Taotlus riigipreemiale

REIN EINASTO PERSONAALNIMESTIK 1959 – 2014 60 aastat geoloogias Koostajad Mare Kurvet ja Rein Einasto ISBN 978-9949-9142-5-8 Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014 ELULOOANDMED Sünniaeg ja -koht 7. juulil 1934. aastal Tartu linnas Töökoht Tallinna Tehnikakõrgkool Ametikoht professor Haridus kõrgem (Tartu Riiklik Ülikool, 1957), geoloogilise kaardistamise ja otsingute erialal Hariduskäik 1942–1948 Tartu VII Algkool 1948–1952 Tartu I Keskkool 1952–1957 Tartu Riiklik Ülikool, geoloogia 1959–1962 Aspirantuur Eesti NSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis Teaduskraad geoloogiateaduste kandidaat, PhD. Väitekiri „Строение и условия образования Каармаского комплекса лагунных и отмельных отложений (силур Прибалтики)”. Kaitsmine 7. detsembril 1979. aastal Leningradis Üleliidulises Geoloogia Instituudis. Teenistuskäik Eesti NSV Teaduste Akadeemia (praegu Tallinna Tehnikaülikool) Geoloogia Instituut 1957–1980 nooremteadur 1980–1989 vanemteadur 1989–1992 juhtteadur 1992–1996 vanemteadur 1996–2003 teadur Tallinna Tehnikakõrgkool 2002 septembrist alates professor Kohakaasluse korras 1990 jaanuaris juunini Eesti Vabariigi Riigikantselei teaduskonsultant 1991–1996 Paekivitoodete Tehase teaduskonsultant 1996–1997 Paldiski Põhikooli maateaduse õpetaja TEADUSTÖÖ Eesti ja naaberalade ordoviitsiumi ja siluri vanusega paelasundi stratigraafi- line liigestamine ja kiht-kihiline litoloogiline iseloomustamine paljandite ja puursüdamike alusel, eri tüüpi paekivi tekkimiskeskkonna väljaselgitamine, esinduspalade arhiivi ja geoloogiliste tulpade tingmärkide süsteemi loomine. Balti paeläbilõike võrdlus teiste maade tüüpalade läbilõigetega. 2 OLULISEMAD VÄLISEKSPEDITSIOONID: Lätis ja Leedus, Preisimaal aastatel 1961, 1977, 1983, 1967, 198l; Ingerimaal aastatel 1963, 1974, 1987, 1991; Kesk- ja Lähispolaar-Uuralis aastatel 1965, 1979, 1980, 1981, 1987, 1991; Siberis Leena jõel 1966. aastal ja Moierol 1968. aastal; Sajaanides aastatel 1966, 1968, 1975; Kesk-Aasias Kõzõlkumi kõrbes Ferghanas aastatel 1968, 1984, 1986; Volõõnias Kovelis 1988. aastal; Kesk-Rootsis ja Norras Oslo piirkonnas aastatel 1990, 1992, 1994, 1997; Gotlandil 2000. aastal; Ölandil 2002. aastal; Ühendkuningriikides Walesis 1991. aastal; Ameerika Ühendriikides Apalatšides ja Suure järvistu piirkonnas 1996. aastal. OLULISEMAD TULEMUSED: Balti paleobasseini ordoviitsiumi ja siluri ajastu fatsiaalsete mudelite loomine (settimiskeskkonna muutused ruumis ja ajas), settimisprotsessi hierarhilise tsüklilisuse esiletoomine ja selle kihtideks liigestamise loomulikuks aluseks kinnitamine. Viimastel aastakümnetel on uuringute põhisuunaks paekivi taasväärtustamise ja mitmekülgse kasutamise probleemistik. Põhitulemuseks on olnud pae tunnustamine rahvuskivina. Põhiväljundiks konsultatsioonid kaevandajatele, ettevõtjatele, looduskaitsjatele ja kohalikele omavalitsustele. TEADUS-ORGANISATOORNE TEGEVUS: Kahe üleliidulise paekonve- rentsi – „Karbonaatkivimite faatsiesed ja geokeemia” (1973) ja „Tsüklilisus ja stratigraafia” (1978) – korraldamine; alates 1990. aastast iga-aastaste asutustevaheliste paekonverentside korraldamine Eestis; üle 30 paenäituse ettevalmistamine Eesti eri paikades, 1994. aastal ka Kopenhagenis; Raplamaa paepäevade läbiviimine aastatel 1999–2006. ÕPPETEGEVUS Alates 2002. aasta septembrist Tallinna Tehnikakõrgkoolis loengutsüklid „Ökoloogia ja keskkonnakaitse” (2002–2011) – kus erinevalt akadeemilistest ülikoolidest leidis käsitlemist ka vaimse keskkonna problemaatika – ja „Paekursus” (2002–2014). Viimasest on Tallinna Tehnikakõrgkooli haridustehnoloogide algatusel valminud videoväljaanne ja õpiobjekt „Tallinna paas”. TUNNITASU ALUSEL: • Eesti Kunstiakadeemias „Paekivi – rahvuslik rikkus” (1991–1997, 2000–2012). • Akadeemias Nord „humanitaargeograafia” (1994–1999). • Rahvusvahelise Rohelise Risti täienduskoolitus „Inimene, keskkond ja majandus III aastatuhande lävel” programmi koostajana ja looduse osa esitajana (1996). • Tartu Ülikoolis „Balti paleobasseini fatsiaalsed mudelid ja tsükliline areng” (2000, 2001) ja „Geoloogia looduslikes pühapaikades” (2009–2012). 3 • Tallinna Kõrgemas Tehnikakoolis (Tallinna Tehnikakõrgkooli eellane) „Paekivi – rahvuskivi” (1993–1995). • Kopli Ametkoolis „Keskkond ja säästlikkus” (2005, 2006). • Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakoolis „Keskkond ja säästlik areng” (2008, 2009). JUHENDAMINE: neli magistrandi ja seitseteist diplomandi (vt lk 6). ÜHISKONDLIK TEGEVUS ESINEMISED: Eesti Televisiooni saadetes Aktuaalne Kaamera, Osoon, keskkonnasaates „Spekter”; raadiovestlused Ott Kooli, Kaja Kärneri, Toivo Makiga paekasutusest ja keskkonnaprobleemidest. ETTEKANDED JA AVALIKUD LOENGUD: Eesti Teaduste Akadeemias, koolides, looduskonverentsidel, keskkonnamessidel, muuseumides, rahva- ühendustes, raamatukogudes jm. EKSKURSIOONIDE JUHTIMINE: Rahvusvahelistel seminaridel WOGOGOB Viru- ja Harjumaal; Looduse Omnibussis; õpetajate täienduskoolitustel Harju- ja Raplamaal; Paepäevadel Viru-, Järva- ja Raplamaal; paeõppepäevadel Paides, Porkunis ja Põltsamaal; loodus- festivalidel „Las jääda ükski mets” Tõrvas jm. KIVI- JA FOTONÄITUSTE KORRALDAMINE: Tallinnas aastatel 1985, 1990, 1998, 2000, 2002, 2004, 2006, 2008; Kopenhaagenis 1994. aastal; Kohilas aastatel 1995, 1999, 2000, 2003; Paldiskis aastatel 1996, 1997; Kuressaares 1998. aastal; Sagadis 1999. aastal; Käsmus 2000. aastal; Tõrvas aastatel 2000, 2001, 2004; Rootsikülas Loonal 2000. aastal; Asukülas 2000. aastal; Hiiumaal Sõrul 2004. aastal; Puhjas Säänikul 2006. OSALEMINE ERIALASTES JA HARRASTUSLIKES ÜHENDUSTES 1951–1958 Spordiühing „Kalev”, Tartu matkasektsioon. 1958* Eesti Looduseuurijate Selts (ELUS). 1959–1967 Muusikahuviliste ühendus „Kõrvasügajad”; asutajaliige, eestvedaja. 1963–1991 Üleliiduline Paleontoloogia Selts (ÜPS). 1965–1991 Üleliiduline paleoökoloogia komisjon, juhatuses. 1966* Tallinna Teadlaste Maja (TTM). 1968* Eesti Looduskaitse Selts (ELKS). 1969* Balti stratigraafia komisjoni Siluri sektsioon, asutajaliige. 1970 Balti Litoloogia komisjoni paekivi sektsioon, asutajaliige. 1975–1991 Üleliiduline probleemkomisjon „Tsüklilisus ja stratigraafia”; asutajaliige, juhatuses. 4 1987–1994 Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). 1988* Tallinna Loodukaitse Selts (TLKS), asutajaliige. 1988* Eesti Roheline Liikumine (ERL); asutajaliige, juhatuses 1988–1992. 1989* Eesti Geoloogia Selts (EGEOS). 1989* Eesti Teadlaste Liit (ETL). 1990* Eesti Kodu-uurimise Selts (EKUS), taasasutajaliige. 1992* Eesti Paeliit (EPL); asutajaliige, püsivalt juhatuses, paevanem 1993–1994 ja 2010–1012 1992* Johannes Aaviku Selts (JAS), asutajaliige. 1994* Eesti Geograafia Selts (EGS). 1994* Eesti Õpetajate Vabahariduse Selts (EÕVS). 1994* Eesti Ülõpilaste Selts Põhjala. 1994* Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise ring (TLKR). 1994* Ühendus „Eesti Pere”, juhatuses 1995–2001. 1996* Rahvusvaheline Siluri alamkomisjon. 1996* Ühendus „Eestluse elujõud”. 1997* Ühendus „Eluterve Eesti”. 1999* Kohila Aidasõprade Selts (KAS); asutajaliige, juhatuses. 2002* Keskkonnaühendus „Hooliv Jätkusuutlik Tallinn”; asutajaliige, juhatuses. 2005* Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit. 2006* Klaveriansambliselts Allegro. 2008* Eesti Inseneride Kutseliit. 2009* MTÜ Pakri Looduskeskus. 2010* Eesti Rooma Klubi. 2011* Eesti Kultuuri Koda. *osalen praeguseni OLULISEMAD TUNNUSTUSED 1972. aastal Eesti NSV riiklik preemia (Eesti siluriuuringute tsükli autorite kollektiivi liikmena). 1981. aastal kultuurilehe Sirp ja Vasar laureaat (koos Hubert Matve ja Rein Zobeliga) aasta parima kaastöö eest artiklite „Paest arhitektuuris ja Eesti paearhitektuurist” põhjal. 2007. aastal aasta missiooniinimene. 2010. aastal Eerik Kumari looduskaitsepreemia. 2012. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärk. 2014. aastal Eesti Geoloogia Seltsi auliige. 5 JUHENDATUD MAGISTRITÖÖD 1. Isakar, Mare. Facial distribution of Silurian gastropods and monopla- cophorans in Estonia / Tartu Ülikool; juhendanud Rein Einasto – Tartu, 1993 – 53 lk. 2. Annus, Madis. Paluküla kiriku ehituslugu ja vajalik paekasutus kiriku restaureerimisel / Eesti Kunstiakadeemia, Kunstikultuuri teaduskond Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond; juhendanud Rein Einasto – Tallinn, 2007. 3. Kalmu, Malle. Paemurrud pärandmaastike kujunduses. Eesti Maaülikool; juhendanud Rein Einasto – Tartu, 2011. 4. Sarv, Aat. Eesti Vanaaegkonna paelasundi („Eesti paeraamatu”) unikaalsus, selle eksponeerimise võimalused geoturismis. Eesti Maaülikool; juhendanud Rein Einasto – Tartu, 2012. JUHENDATUD DIPLOMITÖÖD 1. Einmann, Andrus. Raikküla lademe litoloogiast Saaremaal ja Põhja- Kuramaal / Tartu Riiklik Ülikool; juhendanud Rein Einasto – Tartu, 1971 – 78 lk. 2. Eskel, Ürjo. Katkestuspindade levik ja teke Eesti Llandovery karbonaatsete kivimite erifatsiaalsetes vööndites / Tartu Riiklik Ülikool; juhendanud Rein Einasto – Tartu, 1978 – 60 lk. 3. Põldvere, Anne. Raikküla lademe karbonaatkivimite fatsiaalsed tüübid Lääne-Eestis / Tartu Riiklik Ülikool; juhendanud Rein Einasto – Tartu, 1979 – 38 lk. 4. Ploom, Kuldev. Saarde kihistu litoloogiast Edela-Eestis / Tartu Riiklik Ülikool; juhendanud Rein Einasto – Tartu, 1986 – 54 lk. 5. Tuuling, Tiia. Saaremaa dolokivilasundite ehitusest ja tekkeloost / Tartu Riiklik Ülikool; juhendanud Rein Einasto – Tartu, 1987 – 67 lk. 6. Tinn, Oive. Rootsiküla lademe litoloogiast Lääne-Saaremaal / Tartu Riiklik Ülikool; juhendanud Rein Einasto – Tartu, 1989 – 52 lk. 7. Sark, Marge. Väo kihistu iseloomustus Tallinna ümbruse karjäärides / Tartu Ülikool; kaasjuhendaja Rein Einasto – Tartu, 1992 – 84 lk. 8. Kattel, Pille. Raikküla lade Sulus / Tartu Ülikool; juhendanud Rein Einasto – Tartu, 1993 – 59 lk. 9. Vimberg, Ivar. Eesti lubjakivid ehitusmaterjalina / Tallinna Kõrgem Tehnikakool; kaasjuhendaja Rein Einasto – Tallinn, 1993. 10. Õispuu, Toomas. Eesti dolomiit kui ehitusmaterjal / Tallinna Kõrgem Tehnikakool; kaasjuhendaja Rein Einasto – Tallinn, 1993. 11. Heinamaa, Andris. Lasnamäe ehituslubjakivi plokilisusest Väo karjääri näitel / Tartu Ülikool; juhendanud Rein Einasto – Tartu, 1997 – 42 lk. 6 12. Annus, Madis. Kohaliku paekivi kasutamine Hiiumaa ehitistes möödunud aastatuhande vältel. Tallinna Tehnikakõrgkool, ehitusteaduskond, hoonete ehituse õppetool; juhendanud Rein Einasto – Tallinn, 2005 – 54 lk. 13. Rähni, Andrus. Eesti paekivi ehitusmaterjalina digitöötluse näitel. Tallinna Tehnikakõrgkool, mehaanikateaduskond, tehnomaterjalide ja turundus õppetool; juhendanud Rein Einasto – Tallinn, 2007 – 45 lk. 14. Vende, Elerin. Killustiku säästliku ja keskkonnasõbraliku tootmise võimalused Eestis. Tallinna Tehnikakõrgkool, ehitusteaduskond; juhendanud Rein Einasto – Tallinn, 2008. 15. Kulli, Rait. Säästev areng pae kasutamises ja kaevandamises. Euroülikool; juhendanud Rein Einasto – Tallinn, 2009. 16. Justi, Janne-Liis. Paekivi ja klaasi kooskasutamise võimalusi ehituses. Tallinna Tehnikakõrgkool, ehitusteaduskond; juhendanud Rein Einasto – Tallinn, 2010 – 86 lk. 17. Jairus, Roland. Paekasutuse uusi võimalusi restaureerimisel. Tallinna Tehnikakõrgkool, ehitusteaduskond; juhendanud Rein Einasto – Tallinn, 2010 – 35 lk. KIVI- JA FOTONÄITUSED 1. 1985. „Eesti paekivi”. Juunis toimunud ICOMOSe arhitektuurikonverentsi ajal Tallinna Kunstihoone suures saalis. Kaasautorid Lembit Põlma ja Silvi Mägi. 2. 1990. „Eesti paerikkused”. I Paekonverentsi ajal Tallinna Matkamajas. Kaasautorid Elmar Kala, Lembit Põlma ja Silvi Mägi. 3. 1994. ,,Paekivi – Eesti rahvuskivi”. Kopenhaagenis 8. kuni 17. aprillini. Eesti Paeliidu esimene paenäitus väljaspool Eestit. Kaasautorid Helle Perens, Raili Vinn, Mihkel Villand, Tõnu Soo jt. Kujundus Tiina Soo. Peakorraldaja Üllar Lainela. Näituse avas Taani kuningannale külla sõitnud Eesti Vabariigi president Lennart Meri (saatjaskond Mihkel Veiderma, Ülo Kaevats, Enn Eesmaa jt). 