Türi valla üldplaneeringu seisukohad esitatud arvamuste ja ettepanekute kohta

TÜRI VALLAVALITSUS Maateeamet Teie 25. juuni 2020 nr 15-2/20/11882-4 [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 7-1.3/1771-15 Seisukohad esitatud arvamuste ja ettepanekute kohta Esitasite Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal oma arvamused ja ettepanekud eelnimetatud dokumentide täiendamiseks. Käesoleva kirjaga edastame Teile Türi valla seisukohad esitatud arvamuste ja ettepankute kohta (seisukohad toodud kirjale lisatud tabelis). Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimuvad järgmiselt: 29. juulil 2020 13.30 Kabala rahvamajas (Sauna tn 2, Kabala küla) 15.30 Oisu rahvamajas (Estonia pst 1, Oisu alevik) 17.30 Türi kultuurikeskuses (Hariduse tn 1, Türi linn) 30. juulil 2020 15.00 Väätsa rahvamajas (Pikk tn 3, Väätsa alevik) 17.00 Käru rahvamajas (Lao tn 35, Käru alevik) Avalikul arutelul antakse kokkuvõtvalt ülevaade avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste ja ettepankute kohta ning selgitatakse Türi valla seisukohti ja valitud lahendusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marje Pärn avaliku ruumi spetsialist 5333 0476 [email protected] Lisa: Seisukohtade tabel Kohtu tänav 2 Telefon 384 8201 Registrikood 75033460 72213 Türi linn, Türi vald E-post [email protected] Arvelduskonto JÄRVA MAAKOND Internet www.tyri.ee EE731010702003740008 AS SEB Pank  Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas Esitaja ja kuupäev Ettepanek, seisukoht või küsimus Arvestamine ning selgitus Maaeluministeerium Üldplaneeringu seletuskirja jaotisest 3.13 „Maatulundus maa-ala (sh väärtuslikud Selgitus. põllumajandusmaad)“, nähtub, et väärtuslike põllumajandusmaadena käsitletakse (Tiina Saron, kantsler) Üldplaneeringu koostamise käigus on alasid, mis on suuremad kui viis hektarit ning et väärtuslikud põllumajandusmaad on väärtuslike põllumajandusmaade 29.05.2020 osaliselt eemaldatud tiheasustusalade piiridest ning juba metsastunud aladelt. osas läbi arutatud massiivide kiri nr 4.1-5/1181-1 Seaduse eelnõus kavandatu kohaselt loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks suurused ning arvestades maatulundusmaa sihtotstarbega haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikut tänapäevaseid põlluharimisviise ja sisaldavad kahe hektari suurused ja suuremad põllumaandusmaa massiivid, mis tehnika kasutamist, on töörühm paiknevad külas ja alevikus. seisukohal, et alla viie hektari suuruseid põllumaa massiive ei ole See tähendab, et seaduse kehtestamise korral võib osutuda vajalikuks väärtuslike mõistlik käsitleda väärtuslike põllumajandusmaade määratlemise küsimustes üldplaneeringu muutmine. Selle põllumajandusmaadena. Seaduse vältimiseks soovitame siiski lähtuda väärtuslike põllumajandusmaade määramisel jõustudes lähtutakse seadusest. eelnõus kavandatud terminist ja määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks kahe hektari suurused ja suuremad massiivid. Türi vallas jääb tiheasustusala piiridesse ülimalt väike osa Seaduse eelnõu kohaselt peaks väärtuslike põllumajandusmaadega arvestama Türi väärtuslikest põllumajandusmaadest. valla üldplaneeringuga kavandatud tiheasustusaladel, välja arvatud Türi linnas. Kui Kuna tiheasustusala piire on üldplaneeringuga siiski välistatakse väärtusliku põllumajandusmaa määramine korrigeeritud ning paljud põllu- ning tiheasustusaladel, tuleks seda võimalikult täpselt ja üksikasjalikult kaaluda ja metsamaa massiivid on põhjendada kõiki asjaolusid ja hinnata sellega kaasnevaid mõjusid. tiheasustusala piiridest välja arvatud, ei ole ka tiheasustusala piiridesse ulatuv väärtusliku põllumajandusmaa osa suur. Üldplaneeringuga on toimunud asustuse tihendamine ning tiheasustusala piiridesse on arvestatud ainult alad, kus arendamine ning linnalisele/tihedamale asustusele omane areng võiks toimuda. Väärtuslike põllumajandusmaade tingimuste seadmine tiheasustusalal, kus pigem soovitakse näha arengut, ei ole mõttekas, eriti arvestades asjaolu, et selliste alade ulatus kogu väärtusliku põllumajandusmaa 1 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas ulatusest on ülimalt väike. Üldplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et Türi vald on maavald, mille Seisukohaga osaliselt arvestatud. maapiirkondades on peamisteks tegevusaladeks põllumajandus ja metsamajandus. Üldplaneeringus ei peeta vajalikuks Arvesse võttes piirkonna põllumaade kõrget mulla boniteeti ning sellest tulenevaid ja põhjendatuks eraldiseisva eeldusi põllumajandustootmise säilimiseks, tuleb seda kasutada võimalikult juhtotstarbe määratlemist sihtotstarbe kohaselt. Põllumajandus jääb ka tulevikus oluliseks ettevõtlusharuks, väärtuslikule põllumaale. Sellise maa eeskätt traditsioonide ja heade eelduste tõttu. Ka KSH aruande eelnõu jaotises kasutamise tingimused, sh „Mullastik ja taimkate“ on rõhutatud, et põllumaanduslik potentsiaal on Türi vallas kitsendused muul otstarbel kõrge, kusjuures levivaid muldasid saab pidada oluliseks loodusväärtuseks, sest kasutusele võtmiseks on need on üle keskmise viljakusega. üldplaneeringus määratud. Üldplaneeringu seletuskirja jaotistes 2.3 „Valla ruumilise arengu üldised põhimõtted“, Seletuskirja lisatakse “Väärtusliku 3.3 „Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala“, 3.12 „Mäe- ja turbatööstuse maa-ala“ põllumajandusmaa metsastamine ei ning 3.13 „Maatulundus maa-ala (sh väärtuslikud põllumajandusmaad)“ toodud ole lubatud” väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks määratletud meetmed on vaieldamatult asjakohased ja tõhusad. Jaotises 3.13 on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal, määratletud maatulundusmaa-ala juhtotstarbena. Meie arvates on üldplaneeringuga väärtusliku põllumajandusmaa suhtes rakendatud seaduse eelnõu kohane põhimõte, mille kohaselt tuleks väärtuslikule põllumajandusmaale määrata põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. Kuna aga maatulundus maa-ala juhtotstarbega maa hõlmab ka metsamaid, tuleks üldplaneeringu seletuskirja jaotises 3.13 sätestada väärtusliku põllumajandusmaa kohta põhimõtted, mis välistaks väärtusliku põllumajandusmaa metsastamise. Lisame, et seaduse eelnõu § 359 kohaselt võib üldplaneeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustega ette näha, et väärtuslikule põllumajandusmaale võib mulla kaitseks, kliimakahjustuste leevendamiseks või põllumajandusmaa massiivi ruumikuju mitmekesistamiseks rajada või lasta looduslikult tekkida maastikuelementidel, nagu puuderida või –hekk, kiviaed või puudesalu. Anname teada, et seaduse eelnõus kavandatakse täiendada planeerimisseaduse § Selgitus. 142 lõiget 1 punktiga 11, mille kohaselt kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse Töörühm on seisukohal, et detailplaneeringuga muutmine on üldplaneeringuga määratud väärtusliku väärtusliku põllumajandusmaa puhul põllumajandusmaa maakasutuse juhtotstarbe muutmine, kui see ei ole kooskõlas on üldplaneeringus seatud üldplaneeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustega või muu avaliku huviga, mis tingimustega selle hõlmamisega kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi. See tähendab, et seotud juhtumid piisavalt reguleeritud detailplaneeringu koostamise kohustus, mis on sätestatud ka eelnõu § 35 lõikega 2, ning eraldi detailplaneeringu puudutab neid väärtuslikke põllumajandusmaid, mille kohta ei ole üldplaneeringuga kohustust sellistel juhtudel ei ole vaja seatud eelnõukohaseid kaitse- ja kasutustingimusi. Selgitame, et seaduse eelnõus seada. Seaduse jõustudes nähakse ette võimalus kohaliku omavalitsuse otsustusõiguse laiendamiseks arvestatakse seal kehtestatud olukordades, mida näiteks ei ole võimalik üldplaneeringu koostamise ajal ette näha. 2 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas Lähtuvalt eeltoodust palume kirjeldada ja kaalutleda üldplaneeringu seletuskirja piirangutega. jaotises 6 „Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud“ väärtusliku põllumajandusmaa hõlmamisega seonduvaid võimalikke juhtumeid. Meie arvates tagavad nimetatud õiguslikud alused ja sellest johtuvalt üldplaneeringus sätestatud täpsed meetmed tõhusamalt ja üheselt mõistetavamalt väärtusliku põllumajandusmaa kaitse. Üheselt mõistetavuse tagamiseks palume üldplaneeringut käsitlevates dokumentides Seisukohaga arvestatud. ühtlustada mõisted „põllumaa“ ja „põllumajandusmaa“ ning kasutada ühtset terminit „põllumajandusmaa“. Kinnitame, et Maaeluministeerium on valmis jätkuvalt tegema igakülgset koostööd, et Võetud teadmiseks. saavutada parimad lahendused maal atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna, sealhulgas 3 (3) arenguvõimelise põllumajanduse tagamiseks. Kui väärtusliku põllumajandusmaa kui taastumatu loodusressursi kaitsemeetmeid põhimõttekindlalt rakendatakse, on sellel vaieldamatult oluline mõju kõrge viljakusega muldade pikaajalisele säilimisele ning selle kaudu kogu põllumajandus-ja looduskeskkonnale ning kokkuvõttes meie tulevikule. Maa-amet Üldplaneeringu joonisel „Maakasutusplaan“ ja Türi valla geoportaalis on legendis Seisukohaga arvestatud. märgitud mäetööstuse ja turbatööstuse maa-alade juhtotstarbed, aga kaardiosas neid (Tambet Tiits, peadirektor) Joonised on korrigeeritud. kujutatud ei ole. Maakasutusplaanil on jooniseosas kehtivate lubadega mäeeraldiste 10.06.2020 teenindusmaade aladel märgitud kavandatavaks maakasutuseks loodusliku maakattega alad. Geoportaalis on kehtivate lubadega mäeeraldiste piirid kujutatud kiri nr 6-3/20/3297-4 sinise pideva joonega ilma täitevärvita. Nii maakasutusplaanil kui ka geoportaalis legendis kujutatud lillakates värvitoonides mäetööstus- ja turbatootmisalade juhtotstarbeid jooniseosal kasutatud ei ole. PlanS § 6 punkti 9 ja § 75 lõike 4 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Kaevandamisluba on dokument, mille alusel loa omajal on õigus kaevandada maavara kaevandamisloaga määratud mäeeraldise piires ja teha kaevandamisega kaasnevaid tegevusi mäeeraldise teenindusmaa piires. Kehtiva kaevandamisloaga aladel on kohane määrata ainult kaevandamisega seonduv maakasutuse põhisuund ehk mäetööstusmaa juhtotstarve. Kuna karjääriviisilise kaevandamise korral kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldise ja selle teenindusmaa alale jäävale katastriüksusele määratakse ainult mäetööstusmaa sihtotstarve, ei ole mäeeraldise ja selle teenindusmaa aladel ükski teine maakasutuse suund võimalik. Mäetööstusmaa juhtotstarbe määramata jätmisel annab üldplaneering eksitavat informatsiooni kaevandamisest mõjutatud alade osas. Kaevandamisluba on dokument, millega lubatud tegevustest tekib kaevandamisest mõjutatud ala. Mäetööstusmaa juhtotstarbeta maakasutusplaan jätab ebaõige mulje, et kaevandamisest mõjutatud 3 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas alad puuduvad. Olukorras, kus üldplaneeringu alal on kehtivad kaevandamisload, kuid mäetööstusmaa juhtotstarve puudub, ei ole planeering kooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga 15, mille kohaselt üldplaneeringu ülesanne on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Üldplaneeringus mäetööstusmaa juhtotstarbe määramata jätmise korral aladel, kus on kehtiv kaevandamisluba ja pole teada lähiaastatel maavaravaru ammendumist, on planeering vastuolus MaaPS §-ga 14. MaaPS § 15 lõike 9 kohaselt jätab kooskõlastav asutus kooskõlastuse andmata, kui MaaPS §-s 14 sätestatud põhimõtted ei ole täidetud. Üldplaneeringus tervikliku ruumilahenduse saavutamiseks ning tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene, palume üldplaneeringus anda mäetööstusmaa juhtotstarve kehtivate lubadega mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladele. Palume anda vajadusel reserveeritava mäetööstusmaa juhtotstarbe nendele aladele, kus on menetluses maavara kaevandamise loa taotlus. Palume juhtotstarvete määramisel lähtuda Maa-ametist saadetud mäeeraldiste ja nende teenindusmaade piiridest ning maardlate ja mäeeraldiste andmeid enne lõpliku planeeringulahenduse koostamist ajakohastada. Seletuskirja peatükis 3.12 „Mäe- ja turbatööstuse maa-ala“ on kirjeldatud, et Seisukohaga arvestatud. Järvamaa 3 maakonnaplaneeringus on esitatud ettepanek maardlate kategooriateks jagamiseks. Lisaks on kirjeldatud, et sarnase metoodika alusel on kategoriseeritud ka endises Rapla maakonnas asuvad maardlad (tabel 3). I kategooria ja II kategooria aladel või nende vahetusse lähedusse ei tohi planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt ehitada uusi elamualasid). III kategooria aladel on maavarade kaevandamisest olulisem funktsioon nt looduskaitse, tiheasustus ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei ole tõenäoliselt võimalik. Seletuskirja tabelis 3. on tehtud ettepanekud määrata varem Rapla maakonda jäänud Loosalu turbamaardla III kategooriasse (rohevõrk, loodusala, linnuala, püsielupaik, metsis), Kastna turbamaardla II kategooriasse (rohevõrk, hoiuala), Sonni kruusamaardla I kategooriasse (kaevandusala) ja Aasuvälja liivamaardla II kategooriasse (rohevõrk). Nõustume Loosalu, Kastna ja Sonni maardlate osas tehtud ettepanekutega. Aasuvälja maardlas on 13.09.2019 antud Aasuvälja liivakarjääri mäeeraldisele