete tekkimist; •Tööprotsesside monitooring ja vajaduspõhiselt töötajate koondamine; Võimalikud finantsmõjud, kui need on selgunud, kajastame 2020. aasta raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Hinnang põhineb raamatupidamise aastaaruande allkirjastamisel kättesaadaval teabel, mistõttu edasiste sündmuste mõju ettevõtja tegevusele võib tulevikus märkimisväärselt erineda juhtkonna hetkehinnangust. 21  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus üldkoosolekule Arvamus Oleme auditeerinud Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Roy Vaimand Vandeaudiitori number 243 Audiitorbüroo Roy Vaimand OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 81 Aia tn 6, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, 80010 08.05.2020  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 nimi: Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus registrikood: 80426233 tänava nimi, Pepleri tn 6 maja number: linn: Tartu linn, Tartu linn vald: Tartu linn maakond: Tartu maakond postisihtnumber: 51003 telefon: +372 7305252, +372 5097916 e-posti aadress: [email protected] Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Tulemiaruanne 5 Rahavoogude aruanne 6 Netovara muutuste aruanne 7 Raamatupidamise aastaaruande lisad 8 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 8 Lisa 2 Raha 9 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 9 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 10 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 10 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 11 Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 11 Lisa 8 Jagatud annetused ja toetused 13 Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud 14 Lisa 10 Tööjõukulud 14 Lisa 11 Seotud osapooled 14 Aruande allkirjad 16 Vandeaudiitori aruanne 17 2 Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus loodi 2017. aastal. Ettevõtte põhitegevuseks on ühiskondliku bussitranspordi korraldamine Tartu maakonnas ning parvlaevaühenduse korraldamine Laaksaare-Piirissaare vahel. Bussitransporditeenust osutab Tartu Maavalitsusega 2015. aastal sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel AS GoBus. Parvlaevaühenduse pidamiseks on sõlmitud avaliku teenindamise leping Laaksaare-Piirissaare laevaliinil AS-ga Kihnu Veeteed, mis hakkas kehtima 1.jaanuarist 2019.a. Ühenduse pidamiseks Piirissaarega talvisel perioodil on sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise leping hõljukiühenduse pidamiseks Laaksaare-Piirissaare liinil AS-ga Kihnu Veeteed. Mittetulundusühingus on kolm töötajat - juhatuse liige, logistik ja sotsiaaltranspordi projektijuht. Projektijuht on tööl tähtajaliselt kuni 31. detsember 2022.a. Aruandeperioodi tulude suuruseks kujunes 4 722 tuhat eurot, mis jaotusid alljärgnevalt: • toetus maanteetranspordi korraldamiseks 4 290 tuhat eurot; • toetus veetranspordi korraldamiseks 394 tuhat eurot; • toetus hõljuki hoiuruumi ja Laaksaare sissesõidu ehituseks 33 tuhat eurot; • sotsiaaltranspordi katseprojekti tegevusteks 5 tuhat eurot. 2019. aasta olulisemateks sündmused olid: • Valmis hõljuki hoiuruum Laaksaare sadamas; • Liituti Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatava sotsiaaltransporditeenuse osutamise pilootprojektiga; • Viidi läbi riigihange hõljukioperaatori leidmiseks perioodil 2020-2022.a.; • Ühistranspordikeskus vahetas 2019. aastal asukohta. Uus aadress on Pepleri 6, Tartu. 2020. aasta plaanideks on: • Käivitada sotsiaaltranspordi pilootprojekti 24 kuuline katseperiood; • Alustada maakonna bussitranspordi hanke ettevalmistamisega vedaja leidmiseks seoses 31.12.2022.a. lõppeva avaliku teenindamise lepinguga. 3 Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 346 437 279 064 2 Nõuded ja ettemaksed 51 470 3 Kokku käibevarad 346 488 279 534 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 144 665 128 650 5 Kokku põhivarad 144 665 128 650 Kokku varad 491 153 408 184 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 201 300 198 602 6 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 145 218 80 831 7 Kokku lühiajalised kohustised 346 518 279 433 Kokku kohustised 346 518 279 433 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 128 751 0 Aruandeaasta tulem 15 884 128 751 Kokku netovara 144 635 128 751 Kokku kohustised ja netovara 491 153 408 184 4 Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 4 721 637 3 219 109 7 Kokku tulud 4 721 637 3 219 109 Kulud Jagatud annetused ja toetused -4 592 395 -2 970 504 8 Mitmesugused tegevuskulud -42 100 -64 015 9 Tööjõukulud -59 884 -52 333 10 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -11 425 -3 550 5 Kokku kulud -4 705 804 -3 090 402 Põhitegevuse tulem 15 833 128 707 Intressitulud 51 44 Aruandeaasta tulem 15 884 128 751 5 Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 15 833 128 707 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 11 425 3 550 5 Muud korrigeerimised -27 440 -158 640 Kokku korrigeerimised -16 015 -155 090 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 419 -470 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 67 085 253 273 Laekunud intressid 51 44 Kokku rahavood põhitegevusest 67 373 226 464 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -32 928 -132 200 soetamisel Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 32 928 184 800 toetustest Kokku rahavood investeerimistegevusest 0 52 600 Kokku rahavood 67 373 279 064 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 279 064 0 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 67 373 279 064 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 346 437 279 064 2 6 Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem Aruandeaasta tulem 128 751 128 751 31.12.2018 128 751 128 751 Aruandeaasta tulem 15 884 15 884 31.12.2019 144 635 144 635 7 Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist ja jälgides Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendit. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, kui allpool ei ole kirjeldatud teisiti. Aruande koostamisel on järgitud mittetulundusühingute seaduse erisätteid. Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus on registreeritud Tartu Maakohtu registriosakonnas 31. oktoobril 2017. aastal. Koostatud aruande perioodiks on 01.01.2019-31.12.2019. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Rahana kajastatakse bilansis kassas olevat sularaha ja arvelduskonto jääki. Nõuded ja ettemaksed Nõuete ja ettemaksete kajastamisel lähtutakse RTJ 3 nõuetest. Kõiki nõudeid (nt nõuded ostjate vastu, viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivarana kajastatakse vara, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta ja soetusmaksumus ületab vastavalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kehtestatud kapitaliseerimise alampiiri. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 5 000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Varad, mille kasulik eluiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kantakse soetamisel 100 %-liselt kuludesse. Materiaalne ja immateriaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned 20 aastat Rajatised 10 aastat Masinad ja seadmed 5 -10 aastat Finantskohustised Kõik finantskohustused (võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühiajalised kohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Finantskohustusi liigitatakse lühiajalisteks ja pikaajalisteks. Lühiajalisteks liigitatakse finantskohustused, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates aruandekuupäevast. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi. 8 Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Tegevustoetustena kajastatakse antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara. Saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil kui sihtfinantseerimise summat saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata ning kui summa on laekunud või selle laekumine on tõenäoline. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu hõlmab ainult sellist majanduslikku kasu, mille saajaks on ettevõte ise. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale, tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta, tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Tulu teenuse müügist kajastatakse lähtudes teenuse osutamise perioodist (kuu). Intressitulu kajastatakse siis kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Seotud osapooled Aruande koostamisel loetakse seotud osapoolteks omanikke ning tegev- või kõrgemat juhtkonda, nende isikute lähedasi pereliikmed ning nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Arvelduskonto 346 437 279 064 Kokku raha 346 437 279 064 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Muud nõuded 51 51 Intressinõuded 51 51 Kokku nõuded ja 51 51 ettemaksed 31.12.2018 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 426 426 Ostjatelt laekumata 426 426 arved Muud nõuded 44 44 Intressinõuded 44 44 Kokku nõuded ja 470 470 ettemaksed 9 Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Maksuvõlg Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 14 0 Üksikisiku tulumaks 1 091 746 Sotsiaalmaks 1 841 1 273 Kohustuslik kogumispension 30 0 Töötuskindlustusmaksed 52 40 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 3 028 2 059 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Ehitised Transpordivahendid Lõpetamata projektid 31.12.2018 Soetusmaksumus 0 106 500 25 700 132 200 Akumuleeritud kulum 0 -3 550 0 -3 550 Jääkmaksumus 0 102 950 25 700 128 650 Ostud ja parendused 0 0 27 440 27 440 Amortisatsioonikulu -775 -10 650 0 -11 425 Ümberliigitamised 53 140 0 -53 140 0 Ümberliigitamised lõpetamata 53 140 0 -53 140 0 projektidest 31.12.2019 Soetusmaksumus 53 140 106 500 0 159 640 Akumuleeritud kulum -775 -14 200 0 -14 975 Jääkmaksumus 52 365 92 300 0 144 665 10 Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 654 654 Võlad töövõtjatele 1 366 1 366 Maksuvõlad 3 028 3 028 4 Maanteetranspordi toetuse võlg GoBus 193 242 193 242 AS-ile Veetranspordi toetuse võlg Kihnu 3 010 3 010 Veeteed AS-ile Kokku võlad ja ettemaksed 201 300 201 300 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 465 465 Võlad töövõtjatele 1 736 1 736 Maksuvõlad 2 059 2 059 4 Maanteetranspordi toetuse võlg GoBus 194 342 194 342 AS-ile Kokku võlad ja ettemaksed 198 602 198 602 Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad soetusmaksumuses 11 Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne 31.12.2017 Laekunud Kajastatud 31.12.2018 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Ettevõtluse Arendamise Sa toetus hõljuki 0 108 630 108 630 0 soetamiseks Rahandusministeeriumi toetus hõljuki 0 19 170 19 170 0 soetamiseks Maanteeameti toetus Laaksaare sadamasse hõljuki hoiuruumi ja 0 57 000 30 840 26 160 sissesõidutee ehitamiseks Kokku sihtfinantseerimine 0 184 800 158 640 26 160 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Maanteeameti toetus maanteetranspordi 0 2 840 640 2 822 009 18 631 korraldamiseks Maanteeameti toetus veetranspordi 0 274 500 238 460 36 040 korraldamiseks Kokku sihtfinantseerimine 0 3 115 140 3 060 469 54 671 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 0 3 299 940 3 219 109 80 831 toetused 12 Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne 31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Maanteeameti toetus Laaksaare sadamasse hõljuki hoiuruumi ja 26 160 6 768 32 928 0 sissesõidutee ehitamiseks Kokku sihtfinantseerimine 26 160 6 768 32 928 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Maanteeameti toetus maanteetranspordi 18 631 4 319 010 4 289 330 48 311 korraldamiseks Maanteeameti toetus veetranspordi 36 040 358 246 394 281 5 korraldamiseks Sotsiaalministeeriumi toetus sotsiaaltranspordi 0 102 000 5 098 96 902 projekti tegevusteks Kokku sihtfinantseerimine 54 671 4 779 256 4 688 709 145 218 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 80 831 4 786 024 4 721 637 145 218 toetused Lisa 8 Jagatud annetused ja toetused (eurodes) 2019 2018 Maanteetranspordi toetus GoBus AS-ile 4 202 247 2 735 160 Veetranspordi toetus Kihnu Veeteed AS-ile 390 148 235 770 Kulude vähendamiseks laekunud reisitasu 0 -426 Kokku jagatud annetused ja toetused 4 592 395 2 970 504 13 Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Üür ja rent -3 169 -2 921 Energia -869 -549 Elektrienergia -549 -291 Soojusenergia -320 -258 Veevarustusteenused -22 -14 Mitmesugused bürookulud -27 958 -29 767 Lähetuskulud -1 651 -528 Riiklikud ja kohalikud maksud -8 431 -30 236 Kokku mitmesugused tegevuskulud -42 100 -64 015 Lisa 10 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu -44 871 -39 244 Sotsiaalmaksud -14 923 -13 089 Muud -90 0 Kokku tööjõukulud -59 884 -52 333 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 2 2 Lisa 11 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2019 31.12.2018 Juriidilisest isikust liikmete arv 9 9 Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 31.12.2019 31.12.2018 Kohustised Kohustised Asutajad ja liikmed 48 316 80 831 Kaupade ja teenuste ostud ja müügid 2019 2018 Kaupade ja teenuste Kaupade ja teenuste ostud ostud Asutajad ja liikmed 4 133 3 116 14 Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 23 760 21 975 Kohustistena seisuga 31.12.2019 summas 48 316 eurot on kajastatud ühistranspordi sihtotstarbeliste toetuste ettemaks Maanteeametilt. Kaupade ja teenuste ostu on kajastatud Tartu Vallavalitsuselt ostetud veoteenus Piirissaare-Laaksaare liinil. 15  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus liikmetele Oleme üle vaadanud Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus raamatupidamise aastaaruande, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019, nimetatud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta koostatud tulemiaruannet, netovara muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet, raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid. Ülevaadatud raamatupidamise aastaaruanne on esitatud lehekülgedel 4 kuni 15. Juhtkonna vastutus raamatupidamisaruannete eest Juhtkond vastutab selle eest, et see raamatupidamise aastaaruanne koostatakse ja esitatakse õiglaselt kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ning sellise sisekontrolli eest, mida juhtkond peab vajalikuks sellise raamatupidamise aastaaruande koostamiseks, mis on vaba olulisest, kas pettusest või veast tingitud väärkajastamisest. Vandeaudiitori kohustus Meie kohustuseks on avaldada kokkuvõte raamatupidamise aastaaruande kohta. Ülevaatus viidi läbi kooskõlas ülevaatuse töövõttude rahvusvahelise standardiga (ISRE) (Eesti) 2400 (muudetud) Möödunud perioodide finantsaruannete ülevaatamise teenus. ISRE (Eesti) 2400 (muudetud) nõuab meilt kokkuvõtte tegemist selle kohta, kas me oleme saanud teadlikuks millestki, mis paneks meid uskuma, et raamatupidamise aastaaruanne tervikuna ei ole kõigis olulistes osades koostatud kooskõlas rakendatava finantsaruandluse raamistikuga. Selle standardi kohaselt oleme ka kohustatud järgima asjassepuutuvaid eetikanõudeid. Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus kooskõlas ISRE (Eesti) 2400-ga (muudetud) on piiratud kindlust andev töövõtt. Ülevaatuse käigus viiakse läbi protseduurid, mis eelkõige tähendab järelepäringute tegemist juhtkonnale ja teistele isikutele majandusüksuses (nagu asjakohane) ja analüütiliste protseduuride rakendamist, ning hangitud tõendusmaterjali hindamist. Ülevaatuse käigus läbiviidud protseduurid on palju vähem mahukad kui rahvusvaheliste auditeerimise standarditega kooskõlas tehtud auditi käigus läbiviidud protseduurid. Seetõttu ei avalda me nende finantsaruannete kohta auditiarvamust. Kokkuvõte Ülevaatuse põhjal ei saanud me teadlikuks millestki sellisest, mis paneks meid uskuma, et raamatupidamise aastaaruanne ei esita kõigis olulistes osades õiglaselt Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. /digitaalselt allkirjastatud/ Toivo Alajõe Vandeaudiitori number 220 Audiitorbüroo Fides OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 234 Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51014 03.06.2020  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 nimi: Mittetulundusühing Valgamaa Ühistranspordikeskus registrikood: 80425297 tänava nimi Jaama pst . maja number: 12 linn: Valga linn vald: Valga vald maakond: Valga maakond postisihtnumber: 68204 telefon: +372 5053639 e-posti aadress: [email protected] Mittetulundusühing Valgamaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Tulemiaruanne 5 Rahavoogude aruanne 6 Netovara muutuste aruanne 7 