4. 1995. ,,Kilde Eestimaa looduse vanemast ajaloost”. Kohila Koolitus- keskuses Tohisool 28. jaanuarist kuni 28. veebruarini. Kaasautorid Elmar Kala ja Helle Perens. 5. 1996. „Pakri paas”. Augustis ESTO raames toimunud III Paldiski Päevadel Paldiski muuseumis. Kaasautor Elmar Kala, kujundus Evi Laido. 6. 1997. „Eesti paas: geoloogia ja arhitektuur”. Tallinna Soolalaos (Eesti Paeliit, Eesti Arhitektuurimuuseum) 7. juunist kuni 20. augustini. 7. 1997. „Peetri kindlus ja Pakri paas”. IV Paldiski päevadel. 5. juunist kuni 30. oktoobrini. Kaasautor Elmar Kala. 7 8. 1998. ,,Eestimaa paekivi”. 4. juunil Tallinna Messikeskuses (Eesti Paeliit) rahvusvaheline mess „Cleanest 98”. 9. 1998. „Eesti paas: geoloogia ja arhitektuur”. Kuressaares (Eesti Paeliit, Eesti Arhitektuurimuuseum) 22. juunist kuni 25. augustini. 10. 1999. „Eesti paas: geoloogia ja arhitektuur”. Sagadis (Eesti Paeliit, Eesti Arhitektuurimuuseum), avamine Virumaa paepäevadel 7. mail. 11. 1999. „Vaadates varvaste ette” (kivi ja foto). Tohisool Raplamaa I Pae- päevadel alates 23. juulist kuni 30. augustini. Kujundaja Maie Koldits. 12. 2000. „Maa ja mere piiril”. Tallinnas Keskkonnaministeeriumis 4. (Paepäev) kuni 20. maini. Kujundaja Maie Koldits. 13. 2000. Fotonäitus „Paehetki”. Tallinnas Keskkonnaministeeriumis, 4. (Paepäev) kuni 20. maini. Kujundaja Maie Koldits. 14. 2000. „Paas looduses ja lihvitult”. Käsmu Meremuuseumis 10. juunist (Kivipäev) kuni 10. augustini. Kujundaja Maie Koldits. 15. 2000. „Eestimaa kivistel randadel”. Tõrva kirik-kammersaalis 10. augustist kuni 30. oktoobrini. Kujundaja Maie Koldits. 16. 2000. Fotonäitus „Koidutaevas”. Tõrva kirik-kammersaalis 10. augustist kuni 30. oktoobrini. Kujundaja Maie Koldits. 17. 2000. „Paekivi siit ja sealt Eestimaa pealt”. Kohila Kiviaida avamisest 21. juulil kuni 15. augustini. Kujundaja Maie Koldits. 18. 2000. Fotonäitus „Paesõitudelt siin- ja sealpool ookeani”. Kohila Kiviaida avamisest Raplamaa II Paepäevadel 21. juulist kuni 15. augustini. Kujundajad Maie Koldits ja Aat Sarv. 19. 2000. Alaline paeekspositsioon Vilsandi Rahvuspargi keskuses Loona Kivimajas. Kaasautorid Tõnu Meidla, Oive Tinn ja Maie Koldits. Avamine 1. augusti Kivipäeval. 20. 2000. „Ehispaekive Eestist ja Gotlandilt”. Haapsalu Paekivi kivipäevadel Asukülas. Peakorraldaja Aivar Allikmaa. 15. kuni 30. septembrini. 21. 2001. Fotonäitused ,,Looduspilte” Tõrva kino eesruumis ja „Loojangu- taevas” Tõrva kirik-kammersaalis 8. augustist kuni 30. detsembrini. 22. 2002. „Kivinäidised”. Belgia Renier’ kivitööstusest Eesti Geoloogia- keskuses Aprillikonverentsil 1. kuni 20. aprillini 23. 2002. „Kivises miljöös”. Rahvuskivi 10. aastapäeva lõpuüritusena 4. mail Tallinna G. Otsa nimelises Muusikakoolis klaveriansamblite kontsertil. Kujundaja Maie Koldits. 24. 2003. „Paikkondlikke paekive”. Kohila Kiviaidas Raplamaa (V) lubja- päevade ajal 16. kuni 20. juulini. 25. 2004. Fotonäitus ,,Hetki elust”. Maarjamäel Orlovi lossis 6. juulil toimunud juubelikonverentsil. Kujundaja Maie Koldits. 26. 2004. „Kivid kõnelevad”. Hiiumaal Sõru keskkonnafestivalil 9. kuni 11. juulini. Kujundaja Maie Koldits. 8 27. 2004. „Laskem kividel kõnelda”. Loodusfestivali „Las jääda ükski mets” raames. Tõrva kirik-kammersaali tornis 1. augustist kuni 24. septembrini. Kujundaja Maie Koldits. 28. 2006. „Kummardus kivile paepäeval”. Paenäitus Tallinna Tehnikakõrg- kooli paeuuringute ruumi (113) avamisel 4. mail. 29. 2006. „Paekivist tahutud linn. Paekivi ja ehituskunst keskaegses Tallinnas”. Näitus Tallinna Raekoja keldrisaalis 1. juunist kuni 15. oktoobrini ekspositsiooniga Lasnamäe ehituspaestu murdmiskihid Väo Paas 1 puursüdamikus ja kivisambaga „Lasnamäe ehituspaas”. 30. 2006. Osalemine rahvusvaheliste Paide paepäevade raames toimunud paenäitusel „Kivikunst” seeria paetoodetega „Osa tervikus”. 31. 2006. „Kivid meie elus”. Kivinäitus Puhja lähedal Sääniku talu kivipäeval 15. juulil. Kujundaja Maie Koldits. 32. 2008. „Dekoratiivseid paetüüpe”. Fotonäitus kahel stendil 22. mail toimunud seminaril Eesti Teaduste Akadeemias Tallinnas aadressil Kohtu 6. Kujundaja Maie Koldits. 33. 2012. „Eesti rahvuskivi 20” 4. mai paepäeval Tallinna Ühisgümnaasiumis. Kujundajad Maie Koldits ja Liivia Kivit. 34. 2013. „Piirid paes. Taasavatud Inju astang”. Oktoobris Tallinna Tehnikakõrgkooli geoloogia laboris. Kujundajad Aat Sarv ja Rein Einasto. REIN EINASTO TEATMEKIRJANDUSES 1. Einasto, Rein. EE: Eesti entsüklopeedia 14. köide Eesti elulood – Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000 – lk 53: portr. 2. Einasto, Rein. Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide, A-Ki – Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000 – lk 224. 3. Einasto, Rein. Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise ring 1963–2000, liikmete biograafiline teatmik. Koostanud Marju Vilbaste – Tallinn, 2000 – lk 33–34. 4. Einasto, Rein. Eesti matkajate biograafiline leksikon. Koostanud Kaljo- Mihkel Johannes – Tallinn: Eesti Matkaliit, 2001. 5. Arusoo, Helen. Tallinn vajab geoparki (ulatuslik intervjuu Rein Einastoga Maarjamäel). Loodusesõber 4/2009 – lk 10-14. 6. Tõnisson, Tõnis. Loodusteadlane, kes otsib maadeavastaja hasardiga inimest. Nädaline 12.06.2010. 7. Maaring, Eva. Rein Einasto 75. Kodutunnetuse ja teadusmõtte ühildaja kodu-uurimises. EKUS; EMS ja EGS Aastaraamat 2009. – 2010 – lk 14-15. 8. Эйнасто, Рейн. История геологических наук в Эстонии. – Tallinn: Valgus, 1986 – lk 328. 9 TRÜKIS ILMUNUD TÖÖD SAATEKS Käesolev kirjandusnimestik koondab professor Rein Einasto kirjutisi aastaist 1959–2014. Nimestik koosneb järgmistest rubriikidest: elulooandmed, olulisemad tunnustused, juhendatud tööd, kivi- ja fotonäitused, teatme- kirjandust Rein Einasto kohta, trükis ilmunud tööd. Rubriigisiseselt on kirjed järjestatud kronoloogiliselt ilmumisaasta järgi. Aasta piires on esmalt näidatud kirjutised eesti keeles, järgnevad võõrkeelsed (kirjutised kirillitsas kõige lõpus). Nimestikku läbib kirjete ühtne numeratsioon. Esimese, valdava põhiosa kuni 2009. aasta keskpaigani (nr 425), on koostanud Mare Kurmet ja see on ilmunud Rein Einasto eluloolises raamatus „Nähtust ja tehtust” (2009, lk 17-59). Teise osa on kokku pannud Rein Einasto. 1959 1. Einasto, Rein. 150 aastat F. Mendelssohni sünnist // Noorte Hääl (1959) nr 29, 4. veebruar, lk 4. 2. Einasto, Rein. Asutati muusikaring // Sirp ja Vasar (1959) nr 11, 13. märts. 3. Einasto, Rein. B. Smetana: 75 a kuulsa tšehhi helilooja surmast // Rahva Hääl (1959) nr 110, 13. mai, lk 3: ill. 4. Einasto, Rein. Suur hädaoht // Kommunismiehitaja (1959) nr 110, 15. september, lk 3 – (Vaadakem endi ümber) – Kõue kurisu reostamisest. 1960 5. Einasto, Rein. Sümfooniaorkestri kontsert: (Tartu Ülikooli isetegevuslik orkester) // Sirp ja Vasar (1960) nr 15, 8. aprill, lk 4. 6. Maremäe, Ello; Einasto, Rein; Odres, Lembit. Otsingud jätkuvad: (Tallinna Kultuuriülikooli tööst) // Sirp ja Vasar (1960) nr 33, 12. aug, lk 12 – Toimetuse märkusega. 1961 7. Einasto, Rein. Geoloogi pilguga Kübassaares: (Saare maakond) // Eesti Loodus (1961) nr 1, lk 38-42: fotod, joon – (Vaatlus ja märkmed). Kokkuvõte vene keeles lk 66: Полуостров Кюбассааре; inglise keeles lk 68: A geologist looks at Kübassaar Peninsula. 8. Einasto, Rein. Kaarma lademe piiridest ja paksusest uute puuraukude alusel: (Saare maakond) // Geoloogilised märkmed / Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Loodusuurijate Selts – Tallinn, 1961, [nr] 2, lk 14-17 – Bibliogr.: 2 nim. 9. Einasto, Rein. Meeldejääv väljasõit // Sirp ja Vasar (1961) nr 11, 17. märts, lk 4. 10 10. Sööt, B.; Pärtel, A.; Einasto, Rein. Arvamusi, mõtteid ja ettepanekuid: [Tallinna Kultuuriülikooli tööst] // Õhtuleht (1961) nr 133, 7. juuni, lk 2. 11. Einasto, Rein. Kultuuriülikool matkarajal // Õhtuleht (1961) nr 150, 27. juuni, lk 1. 1962 12. Einasto, Rein. Paar ääremärkust [kontserdi- ja teatrikavade kohta] // Sirp ja Vasar (1962) nr 7, 16. veebr., lk 6 – (Lugeja tribüün). 13. Эйнасто, Рейн. Сопоставление основных разрезов Каармаского горизонта: (Saare maakond) // Eesti NSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudi uurimused = Труды Института геологии Академии наук Эстонской ССР.10. [kd.]: геология палеозоя – Tallinn, 1962, lk 221-241: joon., 6 l. ill, 1 l. skeem – Bibliogr.: 15 nim. Kokkuvõte eesti keeles lk 237: Kaarma lademe olulisemate läbilõigete korrelatsioon; inglise keeles lk 237-239: The correlation of the most important sections of the Kaarma stage. 1963 14. Einasto, Rein. Muusika, sõna ja sulega: [vastukaja Vladimir Alumäe artiklile „Interpreetide üleproduktsioon?! (Sirp ja Vasar, 1963, nr 31, 2.08, lk 2)] // Sirp ja Vasar (1963) nr 33, 16.08, lk 4. 1964 15. Einasto, Rein. Kaarma eal valitsenud fatsiaalsetset tingimustest // VII Eesti looduseuurijate päeva ettekannete teesid / Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Loodusuurijate Selts – Tartu, 1964, lk 88-89. 16. Мянниль, Ральф; Эйнасто, Рейн; Хинтс, Линда. Изменение фауны на границе основных фациальных зон ордовика При- балтики // Задачи палеонтологических исследований в разра- ботке проблемы развития жизни на земле: тезисы Х сессии всесоюзного палеонтологического общества – Leningrad, 1964, lk 30-31. 17. Эйнасто, Рейн. К вопросу о классификации и формировании поверхностей перерыва // Литология палеозойских отложений Эстонии / Институт геологии Академии наук Эстонской ССР – Tallinn, 1964, lk 123-130: joonised; 1 l. ill – Bibliogr.: 17 nim. Kokkuvõte eesti k.: Diskontinuiteedipindade klassifikatsioonist ja kujunemisest, lk 131; inglise keeles: On the classification and formation of discontinuity surfaces, lk 131. 1965 18. Vingissaar, Peeter; Oraspõld, Asta; Einasto, Rein; Jürgenson, Erika. Karbonaatkivimite ühtne klassifikatsioon ja legend / ENSV TA Geoloogia Instituut ; ENSV Geoloogia Valitsus; Tartu Riikliku Ülikooli geoloogia kateeder – Tallinn, 1965 – 50 lk – Rööptekst vene keeles: Единая классификация и легенда карбонатных пород – 300 eks. 11 19. Einasto, Rein; Eilart, Jaan. Kaarma dolmiidimurdudes: [Saare maakond] // Eesti Loodus (1965) nr 2, lk 111-13: fotod, joon – Bibliogr. lk 113: 2 nim. Kokkuvõte vene keeles lk 122: Доломитовые каменоломни в Каарма; inglise keeles lk 124: In the dolomite quarries at Kaarma. 20. Einasto, Rein. Kivistunud virgmärgid Eiklas: [Saare maakond] // Eesti Loodus (1965) nr 2, lk 116: joon. Kokkuvõte vene keeles lk 122: Древные знаки ряби в Эйкла; inglise keeles lk 124: Ancient wave ripple marks at Eikla. 1966 21. Einasto, Rein. Teostada pööre kehakultuuriliikumises!: [vaimse ja füüsilise arengu tasakaalust: avaldatud mõttevahetuse korras] // Edasi (1966) nr 117, 20. mai, lk 4 – Autor näidatud tekstis. 1967 22. Einasto, Rein. Eurüpteriidide elu- ja mattumistingimustest // VIII Eesti looduseuurijate päeva ettekannete teesid / Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Loodusuurijate Selts – Tartu, 1967, lk 88-90. 1968 23. ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. [köide], A-dyn – Tallinn: [Valgus], 1968–549, [1] lk, 17 l. ill. : ill – Kaasautor: Rein Einasto. 24. Мянниль, Ральф; Эйнасто, Рейн. Распространение рифогенных образований ордовика и силура в Балтийском бассейне // Ископаемые рифы и методика их изучения: труды третьей палеэкологическо-литологической сессии / Уральский филиал Академии наук СССР. Институт геологии и геохимии – Sverdlovsk, 1968, lk 72-77: joon – Bibliogr. lk 77-78: 23 nim. 25. Эйнасто, Рейн. Фациальные и палеографические условия образования эуриптеровых доломитов (силур Прибалтики) // Международный геологический конгресс, ХХIII сессия: доклады советских геологов: Генезис и классификфция осадочных пород – Moskva: Nauka, 1968, lk 68-74: joon – Bibliogr. lk 73-74. Kokkuvõte inglise keeles lk 74: Facies and paleographical conditions of the formation of eurypterous dolomite (silurian of the Baltic area). 