Emajõe Veevärk AS taotlus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni-torustiku paigaldamiseks 45 Tartu-Räpina-Värska

Töökirjeldus SISUKORD 1 ÜLDOSA ........................................................................................................................................................ 2 1.1 PROJEKTI EESMÄRK .................................................................................................................................... 2 1.2 OBJEKTI ASUKOHT ...................................................................................................................................... 2 1.3 OLUKORRA KIRJELDUS................................................................................................................................ 3 1.4 LÄHTEÜLESANNE ........................................................................................................................................ 3 1.5 VEE- JA REOVEE VOOLUHULK ..................................................................................................................... 3 1.6 PROJEKTALA EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED ..................................................................................... 3 1.7 ÜLDINE ÜLEVAADE TEOSTATAVATEST TÖÖDEST ........................................................................................ 3 1.8 TEOSTATAVAD TÖÖD .................................................................................................................................. 4 1.9 PRIORITEEDID PROJEKTI LUGEMISEL ........................................................................................................... 4 2 PROJEKTEERIMISE LÄHTEMATERJALID ........................................................................................ 5 2.1 ALUSPLAAN ................................................................................................................................................ 5 2.2 TEHNILISED TINGIMUSED JA LÄHTEDOKUMENDID....................................................................................... 5 2.3 STANDARDID JA JUHENDID.......................................................................................................................... 5 2.4 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID ...................................................................................................................... 6 3 TÖÖOHUTUS ............................................................................................................................................... 7 4 EHITUSTÖÖD.............................................................................................................................................. 8 4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID ................................................................................................................ 8 4.2 EHITUSTÖÖDE ÜLDISED KVALITEEDINÕUDED ............................................................................................. 8 4.3 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ................................................................................. 8 4.4 TÖÖD ELEKTRI ÕHULIINIDE KAITSEVÖÖNDIS .............................................................................................. 8 4.5 TÖÖTAMINE TELIA EESTI AS LIINIRAJATISTE KAITSEVÖÖNDIS ................................................................... 9 4.6 MAAKASUTUS- JA EHITUSPÕHIMÕTTED MAAPARANDUSSÜSTEEMI MAA-ALAL............................................ 9 4.7 LIIKLUSKORRALDUS ................................................................................................................................... 9 4.8 KATETE EEMALDAMINE .............................................................................................................................. 9 4.9 TEGEVUSED RIIGIMAANTEEL JA MAANTEE KAITSETSOONIS ........................................................................ 9 4.10 KAEVETÖÖD......................................................................................................................................... 11 4.11 TORUSTIKE PAIGALDUS AVATUD KAEVIKUS......................................................................................... 11 4.12 TORUSTIKE PAIGALDUS KINNISEL MEETODIL ....................................................................................... 12 5 KATETE TAASTAMINE .......................................................................................................................... 13 5.1 ÜLDIST...................................................................................................................................................... 13 5.2 HALJASTUSE TAASTAMINE ........................................................................................................................ 13 6 TEOSTUSDOKUMENTATSIOON .......................................................................................................... 14 6.1 GIS ANDMETE KOGUMINE NING ESITAMINE .............................................................................................. 14 7 NÕUDED MATERJALIDELE ................................................................................................................. 15 7.1 ÜLDNÕUDED ............................................................................................................................................. 