Kiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn Edastatud e-postiga: [email protected] Riigihange nr 223289 27.07.2020 VAIDLUSTUS Vaidlustaja: Aktsiaselts Teede Tehnokeskus Registrikood 10701123 Vaidlustaja lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Merit Lind Advokaadibüroo FORT OÜ A.Lauteri 5, 10114 Tallinn Tel 646 4045 E-post: [email protected] Hankija: Maanteeamet Registrikood 70001490 Teelise 4, Tallinn, 10916 E-post: [email protected], [email protected] Kolmas isik: ERC Konsultatsiooni Osaühing Registrikood 10116362 Väike-Ameerika tn 15-9, 10129 Tallinn E-post: [email protected] Vaidlustaja taotlused: 1. Tunnistada kehtetuks Maanteeameti 17.07.2020 otsus nr 1-23/20/593 riigihankes nr 223289 osas, milles sellega (i) lükati tagasi Aktsiaseltsi Teede Tehnokeskus pakkumus ning (ii) tunnistati edukaks ERC Konsultatsiooni Osaühingu pakkumus ja sellest tulenevalt kvalifitseeriti ja jäeti riigihankest kõrvaldamata edukaks tunnistatud pakkuja ERC Konsultatsiooni Osaühing. 2. Mõista RHS § 198 lg 1 alusel hankijalt Aktsiaseltsi Teede Tehnokeskus kasuks välja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv ning lepingulise esindaja kulud (kulude nimekiri esitatakse edaspidi). 1. FAKTILISED ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK 1.1. Maanteeamet (edaspidi hankija) avaldas 08.06.2020 hanketeate, millega alustas avatud hankemenetlusena riigihanget „Teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmis- ja arvutusmetoodika täiendamise uuring“ (viitenumber 223289, edaspidi riigihange). 1.2. Riigihanke vastavustingimuste punktis „Ekspert“ (edaspidi vastavustingimused) kehtestas hankija nõuded hankelepingu täitmisel kasutatavale eksperdile. Nimelt peab eksperdiks esitatud isik olema osalenud vastutava isikuna või eksperdina viimase kümne aasta jooksul, perioodil (06/2010-05/2020), vähemalt ühe uurimistöö lepingu täitmisel, mis käsitles teekatendi tugevuse hindamist mittepurustavate meetoditega, mille tulemusel on avaldatud vähemalt üks teadusartikkel (vastab ETIS klassifikaatoritele 1.1, 1.2, 2.5 või 3.1) ja/või väitekiri ja/või monograafia või vähemalt ühe uurimistöö lepingu täitmisel, mille käigus loodi uus või täiendati olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat teedevõrgu tasandil või on olnud samal perioodil vastutav isik vähemalt ühes teadustöös, sh teaduskraadi omandamise raames, mille käigus loodi uus või täiendati olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat teedevõrgu tasandil. (Vabas vormis dokument). 1.3. Vastavustingimustes sätestas hankija nõude, et pakkuja peab esitama vabas vormis andmed eksperdi osalemise kohta uurimistöö lepingus või andmed teadustöö kohta, milles ekspert on osalenud. Hankija täpsustas andmeid ja dokumente, mida pakkuja peab riigihankes eksperdi vastavuse tõendamiseks esitama, sätestades järgmist: 1.3.1. a) Kui ekspert osales vastutava isikuna või eksperdina uurimistöö lepingu täitmisel, esitab pakkuja osalemise kogemuse tõendamiseks tellija kinnituse, mis peab sisaldama järgmist infot: 1) kinnitust, et nimetatud isik (esitada ees- ja perekonnanimi) on perioodil (märkida: päev/kuu/aasta - päev/kuu/aasta) osalenud (märkida: roll); 2) lepingu nimetust; 3) andmeid, millist teemat uurimistöö käsitles; või 1.3.2. b) Kui ekspert osales vastutava isikuna teadustöös, esitab pakkuja andmed teadustöö nimetuse, lühisisu, koostamise aja ja isiku ülesannete kohta. (Vabas vormis dokument). 1.4. Riigihankel esitasid pakkumuse Aktsiaselts Teede Tehnokeskus (edaspidi vaidlustaja), kelle pakkumuse maksumus oli 34 000 eurot (ilma käibemaksuta), ja ERC Konsultatsiooni Osaühing (edaspidi kolmas isik), kelle pakkumuse maksumus oli 54 700 eurot (ilma käibemaksuta). 1.5. 17.07.2020 korraldusega nr 1-23/20/593 lükati vaidlustaja pakkumus riigihankes tagasi põhjusel, et vaidlustaja pakkumus ei vasta riigihanke vastavustingimuste punktis „Ekspert“ sätestatud tingimustele, ning tunnistati vastavaks ja edukaks kolmanda isiku pakkumus (edaspidi Otsus, lisa Error! Reference source not found.. 1.6. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija Otsus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta on õigusvastane ning sellest tulenevalt on õigusvastane ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine riigihankes ja edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja kvalifitseerimine ja kõrvaldamata jätmine riigihankes. Vaidlustaja ei nõustu hankija Otsuses esitatud põhjendustega ning vaidleb nendele tervikuna vastu. Vaidlustaja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 2.1. Vaidlustaja ekspert Marek Truu vastab riigihanke vastavustingimuste punktis „Ekspert“ sätestatud tingimustele. 2(11) 2.1.1. Vastavustingimuste punkti „Ekspert“ nõuete kohaselt esitas vaidlustaja riigihankes pakkumuse koosseisus vabas vormis andmed nelja lepingu kohta, mille täitmisel vaidlustaja ekspert Marek Truu on osalenud. Ühtlasi esitas vaidlustaja kõigi nelja referentslepingu kohta vastavustingimustes nõutud andmeid sisaldavad tellija (Maanteeameti) kinnitused (vt pakkumuse koosseisus esitatud dokument pealkirjaga „4_1_17-32029548-1 25062020 Väljaminev kiri.bdoc“ ja „4_2_17-32029548-1 25062020 Väljaminev kiri.bdoc“, lisad 2 ja 3). Tellija (Maanteeamet) kinnitas, et vaidlustaja ekspert Marek Truu on osalenud lepingulise kontaktisiku ja projektijuhina neljas uurimistöö lepingus. 2.1.2. 06.07.2020 esitas hankija vaidlustajale e-RHRi vahendusel küsimuse, paludes selgitada, kas hankija saab õigesti aru, et esitatud lepingute nimekirja alusel on pakkuja soovinud tõendada Marek Truu osalemist vastutava isikuna uurimistöö lepingu täitmisel, mille käigus loodu uus või täiendati olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat teedevõrgu tasandil. Jaatava vastuse korral palus hankija vaidlustajal esitada täiendavalt 1) konkreetsed viited vähemalt ühe valminud töö aruande lehekülgedele või punktidele, millest nähtub, et antud töö tulemusel loodi uus või täiendati olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat teedevõrgu tasandil; ja 2) selgitada detailselt, milline oli selle töö tulemusel loodud uus teekatendite seisukorra hindamise metoodika teedevõrgu tasandil või olemasoleva teekatendite seisukorra hindamise metoodika täiendus teedevõrgu tasandil. 2.1.3. Vaidlustaja vastas hankija päringule e-RHR-i vahendusel 09.07.2020 (vt lisa 4). Vaidlustaja selgitas, et loetletud lepingute nimekirja alusel soovib pakkuja tõendada Marek Truu osalemist vastutava isikuna uurimistöö lepingu täitmisel, mille käigus loodi uus või täiendati olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat teedevõrgu tasandil. Nimetatud lepingud vastavad vastavustingimuste punktis „Ekspert“ kehtestatud nõuetele ning pakkuja on selle kohta hankija esitanud kõik riigihankes nõutud andmed ja dokumendid. 2.1.4. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija 06.07.2020 päringus on hankija esitanud vaidlustajale nõude esitada täiendavaid andmeid ja dokumente, mille esitamist ei ole hankija riigihankes nõudnud. Sellegipoolest otsustas vaidlustaja vastuseks hankija päringule edastada 09.07.2020 hankijale täiendavad selgitused esitatud lepingute nimekirjas sisalduva kahe lepingu - „Asfaltkatteid mittepurustava vastuvõtusüsteemi väljatöötamine“ ning „Kattekihtide paksuste mõõtmise mittepurustavate meetodite ülevaade koos mõõtmismetoodika koostamisega ja testimisega pilootobjektidel teostamine“ - kohta (vt lisast 4). 2.1.5. Nii selgitas vaidlustaja lepingu „Asfaltkatteid mittepurustava vastuvõtusüsteemi väljatöötamine“ kohta, et selle uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli täiendada olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat „Riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded“1. Hankija ei ole Otsuses asunud seisukohale, et 1 Kättesaadav: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/ehitus/riigiteede_vastvotukatsetel_mootmiste_metoodika_22_11_16.pdf, vt muuhulgas dokumendi sissejuhatust, mis näitab, et dokumendi koostamisest võttis osa Marek Truu. 3(11)  dokumendi „Riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded“ täiendamisel ei ole lähtutud vaidlustaja viidatud uurimistöö lepingu „Asfaltkatteid mittepurustava vastuvõtusüsteemi väljatöötamine“ täitmisel antud soovitustest, vaid hankija on Otsuses üksnes asunud seisukohale, et see ei ole piisav vastavustingimuste nõuete täitmiseks. 