Raamatupidamise aastaaruande lisad 8 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 8 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 8 Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 9 Lisa 4 Võlad ja ettemaksed 9 Lisa 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 9 Lisa 6 Liikmetelt saadud tasud 10 Lisa 7 Jagatud annetused ja toetused 10 Lisa 8 Mitmesugused tegevuskulud 11 Lisa 9 Tööjõukulud 11 Lisa 10 Seotud osapooled 11 Aruande allkirjad 13 2 Tegevusaruanne Valgamaa Ühistranspordikeskus MTÜ (ÜTK) on maakondlik organisatsioon, mille eesmärgiks on ühistranspordi, sh õpilaste veo, korraldamine, ühingu ühine majandamine ja selle tegevusest tulenevate ühingu liikmete ühiste huvide esindamine . ÜTK asutati 13.10.2017.a. Valga valla, Otepää valla ja Tõrva valla poolt. MTÜ igapäevast tööd juhib üheliikmeline juhatus. Juhatuse liige on Agu Kabrits. Aruandeaastal viidi läbi edukalt kaasaegsete piletimüügiseadmete hange. Alates 01.09.2019 teenindab maakonna I liinigrupi bussiliine AS GoBus . Liinidele toodi uued ja turvalised - nõudlusele vastava suurusega bussid. Kõik bussid on varustatud ÜTK-le kuuluvate piletimüügiseadmetega, mis võimaldavad onlinesüsteemis jälgida busside ajagraafikute täitmist ning busside täituvust igal ajahetkel. Aastal 2019 teenindati 2 071 365 liinikilomeetrit, mis on 3,7% ehk 73 907 liinikilomeetrit rohkem kui aastal 2018. Riigieelarve toetuse kulu vedajatele oli 1 918 377 eurot, mis on 23,25% ehk 361 923 eurot enam kui aastal 2018, mis on põhjustatud üleminekust tasuta ühistranspordile alates 01.07.2018. Reisijate arvu tõus aruande aastal oli muljet avaldav: 657 614 reisijat, mis on 82,45 % ehk 297 170 reisijat rohkem kui aastal 2018. Järeldus: tasuta ühistransport on toonud inimesed taas bussidesse. Ühistranspordikeskuse ülalpidamiskuludeks kulus riigieelarvest 40 715 eurot ja KOV liikmemaksudest 14 179 eurot. Muudeks kuludeks ja projektideks, s.h. infoekraanide hange Tõrva ja Otepääle, kulus riigieelarvest 66 876 eurot ja KOV liikmemaksudest 7 802 eurot. Töötajad 2019.a. töötas töölepingu alusel 1 inimene ja arvestatud palgakulu oli 16 815 eurot ning juhatuse liikmele maksti 13 500 eurot. Töövõtulepingute alusel maksti 6 200 eurot. 2018.a. töötas töölepingu alusel 1 inimene ja arvestatud palgakulu oli 18 200 eurot ning juhatuse liikmele maksti 14 300 eurot. Töövõtulepingu alusel maksti 5 800 eurot. Finantsnäitajad: 1. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (käibevara / lühiajalised kohustised) 2019.aastal 3,93 2018.aastal 3,49 2. Võlakordaja (kohustised/koguvara x 100) 2019.aastal 25,42 2018.aastal 28,63 Mittetulundusühing Valgamaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 36 407 38 666 Nõuded ja ettemaksed 2 434 3 198 2 Varud 718 0 Kokku käibevarad 39 559 41 864 Kokku varad 39 559 41 864 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 10 055 11 988 4 Kokku lühiajalised kohustised 10 055 11 988 Kokku kohustised 10 055 11 988 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 29 876 0 Aruandeaasta tulem -372 29 876 Kokku netovara 29 504 29 876 Kokku kohustised ja netovara 39 559 41 864 4 Mittetulundusühing Valgamaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Tulud Liikmetelt saadud tasud 20 000 40 000 6 Annetused ja toetused 2 024 007 1 664 606 5 Kokku tulud 2 044 007 1 704 606 Kulud Jagatud annetused ja toetused -1 957 823 -1 584 892 7 Mitmesugused tegevuskulud -37 936 -38 732 8 Tööjõukulud -48 647 -51 131 9 Kokku kulud -2 044 406 -1 674 755 Põhitegevuse tulem -399 29 851 Intressitulud 27 25 Aruandeaasta tulem -372 29 876 5 Mittetulundusühing Valgamaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -399 29 851 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 46 -3 198 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -1 933 11 988 Kokku rahavood põhitegevusest -2 286 38 641 Rahavood investeerimistegevusest Laekunud intressid 27 25 Kokku rahavood investeerimistegevusest 27 25 Kokku rahavood -2 259 38 666 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 38 666 0 Raha ja raha ekvivalentide muutus -2 259 38 666 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 36 407 38 666 6 Mittetulundusühing Valgamaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem Korrigeeritud saldo 0 0 31.12.2017 Aruandeaasta tulem 29 876 29 876 31.12.2018 29 876 29 876 Aruandeaasta tulem -372 -372 31.12.2019 29 504 29 504 7 Mittetulundusühing Valgamaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Valgamaa Ühistranspordikeskus MTÜ 2019.a. raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad EV raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ja avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendid. Rahavoogude aruande koostamisel on laekumised ja väljamaksed rühmitatud nende eesmärgi järgi põhitegevuse rahavoogudeks.Põhitegevuse rahavoogude kajastamisel on kasutatud kaudset meetodit, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmiseks korrigeeritud põhikasumit, elimineerides mitterahaliste majandustehingute mõju ja põhitegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutust. Raha Rahana kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke. Finantskohustised Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, laenud) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Tulud Liikmemaks , mis ei anna liikmetele täiendavaid soodustusi, kajastatakse tuluna hetkel, kui selle laekumine on praktiliselt kindel, võttes arvesse perioodi, mille eest see on tasutud. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.Tulud kajastatakse juhindudes Raamatupidamise Toimkonna juhendist RTJ 14 " Mittetulundusühendused ja sihtasutused". Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 682 682 Ostjatelt laekumata 682 682 arved Maksude ettemaksed ja 1 635 1 635 tagasinõuded Ettemaksed 117 117 Muud makstud 117 117 ettemaksed Kokku nõuded ja 2 434 2 434 ettemaksed 31.12.2018 12 kuu jooksul Maksude ettemaksed ja 3 198 3 198 tagasinõuded Kokku nõuded ja 3 198 3 198 ettemaksed 8 Mittetulundusühing Valgamaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Üksikisiku tulumaks 528 1 119 Sotsiaalmaks 1 008 1 898 Kohustuslik kogumispension 52 96 Töötuskindlustusmaksed 47 85 Ettemaksukonto jääk 1 635 3 198 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 1 635 1 635 3 198 3 198 Lisa 4 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 3 569 3 569 Maksuvõlad 1 635 1 635 Maanteeameti sihtfinantseerimine 4 851 4 851 Kokku võlad ja ettemaksed 10 055 10 055 31.12.2018 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 827 827 Maksuvõlad 3 198 3 198 Maanteeamti sihtfinantseerimine 7 963 7 963 Kokku võlad ja ettemaksed 11 988 11 988 Lisa 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad soetusmaksumuses 31.12.2017 Laekunud Kajastatud 31.12.2018 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Maanteeamet 1 635 000 -1 627 037 7 963 Rahandusministeerium 37 569 -37 569 0 Kokku sihtfinantseerimine 1 672 569 -1 664 606 7 963 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 1 672 569 -1 664 606 7 963 toetused 9 Mittetulundusühing Valgamaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne 31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Maanteeamet 7 963 2 020 895 -2 024 007 4 851 Kokku sihtfinantseerimine 7 963 2 020 895 -2 024 007 4 851 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 7 963 2 020 895 -2 024 007 4 851 toetused Lisa 6 Liikmetelt saadud tasud (eurodes) 2019 2018 Mittesihtotstarbelised tasud Liikmemaksud 20 000 40 000 Kokku liikmetelt saadud tasud 20 000 40 000 Liikmemaksud valdade lõikes: 1. Valga Vallavalitsus 11 262 eurot 2 Tõrva Vallavalitsus 4 240 eurot 3. Otepää Vallavalitsus 4 498 eurot Lisa 7 Jagatud annetused ja toetused (eurodes) 2019 2018 AS Atko Bussiliinid 768 494 985 674 AS GoBus 1 010 191 358 699 Hargla Masinaühistu 40 727 55 842 Vahesaar OÜ 5 151 50 920 Valga Vallavalitsus 41 764 40 000 Automen OÜ 91 496 93 757 Kokku jagatud annetused ja toetused 1 957 823 1 584 892 10 Mittetulundusühing Valgamaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Üür ja rent 960 960 Mitmesugused bürookulud 4 925 12 702 Lähetuskulud 250 350 Riiklikud ja kohalikud maksud 5 580 6 088 Sõidukite majandamiskulud 2 868 3 113 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 16 339 3 237 Ruumide remondikulud 0 12 282 Piletimüügisüsteemide rendimakse 7 014 0 Kokku mitmesugused tegevuskulud 37 936 38 732 Lisa 9 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu 36 515 38 300 Sotsiaalmaksud 12 132 12 831 Kokku tööjõukulud 48 647 51 131 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 2 2 Lisa 10 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2019 31.12.2018 Juriidilisest isikust liikmete arv 4 4 Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 31.12.2019 31.12.2018 Kohustised Nõuded Kohustised Asutajad ja liikmed 160 0 80 Kaupade ja teenuste ostud ja müügid 2019 2018 Kaupade ja teenuste Kaupade ja teenuste ostud ostud Asutajad ja liikmed 42 724 51 903 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 11 Mittetulundusühing Valgamaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne 2019 2018 Arvestatud tasu 13 500 14 300 Valga Vallavalitsuselt osteti ühistransporditeenust ja büroopinna rendi teenust. 