15 7.2 SURVETORUD, TORULIITMIKUD................................................................................................................. 15 7.3 SIIBRID, MAAKRAANID, TAGASILÖÖGIKLAPID, SPINDLIPIKENDUSED, KAPED............................................. 16 7.4 KIILSIIBRID ............................................................................................................................................... 17 7.5 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID ................................................................................................................ 17 8 TORUSTIKU KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ............................................................. 18 8.1 VEETORUSTIKU LÄBIPESU JA DESINFITSEERIMINE ..................................................................................... 18 8.2 SURVETORUSTIKE SURVEKATSE................................................................................................................ 18 Töö nr: 02-04-20-VK. Tartu mnt 1 kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Melliste küla, Kastre vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 14.07.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 1/19 Töökirjeldus 1 ÜLDOSA 1.1 Projekti eesmärk Projekti eesmärgiks on Tartu mnt 1 kinnistu ühendamine Melliste küla ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooniga, milleks on ette nähtud: 1. Projekteerida veetoru alates olemasolevast DN100 malm torust kinnistu piirini; 2. Projekteerida survekanalisatsioonitoru alates olemasolevast De90 PE torust kinnistu piirini; 3. Projekteerida veevarustuse ja survekanalisatsiooni liitumispunktid. 1.2 Objekti asukoht Projekti asukohaks on Melliste küla. Torustik rajatakse Järve tee 1 ja 1a ning osaliselt ka maantee Tartu-Räpina-Värska (nr 45) teemaale. Projektala Joonis 1. Projektala asukoha plaan Töö nr: 02-04-20-VK. Tartu mnt 1 kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Melliste küla, Kastre vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 14.07.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 2/19 Töökirjeldus 1.3 Olukorra kirjeldus Käesoleval ajal on Tartu mnt 1 kinnistu veevarustus ja kanalisatsioon lahendatud lokaalselt, kuid kinnistu torustikud on amortiseerunud ning kuuluvad perspektiivselt likvideerimisele (OÜ Raamprojekt, töö nr 1969). Kvaliteedinõuetele vastav joogivesi on kinnistule võimalik tagada veevarustuse ühendustorustiku rajamise abil Melliste küla veevärgiga alates Järve tee 2 kinnistu juures asuvast veetorustikust. Reovesi on võimalik ära juhtida surveliselt Järve tee 1a kinnistul asuvasse survekanalisatsioonitorustikku. 1.4 Lähteülesanne Käesoleva projekti eesmärk on anda tehniline lahendus Tartu mnt 1 kinnistu veevarustuse liitumispunkti ja ühendustorustiku rajamiseks alates Järve tee 2 juures asuvast DN100 malm torust ning kanalisatsiooni liitumispunkti ja ühendustorustiku rajamiseks alates Järve tee 1a kinnistul asuvast PE De90 survetorust kuni Tartu mnt 1 kinnistu piirini. 1.5 Vee- ja reovee vooluhulk Tartu mnt 1 kinnistul asub kauplusehoone, mis on perspektiivselt ette nähtud rekonstrueerida. Lähtuvalt kinnistusiseste veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrkude projektist (OÜ Raamprojekt, töö nr 1969) on kinnistu: Arvutuslik majandus-joogivee vajadus:  Vooluhulk ööpäevas Q=0,8 m3/ööp  Vooluhulk tunnis Q=0,3 m3/h  Hetkevooluhulk q=0,8 l/s Arvutuslik kanalisatsiooni vooluhulk projekteeritavale kinnistule:  Vooluhulk ööpäevas Q=0,8 m3/ööp  Vooluhulk tunnis Q=0,3 m3/h  Hetkevooluhulk q=2,5 l/s 1.6 Projektala ehitusgeoloogilised tingimused Käesoleva töö lähteülesandes ei olnud ette nähtud ehitusgeoloogiliste uuringute teostamist. Ehitise rajamisel tuleb arvestada ehitusalal ilmnevate tegelike geoloogiliste tingimustega. Kui töövõtja peab vajalikuks saada täiendavat infot aluspinnaste kohta, peab ta tegema täiendavaid uuringuid. 1.7 Üldine ülevaade teostatavatest töödest Projekti raames on ette nähtud liitumispunktide väljaehitamine ja vee- ning survekanalisatsiooni ühendustorustiku rajamine Tartu mnt 1 kinnistu tarbeks. Rajatav veetorustik ühendatakse olemasoleva DN100 malmist ühisveevärgi torustikuga Järve tee 2 kinnistu juures maantee teemaal. Rajatav survekanalisatsioonitorustik ühendatakse olemasoleva PE De90 ühiskanalisatsiooni torustikuga Järve tee 1a kinnistul. Töövõtjal tuleb teostada järgmised tööd (kaasaarvatud, kuid mitte vaid nimetatud töödega piiritletud), k.a materjalide tarne:  torustike ning kaevude ehitus ja rekonstrueerimine; Töö nr: 02-04-20-VK. Tartu mnt 1 kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Melliste küla, Kastre vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 14.07.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 3/19 Töökirjeldus  taastamis- ja haljastustööd. Töövõtja poolt teostatavad peamised tööd torustike rajamisel on järgmised: kõigi lammutustööde teostamiseks ja ehitusplatsi puhastamiseks (ka puude mahavõtmiseks), torustike asukoha mahamärkimiseks, kaevetööde ja kuivendustööde elluviimiseks, kraavkaeviku toestuse rajamiseks, torustike aluse ja tagasitäite tegemiseks, tagasitäite ning rajatiste all ja ümber vajalike veetõrjetööde teostamiseks, mullete rajamiseks, väljakaevatud pinnase eemaldamiseks ja äraveoks, torustike tugitarindite rajamiseks, torustike tarnimiseks ja nende paigaldamiseks vajalikule sügavusele (k.a. siibrite jm juurdekuuluva paigaldamine), kaevude ja kambritega ühendamiseks, olemasolevate torustikega ühendamiseks, torustike läbipesuks, TV-uuringuks, katsetamiseks ja desinfitseerimiseks, rajatiste ja teede aluse pinnase tihendamiseks, teekallete rajamiseks, teekatete ja kõnniteede taastamiseks (või ümberehitamiseks), pinnaseläbindustöödel vajaliku tihenduse teostamiseks, kogu mittesobiva materjali äraveoks, ehitusplatsi korrastamiseks ja muude Joonistel näidatud ja omanikujärelevalve poolt tööde lõpetamiseks nõutud seotud ja asjaomaste tööde teostamiseks vajaliku tööjõu mobiliseerimine ning seadmete, masinate ja materjalide tagamine ning ehitus- rekonstrueerimis- ja taastamistööde läbiviimine. Tööd hõlmavad ka kõiki Joonistel ja Töökirjelduses äratoodud kanalisatsiooni- ja veetorustike majaühenduste ehitamist. 