maavara kaevandamise luba nr Jarm-054, mistõttu palume määrata Aasuvälja maardla I kategooriasse (kaevandusala). KSH aruande peatükis „3.3.5 Kaevandamistegevus“ tabelis on seisuga 08.12.2019 Seisukohaga arvestatud. Türi vallas väljastatud 14 kaevandamise loa andmed. Täpsustame, et seisuga Üldplaneeringut ja KSH aruande 03.06.2020 on Lintsi kruusakarjääri luba pikendatud kuni 28.06.2037. Sonni ja Lintsi eelnõu täiendatakse uuema infoga kruusakarjääride kaevandamise load on ümber registreeritud Osaühing Turgel Ehitus kaevandamislubade osas. Grupp nimele. Üldplaneeringu lisas 2 on kirjeldatud Türi valda jäävate maardlate, kehtivate ning menetluses olevate kaevandamislubadega mäeeraldiste loetelud 4 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas seisuga 08.04.2019. Täpsustame, et seisuga 03.06.2020 on Türi vallas antud kaevandamise luba Aasuvälja liivakarjääri mäeeraldisele (mäeeraldise kood 2002, registrikaart nr 967, loa nr Jarm-054) ja Liivamäe III liivakarjääri mäeeraldisele (mäeeraldise kood 2096, registrikaart nr 549, loa nr KL-508239). Kõltsi kruusakarjääri kaevandamise luba pikendati Keskkonnaameti 07.10.2019 korraldusega nr 1- 3/19/2051 kuni 7.10.2019. Epa-Vassaare turbamaardlas Väljaotsa turbatootmisala kaevandamise luba pikendati Keskkonnaameti 12.11.2019 korraldusega nr 1- 3/19/2222 kuni 30.12.2049. Palume mäeeraldiste andmeid enne lõpliku planeeringulahenduse koostamist ajakohastada. KSH aruande peatükis „5.2.1.1 Teenuste kättesaadavus“ on kirjeldatud, et puhke ja Seisukohaga arvestatud. virgestuse maa-ala juhtotstarve on üldplaneeringuga kavandatud vanadesse, Maakasutuse joonisele lisatakse mahajäetud Ussimäe karjääri ja Kihli karjääri. Lisaks on kirjeldatud, et avalike puhke- ja virgestustegevuse maa-ala teenuste osutamiseks lubatakse puhke- ja virgestusmaale rajada ka ühiskondlikke juhtotstarve eelnimetatud aladele. ehitisi. Seletuskirja peatükis „3.3 Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala“ on kirjeldatud, et üldplaneeringuga määratletud puhke- ja virgestustegevuse maa-alal asuvale Seletuskirja lisatakse selgitus, et katastriüksusele võib ehitada ainult puhkuse, spordi, turismi ja muu vaba aja puhke- ja virgestusmaa ei ole veetmisega seotud hooneid ja rajatisi. Avalike teenuste osutamiseks ja kogukonna takistuseks kaevandamislubade kogunemiskohtade tekkeks lubatakse puhke- ja virgestustegevuse maa-alale rajada taotlemisele ka ühiskondlikke ehitisi. Hoonete ja rajatiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada mets, teised loodusväärtused ja väärtuslik põllumajandusmaa. Joonisel „Maakasutusplaan“ ja geoportaalis ei ole mahajäetud Ussimäe karjääri ja Kihli karjääri lähedusse puhke- ja virgestusalasid jooniseosale kantud, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha ka nende alade täpset asukohta. Lähtudes eelnevast, juhime tähelepanu, et KSH aruande peatükis „5.2.1.1 Teenuste kättesaadavus“ kirjeldatud mahajäetud Kihli karjäär külgneb ka keskkonnaregistris arvel oleva Kihli liivamaardlaga, mis on üldplaneeringu seletuskirja tabeli 3. järgi liigitatud II kategooriasse (endise karjääri kõrval, väärtuslik põllumajandusmaa). Seletuskirja eelnõu peatükis „3.12 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala“ on kirjeldatud, et uute kaevanduste kasutuselevõtmisel tuleb eelistada alasid, mis asuvad asustatud aladest ja puhkealadest võimalikult eemal. Seletuskirja kohaselt ei tohi I kategooria ja II kategooria aladel või nende vahetusse lähedusse planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise. Maavarale juurdepääsu ja üldplaneeringu üheselt mõistetavuse tagamiseks palume lisada seletuskirja peatükki „3.12 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala“ selgituse, et puhke- ja virgestusmaa ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisele ja andmisele õigusaktidega sätestatud korras. Samuti palume üldplaneeringus märkida, et puhke- ja virgestustegevuse maa-alale, mis kattuvad maardlatega, lubatakse rajada ainult ajutise iseloomuga ühiskondlikke ehitisi. KSH aruande seletuskirja peatükis „3.3.5 Kaevandamistegevus“ on kirjeldatud, et Seisukohaga arvestatud. Türi valla arengukava 2020-2024 kohaselt on aktiivselt kasutatavad karjäärid 5 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas Liivamäe liivakarjäär, Änari maa-ainese (kruusa) karjäär, Kõltsi maa-ainese (kruusa) KSH aruande eelnõu korrigeeritakse, karjäär. Täpsustame, et maa-ainese kaevandamise lubasid Türi vallas ei kehti, asendades maa-ainese nimetatud kaevandamiskohtades on kehtimas maavara kaevandamise load. kaevandamise load terminiga maavara kaevandamise load. Üldplaneeringu joonise „Väärtused ja piirangud“ ning Türi valla geoportaali kohaselt Seisukohaga mitte arvestatud. kattuvad maardlad rohevõrgustiku tugialade ja koridoridega, väärtuslike maastike ja Üldplaneeringu seletuskirjas ei ole väärtuslike põllumajandusmaadega. Seletuskirja peatükis „3.12 Mäe- ja rohevõrgustiku, väärtuslike maastike turbatööstuse maa-ala“ on kaevandamistegevusele kehtivate üldiste põhimõtete all ega väärtuslike põllumajandusmaade kirjeldatud, et maapõue ja maavara kaitsel ning kasutamisel lähtuda juures otsest kaevandamise keeldu. maapõueseadusest ning selle alusel kehtestatud muudest õigusaktidest. Töörühm ei leia, et sellise lause Kaevandamistegevusel ei tohi põhjustada pöördumatuid muutusi looduskeskkonnas lisamine seletuskirja oleks vajalik, (eelkõige veerežiimile) ega inimese tervisele ja heaolule. Maavarade kaevandamise kuna ka hetkel ei ole eelnimetatud planeerimisel ja kaevandamisel tuleb eesmärgiks seada põhimõte, et väärtuste tagamise tingimustes kaevandamistegevus avaldaks minimaalselt mõju maastiku ilmele, mullastikule ning kaevandamisele takistusi. puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja põllumajanduslikule kasutusele. Joogivee kvaliteedi halvenemisel tuleb igal juhul lahendada elanike varustatus kvaliteetse joogiveega. Seletuskirja peatükis „13 Rohevõrgustik“ on kirjeldatud, et rohevõrgustiku alal toimub kaevanduslubade taotlemine ja väljastamine hetkel kehtivates õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Üldplaneeringu üheselt mõistetavuse tagamiseks ning tagamaks maavarade kaevandamisväärsena säilimist ja juurdepääsu, palume lisada seletuskirja selgituse, et rohevõrgustiku tugialad ja koridorid, väärtuslikud maastikud ja põllumajandusmaad ei ole taksituseks kaevandamislubade taotlemisele ning väljaandmisele õigusaktidega sätestatud korras. Seletuskirja peatükis „3.12 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala“ kaevandamistegevusele Seisukohaga mitte arvestatud. kehtivate üldiste põhimõtete all on märgitud, et uute kaevanduste kasutuselevõtmisel Seletuskirjas on toodud, et “tuleb tuleb eelistada alasid, mis asuvad asustatud aladest ja puhkealadest võimalikult arvestada kaevandatud maavarade eemal, sealjuures tuleb arvestada kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate transpordiga kaasnevate negatiivsete negatiivsete mõjude ja asjakohaste leevendusmeetmetega (nt mustkatte rajamine mõjude ja asjakohaste väljaveoteedele). Selgitame, et kui tulevikus hakatakse teid kasutama kaevandatud leevendusmeetmetega” Sulgudes materjali väljaveoks, tuleb teede valdajal ja kaevandamisloa omajal sõlmida toodud mustkatte rajamine on vaid kokkulepe, mis sätestaks konkreetse tee või teelõigu kasutamise õigusega seotud näide ning võimalik on teiste tingimused. Kaevandamisloaga ei reguleerita väljaspool mäeeraldise ja selle leevendavate meetmete teenindusmaa piire kaevandamisega seotud tegevusi ja neist tulenevat rakendamine. keskkonnamõju. Tagamaks maavarale juurdepääsu ei nõustu Maa-amet piiranguga, et karjääri väljaveoteele mustkatte rajamine on eelduseks kaevandamistegevuse alustamiseks. Palume seletuskirja muuta, sõnastades teede mustkattega seonduva selgemalt soovitusena. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.12 „Mäe- ja turbatööstuse maa-ala“ lõigus Seisukohaga mitte arvestatud. 6 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas „Kaevandustegevusele kehtivad üldised põhimõtted“ on kirjeldatud punktis 4, et uue Selleks, et kogu omavalitsuse piires või laiendatava karjääri (mäeeraldise ja selle teenindusmaa) vahemaa elamutega kehtiks kõigile karjääridele peab olema vähemalt 150 m. Sama mõtet on kirjeldatud ka KSH aruande eelnõus. ühesusgused tingimused, mida Maa-amet ei nõustu üldplaneeringus tehtud ettepanekuga, mille kohaselt kaevandamisloa taotluse menetluse üldplaneeringuga seatakse kaevandamisele seadusest mittetulenevaid piiranguid. käigus esitada, on antud nõue ära Kaevandamisloa taotluse menetluse käigus küsitakse kohaliku omavalitsuse üksuse toodud üldplaneeringu seletuskirjas. arvamust, mille käigus on võimalik esitada põhjendatud tingimusi kaevandamisloa Hetkel puudub põhjendus, miks andmisele, mille suhtes loa andja teeb kaalutletud otsuse. Palume seletuskirjas peaksime antud nõuet käsitlema täpsustada, et uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega võiks võimalusel olla soovitusena. Müratõkkevallide vähemalt 150 m. Elamu asumisel lähemal kui 150 m on soovitatav rajada rajamise vajadus otsustatakse müratõkkevallid. eraldiseisvalt kaevandamisloa menetluse käigus. Seletuskirja peatükis „3.13 Maatulundus maa-ala (sh väärtuslikud Seisukohaga arvestatud. põllumajandusmaad)“ on kirjeldatud, et üldplaneering sätestab täiendavalt, et Seletuskirjast eemaldatakse raadamine on lubatud sellise kehtiva projekti alusel, millele on väljastatud ehitusluba. raadamise tingimused. Üldplaneering annab võimaluse raadamise tingimuste määramiseks detailplaneeringuga, mille alusel on raadamine lubatud enne projekti koostamist ja ehitusloa väljastamist. Iga dokument, mille alusel raadamist lubatakse, peab olema kohaliku omavalitsuse poolt kooskõlastatud. Peatükis „13 Rohevõrgustik“ on kirjeldatud, et metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud. Näiteks on lubatud metsa raadamine alal, millele on väljastatud maavara kaevandamise luba, eeldusel, et raadamise võimalikkus (mõju rohelise võrgustiku toimivusele) on välja selgitatud ja vajadusel välja pakutud leevendus või vältimismeetmed maavara kaevandamisloa taotluse menetluses. Palume muuta seletuskirja peatükki „3.13 Maatulundus maa-ala (sh väärtuslikud põllumajandusmaad)“ selliselt, et kehtiva kaevandamisloa korral ei ole raadamise korraldamiseks täiendavalt vajalik hinnata kaevandamisloa menetluses toimunud raadamise mõju hindamise piisavust. Maa-amet kooskõlastab Türi Vallavalitsuse 06.05.2020 kirjaga nr 7-1.3/1771 Võetud teadmiseks. edastatud Türi valla üldplaneeringu tingimusel, et täpsustatakse planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada Võetud teadmiseks. üldplaneering peale täpsustuste tegemist ja enne selle vastuvõtmist teadmiseks Maa- ametile. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha 7 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas Keskkonnaministeerium. Terviseamet Üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.7 Tootmise maa-ala on üldiste maakasutus- ja Seisukohaga arvestatud. ehitustingimustena välja toodud järgnev: „olemasoleval tiheasustusalal või nende (Karmen Ainsalu, vahetus läheduses eelistada vähese keskkonnamõjuga tootmistegevusi“. Amet juhib vaneminspektor Põhja tähelepanu, et sama põhimõtet tuleks jälgida ka väljaspool tiheasustusala paiknevate reginaalosakond) eluhoonete läheduses ning tundliku objekti ning tootmistegevuse vahele planeerida 17.06.2020 võimalikult suur puhverala. kiri nr 9.3-1/20/4744-2 Üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.12 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala on Selgitus. kaevandustegevusele kehtivate üldiste põhimõtete all kirjutatud: „uue või laiendatava Üldplaneeringus on toodud nõue karjääri (mäeeraldise ja selle teenindusmaa) vahemaa elamutega peab olema “vähemalt 150 m”, mis seob vähemalt 150 m“. Amet juhib tähelepanu, et antud vahemaa ei pruugi olla piisav otsustajat otseselt kohustusega häiringute vältimiseks. Maavarade kaevandamismahu laiendamisel/suurendamisel igakordselt kaaluda vajaliku vahemaa tuleks vastavalt kavandatavale tegevusele hinnata ka mürataset lähedusse jäävatel nõude seadmisega. müratundlikel aladel. KSH aruande eelnõu punkti 2.1 Üldplaneeringu vastavus looduskeskkonna kaitse, Seisukohaga arvestatud. säästva ja jätkusuutliku arengu eesmärkidele all toodud tabelis 4. Keskkonna, tervise KSH aruannet korrigeeritakse ja elu kvaliteediga seotud eesmärgid „Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030“ ja järgnevalt: nende arvestamine Türi valla üldplaneeringus on kirjutatud: „Järva maleva staabi piiranguvööndisse (300 m) ja Eivere lasketiiru piiranguvööndisse (2 km) uute “Vastavalt atmosfääriõhu kaitse müratundlike ehitiste (elamud, puhkeotstarbelised hooned jms) ehitamisel peab seaduse § 55 lg 3 punktile 4 ei kuulu arvestama mürahäiringuga ning vastuvõtja peab rakendama ise meetmeid, et välisõhus leviva müra hulka hoonesisene müratase jääks alla kehtestatud piirväärtust.