Kiri

OÜ Inseneribüroo STEIGER Põlva maakond Kanepi vald Sulaoja küla Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt Töö nr 20/2937 Tellija: AS TREV-2 Grupp Reg. nr. 10047362 Pärnu mnt 463, Tallinn, Harjumaa 10916 Projekti koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER Reg nr. 11206437 Männiku tee 104, Tallinn Harjumaa 11216 Tallinn 2020 OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 2 Kinnitan: Erki Vaguri ........................... Juhatuse liige (Kutsetunnistus nr 127132) Projekti koostas: Kristel Veersalu ........................... Mäeinsener Tellija: Peeter Viljamaa ........................... Mäetööde juht (Kutsetunnistus nr 105018) AS TREV-2 Grupp OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 3 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 5 1.1 Lähteülesanne ......................................................................................................... 5 1.2 Karjääri asukoht ja selle lähiümbruse kirjeldus ...................................................... 5 2. GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA ...................................... 7 2.1 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ................................................... 7 2.2 Maavara peamised kvaliteedinäitajad ..................................................................... 7 3. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED .................................................. 9 4. KAEVANDAMISE MAHT, MASINATE VALIK JA KAEVANDAMISE TEHNOLOOGILINE PROTSESS .................. 10 4.1 Kaevandamistööde tegemise järjekord ja tehtavate tööde loetelu ........................ 10 4.2 Kaevandamiseks sobilikud masinad ..................................................................... 10 4.3 Ettevalmistustööd ................................................................................................. 10 4.4 Veekõrvalduskraavide rajamine ........................................................................... 11 4.5 Katendi eemaldamine ja ladustamine. Nähtavuskolmnurkade määramine .......... 12 4.5.1 Katendi eemaldamine ja ladustamine ........................................................ 12 4.5.2 Nähtavuskolmnurkade määramine ............................................................ 13 4.6 Kaevandamine ...................................................................................................... 13 4.6.1 Veepealse ja veealuse maavaravaru väljamine ekskavaatoriga ................. 14 4.6.2. Veealuse varu kaevandamine pinnasepumbaga ja materjali laadimine 15 4.6.3 Mäeeraldise piiridest kinnipidamine kaevandamise perioodil ............. 16 4.6.4 Kaldapääsukeste pesitsemine liivakarjääris .......................................... 17 4.7 Teede ehitamine ja karjääri veoskeem .................................................................. 18 4.8 Mäetööde areng .................................................................................................... 18 5. MASINATE TOOTLIKKUS JA KULUEFEKTIIVNE MÄETÖÖDE KORRALDAMINE .............................................................................. 20 5.1 Masinate tootlikkus ............................................................................................... 20 5.2 Kuluefektiivne mäetööde korraldus ...................................................................... 22 6. KESKKONNAKAITSEKS RAKENDATAVAD MEETMED .... 24 7. KORRASTAMINE ........................................................................... 26 8. PÕHILISED OHUTUSNÕUDED ................................................... 27 OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 4 TEKSTILISAD 1. Maavara kaevandamise luba L.MK/331651 2. Maanteeameti tingimused kaevandamiseks (kiri nr 19-3/11-00231/058) 3. Maanteeameti vastuskiri Abissaare II liivakarjääri projekti täiendamiseks (kiri 11.06.20 nr 15-2/20/21246-2) GRAAFILISED LISAD 1. Mäeeraldise plaan (graafiline lisa 1/17) 2. Geoloogilised läbilõiked (graafiline lisa 2/17) 3. Tehnoloogiline ja veo skeem (graafiline lisa 3/17) 4. Nähtavuskolmnurkade ja veekõrvalduskraavide asukohaplaan (graafiline lisa 3.1/17) 5. Hüdropuistangute põhimõtteline skeem (graafiline lisa 4/17) 6. Buldooseri ee-pass katendi eemaldamisel (graafiline lisa 5/17) 7. Ekskavaatori ee-pass kaevise ja katendi laadimisel (graafiline lisa 6/17) 8. Ekskavaatori ee-pass kaevandamisel ja sõeluri teenindamisel (graafiline lisa 7/17) 9. Ekskavaatori ee-pass kaevandamisel ja purusti teenindamisel (graafiline lisa 8/17) 10. Ekskavaatori ee-pass topeltastanguga kaevandamisel ja sõeluri teenindamisel (graafiline lisa 9/17) 11. Ekskavaator ee-pass topeltastanguga kaevandamisel ja purusti teenindamisel (graafiline lisa 10/17) 12. Ekskavaatoriga vee alt kaevandamise ee-pass (graafiline lisa 11/17) 13. Frontaallaaduri ee-pass kalluri teenindamisel (graafiline lisa 12/17) 14. Frontaallaaduri ee-pass purusti/sõeluri teenindamisel (graafiline lisa 13/17) 15. Ekskavaatori ee-pass mäeeraldise piiri lähedal kaevandamisel (graafiline lisa 14/17) 16. Ekskavaatori ee-pass nõlva tasandamisel (graafiline lisa 15/17) 17. Pinnasepumbaga kaevandamise ee-pass (graafiline lisa 16/17) 18. Hüdropuistangu skeem (graafiline lisa 17/17) OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 5 1. SISSEJUHATUS 1.1 Lähteülesanne Aktsiaselts TREV-2 Grupp (Pärnu mnt 463, 10916 Tallinn registrikood 10047362) tellis OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (Männiku tee 104, 11216 Tallinn, registrikood 11206437) Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekti. Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekti kohustus tuleneb kaevandamisloa omanikule maapõueseaduse § 75. Antud projekt on koostatud vastavalt Majandus- ja taristuministri 19.04.2017 määrusele nr 23 „Kaevandamisprojektile esitatavad täpsustatud nõuded“. Projekti koostamise aluseks on: - Maavara kaevandamise luba L.MK/331651 (tekstilisa 1); - Abissaare II liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlus (OÜ J.Viru Markšeideribüroo). Projekti eesmärk on tagada maavara optimaalne ja ohutu väljamine, sotsiaal- ja looduskeskkonna minimaalne mõjutamine, samuti maavara kaevandamiseks tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud kaevandamisviisi kasutamine. 1.2 Karjääri asukoht ja selle lähiümbruse kirjeldus Abissaare II liivakarjääri mäeeraldis (vt graafiline lisa 1/17 ja 2/17) pindalaga 24,78 ha ja teenindusmaa pindalaga 33,82 ha asub Põlva maakonnas Kanepi vallas Sulaoja külas Eesti Vabariigile kuuluvatel kinnistutel, mille volitatud asutus on Maa-amet. Mäeeraldis koosneb kahest eraldiseisvast lahustükist, mida eraldab riigimaantee nr 18176 Piigaste- Sulaoja. Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa põhjapoolne lahustükk asub kinnistul Karjääri (katastritunnus 28401:001:0305) ning osaliselt kinnistutel Pedaku (katastritunnus 85603:001:0566) ja 18176 Piigaste-Sulaoja tee (85603:001:0690). Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa lõunapoolne lahustükk asub kinnistul Suure- Karjääri (katastritunnus 28401:001:0300) ning osaliselt kinnistul 18176 Piigaste-Sulaoja tee (85603:001:0690). Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa põhjapoolne lahustükk piirneb põhjast Erastvere metskond 297 kinnistuga (katastritunnus 85601:002:0255) ja Erastvere metskond 87 kinnistuga (katastritunnus 28401:001:0303), kagust Pedaku kinnistuga (katastritunnus 85603:001:0566), lõunast 18176 Piigaste-Sulaoja tee kinnistuga (katastritunnus 85603:001:0690). Läänest piirneb mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa põhjapoolne lahustükk 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee kinnistuga (katastritunnus 85603:001:0687) ja Erastvere metskond 337 kinnistuga (katastritunnus 28401:001:0304). Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa lõunapoolne lahustükk piirneb põhjast 18176 Piigaste-Sulaoja tee kinnistuga (katastritunnus 85603:001:0690), idast ja lõunast Erastvere metskond 90 kinnistuga (katastritunnus 28401:001:0299). Läänest piirneb mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa lõunapoolne lahustükk Erastvere metskond 296 kinnistuga (katastritunnus 85601:002:02549) ja 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee kinnistuga (katastritunnus 85603:001:0687). OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 6 Mäeeraldisest vahetult läände jääb Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa riigimaantee nr 2 ning kahte mäeeraldise lahustükki eraldab Piigaste-Sulaoja riigimaantee nr 18176. Osaliselt on kattumine Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa riigimaantee nr 2 ja Piigaste-Sulaoja riigimaantee nr 18176 teekaitsevöönditega, mis on vastavalt 50 m ja 30 m mõlemale poole äärmise sõiduraja välimisest servast. Maanteeamet on andnud 09.06.11. a kooskõlastuse nr 19-3/11-00231/058 (vt tekstilisa 2) maavara kaevandamiseks teekaitsevööndis tingimusel, et kaevandamine on keelatud lähemal kui 20 m Piigaste- Sulaoja riigimaantee nr 18176 ja lähemal kui 30 m Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa riigimaantee nr 2 karjääri poolsest sõiduraja teljest. Samuti tuleb Abissaare II kaevandamise projekt kooskõlastada Maanteeametiga ning projekti koostamisel arvestada asjaõigusseaduse § 146 nõudeid. Mäeeraldise teenindusmaa põhjapoolse lahustüki lääneosa kattub Telia Eesti AS-le kuuluvad kasutusest kõrvaldatud sideehitisega (VID 136043052). Lähimad hooned paiknevad Abissaare II liivakarjääri mäeeraldise põhjapoolsest lahustükist vahetult kagus Pedaku kinnistul (katastritunnus 85603:001:0566). Järgmised lähimad elamud asuvad ~450 m kaugusel idas ja ~250 m kaugusel läänes, teisel pool Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed. Mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal ei asu loodus- ja muinsuskaitselisi objekte, kommunikatsioone, hooneid ega muid kitsendusi põhjustavaid objekte. OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 7 2. GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA Abissaare II liivakarjääri maa-ala geoloogiline kirjeldus on toodud järgmises aruandes: - Aruanne Põlvamaa Abissaare liivamaardla Abissaare I ja II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.07) (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, 2007, V. Jürgenson, EGF 7844). 2.1 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused Abissaare liivamaardla asub Otepää kõrgustiku idaosas, kus reljeef on hästi liigestatud ja maapinna kõrgused varieeruvad vahemikus 119–132 abs m. Maardla geoloogiline ehitus on nii pindalaliselt kui ka vertikaalses lõikes väga muutlik. 2006. aastal geoloogilise uuringu läbiviimisel selgus, et kruusa, liiva ja täitepinnase asukohad vahelduvad läbilõikes pidevalt ja seaduspärasuseta (vt graafiline lisa 1/17 ja 2/17). Tabelis 2.1 on toodud uuritud ala üldistatud keskmine geoloogiline läbilõige. Kasuliku kihi paksus jääb vahemikku 3,3 – 14,8 m (keskmine 10,6 m), katendi paksus on 0,0 – 2,0 m (keskmine 0,45 m). Tabel 2.1 Abissaare maardla tüüpläbilõige Kihi paksus, m Geol Kasulik Kivimi nimetus Min Max Kesk Indeks kiht Kasvukiht 0,0 0,4 0,3 Ülipeeneteraline liiv (paksusega 0,0 1,0 0,1 lgIIIjr₃ <1,0 m katend) Ehituskruus, looduslik 0,0 11,7 2,8 fIIIjr₃ + Ehitusliiv 0,0 12,8 5,8 fIIIjr₃ + Ülipeeneteraline liiv, saviliiv, 0,0 9,0 1,9 lgIIIjr₃ + savine liiv (täitepinnas) Saviliiv, liivsavi, aleuriit (lamam) 0,0 6,0 0,6 lgIIIjr₃ Moreen (lamam) 0,0 3,5 0,2 gIIIjr₃ 2006. a teostatud geoloogilise uuringu käigus tehti veetasemete mõõtmisi puuraukudes, uuringualal asuvas tiigis ja Abissaare liivkarjääris. Vesi esines kõrgusvahemikus 113,74 – 120,52 abs m. Arvestades ka varasemate tööde käigus mõõdetud veetasemeid, on uuringuaruandes (Jürgenson, 2007) taotletava mäeeraldise põhjapoolse ala keskmiseks veetasemeks arvutatud 118,57 abs m. Kuna põhjapoolne ala on eraldatud lõunapoolsest teetervikuga, mida ei kaevandata, on lõunapoolse ala keskmine veetase põhjapoolse ala keskmisest veetasemest erinev. Lõunapoolse ala keskmiseks veetasemeks on arvutatud 117,37 abs m. Taotletavast mäeeraldisest 130 m kaugusel lõunas asuvas Abissaare liivakarjääris on fikseeritud kaevandamisega moodustunud tehisveekogu veetasemeks 117,67 abs m. 2.2 Maavara peamised kvaliteedinäitajad Looduslikus ehituskruusas on kruusafraktsiooni sisaldus 35,3–90,7% (keskmine 53,6%), sh fraktsiooni >70 mm keskmiselt 0,6%. Liivafraktsiooni sisaldus koos savi- ja tolmuosakestega varieerub 9,3–64,7% (keskmine 46,4%). Savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 0,4–7,2% (keskmine 2,4%). Looduslikust kruusast väljasõelutud liiv sisaldab savi- ja tolmuosakesi 1,0–19,6% (keskmine 7,3%), peensusmoodul varieerub 0,9–3,3 (keskmine OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 8 2,4). Looduslikust kruusast välja sõelutud kruusaosiste mark purunevuse järgi silindris on 12–16, külmakindluse mark riiultrumlis – J-II ja külmakindluse mark F25. Välja sõelutud kruus on kõrge kvaliteediga ja sobib kasutamiseks nii teedeehitusel kui ka üldehitustöödel. Looduslikus ehitusliivas varieerub kruusasisaldus 0,1–34,4% (keskmine 20,6%), savi - ja tolmuosakesi on liivas 0,7–10,7% (keskmine 4,8%). Liiva peensusmoodul varieerub 1,4 3,3 (keskmine 2,2). Liiv on keskmiseteraline, võrdlemisi vähese savi- ja tolmusisaldusega. Filtratsioonikoefitsient jääb vahemikku 1–2 m/ööp. Täiteliiv on valdavalt esindatud ülipeeneteralise liivaga, mille peensusmoodul on alla 1,3 ja vähesel määral savise liivaga, savise ja orgaanikarikka kruusaga või saviliivaga, kui viimane lasub kasuliku kihi vahel või selle peal. Savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 0,8 12,8% (keskmine 7,8%). Liiva peensusmoodul varieerub 0,1–1,8 (keskmine 0,6). Seda materjali saab kasutada teede muldkehade ehitamisel. OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 9 3. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäetehnilised tingimused kaevandamiseks on Abissaare II liivakarjääris rahuldavad. Abissaare II liivakarjääri mäeeraldise põhjapoolse lahustüki kasuliku kihi keskmine paksus on ~11 m ning katendi keskmine paksus ~0,5 m. Mäeeraldise lõunapoolse lahustüki kasuliku kihi keskmine paksus on ~10 m ja katendi keskmine paksus ~0,5 m. Kaevandamise muudab keerulisemaks mäeeraldise liigestatud reljeef, millest tulenevalt on pinnaseveetasemest kõrgemal oleva maavaravaru kihi paksus kohati kuni 11,5 m, sellest tulenevalt tuleb kasutada osaliselt kuni kolme astanguga kaevandamist. Samuti muudab kaevandamise keerulisemaks asjaolu, et põhjapoolsel alal lasub 2/3 ja lõunapoolsel alal 1/3 varust allpool keskmist veetaset (vt graafiline lisa 2/17). Katendi maht põhjapoolsel lahustükil on 36 tuh m³ ja lõunapoolsel lahustükil 82 tuh m³. Mäeeraldise mõlemale lahustükile on hea juurdepääs Piigaste-Sulaoja riigiteelt nr 18176. Mäeeraldisel puuduvad loodus- ja muinsuskaitsealad. OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 10 4. KAEVANDAMISE MAHT, MASINATE VALIK JA KAEVANDAMISE TEHNOLOOGILINE PROTSESS AS-le TREV-2 Grupp on antud Abissaare II liivakarjääri maavara kaevandamise luba (L.MK/331651) kehtib kuni 30.08.2033. a. Seisuga 31.03.2020. a on Abissaare II liivakarjääri kaevandatavad varud järgmised: - ehituskruus 698 tuh m³, sh allpool põhjaveetaset 373 tuh m³; - ehitusliiv 1079 tuh m³, sh allpool põhjaveetaset 322 tuh m³; - täiteliiv 469 tuh m³, sh allpool põhjaveetaset 168 tuh m³. Abissaare II liivakarjääri kaevandamise loas on määratud keskmine kaevandamise maht 150 tuh m³. Mäeeraldise piires kaevandatava maavara kasutusvaldkond on teedeehitus ja remont. 4.1 Kaevandamistööde tegemise järjekord ja tehtavate tööde loetelu Abissaare II liivakarjääris on kaevandamistööde loetelu ja tööde tegemise järjekord järgmine: 1. Ettevalmistustööd (metsa raadamine, piiride tähistamine, katendi eemaldamine, infotahvli ja liiklusmärkide paigaldamine); 2. Maavara väljamine (kaevandamine, materjali laadimine); 3. Toodangu vedu ja/või ladustamine; 4. Karjääri korrastamine korrastamisprojekti alusel. 4.2 Kaevandamiseks sobilikud masinad Abissaare II liivakarjääris tuleb maavara kaevandamiseks kasutada vähemalt järgmistele parameetritele vastavaid masinaid: − buldooser (hõlma mahtuvusega 2,7 - 3,5 m³; katendi eemaldamine); − roomikekskavaator (massiga >20 t, kopa maht vastavalt masina spetsifikatsioonidele; katendi eemaldamine, kaevandamine, laadimine); − kallurid, kandevõimega 15-28 t (katendi/toodangu sisevedu); − pinnasepump-süvendaja (kaevandamine, ammutussügavus > 8 m); − frontaallaadur (massiga >15 t, kopa maht 3,5 – 5 m³; purustus- ja sorteerimissõlme teenindamine, laadimine); − mobiilne purustus- ja sorteerimissõlm, tootlikkus 100-250 t/h (töötlemine). Kaevandamisel kasutatakse ainult ekskavaatoreid koostöös mobiilse purusti ja sõeluriga. Frontaallaadurit kasutatakse purusti ja sõeluri teenindamiseks, ladude moodustamiseks ning kaevise laadimiseks. Kasutatavad masinad töötavad diisel- või elektrienergial. Masinad on varustatud omavaheliseks suhtluseks raadiosideseadmete või mobiiltelefonidega. 