1.8 Teostatavad tööd Projektipiirkonna ligikaudsed torustike pikkused on esitatud alljärgnevas tabelis: Nimetus Ühik KOGUS Veetorustik m 233 Surveline kanalisatsioonitorustik m 11 Torustikud kokku 244 1.9 Prioriteedid projekti lugemisel Vastuolude ilmnemisel Töökirjelduses, Joonistel ja Töömahuloendites esitatud info vahel tuleb lähtuda eelkõige Töökirjelduses esitatust, seejärel Joonistel esitatust ning seejärel Töömahuloendites esitatust. Torustike asendiplaanil ja pikiprofiilil esitatud info lahknevuse korral tuleb lähtuda pikiprofiilist. Peamiste materjalide loetelu tuleb käsitleda kui informatiivset abimaterjali pakkumuse koostamise hõlbustamiseks. Töö nr: 02-04-20-VK. Tartu mnt 1 kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Melliste küla, Kastre vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 14.07.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 4/19 Töökirjeldus 2 PROJEKTEERIMISE LÄHTEMATERJALID 2.1 Alusplaan Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Koostanud Geodeesia OÜ, aprill 2020 a. Töö nr 2207. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH- 2000 süsteemis. 2.2 Tehnilised tingimused ja lähtedokumendid Projekteerimistöödele on väljastatud järgmised tehnilised tingimused: 1. Projekteerimistööde lähteülesanne. AS Emajõe Veevärk, 04.03.2020. 2. AS Emajõe Veevärk üldised tehnilised tingimused vee- ja kanalisatsioonitorustike ning reoveepumplate projekteerimiseks ning ehitamiseks, 04.02.2020 a. 3. Nõuded vee- ja kanalisatsiooniprojekti koostamisele riigitee nr 45 teemaal ja kaitsevööndis. Maanteeamet, 06.05.2020 nr 15-2/20/22452-2. 4. Tartu mnt 1 kauplusehoone ehitusprojekt. Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgud. Põhiprojekt. OÜ Raamprojekt, töö nr 1969. 5. Tartumaa, Kastre vald, Melliste küla, Järve tee 2 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt. II osa Teedeehitus ja liikluskorraldus. Põhiprojekt. Palmpro OÜ ja Teede Kavand OÜ, töö nr 221. 2.3 Standardid ja juhendid Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid:  EVS 932-2017 – Ehitusprojekt  EVS 835:2014 – Hoone veevärk  EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk  EVS 846:2013 – Hoone kanalisatsioon  EVS 848:2013 – Väliskanalisatsioonivõrk  EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine;  EVS 843:2016 – Linnatänavad (ptk 10: Tehnovõrgud)  RIL 77-2013 - Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.  MaaRYL 2010. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid;  MTM 17.07.2015 määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile  MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee ehitamise kvaliteedinõuded  KeM 31.07.2019 määrus nr. 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1  KeM 16.12.2005 a. määrus nr.76. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndite ulatus.  MTM 13.07.2018.a määrus nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele  Tööinspektsiooni juhend Kaeva ohutult 2002 Töö nr: 02-04-20-VK. Tartu mnt 1 kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Melliste küla, Kastre vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 14.07.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 5/19 Töökirjeldus Töövõtjal tuleb arvestada kõigi projekteerimis- ja tehnilisi tingimusi väljastanud ning kooskõlastusi andnud ametkondade, kinnistuomanike jne märkustega. 2.4 Täiendavad kriteeriumid Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast on arvestatud 1,0 m kaablite alla, drenaažitorude sügavuseks 1,5m toru põhja. Juhul, kui olemasolevad teadmata sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel sügavustel kui eelnevat kirjeldatud, siis tuleb vajadusel projektlahendust korrigeerida ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist projekteerija poolt. Võimalikud täiendavad kulud ehitustööde osas katab täielikult Töövõtja. Töövõtja peab arvestama asjaoluga, et olevate vee- ja kanalisatsioonitorustike asukohad, sügavused ja läbimõõdud võivad olla erinevad projektis näidatust. Enne projekteeritud veetorustiku väljaehitamist tuleb Töövõtjal veenduda olemasolevate torustike asukohtade õigsuses. Töövõtjal tuleb olemasoleva torustiku asukoht, sügavus ja läbimõõt täpsustada ehitustööde käigus ning vajadusel korrigeerida projektlahendust. Töö nr: 02-04-20-VK. Tartu mnt 1 kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Melliste küla, Kastre vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 14.07.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 6/19 Töökirjeldus 3 TÖÖOHUTUS Kõikidel ajutistel ja korralistel töödel tuleb rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et töölised, tavakodanikud ega keskkond ei oleks ohustatud. Alati tuleb juhinduda Eesti Vabariigi Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Töövõtja personal peab olema tööohutuse alal instrueeritud. Ohutusjuhendid peavad olema allkirjastatud iga Tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse parendamiseks Töövõtja kontrolli all olevatel ehitusplatsidel. Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku. Tööohutust kontrollib omanikujärelevalve. Kõik tööohutusalased rikkumised tuleb kajastada igakuises aruandluses. Ajutistel ega lõpetatud töödel ei tohi olla omadusi, mis ohustaksid hooldepersonali või teisi vastavat juurdepääsuõigust omavaid isikuid. Kaitsepiirded, elektriohutuse vahendid, termoisolatsioon, mürasummutusvahendid, hoiatussildid, ohutusvärvid ja muud sarnased meetmed peavad olema rakendatud. Töö nr: 02-04-20-VK. Tartu mnt 1 kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Melliste küla, Kastre vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 14.07.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 7/19 Töökirjeldus 4 EHITUSTÖÖD 4.1 Seadusandlus ja standardid Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on Töövõtja vastutusel. 4.2 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded Torustike rajamisel tuleb juhinduda RIL77 nõuetest. Kui käesolevas töökirjelduses või joonistel toodud nõuded on nimetatud nõuetest rangemad, on ülimuslikud töökirjelduses või joonistel toodud nõuded. 4.3 Üldised juhised ja nõuded tööde teostamiseks Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb Töövõtjal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. Projekteeritud torustik koosneb veetorustikust ja survelisest kanalisatsioonitorustikust. Projekteeritud veetorustik rajatakse valdavalt kinnisel meetodil suundpuurimise abil. Torustike paiknemine asendiplaanil ja survetorustike sõlmede skeemid on esitatud joonisel AS-01, torustike pikiprofiil joonisel PR-01. Asendiplaanil näidatud suundpuurimise kaevikute asukohad ja mõõtmed on orienteeruvad ning võivad muutuda ehitustööde käigus lähtuvalt kasutatavast tehnoloogiast ja ehitusgeoloogilistest tingimustest konkreetsel lõigul. Vee ühendustorustik on projekteeritud PE De50 RC PN10 survetorudest, liitumispunktis PE De40 PN10 torust. Järve tee 2 kinnistu juures tuleb projekteeritud ühendustorustik ühendada olemasoleva malmist DN100 ühisveevärgi torustikuga. Tartu mnt 1 kinnistu piirile (kuni 0,5 m väljapoole) rajatakse veevarustuse liitumispunkt, st maakraan (koos pikendatud spindli, isoleeritud toru, hülsi ja malmkaanega), toru pikendatakse kuni kinnistu piirini ja suletakse elekterkeevis otsakorgiga. Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 2,1 m mõõdetuna maapinnast toru peale. Kanalisatsiooni ühendustorustik on projekteeritud PE De90 PN10 survetorudest. Järve tee 1a kinnistul tuleb projekteeritud ühendustorustik ühendada olemasoleva PE De90 ühiskanalisatsiooni torustikuga. Tartu mnt 1 kinnistu piirile (kuni 0,5 m väljapoole) rajatakse kanalisatsiooni liitumispunkt, st maasiiber (koos pikendatud spindli, isoleeritud toru, hülsi ja malmkaanega), toru pikendatakse kuni kinnistu piirini ja suletakse elekterkeevis otsakorgiga. Survekanalisatsioonitorustiku minimaalne rajamissügavus on 2,1 m mõõdetuna maapinnast toru peale. Projekteeritud torustikud ristuvad madalpinge- ja sidekaablitega ning drenaažitorustikega. 4.4 Tööd elektri õhuliinide kaitsevööndis Projekteeritud vee- ja kanalisatsioonitorustik paikneb kohati madalpinge (alla 1 kV) õhuliinide kaitsevööndis. Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Töö nr: 02-04-20-VK. Tartu mnt 1 kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Melliste küla, Kastre vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 14.07.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 8/19 Töökirjeldus Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. Süvendades olemasolevat pinnast õhuliini mastidest lähemal kui 1m ja sügavamale kui 1m, tuleb ette näha mastide toestamine. Tööde teostamine leppida kokku Elektrilevi OÜ esindajaga. 4.5 Töötamine Telia Eesti AS liinirajatiste kaitsevööndis Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja Telia Eesti AS´ile kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Tööde teostamine Telia liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud sidevõrgu haldaja poolt väljastatud tööloa alusel. Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud. Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud torustikuga on esitatud Joonisel L-02. 4.6 Maakasutus- ja ehituspõhimõtted maaparandussüsteemi maa-alal Ehitustööde piirkond jääb osaliselt Melliste maaparandussüsteemi (ehitise kood 2104610020050001) maa-alale. Tööde piirkonnas paiknevad drenaažitorud, mille eeldatavad sügavused ristumisel projekteeritud veetoruga on esitatud joonisel AS-01 ja PR-01. Torude täpne sügavus tuleb täpsustada ehitustööde käigus. Ehitustööde käigus tuleb vältida maaparandussüsteemi kahjustamist. Juhul, kui projekteeritud tööde käigus kahjustatakse drenaažitoru, tuleb olemasolev dreen asendada osaliselt plastdreeniga. 4.7 Liikluskorraldus Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus vastavalt tee omaniku juhistele. Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele. 4.8 Katete eemaldamine Katete eemaldamisel järgida tee omaniku nõudeid ning Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013. 4.9 Tegevused riigimaanteel ja maantee kaitsetsoonis Projektiga kavandatakse vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitust maantee nr 45 Tartu-Räpina- Värska km 16,73-16,96 kaitsevööndis ning osaliselt maaüksuse piires (teemaal). Torustike ristumisi maanteega ei ole ette nähtud. Valdavalt on planeeritud survetoru rajamine kinnisel meetodil (sh maantee mahasõidul Järve tänavasse). Projektlahenduse koostamisel on arvestatud, et teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud paigaldatakse sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustata tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne). Töö nr: 02-04-20-VK. Tartu mnt 1 kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Melliste küla, Kastre vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 14.07.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 9/19 Töökirjeldus Kaevetööde teostamisel tuleb arvestada tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Kohtades, kus kaeviku serv ulatub lähemale kui 1 m tee muldkeha alumisest servast, tuleb ehituskaevikud toestada (teostamise vajadus näidatud joonisel AS-01). Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud ning ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Kõrghaljastuse lähedusse tehnovõrgu projekteerimisel tuleb arvestada puude ja võsa likvideerimisega kui kaeviku serv satub lähemale kui 1,0 meetrit puu tüvest. Teemaal olevate puude ja võsa likvideerimine tuleb kooskõlastada ainult kohaliku omavalitsusega, kui tegu pole kaitsealuste puudega. Teemaalt väljapool oleva kõrghaljastuse likvideerimine tuleb kooskõlastada maaomaniku ja kohaliku omavalitsusega. Siibrid, maakraanid, kontrollkaevud paigaldada üldjuhul väljapoole teemaad, kaugusele, mis ei takista teehoiutöid tee kaitsevööndis. Kaevud, kaped ja siibrid jms, mis erandkorras jäävad teemaale või mille välisserv jääb ca 1,0 m kaugusele teemaa välispiirist (veesõlm V-1 kape kaas), tuleb uputada, kaaned paigalda vähemalt 30 cm maapinnast allapoole. Ehitustööde järgselt tuleb tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastada, demonteeritud paigaldised/rajatised utiliseerida ning kahjustatud riigitee rajatised, kraavid, truubid, mulle ning teekate taastada. Taastatud riigitee teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku teehoiuväliste tööde loa väljastamiseks. Ehitaja peab taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja nõusoleku ehitamiseks tee kaitsevööndis. Loa taotlusele tuleb lisada Maanteeameti liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ ning Maanteeameti peadirektori 14.11.2018.a käskkirjaga nr 1-2/18/458 kehtestatud juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“. Kõik vajadusel eemaldatud tee konstruktsioonid tuleb taastada vastavalt „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr 101) nõuetele ja/või teeomaniku poolt esitatud täiendavatele nõuetele. Peale tehnovõrgu paigaldamist teemaa Töö nr: 02-04-20-VK. Tartu mnt 1 kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Melliste küla, Kastre vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 14.07.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 10/19 Töökirjeldus korrastada ja haljastus taastada kasvumulla ning murukülviga vastavalt Maanteeameti juhendis „Teetööde tehniline kirjeldus“ peatükk nr 9 Maastikukujundustööd toodud kvaliteedinõuetele. Riigitee piirides on projektist kõrvalekalded (asukoht, tehnoloogia) keelatud. 4.10 Kaevetööd Torustik on ette nähtud rajada osaliselt lahtise kaevikuga. Toestatud kaeviku põhja miinimumlaius on 1,0 m ja toestamata kaevikul 1,2 m. Kaeviku seinad tuleb rajada piisava nõlvusega või toestada, et oleks tagatud tööohutus ja välistatud kõrvalasuvate hoonete ja /või maantee muldkeha kahjustamine. Kaevetöödel tuleb arvestada aluspõhja kivimi (liivakivi) esinemise võimalusega projektipiirkonnas, mistõttu kaevetööd hõlmavad kaevamist igas pinnases. Tee/tänava alt tuleb olemasolev ja tagasitäiteks mittesobilik pinnas ära vedada selleks ette nähtud ladestamispaika. Mittesobilik pinnas asendada tagasitäiteks sobiliku pinnasega - tihendatava tagasitäiteliivaga. Pinnasevee olemasolu korral tuleb kogu kaeviku lahtioleku ajal teostada veetõrjet. Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnases ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel ehituskaeviku lõigul. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine ehituskaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning ehituskaeviku tagasitäite tihendamist. Ehituskaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavid) on lubatav ainult vastava kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Kaeviku seinad tuleb vajadusel toestada. Toestuse viis tuleb valida sõltuvalt kaeviku sügavusest ja pinnase liigist. Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Ehituskaevik tuleb Töövõtjal toestada ka juhul, kui omanikujärelevalve peab seda vajalikuks. Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2005 juhistest. Pinnasetöödel järgida MaaRYL 2010 juhendit ning toru aluse, tasanduskihi rajamisel ja tagasitäite tegemisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013. Aluskiht, tasanduskiht ja algtäide tuleb tihendada 95% tiheduseni. Lõpptäide tuleb liikluspiirkonnas tihendada minimaalselt 98% tiheduseni. Tihendamiseks tuleb kasutada mehaanilisi seadmeid. Ehituskaevikute tüüpristlõiked on näidatud Joonisel L-01 ja L-02. 4.11 Torustike paigaldus avatud kaevikus Plasttorustike paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15° C. Plasttorude ja toruarmatuuri paigaldamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013. Töö nr: 02-04-20-VK. Tartu mnt 1 kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Melliste küla, Kastre vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 14.07.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 11/19 Töökirjeldus Kõrvuti paiknevate torude välispindade horisontaalne vahekaugus peab olema vähemalt 200 mm. Kaeviku servast peab toru jääma vähemalt 400 mm kaugusele. Kaevuseina ja toru vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 mm. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust. Projekteeritud torudevaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100 mm. Kaeviku tüüpristlõiked on toodud joonisel L-01. Vee- ja kanalisatsioonitoru kohale, 0,3-0,4 m kõrgusele toru pealispinnast piki toru telge, paigaldada märkelint. Survetorustikele paigaldada traadiga märkelint. Kinnisel meetodil paigaldatud survetoru korral kasutada märketrossi. 4.12 Torustike paigaldus kinnisel meetodil Projekteeritud veetorustik rajatakse valdavalt kinnisel meetodil suundpuurimise abil. Kinnisel meetodil toru rajamisel kasutatakse selleks otstarbeks ettenähud ja vastavalt markeeritud toru (PE 100 RC), mis peab olema kaetud spetsiaalse kaitsekihiga. Suundpuurimise kaevikute orienteeruvad asukohad on näidatud asendiplaanidel. Töövõtja võib ise määrata kaevikute asukohad sõltuvalt kasutatavast puurimistehnikast. On eeldatud, et ehitajale teadaolev geoloogiline ja geodeetiline informatsioon on piisav sobiva torude suundpuurimise seadmestiku valikuks. Juhul, kui Töövõtja peaks tööde käigus siiski kohtama takistusi või ettenägematuid raskusi, tuleb tööd peatada ning teavitada viivitamatult omanikujärelevalvet, et olukorda hinnata ja vajadusel kaevikute asukohti ning toru rajamise meetodit täpsustada. Puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamist nii, nagu on näidatud joonistel. Juhtsüsteem peab võimaldama torustiku paigaldamist 5 cm täpsusega nii vertikaal- kui horisontaalsuunas. Tõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatavale torule, ei tohi ületada lubatud tõmbejõudu. Suundpuurimisel ülejääva puurimislahuse eemaldamise eest vastutab Töövõtja. Puurimise stardikaevik peab olema rajatud piisava suurusega mahutamaks liigset puurimislahust (bentoniiti). Bentoniidi valgumine haljasaladele ja/või tänavaaladele ei ole lubatud. Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (PE) ühendatakse elekter- või põkk-keevisega. Ühendused peavad vastama tootja soovitustele ja survekatsele PN10. Töö nr: 02-04-20-VK. Tartu mnt 1 kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Melliste küla, Kastre vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 14.07.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 12/19 Töökirjeldus 5 KATETE TAASTAMINE 5.1 Üldist Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Kate taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus omanikujärelevalve poolt. Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti. Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Katete taastamisel tuleb lähtuda järgmistest õigusaktidest:  Kastre valla (endise Mäksa valla) heakorra- ja kaevetööde eeskiri;  Eesti standard EVS 901;  MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded;  Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (MA peadirektori 23.12.2015.a. käskkiri nr 0314);  Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (MTM 13.07.2018.a määrus nr 43). Katete taastamise tüüpristlõiked on esitatud Joonisel L-01. 5.2 Haljastuse taastamine Murukatte taastamisel tuleb muruseemne kulu arvestada vähemalt 20–30 g/m². Kasutatav muruseemne segu peab vastavalt kasutuskohale olema kas varjutaluvus või tallamiskindel. Kasutatava kasvupinnas peab olema sõelutud ning selle omadused peavad sobima vastava muruseemne kasvuks. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm. Pinnas, mida kasutatakse haljastuses, ei tohi sisaldada kive, klompe, taimi, juuri ja muud kõrvalist materjali, samuti õlijäätmeid ja muid aineid, mis on kahjulikud taimedele. Töö nr: 02-04-20-VK. Tartu mnt 1 kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Melliste küla, Kastre vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 14.07.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 13/19 Töökirjeldus 6 TEOSTUSDOKUMENTATSIOON Töövõtja peab ette valmistama kasutusloa väljastamiseks vajalikud dokumendid vastavalt majandus- ja taristuministri 04.09.2015 määrusele nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“. Teostusmõõdistused peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ning Tellija erinõuetele. 6.1 GIS andmete kogumine ning esitamine Kõikide Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud rajatiste/ehitiste kohta tuleb koos teostusjoonistega (teostusjoonise aruandega) esitada Tellijale GIS andmestik (exeli tabel) vastavalt GIS andmestiku täitmise juhendile (AS Emajõe Veevärgile esitatavate teostusjooniste nõuded), mis on saadaval AS Emajõe Veevärk kodulehel. Töö nr: 02-04-20-VK. Tartu mnt 1 kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Melliste küla, Kastre vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 14.07.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 14/19 Töökirjeldus 7 NÕUDED MATERJALIDELE 7.1 Üldnõuded Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja esitama Omanikujärelevalvele kasutatavate materjalide ja toodete kohta nõutud informatsiooni (sertifikaadid, vastavustunnistused, paigaldusjuhendid, katsete tulemused jne) vastavalt seadusandlusele ja Tellija Tingimustele. Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja toodete nõuetekohasuse tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid CE-märgistuse osas. Vajadusel võib Omanikujärelevalve nõuda materjalide ja toodete kohta täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Tellija Tingimustele. Materjalide kasutamiseks tuleb saada Omanikujärelevalve kirjalik nõusolek. Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema uued. Materjalide transport, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjalid tuleb asendada. Asendamisega seotud kulud kannab tööde teostaja. Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjaliga ajas säilivalt markeeritud. Standardi tähis peab olema kantud torule. Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustiku paigaldamiseni. Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Omanikujärelevalve kirjalikul nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse. 7.2 Survetorud, toruliitmikud Veetorustiku rajamisel kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms) peavad sobima joogiveevõrgus kasutamiseks ja survekanalisatsioonitorustiku rajamisel kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms) peavad sobima reoveevõrgus kasutamiseks. Joogiveetorustikuna kasutatavad torud ja toruliitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad olema valmistatud materjalist, mida aktsepteerib Terviseamet. Töövõtja esitab Omanikujärelevalvele sellekohase dokumendi koopia. Torustikuga ühendatavad liitmikud ja armatuur peavad survekindluse, materjali ning pinnakäsitluse poolest sobima antud torustikule ja täitma materjalidele esitatud üldisi nõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Survetoru materjaliks on PE (polüetüleen), mis peab vastama standardile EN12201. Kõik survetorud, survetorude liitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile (ühenduse surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass). Lahtise kaevikuga rajatavate torustike korral kasutada PE-100 materjalist survetorusid, mille surveklass peab olema vähemalt PN10, SDR17 ja rõngasjäikus vähemalt SN8 (8 kN/m2). Survetoru paigaldamisel kinnisel meetodil ilma kaitsehülsita või survetoru paigaldamisel olemasoleva toru sisse tuleb kasutada PN10 PE100 RC toorainest valmistatud survetorusid. Töö nr: 02-04-20-VK. Tartu mnt 1 kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Melliste küla, Kastre vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 14.07.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 15/19 Töökirjeldus PE-torud ja nende plastdetailid tuleb ühendada elekterkeevismuhvidega või põkk-keevitusega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama standardile EN12201-3 ja olema sobivad SDR17-SDR33 torude ühendamiseks. Põkk-keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud. Mehaaniliste koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine on keelatud. Kõik survetoru liitmikud (torukolmikud, muhvid, äärikud jne) peavad olema kasutatava toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid jms). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile DIN30677. Kaevudes on lubatud plast ja malm detailide kõrval kasutada ka roostevabast terasest detaile. PE-torude ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega). Ühendus malm- ja terastoruga – rajatava PE veetoru ühendamisel olemasoleva malm- või terastoruga kasutada vastavat tõmbekindlat tolerantsliitmiku. Ühendus kinnistu sisese torustikuga – rajatava PE veetoru ühendamisel olemasoleva toruga tuleb kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt. 7.3 Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped Tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standarditele DIN3352. Siibrite äärikute vahe peab vastama standardile DIN3202. Äärikud ja poldipesad peavad vastama standardile ISO 7005-2 (BS4504, DIN2501) Siibrite ja tagasilöögiklappide korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga GGG 400 – DIN1693. Maakraanid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile DIN3352 ja olema PE torule sobivate tõmbekindlate muhvliitmikega. Plastist maakraanid (POM) peavad vastama standardile EN1074-1 ja EN1074-2. Siibrid, tagasilöögiklapid ja maakraanid (välja arvatud plastist) peavad olema seest ja väljast kaetud korrodeerumist takistava epoksiidkattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile DIN30677. Siibrite ja maakraanide kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse tihenduspinnaga). Võllühendused peavad olema tehtud malmist GGG. Maa-alused pikendused peavad olema kaetud spetsiaalse bituumenkattega kastiga ning malm GG kaanega. Siibrite ja maakraanide spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest (X20Cr13). Maa-aluste siibritele ja maakraanidele tuleb paigaldada spindlipikendused. Spindlipikendused peavad olema roostevabast terasest südamikuga ning teleskoopilised. Spindlipikenduse kate peab olema hermeetiline ning eemaldatava korgiga. Katte ülaosa peab olema veekindel. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel. Kaped peavad olema kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. Siibrid ja maakraanid peavad sulguma päripäeva. Töö nr: 02-04-20-VK. Tartu mnt 1 kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Melliste küla, Kastre vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 14.07.