2.1.6. Vaidlustajale jääb arusaamatuks hankija Otsuses esitatud väide, mille kohaselt reguleerib dokument „Riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded“ üksnes kõikide tee-ehituse objektide vastuvõtuks vajalike hindamiseks teostatavaid mõõtmisi, kuid mitte Maanteeameti poolt hallataval teedevõrgul teede seisundi hindamiseks teostatavaid mõõtmisi (hankija hinnangul on dokumendi eesmärgiks teekatendi ehitusliku kvaliteedi hindamine ehitusobjektidel, mitte laiemalt teede kvaliteedi hindamine teedevõrgu tasandil). 2.1.7. Konkreetne dokument on küll koostatud tagamaks eeskätt riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel kasutatavate IRI, FWD, haardeteguri ja maaradariga jäävpoorsuse mõõtemetoodikate ja katseseadmete seaduslikkust ning loomaks ühtlased tingimused kõikide Maanteeameti tee-ehituse objektide vastuvõtuks, kuid sisaldab tasasusindeksite mõõtmist, haardeteguri mõõtmist, teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmist, jäävpoorsuse mõõtmist maaradariga ja ohutusnõudeid sõidukile ja mõõtjale (s.t. nõudeid nii tee vastuvõtul kui ka tee seisundi kontrollimisel, sh nõudeid seadmetele, mõõtmise metoodika kirjeldust, nõudeid mõõtmisandmete töötlemisele ja esitamisele). 2 Seega reguleerib antud dokument Maanteeameti poolt hallataval teedevõrgul teede seisundi hindamiseks teostatavaid mõõtmisi ning selles sisalduva metoodika alusel on võimalik mõõtmisi teostada nii konkreetsete tee-ehituse objektide vastuvõtmiseks kui nende seisundi hindamiseks pärast vastuvõtmist. 2.1.8. Asjaolu, et nimetatud dokumendi („Riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded“) pealkirja kohaselt on tegemist tee-ehituse objektide pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodikatega, ei muuda olematuks asjaolu, et dokumendis sisalduv mõõtmise ja kontrolli metoodika ja selle nõuded on sobivad kasutamiseks nii konkreetsetele tee-ehituse lepingutele tingimuste/nõuete kehtestamisel Maanteeameti poolt, nende tee-ehituse objektide (teede) vastuvõtmisel teede nõuetele vastavuse kontrollimisel kui ka tee-ehituse objektide vastuvõtmise järgselt kasutuses olevate teede jätkuva seisundinõuetele vastavuse hindamise kontrollimisel. Nimetatud dokumendi alusel hinnatakse ka pärast tee vastuvõtmist selle vastavust garantiitingimustele ning mõõdetakse kasutuses oleva tee seisundit eesmärgiga teha kindlaks, kas on vajalik teha uusi investeeringuid tee ehitusse. Nimetatud metoodika on kasutatav kogu teedevõrgu tasandil ja reguleerib Maanteeameti poolt hallataval teedevõrgul seisundi hindamiseks teostatavaid mõõtmisi. 2.1.9. Arvestades kõnealust vaidlustaja eksperdi osalusel ja lepingus „Asfaltkatteid mittepurustava vastuvõtusüsteemi väljatöötamine“ esitatud soovituste alusel koostatud tee seisundi kontrollimise metoodika sisu ning kasutatavust nii teedevõrgu kui konkreetse tee-ehituse objekti tasandil, saanuks Maanteeamet uuringus antud 2 Nii näiteks on punktis 4käsitletud laiemal tasandil teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmiste teostamist langeva raskusega koormusseadme (FWD-seadmega). 4(11)  tulemused kirja panna ka mis tahes üldisemalt pealkirjastatud dokumenti. Vaidlustaja ei kontrolli seda, missuguse pealkirja ja skoobiga dokumentidesse Maanteeamet tema esitatud ettepanekud otsustab lülitada. Maanteeametil on võimalik metoodilisi ettepanekuid rakendada erinevate dokumentide (kvaliteedinõuded, juhised, vastuvõtueeskiri jms) kaudu või ka otse lepingutes (tehnilises kirjelduses). Olukorras, kus konkreetsed vaidlustaja töö tulemusena valminud ettepanekud on kasutatavad ja kasutusel ka üldisemal tasemel, ei saa vaidlustaja pakkumust tagasi lükata põhjendusega, et hankija ei ole sellist üldisemat kõikehõlmavat metoodika-dokumenti teedevõrgu tasandi tarbeks koostanud, vaid rakendab praktikas sama metoodikat erinevates olukordades nii teedevõrgu kui konkreetse tee nõuetele vastavuse kontrollimisel. Antud juhul on Maanteeamet ainult viimase tegevuse jaoks otsustanud eraldi juhendi koostada (ja sedagi pigem põhjusel, et Maanteeametil oleks ehitusettevõtjatele võimalik lepingutes hõlpsasti tee kvaliteedile nõudeid kehtestada).3 2.1.10. On selge, et konkreetsed teed on osa teedevõrgust, mistõttu on põhjendamatu asuda seisukohale, et nende suhtes kasutatav metoodika ei ole käsitletav teedevõrgu tasandil kasutatava metoodikana. Puudub alus väita, et mingile osale kogumist koostatud hindamismetoodika ei ole osa kogu kogumi metoodikatest. Vaidlustaja uurimislepingu tulemused on kasutatavad nii teedevõrgu kui konkreetsete teede seisundi hindamisel. Hankija ei ole põhjendanud, milles täpselt seisneb teedevõrgu tasandil tee seisundi hindamise erinevus võrreldes teedevõrgu osaks olevate teede seisundi hindamisega nii nende vastuvõtmisel kui pärast seda ning mis osas täpsemalt ja miks ei ole vaidlustaja osalusel koostatud metoodika teedevõrgu tasandil kasutatav. 