12  Valgamaa Ühistranspordikeskuse liikmete ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL Valga, 05.06.2020.a. Koosolek algas kell 9.00 Koosolek lõppes kell 10.15 Osalesid: Liikmed: Ester Karuse, Maido Ruusmann, Kajar Lepik, Aini Proos osales skype vahendusel; Kutsutud: Tõnis Lass, Eda Külaots, Agu Kabrits, Liia Rätsep Päevakord: 1. 2019 majandusaasta aruanne * revident või audiitor? 2. 2020 eelarve 3. Muud tähtsad küsimused: * liikmemaksu kinnitamine 1. Agu Kabrits tutvustab 2019 majandusaruannet. Vt. Lisa 1 Agu Kabrits: „Aruanne on kontrollitud eelnevalt ettekandele Maire Appo poolt. Eelmisel aastal jäi meil otsustamata – kas revisjon või audit? Meil on kahe audiitorfirma pakkumised, milles üks pakkumine on 880.- + KM ja teine pakkumine on 1400.- + KM. Revisjoni komisjoni poolt revideerimine kujuneb kordades odavamaks. Palun hääletada, kas olete nõus, et valime revisjonikomisjoni üheliikmelisena ning selle liikmeks Maire Appo. Hääletuse tulemus: poolt hääletaski kõik liikmed – 4 poolthäält. Otsus: üldkoosolek valis revisjonikomisjoni üheliikmelisena ja selle liikmeks on Maire Appo. Maido Ruusmann: Aruanne on arusaadav ja täiendavaid küsimusi ei ole, samuti on see eelnevalt juba kontrolli läbinud. Ettepanek on hääletada 2019 majandusaastaaruanne kinnitatuks. Hääletuse tulemus: ettepanek sai 4 häält selle poolt, et aruanne kinnitada. Otsus: kinnitada 2019 majandusaastaaruanne. 2. Liia Rätsep tutvustab 2020 eelarvet. Vt Lisa 2 Aini Proos: KOV-ide poolt liikmemaksudena laekunud rahade jääki võiks rohkem kasutada, näiteks ka peatuste infotahvlite hankimiseks ja paigaldamiseks. Samas - kas on vähekasutatud peatustes (kus on kuu jooksul vaid mõni reisija) mõtet neid tahvleid paigaldada…? Liia Rätsep: MNT järelevalvet teostavad mehed nõuavad suisa mõlemale poole teed info paigaldamist kõikidesse peatustesse. See on mõttetu ressursi raiskamine! Agu Kabrits: Ja kindlust pole reisijate sisenemiseks ja väljumiseks peatuste vahelistel lõikudel. See peaks ja võiks maapiirkondades lubatud olla. Kajar Lepik: Jääme päevakorra punkti juurde, räägime lõpuni eelarve teema. Liia Rätsep: Teen ettepaneku jätta liikmemaksu suuruseks 20 000.- eurot. Arvutus on selline: Otepää vald 6481 elanikku Tõrva vald 6109 elanikku Valga vald 15549 elanikku Valga maakond kokku 28139 elanikku /Siseministeeriumi andmetel seisuga 01.01.2020/ Liikmemaksu suuruseks kujuneb: 20000:28139 = 0,7108 Otepää = 4606 € Tõrva = 4342 € Valga = 11052 € Kas kinnitame 2020 eelarve eelpool mainitud summas? Hääletuse tulemus: kõik liikmed andsid poolthääle. Otsus: Kinnitada 2020 eelarve esitatud kujul. 3. Jooksvad küsimused. Ülevaade eriolukorra tingimustes reisijate liikumisest:  2018 2019 2020 Vahe Märts 41615 58263 36536 -21727 Aprill 37125 61881 18330 -43551 Mai 37990 63497 27789 -35708 Kommertsliinid on end taastama asunud: Taisto on alustanud Viljandi-Tallinna suunalist liikumist kahe reisiga, Arilix on reisid taasavanud. AS GoBus avas uue otseliini Tallinnasse suure mugava bussiga, mis väljub Valgast 07:00, tagasi Tallinnast väljub buss 15:00. Valga linnaliinide leping hakkab lähiaastal lõppema. Palun Vallavalitsusel otsustada hanke korraldamise osas, kas teete ise või annate halduslepinguga üle ÜTK-le.  Valgamaa ÜTK 2019 eelarve täitmine ja 2020 eelarve I-II poolaasta 2020 Taotluse esitaja: MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus KULUD VAJADUS KULUD 2019 VAJADUS Muudatus Jrk nr Näitaja Ühik 2020 2020 Märkused, selgitused AASTA tegelik 2020 AASTA 2020 vs 2019 I poolaasta II poolaasta ÜT KORRALDAMISE KULUD (rida1.+rida2.) A. euro vedajate kuludeta 129 572,07 67 532,00 83 539,00 151 071,00 21 498,93 Ühistranspordikeskuse (ÜTK) / kohaliku 1. omavalitsuse (KOV) enda kulud (rida 1.1+rida 1.2) euro 54 893,97 27 169,00 28 201,00 55 370,00 476,03 1.1 TÖÖJÕUKULUD euro 48 646,74 24 030,00 24 030,00 48 060,00 -586,74 1.1.1 Töötasu euro 36 514,74 18 000,00 18 000,00 36 000,00 -514,74 1.1.2 Erisoodustused euro 0,00 0,00 Tööjõukuludega kaasnevad maksud ja 1.1.3 euro 12 132,00 6 030,00 6 030,00 12 060,00 -72,00 sotsiaalkindlustusmaksed 1.2 MAJANDAMISKULUD euro 6 247,23 3 139,00 4 171,00 7 310,00 1 062,77 1.2.1 Administreerimiskulud euro 1 086,19 200,00 200,00 400,00 -686,19 1.2.2 Lähetuskulud euro 691,94 0,00 400,00 400,00 -291,94 1.2.3 Koolituskulud euro 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1.2.4 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud euro 960,00 480,00 480,00 960,00 0,00 1.2.5 Rajatiste majandamiskulud euro 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1.2.6 Sõidukite majandamiskulud euro 0,00 650,00 650,00 1 300,00 1 300,00 1.2.7 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud euro 2 811,19 1 250,00 1 250,00 2 500,00 -311,19 1.2.8 Inventari majandamiskulu euro 697,91 559,00 191,00 750,00 52,09 1.2.9 Muud kulud /nimetada/uue printer; ühiskaardid euro 1 000,00 1 000,00 1 000,00 2 Muud kulud, sh projektid euro 74 678,10 40 363,00 55 338,00 95 701,00 21 022,90 2.1 Bussijaamade kulu kokku euro 2 665,50 1 333,00 16 308,00 17 641,00 14 975,50 2.1.1 Sõiduplaanide paigaldamise kulud euro 2 665,50 1 333,00 1 332,00 2 665,00 -0,50 maakonna bussipeatused 2.1.2 Infoaluste hange 400 tk euro 0,00 0,00 14 976,00 14 976,00 14 976,00 kogu maakonna bussipeatustele 2.2 Linnade, valdade liinide toetused kokku euro 53 952,40 21 000,00 21 000,00 42 000,00 -11 952,40 2.2.1 Valga linnaliinide kaasrahastus euro 41 764,00 21 000,00 21 000,00 42 000,00 236,00 Valga linnaliinide kaasrahastus 2.2.2 infoekraanid Tõrvas ja Otepääl euro 12 188,40 0,00 0,00 0,00 -12 188,40 2.2.3 jne. euro 0,00 0,00 2.3 Piletimüügisüsteemid, kaamerad Ridango euro 18 060,20 18 030,00 18 030,00 36 060,00 17 999,80 2.4 Liiniveo uuring euro 0,00 0,00 Eriolukorra ÜTK/saare VV enda tehtud kulutused, 2.5 X X X v.a vedajate ja Ida-Viru erikulud ridadel 15 ja 16 euro 0,00 0,00 Kulutused nimetada 2.6 jne euro 0,00 0,00 ÜTK/KOV töötajate arv taandatud täistööajale 3 (FTE), kellele makstakse töötasu ÜT korraldamise X X eest in 2,30 2,30 2,30 ÜTK/KOV kulud kohalike omavalitsuste ja muudest 4 euro vahenditest (osa rida 1 kuludest) 14 178,97 2 973,00 4 364,00 7 337,00 -6 841,97 Muud kulud kohalike omavalitsuste ja muudest 5 euro vahenditest (osa rida 2 kuludest) 7 802,10 1 333,00 1 332,00 2 665,00 -5 137,10 ÜTK/KOV kulud riigieelarve vahenditest (rida 1- 6 euro rida 4) 40 715,00 24 196,00 23 837,00 48 033,00 7 318,00 7 Muud kulud riigieelarve vahenditest (rida 2 - rida 5) euro 66 876,00 39 030,00 54 006,00 93 036,00 26 160,00 Toetuse vajadus vedajatele vastavalt lepingutele 8 euro (teisest tabelist) 1 918 376,96 893 436,21 979 706,28 1 873 142,49 -45 234,47 Kokku riigieelarvest toetuse taotlus 9 (rida 6 + rida 7 + rida 8 - rida 14) euro 2 025 967,96 956 662,21 1 057 549,28 2 014 211,49 -11 756,47 10 KOV vahendite saldo 2019: ettemakse (+), nõue (-) euro X 31 556,11 X 31 556,11 X 11 KOV vahendite eeldatav laekumine 2020 euro X 0,00 20 000,00 20 000,00 X 12 Muude vahendite eeldatav laekumine 2020 euro X X 0,00 0,00 0,00 13 Kokku kasutatavad KOV ja muud vahendid euro X X 31 556,11 20 000,00 51 556,11 14 RET vahendite saldo 2019: ettemakse (+), nõue (-) euro X 4 850,83 X 4 850,83 X Eriolukorra vedaja kulud (desovahendid, tarvikud ja 15 puhastusteenus) euro X 1 391,85 X 1 391,85 X Ida-Virus eriolukorra