“ Amet juhib tähelepanu, et riigikaitselise tegevusega tekitatud vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lg 3 punktile 4 ei kuulu välisõhus leviva müra (ei ole kehtestatud müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra (ei ole kehtestatud piirväärtuseid). Järva maleva staabi piirväärtuseid). Võimalike häiringute vältimiseks tuleks eelkõige vältida uute piiranguvööndisse (300 m) ja Eivere müratundlike hoonete rajamist lasketiirude lähedusse. lasketiiru piiranguvööndisse (2 km) tuleb uute müratundlike ehitiste (elamud, puhkeotstarbelised hooned jms) kavandamist vältida. Kui puudub mõistlik asukohaalternatiiv ehitamiseks, siis peab arvestama mürahäiringuga.” KSH aruande eelnõu punktis 5.2.1.6.1 Müra on kirjutatud: „Müratundlike alade Selgitus. kategooriad on määratud vastavalt Türi valla üldplaneeringu maakasutuse KSH aruande eelnõu tabelis 19 on juhtotstarbele Tabel 19, kus on toodud ka liiklus- ja tööstusmüra normväärtused toodud segaotstarbelise maa-ala erinevate kategooriate lõikes päeval ja öösel.“ Amet juhib tähelepanu, et nimetatud juhtotstarve (III müra kategooria all). tabelis ei ole välja toodud segaotstarbelise maa mürakategooriat. 8 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas KSH aruande eelnõu Tabel 19 Türi valla üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele Seisukohaga arvestatud. vastavad mürakategooriad ning liiklus- ja tööstusmüra piir- ja sihtväärtus öisel (23.00- KSH aruande eelnõu tabelis 19 on 07.00) ja päevasel (07.00-23.00) ajal on I kategooria liiklusmüra öine sihtväärtus parandatud liiklusmüra öine vigane. sihtväärtus (õige on 40 dB(A)). Türi valla üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.8.2 Segaotstarbega maa-ala on Selgitus. kirjutatud: „Segaotstarbega maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe Tiheasustusalad määratakse III otstarbega või erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, mürakategooriaks, v.a tootmise maa- äri maa-ala, üldkasutatava hoone maa-ala ja/või puhke- ja virgestustegevuse maa- alad ja transpordi maa-alad. Tiheda ala. Valla kaalutlusotsusel on lubatud ka väiketootmine.“ Maakasutuse joonise põhjal ja mitmekülgse hoonestusega alal planeeritakse mitmed hetkel elamumaa juhtotstarbega alad segaotstarbega aladeks. elupaiga valinud inimene ei saa Vastavalt Türi valla üldplaneeringu seletuskirja punktis 19 Müra normtasemed eeldada, et sealne mürahäiring on toodule rakendatakse segaotstarbega maade puhul III mürakategooriat, mis sama madal kui äärelinnas, üksnes tähendab, et alal hakkavad kehtima leebemad müranormid. Sisuliselt muutuvad elamutega hoonestatud alal. Seetõttu normtasemed 5 dB leebemaks nii liiklusmüra kui ka tööstusmüra puhul (v.a võib pidada põhjendatuks nn liiklusmüra öine normtase, mis jääb samaks mõlema kategooria puhul), mistõttu võib keskuse aladel elamualadele muutuda inimeste elukeskkond halvemaks. kehtivatest normtasemetest Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 määratakse mürakategooriad vastavalt mõnevõrra kõrgema mürataseme üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele, seega tuleks täpsustada, kas ja kuidas lubamine liiklusmüra osas, samas kavatsetakse tagada pärast üldplaneeringu kehtestamist uutel segaotstarbega peavad müratasemete konkreetsed maaaladel elamumaale kehtivate müranormide säilimine. Amet soovitab võimalusel arvväärtused tagama, et eri isikute säilitada olemasolevatel elamu maa-aladel kehtiv juhtotstarve, et tagada tervisliku põhiõiguste piirang oleks elukeskkonna säilimine. proportsionaalne ning müra ei ohustaks lubamatult alal pikemat aega viibivate inimeste tervist Väljaspool tiheasustusalasid määratud segaotstarbega maa-alade mürakategooria määratakse lähtuvalt katastriüksuse valdavast sihtotstarbest. Segaotstarbega maa-ala on määratud piirkondadesse, kus edasine arendustegevus ei ole selge ning valla huvi on võimaldada mitmekülgset arengut. Antud alade määramine on toimunud läbimõeldult ning vallal ei ole huvi ehitustegevust selliselt kitsendada, et lubada ainult elamu maa-ala juhtotstarvet. 9 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas Järva maakonna Türi valla üldplaneeringu KSH aruande eelnõu punktis 5.2.1.6.4 Seisukohaga mitte arvestatud. Pinnase radoonisisaldusega arvestamise vajadus on kirjutatud: „Tuginedes Keskkonnaamet on seisukohal olemasolevale informatsioonile radooniohtlike alade paiknemise kohta, tuleb (27.03.2020 nr 6-5/20/2626-2 (eeldatavalt/potentsiaalselt) radooniohtliku pinnasega aladel (s.o aladel, kus “Ettepanekud ja märkused radoonisisaldus 1 m sügavusel pinnaseõhus ületab 50 kBq/m³ ehk kõrge Peipsiääre üldplaneeringu ja radoonitasemega aladel) juhinduda elamute ja ühiskondlike hoonete (kus on ette keskkonnamõju strateegilise näha pikemaajalist viibimist: laste-, tervishoiu jms asutuste)planeerimisel, hindamise aruande eelnõule”), et siin projekteerimisel ja ehitamisel standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse on võimalik alternatiivne lähenemine. meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning kiirguskeskuse Mitte nõuda pinnaseõhus radooni infomaterjalist „Radooniohutu elamu“.“ Maailma Terviseorganisatsioon (edaspidi mõõtmist, vaid ennetavalt, lähtudes WHO) on jõudnud järeldusele, et kopsuvähki haigestumise oht suureneb statistiliselt juba olemasolevast informatsioonist, olulisel määral, kui radoonitase ruumide õhus (aasta keskmisena) ületab 100 Bq/m3 . radoonivastaste meetmete Nendele andmetele tuginedes soovitab WHO hoida elu, olme- ja tööruumide õhus kasutamist, mis võib kokkuvõttes radoonisisaldus alla 100 Bq/m³. Amet juhib tähelepanu asjaolule, et radoonisisaldus pikas perspektiivis osutuda ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Seetõttu tuleks alati enne hoonete ehitamist kindlamaks ja odavamaks viisiks. planeeritaval maa-alal teostada radooni tasemete mõõtmised. Saadud tulemuste Eestis ei leidu asutust/ettevõtet, kellel põhjal on võimalik määrata antud ala jaoks piisavad standardis kirjeldatud radooni oleks akrediteeritud radooni kaitsemeetmed. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS mõõtmine pinnaseõhus. 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates Akrediteeringu taotlemine on hoonetes“ toodule. aasta(te)pikkune protsess, mis eeldab edukat osalemist rahvusvahelistes võrdluskatsetes. Ilma akrediteeringuta puudub sisuline võimalus mõõtjate tegevuse kvaliteedist ülevaate saamiseks. Kui mõõtmise nõude kehtestanud organ (KOV) ei ole kehtestanud kontrollitavaid nõudeid mõõtjale, on reaalne ja Eesti praktikas juba realiseerunud oht, et nõue muutub formaalseks ja mitte ainult ei saavuta oma eesmärki, vaid hoopis kahjustab selle saavutamist. Maanteeamet Lähtudes teega külgnevast hoonestusjoonest ja liikluskeskkonnast ning arvestades, Seisukohaga arvestatud. et ala jääb väljaspoole planeeritud tiheasustusala, laiendada Türi vallas paikneva (Marje-Ly Rebas, riigitee nr 15174 Türi-Väätsa mõlemal küljel (teelõigul riigiteest nr 5 kuni Sanderi ja Väike-Tõnise kinnistuni, ca 400 m lõik) kaitsevööndi ulatust 30 meetrini riigitee peaspetsialist Tartistu äärmise sõiduraja välimisest servast. teenuste osakond) 10 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas 25.06.2020 kiri nr 15-2/20/11882-4 Eraisikud ÜP mõte, eesmärgid ja kavandatud meetmed on jäetud vabalt tõlgendatavaks, nende Selgitus. edaspidine mõju on selletõttu ettearvamatu ja võimaldab edaspidi subjektiivset Üldplaneering on koostatud 25.06.2020 rakendamist. Paljudel juhtudel on need ka vastuolulised ja arusaamatud. Mitmed kooskõlas põhiseadusega. meetmed võivad kaasa tuua liigse põhiseadusliku riive. Maaomanikel väheneb Kaalutlusõiguse kasutamine on edaspidi nii ootuskindlus kui ka õiguskindlus. Palju kasutatakse vaba paratamatult vajalik, eesmärgiga tõlgendamisruumiga mõisteid(maastikumuster, rohemajandus, terviklikus, sidusus, leida kompromiss arendustegevuse elupõlisus, ökoloogiline tasakaal, loodusalade killustatus, looduslikus jne) ja repliike, ja keskkonnasäästlike põhimõtete millele pole antud konkreetset tähendust. Sisuliselt tugineks edaspidine praktika järgimise vahel. ulatuslikul kaalutlusõigusel, mis on vastuvõetamatu. Mitmeid globaalseid probleemkohti (kliimamuutused, inimeste tarbimisharjumused) Teatavaks võetud. on käsitletud tagasihoidlikult ning lahendusi isegi soovituste näol on pakutud kesiselt. Maakasutusviis nõnda nimetatud „loodusekaitse“ on täielikult puutumatu, loodetavat ökoloogilist kasutegurit ei hinnata ja ei kaalutleta, selle üle isegi ei arutleta (majanduslik-, sotsiaalne-, keskkonnakaitseline mõju), rääkimata ohjamismeetmete kavandamisest. Jääb mulje, et inimesed tulevikus ressursse, peale toidu, nafta, elu- ja harrastuste ruumi enam ei kasutagi või kavatsetakse need eksportida- näiteks puit. Kavandatavad lahendused toetavad eelkõige maaomandiga mitteseotud inimeste mugavust ja tujusid, kõiksugu toretarbimist, maastikukunsti ja tänaseks kujunenud harjumuspärase maastiku seisundi konserveerimist. Kõige ulatuslikumalt ja ettearvamatumalt reguleeritakse metsa majandamist, mis tänaste kliimamuutuste kontekstis on eriti arusaamatu. Sealjuures on teiste, looduskeskkonnale palju laastavamate inimese tegemiste regulatsioon kavandatud tagasihoidlikult- või üldse mitte- näiteks transport, turism ja ka lemmikloomapidamine. Põllumajandust näiteks suunatakse mahepõllunduse teele, mis võib osutuda kordi ressursimahukamaks. Nii ulatusliku ja vastuolulise rohevõrgustiku rajamine aegunud ja kardinaalselt teistsuguse mõju ja ka kaitsekorraga maakonnaplaneeringule toetudes ei ole see õigustatud. Õigem on siis juba kogu valla territoorium rohevõrgustikuks tsoneerida, oleks vähemalt võrdse kohtlemise printsiipi järgitud. Olemasolevatesse planeeringutesse ja õigusaktidesse sisse kirjutatud aegunud või Selgitus. ebaõnnestunud põhimõtteid tuleks püüda teadvustada ja võimalusel ka korrastada ja kaasajastada, mida näiteks maakonnaplaneeringu RV osas mõnevõrra on ka tehtud. Õigusaktide sisu üldplaneeringuga Osad meetmed rakenduvad olemasolevatele mahtudele (rohevõrgustik) kuid osad kahjuks muuta ei saa ja see ei ole ka meetmed rakendatakse edaspidi ainult suurenevatele mahtudele ( ulukite turvalisuse üldplaneeringu ülesanne. tagamine teedel ). Miks selliselt vahet tehakse? Sellisel juhul tuleks ka Üldplaneeringut on korrigeeritud ning rohevõrgustikust tingitud piiranguid rakendada vaid senisest suuremate meetmete rakendamise osas ei tehta tootmismahtudele- näiteks senisest suurematele raiemahtudele. vahet. 11 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas Haljastus, Elamu maa-alad, Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala, Haljasala ja Selgitus. parkmetsa maa-ala, Äri maa-ala, Tootmise maa-ala, Aianduse maa-ala, Mäe- ja turbatööstuse maa-ala Üldplaneeringu tingimust 1. ÜP:„ Kui puudub võimalus eluasemekoha rajamiseks muule kõlvikule kui muudetakse järgmiselt: metsamaa, siis tuleb igal juhul säilitada metsa bioloogiline mitmekesisus“. Kuidas see “Eluasemekoha rajamisel metsamaa võimalik on? Kuidas defineeritakse võimaluse puudumist? kõlvikule tuleb säilitada maksimaalses ulatuses kõrghaljastust ja alusmetsa taimestikku ning metsa bioloogilist mitmekesisust”. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine on võimalik, kui säilitatakse maksimaalses ulatuses olemasolev olukord, st puude ja alustaimestiku eemaldamine toimub üksnes hoone(te), õueala ja juurdepääsutee alal. 2. Haljastuse peatükis tuleks kaaluda meetmed elurikkuskomponendi osakaalu Seisukohaga mitte arvestatud. suurendamiseks maastikuarhitektuuris nagu näiteks täiendav rohestamine (puude täiendav istutamine, surnud puude ja lamapuidu kaasamine maastikuarhitektuuri, Tingimuse lisamist kaalutakse muruplatside valikuline ja reguleeritud niitmine, pesakastide paigaldamine lindudele heakorraeeskirja koostamisel. jne). Eriti oluline on see Haljasalade ja parkmetsa maa-alade puhul, mida võiks kujundada võimalikult ürgseks ja elurikkaks- elurikkus koju kätte. Heaks näiteks on siin Käru pargi riigimaa osa. 3. Avalikule haljasala ja parkmetsa maa-alale ei tohiks tehnilisi kommunikatsioone ja Seisukohaga mitte arvestatud. rajatisi lubada, sest ÜP kaotaks mõtte, siis võiks neid lubada ka Looduskaitsealade Tehniliste kommunikatsioonide ja sihtkaitsevöönditesse. rajatiste rajamine on sageli läbi haljasala ja parkmetsa maa põhjendatud, nt elamute vm otstarbel ehitiste tarbeks (st ringiga vedada ei ole mõistlik). 4. ÜP: „Rohevõrgustiku alal paikneva krundi aiaga piiramisel ei tohi takistada ulukite Selgitus. vaba liikumist“. Kuidas see võimalik on? Millal on ulukite liikumine vaba? See on võimalik, kui aiaga piiratav ala ei kata kogu rohekoridori või aedade omavaheline kaugus on piisav selleks, et on tagatud aedade vahelisel alal ulukite vaba liikumine. Ulukite liikumine on vaba, kui nende 12 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas liikumine jätkub tavapärasel moel. Peatükis 13 on toodud, et “Hajaasustuses on seni hoonestamata kruntidel uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 200 m tagamaks loomade turvalise liikumise. Rohevõrgustiku koridoris peab jääma mistahes tarastamise või muu barjääri loomise korral ulukitele vaba liikumise võimalus, koridori alaga risti suunas peab jääma vähemalt 50 m laiune koridori riba katkematuks” 5. Tootmismaa-ala`lt ning mäe- ja turbatööstusmaa-alalt ei tohiks negatiivne Selgitus. keskkonnamõju tolm, saaste, müra väljuda. Negatiivne keskkonnamõju tuleks peatada selle tekkekohas. See peaks olema keskkonnamõju tekitaja kohustus. Nõus aga see on juba reguleeritud Kinnistuülene negatiivne keskkonnamõju ei tohiks tuua kaasa piiranguid õigusakitedega. naaberkinnistute või ka kaugemate kinnistute omanikele. Eksporditud keskkonnamõju Viimase lause mõte jääb kahjuks leevendamine puittaimestikuga peaks olema tavaline turul kaubeldav tasuline teenus. segaseks. Maatulundusmaa- põld Selgitus. 