2.1.11. Hankija on põhjendanud vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist ka asjaoluga, et kõnealune referentsleping käsitles ainult asfaltkatete hindamist, kuid see on vastavalt Majandus- ja taristuministri poolt 05.08.2015 määrusega nr 106 kehtestatud „Tee projekteerimise normidele“ vaid üks osa katendist. Hankija seisukoht, et sel põhjusel ei vasta vaidlustaja ekspert hankes kehtestatud vastavustingimustele, on väär. 2.1.12. Vastavustingimuste kohaselt piisas sellest, kui vaidlustaja ekspert on osalenud uurimistöö lepingu täitmisel, mille käigus täiendati olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat. Riigihankes kehtestatud tingimustest ei tulene, et teekatendite seisukorra hindamise metoodika täiendamine pidanuks toimuma tervikuna kogu teekatendi seisukorra hindamise metoodika muutmise või täiendamise vormis, vaid tingimuse täitmiseks piisas vaid olemasoleva metoodika täiendamisest – s.t. et tingimustele vastab ka selline leping, mille tulemusena on täiendatud mis tahes aspekti/elementi/nüanssi olemasolevas teekatendi seisundi hindamise metoodikas. Ühe konkreetse katendi osaks oleva kihi (antud juhtumil asfaltkate) ulatuses metoodika täiendamine on käsitletav olemasoleva teekatendi seisundi hindamise metoodika täiendamisena. Hankija vastupidine seisukoht kujutab endast pärast riigihankes pakkumuste esitamise tähtpäeva uute kitsendavate tingimuste kehtestamist, mis riigihanke alusdokumentidest ei tulene. 3 Ka käesoleva riigihanke tehnilise kirjelduse punkti 1 viimase lõigu kohaselt on tellitava uurimustöö peamine eesmärk varasemalt teostatud FWD mõõteandmeid aluseks võttes selgitada teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmistulemuste teisendamise metoodika paikapidavust ning esitada ettepanekud metoodika täiendamiseks. See, kas ja missuguses dokumendis või mil viisil hankija hiljem need ettepanekud metoodika täiendamiseks praktikasse rakendab, ei ole enam lepingut täitva ettevõtja kontrolli all. Seega saab ettevõtja vaid piirduda ettepanekute tegemisega metoodika täiendamiseks asjakohases ulatuses. 5(11) 2.1.13. Vaidlustaja viitas oma selgitustes hankijale ka asjaolule, et samas uurimistöös antud soovitusi on kasutatud ka Maanteeameti dokumendis „Geoloogiliste uuringute juhis“ 4 kirjeldatud maaradariga mõõtmise metoodika väljatöötamisel ning see on kasutatav nii teedevõrgu kui konkreetsete teede seisundi kindlakstegemisel. Arusaamatuks jääb hankija väide, mille kohaselt ei võta hankija arvesse vaidlustaja uurimistöös antud soovitustega arvestamist kolmandas dokumendis, sest sel juhul ei ole sisuliselt tegemist teekatendi seisukorra hindamise metoodika täiendamisega. 2.1.14. Vaidlustaja rõhutab, et puudub üks konkreetne dokument, mis oleks käsitletav ühtse teekatendi kui terviku seisukorra hindamise metoodikana. Hankija ei ole ühtegi konkreetset dokumenti ka riigihanke vastavustingimustes sellena määratlenud. Seega jääb tervikuna arusaamatuks, mida hankija peab silmas „kolmanda dokumendina“ olemasoleva teekatendi seisukorra hindamise metoodika suhtes ning millel selline eristus põhineb. Arvestades asjaolu, hankija ei saa riigihankes pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva asuda omal algatusel uusi vastavustingimusi ja piiranguid kehtestama, on selline vahetegu antud juhul õigusvastane. 