4.3 Ettevalmistustööd Abissaare II liivakarjääris on osaliselt kaevandamise ettevalmistustöid tehtud. Mäeeraldise lõunapoolsel lahustükil on osaliselt raadatud mets, juuritud kännud ning OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 11 alustatud teenindustee rajamist. Edasise kaevandamise käigus raadatakse mets ülejäänud mäeeraldiselt, mis ei ole kaevandamise ettevalmistusega veel hõlmatud. Peale metsa raadamist ja kändude juurimist tuleb rajada veekõrvalduskraavid piki riigiteedega piirnevat ala. Peale kraavide rajamist, tuleb eemaldada katend, mis ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vallides. Kogu karjääri ekspluateerimise jooksul tuleb jälgida, et tähistatud oleks kõik karjääri piirid, mäeeraldise sissepääsudele oleks paigaldatud tõkked, hoiatavad sildid ning kiiruse piirangu märk. Kaevandamisloa omaja on kohustatud tähistama jälgitavalt mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiri. Abissaare II liivakarjääri mäeeraldise nii põhjapoolse kui lõunapoolse lahustüki sissesõidule tuleb paigaldada tõkkepuu, sissesõidu keelumärk, informatsiooni tahvel (kaevandamise loa number, omanik, vastutava spetsialist ja kontaktandmed). Kogu karjääri ekspluatatsiooni jooksul tuleb jälgida tähiste olemasolu (vt graafiline lisa 3/17). Arvestades karjäärist toimuva väljaveo intensiivsust, siis liiklusmärkide paigaldamine mäeeraldise sisestele teedele pole vajalik. Karjääri sissesõidule tuleb paigaldada märk „Suurim kiirus 20“. Liikluskorralduse peab lahendama mäetööde juht vahetult enne toodangu välja vedamist suuliselt autojuhtidega. Intensiivsel laadimise perioodil tagab mäetööde juht vajadusel täiendavate ajutiste liiklusmärkide paigaldamise ja järgimise (vt graafiline lisa 3/17). 4.4 Veekõrvalduskraavide rajamine Enne katendi eemaldamist ja ladustamist mäeeraldise teenindusmaal, tuleb rajada kolm veekõrvalduskraavi K-1, K-2 ja K-3, sademevee sattumise vältimiseks riigimaantee alusele maaüksusele (vt graafiline lisa 3.1/17). Käesoleval hetkel Abissaare II liivakarjääri piirkonnas veeärastus piki riigiteedega külgnevat ala puudub, vesi liigub mäeeraldise suunas ning infiltreerub pinnasesse. Kraavid rajatakse mäeeraldise teenindusmaa piirist minimaalselt 0,30 m kaugusele. Kraavid rajatakse kolmnurkse ristlõikega. Rajatavate kraavide minimaalsed parameetrid on järgnevad: sügavus 0,6 m, nõlvus 1 : 1,75 ja lang 0,5‰. Kuna maapinna reljeefi on piirkonnas muutlik, varieerub kraavi laius võrdlemisi suurtes piirides, ulatudes ~2 m kuni ~5 m, millest tulenevalt rajatakse kraavi teepoolne kallas paralleelselt mäeeraldise teenindusmaa piiriga. Kraavi rajamise kaevemahtude vähendamiseks, võib teenindusmaal teha eelnevalt maapinna tasandustöid, sellisel juhul peab kraavi rajamisel arvestama eelnevalt nimetatuid minimaalseid parameetreid (sügavus 0,6 m, nõlvus 1 : 1,75 ja lang 0,5‰) ning tagatud peab olema sadevee liikumine piki riigimaanteedega piirnevat ala. Kuna mäeeraldise teenindusmaa piires puuduvad eesvoolud, siis voolab vesi mäeeraldisele. Arvestades, et piirkonnas levivad kruusad ja liivad, infiltreerub vesi kiiresti pinnasesse. Enne katendipuistangute moodustamist võib rajada truupide asemel ajutised kraavid vee ärajuhtimiseks teega külgnevalt alalt. Katendimaterjali ladustamisel tuleb vajadusel ajutised kraavid asendada plastiktruupidega, mille minimaalne siseläbimõõt on 600 mm ja vastavad rõngasjäikusele SN8. Truup rajatakse katendipuistangu alla ja paigaldatakse languga 1%. Truubi ots peab ulatuma puistangust minimaalselt 1 m, et vältida materjali kandumist truupi. OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 12 Kraavi kaevamisel väljatav materjali ning katendipuistangud tuleb paigutada kraavist minimaalselt 1 m kaugusele. Vältida tuleb materjali kandumist kraavi. Katendipuistangud taimestuvad tavaliselt ühe kaevandamise hooaja jooksul ning hilisemal perioodil ei teki pinnase ärakannet. 4.5 Katendi eemaldamine ja ladustamine. Nähtavuskolmnurkade määramine 4.5.1 Katendi eemaldamine ja ladustamine Abissaare II liivakarjääri mäeeraldisel on eemaldatava katendi maht põhjapoolsel lahustükil 36 tuh m³ (sh kasvukiht 26 tuh m³) ja lõunapoolsel lahustükil 82 tuh m³ (sh kasvukiht 42 tuh m³). Katendi ladustamisel peab arvestama Maanteeameti täiendavaid tingimusi, mis esitati 11.06.2020 kirjaga nr 15-2/20/21216-2 (vt tekstilisa 3), mille kohaselt ei tohi katendit või mis tahes materjali ladustada Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa riigitee nr 2 teekatte servale lähemalt kui 10 m ja Piigaste-Sulaoja riigitee nr 18176 teekatte servale lähemal kui 4 m. Samuti ei ole lubatud materjali ladustamine riigitee nr 2 ning karjäärist riigiteele nr 18176 väljuvate mahasõitude vahelistele aladele. Katendit või muud materjali ei tohi ladustada teede ristumiskohtade nähtavuskolmnurkade alas (vt peatükk 4.5.1), nähtavuskolmnurgad on kujutatud graafilisel lisal 3.1/17. Katendi koorimiseks ja tarnsportimiseks on optimaalne kasutada buldooserit, ekskavaatorit ja kallureid. Mäeeraldise teenindusmaa vahetus läheduses (~100 m mäeeraldise piirist), saab kasutada buldooserit katendi teisaldamiseks teenindusmaale (vt graafiline lisa 3/17 skeem I, graafiline lisa 5/17) ning ekskavaatorit vallide rajamiseks. Piirkondades, kus buldooseri kasutamine ei ole otstarbekas, võib kasutada ekskavaatorit katendi eemaldamiseks ja kallureid katendi transpordiks mäeeraldise teenindusmaale (vt graafiline lisa 3/17 skeem I, graafiline lisa 6/17). Abissaare II liivakarjääri mäeeraldiselt kooritud katend tuleb ladustada mäeeraldise teenindusmaal (vt graafiline lisa 3/17). Mäeeraldise põhjapoolse lahustüki katendi maht on 36 tuh m³, millest 27 050 m³ tuleb ladustada vallis mäeeraldise põhjapoolse lahustüki põhja-, lääne- ja lõunapiiril ning ülejäänud katend, mahus 8950 m³, mäeeraldise põhjapoolse lahustüki teenindusmaa idaosas. Mäeeraldise lõunapoolsel lahustükil on katendi maht 82 tuh m³, millest 65 200 m³ tuleb ladustada mäeeraldise teenindusmaa ida- ja läänepiiril vallides. Ülejäänud katend, mahus 16 800 m³ tuleb ladustada mäeeraldise põhjapoolse lahustüki teenindusmaa idaosas. Katend tuleb ladustada rajatavast veekõrvalduskraavist minimaalselt 1 m kaugusele. Kuna katend tuleb kasutada pärast mäeeraldise ammendamist korrastamisel, lihtsustab mäeeraldise piiril ladustatud katend kaevandamise lõppedes korrastamistöid, sest seda ei pea hakkama kaugemalt transportima. Katend tuleb ladustada kuni 3 m kõrgustes vallides, mille nõlvus on 1 : 2 (26º). Katend tuleb eemaldada selliselt, et katendimaterjali ümberteisaldamise arv on minimaalne. Vastavalt Maanteeameti täiendavatele tingimustele peab riigitee ja karjääri vahele rajama ohutusvalli (vt tekstilisa 2). Katendivallide rajamisega mäeeraldise teenindusmaale on antud tingimus täidetud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 13 Vastavalt vajadusele võib mäeeraldise põhjapoolse lahustüki teenindusmaa idaosas ladustada katendit mahus kuni 70 tuh m³ (puistangu kõrgus on 3 m, nõlvusega 1 : 2). Sellisel juhul peab arvestama, et vastavalt Maanteeameti tingimustele, peab rajama katendist ohutusvalli riigimaantee ja kaevandatava ala vahele. Kasuliku kihi paljandamisel peab arvestama ee-passides (vt graafiline lisa 5/17 ja 6/17) märgitud ohutuskauguseid ja -nõudeid. Säilitamaks kasvukihi (mulla) bioloogilist aktiivsust ei tohi puitsanguid tihendada. Katendit tuleb kasutada karjääri korrastamisel, juhul kui korrastamise projekt ei ütle teisiti. Katendi huumuserikast osa ei tohi kasutada korrastamisel veekogu täitmiseks. Katend, mida ei realiseerita ala korrastamisel, võib turustada, taotledes selleks Keskkonnaametist katendi võõrandamise loa maapõueseaduse § 99 alusel. 4.5.2 Nähtavuskolmnurkade määramine Nähtavuskolmnurgad on määratud Tartu-Tallinn-Võru-Luhamaa riigimaantee nr 2 ja Piigaste-Sulaoja riigitee nr 18176 ristumiskohas, karjääri sissesõiduteede ja Piigaste- Sulaoja riigitee nr 18176 ristumiskohtades ning Pedaku kinnistu (katastritunnus 85603:001:0566) ja riigitee nr 18176 ristumiskohas (vt graafiline lisa 3.1/17). Nähtavuskolmnurkade määramisel on arvestatud, et riigitee nr 2 on antud lõigul III klassi maantee, riigitee nr 18176 V klassi maantee ning projekteerimise lähtetase on tasemel rahuldav. Nähtavuskolmnurga määramisel on riigitee nr 2 ja nr 18176 ristumiskohas arvestatud, et peatunud sõiduki kaugus sõidutee servast on 10 m ja nähtavuskaugus on 80 m kummalegi poole. Karjääri sissesõiduteede ja riigitee nr 18176 ristumiskohas on nähtavuskolmnurkade määramisel arvestatud, et peatunud sõiduki kaugus on 7 m sõidutee servast ja nähtavuskaugus on 60 m kummalegi poole. Pedaku kinnistu ja riigitee nr 18176 ristumiskohas on nähtavuskolmnurkade määramisel arvestatud, et peatunud sõiduki kaugus on 7 m sõidutee servast ja nähtavuskaugus on 45 m kummalegi poole. Katendipuistangute planeerimisel on arvestatud täiendava vaba ruumiga nähtavuskolmnurkade piirkonnas. Samuti on kaevandamise ettevalmistamisega raadatud mets mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal, mis suurendab nähtavust teede ristumiskohtades. 