tõttu lisaks linnade ja 16 eriotstarbeliste vedude täiendavad kulud euro X 0,00 X 0,00 X 2 010 752,51  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 nimi: Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus registrikood: 80426262 tänava/talu nimi, Vabaduse plats 4 maja ja korteri number: linn: Viljandi linn maakond: Viljandi maakond postisihtnumber: 71020 telefon: +372 5152723 e-posti aadress: [email protected] Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Tulemiaruanne 5 Rahavoogude aruanne 6 Netovara muutuste aruanne 7 Raamatupidamise aastaaruande lisad 8 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 8 Lisa 2 Raha 9 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 9 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 9 Lisa 5 Võlad ja ettemaksed 10 Lisa 6 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 10 Lisa 7 Liikmetelt saadud tasud 11 Lisa 8 Annetused ja toetused 11 Lisa 9 Jagatud annetused ja toetused 11 Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud 11 Lisa 11 Tööjõukulud 12 Lisa 12 Seotud osapooled 12 Lisa 13 Sündmused pärast aruandekuupäeva 12 Aruande allkirjad 13 2 Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne MTÜ Viljandimaa ühistranspordikeskus ( ÜTK) on registreeritud 31.10.2017 ja alustas majandustegevust 01.jaanuarist 2018. ÜTK eesmärgiks on sõitjate veo korraldamine Viljandi maakonnas. Maavalitsuse likvideerimisel anti üle 5 avaliku liiniveo teenindamise lepingut, mis kõik lõppesid 30.06.2018. Alates 01.07.2018 kehtib uus avaliku liiniveo teenindamise leping, mille alusel toimub kogu liinivedu maakonnas ja samast ajast rakendati liiniveol ka null-eurone pileti hind. Teenuse osutaja on AS ATKO Bussiliinid ja leping kehtib 8 aastat. Kaugbussiliini nr 372 Viljandi – Abja-Paluoja – Mõisaküla – Kilingi-Nõmme – Pärnu teenindamiseks on sõlmitud 2 aastaks bussiliiniveo avaliku teenindamise otseleping AS GoBus -iga. Estonian Lines OÜ teenindab 16.11.2019 kuni 31.12.2021 avaliku teenindamise otselepingu alusel kaugbussiliini nr 267 Karksi-Nuia - Mõisaküla- Kilingi-Nõmme. Liiniveo kogumaht 2019.aastal oli maakonnas 3 198 269 km ja riigieelarvest maksti toetust 3002698 €. ÜTK ülalpidamiskulud olid kokku 83 820 €, sellest katsid riigieelarve vahendid 70 000 € ja KOV vahendid 13 820 €. Juhatuse liikme töötasu oli 25800 €. Suhtarvud 31.12.2019 31.12.2018 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,18 1,09 (käibevara/lühiajalised kohustused) Eesmärgid 2020 2020.aastal jätkub sõitjate veo korraldamine avaliku liiniveo lepingute alusel. Riskid MTÜ tegevus sõltub riigieelarveliste vahendite laekumisest. 2020.aastal on maailma ja ka Eestit tabanud koroonaviirus. Juhtkond on sellest tulenevaid riske kriitiliselt hinnanud ja hindab tegevuse jätkuvaks. 3 Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 187 346 220 315 2 Nõuded ja ettemaksed 3 420 3 364 3 Kokku käibevarad 190 766 223 679 Kokku varad 190 766 223 679 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 162 209 205 338 5 Kokku lühiajalised kohustised 162 209 205 338 Kokku kohustised 162 209 205 338 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 18 341 0 Aruandeaasta tulem 10 216 18 341 Kokku netovara 28 557 18 341 Kokku kohustised ja netovara 190 766 223 679 4 Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Tulud Liikmetelt saadud tasud 24 000 24 000 7 Annetused ja toetused 3 072 698 2 314 804 8 Kokku tulud 3 096 698 2 338 804 Kulud Jagatud annetused ja toetused -3 002 698 -2 235 938 9 Mitmesugused tegevuskulud -8 529 -11 044 10 Tööjõukulud -75 291 -73 508 11 Kokku kulud -3 086 518 -2 320 490 Põhitegevuse tulem 10 180 18 314 Intressitulud 36 27 Aruandeaasta tulem 10 216 18 341 5 Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2019 2018 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Liikmetelt laekunud tasud 24 000 24 000 Laekunud annetused ja toetused 3 016 000 2 403 000 Väljamaksed annetusteks ja toetusteks -2 989 183 -2 122 154 Väljamaksed töötajatele -75 291 -73 508 Laekunud intressid 27 0 Muud rahavood põhitegevusest -8 522 -11 023 Kokku rahavood põhitegevusest -32 969 220 315 Kokku rahavood -32 969 220 315 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 220 315 0 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -32 969 220 315 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 187 346 220 315 2 6 Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem Aruandeaasta tulem 18 341 18 341 31.12.2018 18 341 18 341 Aruandeaasta tulem 10 216 10 216 31.12.2019 28 557 28 557 7 Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon 2019.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtuvalt Eesti finantsaruandluse standardist,Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist ning ühingu juhtkonna otsustest. 2019.a.tulemiaruanne on koostatud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr.1 alusel. Rahavoogude aruanne on koostatud otsesel meetodil. Aruanne on koostatud eurodes. Raha Rahaks on raha pangakontol. Sularahas arvlemisi ei kasutata. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ühingu tavapärase tegevuse käigus tekkinud lühiajalisis nõudeid. Nõuded ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses ( s.o. nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused. Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Nõuetena on bilansis kajastatud detsembrikuu eest tasumata arved. Ettemaksudeks on Maksu-ja Tolliametile tasutud detsembrikuu töötasude maksud ja 2019.aasta avaliku liiniveo toetuse kasutamata riigieelarve vahendid, mis jäävad ettemaksuks 2020.aastaks. Rendid Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Kasutusrendina on arvestatud tööruumide üür. Finantskohustised Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Annetused ja toetused Tegevuskulude sihtfinatseerimise kajastamisel on lähtutud tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Tulemiaruandes kajastatakse kompenseeritavat kulu ja saadud toetusi eraldi tulemiaruande ridadel. Valitsuse sihtfinantseerimine, mida saadi eelmise perioodi tegevuskulude kompenseerimiseks, arvestatakse selle perioodi tuluna, millal sihtfinantseerimise summat saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata ning kui laekumine on tõenäoline. Tulud Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Tulud kajastatakse siis, kui kõik olulised riskid on üle läinud ostjale ning tulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tuludena on kajastatud riigieelarvest saadud vahendid ja KOV liikmemaksud. Sihtfinantseerimiseks saadud vahendid on kasutatud avaliku liiniveo toetamiseks ning ühistranspordikeskuse ülalpidamiskuludeks. Kulud Kulusid kajastatakse samas perioodis kui kajastatakse tulusid. Kulutused, mis on võrdsed aruandeperioodiga või pikemad, kuuluvad periodiseerimisele lähtudes olulisuse printsiibist. Kuludena on kajastatud toetused avalikule liiniveole ja ühistranspordikeskuse ülalpidamiseks. Seotud osapooled 8 Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. MTÜ loeb seotud osapoolteks juhatuse liikmeid, nende pereliikmeid ning nendega seotud ettevõtteid juhul kui eeldatakse olulise mõju olemasolu. MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskuse asutajateks olid maakonna kohalikud omavalitsused. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Kokku raha 187 346 220 315 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Maksude ettemaksed ja 3 384 3 384 4 tagasinõuded Muud nõuded 36 36 Intressinõuded 36 36 Kokku nõuded ja 3 420 3 420 ettemaksed 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Maksude ettemaksed ja 3 337 3 337 4 tagasinõuded Muud nõuded 27 27 Intressinõuded 27 27 Kokku nõuded ja 3 364 3 364 ettemaksed Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2019 31.12.2018 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Üksikisiku tulumaks 1 215 1 215 1 196 1 196 Sotsiaalmaks 2 033 2 033 2 003 2 003 Kohustuslik kogumispension 4 4 3 3 Töötuskindlustusmaksed 132 132 135 135 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 3 384 3 384 3 337 3 337 9 Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 28 28 Maksuvõlad 3 384 3 384 4 Muud võlad 125 105 125 105 Saadud ettemaksed 33 692 33 692 6 Kokku võlad ja ettemaksed 162 209 162 209 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 21 21 Maksuvõlad 3 337 3 337 4 Muud võlad 111 589 111 589 Saadud ettemaksed 90 391 90 391 6 Kokku võlad ja ettemaksed 205 338 205 338 Lisa 6 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad soetusmaksumuses 31.12.2017 Laekunud Kajastatud 31.12.2018 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Maanteeametilt 2 314 804 2 224 413 90 391 Kokku sihtfinantseerimine 2 314 804 2 224 413 90 391 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 2 314 804 2 224 413 90 391 toetused 31.12.2018 Laekunud Kajastatud 31.12.2019 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks maanteeametilt 90 391 3 106 000 3 072 699 33 692 Kokku sihtfinantseerimine 90 391 3 106 000 3 072 699 33 692 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 90 391 3 106 000 3 072 699 33 692 toetused 10 Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Liikmetelt saadud tasud (eurodes) 2019 2018 Mittesihtotstarbelised tasud Liikmemaksud 24 000 24 000 Kokku liikmetelt saadud tasud 24 000 24 000 KOV 2019.a eest laekunud liikmemaksud Lisa 8 Annetused ja toetused (eurodes) 2019 2018 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 3 072 698 2 314 804 Kokku annetused ja toetused 3 072 698 2 314 804 Real "Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks" toodud summa 2019.a. koosneb 1. Avaliku liiniveole kasutatud riigieelarve vahendite osast summas 3002698 € (2018.a. 2235939 €) 2. Ühistranspordikeskuse ülalpidamiskuludeks kasutatud eelarve vahendite osast summas 70000 € ( 2018.a. 78866 €) Lisa 9 Jagatud annetused ja toetused (eurodes) 2019 2018 Avaliku liiniveo toetused 3 002 698 2 235 938 Kokku jagatud annetused ja toetused 3 002 698 2 235 938 Avaliku liiniveo toetused vastavalt Ühistranspordiseadusele ja vedajatega sõlmitud lepingutele ning Maanteeametiga sõlmitud halduslepingule Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2019 2018 Üür ja rent 2 000 2 000 Mitmesugused bürookulud 3 821 8 162 Lähetuskulud 145 18 Muud 2 563 864 Kokku mitmesugused tegevuskulud 8 529 11 044 Real "üür ja rent" on kajastatud tööruumide üür. Real "muud" audiitori tasu ja isikliku sõiduauto kasutus. 11 Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus 2019. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Tööjõukulud (eurodes) 2019 2018 Palgakulu 56 271 54 939 Sotsiaalmaksud 19 020 18 569 Kokku tööjõukulud 75 291 73 508 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 3 3 Lisa 12 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2019 31.12.2018 Juriidilisest isikust liikmete arv 4 4 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2019 2018 Arvestatud tasu 25 800 26 300 MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus on asutatud maakonna kohalike omavaltsuste poolt. Kõrgeim organ on üldkoosolek ja KOV poolt on sinna määratud nende esindaja. Riigipoolne esindaja on määratud Maanteeameti poolt. Juhatuse liige leiti avaliku konkursiga ja tööleping on sõlmitud kolmeks aastaks. Lepingu lõppemisel on ettenähtud 3 kuupalga ulatuses hüvitus. 2019.aastal kehtinud tasust lähtuvalt oleks 3 kuupalga kulu koos sotsiaalmaksudega 8630 €. Lisa 13 Sündmused pärast aruandekuupäeva 2020.aastal on maailm ja ka Eestit tabanud koroonaviirus. Juhtkond on sellest tulenevaid riske kriitiliselt hinnanud ja hindab ühingu tegevust jätkuvaks. 12  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus üldkoosolekule Arvamus Oleme auditeerinud Mittetulundusühing Viljandimaa Ühistranspordikeskus (ühing) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2019 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ühingu finantsseisundit seisuga 31.12.2019 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ühingust sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ühingu suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ühingu likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ühingu sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ühingu suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ühingu suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. /digitaalselt allkirjastatud/ Ksenia Lukkanen Vandeaudiitori number 373 OÜ KL Partners Audiitorettevõtja tegevusloa number 149 Tartu mnt 83, Tallinn, Harju maakond, 10115 06.04.2020  Kalle Viks Rahandusministeerium Meie 28.07.2020 nr 27-1/20/34930-1 [email protected] Suur-Ameerika 1 15006, Tallinn Liikmeõiguse teostamise aruanne Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.04.2010 a määrusele nr 46 „Nõuded riigi osaluse valitsemise aruande ning asutaja- ja liikmeõiguste teostamise aruannete sisule ning nende esitamise kord ja vormid“ esitame Rahandusministeeriumile kokkuvõtte nelja ühistranspordikeskuse liikmeõiguse teostamise aruandest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kirke Williamson osakonna juhataja ühistranspordiosakond Lisad: Lisa 1 Liikmeõiguse teostamise aruanne Lisa 2 MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskuse majandusaasta aruanne Lisa 3 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse majandusaasta aruanne Lisa 4 MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse majandusaasta aruanne Lisa 5 MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskuse majandusaasta aruanne Lisa 6 MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskuse majandusaasta aruanne Lisa 7 MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskuse majandusaasta aruanne Lisa 8 MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse majandusaasta aruanne Lisa 9 MTÜ Järvamaa Ühistranspordikeskuse majandusaasta aruanne Lisa 10 MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus majandusaasta aruanne Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  Aruanne vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.04.2010 a määrusele nr 46 „Nõuded riigi osaluse valitsemise aruande ning asutaja- ja liikmeõiguste teostamise aruannete sisule ning nende esitamise kord ja vormid“ LIIKMEÕIGUSTE TEOSTAMISE ARUANNE 2019 aastal korraldas maakondliku ühistransporti 9 ühistranspordikeskust MITTETULUNDUSÜHING KAGU ÜHISTRANSPORDIKESKUS Äriregistri kood 80425742 Aadress: Kesk tn 20 Põlva, 63308 Telefon: 58558702 Elektronpost [email protected] Põhitegevusala ühistranspordi korraldamine Juhatuse esimees Sander Saar Audiitor Merike Kiisk / AMC Audit OÜ MITTETULUNDUSÜHING JÕGEVAMAA ÜHISTRANSPORDIKESKUS Äriregistri kood 80229484 Aadress: Silla tn 2, Põltsamaa linn, 48104 Telefon: 5290469 Elektronpost [email protected] Põhitegevusala ühistranspordi korraldamine Tegevjuht Heldur Lääne Audiitor Maire Rooma / E-Audit OÜ MITTETULUNDUSÜHING TARTUMAA ÜHISTRANSPORDIKESKUS Äriregistri kood 80426233 Aadress: Pepleri 6, Tartu 51003 Telefon: 5097916 Elektronpost [email protected] Põhitegevusala ühistranspordi korraldamine Tegevjuht Tõnis Piir Audiitor Toivo Alajõe / Audiitorfirma Fides OÜ  MITTETULUNDUSÜHING VALGAMAA ÜHISTRANSPORDIKESKUS Äriregistri kood 80425297 Aadress: Jaama pst 12, Valga linn, 68204 Telefon: 766 6125 Elektronpost [email protected] Põhitegevusala ühistranspordi korraldamine Juhatuse liige Agu Kabrits MITTETULUNDUSÜHING JÄRVAMAA ÜHISTRANSPORDI KESKUS Äriregistri kood 80135725 Aadress: Jaama 5 Paide linn 72718 Telefon: 6850 150 Elektronpost [email protected] Põhitegevusala ühistranspordi korraldamine Tegevjuht Harri Lepamets Audiitor Tiina Lindmäe/ Assertum Audit OÜ MITTETULUNDUSÜHING VILJANDIMAA ÜHISTRANSPORDIKESKUS Äriregistri kood 80426262 Aadress: Vabaduse plats 4 Viljandi linn 71020 Telefon: +372 5152723 Elektronpost [email protected] Põhitegevusala ühistranspordi korraldamine Tegevjuht Kaupo Kase Audiitor Ksenia Lukkanen / KL Partners OÜ MITTETULUNDUSÜHING IDA-VIRU ÜHISTRANSPORDIKESKUS Äriregistri kood 80425950 Aadress: Keskväljak 1 Jõhvi vald 41531 Telefon: +372 5162479 Elektronpost [email protected]  Põhitegevusala ühistranspordi korraldamine Tegevjuht Heiki Luts Audiitor Merike Kiisk/AMC Audit OÜ MITTETULUNDUSÜHING PÄRNUMAA ÜHISTRANSPORDIKESKUS Äriregistri kood 80375665 Aadress: Pikk tn 13, Pärnu linn, 80010 Telefon: +372 4479 725 Elektronpost [email protected] Põhitegevusala ühistranspordi ja sotsiaaltranspordi korraldamine Tegevjuht Andrus Kärpuk Audiitor Roy Vaimand, Audiitorbüroo Roy Vaimand OÜ MITTETULUNDUSÜHING PÕHJA-EESTI ÜHISTRANSPORDIKESKUS Äriregistri kood 80213342 Aadress: Roosikrantsi 12 