2.1.15. Teekatendi kui terviku seisukorra hindamise metoodika koosneb paljude selle osade (sh teekatendi erinevate kihtide, teedevõrgu osaks olevate teede jne) suhtes rakendatavatest mõõtmise metoodikatest ning dokumentidest, kus iga osa kohta on käsitletud mingeid nõudeid ja hindamismetoodikaid. Samuti moodustavad teekatendite seisundi hindamise metoodika selle erinevate osade seisundi mõõtmise jaoks vajalikeks tegevusteks kasutatavad metoodikad (nii näiteks ei ole seisundi hindamise metoodikana käsitletav üksnes teekatendi tugevuse mõõtmise metoodika, vaid selleks on ka teekatendi või selle mõne osa paksuse, tasasuse, tekstuuri, kandevõime mõõtmise metoodika ja muude omaduste mõõtmise metoodikad). Nii on Eestis teekatendite seisukorra hindamise metoodikad laiali järgnevates erinevates dokumentides/uuringutes/juhistes/tehnilistes kirjeldustes, mis seisundi hindamise metoodikat ühel või teisel viisil käsitlevad (mitteammendav loetelu): 1) Teekatendi seisundi hindamise metoodikat käsitlevad järgmised dokumendid: a. „Kattekihtide paksuste mõõtmise mittepurustavate meetodite ülevaade koos mõõtmismetoodika koostamisega ja testimisega pilootobjektidel teostamine“; b. „Geotehniliste uuringute juhis", mis käsitleb maaradariga mõõtmise metoodikat teede rekonstrueerimise eelsete uuringute teostamisel, Maanteeamet 2018; c. "Teekatendite tugevuse hindamise metoodilised alused Eesti teekatendite hoiu süsteemis (EPMS), Tallinna Tehnikaülikool", A. Aavik 2003 (doktoritöö); d. "Riigiteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostatavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded", Maanteeamet 2016. 4 Kättesaadav: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/projekteerimine/geotehniliste_uuringute_juhis.pdf, vaidlustaja on ekslikult selgitustes viidanud sellele kui „Geoloogiliste uuringute juhis“, kuid õige dokumendi pealkiri on „Geotehniliste uuringute juhis“ (2018). 6(11)  2) Lisaks teostatakse käesoleval hetkel Maanteeameti tellimusel järgmisi teekatendi seisundi hindamise töid, mille puhul on metoodika kirjeldatud kõnealuste lepingute sõlmimiseks korraldatud hankemenetlustes Maanteeameti poolt (mitteammendav loetelu): a. Kattega teede defektide inventeerimine 2019-2021 aastal; b. Teekatte tasasuse ja tekstuuri mõõtmine ning mõõtmisandmete töötlemine 2020 - 2022 aastal; c. Projekteerimisobjektide ja eelmisel aastal valminud katendite kandevõime mõõtmine ja mõõtmisandmete töötlemine 2020. aastal; d. Teekatte kandevõime mõõtmine ja mõõtmisandmete töötlemine 2020-2022 aastal. 2.1.16. Hankija ei ole riigihankes konkretiseerinud, et vastavustingimuste täitmiseks peab pakkuja ekspert olema tingimata koostanud ühe eelnimetatud dokumentidest, vaid piisab sellest, kui eksperdi uurimistöö lepingu tulemuste alusel on teekatendi seisundi hindamise osaks olevat metoodikat täiendatud, s.t. mis tahes dokumenti, mida kasutatakse praktikas teedevõrgu osaks olevate teede mis tahes osade (näiteks konkreetse tee või katendi või konkreetse katendikihi) mingi omaduse mõõtmiseks ja kindlakstegemiseks, sest selline tegevus on hädavajalik osa teekatendi seisundi kindlaksmääramisel (sõltumata sellest, kas mõõtmise eesmärgiks on teha kindlaks konkreetse tee või kogu teedevõrgu seisund). Seega peab hankija riigihankes arvestama kõikide dokumentidega, mis seisundi hindamise metoodikaid sisaldavad, ning hankijal puudub alus asuda pakkumuste vastavuse kontrollimise käigus seisukohale, et arvesse läheb vaid mingi konkreetne dokument (kas ülalviidatud nimekirjast või hoopis muu). Vastasel juhul asub hankija sisuliselt tagantjärgi pakkumuste vastavuse kontrollimise faasis kehtestama uusi kitsendavaid vastavustingimusi, mis riigihanke alusdokumentidest ei tulene ja mis on seega lubamatu. 2.1.17. Kui hankija soovinuks eksperdi kogemust kontrollida tema osaluse läbi üksnes selliste uurimislepingute täitmisel, mille raames koostati konkreetne dokument või mitte raames täiendati konkreetset dokumenti, pidanuks hankija selle selgesõnaliselt ka vastavustingimustes sätestama, kusjuures hankija pidanuks arvestama, et viitamisel konkreetsele dokumendile ei tohi hankija eelistada pakkujat, kes konkreetse dokumendi koostas, sest tegemist oleks põhjendamatu konkurentsi piiramisega. Konkurentsi tagamise põhimõttest tuleb lähtuda ka käesolevas riigihankes kehtestatud vastavustingimuste sisustamisel – nimetatud põhimõttega on vastuolus hankija kitsendav tõlgendus, mis võimaldab vastavaks tunnistada ainult selle pakkuja pakkumuse, kelle ekspert koostas konkreetse dokumendi, mida hankija pakkumuste vastavuse kontrollimisel silmas pidada võib, kuid mida hankija vastavustingimustes ei konkretiseerinud. 