4.6 Kaevandamine Abissaare II liivakarjääris on kasuliku kihi keskmine paksus põhjapoolsel lahustükil ~11,10 m ja lõunapoolsel lahustükil ~9,90 m ning mäeeraldise põhjapoolsel alal lasub 2/3 ja lõunapoolsel alal 1/3 maavaravarust allpool keskmist pinnaseveetaset. Varu peab väljama kuni kolme astanguga ning pinnaseveetaset kaevandamisel ei alandata. OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 14 Vastavalt Maanteeameti 09.06.11 kirjas nr 19-3/11-00231/058 tingimusele, lubab Maanteeamet kaevandada maavara mitte lähemal kui 20 m (kaevandatava ala ülemine piir) riigimaantee nr 18176 Piigaste-Sulaoja (85603:001:0690) ja mitte lähemal kui 30 m (kaevandatava ala ülemine piir) riigimaantee nr 2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa (85603:001:0687) karjääripoolse sõiduraja teljest. Tööde teostamisel ei tohi tekkida liiklustakistusi piirnevatel riigimaanteedel ja vältida tuleb pinnase (muda, liiv vms) kandumist kõrvalmaanteele. 4.6.1 Veepealse ja veealuse maavaravaru väljamine ekskavaatoriga Abissaare II liivakarjääri mäeeraldis on väga muutliku reljeefiga. Pinnaseveetasemest kõrgemal asuva kasuliku kihi paksus on kuni ~11,5 m, millest tulenevalt peab kasuliku kihi väljama mitmes järgus. Pinnaseeveetasemest kõrgemal asuva maavaravaru väljamiseks tuleb kasutada ekskavaatorit. Veealuse maavaravaru väljamiseks tuleb kasutada nii ekskavaatorit kui pinnasepump-süvendajat. Materjali väljaveoks tuleb kasutada autotransporti. Kohtades, kus maavara kihi paksus on kuni 4,0 m, tuleb maavara väljamiseks kasutada ühe astanguga kaevandamist ekskavaatoriga. Piirkondades, kus kasuliku kihi paksus on suurem kui 4 m, tuleb kasutada topelt astanguga kaevandamist või kaevandamist mitmes järgus, kasutades siis ühekordsete astangutega kaevandamist või ühekordse astanguga ja topelt astanguga kaevandamist. Topelt astanguga kaevandamisel seisab ekskavaator kuni 3,0 m kõrguse astangu peal ammutades materjali kordamööda enda alt ning kõrvalt. Ülemise astangu kõrgus võib sellisel juhul olla kuni 4,5 m. Ekskavaatoriga kasuliku kihi kaevandamisel peab lähtuma graafilisel lisal 3/17 toodud skeemidest II, III ja arvestama ee-passides (vt graafiline lisa 7/17-11/17, 14/17-15/17) märgitud ohutuskauguseid ja -nõudeid. Ekskavaatoriga kaevandades tuleb eelistada skeemi, kus ekskavaator asub astangu peal ja laaditav seade asub karjääri põhjas. Sellise meetodi korral on ekskavaatorijuhi nähtavus tööde tegemisel kõige parem. Kaevandades töötab ekskavaator paralleelselt kas transpordivahendi või sõeluri/purustiga. Veepealse materjali kaevandamisel, seisab ekskavaator astangu peal ning laeb kaevandatud materjali astangust otse transpordivahendile, mis seisab karjääri süvendis (vt graafiline lisa 3/17 skeem II ja III). Pinnaseveetasemest kõrgemal asuva varu kaevandamisel, peab astangu põhi jääma maksimaalsest veetasemest ~0,5 m kõrgemale, et oleks tagatud masinate liiklemise võimalikkus ja ohutus. Pinnaseveetasemest madalama maavaravaru kaevandamisel peab ekskavaator seisma veealuse astangu lael. Ekskavaator ammutab vee alt materjali ning tõstab valli nõrguma (vt graafiline lisa 3/17 skeem III, graafiline lisa 11/17), misjärel teisaldab frontaallaadur või ekskavaator vajadusel valli sobivale kaugusele teest. Vallitatud materjalist valgub vesi välja 2-3 päeva, sellele järgneb materjali laadimine kallurile ning väljavedu karjäärist (vt graafiline lisa 3/17 skeem III). Vastavalt vajadusel toimub maavara töötlemine, mis tehakse graafiline lisa 3/17 skeem II ja III järgi – liiva sõelumine ja kruusa sõelumine ja/või purustamine. Pinnaseveetasemest kõrgemal asuva liiva kaevandamisel seisab ekskavaator astangu lael ning laeb liiva/kruusa sõelurisse. Sõelutud materjal laetakse frontaallaaduriga transpordivahendile või lattu. Peale materjali sõelumist võib selle laadida frontaallaaduriga transpordivahendile või lattu. Kruusa sõelumisele võib järgneda ka materjali OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 15 purustamine. Sellisel juhul kasutatakse frontaallaadurit sõelutud materjali laadimiseks purustisse. Peale purustamist laetakse materjal frontaallaaduriga transpordivahendile või lattu. Veealuse varu kaevandamisel ekskavaatoriga ja/või pinnasepump-süvendajaga, jäetakse materjal enne töötlemist kuivale astangule nõrguma (vt graafiline lisa 11/17 ja 16/17). Nõrgunud materjali töötlemine toimub eelnevalt kirjeldatud skeemi põhjal. Kõikidel mäetööde etappidel tuleb lähtuda ee passides (vt graafiline lisa 7/17-16/17) toodud ohutusnõuetest. 4.6.2. Veealuse varu kaevandamine pinnasepumbaga ja materjali laadimine Abissaare II liivakarjääris on võimalik veealust varu kaevandada ka pinnasepump- süvendajaga, millega kaevandamisel veetaset ei alandata. Enne pumpamisega alustamist on vaja ette valmistada hüdropuistangu alus. Hüdropuistangu alus paigutatakse Abissaare II liivakarjääri mäeeraldisele (vt graafiline lisa 4/17). Kaevandaja on soovinud rajada hüdropuistangud mahus 40 tuh m³. Arvestades eelnevat, on soovitav rajada kaks hüdropuistangut mõõtemetega ~30 x 56 m, puistangu kõrgusega 12 m. Sellisel parameetrite puhul on ühe puistangu maht ~20 tuh m³ ning kahe hüdropuistangu puhul kokku 40 tuh m³. Sõltuvalt kasutatavast pumbast ning arvestades palju on vaba ruumi hüdropuistangute rajamiseks, võib hüdropuistangu parameetreid suurendada, nende täpsed mõõtmed on mõistlik määrata kaevandamistööde käigus. Hüdropuistangute ettevalmistamisel, tuleb alus laaduriga tasandada selliselt, et hilisemal materjali laadimisel ei satuks toodangusse kvaliteedinõuetele mittevastavat materjali. Puistangu materjali kvaliteedinõuete piirmäärad kehtestab mäetööde juht enne pumpamise alustamist. Juhul, kui pumpamiseks ettenähtud alalt ei ole võimalik nõutud kvaliteediga materjali saada, tuleb sellest teavitada mäetööde juhti. Puistangu kvaliteedinõuetele mittevastava materjali pumpamine puistangusse on keelatud. Hüdropuistangu moodustamisel tuleb laaduriga või ekskavaatoriga ettevalmistatava aluse kõikidesse servadesse tekitada 1,5 m kõrgused vallid, mis peavad olema samast materjalist, mida kaardile ladustatakse. Valli laius pealt peab olema vähemalt 1,5 m. Enne pumpamise alustamist peab olema puistangu tasapind fikseeritud markšeidermõõdistamisega, et oleks jälgitav puistangusse pumbatava maavara kogus. Hüdropuistangut tuleb kasvatada kõrgusesse, rajades iga kord kui valli jääkkõrgus on 0,5 m, puistangu laele uued 1,5 m kõrgused vallid. Pulbitorustiku ots tuleb paigutada liivakaardi väljalaskekraavi vastaskülge (vt graafiline lisa 16/17 – 17/17). Puistangult juhitakse vesi mööda kraavitust tagasi veekogusse. Puistangu vallide kasvatamiseks tuleb seisata pinnasepump ning enne frontaallaaduriga või ekskavaatoriga tööle asumist kontrollida pinna kandvust. Hüdropuistangute moodustamist tuleb alustada esimesest puistangust ning liigutakse teisele puistangule. Tegevust tuleb korrata rotatsiooni korras, kuna see võimaldab korraga nii maavara väljamist ja puistangu kuivamist kui ka kaevise laadimist veokitele erinevatel puistangutel. OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 16 Pumpamisel hüdropuistangusse tuleb juhinduda järgnevast: - Igakordsel pumpamise alustamisel tuleb pumbata kaardile puhast vett, senikaua kuni on tagatud puistangu veega küllastatus. - Kaevandamise käigus tuleb hoida veetase väljavoolul kuni 0,1 m kõrgusel, vastavalt vajadusele pumbata kvaliteedi tagamiseks peale puhast vett. Vee kõrgust reguleerida puidust laudade lisamisega või eemaldamisega. - Pumpamise lõpetamisel puhastada puistang pumbates selle peale 15 minuti jooksul puhast vett. Pulbitorustik tuleb paigutada osaliselt või täielikult vette ujuvpontoonidele. Pulbitorustiku otsa tuleb kaevise paremaks kätte saamiseks paigutada kobesti, mis kobestab enne pumpamist maavara ja tagab pumba ühtlasema tootlikkuse tihedamalt ladestunud materjali korral. Pärast massiivi ~1 nädalast kuivamist (oleneb konkreetse materjali filtratsiooniomadustest) võib alustada materjali laadimist kalluritele. Materjali laadimiseks hüdropuistangust autodele tuleb kasutada ekskavaatorit. Ekskavaatoriga laadimine peab toimuma ühe astanguga. Veepealsel laadimisel seisab ekskavaator hüdropuistangul ja auto tee peal. Kui puistangu laadimiseks tekib vajadus kasutada frontaallaadurit (graafiline lisa 12/17) on sellest tulenevalt puistangu arvutuslik ohutu kõrgus maapinnast väiksem kui laaduri maksimaalne ammutuskõrgus +0,7 m (olenevalt laadimismasinast ~5 - 7 m). Kõrgemate puistangute (kuni 8 m) laadimise ohutuse eest vastutab karjääri vastutav spetsialist. Ohutuse tagamiseks peavad ekskavaatori roomikud seisma risti tööeega, mis välistab võimaliku varingu korral ekskavaatori rullumise astangult alla. Varingu korral on oht, et ekskavaator vajub kabiiniga astangu all seisva kalluri peale, mis seab ennekõike ohtu ekskavaatori operaatori. Seetõttu tuleb viimase vältimiseks rangelt järgida ee passis arvutatud võimaliku varisemise ala piire, mis muutuvad vastavalt ee kõrgusega. Juhul, kui tekib vajadus materjali töötlemiseks, tehakse see peatükis 4.5.2 kirjeldatud skeemi põhjal. Enne töötlemist peab materjal hüdropuistangus nõrguma ~1 nädal (sõltuvalt materjali filtratsiooniomadustest). 