1. Metsa majandamise regulatsioonide taustal on põhimõte, et „põllumajandusmaa tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses“, arusaamatu. Kliima kaitseks, Metsast põllumaa tegemine ei ole nii metsavööndile omase looduse kaitseks ja metsavööndisse sobivate majandusharude lihtne. Põllumajandusmaade viljelemiseks tuleks põllumaid võimalikult palju metsastada. Põllumaad on alati säilitamise printsiip pärineb võimalik kiiresti taastada, ongi hea kui muld vahepeal puhkab ja taastub. Soodustada Maaeluministeeriumilt. ja toetada tuleks just põllumaade vahele metsaga kaetud alade juurde tegemist, et vähendada suurte põllumassiivide pindala. Elurikkusele on mosaiikne põllumajandusmaastik parem kui suured põllumassiivid. Kõlvikute mitmekesisus ja rotatsioon võiks olla üks maheduse komponent. 2. Enne kui eelistada mahepõllumajanduslikku tootmist, tuleb selgeks teha mis see Teatavaks võetud. on ja milline on selle ökoloogiline kasutegur tervikuna, arvestades kõigi ökoloogiliste ressursside kulu, seal hulgas põllupinna vajadust. Kas mahetootmisega on võimalik Maaeluministeerium defineerib kogu inimkond ära toita? Kui need asjad on teada, tuleb need ÜP-sse lisada ja alles mahepõllumajandust kui sellist siis saab öelda millist põllumajandusviisi tuleks eelistada. põllumajanduslikku tootmisviisi, kus pööratakse suurt tähelepanu keskkonnahoiule ja ökoloogilisele tasakaalule. "Eesti mahepõllumajanduse arengukava 13 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas aastateks 2014–2020” on toodud eesmärk mahepõllumajanduse konkurentsivõime parandamine ja kohaliku mahetoidu tarbimise suurendamine. Praktikas ei realiseeru niikuinii 100% mahepõllumajanduslik tegevus ja ühtlasi on mahepõllundus esitatud soovituslikuna. 3. Põllumajanduslikul tootmisel tuleks kavandada meetmeid/soovitusi elurikkuse ja Selgitus. keskkonna kaitseks (…ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine…), mida tulundusmetsas on kuhjaga (Näiteks ÜP: „raielangi kavandamisel on soovitatav Põllumajandusmaade kasutamise jälgida, et ei tekiks mürakoridore“. Põllumaadel oleks vajalik olemasolevad tingimuste alla kuulub mürakoridorid kaardistada, et need soovitada metsastamise teel sulgeda. Vt ka p1) üldplaneeringus sätestatud nõue mitte halvendada veekogude seisundit. Teadaolevalt puuduvad vallas sellised mürakoridorid, mis on tekkinud avatud põllumajandusmaastiku tõttu ja mida oleks vaja metsastamise teel piirata. Maatulundusmaa- mets Selgitus. 1. Kuidas on võimalik tagada metsa, kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine eraldisepõhiselt- või kuidas on mõeldud? Üks ja sama metsaeraldis ei saa Üldplaneeringus ei ole sätestatud samaaegselt tagada elustiku mitmekesisust, tootlikkust, uuenemisvõimet, elujõulisust tingimused metsade majandamiseks ja rahuldada samaaegselt ka ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi eraldise põhiselt, vaid üldises plaanis vajadusi. ÜP selleks ongi, et kokku leppida, millist funktsiooni üks või teine metsa (üldplaneeringu täpsusastmes). eraldis või mõni muu kõlvik konkreetsemalt täitma peab. Seaduse üldist mõtet ei saa ÜP-sse eraldisepõhiselt ümber kopeerida, sest nendel kahel asjal on õigusloomes erinevad eesmärgid ja funktsioonid. Piisab kui öelda, et tulundusmets on ette nähtud tulu teenimiseks metsa maalt ja seda tuleb teha vastavalt Metsaseadusele. 2. ÜP-s on kajastamata puidu tähtsus keskkonnasõbraliku ja süsinikuneutraalse Võtame teadmiseks. algmaterjalina ja energiakandjana ning puidukasutuse positiivne mõju kliimamuutuste ohjeldamiseks. Metsa majandamine sobitub metsavööndisse paremini kui Teie poolt esitatud seisukohad tuleb mistahes teine sektor, kuna tugineb looduslikule suktsessioonile, mis lahendada metsanduse metsavööndis on puittaimestik ja puidukasutus tugineb bioloogilisele arengukavas, mida hakatakse meile aineringele. Metsavööndis on loodusega rohkem kooskõlas puidu ja puittoodete, teadaolevalt peagi koostama (uut mitte pulliliha, piimatoodete ja teravilja eksport. Metsamajandus baseerub metsanduse arengukava). 14 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas metsavööndile omasel puittaimestikul ja taaskasutab looduslikku süsinikuringet. Sealjuures asendatakse fossiilsel süsinikuvarul põhinevaid materjale ja energiakandjaid ja metsamajandus ise on väikese fossiilse sisendiga, mistõttu on puidukasutus teiste sektoritega võrreldes suure ökoloogilise kasuteguriga. Erinevalt puidu tootmisest metsamaal on toidu tootmine põllumaal ÜP-s eesmärgina ära nimetatud: „Keskmisest kõrgema boniteediga põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss on väärtus, mida tuleb kasutada eelkõige toidu tootmise eesmärgil“. Siinjuures juhin tähelepanu, et hoopis toidu tootmine metsavööndis põlluks raadatud metsamaal on nii kliimastabiilsuse, metsavööndile omase elurikkuse kui ka kulutatavate ressursside seisukohalt vägagi looduskeskkonda ja metsavööndile omast elurikkust laastav tegevus. Teed Selgitus. 1. Lageraie keeld teekaitsevööndis 30 meetri laiuses ribas on põhjendamatu, sest suured puud kukuvad teele. Ka Maanteeamet ise seda ei rakenda- Antud nõe on toodud seaduses ning teekaitsevööndisse ei lubata isegi säilikpuid jätta. Tee äärte avamist tuleks hoopis seaduste muutmine ei ole igati soodustada. üldplaneeringu pädevuses. Vajalik See teema vajaks ÜP menetlemise käigus selgitamist ja lahti kirjutamist ja ka nähtavus (nähtavuskaugused) on seadusandja tähelepanu juhtimist. sätestatud asjakohases määruses, see sõltub tee klassist, projektkiirusest, projekteerimise lähtetasemest jm näitajatest. 2. Teedel ja raudteedel tuleks ette näha abinõud ulukite ja lindude ohutuse Seisukohaga arvestatud. tagamiseks. 31.01.2019 oli Eestis arvel 931 262 sõidukit. Ornitoloogide hinnangul hukkub näiteks asfaltteedel keskmiselt 1,8 lindu 10 km kohta päevas, mis arvestades Üldplaneeringu seletuskirja meie teede olemit on Eestis vähemalt 2 000 000 lindu aastas. Metskitsedega oli korrigeeritakse ning kõikide riigiteede näiteks 2019 aastal keskkonnaagentuuri andmetel 4885 liiklusõnnetust. Lisan rekonstrueerimisel ja rajamisel tuleb Maanteeameti poolt välja antud käsiraamatu konfliktide määratlemiseks ja tehnilised arvestada konfliktikohtadega. lahendused meetmete rakendamiseks https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/1286480217.pdf Miks näeb ÜP meetmeid ette vaid senisest suuremate liiklusmahtude korral? 3. Teed ja raudteed ei ole kajastatud müra, saaste ja tolmu allikana. Selgitus. Teedelt ei tohiks negatiivne keskkonnamõju tolm, saaste, müra väljuda. Negatiivne keskkonnamõju tuleb peatada selle tekkekohas teemaal. See peaks olema Nõus aga see on juba reguleeritud keskkonnamõju tekitaja kohustus. Kinnistu ülene negatiivne keskkonnamõju ei tohiks õigusakitedega. tuua kaasa piiranguid naaberkinnistute või ka kaugemate kinnistute omanikele. Eksporditud keskkonnamõju leevendamine puittaimestikuga peaks olema tavaline Müra, saaste ja tolmu levik on reguleeritud vastavasisuliste turul kaubeldav tasuline teenus. õigusaktidega piirväärtuste seadmise kaudu. Teede ääres on seadusest tulenevalt kaitsevöönd, kus tuleb arvestada müra, saasteainete ja 15 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas tolmu levimisega ja kus Maanteeamet üldiselt ehitustegevust ei toeta. Viimase lause mõte jääb kahjuks segaseks. Kaitsealused loodusobjektid Tegemist ei ole üldplaneeringu 1. Hindamata on kaitsealuste loodusobjektide loodetav ökoloogiline kasutegur ülesannetega. tervikuna, nende keskkonnamõju, seal hulgas ressursside kulu ja mõju kliimale. ❍ ÜP peaks seadma tingimused ka Looduskaitseseaduse alusel kehtestatud piirangutele. Milline võiks olla kaitsealuse maa pindala ülempiir? ÜP- ga tuleks see kehtestada. ÜP peaks maaomanikele andma kindlustunde, et uusi kaitsealasid ja piiranguid Looduskaitseseaduse alusel enam juurde ei tehta. ❍ Kui palju kulutab ressursse nn. „loodusobjektide“ tänaseks kujunenud seisundi säilitamine? ❍ Kui palju bioloogiliste aineringete potentsiaalist asendatakse majanduses selle tõttu hoopis fossiilsetest varudest pärit toormega? ❍ Kas kõik olemasolevad „loodusobjektid“ ikka on vajalikud ja väärivad seisundi säilitamiseks kuluvaid ressursse? Kas inimtekkelised torekooslused ikka on loodusobjektid? Kas inimtekkeliste koosluste seisundi säilitamine või nende kujundamine ikka on looduskaitse või on tegu maastikukunstiga? Nimetame asju õigete nimedega. Rohevõrgustik (edaspidi RV ) Rohevõrgustiku alal vaadatakse 1. ÜP RV peatükis on palju vastuolulist, ilukirjanduslikku ja mitmeti tõlgendatavat tingimused üle ja vajadusel teksti, mis on tasakaalust väljas ja võib selle tõttu tulevikus palju pahandust täpsustatakse. põhjustada. 2. Palun selgitada: Mis on rohemajandus? Kas metsa- ja põllumajandus on Selgitus. rohemajandus? Kas turism on rohemajandus? Kuidas(põhimõtteline selgitus) kavandatav RV kaitsekord leevendab kliimamuutusi ja Rohemajandus on majandus, mille tagab stabiilset keskkonnaseisundit? tagajärjel paraneb inimeste heaolu ja Milline on väärtuslik ökosüsteem ja milline on mitteväärtuslik ökosüsteem? sotsiaalne õiglus, mis ei põhjusta Väärtuslikud ökosüsteemid eeldatavasti juba on kaitse all Looduskaitseseadusega. keskkonnariske ja survet Kas kavatsetakse kaitsta topelt, või hakatakse väärtuslikke ökosüsteeme juurde loodusvaradele ja on seega vähese otsima? CO2-heitega, ressursitõhus ja ühiskonda kaasav majandus. Metsa- ja põllumajandus on rohemajandus, kui on kooskõlas rohemajanduse tingimustega. 16 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas Kliimamuutuste leevendamine on võimalik rohealade maksimaalse säilitamise ja sellisel aladel arendustegevuse reguleerimise kaudu. Rohevõrgustiku eesmärk on väärtuslike ökosüsteemide kaitse ehk kõik mis on kaastaud rohevõrgustikku, on väärtuslik ökosüsteem. Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu ülesanne rohevõrgustiku asukoha ja tingimuste sätestamine. Seega paratamatult kattuvad osaliselt looduskaitselised objektid ja rohevõrgustik. 3. Palun selgitada: Milline on „RV-ga arvestav majandustegevus“- kuidas see Selgitus. arvestamine hakkab tulevikus toimuma? Mida tähendab: „Säilitada tuleb RV terviklikus, sidusus ja vältida loodusalade Üldplaneeringus toodud tingimused killustamist“. RV-s tegutsemisel täidavadki Mis on loodusala? Kas nende põhimõtete alusel on tulevikus võimalik tegelikult eesmärki tagada RV metsamajandamisele seada täiendavaid piiranguid- piirata lageraiet jms.? ME EI terviklikkus ja sidusus (nt ühtegi OLE SELLEGA NÕUS! Selline tekst võib edaspidi mõjutada Metsaseaduse toimimist koridori ei tohi läbi lõigata, ei tohi ja metsa majandamist drastiliselt. rajada ette barjääre, mis takistavad loomade ja inimeste liikumist looduses jm). Eemaldatakse eraldiseisev nõue säilitada RV terviklikkus ja sidusus ja vältida loodusalade killustamine. Sõna “loodusala” asendatakse sõnaga “looduslik ala”. Tegemist on alaga, kus puudub inimtegevus ja tehislikud objektid. Üldplaneeringuga ei saa lageraiet keelata, see oleks vastuolus metsaseadusega. Metsaseadus kehtib olenemata üldplaneeringust. 4. ÜP: „RV struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel tuleb viia Seisukohaga arvestatud. läbi keskkonnamõju hindamine“. Palun defineerida RV struktuuri olulist muutmist 17 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas ettenägev tegevus. Kes seda tulevikus ütlema hakkab? RV struktuuri muutmine on oluline, kui arendustegevusega lõigatakse läbi rohekoridor või säilib tugialast selline osa, mis ei täida selle funktsioone enam. Lisame selgituse ka üldplaneeringusse. Otsustaja, st tegevusloa andja otsustab seda. 5. RV üldise lõike 3 sõnastus on pealiskaudne, mõisted on ebaselged ning tekst on Selgitus. mitmeti tõlgendatav ja vastuoluline: ❍ „Vältida elupaikade seisundi halvenemist“- kes ja mille alusel seda Rohevõrgustiku tingimusi tulevikus arvama hakkab? korrigeeritakse selliselt, et need ❍ „Vältida liikide häirimist“- palun täpsustada kuidas saab liike häirida? Kui on oleksid võimalikult konkreetsed ja mõeldud isendite häirimist, siis tuleks see defineerida ja täpsustada. Kas üheselt arusaadavad. nende põhimõtete alusel on tulevikus võimalik metsamajandusele seada Rohevõrgustik ei paikne ainult täiendavaid piiranguid- kehtestada linnurahu jms.? ME EI OLE SELLEGA metsasel alal. Oluline on see, et NÕUS! Igasugune inimtegevus eriti transport, lemmikloomapidamine, tegemist oleks loodusliku alaga, kuid põllumajandus häirib ja surmab isendeid ( raie ainult kuni 100 000 kohati hõlmab ka põllumajanduslikus muna/poega, transport vähemalt 2 000 000 vanalindu ja vanemateta jäänud kasutuses olevat maad. munad /pojad pealekauba, kassid 7-11 000 000 lindu). Rohevõrgustiku planeerimise ❍ „Vältida tegevust mis ohustab piirkonna ökoloogilist tasakaalu“- Palun põhimõtted on kirjas rohevõrgustiku defineerida ja loetleda millised need tegevused on või millised kindlasti pole. planeerimisjuhendis Muidu hakkab keegi seda tulevikus arvama. Mida siin ökoloogilise tasakaalu (Keskkonnaagentuur, all mõeldakse? Hendrikson&Ko, 2018). Juhendis on ❍ „Säilitada olemasolev looduslik kooslus“- kes ja kuidas koosluste välja toodud, et rohevõrgustik pakub looduslikkust määrama hakkab? Mis on kriteeriumid? Meie teada on enamik ka rekreatiivseid teenuseid, st ei ole koosluseid inimmõjudega. mõeldud ainult loomadele, lindudele. ❍ „Säilitada side rohevõrgustiku tugialade vahel“- milles see side seisneb? Kooslused võivad aja jooksul Palun täpsustada. Millal loetakse side katkenuks? muutuda. Oluline ei ole nende Kas loetletud põhimõtete alusel on tulevikus võimalik metsa majandamist ruumilise paiknemise säilimine, vaid piirata? ME EI OLE SELLEGA NÕUS! Miks see vajalik on? looduslik mitmekesisus. Kas lageraie lank on rohelise võrgustiku osa? Niit, heinamaa, põld on ka lagedad. KSH aruandes on antud ülevaade ❍ „Eesmärk on säilitada maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus kliimamuutustega kaasnevatest metsakooslused, poollooduslikud ja looduslikud niidud ja neid ühendavad mõjudest ja nendega kohanemisest. koridorid“ Sellest tulenevalt on Türi valla Sellised eesmärgid on vastuolulised. Kas hakatakse inimese poolt üldplaneeringus arvestatud raadatud lagedate vahel lagedaid koridore säilitama? Kas kliimamuutustest tingitud metsastamisega on võimalik lagedate alade vaheline side (lagedad koridorid) mõjutustega ja läbi lõigata? Kas metsastunud heina- ja karjamaad ja nende vahelised kohanemisvajadusega. koridorid tuleb taastada? Miks tänane seisund parem on kui eilne või homne? Üldplaneeringus on toodud, et ❍ Sõnagi pole juttu kliimaeesmärkidest, puidu kui keskkonnasõbraliku soodustada tuleb kohalikele 18 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas tooraine ja energiakandja tähtsusest kliimastabiilsuse saavutamisel ja biokütustele tugineva energeetika metsa majandamisest kui ainukesest sektorist mis seda puitu toodab - arengut. see peaks olema RV põhiline funktsioon (vt. ka selgitusi Üldplaneeringut täiendatakse maatulundusmaa-mets lõigus). järgmiselt: “Eesmärk on säilitada ❍ „Soovitav on bioloogilist looduslikku mitmekesisust suurendavate/ täiendavate maastikuline ja bioloogiline ja olemasolevat maastikumustrit (mis see on- palun selgitada?) toetavate mitmekesisus, metsakooslused, põlluservade, kraavide, teede- ja metsaservade ning väikesepinnaliste poollooduslikud ja looduslikud niidud biotoopide säilitamine“ ja neid ühendavad koridorid. Oluline Miks sellist detailset maastikukunsti Planeerimisseadusega viljelema peab- on maastikulist mitmekesisust nimetame seda vähemalt õige nimega? Kes ütleb, mis on ja mis pole suurendavate põlluservade, kraavide, väikesepinnaline biotoop? teede- ja metsaservade ning väikesepinnalised biotoobid”. Kivikuhjad, metsatukad põldude vahel kuuluvad väikesepinnaliste biotoopide hulka. 6. ÜP: „Veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine ei tohi oluliselt muuta Seisukohaga arvestatud. veekogude looduslikku seisundit“. Kus on näidatud looduslikus seisundis veekogud ja milles see looduslikkus seisneb või on looduslikkuse all mõeldud midagi Üldplaneeringut korrigeeritakse muud? järgmiselt: “Veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine ei tohi halvendada veekogude seisundit“. Roheline võrgustik- arendustegevus ja ehitamine Seisukohaga arvestatud. Palun täpsustada mõiste „majapidamiste omavaheline kaugus“- asendada mõistega „hoonete omavaheline kaugus“. Palun põhjendada ÜP-ga kehtestatud piirmäärasid Üldplaneeringus asendatakse majapidamiste omavaheline kaugus 200 m ja katastriüksuse pind 2 ha. Sellise “majapidamiste omavaheline kaugus” ulatusega piirang välistab ehitamise- samahästi võiks ehitamise keelata mõistega “õuealade omavaheline kaugus”. RV maatulundus maa-ala Rohevõrgustiku alal vaadatakse Maatulundusmaad tuleks lubada majandada vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja tingimused üle ja vajadusel metsa vastavalt Metsaseadusele. Kõiksugu ebamääraseid ja vastuolulisi soovitusi täpsustatakse. pole vaja lisada. Maa sihtotstarbe muutmine sh. raadamine tuleks lubada tavapärases korras sh metsamaal, välja arvatud juhul kui soovitakse arendada või ehitada teisiti ÜP-ga ette nähtud piirmääradest ( ÜP projektis 200m, 2 ha, ja 50m). Punkti 2 kolmas lause on vastuoluline, ebamäärane ja arusaamatu- vajab täpsustamist, tuleks ringi sõnastada (vt ettepanekud). Väärtuslik maastik (VM), ilus teelõik, vaatekoridor (kaitse-, maakasutus- ja Selgitus. ehitustingimused) 1. Selles peatükis on maaomanikele seatud olulisi tegevuspiiranguid, näiteks saab Päikese- ja tuuleparkide rajamise keelata päikese ja tuuleparkide rajamist ning metsastamist ja seatakse konkreetseid keeldu väärtuslikul maastikul peab 19 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas kohustusi „Vaadete avamiseks tuleb eemaldada vaadet sulgevad väheväärtuslikud kohalik omavalitsus vajalikuks, et puud ja põõsad“. Lisaks on vastuolu Metsaseadusega „puistu väärtus tuleb hinnata säilitada väärtuslike maastike väärtus vaadete avamise käigus“. ja esinduslikkus. Metsastamine on keelatud ainult kohtades, kus kohaliku omavalitsuse hinnangul pevad säilima vaatekoridorid. Metsastamise korral kahjuks ei ole vaatekoridoride säilitamine võimalik. Nõue: “puistu väärtus tuleb hinnata vaadete avamise käigus“ eemaldatakse ja jäetakse üksnes nõue “vaadete avamiseks tuleb eemaldada vaadet sulgevad väheväärtuslikud puud ja põõsad”, 2. VM eesmärgid on kattuvuse korral vastuolus RV eesmärkidega. Kohaliku omavalitsuse hinnangul vastuolu puudub. 3. Meile teadaolevatel VM-l ja ilusatel teelõikudel (Käru-Rõusa) pole midagi Selgitus. väärtuslikumat ja ilusamat kui mujal Eestis. Palun selgitada milles see väärtus ja ilu seisneb. Väärtuslike maastike kaitseväärtused on toodud nii üldplaneeringu eelnõus kui ka maakonnaplaneeringus. Väärtuslikud maastikud on määratud maakonnaplaneeringus ning üldplaneeringuga täpsustati piire ja tingimusi. Kui teil on selge ja põhjendatud ettepanek piiride muutmiseks siis palun see esitada. ÜP-s puuduvad kompensatsioonid ja leevendusmeetmed Selgitus. Sellisel kujul ÜP-le toetudes on võimalik edaspidi raiemahtu ja sellest tulenevalt ka puidukasutust oluliselt väheneda ning metsastamist-, ehitamist- ja teisi Üldplaneeringu ülesanne ei ole maakasutusviise- (näiteks päikesepargid) keelata. Puuduvad vastavad kompensatsioonimeetmete mõjuhinnangud ja kompensatsioonimeetmed- esitatud kujul tuleks rohevõrgustik, määramine. Leevendusmeetmed on väärtuslikud maastikud ja vaatekoridorid maamaksust 100% vabastada. üldplaneeringus erinevate teemade all toodud. Üldplaneeringuga ei keelata metsastamist, ehitamist ja muud arendustegevust, vaid reguleeritakse erinevate tingimuste ja piirangute seadmisega. Maamaksust 20 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas vabastamise küsimus ei ole üldplaneeringu pädevuses. ETTEPANEKUD: Selgitus. 1. Palume kõik meile kuuluvad maatükid (nimekiri on saadetud koos meie kaasamistaotlusega) rohevõrgustikust ja väärtuslikest maastikest välja arvata Rohevõrgustiku alad on määratud kuna selline RV ja VM sisu ja kaitsekord ei ole meile vastuvõetav, sest ei vasta maakonnaplaneeringutega, mis on säästlikkuse printsiipidele, ei taga meie õiguskindlust ja võib olla vastuolus üldplaneeringu mõttes ülenev paljude põhiseaduse printsiipidega ning selle eesmärgid on ebaselged, õigusakt ja seega järgimiseks vastuolulised, arusaamatud ja võimaldavad tulevikus ulatuslikku subjektiivset kohustuslik. Üldplaneeringuga on ja ettearvamatut rakendamist. võimalik rohevõrgustiku piire korrigeerida, kuid selle võimaluse mõte ei ole olnud korrigeerimine üksikute maaüksuste ja elamute osas. Vastavalt isiku poolt eelnevalt edastatud ettepanekutele, on antud piirkonnas rohevõrgustikku korrigeeritud ulatuses, kus see oli mõistlik. Samuti on rohevõrgustiku olulisust tähendatud üleriigilises planeeringus, kus on toodud välja, et rohevõrgustiku olulist vähenemist ette ei nähta ning rohevõrgustiku sidususe säilitamine on nii maakonnaplaneeringu kui üldplaneeringu ülesanne. Üldplaneeringus on roheline võrgustik kavandatud selliselt, et selle struktuurid ei kattuks konfliktsete maakasutustega nagu näiteks tiheasustusega alad ja muud intensiivse maakasutusega maa-alad (tootmise maa-alad, äri maa-alad, segaotstarbega maa-alad, elamu maa-alad). Üldplaneeringu põhilahendusele vastavalt jääb asustus rohevõrgustiku aladel hajusaks. Rohevõrgustiku täpsustamisel on lahendatud võimalikud konfliktide kohad ja jälgitud, et tuumalade vaheline 21 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas sidusus rohekoridoride näol säiliks. 2. Täname, et olete rohevõrgustiku osas meie eelmise taotlusega osaliselt Seisukohaga mitte arvestatud. arvestanud, kuid palume likvideerida roheline koridor Kändliku ja Jõeküla külavahelt ………. maa-üksustelt. Seal on inimeste majapidamised (4 tükki Tegemist on kahte tuumala lähestikku)- ………. me ei soovi, et sinna lastele ja lemmikloomadele ohtlikke ühendava rohekoridoriga, mis on ning aiandust häirivaid metsloomi meelitatakse. Seal on tiheda liiklusega Käru- juba mõistlikus ulatuses korrigeeritud Rõusa maantee kus olen 2 km lõigul fikseerinud 2020 aastal kahe kuuga 7 ning mille osas ei ole rohevõrgustiku linnusurma. Pikki kavandatavat rohekoridori kulgeb metsamajanduslik eesmärke silmas pidades edasine tootmismaa, metsatee, laoplatsid. Oleme oma soovi eelmises taotluses korrigeerimine võimalik. põhjendanud piisavalt. See, et oleme külavahel metsamajandust praktiseerinud, ei tähenda seda, et sinna roheline koridor sobiks. Sama hästi võiks Türi linna hoonestatud alale rohekoridori teha. Sellist konfliktsituatsiooni ei tohi tekitada. 3. RV ja VM aladel tuleb rakendada leevendusmeetmena 100% Seisukohaga mitte arvestatud. maamaksuvabastust kuna nende kaitsekord võimaldab kehtestada olulisi tegevuspiiranguid sh tegevusi keelata ja sisuliselt välistab arendamise ja Maamaksust vabastamise küsimus ei ehitamise. ole üldplaneeringu pädevuses. 4. Ette tuleb näha konkreetsed meetmed RV-st ja teavituskohustusest tingitud Selgitus. kahjude ja saamata jääva tulu hüvitamiseks. Rohevõrgustiku alal tegutsemine ei ole üldplaneeringu tingimustega keelatud ning kahjude ja saamata jäänud tulude hüvitamise regulatsiooni kehtestamine ei ole üldplaneeringu ülesanne. 5. Katastriüksuse minimaalse suuruse piirmääraks kehtestada RV-s 2 ha Seisukohaga mitte arvestatud. asemel 1 ha ja lubada seni hoonestamata kruntidele rajada uusi hooneid minimaalselt 100 m kaugusele olemasolevatest hoonetest. Tingimuste eesmärk on tagada ulukite vaba liikumine rohevõrgustiku alal, mida täidab hoonete vahekaugus minimaalselt ulatuses 200 m. Väiksema vahemaa puhul ei ole uluki liikumine kahe elamu vahel võimalik. Arvestades, et rohevõrgustik paikneb hajaasustatud piirkondades, ei ole krundi minimaalsuurusena 2 ha ebamõistlik. 22 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas 6. Väljaspool kehtestatud piirmäärasid ja juba hoonestatud kinnistute puhul ei Selgitus. tohiks rakendada kaalutlemisvõimalust, vaid raadamist ja uute hoonete rajamist tuleks lubada tavapärases korras sh metsamaal. Kaalutlusõigusel on Üldplaneeringu seletuskirjast on mõte vaid piirmäärade raames. eemaldatud raadamist puudutavad tingimused. 7. RV metsamaad tuleks majandada vastavalt Metsaseadusele ja seda tuleks Selgitus. väljendada ÜP-s lühidalt, selgesõnaliselt ja ilma täiendavate soovituste ja ebamääraste piiranguteta. Rohevõrgustiku alal vaadatakse Metsaseadus reguleerib metsa majandamist piisavalt, mistõttu pole täiendav tingimused üle ja vajadusel regulatsioon ÜP-ga metsamaa osas vajalik. täpsustatakse. Nii üleriigilises planeeringus kui maakonnaplaneeringus on toodud välja üldplaneeringu ülesandena rohevõrgustiku kasutustingimuste täpsustamine. Seega on riigi tasandil peetud oluliseks, et rohevõrgustiku kasutustingimused kehtestatakse üldplaneeringus ja rohevõrgustikus asuvate metsamaade majandamine ei saa toimuda ainult metsaseaduse alusel. Kohalik omavalitsus ei saa täielikult kõrvale kalduda maakonnaplaneeringus toodud tingimustest, võimalik on neid täpsustada. 8. ÜP-s tuleb ette näha meetmed fossiilse süsinikuemissiooni, mida teadlased Selgitus. peavad kliimamuutuste põhjustajaks, vähendamiseks. Tegemist on üldplaneeringu jaoks „liiga suure eesmärgiga“, mida saab käsitleda/reguleerida kõrgematasandiliste arengustrateegitate ja valdkondlike arengukavadega ning mis on seotud riigi tasandil tehtavate poliitiliste otsustega. 9. ÜP-s sh RV-s tuleks arusaadavalt ja igakülgselt kajastada metsa Selgitus. majandamise positiivset keskkonnamõju. Metsa majandamine sobitub metsavööndisse paremini kui mistahes teine sektor, kuna tugineb looduslikule Üldplaneeringu ülesanne on metsa suktsessioonile, mis metsavööndis on puitaimestik ja puidukasutus tugineb olulisust kajastada pigem bioloogilisele aineringele. Kajastada tuleb puidu olulisust keskkonnasõbraliku rohevõrgustiku toimimise tagajana. 