Tallinn 10119 Telefon: 6406 780 Faks: 6406 789 Elektronpost [email protected] Põhitegevusala ühistranspordi korraldamine Tegevjuht Vello Jõgisoo Audiitor Arvo Lepik / HLB Expertus KLF OÜ Riigi dotatsioon Maanteeameti poolt eraldati 2019. aastal ühistranspordikeskustele ühistranspordi sihtotstarbelist toetus maakonna maantee -ja veetranspordi korraldamiseks järgnevalt: MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus 4 520,0 tuh.eurot MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus 1 812,6 tuh.eurot MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus 4 709,0 tuh.eurot MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus 2 020,9 tuh.eurot MTÜ Järvamaa Ühistranspordikeskus 1 747,5 tuh.eurot MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus 3 106,4 tuh.eurot MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus 2 997,2 tuh.eurot MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus 9 229,2 tuh.eurot MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 12 191,3 tuh.eurot Lisaks eraldas riik MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskusele veetranspordi korraldamiseks 363,0 tuhat eurot ja MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusele veetranspordi korraldamiseks 878 tuh. eurot. 2019 aasta peamiseks tegevuseesmärgiks oli kõigil ühistranspordikeskustel avaliku liiniveo korraldamine. Avalik liinivedu MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus 4 289,3 tuh.lkm MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus 1 619,6 tuh.lkm MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus 4 030,0 tuh. lkm MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus 2 071,4 tuh.lkm MTÜ Järvamaa Ühistranspordikeskus 1 566,7 tuh.lkm MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus 3 198,3 tuh.lkm MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus 2 569,5 tuh.lkm MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus 8 065,7 tuh.lkm MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 14 083,0 tuh.lkm MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus korraldas maakonnaliine 6 008,7 tuh. lkm ja linnaliine 2 057,0 tuh. lkm ulatuses. Aruandeaasta jooksul toimus kõikidel suundadel sõiduplaanide korrigeerimist ja sõiduaegade muutmist, et tagada parem teenus sõitjatele. Piletitulu Riigihanke tulemusel on sõlmitud kõigis neljas keskuses eraldiseisvalt AS Ridangoga piletimüügisüsteemi hooldus-, haldus- ja arenduslepingud. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus 1 481,9 tuh.eurot MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 2 634,9 tuh.eurot MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse piletitulu maakonnaliinide teenindamisest oli 589,2 tuh. € ja linnaliinide teenindamisest 892,7 tuh. €. Kohalike omavalitsuste toetused Kohalike omavalitsuste poolt eraldati 2019. aastal sihtotstarbelised toetused haldusülesannete täitmiseks, õpilasteveoks ja bussiveoteenuse korraldamiseks MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus 7,8 tuh.eurot MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus 65,9 tuh.eurot MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus 161,1 tuh.eurot MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 3 100,7 tuh.eurot Liikmemaksud MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus 1,6 tuh.eurot MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus 7,8 tuh.eurot MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus 0 tuh.eurot MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus 20 tuh.eurot MTÜ Järvamaa Ühistranspordikeskus 1,5 tuh.eurot MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus 24,0 tuh.eurot MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus 27,0 tuh.eurot MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus 93,7 tuh.eurot MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 160,2 tuh.eurot Liikmete arv MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus 9 MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus 4 MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus 9 MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus 4 MTÜ Järvamaa Ühistranspordikeskus 4 MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus 4 MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus 8 MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus 8 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 30 Liikmemaksude maksmise kord MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus liikmemaksude suurus on määratletud asutamislepingus Võru linn 200 € aastas Võru vald 200 € aastas Antsla vald 200 € aastas Rõuge vald 200 € aastas Setomaa linn 200 € aastas Räpina vald 200 € aastas Põlva vald 200 € aastas Kanepi vald 200 € aastas MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus MTÜ Jõgeva Ühistranspordikeskus liikmemaksude kord on määratletud asutamislepingus Põltsamaa vald 2 600 € aastas Jõgeva vald 2 600 € aastas Mustvee vald 2 600 € aastas MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus liikmemaksude suurus 2019.aastaks on määratletud 28.02.2019. Üldkoosoleku protokolli nr 5 otsusega: Valga Vallavalitsus 11 263 € aastas Tõrva Vallavalitsus 4 240 € aastas Otepää Vallavalitsus 4 497 € aastas MTÜ Järvamaa Ühistranspordikeskus MTÜ Järvamaa Ühistranspordikeskus liikmemaksude kord on määratu üldkoosoleku otsusega Paide linn 511 € aastas Türi vald 511 € aastas Järva vald 511 € aastas MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskuse liikmemaksude suuruse otsustab üldkoosolek Viljandi linn 8 960 € aastas Viljandi vald 7 008 € aastas Mulgi vald 3 888 € aastas Põhja-Sakala vald 4 144 € aastas MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus Liikmemaksude kord on määratletud asutamislepingus: Kohtla-Järve linn 5 000 € aastas Narva-Jõesuu linn 5 000 € aastas Alutaguse vald 3 000 € aastas Jõhvi vald 3 000 € aastas Lüganuse vald 3 000 € aastas Toila vald 3 000 € aastas Sillamäe linn 5 000 € aastas MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus KOV liikmemaksud kokku 93 700 €, millest liikmemaksude püsiosa 35 500 €: Pärnu linn 20 500 € aastas Tori vald 4 500 € aastas Põhja-Pärnumaa vald 3 500 € aastas Häädemeeste vald 2 000 € aastas Saarde vald 2 000 € aastas Lääneranna vald 2 500 € aastas Kihnu vald 500 € aastas Täiendav finantseerimine linnastu piirkonna liikmetelt 58 200 €: Pärnu linn 43 941 € aastas Tori vald 10 069 € aastas Häädemeeste vald 4 190 € aastas MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus Liikmemaksud on kinnitatud 31.12.2019 .a. üldkoosoleku otsusega Viimsi Vallavalitsus 8 628 € aastas Kose Vallavalitsus 4 474 € aastas Loksa Linnavalitsus 1 917 € aastas Kiili Vallavalitsus 4 794 € aastas Raasiku Vallavalitsus 3 196 € aastas Anija Vallavalitsus 4 474 € aastas Keila Linnavalitsus 4 474 € aastas Jõelähtme Vallavalitsus 6 711 € aastas Kuusalu Vallavalitsus 4 474 € aastas Saku Vallavalitsus 6 711 € aastas Saue Vallavalitsus 8 628 € aastas Lääne-Harju Vallavalitsus 8 628 € aastas Maardu Linnavalitsus 8 628 € aastas Tallinna Transpordiamet 8 628 € aastas Harku Vallavalitsus 8 628 € aastas Rae Vallavalitsus 8 628 € aastas Kohila Vallavalitsus 4 474 € aastas Haapsalu Linnavalitsus 8 628 € aastas Vormsi Vallavalitsus 425 € aastas Lääne-Nigula Vallavalitsus 4 474 € aastas Haljala Vallavalitsus 3 196 € aastas Kadrina Vallavalitsus 3 196 € aastas Rakvere Vallavalitsus 3 196 € aastas Tapa Vallavalitsus 4 474 € aastas Vinni Vallavalitsus 4 474 € aastas Viru-Nigula Vallavalitsus 4 474 € aastas Väike-Maarja Vallavalitsus 4 474 € aastas Rapla Vallavalitsus 8 628 € aastas Märjamaa Vallavalitsus 4 474 € aastas Muud tulud Muud teenused: sõiduplaanide plaaniline vahetus kommertsliinile, teeremondiga seotud kulude katteks, tasusumma vähendamine ning muud ebatavalised tulud. MTÜ Järvamaa Ühistranspordikeskus 1 159 € aastas MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus 32 198 € aastas MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 248 705 € aastas MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse projektid: EAS eraldas „Bussipeatuste taristu – Pärnumaa bussiterminalide võrgustik“ 354 885 € KIK eraldas projektidele „Pärnu linnas gaasibusside üleviimine biometaani tarbimisele“ ja „Pärnu linnalähibusside üleviimine biometaani tarbimisele“ 270 421 € Sotsiaalministeerium eraldas projektile „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ 16 540 € Muud sündmused Alates 1. juulist 2018 kehtib nulleurone maakonna bussiliini pilet Viljandimaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Tartumaal, Ida-Virumaal, Hiiumaal, Saaremaal ja MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse poolt korraldavatel liinidel Läänemaal. Pärnumaal, Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Raplamaal kehtib nulleurone bussipilet alates 1. juulist ühistranspordi kasutajatele, kes ei ole vanuses 20 - 62 eluaastat. Ühistranspordikeskustes ei teostanud 2019.a. ühinemisi, jagunemisi ega liikmeks olemise lõpetamisi. Hinnang seatud tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus Ühistranspordikeskuse ülesanne on tagada elanikele ühistranspordikeskuse asutajate ettenähtud tegevuspiirkonnas, sõltumata selle territooriumi haldusjaotusest, soodsam ja majanduslikult tõhusam ühistransport, mille aluseks on ühtne liinivõrk, kooskõlastatud sõiduplaanid ning ühtne piletisüsteem. MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus täitis 2019. aastal põhikirjas seatud eesmärgid. Lisaks on edukalt tegeletud sotsiaaltranspordi pilootprojekti käivitamisega. MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse põhikirjalisi eesmärke on järgitud ja eelmise majandusaasta seatud tegevuse- ja finantseesmärgid on täidetud. Reisijate teenused ja keskuse asutajate huvid on tagatud . MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus Bussitransporditeenust osutab Tartu Maavalitsusega 2015. aastal sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel AS GoBus. Parvlaevaühenduse pidamiseks on sõlmitud avaliku teenindamise leping Laaksaare-Piirissaare laevaliinil Kihnu Veeteed AS-iga, mis hakkas kehtima 1. jaanuarist 2019.a. Ühenduse pidamiseks talvisel perioodil on sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise leping hõljukiühenduse pidamiseks Laaksaare-Piirissaare liinil Kihnu Veeteed AS-iga. Majandusaasta lõpetas MTÜ Tartumaa ÜTK majandus- ja finantstegevuses positiivse tulemusega, planeeritud tegevused ja kohustused said täidetud. 2019. aastal valmis hõljuki hoiruum Laaksaare sadamas. Tartumaa Ühistranspordikeskus liitus Sotsiaalministeeriumi poolt korraldatava sotsiaaltransporditeenuse osutamise pilootprojektiga. MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus Alates 01.09.2019 teenindab maakonna I liinigrupi bussiliine AS GoBus. Liinidele toodi uued ja turvalised - nõudlusele vastava suurusega bussid. Kõik bussid on varustatud ÜTK-le kuuluvate piletimüügiseadmetega, mis võimaldavad onlinesüsteemis jälgida busside ajagraafikute täitmist ning busside täituvust igal ajahetkel. MTÜ Järvamaa Ühistranspordikeskus MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus tegutseb MTÜ põhikirjas, ÜTS- s ning Maanteeameti poolt halduslepinguga antud volituste alusel ja lähtub maakondliku avaliku liiniveo korraldamisel avalikule teenusele kohastest standartidest. Liinivedu korraldatakse vastavalt nõudlusele, arvestades avaliku liiniveo teenindustaseme norme. MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus MTÜ Viljandi maakonna Ühistranspordikeskuse eesmärgiks on sõitjate veo korraldamine Viljandi maakonnas. MTÜ loodi 2017 aasta lõpus. Maavalitsuse likvideerimisel anti ÜTK-le üle 5 avaliku liiniveo teenindamise lepingut (mis kõik lõppesid 30.06.2019.). Alates 01.07.2018 alustati liinivedu täiesti uue lepingu alusel. MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus täitis 2019. aastal põhikirjas seatud eesmärgid MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus eesmärgiks on sõitjate veo korraldamine Ida-Viru maakonnas. Ühistranspordikeskus saavutas 2019.a. majandusaastal kõik põhikirjas seatud tegevuseesmärgid. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus saavutas 2019.a. majandusaastal kõik põhikirjas ning majandustegevuse aastakavas seatud tegevus- ja finantseesmärgid, mistõttu üldkoosololek hindas PÜTK juhatuse tegevuse 2019.a. hindega „väga hea“. 1. oktoobrist teenindavad uute 10-aastaste lepingute alusel ja uute bussidega lõuna liinigruppi MK Autobuss ja linnalähi liinigruppi AS Atko Bussiliinid. Valmistati ette ja kuulutati maikuus välja riigihange viie Pärnumaa bussiterminali ehitamiseks. Täielikult viidi rohegaasi tarbimisele üle 18 autobussi Pärnu linnaliinidel ja kõik 11 linnalähi liingirupi autobussi. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus saavutas 2019.a. majandusaastal kõik põhikirjas ning majandustegevuse aastakavas seatud tegevus- ja finantseesmärgid. Kokku on vedajatele avaliku teenindamise lepingute alusel makstud 13 559 560,41 eurot. Sõitjate arv riigi poolt doteeritavatel avalikel liinidel oli 8 044 719. Uue majandusaasta eesmärgid MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus Majandusaasta eesmärgiks on ühistranspordi, sh õpilaste veo korraldamine, ühingu ühine majandamine ja selle tegevusest tulenevate Ühingu liikmete ühiste huvide esindamine. 2020.a alustatakse Sotsiaaltranspordi teenuse osutamisega. Täiendavalt peetakse läbirääkimisi liikmeteks olevate kohalike omavalitustega Ühistranspordiseaduse § 13 nimetatud ülesannete ülevõtmise osas. MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus Uue majandusaasta eesmärgid on läbi veomahu korrigeerimise ja säästva majandamise jätkusuutlikud ja täidetavad. Eesmärkide täitmine on keskuse jaoks pidevalt aktuaalne teema. MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus Bussitranspordis on peamiseks eesmärgiks alustada maakonna bussitranspordi hanke ettevalmistamisega vedaja leidmiseks seoses 31.12.2022.a. lõppeva avaliku teeningamise lepinguga. optimeerida liini võrku vastavalt tegelikule kasutusele ja vajadustele, vähendamaks nn „tühisõite“ ja tegutsedes eesmärgiga tuua rahvast autodest bussidesse. Samuti on eesmärgiks käivitada sotsiaaltranspordi pilootprojekti 24 kuuline katseperiood. MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus Korrastada koostöös valdadega maakonnas bussipeatuste nimekirjad ja täpsustada nimede sobivus ning korrigeerida vajadusel asukoha koordinaadid. Soetada maakonnale 400 tk bussipeatustesse paigaldatavaid infotahvlite aluseid, et asendada olemasolevad kasutuskõlbmatuteks muutunud infotorud. MTÜ Järvamaa Ühistranspordikeskus Algava perioodi põhieesmärgid on liiniveo korraldamine hankelepingutes kokkulepitud tingimustel, korrrrastatud info, töökorras elektroonilised tablood Mäo reisiterminalis; tagatud teenused reisijatele Paide bussijaamas; nõudluspõhine ja muutusi arvestav liinivõrk, mis tagab reisijatele kvaliteetse teenuse; liinivõrgu analüüsiprogrammi rakendamine; peatustesse paigaldatud uued sõiduplaanide alused; korrastatud info peatustes ja keskuse kodulehel. Keskus peab vajalikuks tegevuse jätkamist vajalikuks. MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus 2020. aastal jätkub sõitjate veo korraldamine avaliku liiniveo lepingute alusel. MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus Jätkuvalt teeme koostöös kohalike omavalitsustega, et muuta reisijate vajadustest lähtuvalt sõiduplaane ja liine. Pöörame suuremat tähelepanu vajadusega parandada bussipeatuste kvaliteeti, sh sõiduplaanide ja infotahvlite paigaldamine. MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus 2020.a. jätkatakse tegevust kõigis senistes töövaldkondades. Peamiseks väljakutseks on PÜTK poolt opereeritava üle-maakondliku ja avaliku liiniveoga integreeritud sotsiaaltranspordi korraldamise süsteemi käivitamine. Lõpule viiakse bussiterminalide võrgustiku projekt, mille käigus ehitatakse täiendavalt minibussijaamad Aresse ja Lihulasse. Lõpule viiakse linnalähibusside rohegaasile üleviimise projekt. Koostöös Maanteeametiga viiakse läbi konkurss vedaja leidmiseks Kihnu - Munalaid – Kihnu ja Munalaid – Manilaiu – Munalaid parvlaevaliinile vedaja leidmiseks järgmiseks 5 aastaks, töö algusega 1. oktoober 2020. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 2020. aasta peamisteks tegevuseesmärkideks on avaliku liiniveo korraldamine Harju, Lääne, Lääne-Viru ja Rapla maakonnas ning hangete läbiviimine uute vedajate leidmiseks. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus jätkas 2020 aastal laevaliikluse kureerimist Vormsi saare liinil Sviby-Rohuküla- Sviby.