4.6.3 Mäeeraldise piiridest kinnipidamine kaevandamise perioodil Kaevandamisel mäeeraldise piiril tuleb järgida ja tagada, et materjali ei väljata mäeeraldise piiridest väljast poolt ega kaevandamisega ei mõjutata maapinna stabiilsust lubatud piiridest väljas pool. Selleks tuleb jätta nõlvatervikud, et vältida maapinna varisemist väljaspool karjääri piire. Nõlvatervikud tuleb jätta kaldega veepeal nõlvusega 1 : 2 (~26°) ja vee all nõlvusega 1 : 3 (~18°). Nõlvatervikud tuleb kujundada kaevandamise käigus. Kohtades, kus karjääri töötav tööesi on mäeeraldise piirile lähemal kui 50 m, tuleb mäeeraldise piiripunktide vaheline ala täiendavalt tähistada, nii et mäeeraldise piir oleks selgelt nähtav ning üheselt mõistetav. Piiri tähistusel peab kasutatavate tähistuspostide värvus olema eristatav looduslikust foonist (neoontoonid, punane, sinine). Karjääri töötsoonile või astangule lähemal kui 50 m asuval piiril peab olema OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 17 vastavalt ka hoiatav tähistus. Piiri tähistuste soovituslik vahekaugus on maksimaalselt 20 m (graafiline lisa 14/17). Veealuse varu kaevandamisel pinnasepump-süvendajaga on seade varustatud positsioneerimismooduliga, mis võimaldab kontrollida põhjasüvendusprotsessi ning mäeeraldise piiridest kinnipidamist. Pinnasepump-süvendaja kasutab põhjamudelit, millelt on näha millised lõigud tuleb välja kaevata ja millised on projektsügavusel, samuti jälgida reaalajas tööprotsessi. Külgprojektsioonis on reaalajas näha, millisel sügavusel ja millises asendis põhja suhtes frees asetseb. 4.6.4 Kaldapääsukeste pesitsemine liivakarjääris Senine praktika on näidanud, et töös olevaid liiva- ja kruusakarjääre on valinud endale elupaikadeks kaldapääsukesed. Tavaliselt eelistab kaldapääsuke pesitsemiseks aktiivselt kaevandatavat karjääriosa, kus leidub värskeid ja järske, 90-kraadiseid nõlvu. Sellise pesapaigavalikuga püüavad linnud vältida parasiite ja röövloomi. Kui leidub sobivaid tingimusi, võivad linnud samas paigas pesitseda järjepidevalt aastaid või ka aastakümneid. Aktiivne kaevandamine aga seab ohtu pääsukeste pesad. Lindude pesitsemist karjääris tuleb vältida juhul, kui kõik nõlvad, puistangud ja pinnasekuhjad on eeloleval pesitsushooajal (1. mai – 30. august) kaevandamiseks või tootmiseks vajalikud ja kasutuses. Seega tuleb aktiivse pesitsuse ajal igal õhtul tasandada karjääri kõik vertikaalsed nõlvad sh katendipuistangud ja erinevad astangud maksimaalselt kaldenurgani 30 kraadi, et linnud neisse pesitsema ei tuleks. Sõltuvalt pinnase struktuurist, kivide või juurte rohkusest kraabitakse urg valmis 2-15 päevaga, kuid soodsa pinnase korral võib pesa valmis saada ka üle öö (graafiline lisa 15/17). Kui nõlva ei ole võimalik tasandada, siis võib proovida selle katta näiteks geotekstiili või muu sarnase materjaliga, millest linnud läbi ei pääse. Kaldapääsukestele on sobilikud järgnevad tingimused, nende tekkimist tuleb kaevandamise perioodil vältida: - Järsk 90 kraadine värskelt „lõigatud“ liiva-, mulla- või kokku pressitud sõelmete nõlv, mis on avatud lõunakaartesse ja püsib stabiilsena, kuid on pesakoobaste uuristamiseks siiski piisavalt pehme. - Nõlv, mille kõrgus on vähemalt 2,5 m. Vahetult veekoguga külgnev nõlv, mille kõrgus on < 2,5 m ja vesi ei ulatu pesakoobasteni. - Nõlv, mille minimaalne laius on 3 m, pesitsemiseks ideaalne 50 – 100 m. - Nõlv, mille ülemine kolmandik on eenduv, kuna sellisel juhul on röövloomadel altpoolt nõlvale keerulisem ligi pääseda. - Nõlvaesine, mis on lage ja avatud – ilma rohttaimede, puude ja põõsasteta. - Nõlva all ja ees ei ole varisenud materjali, mida mööda röövloomad pesi rüüstama pääsevad. - Nõlvad, mille lael kasvavad taimed. Paljandunud nõlvalae kraabivad rebased üsna hõlpsasti lahti ja rüüstavad pesad ära, taimejuurte vahelt kaevamine on keerulisem. - Nõlvad, mille lael ei ole rippuvaid ronitaimi. Rippuvad ronitaimed katavad kasvades pesaavad ja takistavad lindude ligipääsu. OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 18 4.7 Teede ehitamine ja karjääri veoskeem Abissaare II liivakarjääri mäeeraldiselt toimub väljasõit Piigaste-Sulaoja riigimaanteele nr 18176. Mäeeraldise põhjapoolse lahustüki väljasõit tuleb rajada lahustüki edelaosasse ja lõunapoolse lahustüki väljasõit lahustüki loodeosasse. Karjääri põhiline sisetee kulgeb mäeeraldise põhjapoolsel lahustükil kirde-edela suunaliselt ja lõunapoolsel lahustükil põhja-lõuna suunaliselt. Abissaare II liivakarjääri siseteed laiendatakse vastavalt mäetööde arengule (vt graafiline lisa 3/17). Veotee tähis on paigaldatud Abissaare II liivakarjääri veotee algusesse. Väikse liiklustiheduse tõttu saab kasutada olemasolevat liiklusskeemi kahesuunalisena. Mäeeraldisele sisenevad koormata transpordivahendid peavad andma teed koormaga transpordivahenditele. Koormata veok liigub töös oleva kaeve-ee lähedusse. Veok laaditakse ekskavaatoriga või frontaallaaduriga. Pärast koorma laadimist väljub koormaga veok karjäärist sama teed pidid. Antud liikluskorraldust peab mäetööde juht selgitama transpordivahendite juhtidele enne tööde alustamist. Maavara väljaveol tuleb rajada olemasolevale teele kallurite ümberkeeramiseks laiendid, et tagada karjääri sujuv teenindamine. Laiendid rajatakse vastavalt kaevandamistööde asukohale ja nende täpne asukoht selgub vastavalt tööee ja/või ladude paiknemisele. Ümberkeeramise koha raadius peab olema 10 - 15 m ja teekatendi laius vähemalt 4 m (vt graafiline lisa 3/17). Juhul kui loodusliku tingimused ei ole piisavad masinatega sellel sõitmiseks, tuleb rajada karjäärisisesed teed katendi kõrgusega 0,2 m ja laiusega 4 m. Liikluskorraldus karjääris tuleb lahendada suunaviitadega või instruktaažiga transpordivahendi juhtidele. Liiklus- ja ohutusmärkide paigutus on toodud kaevandamise veoskeemil (vt graafiline lisa 3/17). Vastavalt vajadusele võib karjääris liiklusmärke ümber paigutada, juurde lisada ning veoskeemi muuta. Masinate tankimise, hooldus- ja remonttöödega on seotud ohtlike jäätmete teke. Hooldus- ja remonttöid ei tohi ilma äärmise vajaduseta karjääris teha kuna ohtlike jäätmete sattumine karjääri põhjale võib põhjustada pinnase saastumise. Juhul kui karjääris on vaja teostada masinate remonti, tuleb selleks ette valmistada plats (vedelikukindluse tagav alus) koos kütuse ja määrdeainete kogumiseks vajalike vahenditega. Platsil tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb käidelda vastavalt Jäätmeseaduses (RT I, 21.12.2019,6) sätestatud nõuetele. 