23 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas ning süsinikuneutraalse algmaterjali ja energiakandjana, samuti puidukasutuse Kindlasti ei tähenda see, et ühte osa ja metsa majandamise positiivset mõju kliimamuutuste pidurdajana. väärtustades, ei peeta metsa majandamist oluliseks. Üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eesmärk on kajastada ja hinnata üldplaneeringu ülesannetest tulenevat ning metsa majandamist selliselt üldplaneeringus ei käsitleta. Teie poolt esitatud seisukohad tuleb lahendada metsanduse arengukavas, mida hakatakse meile teadaolevalt peagi koostama (uut metsanduse arengukava). 10. ÜP raames tuleks selgitada välja mahepõllumajanduse sisu ja selle Seisukohaga mitte arvestatud. ökoloogiline kasutegur tervikuna. Tegemist ei ole üldplaneeringu ülesandega. Maaeluministeerium defineerib mahepõllumajandust kui sellist põllumajanduslikku tootmisviisi, kus pööratakse suurt tähelepanu keskkonnahoiule ja ökoloogilisele tasakaalule. "Eesti mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2014–2020” on toodud eesmärk mahepõllumajanduse konkurentsivõime parandamine ja kohaliku mahetoidu tarbimise suurendamine. 11. Looduskaitseseadusega kaitstavatele loodusobjektidele ja kehtestatavatele Seisukohaga mitte arvestatud. piirangutele tuleb ÜP-ga kehtestada mõjuhinnangu (keskkonna-, kliima-, sotsiaalse- ja majandusliku mõju) nõue. Kaitsealusele maale tuleks ÜP-s Tegemist on riigi menetlustega, mille kehtestada pindala ülempiir. osas ei ole üldplaneeringuga võimalik selliseid piiranguid seada. 12. Tootmismaad, asulad, teed ja raudteed tuleb kajastada müra, saaste ja Selgitus. tolmu allikana ning selles osas tuleb seada kohustused rajatiste omanikule. Müra, saaste ja tolmu levik on reguleeritud vastavasisuliste 24 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas õigusaktidega piirväärtuste seadmise kaudu. Tootmismaade puhul on erinevate keskkonnamõjude osas kehtestatud tingimused, mida sellist ala arendades tuleb arvestada. Teed on ka hetkel kajastatud müra, saaste ja tolmu allikana, kuid olemasoleva tee äärde ehitamisel lasub kohustus sellega arvestada siiski arendajal. Teede ääres on seadusest tulenevalt kaitsevöönd, kus tuleb arvestada müra, saasteainete ja tolmu levimisega ja kus Maanteeamet üldiselt ehitustegevust ei toeta. 13. ÜP raames tuleks teadvustada liikluses, põllumajanduses, rajatiste tõttu Selgitus. hukkuvate ja lemmikloomade poolt surmatavate lindude- ja ulukite arv ja kavandada meetmed/soovitused liikide/isendite häirimise ja surmade Üldplaneeringus on märgitud olulised vähendamiseks konfliktkohad ulukite liikumisteedel https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/1286480217.pdf . maanteedega. Rohevõrgustikus on seatud tingimus: “koridoride ja tugialade lõikumisel riigimaanteega (konfliktikohad) tuleb parandada nähtavust ja kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks. Maanteede ja rohevõrgustiku koridoride lõikumispaikades tuleb arenduste/rekonstrueerimise korral objektide kavandamise (planeerimise, projekteerimise) faasis ette näha toimivad lahendused konfliktide leevendamiseks, kasutades vastavalt vajadusele tee- ehituslikke, liikluskorralduslikke jm asjakohaseid meetmeid” Väiksemate loomade rännuteed üle põhimaantee on võimalik tagada truupide kaudu teetammis. Suurulukid pääsevad üle 25 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas põhimaantee, tee ääres võib nende liikumist suunata (nt aedadega). Vajadusel tuleb kavandada eritasandilised ristumisvõimalused teedega loomatunnelite ja sildade näol. 14. ÜP raames tuleks ette näha meetmed/soovitused elurikkuse Seisukohaga mitte arvestatud. suurendamiseks asulates, haljasaladel, põllumajandusmaastikul ja tööstusmaastikel nagu näiteks täiendav rohestamine (puude täiendav Antud teemate reguleeritakse istutamine, surnud puude ja lamapuidu kaasamine maastikuarhitektuuri, heakorraeeskirjaga. muruplatside valikuline ja reguleeritud niitmine jne). Türi vallas ei ole kriitiliselt vajalik kehtestada eraldi haljastuse osakaalu nõue (selle kontrollimine keeruline) ning arvestades haljastuse (sh kõrghaljastuse) rohkust Türi vallas, ei näe me selleks ka vajadust. 15. RV maatulunduse maa-ala punkt 2 kolmas lause tuleks ringi sõnastada: Sõnastust täpsustada selliselt, et Praegune sõnastus- olemasolevale sõnastusele lisada Väljapool looduskaitseseaduse mõistes kaitstavaid alasid ning registreeritud „metsade, sh tulundusmetsade kaitsealuste liikide elupaiku on soovitav sarnaselt sarnaselt eelnimetatud majandamine ja kasutamine …“. aladega metsade majandamine ja kasutamine sellisel moel ning tempos, et Samuti eemaldatakse elupõlisuse säiliks iseloomulik bioloogiline mitmekesisus, produktiivsus, taastumisvõime säilitamise nõue. ja elupõlisus(mis see on?) ning ühtlasi nende potentsiaal täita nüüd ja tulevikus ökoloogilisi ja sotsiaalseid funktsioone nii valla kui ka üleriigilisel tasandil. Metsaseadus reguleerib metsanduse Uus sõnastus- suunamist, metsa korraldamist ja Väljapool looduskaitseseaduse mõistes kaitstavaid alasid ning registreeritud majandamist. Metsanduse kaitsealuste liikide elupaiku on soovitav metsade majandamine ja kasutamine arengukava on dokument, millega sellisel moel ning tempos, et säiliks tulundusmetsale iseloomulik elurikkus, kinnitatakse strateegilised suunad puidu produktiivsus (raiemahud ei tohiks väheneda), puiduvaru taastumisvõime metsade majandamisel. (kvaliteetse puidu juurdekasv peab taastuma) ning ühtlasi nende potentsiaal täita nüüd ja tulevikus ökoloogilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke funktsioone nii, et sealjuures oleks tagatud ka jätkusuutlik kliimaneutraalsus ja kõigi ressursside säästlik kasutamine nii valla kui ka üleriigilisel tasandil. Piirdeaiad ( lk 15). - piirdeaedade kõrgus võiks olla sõnastatud kuni-kõrgusena mitte Eraisik Seisukohaga arvestatud. fikseeritud numbrina, et ei jääks muljet justkui madalam piire pole lubatud. Tootmisalade ümber peaks olema lubatud ka läbipaistmatud piirded. Nt Kaare tn Seletuskirja tabelisse lisatud 26.06.2020 uuendamise käigus uuendati sealse tootmisala piire poolläbipaistvaks ning nüüd on “piirdeaia maksimaalne kõrgus” ning sealne tootmistegevus kõigile inetult näha. tootmise maa-ala juurde, et erandjuhul on lubatud ka läbipaistamtud aiad. 26 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas Tulenevalt Türi linna miljööst peaks eelistatud piirdena tänavapoolsel küljel olema Seisukohaga arvestatud. määratletud hekk. Seletuskirja lisatakse “katastriüksuse tänavapoolsel alal on soovitatav eelistada piirdena hekki” Haljastus ( lk 16) - kõrghaljastust tuleks maksimaalselt säilitada ka tiheasustusaladel! Seisukohaga arvestatud. Maakasutus- ja ehitustingimused( lk 17 jne) - kuna vallas arhitekti ei tööta, tuleks Selgitus. üldplaneeringus nõuded detailsemalt eriilmeliste valla piirkondade kohta detailsemalt paika panna. Türi vallas on avaliku ruumi spetsialist kes tegeleb nii üld- kui ka detailplaneeringutega. Kuna Türi vald paikneb 1008 km2, siis on erinevate piirkondade nõudeid keeruline detailselt välja tuua. Juba ühe tiheasustusala ulatuses on piirkonnad ning ehituslaad piisavalt erinevad, et nõuete detailne väljatoomine iga piirkonna kohta oleks koormav ning võib edaspidi pigem seada liigseid piiranguid. Korterelamute kõrgus võiks olla vähemalt 4 korrust. Seisukohaga mitte arvestatud. Hetkel seletuskirjas oleva piirangu (3 korrust) puhul on lähtutud Türi linnas kehtestatud korterelamute detailplaneeringutest, millega on uute korterelamute korruselisus läbi mõeldud ning leitud, et 3 korrust on mõistlik ning ümbritsevate eramutega sobiv. Tööstusaladel, korteraladel, ärialadel jne peaks olema paika pandud ka konkreetne Seisukohaga mitte arvestatud. haljastuse osakaal protsentides kinnistu pindalast. Konkreetse haljastuse osakaalu kontrollimine ei ole mõeldav ning piiranguid on mõttekas kehtestada vaid sellisel juhul, kui seda ka kontrollida on võimalik. Türi vallas, kus asub väikelinn ning suures osas on tegemist hajaasustatud 27 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas piirkonnaga, ei ole kõrghaljastuse osakaalu kehtestamine kriitiliselt vajalik. Kõrghaljastuse väärtustamiseks peaks olema paika pandud minimaalne Seisukohaga mitte arvestatud. kõrghaljastuslike puude arv vastavalt kinnistu suurusele( nt 1 puu 1000 ruutmeetri kohta). Tegemist oleks piiranguga, mis vajaks kontrollimiseks olulist halduskoormuse suurenemist ning mis ei ole mõistlik. Metsad( lk 30) - tuleks üldplaneeringus kehtestada konkreetne piir kui suuri lanke(ka Selgitus. kõrvuti asuvad langid) tohib korraga tiheasustusala lähedases metsas raiuda( nt kuni 2 ha) ja nõuda pikemaajalist majandamiskava ( nt 10 aasta peale). Üldplaneeringus on pigem lähtutud sellest, et tiheasustusala läheduses kehtestada teavituskohustusega metsad, mille majandamine räägitakse eelnevalt läbi. Metsamajanduskava tingimused tulenevad teistest seadustest ning sellele lisatingimuste kehtestamine ei ole üldplaneeringuga võimalik. Kesklinna ala( lk 31) - laiendada ala kuni uue tervisekeskuseni. Seisukohaga mitte arvestatud. Kesklinna ala laiendamist kaaluti, kuid leiti, et sellistes piirides, nagu ta üldplaneeringusse sai, täidab ta oma ülesannet kõige paremini. Oluline on seal segajuhtotstarbe lubamine ning tervisekeskuse ümbruses ei ole enam sellist vajadust. Kesklinna pinnad peaksid olema kõvakattega ( või haljastatud), et vältida selliste Seisukohaga mitte arvestatud. hirmsate romulalaadsete platside tekitamist nagu kerghaagiste müügiplats raudtee kõrval (Viljandi tn 11). Arvestades tänapäevaseid pinnakattematerjale, oleks sellise tingimuse üldplaneeringus kehtestamine liialt piirav. Pigem on tänapäeva planeerimises suund, et kuumasaarte (kõvakateega pindade rohkusest tekkiv temperatuuri tõus) tekkimist välditakse. 28 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas Arh.võistlused ( lk 34) - ühiskondlike hoonete puhul peaks olema võistlused kindel Seisukohaga mitte arvestatud. kohustus. Hetkel on arhitektuurivõistlused kehtestatud soovitusena ning igakordse üksikjuhtumi puhul kaalutlemise alus. Kuna ühiskondlikke hooneid rajatakse erinevas suuruses, otstarbega ning asukohaga, oleks kõigile ühiskondlikele hoonetele arhitektuurivõistluse kehtestamine liigselt koormav. Jalgratta- ja jalgteed jne. (lk 54 jne)- üldplaneering võiks ära näidata ka Selgitus. perspektiivsed jalg- ja jalgratta ning muud teed ja nende asukohad vallas. Taristu ja tehnovõrkude joonisel on toodud ka perspektiivsed jalg- ja jalgrattateed. Seletuskirjas on toodud, et ei planeerita täpset asukohta selles osas, mis puudutab, et kummal poole teed jalg- ja jalgrattatee paikneda võiks, kuid on ära näidatud, millised võiksid olla perspektiivsed asukohad. Maasoojus (lk 63) - kus on kajastatud kõrghaljastuse osakaal? Seisukohaga mitte arvestatud. Kõrghaljastuse osakaalu ei soovita kehtestada. Üldplaneeringu seletuskirjas on sätestatud, et säilitada maksimaalselt kõrghaljastust. Et kaitsta Türi linna sissesõitude (nii Paide kui Rapla suunalt)ilmet, vaadeldavust ja Selgitus. omapära, peaks linna ümbritsevad alad olema üldplaneeringus määratletud põllumaadena. Praegu kipub nende ilme juba üpris võsaseks minema. Juhtotstarbed märgitakse üldplaneeringus vaid tiheasustusaladel. Põllumaade võsastumise probleemi juhtotstarbe määramine ei lahendaks. Katastriüksuste hooldamine on omaniku kohustus. 29 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas Palusime ka ÜP VTK ettepanekute vastuskirjas kajastada Türi valla territooriumil Kaitseministeerium Seisukohaga mitte arvestatud. olevate riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndeid, sh kõrval vallas oleva ehitise piiranguvööndit, mis samuti ulatub Türi valda. Praeguses üldplaneeringu versioonis Üldplaneeringus ei kajastata (Maris Freudenthal, riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndid kajastatud pole. seadusest tulenevaid piirangudi sh keskkonna ja planeeringute piiranguvööndeid. Kõik vööndid on nähtavad Maa-ameti geoportaalist. valdkonna juht) Üldplaneeringu seletuskirjas riigikaitse peatükis 3.11 on lause: „Riigikaitselise ehitise Seisukohaga arvestatud. 26.06.2020 piiranguvööndisse kavandatavad ehitised ning kogu valda kavandatavad kõrged ehitised, tuulikud ja tuulepargid võivad mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet ja/või suurendada sellele avalduvat ohtu. Riigikaitselise ehitise piiranguvööndis võivad riigikaitselise ehitise ning seal asuvate süsteemide ja seadmete töövõimet mõjutada ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ehitised ning ehitusseadustiku lisades 1 ja 2 nimetatud ehitised, eelkõige hoone, tee, raudteerajatis, surveseade, gaasi- ja elektripaigaldis, side- ja telekommunikatsiooniehitis, veevärgi- ja kanalisatsioonitorustik ja kanalisatsiooniehitis jne, sealhulgas ka ehitusseadustiku seletuskirja kohased lihtsamad ehitised“. Täpsustame, et mõju võivad avaldada kõik ehitised, mistõttu erinevate ehitiste liikide välja toomine võib mõjuda eksitavalt. Lähtudes Keskkonnaameti pädevusse jäävast, esitab Keskkonnaamet Türi valla Keskkonnaamet Seisukohaga arvestatud. üldplaneeringu seletuskirja kohta järgmised ettepanekud: 1. lk 19 ptk-is 3.3. on kirjutatud: „Kaevandatud aladele kujunevad sügavad (Jelizaveta Morozova, veekogud, mis ammendatud karjäärides pärast kaevandustööde lõppemist keskkonnakasutuse soovitatavalt kujundada puhkealaks.“ Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et alati ei ole võimalik kaevandamise käigus sügavat veekogu tekitada ning juhtivspetsialist) soovitab lause ümber sõnastada nt järgnevalt: „Juhul kui kaevandamise käigus tekib sobiva sügavusega veekogusid, on soovitatav need pärast 26.06.2020 kaevandamistegevuse lõppemist ja maavara karjäärides ammendamist kujundada puhkealadeks“. kiri nr 6-5/20/3507-5 2. lk 24 on kirjutatud: „Vallas on 2019. aasta seisuga väljastatud 13 mäeeraldise Seisukohaga arvestatud. luba kruusa, liiva, turba ja savi kaevandamiseks. “Keskkonnaamet palub teksti korrigeerida järgnevalt:„…antud 13 maavara kaevandamise Andmeid uuendatakse enne keskkonnaluba kruusa, liiva, turba ja savi kaevandamiseks“. Keskkonnaamet kooskõlastamist. juhib tähelepanu, et kaevandamislubade arv on võrreldes 2019 aastaga muutunud ning informatsioon vajaks kaasajastamist. 3. Seletuskirjas on kasutatud mõistet „kaevandus“, kuid see ei ole korrektne. Seisukohaga arvestatud. Maapõueseadus § 75 lg 4 sätestab „Kaevandus käesoleva seaduse tähenduses on maavara allmaakaevandamisega tegelev tootmisüksus, mis koosneb maavara kaevandamiseks vajalikest maapealsetest ja maa-alustest ehitistest“. Seletuskirjas (ka kaardimaterjalil) tuleks läbivalt kaevanduse mõiste üle vaadata ja korrigeerida. Nt. üldplaneeringu seletuskirja lk 27 punktis 4 on kirjutatud: „uute kaevanduste kasutuselevõtmisel…“. Kuna Türi 30 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas vallas kaevandusi ei ole, palub Keskkonnaamet tekst asendada järgnevaga: „uute karjääride/turbatootmisalade kasutuselevõtmisel“. 4. Tabelis 3 asendada mõiste „kaevandusala“ järgnevaga „alale on antud Seisukohaga arvestatud. kaevandamisluba/kaevandamisload“ või „kaevandamisloaga / kaevandamislubadega ala“. 5. Vahepealtoimunud muutuste tõttu tuleks Lisas 2 ja vastavalt sellele ka Seisukohaga arvestatud. seletuskirjas sisse viia järgmised muudatused: Kõltsi kruusakarjäär on seisuga 08.06.2020 korrastatuks tunnistatud ja kaevandamine on seal Kuna kanrjäärid jäävad lõppenud. Antud on Aasuvälja liivakarjääri (loa nr Jarm-054) ja Liivamäe III rohevõrgustiku koridori äärealale liivakarjääri (loa nr KL-508239) kaevandamisload. Keskkonnaamet soovitab ning kaevdanustegevus ei soodusta kohalikul omavalitsusel üle vaadata rohevõrgustiku planeerimine seoses rohevõrgustiku toimimist, siis Aasuvälja liivakarjääris toimuvaga. eemaldatakse antud alalt rohevõrgustik. 6. Keskkonnaamet teeb ettepaneku kanda joonisele „Taristu ja tehnovõrgud“ Seisukohaga mitte arvestatud. vallas paiknevad põhilised puurkaevud (ja nende sanitaarkaitsealad), mille baasil töötavad veevarustussüsteemid. Türi valla üldplaneeringus on kogu ühisveevõrgu ja -kanalisatsiooni osas viidatud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavale, kuna seal kajastatav info muutub kiiremini kui üldplaneeringu ajaline raamistik. KSH aruande kohta esitab Keskkonnaamet järgmised ettepanekud: Seisukohaga arvestatud. 1. Ptk-s 3.2.4.1 (lk 44) kajastatud Vabariigi Valitsuse määrus 09.09.2010 nr 132 “Vesikondade ja alamvesikondade määramine” on kehtetu ning vesikonnad Aruanne on korrigeeritud. on määratud veeseaduse §-s 27. 2. Ptk-s 3.2.4.1 (lk 49) tekst vajab korrigeerimist, sest Kalda kinnistu Seisukohaga arvestatud. heitveelaset (HVL0510890) enam ei eksisteeri (on asendunud kogumiskaevuga) ja heitvett veekogusse ei juhita. Aruanne on korrigeeritud. 3. Tabelis 14 (lk 71) toodud Tafrix OÜ jäätmekäitluskoht (JKK5100049) on Seisukohaga arvestatud. suletud ning tabeli sisu vajab korrigeerimist. Aruanne on korrigeeritud. 4. Korrigeerimist vajab lk 74 esitatud viide „Türi valla arengukava 22020-2024“. Seisukohaga arvestatud. Aruanne on korrigeeritud. 5. Tabelis 15 esitatud 08.12.2019 seisuga kaevandamisload võiks Seisukohaga arvestatud. kaasajastada. Samuti juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et KSH aruandes ja 31 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas üldplaneeringu seletuskirjas ning Lisas 2 esitatud maardlate/antud Andmeid uuendatakse enne kaevandamise lubade andmed erinevad. kooskõlastamist ning KSH aruanne ja ÜP seletuskiri korrigeeritakse. 6. Keskkonnaamet palub täpsustada Tabeli 15 (lk 74) all esitatud teksti. Kui Selgitus. aktiivselt kasutatavad karjäärid on Liivamäe liivakarjäär, Änari ja Kõltsi maa- ainese karjäärid, mis kas Tabelis 15 esitatud ülejäänud karjäärid/maardlad on Tabel 15 all olev lause "Türi valla passiivsed? arengukava 2020-2024 kohaselt on aktiivselt kasutatavad karjäärid Liivamäe liivakarjäär, Änari (kruusa) karjäär, Kõltsi (kruusa) karjäär" on otsene väljavõte valla arengukavast ja väljendab kohti, kus toimub aktiivne kaevandamistegevus. Arusaamatuste ja mitmeti tõlgendamise vältimiseks antud lause eemaldatakse 7. Keskkonnaamet palub korrigeerida lk 139 õhusaasteluba (keskkonnaluba Seisukohaga arvestatud. paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks) ja keskkonnakompleksluba omavate ettevõtete/käitiste arvu Türi vallas. KSH Aruanne on korrigeeritud. aruandes on märgitud, et KOTKAS-e andmetel omab Türi vallas õhusaasteluba 2 ettevõtet. Tegelikult on õhusaasteluba 13 käitisel (sealjuures 10 ettevõttel) ja keskkonnaluba 7 käitisel (sealjuures 7 ettevõttel). 8. KSH aruandes esineb mitmeid viiteid, mis on vigased ja vajaks korrigeerimist. Seisukohaga arvestatud. Aruanne on korrigeeritud. 1. Üldplaneeringus, sh selle seletuskirjas palume märkida, Riigimetsa Majandamise Seisukohaga arvestatud. et RMK poolt majandatavate metsade osas, mis on määratud teavituskohustusega Keskus metsade hulka, on lubatud kõik raieliigid, kusjuures detailsed kavad neil aladel kasvavate metsade majandamiseks ja uuendamiseks koostatakse koostöös kohaliku (Peeter Puhke, metsaülem) omavalitsusega, arvestades metsade olemit, nende kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas 26.06.2020 perspektiivis. 2. Teeme ettepaneku muuta ka teavituskohustusega metsa definitsiooni: Seisukohaga arvestatud. kiri nr 3-1.1/1313-2 Teavituskohustusega mets- Raied alal kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Riigimetsa puhul kooskõlastatakse raied metsa majandamise kavade tegemise Seletuskirja sõnastust on käigus ja eraomanike puhul toimub kooskõlastamine Keskkonnaametisse esitatud korrigeeritud. metsateatise alusel. Keskkonnaamet ei kinnita metsateatist enne KOV kooskõlastuse Me ei näe vajadust üldplaneeringu saamist. Tuginedes eeltoodule palub RMK muuta metsamaad puudutavaid üldplaneeringu lähteseisukohtade muutmiseks. lähteseisukohti. 32 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas 3. Teen ettepaneku väärtuslike põllumaade hulgast välja arvata looduslikult Seisukohaga arvestatud. metsastunud ala ID numbriga 156806 4. Teen ettepaneku väärtusliku põllumaa hulgast välja arvata täna kooslusena Seisukohaga arvestatud. määratud ala ID 167886. Tuginedes eeltoodule palub RMK muuta väärtuslikku põllumaad puudutavaid Me ei näe vajadust üldplaneeringu üldplaneeringu lähteseisukohti. lähteseisukohtade muutmiseks. 1. Türi linnas asuvale Kuldnoka tn 8 (katastritunnus 83401:001:1009) kinnisasjale on Keskkonnaministeerium Seisukohaga arvestatud. määratud üldkasutatav maa-ala maakasutuse juhtotstarve. Üldplaneeringu seletuskirjas ei ole sellist maakasutuse juhtotstarvet ära toodud. Palume antud (Meelis Münt, kantsler) juhtotstarve seletuskirja lisada. Teeme ettepaneku määrata Kuldnoka tn 8 kinnisasjale elamu maa-ala maakasutuse juhtotstarve, kuna see piirneb 29.06.2020 elamumaadega ja sellest idasse on juba kavandatud üldkasutatava ning haljasala ja parkmetsa maa-ala maakasutuse juhtotstarbega alad. kiri nr 7-15/19/2406-10 2. Türi linnas asuvale Viljandi tn 28 (katastritunnus 83401:001:0353) kinnisasjale on Seisukohaga mitte arvestatud. määratud haljasala ja parkmets maa-ala maakasutuse juhtotstarve. Teeme ettepaneku määrata Viljandi tn 28 kinnisasjale segaotstarbega maa-ala maakasutuse Viljandi tn 28 kinnisasja puhul on juhtotstarve, kuna see piirneb piirkonnaga, millele on sama juhtotstarve kavandatud. tegemist maa-alaga Türi tervisekeskuse ning Staadioni ja Viljandi tänava vahel. Staadioni tänavat pidi toimub ligipääs tervisekeskusele ning sealne liikluskoormus on peale tervisekeskuse valmimist oluliselt suurenenud. Staadioni tänavalt Viljandi tänavale väljasõit on kallakuga Staadioni tänava poole ning nähtavust piirab ka kurv, mis Viljandi tänava tervisekeskuse poolt tulles on. Üldplaneeringuga on kavandatud Viljandi tn 28 maa-alale haljasala ja parkmetsa maa-ala juhtotstarve just põhjusel, et sinna ehitiste ehitamisel väheneks oluliselt Staadioni tänavalt Viljandi tänavale väljasõidul nähtavus. Tervisekeskust kasutavad erinevad vanusegrupid ning oluline on seal säilitada maksimaalne nähtavus liiklusohutuse tagamiseks. 3. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu seletuskirja peatüki 3. Alade üldised Seisukohaga arvestatud. kasutus- ja ehitustingimused kohaselt „Peatükkides 3.1-3.14 on toodud ära 33 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas maakasutuse juhtotstarbed ja neile seatud kasutus- ja ehitustingimused“. Peatükis 3.13 on toodud ära maatulundus maa-ala maakasutuse juhtotstarve. Üldplaneeringu maakasutuse joonisel sellist juhtotstarvet aga ei ole. Joonisel on maakasutuse tingmärkide all ära toodud loodusliku maakattega ala tingmärk. 4. Kuigi üldplaneeringu seletuskirja kohaselt maakasutuse juhtotstarbed on ära Seisukohaga arvestatud. toodud peatükkides 3.1-3.14, siis on juhtotstarbeid ära toodud ka teistes seletuskirja peatükkides. Näiteks transpordi maa-ala juhtotstarve peatükis 15 ja jäätmekäitluse maa-ala (üldplaneeringu joonistel nimetatud jäätmehoidla maa-ala) juhtotstarve peatükis 16.5. Oleme seisukohal, et üldplaneeringust aru saamist lihtsustaks, kui kõik maakasutuse juhtotstarbed oleks ära toodud ühe peatüki alampeatükkidena või siis oleks viidatud kõikidele peatükkidele, milles maakasutuse juhtotstarbeid käsitletakse. 5. Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 3.1 Elamu maa-ala kohaselt „Käesolevas Seisukohaga arvestatud. üldplaneeringus on mõeldud elamu maa-ala all ühepereelamute, paariselamute, ridaelamute ning korterelamute alust maad.“ Peatükkides 3.1.1-3.1.3 on esitatud Seletuskirja lisatakse elamu maa-ala maakasutus- ja ehitustingimused hajaasustuses ja tiheasustusega Tiheasustuse ja küla keskuse maal: alal, lisaks on antud veel korterelamute rajamise tingimused. Antud on kruntide minimaalsed suurused, mis hajaasustuse ja korterelamute puhul on 3000 m2 ning Paariselamu ühel kinnistul- 2 000 m2 tiheasustusega alal 1000 m2. Tiheasustusega ala tingimustes on märgitud, et „ühele krundile on lubatud ehitada üks elamu (ühepereelamu, paariselamu või ridaelamu)“ Paariselamu kahel eraldi kinnistul- /…./. Teeme ettepaneku analoogselt korterelamutega tuua tiheasustusega alal puhul 1 000 m2 eraldi välja paariselamu ja ridaelamu sektsiooni (ridaelamu-boksi) kruntide Ridaelamu- 400 m2 (ühe minimaalsed suurused. ridaelamuboksi kohta) 6. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3. Alade üldised kasutus- ja ehitustingimused Seisukohaga arvestatud. (lk 16) on kirjas, et „Hajaasustuses säilitada maksimaalselt kõrghaljastust, metsa olemasolul säilitada selle looduslik ilme.“ Soovitame võimalusel täpsustada ja „metsa olemasolul säilitada selle sisustada mõiste „looduslik ilme“. Kuigi peatükis 13. Rohevõrgustik (lk 47) on looduslik ilme“ – võetakse ära ning täpsustatud, et „metsade majandamine toimub vastavalt metsaseadusele, seletuskirja jääb, et „säilitada looduskaitseseadusele, kaitsealade kaitse-eeskirjadele ja kaitsekorralduskavadele.“ maksimaalselt kõrghaljastust“ võib lk 16 olev üldsõnaline seisukoht tekitada segadust. 7. Toetame üldplaneeringu seletuskirja peatükis 13. Rohevõrgustik (lk 47) Selgitus. rohevõrgustiku maatulunduse maa-ala kasutustingimuste punktis 2 toodud mõtet, et /…./ „Väljaspool looduskaitseseaduse mõistes kaitstavaid alasid ning kaitsealuste Kuigi tingimus on metsade kaitset liikide elupaiku on soovitatav sarnaselt eelnimetatud aladega metsade majandamine oluliselt toetav, on see tõepoolest ja kasutamine sellisel moel ning sellises tempos, et säiliks metsade bioloogiline liiga üldine ja raske on tuua ka mitmekesisus, produktiivsus, taastumisvõime ja elupõlisus ning ühtlasi nende konkreetseid tingimusi, kuna potentsiaal täita nüüd ja tulevikus ökoloogilisi ja sotsiaalseid funktsioone nii valla kui arendustegevuste iseloom ja metsa ka üleriigilisel tasandil.“ Leiame, et sõnastuse üldist iseloomu arvestades on olemus sõltuvad konkreetsest kaheldav, kuidas seda ellu rakendada. Soovime teada, kuidas, milliste protsesside ja juhtumist ja asukohast. Eemaldame menetluste kaasabil näeb kohalik omavalitsus selle elluviimist. Võimalusel palume selle üldsõnalise nõude. seda vastavalt täpsustada või lisada täpsemad kasutustingimused. 8. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.13 Maatulundus maa-ala (sh väärtuslikud Seisukohaga arvestatud. põllumajandusmaad) (lk 29) olevas maatulundus maa-ala maakasutuse ja 34 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas arendamise põhimõtteid käsitlevas loetelus on punktina 2 sätestatud, et tuleb Seletuskirja on täpsustatud. Siin „säilitada põllumajandusmaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, sest mets mõeldakse põllumajandusmaid omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja omavahel eraldavaid elulaadis“. Palume täpsustada millega on antud juhul tegemist – kas põllumassiive ja puittaimestikuga kaetud ribasid -tükke omavahel eraldava puittaimestikuga kaetud ribadega või on tegemist metsamaaga metsaseaduse tähenduses ning mida tähendab selles kontekstis nende alade säilitamine? Oluline on silmas pidada, et juhul, kui planeeritakse seada omandile kasutustingimusi, siis peavad need olema selgelt välja toodud ja üheselt arusaadavad. Seetõttu leiame, et selles punktis tuleb sõnastust täpsustada. 9. Soovime juhtida tähelepanu eeltoodud peatükis lk 30 toodud punktile 10, milles Seisukohaga arvestatud. sätestatakse, et „metsamajanduskavade koostamisel tuleks arvestada kliimamuutustest tulenevate võimalike riskidega“ /…./. Lähtuvalt metsaseaduse § 11 Eemaldatakse nõue, et lg 4 punktist 5, sätestatakse metsamajandamiskava koostamise nõuded (sh. metsamajandamiskavade kohustuslikud osad) metsa korraldamise juhendis. Juhendi § 21 lg 3 annab võimaluse koostamisel tuleks arvestada lisada kavasse ka muud informatsiooni, kui see aitab paremini esile tuua kava sisu ja kliimamuutustest tulenevate soodustab metsa kui ökosüsteemi kaitset ja säästvat majandamist. võimalike riskidega ning seda Metsamajandamiskava ei ole kohustuslik dokument ning seda ei koostata, kui käsitletakse kõikide valdkondade metsaomanik seda ei soovi (metsaseaduse § 11 lg 43). Metsamajandamiskava üleselt, st igasuguse arendus- ja kohustuslikkus esineb üksiku erandiga (metsaseadus § 42 lg 11). Samuti ei tulene majandustegevuse üleselt. meie hinnangul punktis 10 käsitletu üldplaneeringule seatud ülesannetest (PlanS § Kliimamuutustega kohanemise puhul 75). Üldplaneeringu seletuskirja ega ka KSH aruande eelnõust ei selgu täpsemalt kuidas ning millises ulatuses ja kui põhjalikult tuleks neid võimalike kliimamuutusest ei saa rääkida olemasoleva süsteemi tingitud riske metsamajandamiskavas arvestada. Samuti puudub analüüs või piisavusest või ebapiisavusest. Üldplaneeringus juhitakse selgitused selle kohta, miks pole peetud olemasolevat süsteemi piisavaks ning kuidas tähelepanu kliimamuutustega eelnõus sätestatud põhimõtted tagavad kliimamuutuste võimalike mõjutuste ja kohanemise vajadusele erinevate kohanemise paremini kui olemasolev õigusruum seda võimaldab. Samuti jääb ebaselgeks, miks pole sarnaseid täpsustavaid kriteeriume seatud või valdkondade lõikes. Olemasolev leevendusmeetmeid kirjeldatud teiste maakasutusviiside juures, kuivõrd õigusruum ei sätesta kliimamuutustega kohanemise üldplaneeringu eesmärk on suundumuste ja arengu põhimõtete terviklik käsitlemine. nõudeid. KSH-s on käsitletud neid KSH aruande eelnõus, mis käsitleb kliimamuutuste võimalikke mõjusid ning nendega valdkondi, mida kliimamuutused kohanemist puuduvad teiste maakasutuse valdkondade vastavad käsitlused võivad mõjutada, lähtutud on (põllumajandus, loomakasvatus, turism jm). Ülaltoodust tulenevalt leiame, et sellisel kujul metsamajandamiskavale tingimuste seadmisel ei ole õiguslikku alust. Lisaks on Kliimamuutustega kohanemise punkti kehtestamise vajalikkus ebapiisavalt põhjendatud sh. kliimamuutuste arengukavast aastani 2030. võimalikud mõjud maatulundusmaa kasutamisele on käsitletud kitsalt ühe valdkonna ulatuses. 10. Üldplaneeringu seletuskirja definitsioonide (lk 7) ja sisus osas on käsitletud Seisukohaga arvestatud. teavitamiskohustusega metsi. Sealjuures on seletuskirja peatükis 3.13 Maatulundus maa-ala (sh väärtuslikud põllumajandusmaad) (lk 30) välja toodud, et /…./ Teavituskohustusega metsade „teavituskohustusega metsad võrdsustatakse rohealadega metsaseaduse definitsiooni on korrigeeritud vastavlt tähenduses“. 01.09.2020 jõustuv metsaseaduse § 42 lõige 3 sätestab, et RMK esitatud seisukohale. Lisaks „Planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei eemaldatakse seletuskirjast lause 35 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas tohi raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku „teavituskohustusega metsad omavalitsusega enne metsateatise esitamist“. Seetõttu leiame, et seletuskirja lk 7 võrdsustatakse rohealadega ning lk 30 on eksitavalt kirjas, et metsaraie plaanidest peab lisaks kohalikele metsaseaduse tähenduses“ . omavalitsustele teavitama huvigruppe ja ala piirinaabreid. Metsaseaduse § 42 lõige 3 käsitleb üksnes kohustust teavitada kohalikku omavalitsust. Palume sõnastust täpsustada. 11. Leiame, et üldplaneeringuga täiendavate kasutustingimuste seadmisel Selgitus. maakasutusele tuleks KSH aruande eelnõus analüüsida ja esitada seatavate tingimuste sotsiaal-majanduslikud mõjud. Sotsiaalsele keskkonnale (sh maakasutusele (elamuarendus, ettevõtluskeskkond, põllumajanduslik tootmine, teenuste ja töökohtade kättesaadavus jm), elanikkonna heaolule ja tervisele (sh müra, õhusaaste, turvalisus, ohutus)) avalduvat mõju on KSH aruandes hinnatud (ptk 5.2) , sealjuures on arvestatud üldplaneeringus sätestatud tingimustega ning lisatud täiendavalt soovitusi/tingimusi. 12. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 14. Kalda ja veekaitse põhimõtted (lk 48), Seisukohaga arvestatud. mis käsitleb kalda ja veekaitse nõudeid, on viidatud looduskaitseseaduse nõuetele seoses ehituskeeluvööndiga. Palume need viia kooskõlla kehtiva looduskaitseseadusega (§ 38 lg 1). 13. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 14. Kalda ja veekaitse põhimõtted (lk 48) on Seisukohaga arvestatud. kirjas, et „Avalike puhkefunktsioonidega seotud tehnorajatiste ja –võrkude, sildade ning avalikult kasutatavate teed /…./ kavandamine ehituskeeluvööndisse on Türi valla Seletuskirjast eemaldatakse liialt üldplaneeringuga lubatud ehitusseadustikus sätestatud alustel“. üldine ja segadust tekitav lause ning Looduskaitseseaduse § 38 lõigetes 4 ja 5 on sätestatud erandid, millisel juhul tuuakse ära alad, kus on vaja ehituskeeld ehituskeeluvööndis ei laiene. Kui tegemist on erisusega, mis eeldab ehituskeeluvööndi vähendamine. planeeringuga kavandamist, siis peame praegust lähenemist liiga üldistatuks ja palume täpsustada, kuhu ja mida kavandatakse ja/või vajadusel taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist. Palume Türi Vallavalitsusel üldplaneeringu ja KSH aruande koostamisel arvestada Võetud teadmiseks. käesolevas kirjas esitatud ettepanekutega ja hoida Keskkonnaministeeriumit kursis üldplaneeringu ja KSH aruande edasise menetlemisega. Riigi Kinnisvarale kuuluvate kinnistute juhfunktsioonid on määratud Riigi Kinnisvara Seisukohaga arvestatakse. alljärgnevalt: 1. Järva maakond, Türi vald, Lokuta küla, Mäe vkt 35 – ühiskondlike ehitiste maa-ala; Ala määratakse riigikaitse maa-alaks. (Kärt Vabrit, projektidirektor) 2. Järva maakond, Türi vald, Türi linn, F. J. Wiedemanni tn 13 – segaotstarbega maa- ala; 3. Järva maakond, Türi vald, Türi linn, F. J. Wiedemanni tn 2 – segaotstarbega maa- 36 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas 29.06.2020 ala; Järva maakond, Türi vald, Lokuta küla, Mäe vkt 35 kinnistule oleme planeerinud rajada päästekomando. Palun andke teada, kas Te näete, kas antud juhfunktsiooni alusel on võimalik sinna rajada päästekomando või peame maakasutuse muutma ikkagi riigikaitse maa-alaks. Teiste kinnistute osas meil küsimusi või ettepanekuid ei ole ja pakutud lahendus sobib. Panin tähele, et taristu ja tehnovõrkude joonisel olete märkinud Ollepa külasse Eraisik Seisukohaga arvestatud. natuke vääraid alusandmeid: 1) raudteepeatus asub Teil vales kohas ning see peatus on sealt likvideeritud. 02.07.2020 Raudteepeatus tõsteti ümber bussipeatuse juurde möödunud kümnendi alguses. 2) Samuti olete Ollepa külas märkinud osad teed kohalikuks teeks, mis tegelikkuses Selgitus. asuvad eraomandis. Teede liigitamisel tuleks lähtuda eelkõige omandi staatusest ja servituudi olemasolust, seejärel saab alles teesid liigitada põhiteedeks, Kohalike ja erateede alusandmed kõrvalteedeks jne. pärinevad Maanteeameti Ei välista, et eksimused on ka muudes külades ja asumites - üldplaneeringu aluskaart teederegistrist ning sellisel juhul on peaks eelkõige vastama reaalsele olukorrale, et kinnitamisel ei tekiks tulevikus viga sees juba ka nendes andmetes. vastuolu. Kui teil on kindlalt teada erateed, mis on hetkel märgitud kohalike teedena siis üldplaneeringus on võimalik neid andmeid korrigeerida. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek määrata erateed avalikeks teedeks, st need teed, mille puhul ei ole küll hetkel ei lepingut ega isiklikku kasutusõigust, kuid mille osas näeb vald, et tulevikus võiks tegemist olla avaliku teena. Seletuskirjas lk 53 - "reguleerida ohtlike kemikaalide transporti nii, et ohtlikud Seisukohaga mitte arvestatud. kemikaalid liiguksid kõige ohutumat teed pidi ja ohtlike kaupade laadimine toimuks ajal, mil inimesi on piirkonnas kõige vähem". Arvestades üldplaneeringu ajalist Suuremates asumites (nt Türi linn, Oisu) tuleks ära näidata ohtlike kemikaalide raami ning üldistuse taset, ei ole liikumiskoridorid, et vältida mitmeti tõlgendamist ja määratleda ära ise kõige ohutum tegemist üldplaneeringus marsruut vähemalt transiitliikluse jaoks. lahendatava ülesandega. Sellises liikumiskoridoris võib järgneva kümne aasta jooksul toimuda olulisi muudatusi ning selle üldplaneeringus kajastamine ei ole mõistlik. Seletuskirjas lk 55 - " jalgratta- ja jalgtee laiuse määramisel tuleb lähtuda kehtivatest Seisukohaga osaliselt arvestatud. standarditest ja normidest. Üldjuhul võib lähtuda lähtetasemest „rahuldav“, erandlikult kitsaid lahendusi võib kavandada lühikestel lõikudel ruumipuuduse korral." Antud tingimus eemaldatakse 37 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas Üldplaneeringu puhul peaks määratlema projekteerimise lähtetaseme vähemalt üldplaneeringu seletuskirjast, et "hea", mis tagab korralikud, mugavad ja kvaliteetsed kergliiklusteed. Lähtetaseme võimaldada omavalitsuse langetamine võib olla vajalik vastavalt olukorrale, kuid üldplaneeringus peaks olema kaalutlusotsust iga rajatava jalgratta- ambitsiooni rohkem! ja jalgtee osas eraldi. Seletuskirjas lk 57 - " soovitatav on parklatesse rajada elektriautode laadimiskohad ja Seisukohaga osaliselt arvestatud. jalgrattaparklad." Siinkohal peaks tingiva kõneviisi asendama kindla nõudega. Laadimiskohtade arv Arvestades elektriautode arengut võiks sarnaneda kõrghaljastuse nõudega, et 1 laadimiskoht 10 parkimiskoha kohta. ning kasutuse suurenemist, on Autoparklate puhul peaks kaaluma ristkasutuse sisse toomist, et vähendada ettepanek hea, kuid sellise tingimuse linnaruumis autodele kuuluva maa-ala vähendamist. Jalgrattaparklate tegemine üldplaneeringus kehtestamine oleks autoparklate juurde on pigem mõttetu, kui just parklat reaalselt hoone ukse alla ei liigselt piirav. Soovitusena on see ehitata. Tasuks eelistada ühte liikumisviisi teisele ning üldplaneeringus tekitada nõue, sisse pandud, et juhtida tähelepanu et avalikus kasutuses oleva hoone (nt kauplused, koolid, vallavalitsus) juurde peab tuleviku trendidele, kuid arvestades igal juhul looma ka jalgratastele parkimiskohad. Sellisel juhul saavad kohalikud rajatavate parklate erinevat suurust, liigelda lühikesi distantse nt jalgrattaga, mis Türi linnas oleks täiesti mõistlik. asukohta ja kasutust, oleks kindel nõue paljudel juhtudel koormav. Tuleb arvestada, et üldplaneering ei reguleeri parklate rajamist mitte ainult Türi linnas, vaid ka mujal vallas. Elektriautode laadimiskoha rajamine parklasse sõltub piisava tugevusega elektrivõrgu olemasolust ning seetõttu ei pea me mõistlikuks täpse arvu ära määramist ning kindla kõneviisi kasutamist. Meil ei ole soovi tekitada olukorda, kus seetõttu, et ei ole võimalik rajada laadimiskohta ei ehitata välja ka parklat. Jalgrataste parkimiskohtade loomise tingimus on mõistlik sisse panna tungivalt soovituslikuna. Lisaks olemasolevale Transpordivõrgu peatükile, peaks üldplaneeringus kajastama Selgitus. ära ka inimeste liikuvuse. Kuidas saab olema tiheasustusega aladel liikumisviiside prioriteetsus ning tõmbekeskuste omavaheline liikuvus? Inimeste liikuvuse osas on arvestatud Maapiirkondades on suur roll erasõidukil, kuid väga oluline on ka ühistransport ning keskuste ja tagamaa liikumise ainult raudtee kajastamine ei ole piisav. Vallasisene liikuvus vajab samuti tähelepanu vajadustega nii jalg- ja jalgrattateede - nt kuidas Väätsa ja Türi vahel peaks hakkama liikuvus olema? Kuidas planeerimisel kui kohalike teede maapiirkondades, kellel puudub erasõiduk, saab olema ligipääs eluks vajalike planeerimisel. teenuste juurde? 38 / 39 Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapanekul laekunud küsimused, ettepanekud ja seisukohad ning selgitus üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu korrigeerimise/täiendamise osas 39 / 39