1969 26. Kaljo, Dimitri; Einasto, Rein. Pilk naabrite kapsaaeda // Ajaloolane / Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut (1969) nr 2, lk 23-26. 27. Einasto, Rein. Kuidas jääda kauem üliõpilaseks // Tartu Riiklik Ülikool (1969) nr 28, 3. okt., lk 1, 2; nr 29, 10. okt., lk 2–3. okt. pealk: Variatsioone vilistlasteemadel. 1970 28. ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 2. [köide], E-herm – Tallinn : [Valgus], 1970 – 559, [1] lk, 37 l. ill. : ill., portr., kaart – Kaasautor: Rein Einasto. 12 29. Эйнасто, Рейн. Введение. Классификация отложений: [Глава 2. Литология] / Силур Эстонии / Институт геологии Академии наук Эстонской ССР; под редакцией Димитрий Кальо – Tallinn: Valgus, 1970, lk 14-18: tabel. 30. Эйнасто, Рейн. Основные типы отложений: карбонатные породы: [Глава 2. Литология] // Силур Эстонии / Институт геологии Академии наук Эстонской ССР ; под редакцией Димитрий Кальо – Tallinn: Valgus, 1970, lk 18. 31. Эйнасто, Рейн; Аалоэ, Аго. Зернистые известняки: [Глава II Лито- логия: Известняки] // Силур Эстонии: [монография] / Институт геологии Академии наук Эстонской ССР; под редакцией Димитрий Кальо – Tallinn: Valgus, 1970, lk 19-33: joon. 32. Эйнасто, Рейн; Аалоэ, Аго. Илисто-зернистые известняки: [Глава II. Литология: Известняки] // Силур Эстонии / Институт геологии Академии наук Эстонской ССР ; под редакцией Димитрий Кальо – Tallinn: Valgus, 1970, lk 33-39: joon. 33. Эйнасто, Рейн; Аалоэ, Аго. Биогермные известняки: [Глава II. Литология: Известняки] // Силур Эстонии / Институт геологии Академии наук Эстонской ССР ; под редакцией Димитрий Кальо – Tallinn: Valgus, 1970, lk 41-46: joon. 34. Эйнасто, Рейн. Первичные доломиты: [Глава II. Литология] // Силур Эстонии / Институт геологии Академии наук Эстонской ССР ; под редакцией Димитрий Кальо – Tallinn: Valgus, 1970, lk 46-55: joon., tabel. 35. Эйнасто, Рейн. Роотсикюлаский горизонт: [Глава IV. Стратиграфия: Очерки по стратиграфии горизонтов] // Силур Эстонии / Институт геологии Академии наук Эстонской ССР; под редакцией Димитрий Кальо – Tallinn: Valgus, 1970, lk 264-276: joon., tabel; joonis nr 86 värvitahvlil. 36. Кальо, Димитрий; Клааманн, Эйнар; Нестор, Хелдур; Эйнасто, Рейн. Фации и развитие бассейна: [Глава V.] // Силур Эстонии / Институт геологии Академии наук Эстонской ССР; под редакцией Димитрий Кальо – Tallinn: Valgus, 1970, lk 301-317: tabel. 37. Эйнасто, Рейн; Нестор, Хелдур. О фациальной зональности и седиментационной цикличности карбонатных отложений силура Прибатики // Тезисы докладов VII научной конференции геологов Прибалтики и Белоруссии – Tallinn, 1970, lk 87-90. 1972 38. Эйнасто, Рейн; Нестор, Хелдур; Кала, Элмар; Каяк, Калью. Сопоставление верхнелландоверийских разрезов в Западной Эстонии // Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Keemia. Geoloogia = Известия Академии наук ЭССР. Химия. Геология (1972) 21. kd., nr 4, lk 333-342 – Bibliogr. lk 342-343: 11 nim. 13  Kokkuvõte eesti k. lk 343: Ülemländouveri läbilõigete rööbistamine Lääne-Eestis; inglise keeles lk 343: Correlation of the upper Llandoverian sections in west Estonia. 1973 39. Вийра, Вийве; Эйнасто, Рейн. О зависимости силурийских конодонтов от фациального характера отложений в скважине Охесааре // VI всесоюзное совещание по микропалеонтологии: тезисы докладов – Novosibirsk, 1973, lk 43. 40. Эйнасто, Рейн. Классификация седиментационных циклов силура Прибалтики по данным фациального анализа // Фации и геохимия карборатных отложении: второе совещание секции методов фациального анализа и палеогeoграфии и секции геохимии осадочных пород Комиссии по осадочным породам АН СССР, 15. 21 мая 1973 г.: тезисы докладов – Leningrad; Tallinn, 1973, lk 94-96. 41. Эйнасто, Рейн; Нестор, Хелдур. Общая схема фациальной зональности Балтийского бассейна в силуре и ее палеогеграфо- седиментологическая интерпретация // Фации и геохимия карбо- ратных отложении: 2-е совещание секции методов фациального анализа и палеогeoграфии и секции геохимии осадочных пород Комиссии по осадочным породам АН СССР. 15-21 мая 1973 г.: тезисы докладов – Leningrad; Tallinn, 1973, lk 38-40. 1975 42. Мягкова, Е. И.; Эйнасто, Рейн. Стратотип криволуцкого горизонта (криволуцкой свиты) // Стратиграфия ордовика Сибирской плат- формы – Novosibirsk: Nauka, Sibirskoje otdelenie, 1975, lk 182-190. 43. Эйнасто, Рейн. Седиментационная цикличность и стратиграфи- ческие подразделения (в свете фациального анализа силурийс- ких отложений на южном склоне Балтийского щита) // Циклич- ность осадконакопления и закономерности размещения горючих полезных ископаемых: тезисы докладов Всесоюзной конферен- ций, Новосибирск, 15-17 апр. 1975 – Novosibirsk, 1975, lk 55-57. 44. Эйнасто, Рейн. Стратиграфическое положение Каармаских доло- митов в разрезе лудлова Эстонии // Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Keemia. Geoloogia (1975) 24. kd., nr 1, lk 75-78: joon., 1 l. joon – Bibliogr. lk 78-79: 9. nim. Kokkuvõte eesti k. lk 79: Kaarma dolomiitide stratigraafiline asend Eesti Ladlou läbilõikes; inglise keeles lk 79: The stratigraphical position of Kaarma dolomites in the Estonian Ludlovian sequence. 1976 45. Einasto, Rein. Käsijalgse Didymothyris didyma leviku fatsiaalsest ulatusest Paadla lademes Saaremaal // Geoloogilised märkmed (1976) [nr] 3, lk 42-46 – Bibliogr. 10 nim. Kokkuvõte vene keeles lk 47: О фациальном диапазоне распростра- нения Didymothyris didyma в паадласком горизонте острова 14  Сааремаа; inglise keeles lk 47: Ecological distribution of Didymothyris didyma in the Paadla Stage on Saaremaa Island. 46. Einasto; Rein; Kala, Elmar; Perens, Helle. Ninase kihistiku levikust Saaremaa idaosas // Geoloogilised märkmed (1976) [nr] 3, lk 61-64: kaart – Bibliogr.: 4 nim. Kokkuvõte vene keeles lk 64: Распространение Ниназеской пачки в восточной части острова Сааремаа; inglise keeles lk 65: The Ninase Member in the east of Saaremaa. 47. Аалоэ, Аго; Кальо, Димитрий; Клааманн, Эйнар, Нестор, Хелдур, Эйнасто, Рейн. Стратиграфическая схема силура Эстонии // Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Keemia. Geoloogia (1976) 25. kd., nr 1, lk 38-44: joon – Bibliogr. lk 44-45. Kokkuvõte eesti k. lk 45: Eesti siluri stratigraafiline skeem; inglise keeles lk 45: Stratigraphical classification of the Estonian Silurian. 48. Антошкина, Анна Ивановна; Меннер, В.; Матухин, Р.; Першина, А.; Эйнасто, Рейн; Матухина, В.; Патрунов, Д.; Рассказова, Н. К истории силурийских бассейнов Сибирской и Восточно- Европейской платформ // Труды Сибирского НИИ геологии, геофизики и минерального сырья) – Novosibirsk, 1976, 218. kd., lk 24-40 – Bibliogr. lk 38-40. 49. Вийра, Вийве; Клааманн, Эйнар; Мянниль, Рeэт; Нестор, Вийу- Кай; Рубель, Мадис; Сарв, Лембит; Эйнасто, Рейн. Фациальный контроль распределения фауны в верхне-лландроверийско- венлокских отложениях Северной Привалтики // Экостртиграфия и экологические системы геологического прошлого : тезисы док- ладов XII сессии всесоюзного палеонтологического общества – Leningrad: Nauka, 1976, lk 20-21. 50. Эйнасто, Рейн. Принципы выделения и взаимоотношение лито- и циклостратиграфических подразделений силура Прибалтики // Материалы по стратиграфии Прибалтики (к Межведомственному стратиграфическому совещанию, Вильнюс, май 1976 г.) – Vilnius, 1976, lk 57-59. 1977 51. Мягкова, Елизавета Ивановна; Нестор, Хелдур; Эйнасто, Рейн. Разрез ордовика и силура реки Мойеро: (Сиб. платформа) / Отв. ред. А. В. Каныгин – Novosibirsk: Nauka, Siberi osakond, 1977, 176 lk: ill, 1 l. ill – (Труды Института геологии и геофизики Сибирского Отделения АН СССР; nr 303) – Bibliogr. 52. Нестор, Хелдур; Кальо, Димитрий; Эйнасто, Рейн; Юргенсон, Эрика. Закономерности палеогeoграфического развития Балтоскандии в силуре // Региональная палеогeoграфии : тезисы докладов всесоюзной конференции „Палеогeoграфические основы регионального использования естественных ресурсов” – Kiiev, 1977, lk 150-152. 15 53. Нестор, Хелдур; Эйнасто, Рейн. Фациально-седиментологическая модель силурийского Палео-балтийского периконтинентального бассейна // Фации и фауна силура Прибалтики – Tallinn, 1977, lk 89-116, 8 l. ill – Bibliogr. lk 116-119: 80 nim. Kokkuvõte eesti k. lk 119: Paleobalti siluri perikontinentaalse basseini fatsiaal-sedimentoloogiline mudel; inglise keeles lk 119-121: Facies- sedimentary model of the Silurian Paleobaltic pericontinental basin. 54. Радионова, Элеонора Петровна; Эйнасто, Рейн. Карбонатная проблематика венлокско-лудловских отложений Эстонии и ее фациальная приуроченность // Бюллетень Московского Общества Испытателей Природы: отдел геологический – Moskva, 1977, 52. kd., nr 6, lk 149-150. 55. Эйнасто, Рейн. Макроскопические различия первичных и вторич- ных доломитов силура Эстонии // Опыт изучения вторичных изменений в карборатных породах Прибалтики и Белоруссии – Tallinn, 1977, lk 17-19. 56. Эйнасто, Рейн; Мярсс, Тийу; Кала, Элмар. Стратиграфическое расчленение верхневенлокско-даунтонской доломитовой толщи в разрезах Сакла (Кингисеппский р-н), Варбла и Кихну (Пярнуский р-н) // Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Keemia. Geoloogia (1977) 26 kd., nr 1, lk 38-44: joon., 1 l. joon – Bibliogr. lk 44-45: 9. nim. Kokkuvõte eesti k. lk 45: Ülemuenloki-dauntoni dolomiidikompleksi stratigraafiline liigestus Sakla, Varbla ja Kihnu profiilis; inglise keeles lk 45: The stratigraphic subdivision of the upper wenlockian-downtonian dolomite complex in Sakla, Varbla and Kihnu borings. 1978 57. Эйнасто, Рейн; Кала, Эльмар; Мяги, Сильви. Экскурсия III Всесоюзного семинара по цикличности и стратиграфии, посвя- щенного принципам и методам выделения и прослеживания циклитов в платформенных карбонатных отложениях: западная Эстония / Академия наук Эстонской ССР. Институт геологии; Управление геологии СМ ЭССР – Tallinn, 1978 – 29 lk: ill – Bibliogr.: 17 nim. 58. Мярсс, Тийу; Эйнасто, Рейн. Распределение вертебрат в разнофациальных отложениях силура Северной Прибалтики // Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Geoloogia (1978) 27 kd., nr 1, lk 16-21: joon., 1 l. joon – Bibliogr. lk 21: 13. nim. Kokkuvõte eesti k. lk 22: Siluri selgroogsete jaotumusest Põhja-Balti basseini fatsiaalsetes setetes; inglise keeles lk 22: Distribution of vertebrates in deposits of various facies in the north Baltic Silurian. 1979 59. Kala, Elmar; Einasto, Rein. Liivi lahe piirkonna geoloogiline ehitus ja areng // Eesti Loodus (1979) nr 11, lk 708-711: ill., kaart – Bibliogr. lk 711: 6 nim. 16  Kokkuvõte vene keeles lk 748: Геолoгическое строение и развитие региона Лийвиского залива. 60. Эйнасто, Рейн. Строение и условия образования Каармаского комплекса лагунных и отмельных отложений (силур Прибалтики): автореферат диссертации на соискание ученой степени кандидата геолого-минералогических наук. (специальность 04.00.21-литология) / ВНИИ геологический институт – Leningrad, 1979 – 53 lk – Autobibliogr. lk 38-40: 36 nim – 180 eks. 61. Эйнасто, Рейн. О разрезах, кернах и науках на стыке наук: [vestluse on üles kirjutanud G. Golub] // Молодежь Эстонии (1979) nr 180, 18. sept, lk 2: fotod. 1980 62. Вийра, Вийве; Клааманн, Эйнар; Мянниль, Рeэт; Нестор, Вийу- Кай; Рубель, Мадис; Сарв, Лембит; Эйнасто, Рейн. Фациальный контроль распределения фауны в верхнелландоверийско- венлокских отложениях Северной Прибалтики // Палеотектоника Прибалтики и Белоруссии: тезисы VIII совещания по тектонике – Tallinn, 1980, lk 20-21. 63. Карогодин, Ю.; Карасева, Т.; Мяги, Сильви; Эйнасто, Рейн. Итоги решения III семинара «Цикличность и стратиграфия» и краткая информация о работе секции «Цикличность осадконакопления и закономерности размешения горючих полезных ископаемых» // Проблемные вопросы литостратиграфии – Novosibirsk, 1980, lk 185-188. 