dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 28. juuli 2020
Viit
16-5/20/32618-2
Registreeritud
28. juuli 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Aktsiaselts Eesti Teed, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
16 Teemaa ja karjääride haldamise korraldamine
Sari
16-5 Karjääride haldamise alane kirjavahetus
Toimik
16-5/2020
Vastutaja
Angela Notton (MA, Teehoiuteenistus, Teemaa osakond)

Failid

  • 📎16-52032618-2 28.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc216 KB

Sisu (failidest)

Hr Andres Agukas Aktsiaselts Eesti Teed Teie 13.07.2020 nr 1-10/157-2020 [email protected] Linnuse 6 Meie 28.07.2020 nr 16-5/20/32618-2 44306, Rakvere Maanteeameti arvamus Meiuste liivakarjääri korrastamislahendi kohta Aktsiaselts Eesti Teed edastas 13.07.2020 kirjaga nr 1-10/157-2020 Maanteeametile seisukohavõtuks Meiuste liivakarjääri korrastamislahendi tegevuskava, mis põhineb OÜ Inseneribüroo Steiger inseneeria osakonna juhataja Erki Vaguri soovitusel ja Keskkonnaameti 06.07.2020 kirjal nr DM-110353-2. Alljärgnevalt annab Maanteeamet omapoolse seisukoha esitatud tegevuskavale: 1. Tegite ettepaneku olemasolev Meiuste liivakarjääri kaevandamisluba L.MK/325441 muuta tagasi, st taastada kaevandamisloa muutmisele eelnevale olukorrale vastav kaevandmiseluba L.MK/325441 (viimane Keskkonnaameti poolt väljastatuna 18.11.2014). Kehtiva maavara kaevandamise loas on määratud kasuliku kihi lamami kõrguseks 13,2 m. Viimane markšeidermõõdistus Meiuste liivakarjääris on teostatud seisuga 26.11.2017 (OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 17/2020), mille kohaselt oli karjääris veetase 13,3 m abs kõrgusel, st maavara ammendamisel kataks ala 10 cm sügavune veekogu, kõrgveeperioodil sügavam. Aktsiaseltsi Eesti Teed, Keskkonnaameti ja OÜ-u Insneribüroo STEIGER esindajad kohtusid Meiuste liivakarjääri mäeeraldisel 04.06.2020, kus määrati veetase 13,44 m abs kõrgusele ning leiti üleujutusjälgi, mis paiknesid kuni 14,1 m abs kõrgusel. Tänaseks on kaevandamise tulemusena tekkinud mäeeraldisele umbes 2 ha suurune veekogu. Veetaseme tõusu põhjuseks võib olla mäeeraldisel paiknenud kraavide ja truupide sulgemine ning savivoorte ära kaevandamine. Viimase markšeidermõõdistuse jooniselt 1/3 „Mäetööde plaan seisuga 26.11.2017“ nähtub, et mõõdistuse teostamise hetkeks olid seal eelnevalt paiknenud kraavid ja truubid likvideeritud. OÜ Insneribüroo STEIGER hinnangul on tänaste maapinna kõrguste korral minimaalne veetase karjäärisüvendis ligikaudu absoluutkõrgusel 13,5 m ning kõrgveeperioodil 14 m abs kõrgusel. 13,5 m veetaseme korral tekib maavara ammendamisel mäeeraldisele ca 5 ha suurune veekogu, millest üle 2 m sügavune veekogu ca 2 ha suurusele alale. Maanteeamet nõustub, et antud olukorra lahendamiseks oleks kõige otstarbekam muuta olemasolevat maavara kaevandamise luba nr L.MK/325441 selliselt, et mäeeraldise koosseisu liidetakse aktiivse tarbevaru plokk 7 ning ala korrastatakse veekoguks, rohumaaks ja metsamaaks. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Maavara kaevandamise loa muutmise taotlus (loa taotluse vorm, seletuskiri ning graafilised lisad (mäeeraldise plaan, geoloogiline läbilõige ja korrastatud maa plaan)) peavad vastama maapõueseaduses sätestatud nõuetele. 2. Oma kirja punktides 2-5 pakkusite välja, et esmalt koostatakse veekogu rajamiseks karjääri korrastamise eskiislahendus ning kaevandamise lõppfaasis koostatakse korrastamisprojekt. Tegite ettepaneku, et kaevandamise käigus järgitakse veetaset ning juhul, kui veetase stabiliseerub madalamal kui 13,5 m abs kõrgusel, alandatakse veetaset korrastamise eesmärgil loomaks tingimused rohumaa või metsamaa rajamiseks. Maapõueseaduse § 50 lõike 3 punkti 4 kohaselt peab kaevandamise loa seletuskiri sisaldama teavet kaevandamisega rikutava maa edasise kasutamise otstarbe ning tehnilise ja bioloogilise korrastamise, korrastatava maa veerežiimi kujundamise ning korrastamistööde eeldatava maksumuse kohta ning graafilise lisana esitatakse korrastatud maa plaan. Maanteeameti hinnangul puudub vajadus koostada eraldi eskiislahendus, kuna vajalik informatsioon esitatakse maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirjas ning graafilises lisas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Aktsiaseltsi Eesti Teed vahel on sõlmitud Tallinna Notar Evelin Roots juures 15.01.2015 kasutusvalduse seadmise leping ja asjaõigusleping nr 88, mille punktis 2.9.4 on sätestatud, et kasutusvaldaja on kohustatud korrastama maavaravaru kaevandamiseks kasutatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa õigusaktides kehtestatud korras ning kandma kõik selleks vajalikud kulud. Kaevandamisloa muutmisel on Kasutusvaldajal kohustus taotleda korrastamise projektide muutmist. Maanteeameti lääne regioon ja Aktisaselts Eesti Teed on sõlminud 30.08.2013.a kokkuleppe, mille alusel on Aktsiaseltsi Eesti Teed kohustus esitada loa andjale korrastamiseprojekt, mis on eelnevalt kooskõlastatud Maanteeametiga. OÜ Inseneribüroo Steiger inseneeria osakonna juhataja Erki Vaguri arvamuse kohaselt tuleks mäeeraldise ida osas jätta maavaravaru väljamata ning ala korrastada kas metsa-või rohumaaks. Metsa- ja rohumaa korrastamissuund vastab hetkel kehtivatele korrastamistingimustele, mis on väljastatud Keskkonnaameti 03.03.2017 korraldusega nr 1-3/17/543. Metsa- ja rohumaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni maapinna madalamast kohast. Arvestades, et veetase mäeeraldisel stabiliseerub 13,5 m abs kõrgusel, peab mäeeraldise lamami madalaim koht jääma 14,2 m kõrgusele. Viimase markšeidermõõdistuse joonisel 1/3 „Mäetööde plaan seisuga 26.11.2017“ nähtub, et mäeeraldise ida pool on alasid, mis on 14,2 m abs kõrgusest madalamad. Madalamatel aladel tuleb teostada tagasitäide, et oleks tagatud nõutav abs kõrgus. Korrastamistööde raames tuleb ära kujundada karjääri küljed, et oleks välditud varingud ja erosioon ning karjääri nõlvad katta taimestikule sobiva pinnasega (mullasegune peenliiv). Juhul, kui nõlvade katmisest jääb materjali üle, tuleb see laotada karjääri põhja metsa- ja rohumaaks korrastatud alal. Kaevandatud maa korrastamisel veekoguks tuleb Keskkonnaametilt taotleda peale maavara kaevandamise loa muutmist uued korrastamistingimused, mille alusel koostada uus korrastamisprojekt. 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Aktsiaseltsi Eesti Teed vahel sõlmitud lepingu punkti 2.9.2 kohaselt peab kasutusvaldaja lepingu eset kasutama sihipäraselt ning tagama lepingu esemel inimeste ja vara ohutuse ning keskkonnahoidlike võtete kasutamise ja punkti 2.9.4 kohaselt tohib kasutusvalduse lepingu lõppemisel jääda avatuks vaid kaevandamise järg. 2 (3) Maanteeamet on seisukohal, et Aktsiaselts Eesti Teed ei ole lepingus sätestatud punkte täitnud, kuna mäeeraldiselt ei ole võimalik lisakulutusi teostamata maavara ammendada ning kaevandamise ee ei ole avatud. Meiuste liivakarjääris allpool põhjavee taset asuva varu (7 plokk) ammendamiseks oleks võimalik kasutada kas pinnasepumpa, ujuvekskavaatorit või siis rajada olemasolevasse veekogusse piisava kandevõimega juurdepääsu teed. Kuna pinnasepumba või ujuvekskavaatoriga kaevandamisel on kasulik kaevandada korraga suuremaid koguseid, mille tulemusel on vaja tasuda keskkonnatasu, leiab Maanteeamet, et teede ehitamine veekogusse on kõige otstarbekam. Teede ehitamisel saab juurdepääsu kaevandamise eele ja jätkata maavara kaevandamist. Peale teede mõlemast küljest materjali ära ammendamist, saab kaevandada ära ka teealuse materjali, mis tagab ühtse ja piisava sügavusega veekogu. Veealuse varu kaevandamiseks ja planeeritavate teede rajamiseks on vajalik koostada uus kaevandamiseprojekt, mis peab sisaldama lisaks seaduses nõutud punktidele teavet planeeritud teede paiknemise, rajamise tehnilise kirjelduse, kasutatavate materjalide loetelu, koguste ja minimaalsete kvaliteedi nõuete kohta. Lähtudes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Aktsiaseltsi Eesti Teed vahel sõlmitud lepingu punktidele 2.9.2 ja 2.9.4, on Maanteeamet seisukohal, et Aktsiaseltsi Eesti Teed kohustus on kanda kõikide koostavate dokumentide (maavara kaevandamise loa muutmise taotluse, korrastamisprojekti ja kaevandamiseprojekti) koostamise- ja menetluskulud, sh riigilõiv. Maanteeamet selgitab välja tööde maksumuse. Lisaks sellele on ettevõtte kohustus korrastada mäeeraldise ida poolne ala metsa- ja rohumaa nõuetele vastavaks ning peale kaevandamiseprojekti koostamist rajada allpool põhjavee taset kaevandamiseks olemasolevasse veekogusse juurdepääsuteed. Pärast tingimuste täitmist loovutab Aktsiaselts Eesti Teed Maanteeametile tagasi Meiuste liivakarjääri maavara kaevandamise loa nr L.MK/325441 ja Maanteeamet on nõus loa ümberregistreerimisega Maanteeameti nimele, selleks sõlmitakse kaevandamisloa loovutamiskokkulepe. Maanteeamet palub tagasisidet ettepanekutele hiljemalt 05.08.2020. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janar Taal lõuna teehoiu osakonna juhataja teehoiudirektori ülesannetes Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Angela Notton 58515064 [email protected] 3 (3)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel