Emajõe Veevärk AS taotlus vee-ja survekanalisatsiooni-torustiku paigaldamiseks 22158 Elva-Kintsli

Töökirjeldus SISUKORD 1 ÜLDOSA ........................................................................................................................................................ 2 1.1 PROJEKTI EESMÄRK .................................................................................................................................... 2 1.2 OBJEKTI ASUKOHT ...................................................................................................................................... 2 1.3 OLUKORRA KIRJELDUS................................................................................................................................ 2 1.4 LÄHTEÜLESANNE ........................................................................................................................................ 3 1.5 VEE- JA REOVEE VOOLUHULK ..................................................................................................................... 3 1.6 PROJEKTALA EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED ..................................................................................... 3 1.7 ÜLDINE ÜLEVAADE TEOSTATAVATEST TÖÖDEST ........................................................................................ 3 2 PROJEKTEERIMISE LÄHTEMATERJALID ........................................................................................ 3 2.1 ALUSPLAAN ................................................................................................................................................ 3 2.2 TEHNILISED TINGIMUSED JA LÄHTEDOKUMENDID....................................................................................... 3 2.3 STANDARDID JA JUHENDID.......................................................................................................................... 4 2.4 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID ...................................................................................................................... 4 3 TÖÖOHUTUS ............................................................................................................................................... 4 4 EHITUSTÖÖD.............................................................................................................................................. 5 4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID ................................................................................................................ 5 4.2 EHITUSTÖÖDE ÜLDISED KVALITEEDINÕUDED ............................................................................................. 5 4.3 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ................................................................................. 5 4.4 LIIKLUSKORRALDUS ................................................................................................................................... 5 4.5 KATETE EEMALDAMINE .............................................................................................................................. 6 4.6 TEGEVUSED RIIGIMAANTEEL JA MAANTEE KAITSETSOONIS ........................................................................ 6 4.7 KAEVETÖÖD ............................................................................................................................................... 7 4.8 TORUSTIKE PAIGALDUS AVATUD KAEVIKUS ............................................................................................... 7 5 KATETE TAASTAMINE ............................................................................................................................ 8 5.1 ÜLDIST........................................................................................................................................................ 8 6 TEOSTUSDOKUMENTATSIOON ............................................................................................................ 8 6.1 GIS ANDMETE KOGUMINE NING ESITAMINE ................................................................................................ 8 7 NÕUDED MATERJALIDELE ................................................................................................................... 8 7.1 ÜLDNÕUDED ............................................................................................................................................... 8 7.2 SURVETORUD, TORULIITMIKUD................................................................................................................... 9 7.3 SIIBRID, MAAKRAANID, TAGASILÖÖGIKLAPID, SPINDLIPIKENDUSED, KAPED............................................. 