64. Клааманн, Эйнар; Эйнасто, Рейн; Вийра, Вийве; Мянниль, Реэт; Нестор, Вийу-Кай; Рубель, Мадис; Сарв, Лембит. Фациальные закономерности распределения фауны в верхнем лландровери и венлоке Северной Прибалтики // Экостртиграфия и экологичес- кие системы геологического прошлого: тезисы докладов XXII сессии всесоюзного палеонтологического общества – Leningrad: Nauka, 1980, lk 38-46 – Bibliogr. lk 46-47: 10 nim. 65. Эйнасто, Рейн; Пуура, Вяйно. К тектонической интерпретации силурийского литофациального профиля Балтийского бассейна // Палеотектоника Прибалтики и Белоруссии: тезисы VIII совещания по тектонике – Tallinn, 1980, lk 90-94. 66. Эйнасто, Рейн; Котык, В. А.; Юшкевич, В. И. Формационная зональность в силурийских краевых бассейнах запада Русской платформы // Типы осадочных формаций нефтегазоносных бас- сейнов – Moskva: Nauka, 1980, lk 228-240: joon – Bibliogr. lk 240-242: 50 nim. 1981 67. Einasto, Rein; Matve, Hubert; Zobel, Rein. Paest arhitektuuris ja eesti paearhitektuurist // Sirp ja Vasar (1981) nr 27, 3. juuli, lk 4-5. 68. Einasto, Rein; Matve, Hubert; Zobel, Rein. Paest arhitektuuris ja eesti paearhitektuurist // Sirp ja Vasar (1981) nr 29, 17. juuli, lk 4. 17 69. Einasto, Rein; Matve, Hubert; Zobel, Rein. Paest arhitektuuris ja eesti paearhitektuurist // Sirp ja Vasar (1981) nr 30, 24. juuli, lk 3: ill – Vastukaja: Beekman, Vladimir. Kultuurilukku piikvasaraga? // Sirp ja Vasar (1981) nr 35, 28. aug, lk 3. 70. Einasto, Rein. Kaarma kivitööstusest geoloogi pilguga: [tehas „Eesti Dolomiit”] // Kommunismiehitaja (1981) nr 148, 19. dets., lk 1. 71. Klaamann, Einar; Einasto, Rein. Coral reefs in the Baltic Silurian (Types, facies relations): abstract // Proceedings of project ecostratigraphy: plenary meeting. Gotland – Uppsala, 1981, lk 17-18 – (Sveriges Geologiska Undersökning. Rapport och Meddel.; 25 ). 72. Nestor, Heldur; Einasto, Rein. Application of shelf and slope concepts to the Silurian Baltic Basin: abstract // Proceedings of project ecostratigraphy. Plenary meeting. Gotland – Uppsala, 1981, lk 24-25 – Sveriges Geologiska Undersökning. Rapport och Meddel; 25). 73. Радионова, Элеонора Петровна; Эйнасто, Рейн. Эколого- фациальные комплексы водорослей силурийского балтийского палеобассейна // Систематика, эволюция, экология водорослей и их значение в практике геологических исследований: тезисы докладов II Всесоюзного палеонтологического совещания (Киев, 17-19 нояб. 1981) – Kiiev, 1981, lk 71-72. 74. Эйнасто, Рейн. Возрастные взаимоотношения стратотипических обнажений Яагараху, Пангамяги и Маази (средний венлок Эстонии) // Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Geoloogia (1981) 30 kd., nr 3, lk 111-117: joon – Bibliogr.lk 116: 11. nim. Kokkuvõte eesti k. lk 117: Jaagarahu, Pangamäe ja Maasi stratotüüp- sete paljandite vanuselised vahekorrad (Eesti Кeskuenlok); inglise keeles: On the relationship of the Jaagarahu, Pangamägi and Maasi stratotype sections (middle Wenlockian of Estonia). 75. Эйнасто, Рейн; Кальо, Димитрий; Нестор, Хелдур; Пуура, Вяйно. Фациальные закономерности осадконакопления в силуре Балтийского краевого бассейна // Осадочные бассейны и их нефтегазоносность: тезисы докладов IV всесоюзного семинара – Moskva, 1981, lk 305-308. 76. Эйнасто, Рейн. Модельные фациальные ряды основных стадий развития силурийских краевых бассейнов Северной Евразии // Эволюция осадочного процесса на континентах и океанах: тезисы доклaдов XIII Всесоюзного литологического совещания 11-13 нояб. 1981 г. Новосибирск – Novosibirsk, 1981, lk 181-182. 77. Методические рекомендации по составлению легенд крупно- масштабных геологических карт Прибалтики / Академия наук Эстонской ССР, Институт геологии; составители: В. Ю. Саладжиус, В. И. Балтакис, В. А. Балтурнас, В. Ю. Веножинскис, П. А. Вингисаар, А. И. Гайгалас, Г. А. Гинтерс, А. А. Григялис, В. И. Иодказис, З. В. Мейронс, Г. Б. Мотузова, В. Б. Кадунас, Я. А. Страуме, П. И. Сувейздис, А. И. Шляупа, Рейн Эйнасто, Г. Ю. 18  Эльтерманн, Э. А. Юргенсон, В. В. Юшкевичюс, А. Э. Юшкявичюте – Tallinn, 1981 – 237 lk – Bibliogr.: 33 nim – 600 eks. 1982 78. Nestor, Heldur; Einasto, Rein. Application of the shelf and slope concepts to the Silurian Baltic basin // Ecostratigraphy of the East Baltic Silurian – Tallinn: Valgus, 1982, lk 17-22: joon – Bibliogr. lk 22-23: 18 nim. Kokkuvõte vene keeles lk 24: Применение концепции шельфа и склона к силурийскому Балтийскому бассейну. 79. Klaamann, Einar; Einasto, Rein. Coral reefs of Baltic Silurian (structure, facies relations) // Ecostratigraphy of the East Baltic Silurian – Tallinn: Valgus, 1982, lk 35-39: joon – Bibliogr. lk 39-40: 15 nim. Kokkuvõte vene keeles lk 41: Коралловые рифы в силурийском бассейне Балтики (строение, фациальная приуроченность). 80. Задорожная, Нинель Михайловна; Эйнасто, Рейн. Некоторые основные закономерности распространения органогенных построек в разнотипных седиментационных бассейнах // Геологическая съемка в районах развития отложений с органогенными постройками. Вып. 2 – Leningrad: Nedra, 1982, lk 276-296: ill. 81. Кальо, Димитрий; Вийра, Вийве; Клааманн, Эйнар; Мянниль, Реэт; Мярсс, Тийу; Нестор, Вийу-Кай; Нестор, Хелдур; Рубель, Мадис; Сарв, Лембит; Эйнасто, Рейн. Экологическая модель силурийского бассейна Прибалтики // Теория и опыт экостратиграфии: тезисы докладов всесоюзного совещания: Таллин, 19-22 окт 1982 г – Tallinn, 1982, lk 37-38. 82. Кальо, Димитри; Корень, Татьяна Николаевна; Модзалевская, Татьяна Львовна; Нестор, Хелдур; Предтеченский, Николай Николаевич; Эйнасто, Рейн. Особенности силурийского осад- конакопления и развития сообществ в краевых морях Подолии и Прибалтики // Теория и опыт экостратиграфии: тезисы докладов всесоюзного совещания: Таллин, 19-22 окт. 1982 г – Tallinn, 1982, lk 39-40. 83. Корень, Татьяна Николаевна; Эйнасто, Рейн. Переломные рубежи силурийского осадконакопления и эволюции граптолитов // Теория и опыт экостратиграфии: тезисы докладов всесоюзного совещания: Таллин, 19-22 окт. 1982 г – Tallinn, 1982, lk 43-44. 84. Нестор, Хелдур; Эйнасто, Рейн; Кальо, Димитрий. Литофа- циально-палеографические карты силура Балтоскандии // IX Всесоюзная конференция по изучению истории, экономики, литературы и языка Скандинавских стран и Финляндии: тезисы докладов. Часть 1 – Tartu, 1982, lk 5-7. 85. Эйнасто, Рейн; Нестор, Хелдур. Особенности осадконакопления на пассивных окраинах ранне-палеозойских океанов окружавших Восточно-Европейскую платформу // Геология морей и океанов: 19  тезисы докладов V всесоюзной школы морской геологии. Т. 1 – Moskva, 1982, lk 98-99. 86. Эйнасто, Рейн. Проблемы корреляции и иерархизации стратонов в силурийских краевых бассйнах // Палеонтология и детальная стратиграфическая корреляция: тезисы докладов XXVIII сессии Всесоюзного палеонтологического общества. Ч. 1 – Taškent, 1982, lk 81-82. 1983 87. Einasto, Rein. Ookeaniuurija Eestist: [Ivar Murdmaa: doktoriväitekirja kaitsmise puhul] // Sirp ja Vasar (1983) nr 45, 11. nov., lk 13. 88. Кальо, Димитрий; Вийра, Вийве; Клааманн, Эйнар; Мянниль, Реэт; Мярсс, Тийу; Нестор, Хелдур; Рубель, Мадис; Сарв, Лембит; Эйнасто, Рейн. Экологическая модель силурийского бассейна Восточной Прибалтики // Проблемы экологии фауны и флоры древных бассейнов: к I Международному конгрессу по палеоэкологии. 1983 г – Moskva: Nauka, 1983, lk 43-60 – Bibliogr. lk 60-61: 26. nim. 89. Эйнасто, Рейн; Пылма, Лембит. Фациальные особенности и этапы развития раннепалеозойского карбонатонакопления в Балтийс- ком бассейне: тезисы докладов // Бюллетень Московского Об- щества Испытателей Природы: Отделение геологический (1983) kd. 58, nr 3, lk 137. 1984 90. Einasto, Rein; Matve, Hubert. Kas don Quijote on jälle liikvel? : [ehituspaest] // Sirp ja Vasar (1984) nr 28, 13. juuli. 91. Einasto, Rein; Matve, Hubert. Kas don Quijote on jälle liikvel? : [ehituspaest] // Sirp ja Vasar (1984) nr 29, 20. juuli, lk 12: ill. 92. Einasto, Rein; Põlma, Lembit. Geoloogilise mineviku sündmusi ja ürikuid: [Lääne-Eesti] // Eesti Loodus (1984) nr 11, lk 697-701: kaardid, fotod – Bibliogr. lk 701: 11 nim. Kokkuvõte inglise keeles lk 750: Events and records of the geological past. 93. Эйнасто, Рейн; Пылма, Лембит. Следы беспозвоночных ордовика и силура Прибалтики, их таксономия и распределение // Следы жизни и динамика среды в древных биотопах: тезисы докладов XXX сессии Всесоюзного палеонтологического общества (23-27 янв. 1984 г.) – Lvov, 1984, lk 54-55. 1985 94. Einasto, Rein; Perens, Helle. Kalana marmor // Eesti Loodus (1985) nr 7, lk 453-458 : fotod, joon. – Bibliogr. lk 458: 5 nim. Kokkuvõte vene keeles lk 477: Каланаский мрамор; inglise. k. lk 479: Kalana marble. 95. Einasto, Rein. Nõiaring ümber dolomiidi // Kommunismiehitaja (1985) nr 114, 26. sept., lk 2: ill. 20 96. Клааманн, Эйнар; Нестор, Хелдур; Эйнасто, Рейн. Рифовая фация в силурийском бассейне Балтики // Геология рифов и их нефтегазоносность: тезисы докладов всесоюзного совещания – Karši, 1985, lk 74-75. 1986 97. Эйнасто, Рейн. Основные стадии развития и фациальные модели силурийского краевого бассейна Балтики // Теория и опыт экостратиграфии – Tallinn: Valgus, 1986, lk 37-52 – Bibliogr. lk 52-54: 74 nim. Kokkuvõte inglise keeles lk 268: Main stages of development and facies models of the East Baltic Silurian pericontinental basin. 98. Эйнасто, Рейн; Абушик, Анна Феодосьевна; Кальо, Димитрий; Корень, Татьяна Николаевна; Модзалевская, Татьяна Львовна; Нестор, Хелдур. Особенности силурийского осадконакопления и ассоциаций фауны в краевых бассейнах Прибалтики и Подолии // Теория и опыт экостратиграфии – Tallinn: Valgus, 1986, lk 65-71: ill – Bibliogr. lk 72: 9. nim. Kokkuvõte. inglise keeles lk 269: Silurian sedimentation and fauna of the East Baltic and Podolian marginal basins, a comparison. 99. Радионова, Элеонора Петровна; Эйнасто, Рейн. Водорослевые сообщества венлока и лудлова Эстонии и их связь с фациями // Теория и опыт экостратиграфии – Tallinn: Valgus, 1986, lk 163-184: ill – Bibliogr.lk 184-185: 21 nim. Kokkuvõte inglise keeles lk 274: The algal communities, their facies relations in the East Baltic Wenlock and Ludlow. 100. Аалоэ, Ааза; Бауэрт, Хейкки; Кыртс, Айле; Мянниль, Ральф; Пылма, Лембит; Эйнасто, Рейн. Этапы и обстановки накопления кукерситовой (водорослевой) органики в ордовике и силуре Эстонии // Важнейшие биотические события в истории земли: тезисы докладов XXXII сессии всесоюзного палеонтологического общества – Tallinn, 1986, lk 3. 101. Кальо, Димитрий; Нестор, Хелдур; Пылма, Лембит; Эйнасто, Рейн. Позднеордовикское оледенение и его влияние на экологические преобразования в Балтийском платформенном бассейне // Важнейшие биологичкские события в истории земли: тезисы докладов XXXII сессии всесоюзного палеонтологического общества – Tallinn, 1986, lk 36-37. 1987 102. Пиррус, Энн; Эйнасто, Рейн. Классификация стратиграфических пробелов и седиментационных перерывов в палеозое Прибалтики // Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Geoloogia (1987) 36 kd., nr 1, lk 36-44: joon – Bibliogr. lk 44: 21 nim. Kokkuvõte eesti k. lk 44-45: Baltikumi vanaaegkonna settelünkade ja -katkestuste klassifiktsioon; inglise keeles lk 45: Classification of 21  sedimentary hiatuses and breaks in the Рaleozoic of the East Baltic area. 103. Кальо, Димитрий; Клааманн, Эйнар; Вийра, Вийве; Мянниль, Реэт; Мярсс, Тийу; Нестор, Вийу; Нестор, Хелдур; Рубель, Мадис; Сарв, Лембит; Эйнасто, Рейн. Экостратиграфическиие основы бассейнового анализа (силур Прибалтики) // Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Geoloogia (1987) 36. kd., nr 2, lk 91-92. 1988 104. Einasto, Rein. Lembit Põlma: Artur Luha nim. preemia laureaat // Sirp ja Vasar (1988) nr 1, 1. jaan., lk 9. 