4.8 Mäetööde areng Abissaare II liivakarjääris kaevandatakse maavara vastavalt nõudlusele. Kaevandamist tuleb alustada mäeeraldise lõunapoolsel lahustükil. Esimeses järgus kaevandatakse veepealne maavaravaru ning mäetöödega liigutakse põhjast lõunasse. Kuna Abissaare II liivakarjääris on materjal muutlik ja maavara kaevandatakse vastavalt nõudlusele, võib mäetööde liikumise suund kaevandamise käigus muutuda. Veepealne varu tuleb väljata mitmes järgus. Peale pinnaseveetasemest kõrgemal asuva kasuliku kihi väljamist alustatakse veealuse maavaravaru kaevandamisega ning mäetööde liikumise suund on lõunast põhja. OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 19 Mäeeraldise põhjapoolsel lahustükil tuleb alustada kaevandamist pärast mäeeraldise lõunapoolse lahustüki ammendamist või vastavalt materjali nõudlusele, paralleelselt lõunapoolse lahustüki kaevandamisega. Põhjapoolse lahustüki kaevandamisel tuleb liikuda veepealse varu kaevandamisel lõunast põhja ning veealuse varu kaevandamisel põhjast lõunasse. Karjääri korrastamine tuleb teha paralleelselt kaevandamisega. Kaevandamise käigus tuleb kujundada veepealsed nõlvad nõlvusega 1 : 2 ja veealused nõlvad nõlvusega 1 : 3. Kaevandamise lõppedes kasutatakse mäeeraldise teenindusmaal ladustatud katendit korrastamisel. Katendit kasutatakse mäeeraldise lõunapoolse lahustüki täitmiseks, et rajada sinna metsamaa. Täitmisest üle jääv katend laotatakse nõlvadele. Kui maavara kaevandamise loa kehtivusaja lõpuks ei ole suudetud maavara kogu ulatuses väljata, tuleb maavara kaevandamise luba pikendada või taotleda alale uus luba. OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 20 5. MASINATE TOOTLIKKUS JA KULUEFEKTIIVNE MÄETÖÖDE KORRALDAMINE 5.1 Masinate tootlikkus Masinate tootlikkus on arvutatud erinevate tööefektiivsuste juures ühes tunnis ja ühes tööpäevas (8 tundi). Arvestades, et aastane vajalik kaevandamise maht karjääris sõltub nõudlusest ja see on hooajati muutlik, on tootlikkuse arvutuse tulemused universaalsed. Arvutustes on arvestatud töö efektiivsusteguritega, manööverdamisajaga ja tööorgani täiteteguritega. Buldooseri tootlikkus kasuliku kihi paljandamisel ja planeerimistöödel Buldooseri tootlikkus on arvutatud 8 tunni pikkuse vahetuse kohta kasutades tööefektiivsustegurit 0,83 ehk 50 minutit tööd tunnis. Joonis 5.1 Buldooseri tootlikkus 8 tunni pikkuse vahetuses erineva transporditee korral Ekskavaatori tootlikkus maavara kaevandamisel ja laadimisel Ekskavaatori tootlikkus on arvutatud erinevate kopamahtude korral. Ekskavaatori peamine tööülesanne on katendi teisaldamine ning materjali kaevandamine. Tootlikkused on arvutatud kasutades tööefektiivsustegurit 0,75 ehk 45 minutit tööd tunnis ning kopa täiteteguriga 0,9. Tabel 5.1 Ekskavaatori tootlikkus erinevate kopa mahtude korral Kopa maht, m3 Tootlikkus tunnis, m3/h Tootlikkus vahetuses, m3/8 h 0,7 95 1134 0,9 122 1458 OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 21 Kopa maht, m3 Tootlikkus tunnis, m3/h Tootlikkus vahetuses, m3/8 h 1,0 135 1620 1,2 162 1944 1,5 203 2430 1,9 257 3078 Sõeluri/purusti kasutamisel sõltub ekskavaatori töö efektiivsus sõeluri/purusti jõudlusest ning on tõenäoline, et sõeluri/purusti laadimisel ekskavaatori töö efektiivsus langeb. Pinnasepump-süvendaja tootlikkus maavara kaevandamisel ja laadimisel Kaevandamisel kasutatakse pinnasepumpa, mille tootlikkus on 420 m³ pulpi tunnis. Pinnasepumba tootlikkus maavara järgi on 60 – 100 m³/h, seega on pumbatavas pulbis pinnase ja vee suhe 1 : 4,2 – 1 : 7 Ühes vahetuses (8 tundi) suudab pinnasepump väljata ~480 - 800 m³ materjali. Frontaallaaduri tootlikkus maavara laadimisel ja transpordil Frontaallaadurit kasutatakse vajadusel ekskavaatori töö toetamiseks hüdropuistangute aluste moodustamisel, materjali laadimisel kalluritele ja tööstuskompleksi teenindamisel. AS TREV-2 Grupp kasutab Abissaare II liivakarjääris frontaallaadureid kopamahtudega 3,5 – 5 m³. Laaduri tootlikkuse leidmisel kaevise laadimisel tuleb arvestada töö efektiivsust, ühe töötsükliga teisaldatavat mahtu, töötsükli kestust, mis sõltub manööverdamisskeemist ja laadimistingimustest (keskmiste tingimuste puhul ristlaadimisel 0,55 min ning V- kujulisel laadimisel 0,50 min). Laaduri töö tootlikkus on arvestatud kasutades töö efektiivsustegurit 0,75 ehk 45 minutit tööd tunnis ning kopa täiteteguriga 0,95. Tabel 5.2 Laaduri tootlikkus materjali laadimisel erinevate kopamahtude puhul ja erinevate manööverdamisskeemide kasutamisel Kopa maht, Tootlikkus tunnis, m³/h Tootlikkus vahetuses, m³/8h m³ V-laadimine Ristilaadimine V-laadimine Ristilaadimine 3,5 299 272 2 394 2 176 3,7 316 288 2 531 2 301 4,1 351 319 2 804 2 549 4,5 385 350 3 078 2 798 5,0 428 389 3 420 3 109 Abissaare II liivakarjääris võib kasutada laadurit ka materjali transportimisel, et optimeerida ekskavaatori tööd kallurite laadimisel. Frontaallaaduri tootlikkus on arvutatud erinevate kopa mahtude ja materjali transpordi kauguste korral töö efektiivsusteguri 0,75 ehk 45 minutit tunnis ning kopa täiteteguriga 0,95. Tabel 5.3 Frontaallaaduri tootlikkus tunnis maavara transportimisel Transpordi- Tootlikkus erineva kopa mahu korral, m3/h kaugus, m 3,5 m³ 3,7 m³ 4,1 m³ 4,5 m³ 5,0 m³ 50 130 138 152 167 186 OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 22 Transpordi- Tootlikkus erineva kopa mahu korral, m3/h kaugus, m 3,5 m³ 3,7 m³ 4,1 m³ 4,5 m³ 5,0 m³ 60 119 126 139 153 170 70 109 115 128 140 156 80 101 107 118 130 144 90 94 99 110 121 134 100 88 93 103 113 126 110 83 87 97 106 118 120 78 82 91 100 111 130 74 78 86 95 105 140 70 74 82 90 100 150 67 70 78 86 95 Tabel 5.4 Frontaallaaduri tootlikkus vahetuses maavara transportimisel Transpordi- Tootlikkus erineva kopa mahu korral, m3/8h kaugus, m 3,5 m³ 3,7 m³ 4,1 m³ 4,5 m³ 5,0 m³ 50 1 041 1 100 1 219 1 338 1 487 60 950 1 004 1 113 1 221 1 357 70 874 924 1 024 1 123 1 248 80 809 855 947 1 040 1 155 90 753 796 882 968 1 075 100 704 744 825 905 1 006 110 661 699 775 850 945 120 623 659 730 802 891 130 590 623 691 758 842 140 559 591 655 719 799 150 532 562 623 684 760 Mobiilse purustus- ja sorteerimissõlme tootlikkus Purusti ja sõeluri tootlikkust eraldi ei arvutata. Kuna purusti ei ole karjääris kasutusel pidevalt tuleb selle toomisel karjääri tagada purusti maksimaalne võimsus, st purusti töös ei tohi esineda seisakuid. Eesti geoloogilistes tingimustes kasutatakse kruusa purustamisel valdavalt mobiilseid rootorpurusteid. Mobiilsete rootorpurustite (~40 t, 300 kW) tootlikkus jääb killustiku tootmisel korral vahemikku 100 - 120 t/h. Karjäärides enim kasutatava sõeluri tegelik tootlikkus ~160 t ehk ~90 m³ maavara tunnis. Kuna sõelur/purusti ei ole karjääris kasutusel pidevalt tuleb toomisel karjääris tagada masinate maksimaalne võimsus, st nende töös ei tohi esineda seisakuid. 5.2 Kuluefektiivne mäetööde korraldus Mäetööde optimeerimine on olulisim protsess karjääri ekspluateerimisel. Optimeerimine on efektiivseim suurte kaevandamise mahtude juures. Samas pikaajalise karjääri haldamise perioodi jooksul on võimalik ka väikeste kaevandamise mahtude korral, optimaalse tööde korraldusega, saavutada suurem majanduslik tulu. Abissaare II liivakarjääri tingimustes saab mäetöid optimeerida valides üksteisega sobivate parameetritega masinad, ehk vältida töötsüklis masinate tööseisakuid, OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 23 prognoosida pikemaks perioodiks toodangu nõudlus ja toota toodangut lattu, planeerida mäetöid nõnda, et välditakse ebamõistlikult materjali mitmekordset ümberpaigutamist ja teha tehnoloogiline karjääri korrastamine maksimaalses võimalikus ulatuses maavara väljamise faasis – kujundada pinnaseveetasemest kõrgemal olevad nõlvad ala ammendumisel nõlvusel 1 : 2 ja pinnaseveetasemest allpool 1 : 3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 24 6. KESKKONNAKAITSEKS RAKENDATAVAD MEETMED Abissaare II liivakarjääri mäeeraldisel ei asu looduskaitsealaseid ega muinsuskaitsega seotud objekte. Abissaare II liivakarjääris veealuse varu kaevandamisel veetaset ei muudeta, kogu kaevandatav varu väljatakse pinnasepump-süvendajaga. Mingil määral võib pinnasevee eemaldamist täheldada ammutamisprotsessil. Kuna liiva kaevandatakse vee alt, sisaldab väljatav kaevis paratamatult vett. See vesi aga imbub ladustatuna liivakaardil mõne päevaga pinnasesse tagasi. Seega on kavandatava tegevuse mõju pinnasevee tasemele minimaalne. Vahetult kaevandamiskohas muutub vesi häguseks kõige peenematest tolmu- ja saviosakeste fraktsioonidest. Need peenosad pärinevad sellest samast kaevandatavast materjalist. Häguse vee levik ehk settimine veekogu põhja tagasi toimub hinnanguliselt kuni ~50 meetrise raadiusega alas. See tegevus ei lisa reostust veekogusse kuna toimub samast keskkonnast pärit oleva materjali tagasisettimine. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Üheks peamiseks mõjuteguriks liivakarjääride ekspluateerimisel on tolm ja müra. Peamiselt satub tolm õhku kallurite liikumisel transporditeedel. Vähesel määral satub tolm õhku kaevandamistöödel, kaevise laadimisel kalluritele ja materjali töötlemisel. Tolmu eraldumise intensiivsus neil protsessidel sõltub kaevise niiskusest ja peenfraktsiooni sisaldusest. Tolmu eraldumine on suurem kuiva ilmaga, vihmase või niiske ilmaga see praktiliselt puudub. Kuivõrd kaevandatav materjal sisaldab alati teataval määral looduslikku niiskust, siis kaevise laadimisel eralduv tolm on tühine. Vastavalt Abissaare II liivakarjääri kaevandamise loa (L.MK/331651) täiendavatele tingimustele, tuleb tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks sademetevaesel ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5ºC, niisutada purustatavat tooret, karjäärisiseseid teid ja platse. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (ekskavaator, frontaallaadur, buldooser, kallurauto). Transpordimasinatel on müratase normeeritud. Eestis kehtivate müra normitasemete järgi on 150 kW ja suuremate mootoritega ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase 84-90 dB piirides. Samasugust müra põhjustavad ka ekskavaator, frontaallaadur ja buldooser. Kaevandamise loa valdaja peab järgima keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Mäetöödega tekkiva ja elamualadele leviva müra piirtase ei tohi ületada päevasel ajal (7.00-23.00) 60 dB ja öisel ajal (23.00-7.00) 45 dB. Karjääri teenindava transpordi liiklusmüra piirtase ei tohi elamupiirkondades päeval ületada 60 dB ja öösel 55 dB. Lähim elamumaa asub mäeeraldise põhjapoolsest lahustükist ~40 meetri kaugusel kagus (katastritunnus 85603:001:0566). Katendi eemaldamisel ja ladustamisel tuleb rajada müratõkkevall mäeeraldise põhjapoolse lahustüki kagupiirile, Pedaku kinnistu suunal, mis aitab leevendada müra levikut. Purustus-sorteerimissõlm on kaevandamise OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 25 alguses soovitatav paigutada müratundliku objekti suhtes puistangute taha ja edaspidi karjääri alumistele astangutele. Müra normtasemete ületamisel peab arendaja koheselt rakendama leevendusmeetmeid, mis kooskõlastatakse eelnevalt nimetatud kinnistu omaniku või elanikega. Kaevandamisega jäätmeid ei tekitata. Kogu kasulik kiht kaevandatakse ning kaubastatakse. Eemaldatud kattekiht ladustatakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal 3 - 5 m kõrgustesse puistangutesse. Tegemist on täielikult loodusliku materjaliga, mis ei kujuta keskkonnaohtu – õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik välistatud, sest tegemist on saastumata materjaliga. OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 26 7. KORRASTAMINE Abissaare II liivakarjääri maavara kaevandamise loa L.MK/331651 kohaselt tuleb kaevandamistegevuse lõppedes kogu karjääriala korrastada metsamaaks ja veekoguks. Karjääri korrastamine tuleb teha paralleelselt kaevandamisega. Karjääri ammendamisel tekib tasandamist vajav karjääri nõlv mäeeraldise piirile. Kujuneva nõlva kõrgus on põhjapoolsel lahustükil kuni ~12 meetrit ja lõunapoolsel lahustükil kuni ~13 m. Korrastamisel tuleb karjääri küljed kujundada nii, et oleks tagatud maa ohutu ja otstarbekas taaskasutamine ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav. Kaevandamise käigus tuleb varingute, lihete ja erosiooni vältimiseks karjääri veepealne nõlv tasandada nõlvusele 1 : 2 (25°) ja veealune nõlv nõlvusega 1 : 3 (18º). Mäeeraldise põhjapoolsel lahustükil on korrastamise järgne stabiliseerunud veetase abs kõrgusel 118,57 m ja lõunapoolsel ala 117,37 m. Põhjapoolsel alal on lamami kõrgus 107,67-115,42, millest tulenevalt kujundatakse sinna kogu ulatuses veekogu. Lõunapoolsel alal jäävad lamami kõrgused vahemikku 108,67-125,47 abs m. Lõunapoolse lahustüki lõunaosas jääb kaevandamise järgne veekogu sügavus < 2 m ja põhjaosas > 2 m. Abissaare II liivakarjääri kaevandamise loa taotluses on pakutud välja lõunapoolse lahustüki madalaveelise ala pindalaga ~2,5 ha täitmine katendiga kuni abs kõrguseni 118,07 m ning alale metsamaa rajamine. Alternatiivse variandina tuleb kaaluda ka madalaveelise osa säilitamist kas täielikult või mingisuguses väiksemas osas ning kujundada see ala veetaimestiku arenemiseks ja veelindude pesitsusalaks. Veekogu täitmisel ei tohi kasutada katendi huumuserikast osa. Katendi huumuserikas osa tuleb ülejäänud katendist eraldada. Täitmisest üle jääv katend tasandatakse veekogude nõlvadele ~15 cm paksuse kihina. Mäeeraldisel ladustatud katendi maht on 118 tuh m³, sh mulla maht 68 tuh m³, millest piisab Abissaare II liivakarjääri korrastamiseks. Vajadusel võib korrastamisest üle jääva kattepinnase võõrandada. Bioloogiliseks korrastamiseks kasutatakse metsastataval ala männiistikuid (soovitatav istutamise tihedus 2500 tk/ha) ja veekogu nõlvadele külvatakse heinaseemned. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamistingimused esitab kaevandamisloa omajale Keskkonnaamet. Korrastamise tingimused ja projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Projektikohase korrastamisega tuleb alustada esimesel võimalusel ning tuleb lõpule viia enne kaevandamise loa lõppemist. OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 27 8. PÕHILISED OHUTUSNÕUDED Ettevõtja on kohustatud tagama tootmisalal töötavate inimeste ohutud töötingimused ja töövahendid. Tööde inimestele ja keskkonnale ohutu tegemine tagab antud projektiga ettenähtud tööde järjekorra jälgimine. Keelatud on töötada tehniliselt mitte korras või keskkonda üle normatiivi saastaval masinal, seadmel või veokil. Ohutusnõuded karjääri töötamisel on kehtestatud Maapõueseaduses (RT I, 21.12.2019,11), määruses Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I, 17.10.2019, 5), Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (RT I, 13.03.2019, 117), Seadme ohutuse seaduses (RT I, 13.03.2019, 153) ja Tuleohutuse seaduses (RT I, 12.12.2018, 71) sätestatule. Lisaks peavad kõik isikud, kes täidavad AS TREV-2 Grupp karjäärides töökohustusi ja/või kellel on lubatud viibida karjääris tööde tegemisel ja töötsoonisalal, juhinduma järgnevatest ettevõtte sise-eeskirjadest: − Maavarade kaevandamine ja rikastamine. − Töösisekorraeeskirjad karjäärides ja tootmisplatsidel. − Töösisekorraeeskirjad objektil. − Sisekorraeeskirjad karjäärides ja tootmisplatsidel külalised. Vastavalt dokumendile „Sisekorraeeskirjad karjäärides ja tootmisplatsidel külalised“ peavad kõik isikud, kes täidavad töökohustusi ja kellel on lubatud viibida Karjääris (näiteks Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaameti või Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet esindajad), kandma ohutusvesti, turvajalanõusid ja kaitsekiivrit ning lisaks töö iseloomust tulenevaid tööriideid ja teisi isikukaitsevahendeid. Karjääris tohib mobiiltelefoni kasutada ainult ohutus kauguses tööoperatsioonide teostamise alast (töötsoonist). Peamised ohutusnõuded pealmaakaevandamisele on järgmised: − Kaevandamisel ja kaeveõõne teisese kasutamise korral tuleb tagada inimese, vara ja keskkonna ohutus. − Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise kohal tuleb rakendada meetmed: − tulekahju, plahvatuse ning tervisele ohtliku keskkonna tekkimise ja leviku vältimiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks; − piisavate hoiatus- ja teiste kommunikatsioonisüsteemide olemasoluks, et tagada abistamis-, evakuatsiooni- ja päästeoperatsioonide viivitamatut alustamist ja nende tõrgeteta teostamist; − ohutsoonide tähistamiseks ning piiramiseks; − maapinna vajumise ja varisemise ärahoidmiseks või juhtimiseks. Töötervishoiu ja tööohutuse peamised nõuded näevad ette, et: − Kui laadimisel on võimalik kivide kukkumise või paiskumise oht, tuleb laadimisseadme kasutajat ja veokijuhti selle eest kaitsta, varustades töötamiskoha kaitsekatuse või turvakabiiniga; OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 28 − Liikuva laadimisseadme kopp peab olema sõidu ajal fikseeritud; − Veokil peab olema vähemalt kaks pidurisüsteemi. Mõlemad peavad suutma seadme peatada. Allamäge tohib sõita ainult mootoripidurdusega; − Eriti ettevaatlikud peavad olema masinate juhid tööl elektriõhuliinide kaitsetsoonis, kus tööd võib teha vaid liinide valdaja nõusolekul; − Liikumisteed, kaasa arvatud trepid, püsiredelid, laadimisestakaadid ja kaldteed, peavad olema sellise suurusega ning paiknema selliselt, et oleks tagatud jalakäijate ja sõidukite ohutu liiklemine ning nende läheduses töötavate töötajate ohutus. Laadimisestakaadid ja kaldteed peavad vastama laaditavate veoste mõõtmetele; − Kui liikumisteel liiguvad sõidukid, tuleb jalakäijatele tagada ohutu liikumisruum; − Kohtades, kus pole võimalik ohutust tagada, tuleb töötamine ja liikumine keelata. Sellised kohad on: − astangualused varinguohtlikud alad; − kukkumisohtlikud kohad kõrge astangu peal; − kohad, kus pole võimalik ohutust tagada. − Ohualad peavad võimaluse korral olema suletud, piiretega varustatud või kaetud nii, et see välistaks alale sisenemise. Astangu kõrgus ei tohi olla suurem, kui on ette nähtud seadmete ja ee passis. Laadurseadmega (ekskavaator) laadimisel autole tuleb kasutada järgmisi helisignaale: ÜKS LÜHIKE - hoiatav signaal, jää seisma, stopp; KAKS LÜHIKEST - transpordivahend võib sõita laadimisele, töö algus; ÜKS PIKK - laadurseade lõpetas laadimise, võib ära sõita, töö lõpp. Autosse võib laadida küljelt või tagant, kopa viimine üle auto kabiini on keelatud. Auto kabiin peab olema kaetud turvakatusega, tagamaks laadimise ajal autojuhi ohutus. Turvakatuse puudumisel peab autojuht laadimise ajaks väljuma kabiinist ning viibima väljaspool ekskavaatori ohutsooni. Auto töötamisel karjääris on keelatud auto liikumine ülestõstetud veokastiga ning jätta autot tõusudele ja langustele, välja arvatud rikke korral. Sellisel juhul peab juht võtma tarvitusele auto iseeneselikku liikumist välistavad abinõud. Auto tagurpidisõidul peab juht pidevalt helisignaali andma. Seadmete hooldust tuleb üldjuhul teha päeval, loomuliku valguse ajal. Kui kaevise ladudest eraldub intensiivselt tolmu, tuleb nende pinnad katta tolmu siduvate ainetega. Esmaabi − Igal liikurmehhanismil peab olema nõuetele vastav esmaabipakend; − Esmaabivahendid peavad olema kättesaadavad kõigile töötajatele; OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 29 − Esmaabi andmiseks õnnetusjuhtumi korral peab töökohal olema kergesti ligipääsetavas ja selgesti märgistatud kohas esmaabikapp (-kapid) koos piisava hulga sidumisvahendite ja muu vajalikuga; − Esmaabikapi sisu tuleb kontrollida vähemalt üks kord kuus, vajadusel esmaabivahendeid uuendatakse või täiendatakse; − Esmaabiväljaõppe saanud töötajate arv ettevõttes, esmaabikappide hulk ning muude esmaabivahendite hulk sõltub ettevõtte struktuurist, töötajate arvust ning töötingimustest; Enam võimalikud riskid liiva- ja kruusa kaevandamisel karjääris: − mehhanismid sõidavad varisemisohtlikule alale ja kutsuvad esile varingu; − kallurautod sõidavad ülestõstetud veokastiga; − ei peeta kinni vajalikest mehhanismide vahekaugustest töötamisel; − autojuhid ei anna eesõigust peateel sõitjatele. Eelpool mainitud riskide ärahoidmiseks (minimiseerimiseks) on vajalik: − riskianalüüsi läbiviimine; − meditsiinilise tervisekontrolli läbiviimine; − tööohutusalase instrueerimise läbiviimine; − tegutsemisreeglite kehtestamine tulekahju või tööõnnetuse korral; − esmaabivahendite olemasolu ja korrashoid, esmaabiandjate koolitus; − isikukaitsevahendite kasutamine; − tööõnnetuste kutsehaiguste uurimine ja analüüsimine; − töökeskkonnaalase informatsiooni edastamise korra kehtestamine; Samuti on vajalik töötajate kõrge töökultuur ja tööde teostamise pidev järelevalve juhtkonna poolt. Tööohutuse üldnõuded hüdrokaevandamisel − Hüdrotranspordi torustik tuleb paigaldada võimalikult sirgjooneliselt ja käänukohtades ankurdada. Torustiku trass tuleb rajada vähemkäidavas piirkonnas. − Tööpiirkond peab olema tähistatud hoiatavate märkidega, mis on asetatud vahekaugusega 40-50 m. − Kõikidel pontooni avadel peavad olema tihedalt suletavad luugid. Avatud luukidega või katmata avadega pontooni korral on ujuva pinnasepumbaga töötamine keelatud. − Hüdropuistangu pind peab olema sellise kaldega, mis tagab sademevee äravoolu. − Hüdropuistangu võimalikus varisemisalas võib teha ainult avariiohtliku olukorra ennetamise ja likvideerimisega seotud töid. − Kui hüdropuistangul avastatakse lihke tundemärke, tuleb kuni vastavate ohutusabinõude rakendamiseni töö katkestada. − Hüdropuistangu külje alumise serva või tugiseina kaugus autoteest ei tohi olla väiksem kui 2,5 m. − Pinnasepumba ja hüdropuistangul töötava seadme juhi vahel peab olema raadio- või telefoniside. OÜ Inseneribüroo STEIGER Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 30 − Pinnasepumba tööpiirkonnas on suplemine keelatud. − Ala, kust toimub hüdropuistangule pesemine peab olema öisel ajal valgustatud. − Hüdropuistangu värskeltuhutud liivaalale minek on keelatud. Mehhanismide viimisel uhutud liivaalale tuleb eelnevalt kontrollida pinnase tihenemist. − Väljauhte kaevu suue tuleb kaitsta kaitsepiirdega. − Pinnasepumba juures peab olema korraga vees vähemalt üks aerudega paat, mis on varustatud päästevahenditega. − Pinnasepump peab olema varustatud tulekaitse- ja päästevahenditega. − Kobesti remontimine töötamise ajal ja paatide paigutamine kobestaja noole alla on keelatud. − Kui kaevise ladudest eraldub intensiivselt tolmu, tuleb nende pinnad katta tolmu siduvate ainetega. Tuleohutuse tagamine Tuleohutuse tagamiseks tuleb järgida tuleohutuse seadusest tulenevaid üldiseid nõudeid. − Töötaja peab rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju; − Teavitama isikute elu ja tervist ähvardavast ohust ettevõtte või asutuse juhti ning Päästeametit; − Rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid; − Tulekahju avastamisel teatama sellest viivitamatult hädaabinumbril 112; − Töötajale tuleb tutvustada tuleohutusnõudeid lähtuvalt tema töö iseloomust ja – kohast; − Töötajatele tuleb tagada tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kättesaadavus ja kasutamisoskus;  Erastvere metskond 297 Erastvere metskond 87 85601:002:0255 28401:001:0303 Mäeotsa N 85603:001:0607 Karjääri 28401:001:0305 Er ast 856 ver 03: em 001 et sko :058 nd 9 88 Pedaku 85603:001:0566 53 5. 12 K-1- 0,5‰ 6‰ 1% - 20, 7‰ , 52 124. 04 124. 03 17 12 5, 9 4. 2. 75 ‰ 12 - 0,5‰ Er - 45, 9‰ 1‰ - 5 ast 603: , 1 4 24. 46 12 ‰ , 4. 44 123. 04 24 K-3 K-2 ver 85 122 1 . 23 47 em . 41 122 et . 001 46 sko - 0,5‰ :059 nd 0 nr8 18176 Piigaste-Sulaoja tee 9 12 2. 85603:001:0690 41 2T al li nn- 603: Tar 85 -0,5‰ tu- -3 Võr 687 001 2, 4‰ u- :0 Luh 1 1 am 9 .4 856 Al 3 aa l a- 03: Var : t ee 001 et jär 061 ve 1% 120. 8 56 1% 122 95, .37 4‰ 104 123 .60 ,6‰ 125 57, .90 0‰ - 34, 126 2‰ .66 126 - 79, .20 Suure-Karjääri 1‰ 125 28401:001:0300 .01 - 0,5‰ 1% Erastvere metskond 90 15 9 127 28401:001:0299 12 8, 6. 3 6‰ 15 .04 2, 8‰ 12 7677 8. ,4‰ 13 0. 35 52 ,8‰ 13 1. 06 2T al li nn- 603: Er Tar 85 ast 01: t 856 u- ver 002: Võr 687 001 em u- : et 0 Luh sko 4 025 am nd aa 296 t ee Männiku 85603:001:0071 Mäeeraldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir -0,5‰ Voolusuund ja kraavi lang lõigul 131.06 Kraav ja kraavi põhja kõrgus 0 40 80 m Tee Suure-Karjääri 28401:001:0300 Katastriüksuse piir, nimi ja tunnus Nähtavuskolmnurkade ala Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Nähtavuskolmnurkade ja Abissaare II liivakarjäär veekõrvalduskraavide Kanepi vald, Põlva maakond asukohaplaan Märkused: Loa omanik Graafiline lisa 3.1/17 AS TREV-2 Grupp 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. Pärnu mnt 463, Tallinn 10916 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 2. Kasutatud Maa-ameti mustvalget põhikaarti (seisuga 18.06.2020) ja katastriüksuse piiriandmeid (seisuga 27.03.2020). OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kristel Veersalu Kuupäev 30.06.2020 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kinnitas Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Töö nr 20/2937  Kristel Veersalu OÜ Inseneribüroo STEIGER Teie 01.07.2020 [email protected] Männiku tee 104 Meie 29.07.2020 nr 15-2/20/21216-4 11216, Tallinn Nõusolek Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projektile Olete esitanud Maanteeametile nõusoleku saamiseks Põlva maakonnas Kanepi vallas Sulaoja külas Karjääri (katastritunnus 28401:001:0305), Pedaku (katastritunnus 85603:001:0566) ja Suure-Karjääri (katastritunnus 28401:001:0300) kinnistutele kavandatud Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekti. Karjääri ja Suure-Karjääri kinnistud asuvad riigitee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru - Luhamaa km 215,0-215,71 kaitsevööndis; Karjääri, Suure-Karjääri ning Pedaku kinnistud asuvad riigitee nr 18176 Piigaste – Sulaoja km 4,95-5,7 kaitsevööndis. Oleme esitanud 09.06.2011 kirjaga nr 19-3/11-00231/058 tingimused kaevandamiseks kinnistutel katastritunnustega 85603:001:0588 ja 85603:001:0008 ning 11.06.2020 kirjaga nr 15-2/20/21216- 2 täiendavad tingimused projekti korrigeerimiseks. OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 20/2937 „Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt“ vastab Maanteeameti tingimustele ning lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks. Liivakarjäärist kaevandamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega: 1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. 2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu kaevandamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 3. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 4. Liivakarjäärist kaevandamisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 5. Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Nõusolek kehtib kaks aastat selle välja andmise kuupäevast. Kui kaevandamisega ei ole selle aja jooksul alustatud, siis palume esitada projekt meile uuesti ülevaatamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. Projekt (Abissaare II liivakarjäär) 2. Graafiline lisa 3-1-17 Tuuli Tsahkna 58073001 [email protected] 2 (2)