Lääne-Harju Vallavalitsus Teie 07.07.2020 nr 6-1/58-9
[email protected]
Rae 38 Meie 31.07.2020 nr 15-2/20/31667-2
Lääne-Harju vald, 76806, Paldiski,
Harju maakond
Seisukohtade väljastamine Laululinnu ja
Metsalinnu kinnistute detailplaneeringu
koostamiseks
Olete teavitanud Maanteeametilt Laululinnu ja Metsalinnu kinnistute detailplaneeringu
(katastritunnused 29501:007:1074 ja 29501:007:1073, edaspidi Planeering) algatamisest.
Planeering on algatatud Lääne-Harju Vallavalitsuse 22.06.2020 korraldusega nr 612.
Planeeringu eesmärk on maatulundusmaa kruntideks jagamine, sihtotstarbe muutmine,
ehitustingimuste määramine ja kergliikluseks maa reserveerimine.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11395 Laulasmaa–Lohusalu km 1,428–1,484. Riigitee
keskmine ööpäevane liiklussagedus on 712 autot.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame
seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 1,200 Rahuranna tee
ristumiskohast. Täiendavaid ristumiskohti riigiteedelt mitte planeerida.
Vastavalt Keila Vallavalitsuse 07.06.2012 korraldusega nr 405 kehtestatud Rahuranna
maaüksuse detailplaneeringule on juurdepääs Laululinnu ja Metsalinnu kinnistutele ette
nähtud Rahuranna teelt mööda pinnaseteed juurdepääsuservituudi seadmisega Rahuranna tee
6 ja Rahuranna tee 8 kinnistutele.
2. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas
tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub
väljakujunenud hoonestusjoon.
4. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus
siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringutega
5. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh
väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada
sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Normide tabelist 7.5.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
7. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja riigiteele
vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja taristuministri
05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel
rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval
planeeringujoonisel.
8. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba
ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude
paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid
tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
9. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise
lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee
koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete
juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee
kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.
10. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust
piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS §
72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.
11. Maanteeamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms.
13. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,
parkla jms.
14. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu
koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning
planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed
häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra
normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata
joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee
omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks.
16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile
nõusoleku saamiseks.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
2 (3)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Hans Keskrand
59819102
[email protected]
3 (3)