105. Einasto, Rein. Meie harilik paekivi: [töötlemisest ja kaevandamisest] // Õhtuleht (1988) nr 13, 18. jaan., lk 2 – (Tallinlane ja loodus). 106. Eestimaa geoloogidele: [üleskutse fosforiidi ennatliku kaevandamise peatamiseks] // Sirp ja Vasar (1988) nr 14, 1. apr., lk 2 – Allk: Rein Einasto, Kalju Kajak, Dimitri Kaljo, Volli Kalm, Endel Kasemets, Reet Killar, Hella Kink, Viktor Kõrvel, Elmar Lugus, Lemme Martin, Avo Miidel, Karl Müürisepp, Heldur Nestor, Asta Oraspõld, Enn Pirrus, Ivar Puura, Rein Raudsepp, Anto Raukas, Tõnis Saadre, Lehte Savitskaja, Kaljo Stumbur, Kalle Suuroja, Silver Säga, Jaan Treufeld, Herbert Viiding, Aare Võsu. 107. Einasto, Rein. Pisut paekivist meie linnapildis // Õhtuleht (1988) nr 108, 12. mai, lk 2 – (Tallinlane ja loodus). 108. Einasto, Rein. Mures Eestimaa tuleviku pärast // Rahva Hääl (1988) nr 97, 27. apr., lk 4. 109. Ei ole üksi ükski maa : [Ida-Virumaa Rahvarinde miiting Kohtla-Järvel: sõnavõttudest / üles kirjutanud Salme Arr] // Leninlik Lipp (1988) nr 162, 24 aug., lk 2, 4 – Ka Rein Einasto sõnavõtt. 110. Радионова, Элеонора Петровна; Эйнасто, Рейн. Строматолиты и онколиты в карбонатных фациях ордовика и силура в Прибалтике // Известковые водоросли и строматолиты: систематика, биост- ратиграфия, фациальный анализ – Novosibirsk: Nauka, 1988, lk 145-158: ill – Bibliogr. 25 nim. 111. Эйнасто, Рейн; Раудсеп, Рейн. Сравнение условий формирования тремадокских и лландоверийских ракушечников в районе Пандивере // Проблемы геологии фосфоритов: тезисы докладов и путеводитель VI всесоюзного совещания: Таллин, 18-21 апреля 1988 г – Tallinn, 1988, lk 110-111. 112. Эйнасто, Рейн. Наш обычный известняк // Вечерний Таллинн (1988) nr 13, 18. jaan., lk 2 – (Природа и мы). 113. Эйнасто, Рейн. Плитняк-камень, определивший облик Таллина // Вечерний Таллинн (1988) nr 108, 12. mai., lk 2 – (Природа и мы). 114. Не одна земля одинока : [Ida-Virumaa rahvarinde miiting Kohtla Järvel: sõnavõttudest / üles kirjutanud Salme Arr] // Ленинское знамя (1988) nr 162, 24. aug., lk 2, 4 – Ka Rein Einasto sõnavõtt. 22 1989 115. Einasto, Rein; Matve, Hubert. Paekivi kasutamise ja rakendusuuringute ajaloost Eestis // Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist. VII. Geoloogia arengust Eestis – Tallinn: Valgus, 1989, lk 57-72: ill – Bibliogr. lk 72-73: 38 nim. Kokkuvõte vene keeles lk 73-74: Об истории использования и прик- ладных исследованиях карбонатных пород в Эстонии; inglise keeles lk 75: On the history of utilization and applied investigation of carbonate rocks in Estonia. 116. Einasto, Rein. Miks Kuremäe? Enne lõpetagem röövkaevandamine! // Noorte Hääl (1989) nr 187, 13. aug., lk 3, 4: fotod. 117. Kaljo, Dimitri; Nestor, Heldur; Einasto, Rein. Aspects of Silurian carbonate platform sedimentation // The Murchison Symposium: programme and abstracts – [S.l.] : University of Keele (U. K.), 1989, lk 53. 118. Эйнасто, Рейн. Система перерывов в силуре северной Прибал- тики // Геология и палеонтология: к 100-летию со дня рождения академика Д. В. Наливкина – Leningrad: Nauka, 1989, lk 142-153: ill – Bibliogr.: 27 nim. 1990 119. Einasto, Rein. Paekivi – meie rahvuslik vundament: [üleskutse paekivi Eesti rahvuskiviks kuulutamise kohta] // Tallinna Rohelise Liikumise häälekandja (1990) aprill, lisalehel. 120. Einasto, Rein. Väärtustagem taas meile igiomane paekivi // Päevaleht (1990) nr 69, 22. apr., lk 4: ill. 121. Einasto, Rein. Paekivi – meie räsitud rahvuslik rikkus: (järelmõtteid paekivikonverentsile ja näitusele): [Tallinn] // Õhtuleht (1990) nr 106, 12. mai, lk 2 – (Tallinlane ja loodus). 122. Einasto, Rein. Pisut paekivist meie linnapildis // Õhtuleht (1990) nr 106, 12. mai, lk 2 – (Tallinlane ja loodus). 123. Kõrts, Aile; Einasto, Rein; Männil, Ralf; Radionova, Eleonora. Biostratigraphy: Calcareous algae // Field meeting, Estonia 1990: an excursion guidebook / Institute of Geology of Estonian Academy of Sciences, IUGS, Project “Global Bioevents” IGCP; koostanud Dimitri Kaljo, Heldur Nestor – Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1990, lk 97-100: ill. 124. Kõrts, Aile; Einasto, Rein. Excursion guide: Localities 4:1. A and B. Kohtla and Maidla quarries // Field meeting, Estonia 1990: an excursion guidebook / Institute of Geology of Estonian Academy of Sciences, IUGS, Project “Global Bioevents” IGCP; koostanud Dimitri Kaljo, Heldur Nestor – Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1990, lk 145-148. 125. Einasto, Rein; Nestor, Viiu. Locality 5:4. Tagavere quarry // Field meeting, Estonia 1990: an excursion guidebook / Institute of Geology of Estonian Academy of Sciences, IUGS, Project “Global Bioevents” 23  IGCP; koostanud Dimitri Kaljo, Heldur Nestor – Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1990, lk 161-162: ill. 126. Rubel, Madis; Einasto, Rein. Locality 6:1 Panga cliff // Field meeting, Estonia 1990: an excursion guidebook / Institute of Geology of Estonian Academy of Sciences, IUGS, Project “Global Bioevents” IGCP; koostanud Dimitri Kaljo, Heldur Nestor – Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1990, lk 163-165: ill. 127. Einasto, Rein. Locality 6:2. Abula cliff // Field meeting, Estonia 1990: an excursion guidebook / Institute of Geology of Estonian Academy of Sciences, IUGS, Project “Global Bioevents” IGCP; koostanud Dimitri Kaljo, Heldur Nestor – Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1990, lk 165-166: ill. 128. Einasto, Rein. Locality 6:3. Jaagarahu quarries // Field meeting, Estonia 1990: an excursion guidebook / Institute of Geology of Estonian Academy of Sciences, IUGS, Project “Global Bioevents” IGCP; koostanud Dimitri Kaljo, Heldur Nestor – Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1990, lk 166-167. 129. Märss, Tiiu; Einasto, Rein. Locality 6:6. Viita trench // Field meeting, Estonia 1990: an excursion guidebook / Institute of Geology of Estonian Academy of Sciences, IUGS, Project “Global Bioevents” IGCP; koostanud Dimitri Kaljo, Heldur Nestor – Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1990, lk 168-169. 130. Märss, Tiiu; Einasto, Rein. Locality 6:6. Himmiste quarry // Field meeting, Estonia 1990: an excursion guidebook / Institute of Geology of Estonian Academy of Sciences, IUGS, Project “Global Bioevents” IGCP; koostanud Dimitri Kaljo, Heldur Nestor – Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1990, lk 169-170: ill. 131. Einasto, Rein. Locality 6:7. Kogula quarry // Field meeting, Estonia 1990: an excursion guidebook / Institute of Geology of Estonian Academy of Sciences, IUGS, Project “Global Bioevents” IGCP; koostanud Dimitri Kaljo, Heldur Nestor – Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1990, lk 170-172: ill. 132. Einasto, Rein. Locality 7:1. Kaarma quarry // Field meeting, Estonia 1990: an excursion guidebook / Institute of Geology of Estonian Academy of Sciences, IUGS, Project “Global Bioevents” IGCP; koostanud Dimitri Kaljo, Heldur Nestor – Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1990, lk 173: ill. 133. Märss, Tiiu; Einasto, Rein. Locality 7:2. Kudjape ditch // Field meeting, Estonia 1990: an excursion guidebook / Institute of Geology of Estonian Academy of Sciences, IUGS, Project “Global Bioevents” IGCP; koostanud Dimitri Kaljo, Heldur Nestor – Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1990, lk 174: ill. 134. Einasto, Rein. Locality 7:3. Kaugatuma cliff // Field meeting, Estonia 1990: an excursion guidebook / Institute of Geology of Estonian Academy of Sciences, IUGS, Project “Global Bioevents” IGCP; 24  koostanud Dimitri Kaljo, Heldur Nestor – Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1990, lk 174-175: ill. 135. Kaljo, Dimitri; Einasto, Rein. Locality 8:1. Päri outcrop // Field meeting, Estonia 1990: an excursion guidebook / Institute of Geology of Estonian Academy of Sciences, IUGS, Project “Global Bioevents” IGCP; koostanud Dimitri Kaljo, Heldur Nestor – Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1990, lk 179-180: ill. 136. Einasto, Rein. Locality 8:4. Anelema quarry // Field meeting, Estonia 1990: an excursion guidebook / Institute of Geology of Estonian Academy of Sciences, IUGS, Project “Global Bioevents” IGCP; koostanud Dimitri Kaljo, Heldur Nestor – Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1990, lk 182-183: ill. 137. Эйнасто, Рейн. Известняк-наше национальное богатство: [paekivi- teemalisest konverentsist] // Вечерний Таллинн (1990) nr 106, 12. mai, lk 2 – (Природа и мы). 1991 138. Einasto, Rein; Murdmaa, Ivar. Balti varapaleosoilisest paleookeanoloo- giast // Eesti geoloogiline ehitus ja maavarad: sümpoosiumi materjalid = Geology and mineral resources of Estonia: symposium materials: Eesti geoloogide esimene ülemaailmne kokkutulek = First world meeting of Estonian geologists, Tallinn-Lohusalu 9–14. september 1991 / Eesti Geoloogia Selts, Eesti Teaduste Akadeemia. Geoloogia Instituut; Eesti Geoloogiakeskus – Tallinn: [Eesti Geoloogia Selts], 1991, lk 34-36: joon. 139. Einasto, Rein. Silur // Eesti geoloogiline ehitus ja maavarad: ekskur- sioonijuht = Geology and mineral resources of Estonia: excursion guide: Eesti geoloogide esimene ülemaailmne kokkutulek = First world meeting of Estonian geologists, Tallinn-Lohusalu 9–14. september 1991 / Eesti Geoloogia Selts, Eesti Teaduste Akadeemia. Geoloogia Instituut; Eesti Geoloogiakeskus – Tallinn: [Eesti Geoloogia Selts], 1991, lk 7-9: joon. 140. Einasto Rein; Männik, Peep. Peatus 2.4: Pusku e Ungru-Sepaküla paemurd = Locality 2.4: Pusku or Ungru-Sepaküla quarry // Eesti geoloogiline ehitus ja maavarad: ekskursioonijuht = Geology and mineral resources of Estonia: excursion guide: Eesti geoloogide esimene ülemaailmne kokkutulek = First world meeting of Estonian geologists Tallinn-Lohusalu 9–14. september 1991 / Eesti Geoloogia Selts, Eesti Teaduste Akadeemia. Geoloogia Instituut; Eesti Geoloogia- keskus – Tallinn: [Eesti Geoloogia Selts], 1991, lk 49-51: joon. 141. Einasto, Rein; Männik, Peep. Peatus 2.5: Salevere Salumägi = Locality 2.5: Salumägi at Salevere // Eesti geoloogiline ehitus ja maavarad: ekskursioonijuht = Geology and mineral resources of Estonia: excursion guide: Eesti geoloogide esimene ülemaailmne kokkutulek = First world meeting of Estonian geologists Tallinn-Lohusalu 9–14. september 1991 / Eesti Geoloogia Selts, Eesti Teaduste 25  Akadeemia. Geoloogia Instituut; Eesti Geoloogiakeskus – Tallinn: [Eesti Geoloogia Selts], 1991, lk 51-53: joon. 142. Einasto, Rein; Saadre, Tõnis. Peatused 1.7, 1.8: Maidla ja Kohtla põlevkivikarjäär = Localities 1.7, 1.8: Maidla and Kohtla oil shale quarries // Eesti geoloogiline ehitus ja maavarad: ekskursioonijuht = Geology and mineral resources of Estonia: excursion guide: Eesti geoloogide esimene ülemaailmne kokkutulek = First world meeting of Estonian geologists Tallinn-Lohusalu 9–14. september 1991 / Eesti Geoloogia Selts, Eesti Teaduste Akadeemia. Geoloogia Instituut, Eesti Geoloogiakeskus – Tallinn: [Eesti Geoloogia Selts], 1991, lk 25-30: joon. 143. Kaljo, Dimitri; Nestor, Heldur; Einasto, Rein. Aspects of Silurian carbonate platform sedimentation // The Murchison Symposium Proceedings of an international conference of the Silurian System / koostanud M. G. Bassett, P. D. Lane, D. Edwards – London, 1991 – Kd. 44, lk 205-224 – (Paleontology special papers). 144. Einasto, Rein. Eesti rahvuskivi Virumaal // Eesti Loodus (1991) nr 5, lk 284-287: fotod – Bibliogr. lk 37: 6 nim. 145. Einasto, Rein; Perens, H; Matve, H; Kuura, H; Kase, A; Raud, P; Libman, V. Paas Eesti rahvuskiviks: [Eesti Mäeühingu Tallinna sektsiooni mäeinseneride töökoosolekust: mõtteavaldused / üles kirjutanud Eino Tomberg] // Rahva Hääl (1991) nr 137, 14. juuni, lk 2. 146. Einasto, Rein; Saadre, Tõnis. Põhja-Eesti paekallas // Eesti Loodus (1991) nr 12, lk 690-695: fotod, joon – Bibliogr. lk 695: 7 nim. Kokkuvõte vene keeles lk 742: Северно-эстонский клинт. 