10 7.4 KIILSIIBRID ............................................................................................................................................... 10 7.5 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID ................................................................................................................ 11 8 TORUSTIKU KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ............................................................. 11 8.1 VEETORUSTIKU LÄBIPESU JA DESINFITSEERIMINE ..................................................................................... 11 8.2 SURVETORUSTIKE SURVEKATSE................................................................................................................ 11 Töö nr: 21-04-20-VK. Arukase kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Uuta küla, Nõo vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.06.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 1/12 Töökirjeldus 1 ÜLDOSA 1.1 Projekti eesmärk Projekti eesmärgiks on Arukase kinnistu ühendamine Elva linna ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooniga, milleks on ette nähtud: 1. Projekteerida veetoru alates olemasolevast PE De32 torust kinnistu piirini; 2. Projekteerida survekanalisatsioonitoru alates olemasolevast reoveekanalisatsiooni kaevust kinnistu piirini; 3. Projekteerida veevarustuse ja survekanalisatsiooni liitumispunktid. 1.2 Objekti asukoht Projekti asukohaks on Uuta küla. Torustik rajatakse maantee Elva-Kintsli (nr 22158) teemaale. Projektala Joonis 1. Projektala asukoha plaan 1.3 Olukorra kirjeldus Käesoleval ajal on Arukase kinnistu veevarustus ja kanalisatsioon lahendatud lokaalselt, kuid kuna kinnistu asub Elva reoveekogumisala (üle 2000 ie) piires, siis on ette nähtud kinnistule ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liitumisvõimaluse loomine. Kvaliteedinõuetele vastav joogivesi on kinnistule võimalik tagada veevarustuse ühendustorustiku rajamise abil Elva linna veevärgiga alates J.Kärneri tn 41 kinnistu ees Töö nr: 21-04-20-VK. Arukase kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Uuta küla, Nõo vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.06.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 2/12 Töökirjeldus maanteel asuvast veetorustikust. Reovesi on võimalik ära juhtida surveliselt samas asuvasse reoveekanalisatsiooni kaevu. 1.4 Lähteülesanne Käesoleva projekti eesmärk on anda tehniline lahendus Arukase kinnistu veevarustuse ja kanalisatsooni liitumispunktide ning ühendustorustike rajamiseks alates J.Kärneri tn 41 juures asuvast torustikest Arukase kinnistu piirini. 1.5 Vee- ja reovee vooluhulk Arukase kinnistul asub üksikelamu ja abihoone, mille on ööpäevaseks tarbitavaks vee koguseks ja reovee vooluhulgaks on arvestuslikult ~0,5 m3/d. 1.6 Projektala ehitusgeoloogilised tingimused Käesoleva töö lähteülesandes ei olnud ette nähtud ehitusgeoloogiliste uuringute teostamist. Ehitise rajamisel tuleb arvestada ehitusalal ilmnevate tegelike geoloogiliste tingimustega. Kui töövõtja peab vajalikuks saada täiendavat infot aluspinnaste kohta, peab ta tegema täiendavaid uuringuid. 1.7 Üldine ülevaade teostatavatest töödest Projekti raames on ette nähtud liitumispunktide väljaehitamine ja vee- ning survekanalisatsiooni ühendustorustiku rajamine Arukase kinnistu tarbeks. Rajatav veetorustik ühendatakse olemasoleva PE De32 ühisveevärgi torustikuga J.Kärneri tn 41 kinnistu juures maantee teemaal. Rajatav survekanalisatsioonitorustik ühendatakse samas olemasoleva plastist D400/315 kanalisatsioonikaevuga. Eelnevalt on koostatud Elva vallas, Peedu tee, J. Kärneri tn ja Lootuse tn projekt (Roadplan OÜ, töö nr 19095), millega on ette nähtud mh antud projekti piirkonnas teede rekonstrueerimine ja ümberehitus. Käesolev projekt on koostatud eeldusel, et projekti raames kavandatud torustike ehitus teostatakse paralleelselt tee rekonstrueerimistööde teostamisega, mistõttu ei ole projektis kavandatud katete lõplikku taastamist. Katete taastamisel tuleb juhinduda tee projektis esitatud nõuetest ja lahendustest. 2 PROJEKTEERIMISE LÄHTEMATERJALID 2.1 Alusplaan Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Koostanud Geoweb OÜ, jaanuar 2020 a. Töö nr GA20001. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis. 2.2 Tehnilised tingimused ja lähtedokumendid Projekteerimistöödele on väljastatud järgmised tehnilised tingimused: 1. Projekteerimistööde lähteülesanne – raamlepingu tellimus. AS Emajõe Veevärk, 20.04.2020. 2. AS Emajõe Veevärk üldised tehnilised tingimused vee- ja kanalisatsioonitorustike ning reoveepumplate projekteerimiseks ning ehitamiseks, 04.02.2020 a. 3. Elva vallas, Peedu tee, J. Kärneri tn ja Lootuse tn põhiprojekt. (Roadplan OÜ, töö nr 19095, 07.05.20) Töö nr: 21-04-20-VK. Arukase kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Uuta küla, Nõo vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.06.