2.1.18. Hankija on ka Otsuses hoidunud selgelt välja toomast, missuguse konkreetse teekatendite seisukorra hindamise metoodika dokumendi koostamine või täiendamine pidi toimuma eksperdi osalusel teostatud uurimislepingu täitmise tulemusena. 2.1.19. Vaidlustaja tugines eksperdi kogemuste tõendamisel ka lepingule „Kattekihtide paksuste mõõtmise mittepurustavate meetodite ülevaade koos 7(11)  mõõtmismetoodika koostamisega ja testimisega pilootobjektidel teostamine“ 5 . Nimetatud uuring oli tellitud Maanteeameti poolt eesmärgiga selgitada kattekihtide paksuse mõõtmise võimalusi mittepurustavalt, hinnates selliste meetodite funktsionaalsust, rakendatavust jne ning koostada sobiv mõõtmismetoodika ja testida selle toimivust reaalsetel ehitusobjektidel. Töö käigus koostatud kattekihtide mittepurustava mõõtmise metoodika on kasutatav teekatte seisundi hindamisel, kusjuures metoodika on rakendatav kõigi asfalt- ja tsementbetoonist katte ja alusekihtide ning muude seotud või sidumata kihtide paksuse määramiseks. Hankija ei ole Otsuses asunud seisukohale, et vaidlustaja ei ole kõnealuse lepingu alusel metoodikat täiendanud, vaid hankija on Otsuses üksnes asunud seisukohale, et see ei ole piisav vastavustingimuste nõuete täitmiseks. 2.1.20. Nimelt on hankija Otsuses asunud seisukohale, et nimetatud leping ei täida vastavustingimustes kehtestatud nõudeid, sest ehkki töö käigus koostati elektromagnetilise seadmega katete paksuste mõõtmise metoodika, on hankija hinnangul metoodika kasutatav vaid üksikute kihtide paksuse määramisel, sest teekatte paksuse puhul on tegemist vaid ühe teekatendi kihti kirjeldava parameetriga. Lisaks leidis hankija, et uurimistöö keskendus ehitusaegse tööde kvaliteedi hindamisele, mitte juba valmis ja ekspluatatsioonis oleva tee konstruktsioonide seisukorra hindamisele. 2.1.21. Sarnaselt ülal lepingu „Asfaltkatteid mittepurustava vastuvõtusüsteemi väljatöötamine“ osas selgitatuga on vaidlustaja seisukohal, et lepingu „Kattekihtide paksuste mõõtmise mittepurustavate meetodite ülevaade koos mõõtmismetoodika koostamisega ja testimisega pilootobjektidel teostamine“ täitmisel loodud metoodika on käsitletav olemasoleva teekatendite seisundi hindamise metoodika täiendamisena, sest selle alusel on täiendatud teekatendi kui terviku osaks oleva teekatte (ja sõltuvalt katendi paksusest ka kogu teekatendi) paksuste mõõtmise metoodikat, mis on kasutatav teedevõrgu tasandil. Hankija rakendab praktikas nimetatud metoodikat teekatendi seisundi hindamiseks6, kuid nimetatud dokument ei ole kuidagi piiratud objekti tasandil kasutamisega. 2.1.22. Teekatte seisundit iseloomustavad näitajad (sh paksus) iseloomustavad ka tee enda seisundit. Näiteks juhul, kui teekatte ülakihis on puudused, saab asuda seisukohal, et tee või teekatend ei vasta seisundinõuetele ning seega on potentsiaalselt vaja täiendavaid investeeringuid. Seega on ka teekatte kui teekatendi ühe kihi parameetrite mõõtmise metoodika kujundamisel tegemist teekatendi seisundi mõõtmise metoodika täiendamisega. Sama metoodika on kasutatav, sõltumata sellest, kas mõõtmise eesmärgiks on tuvastada teede seisundit konkreetsete investeeringuvajaduste kindlakstegemiseks, tee-ehitustööde objektidele nõudeid kehtestada ja nõuetelevastavust kontrollida või kontrollida ekspluatatsioonis olevate teede seisundi jätkuvat vastavust seisundinõuetele pärast ehitustööde vastuvõtmist. 5 Kättesaadav: https://www.mnt.ee/sites/default/files/survey/161130_katte_paksuse_metoodika_uuring_2016_ar uanne.pdf 6 Muuhulgas on seda tehtud järgmistel riigi teedevõrku kuuluvatel teedel: (i) 2019: maantee nr 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa km 142.2 - 146.9; (ii) 2018: maantee nr 5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru km 157.3 -159.0; (iii) 2018: maantee nr 22 Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva km 25.93 – 30.00; (iv) 2018: maantee nr 13114 Kalma-Mustvee mnt km 4.96-7.15. 