147. Кальо, Димитрий; Нестор, Хелдур; Пылма, Лембит; Эйнасто, Рейн. Позднеордовикское оледенение и его отражение в осадкона- коплении Прибалтийского бассейна // Важнейшие биотические события в истории Земли: труды XXXII сессии всесоюзного палеонтологического общества – Tallinn, 1991, lk 68-77: joon – Bibliogr. lk 77-78: 20 nim. 148. Кыртс, Айле; Мянниль, Ральф; Пылма, Лембит; Эйнасто, Рейн. Этапы и обстановки накопления кукерситовой (водорослевой) органики в ордовике и силуре Эстонии // Важнейшие биотические события в истории Земли: труды XXXII сессии всесоюзного палеонтологического общества – Tallinn, 1991, lk 87-94: joon – Bibliogr. lk 95: 19 nim. 1992 149. Eesti II paekonverentsi „Eesti paas” ettekannete teesid: (23–24. apr. 1992) / Eesti Geoloogia Selts; Eesti Teaduste Akadeemia, Geoloogia Instituut; Eesti Geoloogiakeskus; Keskkonnaministeerium; Eesti Looduskaitse Selts. Toimetanud Rein Einasto, Tõnis Saadre – Tallinn, Kuressaare: Eesti Teaduste Akadeemia, 1992 – 27 lk. 150. Paekivi – Eesti rahvuskivi / koostanud Rein Einasto, Jaan Eilart, Vello Lõugas, Hubert Matve, Anto Raukas // Eesti II paekonverentsi „Eesti 26  paas” ettekannete teesid : (23–24. apr. 1992) – Tallinn; Kuressaare, 1992, lk 4-5. 151. Einasto, Rein. Paekivi taasväärtustamine ja fundamentaaluuringud Eestis // Eesti II paekonverentsi „Eesti paas” ettekannete teesid: (23–24. apr. 1992) – Tallinn; Kuressaare, 1992, lk 8-9. 152. Einasto, Rein; Eilart, Jaan; Lõugas, Vello; Matve, Hubert; Raam, Villem; Raukas, Anto. Paekivi – Eesti rahvuskivi: 23–24. aprillini toimus Kuressaares Eesti II paekonverents // Sirp (1992) nr 19, 8. mai, lk 1. 153. Einasto, Rein; Einasto, Pilvi; Kiirend, Mati. Inimene on inimesele vaimne toit... : [muusikateadlase Johannes Jürissoni 70. sünnipäevaks: vestlusring] // Teater. Muusika. Kino. (1992), nr 6, lk 57-61: ill., fotod. 154. Einasto, Rein. Eesti II paekonverents // Eesti Loodus (1992) nr 11, lk 588 – Bibliogr. lk 37: 6 nim. 155. Einasto, Rein; Saadre, Tõnis. The Arenigian-Llanvirnian boundary in Estonia // WOGOGOB: Oslo ’92: excursions, 19, 20 august – Oslo, 1992, lk 37. 156. Kõrts, Aile; Einasto, Rein; Saadre, Tõnis. Lasnamägi – Idaverean biotic events and their environmental background // WOGOGOB: Oslo ’92: excursions, 19-20 august – Oslo, 1992, lk 30. 1993 157. Einasto, Rein; Saadre, Tõnis. Loodusharuldus Toompea // Eesti Loodus (1993) nr 2, lk 35-37: kaardid, skeemid – Bibliogr. lk 37: 6 nim. Kokkuvõte inglise keeles lk 64: Cathedral Hill in Tallinn – a rare natural curiosity. 158. Einasto, Rein. Paekivi – meie igiomane looduslik ehitusmaterjal: on pae taasväärtustamise aeg // Ehitame: sõltumatu nädalaleht (1993) nr 5, veebruar, lk 5: fotod. 159. Einasto, Rein. Paekivi – meie igiomane looduslik ehitusmaterjal: paekivi mõistest // Ehitame: sõltumatu nädalaleht (1993) nr 11, märts, lk 4: joon. 160. Einasto, Rein. Paekivi – meie igiomane looduslik ehitusmaterjal: lubjakivi tehnoloogilise toormena // Ehitame: sõltumatu nädalaleht (1993) nr 13, aprill, lk 3: ill. 161. Paekivi – Eesti rahvuskivi // Ehitame: extra number: paepäev (1993) mai, nr 17, lk 1 – Allkirjad: Rein Einasto, Jaan Eilart, Vello Lõugas, Hubert Matve, Villem Raam, Anto Raukas. 162. Einasto, Rein. Paekivi – meie igiomane looduslik ehitusmaterjal: puudustest viimaste aastakümnete paekasutuses: kas ka meie veel teame, milline paekivi millisest kihist müüris laguneb? Ja miks? // Ehitame: extra number: paepäev (1993) mai, nr 17, lk 6: ill. 163. Einasto; Rein. Uus kvaliteet Eesti paetööstuses // Ehitame: sõltumatu nädalaleht (1993) nr 30, september, lk 3. 164. Einasto, Rein. „Ehitame” aastapäeva eelseid mõtteid lugejana, ehitajana, autorina // Ehitame: sõltumatu nädalaleht (1993) nr 40, november, lk 4: portr. 27 165. Менс, Кайса; Клеесмент, Анне-Лийс; Мяги, Сильви; Саадре, Тынис; Эйнасто, Рейн. Разрез каледонского структурного комплекса запада Прибалтики (по линии Тахкуна-Голдап) // Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Geoloogia (1992) 41. kd., nr 3, lk 124-136: joon – Bibliogr. lk 137: 26 nim. Kokkuvõte eesti k. lk 138: Kaledoonilise struktuurikompleksi läbilõige Tahkuna-Goldapi joonel; inglise keeles lk 138: Caledonian structural complex along the Tahkuna-Goldap line. 1994 166. Einasto, Rein. Mitmekülgne loodusteadlane, tulihingeline looduse ja maakodu kaitsja : [Geoloog Ülo Heinsalu: 1928-1994] // Ühistöö (1994) nr 15, 5. veebr., lk 3. 167. Einasto, Rein. Paekivitoodete tehase ja AS Väokivi teabepäev // Ehitame: sõltumatu nädalaleht (1994) nr 7, märts, lk 3: joon. 168. Einasto, Rein. Eesti Paeliit // Õhtuleht (1994) nr 59, 15. märts, lk 23. 169. Einasto, Rein. Paekallas ja paekivi Tallinna linnapildis // Õhtuleht (1994) nr 59, 15. märts, lk 2, 3: fotod, joon. 170. Einasto, Rein. Ungru ehituslubjakivi // Eesti loodus (1994) nr 6, lk 176-177: ill. Kokkuvõte inglise keeles lk 192: Building limestone obtained from the Ungru quarry. 171. Einasto, Rein. See paepealne maa...: [intervjuu / üles kirjutanud Riina Männik] // Harjumaa (1994) nr 47, 14. juuni, lk 4: foto. 172. Einasto, Rein. Oluline ehitusalane teatmeteos – „Arhitektuurikroonika”: [(koostanud Helju Sirel, Oleg Kotšenovski): Tallinn, 1994] // Kultuurileht (1994) nr 20, 1. juuli, lk 7. 173. Einasto, Rein. Välismaalased uurivad Saaremaa paekivi // Meie Maa (1994) nr 51, 1–4. juuli. 174. Einasto, Rein. Talusümpoosion Lepakosel: [professor Jaan Lepajõe korraldatud sümpoosion 23. juulil] // Maaleht (1994) nr 31, 4. aug., lk 10. 175. Einasto, Rein. Kalender: [Ralf Männili 70. sünniaastapäevaks] // Kultuurileht (1994) nr 36, 21. okt., lk 3. 176. Einasto, Rein. Paas kannab Eestimaad : [Helle Perensi, Ivi Laasi ja Raili Vinna näitus „Paekivi – ehituskivi” Raemuuseumis: Tallinn] // Kultuurileht (1994) nr 39, 11. nov, lk 9: ill. 177. Einasto, Rein. Et ka vaikus heliseks: mõtteid kuulamiskultuurist V Eesti noorte pianistide konkursi I voorult // Kultuurileht (1994) nr 44, 16. dets., lk 14. 178. Einasto, Rein; Saadre, Tõnis. Lasnamäe ehituslubjakivi ajalooline murdmisliigestus Laagna kiirtee süvendis // Eesti Geoloogiakeskuse Toimetised (1994) nr. 4/1, lk 48-49. 179. Einasto, Rein; Kukk, Mare. Limestone and dolomite // Estonian mineral resources / Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium. Info- ja Tehnokeskus – Tallinn, 1994, lk 25-30: tabel. 28 180. Einasto, Rein. Stratotype section of the Ungru (Pusku) member (Lower Llandovery, Raikküla Stage, Western Estonia) // Bulletin of the Geological survey of Estonia (1994) 4. kd, nr 1, lk 23-26: joon – Bibliogr. lk 26: 3 nim. 181. Эйнасто, Рейн. Цикличность, перерывы и естественная стра- тиграфия ордовикско-силурийской карбонатной толщи в Эстонии // Вопросы геологии и археологии: тезисы докладов международного симпозиума, посвященного 150-летию со дня рождения прфессора Санкт-Петербургского Университета, член-корреспондента Российской Академии наук Александра Александровича Иностранцева (1843-1919) – Sankt-Peterburg, 1994, lk 23. 1995 182. EE: Eesti entsüklopeedia. 8, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995 – 704 lk – Kaasautor: Rein Einasto. 183. Einasto, Rein. „Liivi keele” omapärast Baltika arenguloos // Liivimaa geoloogia: Tartu Ülikooli Geoloogia Instituudi 175. aastapäev. Eesti geoloogide teine ülemaailmne kokkutulek: Tartu 3–6. okt. 1995 / Tartu Ülikool; Eesti Geoloogia Selts – Tartu, 1995, lk 23-30 – Bibliogr. lk 30- 32: 39 nim. Kokkuvõte inglise keeles lk 32: On the role of Livonian tongue in the evolution of the Baltic continent. 184. Ainsaar, Leho, Einasto Rein. Kalana paemurd. Rmt.: Ainsaar, L., Kirsimäe, K. (toim) Liivimaa Geoloogia. Ekskursioonijuht. TÜGI, EGEOS, Tartu, lk 20-21. 185. Einasto, Rein. Eurüpteriidid // Eesti Loodus (1995) nr 1, lk 16-18: joon – (Saagem tuttavaks) – Bibliogr. lk 18. Kokkuvõte inglise keeles lk 33: Eurypterida. 186. Einasto; Rein. Eesti paekultuuri elustamiseks // Ehitame: sõltumatu nädalaleht (1995) nr 1, jaan., lk 2. 187. Einasto, Rein. Toompeale tõstukiga – otse südalinnast // Kultuurileht (1995) nr 1, 6. jaan., lk 8. 188. Einasto, Rein; Põldvere, Anne. Eesti rahvuskivi paekivi // Postimees (1995) nr 109, 15. mai, lk 16. 189. Kala, Elmar; Perens, Rein; Einasto, Rein. Narva Hermanni kindlus vajab abi // Eesti Päevaleht (1995) nr 67, 24. aug., lk 6. 190. Valitsus kindlustagu kultuurirajatiste ehitamise järjepidevus: [avalik kiri] // Eesti Päevaleht (1995) nr 112, 16. okt., lk 7 – Allkirjad: Vello Klein, Jaan-Mati Punning, Vello Lõugas, Jaan Eilart, Rein Einasto, Oleg Burov, Ülo Vooglaid, Vahur Mägi, Inna Laanmets. 191. Einasto, Rein. Teaduskülg – milliseks see võiks kujuneda? // Sõnumileht (1995) nr 4, 2. nov., lk 18. 192. Einasto, Rein. Kunstimuuseumi projekti teostamine nõuab koostööd eriteadlastega // Sõnumileht (1995) nr 10, 9. nov., lk 14: ill. 29 193. Einasto, Rein. Kaks kunstiteadlast kaitsesid filosoofiadoktori kraadi: [Rein Zobel, Juhan Maiste] // Sõnumileht (1995) nr 10, 9. nov., lk 14. 194. Einasto, Rein. Paar küsimust tippteadlasele: vastab Tallinna Kunstiülikooli professor Rein Zobel // Sõnumileht (1995) nr 10, 9. nov., lk 14: portr. 195. Einasto, Rein. Eestis puudub kontroll eelarveraha üle // Sõnumileht (1995) nr 16, 16. nov., lk 14 – Teaduse finantseerimine. 196. Einasto, Rein. Tants läbi kaamera: „Langevad lehed” Kadrioru luigetiigil jõulupühade telekavas: [27. augusti tantsuetendus Eesti Televisioonis] // Sõnumileht (1995) nr 49, 28. dets., lk 14. 197. Einasto, Rein. Liivata tallad liivata teel: [luuletus] // Sõnumileht (1995) nr 50, 29. dets., lk 18. 1996 198. Einasto, Rein; Mens, Kaisa. Aluspõhi // Pakri poolsaar – loodus ja inimtegevus / Eesti Keskkonnaministeerium, Keila Linna Paldiski Linnaosa Valitsus, Geoloogia Instituut; koostaja H. Kink – Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1996, lk 16-23. 199. Einasto, Rein. Massiturism // Pakri poolsaar – loodus ja inimtegevus / Eesti Keskkonnaministeerium, Keila Linna Paldiski Linnaosa Valitsus, Geoloogia Instituut; koostaja H. Kink – Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1996, lk 63. 200. Einasto, Rein. Mandrite triiv ja Eesti paelasundi tekkelugu // Eesti Paas: Eesti IV Paekonverents: Paepäeval (2. juulil 1996. a.): ettekannete teesid – Paide, 1996, lk 10-11. 201. EE: Eesti entsüklopeedia. 9, Sun-türg-Tallinn: Eesti Entsüklopeedia- kirjastus, 1996 – 703 lk : ill – Kaasautor: Rein Einasto. 202. Einasto, Rein. Kolm oodi juubilaridele: Vanemteadur Erika Jürgenson 70; Dotsent Asta Oraspõld 70; Professor Enn Pirrus 60: [luuletused] // Eesti Geoloogiakeskuse Infoleht (1996) märts, nr 5, lk 11-12: portr – (Rein Einasto luuledebüüt). 203. Einasto, Rein. Nanseni triiv Põhja-Jäämerel – suursündmus teaduses: [ekspeditsioon 1893-1896] // Sõnumileht (1996) 13. märts, lk 13 – Sisaldab ka katkendeid Fridtjof Nanseni päevikust. 204. Einasto, Rein. [Jääpurikad Pakri paekaldal] // Eesti Päevaleht (1996) nr 61, 16. märts, lk 5: foto – Kommentaar artiklile: Kuresoo, Rein. Näidake rehkendust, härra Imelik!: säästlik areng Eesti moodi. 205. Einasto, Rein. Reklaamiga ülesköetud tarbimist tuleb tõkestada // Sõnumileht (1996) nr 84, 11. apr., lk 16. 206. Einasto, Rein. In memoriam: ka kivi elustub, hingestub kunstniku käe läbi: [Villem Raami mälestuseks] // Sõnumileht (1996) 25. mai, lk 18 – Allkiri: Eesti Paeliit. 207. Einasto, Rein. Pakri paekallas on Ontika omast küll madalam, kuid... // Eesti Loodus (1996) nr 8, lk 245-246: foto. Kokkuvõte inglise keeles lk 273: At Pakri limestone glint is lower than at Ontika, but... 30 208. Einasto, Rein. Paldiskist saab taas kodune paelinn : [vestlus Paldiski Põhikooli õpetaja Rein Einastoga / üles kirjutanud Asta Liivak] // Õpetajate Leht (1996) nr 36, 13. sept., lk 15. 