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 3/12 Töökirjeldus 2.3 Standardid ja juhendid Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid:  EVS 932-2017 – Ehitusprojekt  EVS 835:2014 – Hoone veevärk  EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk  EVS 846:2013 – Hoone kanalisatsioon  EVS 848:2013 – Väliskanalisatsioonivõrk  EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine;  EVS 843:2016 – Linnatänavad (ptk 10: Tehnovõrgud)  RIL 77-2013 - Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.  MaaRYL 2010. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid;  MTM 17.07.2015 määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile  MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee ehitamise kvaliteedinõuded  KeM 31.07.2019 määrus nr. 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1  KeM 16.12.2005 a. määrus nr.76. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndite ulatus.  MTM 13.07.2018.a määrus nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele  Tööinspektsiooni juhend Kaeva ohutult 2002 Töövõtjal tuleb arvestada kõigi projekteerimis- ja tehnilisi tingimusi väljastanud ning kooskõlastusi andnud ametkondade, kinnistuomanike jne märkustega. 2.4 Täiendavad kriteeriumid Töövõtja peab arvestama asjaoluga, et olevate vee- ja kanalisatsioonitorustike asukohad, sügavused ja läbimõõdud võivad olla erinevad projektis näidatust. Enne projekteeritud veetorustiku väljaehitamist tuleb Töövõtjal veenduda olemasolevate torustike asukohtade õigsuses. Töövõtjal tuleb olemasoleva torustiku asukoht, sügavus ja läbimõõt täpsustada ehitustööde käigus ning vajadusel korrigeerida projektlahendust. 3 TÖÖOHUTUS Kõikidel ajutistel ja korralistel töödel tuleb rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et töölised, tavakodanikud ega keskkond ei oleks ohustatud. Alati tuleb juhinduda Eesti Vabariigi Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Töövõtja personal peab olema tööohutuse alal instrueeritud. Ohutusjuhendid peavad olema allkirjastatud iga Tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse parendamiseks Töövõtja kontrolli all olevatel ehitusplatsidel. Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku. Tööohutust kontrollib omanikujärelevalve. Kõik tööohutusalased rikkumised tuleb kajastada igakuises aruandluses. Ajutistel ega lõpetatud töödel ei tohi olla omadusi, mis ohustaksid hooldepersonali või teisi vastavat juurdepääsuõigust omavaid isikuid. Kaitsepiirded, elektriohutuse vahendid, termoisolatsioon, mürasummutusvahendid, hoiatussildid, ohutusvärvid ja muud sarnased meetmed peavad olema rakendatud. Töö nr: 21-04-20-VK. Arukase kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Uuta küla, Nõo vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.06.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 4/12 Töökirjeldus 4 EHITUSTÖÖD 4.1 Seadusandlus ja standardid Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on Töövõtja vastutusel. 4.2 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded Torustike rajamisel tuleb juhinduda RIL77 nõuetest. Kui käesolevas töökirjelduses või joonistel toodud nõuded on nimetatud nõuetest rangemad, on ülimuslikud töökirjelduses või joonistel toodud nõuded. 4.3 Üldised juhised ja nõuded tööde teostamiseks Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb Töövõtjal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. Projekteeritud torustik koosneb veetorustikust ja survelisest kanalisatsioonitorustikust. Projekteeritud torustikud rajatakse avatud kaevikuga. Torustike paiknemine asendiplaanil, pikiprofiil ja survetorustike sõlmede skeemid on esitatud joonisel AS-01, kaeviku tüüpristlõiked joonisel L-01. Vee ühendustorustik on projekteeritud PE De32 PN10 survetorust. J. Kärneri tn 41 kinnistu juures tuleb projekteeritud ühendustorustik ühendada olemasoleva PE De32 ühisveevärgi torustikuga. Arukase kinnistu piirile (kuni 0,5 m väljapoole) rajatakse veevarustuse liitumispunkt, st maakraan (koos pikendatud spindli, isoleeritud toru, hülsi ja malmkaanega), toru pikendatakse kuni kinnistu piirini ja suletakse elekterkeevis otsakorgiga. Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 2,1 m mõõdetuna maapinnast toru peale. Kanalisatsiooni ühendustorustik on projekteeritud PE De63 PN10 survetorust. J. Kärneri tn 41 kinnistu juures tuleb projekteeritud ühendustorustik ühendada olemasoleva plastist reoveekanalisatsiooni kaevuga D400/315, mis on ette nähtud ka survetoru voolurahustuskaevuks. Eraldi voolurahustuskaevu ei ole ette nähtud. Arukase kinnistu piirile (kuni 0,5 m väljapoole) rajatakse kanalisatsiooni liitumispunkt, st maasiiber (koos pikendatud spindli, isoleeritud toru, hülsi ja malmkaanega), toru pikendatakse kuni kinnistu piirini ja suletakse elekterkeevis otsakorgiga. Survekanalisatsioonitorustiku minimaalne rajamissügavus on 2,1 m mõõdetuna maapinnast toru peale. Projekteeritud torustik ristub teemaal maapinna lähedal asuva De160 PVC truubitoruga, mis on tee rekonstrueerimise raames planeeritud likvideerida. 