8(11) 2.1.23. Veelgi enam, Maanteeamet eksib, leides Otsuses, et dokument käsitleb vaid ühe teekatendi kihi – täpsemalt teekatte – paksuse mõõtmist. Nimelt saab kõnealuse uurimistöö metoodikaga mõõta sügavamalt, sh kogu teekatendi paksust, ning hinnanguid saab anda kogu teedevõrgu kohta. Lepingu „Kattekihtide paksuste mõõtmise mittepurustavate meetodite ülevaade koos mõõtmismetoodika koostamisega ja testimisega pilootobjektidel teostamine“ alusel uurimistöös esitatud metoodika ei käsitlenud üksikut kattekihti, vaid sobib kuni 35 cm paksuse katendi paksuse mõõtmiseks (vt näiteks tabel uurimistöö lk-l 23 osas „Seadmed ja reflektorid“, milles käsitletakse maksimaalset mõõte sügavust 35 cm). See tähendab, et sõltuvalt konkreetse teekatendi paksusest saab uurimistöö metoodikaga mõõta ka kogu teekatendi paksust, mitte ainult selle kattekihi paksust (vt ka lk 22 punkt 3 „Kattekihtide mittepurustava mõõtmise metoodika“, mille teises lõigus on märgitud, et see tehnoloogia on rakendatav kõigi asfalt- ja tsementbetoonist katte ja alusekihtide ning muude seotud või sidumata kihtide paksuse määramiseks). Sama uurimistöö lk-l 22 osas „Mõõtemeetodi kirjeldus“ selgitatakse, et antud meetod võimaldab mõõta ühe või mitmete kihtide paksust. 2.1.24. Eeltoodust lähtuvalt vastab vaidlustaja ekspert riigihankes kehtestatud vastavustingimuste nõuetele ning puudub alus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks. Hankija põhjendused vaidlustaja uurimistööde mittearvestamisel lähtuvad kriteeriumitest, mida ei olnud riigihankes ette nähtud. Hankija on asunud tagantjärgi alusetult kitsendama riigihankes kehtestatud nõudeid ning püüab neid pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis muuta. Isegi juhul, kui vaidlusalune vastavustingimus oleks mitmetimõistetav (mida see vaidlustaja hinnangul ei ole), tuleks seda sisustada viisil, mis tagab hankemenetluse konkurentsile avatuse. Vastavustingimuste täitmiseks piisab antud juhtumil sellest, kui pakkuja ekspert on täitnud uurimislepingut, mille alusel täiendati (mis tahes ulatuses ja aspektis) teekatendi (mis tahes osa) seisundi (mis tahes parameetri/omaduse) hindamise (sh mõõtmise) metoodikat, mis on sobiv kasutamiseks teedevõrgu tasandil (s.t. metoodika kasutamine ei ole konkreetse ehitusobjekti spetsiifiline, vaid seda saab kasutada mis tahes teedevõrgu osal). 2.1.25. Vaidlustaja peab vajalikult täiendavalt rõhutada, et hankija on vastavustingimustes nõudnud konkreetsete dokumentide ja andmete esitamist eksperdi vastavustingimuste nõuete täitmise tõendamiseks. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija 06.07.2020 päringus on hankija esitanud uusi nõudeid andmete ja dokumentide esitamisele vastavustingimuste nõuetele vastavuse tõendamiseks – s.t. hankija päringus esitatud nõue, mille kohaselt tuleb iga uurimistöö aruande lk täpsusega näidata, et antud töö tulemusel loodi uus või täiendati olemasolevat teekatendite seisukorra hindamise metoodikat teedevõrgu tasandil, läheb oluliselt kaugemale riigihankes kehtestatud nõudest esitada vabas vormis andmed koos tellija kinnitusega uurimistöö lepingute kohta, mida vaidlustaja on teinud. Hankija ei saa selgituste küsimisel asuda kehtestama uusi andmete ja dokumentide esitamise nõudeid, mida vastavustingimused ei sisalda, ega nende andmete ja dokumentide alusel või puudumisel lükata pakkumust tagasi. 2.1.26. Veelgi enam, hankija on vastavustingimustele vastavuse kontrollimisel piirdunud üksnes pakkuja esitatud andmetele vastuväidete otsimisega, kuid ei ole seejuures Otsuses suutnud isegi selgesõnaliselt määratleda, milline on see konkreetne olemasolev teekatendi seisundi hindamise metoodika teedevõrgu tasandil, mille täiendamist hankija silmas peab, mis on vastavustingimuste kohaselt hankija jaoks piisava olemasoleva 9(11)  metoodika täienduse ulatus ning täpselt millisel alusel rajaneb hankija seisukoht, et metoodika osa täiendamine (nii teedevõrgu osa kui teekatendi osa tasandil, samuti osade parameetrite/omaduste osas) ei ole käsitletav olemasoleva metoodika täiendamisena. 2.1.27. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine riigihankes olnud õigusvastane. 2.2. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane ja sellest tulenevalt on ka edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud kolmanda isiku kvalifitseerimine ja kõrvaldamata jätmine riigihankes õigusvastane. Vaidlusaluses riigihankes on hankelepingu sõlmimise kriteeriumiks madalaim hind. Vaidlustaja pakkumus oli riigihankes esitatud pakkumustest madalaima maksumusega. Võttes arvesse, et vaidlustaja pakkumuse õigusvastase tagasilükkamise tõttu tunnistati edukaks maksumuselt järgmine, s.t. kolmanda isiku pakkumus, on kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus samuti õigusvastane tulenevalt riigihankeõiguses kehtivast otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest. Kui hankija Otsus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta tunnistatakse kehtetuks, tuleb tunnistada kehtetuks ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. Samal põhjusel on õigusvastased ka kolmanda isiku kui riigihankes õigusvastaselt edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused, sest need on loogilises järgnevuses kolmanda isiku pakkumuse õigusvastase edukaks tunnistamise otsusega. 2.3. Vaidlustaja õiguste rikkumine ja Otsuse õigusvastasus 2.3.1. RHS § 185 lg 1 kohaselt võib pakkuja vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. RHS § 185 lg 2 p-de 6 ja 7 kohaselt võib pakkuja vaidlustada pakkumuse tagasilükkamise ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse. 2.3.2. Vaidlustaja seadusega kaitstud huvi antud asjas on osaleda seaduslikult läbiviidud hankemenetluses eesmärgiga osutuda edukaks ning sõlmida riigihanke tulemusel hankeleping. Vaidlustaja pakkumuse õigusvastane tagasilükkamine ja sellest tulenevalt maksumuselt järgmise pakkumuse esitanud kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine (ja sellega loogilises järgnevuses olev kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsus) piirab vaidlustaja õigust ja huvi sõlmida riigihanke tulemusena hankeleping. Samuti piirab see vaidlustaja vabadust tegeleda oma tegevusvaldkonnas ettevõtlusega ning osutada teenuseid riigihanke tulemusena sõlmitava hankelepingu alusel. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Vandeadvokaat Merit Lind kinnitab, et on käesolevas asjas vaidlustaja lepinguline esindaja, ning tõendab seda esitatud volikirjaga. 3.2. Esindaja palub kõik menetlusdokumendid saata e-posti aadressile: [email protected]. 3.3. Vaidlustaja soovib asja läbivaatamist vaidlustuskomisjoni istungil ja sellest lepingulise esindaja kaudu osa võtta. 3.4. Riigihangete registris avaldatud riigihanke üldandmete kohaselt ei ole eeldatav maksumus võrdne ega ületa rahvusvahelist piirmäära. Vaidlustuselt on tasutud riigilõiv summas 640 eurot. 10(11) Lisad: 1) Maanteeameti 17.07.2020 korraldus nr 1-23/20/593 - KONFIDENTSIAALNE (mitte edastada kolmandale isikule vaidlustajat puudutavas osas); 2) 4_1_17-32029548-1 25062020 Väljaminev kiri.bdoc - KONFIDENTSIAALNE (mitte edastada kolmandale isikule); 3) 4_2_17-32029548-1 25062020 Väljaminev kiri.bdoc - KONFIDENTSIAALNE (mitte edastada kolmandale isikule); 4) Vaidlustaja vastus hankija päringule e-RHR-i vahendusel (09.07.2020) – KONFIDENTSIAALNE (mitte edastada kolmandale isikule); 5) volikiri; 6) riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Merit Lind Vandeadvokaat Vaidlustaja lepinguline esindaja 11(11) -864235 -144145 Maanteeamet (Hankija) Meie 28 .07 .2020 nr 12.2-10/ 161 e-post: [email protected] ; [email protected] ERC Konsultatsiooni OÜ (Kolmas isik) e-post: [email protected] Vaidlustuse teade Teatame, et AS Teede Tehnokeskus on esitanud vaidlustuse riigihankes „ ⁠ Teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmis- ja arvutusmetoodika täiendamise uuring “ (viitenumber 223289 ) enda pakkumuse tagasilükkamise, ERC Konsultatsiooni OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise ning tema kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsus t ele (v aidlustus lisatud ) . Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 192 lõike 5 alusel kaasab vaidlustuskomisjon esitatud vaidlustuse menetlusse kolmanda isikuna ERC Konsultatsiooni OÜ . RHS § 194 lõigete 5 ja 6 alusel palume Hankijal ja Kolmandal isikul kolme tööpäeva jooksul, st hiljemalt 31 .07 .2020 , esitada vaidlustuskomisjonile kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mis pole kättesaadavad riigihangete registrist. Samuti palume selgelt eristada menetlusosaliste ärisaladust sisaldavaid andmeid ja dokumente (olemasolul). Tulenevalt RHS § 194 lõikest 4 ei ole Maanteeametil õigust sõlmida selles riigihankes lepingut käesoleva teate saamisest kuni RHS §-s 201 sätestatud tingimuse saabumiseni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige Lisa: vaidlustus