209. Einasto, Rein. Valimiseelne antireklaam ja pillav elulaad // Sõnumileht (1996) nr 242, 16. okt., lk 2. 210. Einasto, Rein. Vivat gracioso! ehk Kontserdikülastaja mõtteid // Sõnumileht (1996) nr 263, 9. nov., lk 14. 211. Einasto, Rein. The Baltic Ordovician-Silurian sedimentary cyclicity and natural stratigraphy // The James Hall Symposium: II International Sumposium on the Silurian system: program and abstracts. University of Rodgester, Aug. 4-6 – Rodgester, 1996, lk 49. 212. Einasto, Rein. The stratigraphic scheme of Estonian Ordovician and Silurian against the background of the cyclic evolution // The Third Baltic Stratigraphical Conference : abstracts: field guide – Tartu: Institute of Geology, University of Tartu, 1996, lk 23-24. 213. Einasto, Rein; Viira, Viive. Mäekalda section // The Third Baltic Stratigraphical Conferenc : abstracts: field guide – Tartu: Institute of Geology, University of Tartu, 1996, lk 100-105: joon. 214. Einasto, Rein; Männik, Peep. Pusku (Ungru-Sepaküla) // The Third Baltic Stratigraphical Conference : abstracts: field guide – Tartu: Institute of Geology, University of Tartu, 1996, lk 106-107: joon. 215. Kaljo, Dimitri; Einasto, Rein. Päri Outcrop // The Third Baltic Stratigraphical Conference : abstracts: field guide – Tartu: Institute of Geology, University of Tartu, 1996, lk 107-109: joon. 216. Einasto, Rein. Anelema Quarry // The Third Baltic Stratigraphical Conferenc : abstracts: field guide – Tartu: Institute of Geology, University of Tartu, 1996, lk 109-110: joon. 1997 217. Einasto, Rein. Arhitektieetikast keskkonnapoliitikani // Insenerikultuur Eestis. 3 – Tallinn, 1997, lk 16-18. 218. Einasto, Rein. Austatud aatekaaslased! // XXI sajandi rahvuslik Eesti : kolmas rahvusliku kasvatuse kongress : 12–13. aprill 1996 : ettekannete ja sõnavõttude kogumik – Tallinn: Estonia Selts; Tallinn : Vanemuise Selts, 1997, lk 256. 219. I paneeldiskussioon: Hariduse tähendus Eesti ühiskonna arengus ja üksikisiku toimetuleku, konkurentsivõime ja saatuse määrajana // Eesti haridusfoorum `96. Eesti haridusvalikud XXI sajandi lävel: ettekannete ja sõnavõttude kogumik – Tallinn, 1997, lk 41-98 – Rein Einasto sõnavõtt, lk 50-51; Küsimused haridusminister Jaak Aaviksoole ja viimase vastused, lk 157-163. 220. Einasto, Rein. Pandivere – suurim omanäoline rõngaspaemuhk eesti aluspõhjas // Eesti Paas: Eesti V paekonverents: Paepäeval (7. juunil 1997. a.): ettekannete teesid – Porkuni, 1997, lk 15-16. 221. Einasto, Rein. Õpilased kustutasid kulupõlengu Pakri paelaval // Õpetajate Leht (1997) nr 16, 18. apr., lk 15. 31 222. Einasto, Rein. Toetus hapnikufondile // Õpetajate Leht (1997) nr 16, 18. apr., lk 15. 223. Einasto, Rein. Paldiski peab paepäeva // Sõnumileht (1997) nr 102, 3. mai, lk 7. 224. Einasto, Rein. Keskkonnateadlik haridus Paldiskis: [Paldiski põhikool] // Sõnumileht: Koolileht (1997) 14. mai, lk 4 : foto. 225. Einasto, Rein. Esimesed kurvad märgid // Sõnumileht (1997) nr 113, 19. mai, lk 11: ill. 226. Einasto, Rein. Mürkkemikaalide koht pole linnasüdames: [Paldiski Põhjasadama laiendamise kavast] // Postimees (1997) nr 115, 21. mai, lk 16: ill. 227. Einasto, Rein. Eesti koralliuurijate teadusretk Norras // Sõnumileht (1997) nr 171, 30. juuli, lk 13: ill. 228. Einasto, Rein. Paldiski – sadam udu taga I // Sõnumileht (1997) nr 179, 7. aug. 229. Einasto, Rein. Paldiski – sadam udu taga II // Sõnumileht (1997) nr 185, 14. aug., lk 13. 230. Einasto, Rein. Keskkond ja poliitika ei ole veel keskkonnapoliitika // Sõnumileht (1997) nr 310, 22. dets., lk 14: ill. 231. Nestor, Heldur; Einasto, Rein. Development of Ordovician and Silurian carbonate sedimentation basin // Geology and mineral resources of Estonia / Institute of Geology ; compiled and edited by Anto Raukas and Aada Teedumäe – Tallinn: Estonian Academy Publishers, 1997, lk 192-204: joon. 232. Märss, Tiiu; Einasto, Rein. Kaugatuma cliff and cape // PrpoGEO ‘97 The Second General Assembly of the European Association for the Conversation of the geological heritage, 1997, lk 38-39. 233. Einasto, Rein; Saadre, Tõnis. Mass perishing of Xenasaphus devexus // WOGOGOB ’97: abstracts – Sankt-Peterburg, 1997. 234. Nestor, Viiu; Einasto, Rein. Correlation of some Wenlock outcrop sections of Gotland with the Ohesaare section of Saaremaa, Estonia // Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Geoloogia (1997) 46. kd., nr 4, lk 155–166: joon – Bibliogr. lk 166-167: 20 nim. Kokkuvõte eesti keeles lk 167: Mõne Gotlandi Wenlocki paljandi röö-bistamine Ohesaare (Saaremaa, Eesti) läbilõikega; vene keeles lk 167-168: Сопоставление некоторых разрезов Венлокских отложений о-ва Готланд с разрезом скв. Охесааре на о-ве Сааремаа, Эстония. 235. Кальо, Димитрий; Нестор, Хелдур; Эйнасто, Рейн. Разввитие идей Д. В. Наливкина в области учения о фаццииях // Дмитрий Васильевич Наливкин: научная деятельность; воспоминания современников. Санкт-Петербург 1997, с 90-103. 1998 236. Eesti paas = Estonian Limestone: näitus Rotermanni Soolalaos, Kuressaare lossis = Geology and Architecture Catalogue of the 32  exhibition / koostanud ja tekst: Rein Einasto, Karin Hallas; kujundanud Siiri Vallner, Hanno Grosschmidt – Tallinn, 1998 – 8 lk: ill.; fotod – tekst eesti ja inglise keeles. 237. Eesti entsüklopeedia. 10, Türi-y-Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998 – 672 lk : ill – Kaasautor: Rein Einasto. 238. Einasto, Rein. Paelasundid, -murrud ja -ehitised eestirootslaste asualal Kundast Osmussaareni // Eesti ajalooline asustus ja arhitektuur. Läänemere kontaktid: EKA arhitektuuriosakonna teaduskonverents 16-17. oktoobril Tallinnas ja Noarootsis: ettekannete teesid – Tallinn, 1998, lk 11-12. 239. Einasto, Rein. Einasto, a-ni 1934 Eisenschmidt, Elmar // Eesti kooli biograafiline leksikon / koostanud Heino Rannap – Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk 32. 240. Einasto, Rein. Sada aastat kauaaegse koolijuhi, geograafiaõpetaja ja kodu-uurija Elmar Einasto sünnist – Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat – Tallinn, 1998, 31. kd., lk 220-225. 241. Einasto, Rein. Lembit Põlma: [nekroloog] // Õhtuleht (1998) nr 23, 29. jaan., lk 4 – Allkiri: Eesti NSV TA Geoloogia Instituut. 242. Einasto, Rein. Rahvuskunsti muuseum vabadussambana // Sirp (1998) nr 23, 12. juuni, lk 8: foto – Kommentaarid: Marika Valk, Leili Müür. 243. Einasto, Rein. Paekivist ja pae kasutamisest üldisemalt // Nädaline (1998) nr 90, 15. aug., lk 5: foto. 1999 244. Mens, Kaisa; Einasto, Rein. Suhkrumäe paljand // Tallinn: Lasnamäe, Pirita – Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1999, lk 8-9: joon – (Loodusmälestised; 4). 245. Einasto, Rein. Laagna kiirteesüvend // Tallinn: Lasnamäe, Pirita – Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1999, lk 10-14: joon – (Loodusmälestised; 4). 246. Einasto, Rein. Paekivi – meie rahvuslik rikkus – tekkeloost tänapäevase kasutuseni // Eesti Geoloogia Seltsi Bülletään (1999) nr 4, lk 9-10. 247. Einasto, Rein; Männik, Peep. 18. peatus: Salevere Salumägi: [peatükk artiklist: Maavarade kasutamisest Lääne-Eestis: ekskursioonijuht] // Geoloogia Seltsi Bülletään (1999) nr 4, lk 61-63: joon., foto. 248. Einasto, Rein. Süsteemne keskkonnatunnetus on poliitilise kutuuri alus // Nädaline (1999) nr 15, 6. veebr., lk 7: joon. 249. Einasto, Rein. Eestimaa ürglooduse ajaloost // Nädaline (1999) nr 22, 23. veebr., lk 9: ill. 250. Einasto, Rein. Eestimaa looduse ürgaeg // Nädaline (1999) nr 23, 27. veebr., lk 12. 251. Einasto, Rein. Muistsed mered Baltika pinnal // Horisont (1999) nr 7/8, lk 38-42: foto, joon. 252. Einasto, Rein. Paekivi ja paepäevad Raplamaal // Nädaline (1999) nr 82, 22. juuli, lk 7. 33 253. Einasto, Rein. Kaunis kontsert Rapla kirikus //Nädaline (1999) nr 85, 29. juuli, lk 4. 254. Einasto, Rein. Tehkem vanad paemurrud korda // Nädaline (1999) nr 103, 11. sept., lk 10. 2000 255. Einasto, Rein. Meie paepalgeline maa: ettekanne Raplamaa paepäevade avakonverentsil 23. juulil 1999 Kohila Koolituskeskuses Tohisool // Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat 1999 – Tallinn, 2000, lk 230-234. 256. Marvet, Ann; Kalamees, Andres; Reitalu, Mari; Märss, Tiiu; Karukäpp, Reet; Einasto, Rein; Orviku, Kaarel; Lotman, Aleksei. Undva hoiab pingeid / materjalid koondanud ja kommenteerinud Ann Marvet // Eesti Loodus (2000) nr 2/3, lk 50-60: fotod – Rein Einasto kommentaar, lk 56. Kokkuvõte inglise keeles lk 112: Undva is keeping up tensions. 257. Einasto, Rein. [Hubert Matve mälestuseks] // Keskkonnatehnika (2000) nr 1, lk 42: foto. 258. Einasto, Rein. Eesti ehituspaas läbi aegade // Keskkonnatehnika (2000) nr 1, lk 43: fotod. 259. Einasto, Rein. Lasnamäe ehikuslubjakivi eripäradest // Keskkonna- tehnika (2000) nr 2, lk 43-45: joon.; fotod – (Ehituspaas läbi aegade; 2). 260. Einasto, Rein. Ungru lubjakivi // Keskkonnatehnika (2000) nr 4, lk 45: fotod – (Ehituspaas läbi aegade: 3). 261. Einasto, Rein. Paekasutuse võimalused Eestis avarduvad // Kesk- konnatehnika (2000) nr 5, lk 39: fotod – (Ehituspaas läbi aegade; 4). 262. Einasto, Rein. Paldiski muusikakooli klaveriansamblite tublid esinemised väljaspool kodulinna: [Valga muusikakoolis toimunud V klaveriansamblite festivalil] // Lääne-Harju Ekspress (2000) nr 12, 25. märts, lk 7. 263. Einasto, Rein. Raplamaa teised paepäevad 21-22. juulil Kohilas // Nädaline (2000) nr 80, 18. juuli, lk 5: fotod. 264. Shogenova, Alla; Bitjukova, Lidia; Einasto, Rein; Jõeleht, Argo; Puura, Väino. An approach towards the petrophysical model of lower Paleozoic sedimentary sequence in Estonia // Geophysics in the Baltic Region: problems and prospects for the new millennium: international conference, abstracts & excursion Guide: Tallinn, Estonia, september 26-30 2000 – Tallinn, 2000, lk 60-62: joon – Bibliogr. lk 62: 1 nim. 265. Эйнасто, Рейн. Прибрежно-мелководные фации ордовикско- силyрийского Балтийского бассейна // Тезисы докладов: Бюлле- тень Московского Общества Испытателей Природы: серия Геология. 12 – Moskva, 2000. 266. Эйнасто, Рейн; Калам, Эвелин. Пробелы, микроцикличность и следы жизни в Таллинском строительном известняке (средний ордовик Эстонии) // Тезисы докладов: Бюллетень Московского Общества Испытателей Природы: серия Геология. 12 – Moskva, 2000. 34 2001 267. Einasto, Rein. Kohilas mängisid klaveriansamblid // Maaleht (2001) nr 7, 15. veebr., lk 26: foto. 268. Einasto, Rein; Kestlane, Ülo. Paas meteoriidikraatrites ja nende ümber // Eesti Geoloogiakeskuse infoleht (2001) märts, nr 7, lk 12 – (Aprillikonverentsi teesid). 269. Einasto, Rein. Mais ilmub Maalehe vahel Paeleht // Maaleht (2001) nr 15, 12. apr., lk 22-23: foto. 270. Paeleht / koostanud Rein Einasto (2001) nr 18, 3. mai, lk 1-8 – Ilmus Maaleht nr 18 lisana. 271. Einasto, Rein. Rahvuskivi väärib suuremat tunnustamist: alates 4. maist 1992, mil paas ametlikult rahvuskiviks tunnistati, on seda kalendripäeva tähistatud paepäevana // Maaleht : Paeleht (2001) nr 18, 3. mai, lk 1: ill. 272. Einasto, Rein. Paemüürid ja kiviaiad // Maaleht: Paeleht (2001) nr 18, 3. mai, lk 2: ill. 273. Einasto, Rein. Paekivi tekkeloost ja levikust // Maaleht: Paeleht (2001) nr 18, 3. mai, lk 6: ill. 274. Einasto, Rein. Kunstimuuseum ja paekallas: rajatava Kunstimuuseumi asukoht annab suurejoonelisi võimalusi // Maaleht: Paeleht (2001) nr 18, 3. mai, lk 8. 275. Laine, Aare. Loonast võiks kujuneda ülikoolide praktikabaas // Meie Maa (2001) nr 151, 9. aug., k. 1: foto – Ka Rein Einasto kommentaar Loona kivipäevadele. 276. Vello Jaska. Maakera vanuseks loetakse neliteist miljardit aastat / Valgamaalane (2001) 23. aug., lk. 6 Paegeoloog Rein Einasto mõtteid maakera tekkest 277. Einasto, Rein. Paekivi on meie püsimise sümbol: Eesti on paekivi mustrite, värvitoonide, töötlemisvõimaluste ning kasutusloo poolest ainulaadne maa // Maaleht (2001) nr 38, 20. sept., lk 26-27: fotod. 