4.4 Liikluskorraldus Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus vastavalt tee omaniku juhistele. Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele. Töö nr: 21-04-20-VK. Arukase kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Uuta küla, Nõo vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.06.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 5/12 Töökirjeldus 4.5 Katete eemaldamine Katete eemaldamisel järgida tee omaniku nõudeid ning Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013. 4.6 Tegevused riigimaanteel ja maantee kaitsetsoonis Projektiga kavandatakse vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitust kõrvalmaantee nr 22158 Elva- Kintsli km 2,76-2,80 teemaal. Projektlahenduse koostamisel on arvestatud, et torustike rajamine toimub paralleelselt tee rekonstrueerimisega (Roadplan OÜ projekt, töö nr 19095, vt ptk 1.7). Projekteeritud torustikud jäävad varem projekteeritud jalgtee äärse haljasala alla, uusi kaeve ega kapesid ei ole ette nähtud paigaldada piirkonda, kus need takistaksid teehoiutöid. Torustikud paigaldatakse sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustata tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne). Kaevetööde teostamisel tuleb arvestada tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (kaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud ning ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Säilitada ja vajadusel kaitsta tuleb kogu töötsooni jääv kõrghaljastus. Kaevud, kaped ja siibrid jms, mis jäävad teemaale või mille välisserv jääb ca 1,0 m kaugusele teemaa välispiirist (sõlma MK-1 ja MS-1 kape kaaned), tuleb uputada, kaaned paigalda vähemalt 30 cm maapinnast allapoole. Ehitustööde järgselt tuleb tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastada, demonteeritud paigaldised/rajatised utiliseerida ning kahjustatud riigitee rajatised, kraavid, truubid, mulle ning teekate taastada. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku teehoiuväliste tööde loa väljastamiseks. Ehitaja peab taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja nõusoleku ehitamiseks tee kaitsevööndis. Loa taotlusele tuleb lisada Maanteeameti liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ ning Maanteeameti peadirektori 14.11.2018.a käskkirjaga nr 1-2/18/458 kehtestatud juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“. Kõik vajadusel eemaldatud tee konstruktsioonid tuleb taastada vastavalt „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr 101) nõuetele ja/või teeomaniku poolt esitatud täiendavatele nõuetele. Peale tehnovõrgu paigaldamist teemaa korrastada ja haljastus taastada kasvumulla ning murukülviga vastavalt Maanteeameti juhendis „Teetööde tehniline kirjeldus“ peatükk nr 9 Maastikukujundustööd toodud kvaliteedinõuetele. Töö nr: 21-04-20-VK. Arukase kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Uuta küla, Nõo vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.06.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 6/12 Töökirjeldus 4.7 Kaevetööd Torustik on ette nähtud rajada lahtise kaevikuga. Toestatud kaeviku põhja miinimumlaius on 1,0 m ja toestamata kaevikul 1,2 m. Kaeviku seinad tuleb rajada piisava nõlvusega või toestada, et oleks tagatud tööohutus ja välistatud kõrvalasuvate hoonete kahjustamine. Kaevetöödel tuleb arvestada, et need hõlmavad kaevamist igas pinnases (sh aluspõhjaline kivim). Tee/tänava alt tuleb olemasolev ja tagasitäiteks mittesobilik pinnas ära vedada selleks ette nähtud ladestamispaika. Mittesobilik pinnas asendada tagasitäiteks sobiliku pinnasega - tihendatava tagasitäiteliivaga. Pinnasevee olemasolu korral tuleb kogu kaeviku lahtioleku ajal teostada veetõrjet. Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnases ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel ehituskaeviku lõigul. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine ehituskaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning ehituskaeviku tagasitäite tihendamist. Ehituskaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavid) on lubatav ainult vastava kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Kaeviku seinad tuleb vajadusel toestada. Toestuse viis tuleb valida sõltuvalt kaeviku sügavusest ja pinnase liigist. Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Ehituskaevik tuleb Töövõtjal toestada ka juhul, kui omanikujärelevalve peab seda vajalikuks. Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2005 juhistest. Pinnasetöödel järgida MaaRYL 2010 juhendit ning toru aluse, tasanduskihi rajamisel ja tagasitäite tegemisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013. Aluskiht, tasanduskiht ja algtäide tuleb tihendada 95% tiheduseni. Lõpptäide tuleb liikluspiirkonnas tihendada minimaalselt 98% tiheduseni. Tihendamiseks tuleb kasutada mehaanilisi seadmeid. Ehituskaevikute tüüpristlõiked on näidatud Joonisel L-01. 4.8 Torustike paigaldus avatud kaevikus Plasttorustike paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15° C. Plasttorude ja toruarmatuuri paigaldamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013. Kõrvuti paiknevate torude välispindade horisontaalne vahekaugus peab olema vähemalt 200 mm. Kaeviku servast peab toru jääma vähemalt 400 mm kaugusele. Kaevuseina ja toru vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 mm. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust. Projekteeritud Töö nr: 21-04-20-VK. Arukase kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Uuta küla, Nõo vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.06.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 7/12 Töökirjeldus torudevaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100 mm. Kaeviku tüüpristlõiked on toodud joonisel L-01. Vee- ja kanalisatsioonitoru kohale, 0,3-0,4 m kõrgusele toru pealispinnast piki toru telge, paigaldada märkelint. Survetorustikele paigaldada traadiga märkelint. 5 KATETE TAASTAMINE 5.1 Üldist Käesoleva projektiga ei ole kavandatud katete taastamist. Katete taastamisel tuleb juhinduda tee projektis (Elva vallas, Peedu tee, J. Kärneri tn ja Lootuse tn projekt (Roadplan OÜ, töö nr 19095) esitatud nõuetest ja lahendustest. Peale ehitustööde lõpetamist tuleb tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. 6 TEOSTUSDOKUMENTATSIOON Töövõtja peab ette valmistama kasutusloa väljastamiseks vajalikud dokumendid vastavalt majandus- ja taristuministri 04.09.2015 määrusele nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“. Teostusmõõdistused peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ning Tellija erinõuetele. 6.1 GIS andmete kogumine ning esitamine Kõikide Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud rajatiste/ehitiste kohta tuleb koos teostusjoonistega (teostusjoonise aruandega) esitada Tellijale GIS andmestik (exeli tabel) vastavalt GIS andmestiku täitmise juhendile (AS Emajõe Veevärgile esitatavate teostusjooniste nõuded), mis on saadaval AS Emajõe Veevärk kodulehel. 7 NÕUDED MATERJALIDELE 7.1 Üldnõuded Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja esitama Omanikujärelevalvele kasutatavate materjalide ja toodete kohta nõutud informatsiooni (sertifikaadid, vastavustunnistused, paigaldusjuhendid, katsete tulemused jne) vastavalt seadusandlusele ja Tellija Tingimustele. Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja toodete nõuetekohasuse tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid CE-märgistuse osas. Vajadusel võib Omanikujärelevalve nõuda materjalide ja toodete kohta täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Tellija Tingimustele. Materjalide kasutamiseks tuleb saada Omanikujärelevalve kirjalik nõusolek. Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema uued. Materjalide transport, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud nõuetele ja eeskirjadele. Töö nr: 21-04-20-VK. Arukase kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Uuta küla, Nõo vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.06.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 8/12 Töökirjeldus Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjalid tuleb asendada. Asendamisega seotud kulud kannab tööde teostaja. Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjaliga ajas säilivalt markeeritud. Standardi tähis peab olema kantud torule. Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustiku paigaldamiseni. Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Omanikujärelevalve kirjalikul nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse. 7.2 Survetorud, toruliitmikud Veetorustiku rajamisel kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms) peavad sobima joogiveevõrgus kasutamiseks ja survekanalisatsioonitorustiku rajamisel kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms) peavad sobima reoveevõrgus kasutamiseks. Joogiveetorustikuna kasutatavad torud ja toruliitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad olema valmistatud materjalist, mida aktsepteerib Terviseamet. Töövõtja esitab Omanikujärelevalvele sellekohase dokumendi koopia. Torustikuga ühendatavad liitmikud ja armatuur peavad survekindluse, materjali ning pinnakäsitluse poolest sobima antud torustikule ja täitma materjalidele esitatud üldisi nõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Survetoru materjaliks on PE (polüetüleen), mis peab vastama standardile EN12201. Kõik survetorud, survetorude liitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile (ühenduse surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass). Lahtise kaevikuga rajatavate torustike korral kasutada PE-100 materjalist survetorusid, mille surveklass peab olema vähemalt PN10, SDR17 ja rõngasjäikus vähemalt SN8 (8 kN/m2). Survetoru paigaldamisel kinnisel meetodil ilma kaitsehülsita või survetoru paigaldamisel olemasoleva toru sisse tuleb kasutada PN10 PE100 RC toorainest valmistatud survetorusid. PE-torud ja nende plastdetailid tuleb ühendada elekterkeevismuhvidega või põkk-keevitusega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama standardile EN12201-3 ja olema sobivad SDR17-SDR33 torude ühendamiseks. Põkk-keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud. Mehaaniliste koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine on keelatud. Kõik survetoru liitmikud (torukolmikud, muhvid, äärikud jne) peavad olema kasutatava toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid jms). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile DIN30677. Kaevudes on lubatud plast ja malm detailide kõrval kasutada ka roostevabast terasest detaile. PE-torude ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega). Ühendus malm- ja terastoruga – rajatava PE veetoru ühendamisel olemasoleva malm- või terastoruga Töö nr: 21-04-20-VK. Arukase kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Uuta küla, Nõo vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.06.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 9/12 Töökirjeldus kasutada vastavat tõmbekindlat tolerantsliitmiku. Ühendus kinnistu sisese torustikuga – rajatava PE veetoru ühendamisel olemasoleva toruga tuleb kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt. 7.3 Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped Tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standarditele DIN3352. Siibrite äärikute vahe peab vastama standardile DIN3202. Äärikud ja poldipesad peavad vastama standardile ISO 7005-2 (BS4504, DIN2501) Siibrite ja tagasilöögiklappide korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga GGG 400 – DIN1693. Maakraanid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile DIN3352 ja olema PE torule sobivate tõmbekindlate muhvliitmikega. Plastist maakraanid (POM) peavad vastama standardile EN1074-1 ja EN1074-2. Siibrid, tagasilöögiklapid ja maakraanid (välja arvatud plastist) peavad olema seest ja väljast kaetud korrodeerumist takistava epoksiidkattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile DIN30677. Siibrite ja maakraanide kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse tihenduspinnaga). Võllühendused peavad olema tehtud malmist GGG. Maa-alused pikendused peavad olema kaetud spetsiaalse bituumenkattega kastiga ning malm GG kaanega. Siibrite ja maakraanide spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest (X20Cr13). Maa-aluste siibritele ja maakraanidele tuleb paigaldada spindlipikendused. Spindlipikendused peavad olema roostevabast terasest südamikuga ning teleskoopilised. Spindlipikenduse kate peab olema hermeetiline ning eemaldatava korgiga. Katte ülaosa peab olema veekindel. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel. Kaped peavad olema kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. Siibrid ja maakraanid peavad sulguma päripäeva. 7.4 Kiilsiibrid Kiilsiibrid peavad vastama järgnevatele miinimumnõuetele:  spindlid peavad olema roostevabast terasest (X20Cr13);  O-rõngad materjalist NBR;  spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas;  tagumine tihend materjalist EPDM;  korpus ning kate malmist GGG, seest ja väljast 250 µm epoksiidkate vastavalt standardile DIN30677;  lametihend materjalist EPDM;  siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab jõu spindlil ning vähendab jõumomenti);  kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse tihenduspinnaga);  DIN2501 äärikud;  reovee puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama materjali NBR. Töö nr: 21-04-20-VK. Arukase kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Uuta küla, Nõo vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.06.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 10/12 Töökirjeldus 7.5 Kinnitusvahendid, tihendid Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad olema valmistatud roostevabast terasest A4, tugevusklass 8.8. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2 seibiga. Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN681-1. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS367612 ja SBR tihendid standardile SS367611. 