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 16/19 Töökirjeldus 7.4 Kiilsiibrid Kiilsiibrid peavad vastama järgnevatele miinimumnõuetele:  spindlid peavad olema roostevabast terasest (X20Cr13);  O-rõngad materjalist NBR;  spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas;  tagumine tihend materjalist EPDM;  korpus ning kate malmist GGG, seest ja väljast 250 µm epoksiidkate vastavalt standardile DIN30677;  lametihend materjalist EPDM;  siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab jõu spindlil ning vähendab jõumomenti);  kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse tihenduspinnaga);  DIN2501 äärikud;  reovee puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama materjali NBR. 7.5 Kinnitusvahendid, tihendid Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad olema valmistatud roostevabast terasest A4, tugevusklass 8.8. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2 seibiga. Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN681-1. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS367612 ja SBR tihendid standardile SS367611. Töö nr: 02-04-20-VK. Tartu mnt 1 kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Melliste küla, Kastre vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 14.07.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 17/19 Töökirjeldus 8 TORUSTIKU KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad ülevaatused ja kontrollid. Kontrollidest tuleb eelnevalt teatada omanikujärelevalvele piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Torustike katsetused ja kontrolltoimingud teostatakse lähtuvalt standarditest ja juhenditest ning omanikujärelevalve ettekirjutustest. 8.1 Veetorustiku läbipesu ja desinfitseerimine Ehitatud veetorustikule tuleb teostada torustiku läbipesu. Läbipesu tuleb teostada hüdrantide ja/või selleks ettenähtud läbipesu kaevude kaudu. Pärast veetorustiku läbipesu tuleb torustikust võtta veeproov, et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusele nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Torustiku rajamisel peab olema tagatud võimalus veetorustiku desinfitseerimiseks. Veetorustik tuleb desinfitseerida juhul, kui pärast torustiku läbipesu võetud veeproovi tulemused ei vasta Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Veetorustik desinfitseeritakse kloorilahusega (konsulteerida kohaliku tervisekaitsetalitusega). Kasutusse antav torustik tuleb pärast desinfitseerimist desinfitseerivast lahusest puhastada. 8.2 Survetorustike survekatse Paigaldatud survetorustikele (s.h. kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühendused) tuleb teha survekatse, mis on kokkuvõtlikult ära toodud allpool. Surveproov tuleb töövõtjal korraldada omanikujärelevalve juuresolekul. Katse teostamisel ei tohi ehituskaevikus töötada. Samuti ei tohi surveproovi teha avatud ehituskaevikuga. Survetorustike survekatse tehakse kõikidele rajatud survetorustikele (sh survekanalisatsioonitorustik), mille pikkus on vähemalt 10 m. Plasttorudele sooritatakse kaks katsetust:  Enne survekatset tuleb täita torustik veega (torustikust peab õhk saama täielikult eemaldatud), tõsta torustikus rõhk 10 baarini ja jätta see regulaarse jälgimise alla orienteeruvalt ööpäevaks venima, vajadusel ka pikemaks ajaks. Rõhu langemisel alla 8 baari tuleb rõhku uuesti tõsta 10 baarini. Töövõtjal tuleb protseduuri korrata seni kuni rõhk stabiliseerub.  Survekatse viiakse üldjuhul läbi torustiku venimise lõppedes stabiliseerunuks jäänud rõhul (˃8 baari), Omanikujärelevalvel on õigus kohaldada rangemaid nõudeid, näiteks nõuda kõrgemat katserõhku ja või pikemat katseperioodi. Survekatse kestvuseks on 1 tund, rõhu vähenemine pole lubatud. Survekatse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Töö nr: 02-04-20-VK. Tartu mnt 1 kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Melliste küla, Kastre vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 14.07.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 18/19 Töökirjeldus Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel. Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii töövõtja kui omanikujärelevalve poolt. Kõik kontrollimisega seotud kulud kannab töövõtja. Töö nr: 02-04-20-VK. Tartu mnt 1 kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Melliste küla, Kastre vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 14.07.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 19/19   Kristjan Karabelnik Alkranel OÜ Teie 17.06.2020 [email protected] Riia 15b Meie 17.07.2020 nr 15-2/20/22452-4 51010, Tartu Vee- ja kanalisatsiooniprojekti kooskõlastamine riigitee nr 45 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud vee- ja kanalisatsioonirajatiste paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Riigitee nr 45 km 16,94-16,96 tehnovõrgu kulgemine riigitee alusel maal, km 16,72-16,94 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Alkranel OÜ töö nr 02-04-20-VK „Tartu mnt 1 kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Riigitee nr 45 teelõik km 16,595-16,870 oli liiklusohtliku koha likvideerimise objekt 2018. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2018. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. 2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – Riigimaa kasutusõiguse taotlemine – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 3.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 8. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 020420VK_TP_VK-6-03_v01_JoonL02.pdf 020420VK_TP_VK-6-02_v01_JoonL01.pdf 020420VK_TP_VK-6-01_v01_JoonisPR01.pdf 020420VK_TP_VK-4-01_v01_JoonisAS01.pdf 020420VK_TP_VK-3-01_v01_Tookirjeldus.pdf IKÕ_45_A4.pdf Peeter Uibo 5159766 [email protected] 2 (2)