8 TORUSTIKU KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad ülevaatused ja kontrollid. Kontrollidest tuleb eelnevalt teatada omanikujärelevalvele piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Torustike katsetused ja kontrolltoimingud teostatakse lähtuvalt standarditest ja juhenditest ning omanikujärelevalve ettekirjutustest. 8.1 Veetorustiku läbipesu ja desinfitseerimine Ehitatud veetorustikule tuleb teostada torustiku läbipesu. Läbipesu tuleb teostada hüdrantide ja/või selleks ettenähtud läbipesu kaevude kaudu. Pärast veetorustiku läbipesu tuleb torustikust võtta veeproov, et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusele nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Torustiku rajamisel peab olema tagatud võimalus veetorustiku desinfitseerimiseks. Veetorustik tuleb desinfitseerida juhul, kui pärast torustiku läbipesu võetud veeproovi tulemused ei vasta Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Veetorustik desinfitseeritakse kloorilahusega (konsulteerida kohaliku tervisekaitsetalitusega). Kasutusse antav torustik tuleb pärast desinfitseerimist desinfitseerivast lahusest puhastada. 8.2 Survetorustike survekatse Paigaldatud survetorustikele (s.h. kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühendused) tuleb teha survekatse, mis on kokkuvõtlikult ära toodud allpool. Surveproov tuleb töövõtjal korraldada omanikujärelevalve juuresolekul. Katse teostamisel ei tohi ehituskaevikus töötada. Samuti ei tohi surveproovi teha avatud ehituskaevikuga. Survetorustike survekatse tehakse kõikidele rajatud survetorustikele (sh survekanalisatsioonitorustik), mille pikkus on vähemalt 10 m. Plasttorudele sooritatakse kaks katsetust:  Enne survekatset tuleb täita torustik veega (torustikust peab õhk saama täielikult eemaldatud), tõsta torustikus rõhk 10 baarini ja jätta see regulaarse jälgimise alla orienteeruvalt ööpäevaks venima, vajadusel ka pikemaks ajaks. Rõhu langemisel alla 8 Töö nr: 21-04-20-VK. Arukase kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Uuta küla, Nõo vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.06.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 11/12 Töökirjeldus baari tuleb rõhku uuesti tõsta 10 baarini. Töövõtjal tuleb protseduuri korrata seni kuni rõhk stabiliseerub.  Survekatse viiakse üldjuhul läbi torustiku venimise lõppedes stabiliseerunuks jäänud rõhul (˃8 baari), Omanikujärelevalvel on õigus kohaldada rangemaid nõudeid, näiteks nõuda kõrgemat katserõhku ja või pikemat katseperioodi. Survekatse kestvuseks on 1 tund, rõhu vähenemine pole lubatud. Survekatse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel. Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii töövõtja kui omanikujärelevalve poolt. Kõik kontrollimisega seotud kulud kannab töövõtja. Töö nr: 21-04-20-VK. Arukase kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik. Tööprojekt Uuta küla, Nõo vald, Tartumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 19.06.20. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 12/12   Kristjan Karabelnik Alkranel OÜ Teie 16.07.2020 [email protected] Riia 15b Meie 21.07.2020 nr 15-2/20/31062-4 51010, Tartu Vee- ja kanalisatsiooniprojekti kooskõlastuse kehtetuks tunnistamine ja kooskõlastamine riigitee nr 22158 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Maanteeamet on oma kirjaga 14.07.2020 nr 15-2/20/31062-2 kooskõlastanud Alkranel OÜ töö nr 21-04-20-VK „Arukase kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik“. Käesolevaga Maanteeamet tunnistab eelnimetatud kooskõlastuse kehtetuks. Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud vee- ja kanalisatsioonirajatiste paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Riigiteega nr 22158 km 2,76-2,79 tehnovõrgu kulgemine riigiteealusel maal. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Alkranel OÜ töö nr 21-04-20-VK „Arukase kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni ühendustorustik“. Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse objektiks on ainult projektis sisalduvad vee- ja kanalisatsioonirajatised ja muudele projekti asendiplaanil toodud ehitistele see ei laiene. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – Riigimaa kasutusõiguse taotlemine – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 2. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 2.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 4. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 5. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 6. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 7. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 8. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten juhataja taristu teenuste osakond Lisad: 210420VK_TP_VK-6-01_v01_JoonL01.pdf 210420VK_TP_VK-4-01_v01_JoonisAS01.pdf 210420VK_TP_VK-3-01_v01_Tookirjeldus.pdf Lisa 2_IKÕ_22158_A4-muudetud.pdf Peeter Uibo 5159766 [email protected] 2 (2)