278. Nestor, Heldur; Einasto, Rein; Nestor, Viiu-Kai; Märss, Tiiu; Viira, Viive. Description of the type section, cyclicity, and correlation of the Riksu Formation (Wenlock, Estonia) // Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology = Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Geoloogia (2001) 50. kd., nr 3, lk 149-171 – Bibliogr lk 171-172: 37 nim. Kokkuvõte eesti k. lk 173: Riksu kihistu (Wenlock) stratotüüpse läbilõike kirjeldus, tsüklilisus ja korrelatsioon; vene keeles lk 173: Описание типого разреза Риксуской свиты (венлок, Эстония), ее цикличность и корреляция. 279. Saadre, Tõnis; Stouge, Svend; Nõlvak, Jaak; Einasto, Rein. Lower and Middle Ordovician stratigraphy of the Kovel-1 core, Western Volynia, Ukraine // WOGOGOB-2001: abstracts / Geological Museum of Copenhagen and Geological Survey of Denmark and Greenland, Copenhagen; D. A. T. Harper, S. Stouge (eds) – Kopenhaagen, 2001, lk 41-42. 35 280. Einasto, Rein; Kalam, Evelyn. Microcycles, discontinuities and trace fossils in the Lasnamägi building stone // WOGOGOB-2001: abstracts / Geological Museum of Copenhagen and Geological Survey of Denmark and Greenland, Copenhagen; D.A.T.Harper, S.Stouge,S. (eds) – Kopenhaagen, 2001, lk 34-35. 2002 281. Einasto, Rein. Lasnamäe ehituspaekivi ajaloolised murdmiskihid Tallinna ümbruses // Tallinna Tehnikakõrgkooli Toimetised (2002) nr 1, lk 56-69: joon. 282. Einasto, Rein. Kontinentide kokkupõrked ja Eesti paas // Eesti Geoloogiakeskuse infoleht (2002) nr 8, aprill, lk 8 – (Kümnenda aprillikonverentsi „Rahutu Eesti” teesid). 283. Bitjukova, Lidia; Limberg, Merike; Einasto, Rein; Kirsimäe, Kalle. Tallinna ajalooliste hoonete geokeemilise uurimise esimesed tulemused // Eesti Geoloogiakeskuse infoleht (2002) nr 8, aprill, lk 11 – (Kümnenda aprillikonverentsi „Rahutu Eesti” teesid). 284. Einasto, Rein. Lammutamine ei ole esmatähtis // Eesti Päevaleht : Tallinn (2002) nr 118, 22. mai, lk 5 – Kommentaar samas ilmunud artiklile: Alas, Askur. Paekivihooned väärivad kaitset ja Kunstimuuseum ehitamist: Unikaalsed kasarmud lammutatakse, sest muinsuskaitsjad jäid hiljaks. 285. Einasto, Rein. Leigo Järvemuusika – kõrgkultuur avamaastikul // Muusika (2002) nr 7 (oktoober), lk 18: ill – (Bagatellid. Eesti). 286. Einasto, Rein; Kraav, Anne. Tudengid uurisid kuppelmaastiku eripära // Maaleht (2002) nr 41, 10. okt., lk 22: foto. 287. Einasto, Rein. Stratotüüpse paemurru puhastustööd Raikküla Pakamäel // Nädaline (2002) 12. okt., lk 12: foto. 288. Nestor, Viiu; Einasto, Rein; Loydell, David K. Chitinozoan biostratigraphy and lithological characteristics of the Lower an Upper Visby boundary beds in the Ireviken 3 section, Northwest Gotland // Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology (2002) 51. kd., nr 4, lk 215-226 – Bibliogr.: 19 nim. Kokkuvõte eesti k.: Kitinosoade biostratigraafia ning Alam- ja Ülem- Visby piirikihtide iseloomustus Ireviken paljandis (Loode-Gotland). 289. Shogenova, Alla; Vaher, Rein; Einasto, Rein; Mens, Kaisa; Jõeleht, Argo; Kirsimäe, Kalle. Petrophysical model of sedimentary rocks from Pärnu-6 borehole, Estonia // 3rd Balkan geophysical congress and exhibition, 24-28 June, 2002: abstract book – Sofia, 2002, lk 1-3. 2003 290. Einasto, Rein. Paekivist meie keskkonnatunnetuses // „Harmoonia võimalikkus süsteemis: inimene-keskkond-ühiskond” I – Tallinn, 2003, lk 153-163. 291. Einasto, Rein. Paekivi Pirita kloostri uues hoones // Keskkonnatehnika 1/2003, lk 42-44: fotod, (Ehituspaas läbi aegade, 5). 36 292. Einasto, Rein. Auditooriumivälisest keskkonnaõppest sügissemestril Tamsalus, Leigo talus ja Raikküla Pakamäel // Noor Insener – Tallinna Tehnikakõrgkool (2003) nr 10, veebruar, lk 1: fotod. 293. Einasto, Rein. Paekallas kui kunstiteos // Keskkonnatehnika 3/2003, lk 44-45: fotod. 294. Einasto, Rein. Ärge ehitage, uus kunstimuuseum on valmis // KesKus (2003) nr 4 (aprill), lk 10: joon – Paeseinast Kunstimuuseumi süvendis ja geoloogide ideest ühendada loodusmuuseum ja kunstimuuseum. 295. Einasto, Rein. Paekallas kui kunstiteos: uue Kunstimuuseumi süvise kiviseinas paljanduvad kihid on Eesti ürglooduse ajalooraamatu avatud leheküljed // Noor Insener / Tallinna Tehnikakõrgkool (2003) nr 11, mai, lk 1: fotod. 296. Einasto, Rein. Puhastustalgud Raikküla Pakamäel jätkuvad // Nädaline (2003) 19. juuni, lk 5: foto. 297. Einasto, Rein. Talgulised Raikküla Pakamäel // Noor Insener /Tallinna Tehnikakõrgkool (2003) nr 13, november, lk 3: fotod. 298. Einasto, Rein. Õppepäevad Pandiveres ja Leigo talus // Noor Insener / Tallinna Tehnikakõrgkool (2003) nr 13, november, lk 3: foto. 299. Schank, Ede. Pankrannik näitab miljoneid aastaid ajalugu: sajakroonisel rahatähel raksatavad murdlained vastu kujutletavat võimsat paepanka: [Vladimir Taigeri poolt kujundatud 100 kroonise rahatähel kujutatud pankrannikut iseloomustab Rein Einasto] // Eesti Ekspress (2003) nr 48, 26. nov., lk A28: ill.; Meie Kodu (Sydney, 2004) 14. apr., lk 6. 300. Bityukova, Lidia; Limberg, M.; Einasto, Rein; Kirsimäe, Kalle. Geochemical composition of Ordovician building stones from Tallinn churches and assessment of alteration intensity on the base of geochemical data // Annual Meeting of the Russian Mineralogical Society. Mineralogy, Hemmology (Mineralogia, hemmologia, iskusstvo): Sankt-Petersburg, 23-26 September, 2003 – Sankt- Peterburg, 2003, lk 166. 301. Nestor, Heldur; Einasto, Rein; Männik, Peep; Nestor, Viiu-Kai. Correlation of lower-middle Llandovery sections in central and southern Estonia and sedimentation cycles of lime muds // Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology (2003) 52 kd., nr 1, lk 3-25: joon – Bibliogr. lk 25-27: 35 nim. Kokkuvõte eesti keeles lk 27: Kesk- ja Lõuna-Eesti Alam- ja Kesk- Llandovery läbilõigete korrelatsioon ja lubimudade settetsüklid. 302. Shogenova, Alla; Einasto, Rein; Kleesment, Anne-Liis; Teedumäe, Aada; Jõeleht, Argo. Eesti Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni dolomiitsete kivimite koostise ja omaduste variatsioonid // The Fourth world meeting of Estonian geologists: Estonian geology in the beginning of the new century: conference materials and excursion guide / The Geological Society of Estonia; Institute of Geology; University of Tartu; J. Plado, I. Puura (toim.) – Tartu, 2003, lk 80-83. 37 303. Shogenova, Alla; Jõeleht, Argo; Einasto, Rein; Kleesment, Anne- Liis; Mens, Kaisa; Vaher, Rein. Chemical composition and physical properties of rocks // Estonian Geological Sections: Bulletin 5. Ruhnu (500) drill core. Geological Survey of Estonia – Tallinn, 2003, lk 55-70. 304. Shogenova, Alla; Jõeleht, Argo; Einasto, Rein; Kleesment, Anne-Liis; Mens, Kaisa; Vaher, Rein. Petrophysical model of sedimentary rocks from Ruhnu borehole, Estonia // International Geophysical Conference and Exhibition. Russia, Moscow, Sovincenter, 1.–3. September 2003 Extended Abstract Volume. lk 1-4. 305. Märss, Tiiu; Einasto, Rein. Stop 12. Himmiste Quarry // The Gross Symposium 2. Advances in Palaeoichthyology. Field Trip Guidebook / Faculty of Geographical and Earth Sciences, University of Latvia – Riia, 2003, lk 24-25. 306. Viira, Viive; Einasto, Rein. Wenlock-Ludlow boundary beds and conodonts of Saaremaa Island, Estonia // Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Geology (2003) 52. kd., nr 4, lk 213-238 – Bibliogr.: 33 nim. Kokkuvõte eesti k.: Wenlocki-Ludlow’ piirikihid ja konodondid Saaremaal. 2004 307. Ainsaar, Leho; Einasto, Rein. Settimine meredes // Maa Universumis: möödanik, tänapäev, tulevik / koostanud-toimetanud Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe – Tallinn, 2004, lk 92-102: fotod, joon. 308. Einasto, Rein; Nestor, Heldur; Pirrus, Enn. Muistsed mered Baltika pinnal // Maa Universumis: möödanik, tänapäev, tulevik / koostanud- toimetanud Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe – Tallinn, 2004, lk 219-231: fotod, joon. 309. Einasto, Rein. Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas. Vaimse keskkonna reostusest // Keskkonnatehnika 1/2004, lk 21-22. 310. Einasto, Rein. Vaimse keskkonna padureostamine // Tegelikkuse KesKus (2004) nr 3, lk 10-11. 311. Einasto, Rein. Keskkonnaõpe vajab välipraktikat // Noor Insener / Tallinna Tehnikakõrgkool (2004) nr 15, aprill, lk 2: fotod. 312. Einasto, Rein. Pakamäe paeastang, Raikküla vald; Kuusiku paisjärv Vigala jõel ja Hagudi raba, Rapla vald; Pääsukeste kodu Keava kruusaaugus, Kehtna vald // Raplamaa loodus / Loodusfoto raamat, Toimetanud Sirje Mett, Raplamaa keskkonnateenistus, lk 22, 31, 43, 313. Einasto, Rein. 2004. Laagna tee süvend. Entsüklopeedia Tallinn. I. Eesti Ents.kirjastus, lk 262. 314. Einasto, Rein. 2004. Lasnamäe ehituspaas. Entsüklopeedia Tallinn. I. Eesti Ents.kirjastus, lk 270. 315. Einasto, Rein; Hints, Linda. Stop 7. Kunda-Aru quarry // WOGOGOB-2004. 8th Meeting of the Working Group on the Ordovician Geology of Baltoscandia, May 13-18., (2004). Conference Materials. Abstracts and Guidebook, (eds Olle Hints & Leho Ainsaar), Tartu; lk 129-132. 38 316. Saadre, Tõnis; Einasto, Rein; Nõlvak, Jaak; Stouge, Svend. 2004. Ordovician stratigraphy (Volkhov-Haljala) of the Kovel-1 well in the Volynia region, northwestern Ukraine // Bulletin of the Geological Society of Denmark, (2004) vol 51, 34 p, Copenhagen. 2005 317. Einasto, Rein. Kodu otsimas. Mõtteid raamatuisse raiutut lehitsedes. Rmt.: Vissak, P. (koost, toim) „Harmoonia võimalikkus süsteemis inimene – keskkond – ühiskond” II, Tallinn 2005, lk 31-50. 318. Einasto, Rein. Elukeskkonna planeerimisest linnas. Rubr. Südamelt ära. Noor Insener, 02.2005. 319. Einasto, Rein. Geoloogilise Eesti vaimsest kiirgusest paemehe pilguga. EGEOS Aprillikonverentsi teesid, Eesti Geoloogiakeskuse Bülletän, 1.04.2005. 320. Einasto, Rein. Tallinna ehituspaestiku läbilõige Paldiskis. TTK Toimetised Nr 6 lk 30-36. 321. Einasto, Rein. Helju Tauk 75. Memuaaride kogumik „Ansamblis olemine” (koost. M. Kolk & T. Mattisen) Eesti Muusika Infokeskus, 2005, lk 111-115. 322. Einasto, Rein; Karu, R.; Kirt, A.; Kirt, E.; Mõtsküla, P.; Ruustal, E. Taotleme Helme-Tõrva maastikukaitseala loomist. Helme-Tõrva Elu Nr13 (175) 25.08.2005, lk 2. 323. Einasto, Rein; Kirt, E.; Mark-Kurik, E. Tõrva lähiümbruse tulevik – Keisrepalu maastiku-kaitseala. Helme-Tõrva Elu Nr 13 (175) 25.08.2005, lk 3. 324. Einasto, Rein. Gustav Vilbaste – Lasnamäe ehituspaestu murdmiskihtide rahvapäraste nimede jäädvustaja. // G. Vilbaste 120 sünniaastapäevale pühendatud konverentsi teesid: Loodusteaduste ja looduspärimuse vahel. (toim. Mall Hiiemäe), Tartu-Kuusalu 16. ja 17. 09.2005., lk 10-11. 325. Einasto, Rein. Loodusest linna elukeskkonnas. TTK Toimetised, Nr 7, 2005, lk 42-51. Mining of Limestone Resources and Sustainable Utilisation in Estonia. Summary: Nature in the Town Environment 326. Einasto, Rein. Rakendusülikool ja ülikooliteadus. Noor Insener, 22, oktoober 2005, 1. lk. 327. Einasto, Rein; Rähni, Andrus. Lasnamäe ehituspaestu puursüdamiku skaneeritud ja digitaalselt töödeldud läbilõige Pakri poolsaarelt. Keskkonnatehnika, 7, 2005, lk 66-71. 328. Einasto, Rein, Eesti paevarude kaevandamisest ja säästlikust kasutamisest. Mining of Limestone Resources and Sustainable Utilisation in Estonia. TTK Toimetised 8, lk 44-51. 329. Einasto, Rein. Täna räägime maakivist. Valgamaalane, 26.10.2005. 330. Einasto, Rein. Kivis on elu ja mõtiskelu. Valgamaalane, 26.10.2005. 331. Einasto, Rein; Koldits, Maie. Veel kord suitsetamisest. Eesti Päevaleht 18.08.2005. 39 332. Einasto, Rein. Mõned säästliku paekasutuse põhimõtted. I, Kesk- konnatehnika, 8/2005, lk 32-33. 333. Ainsaar, L.; Dronov, A.; Einasto, Rein; Hints, L.; Hints, O.; Kaljo, D.; Meidla, T.; Nestor, H.; Nõlvak, J.; Rubel, M.; Saadre, T.; Tinn, O.; Tolmacheva, T. Sea-level curve for the Ordovician of Baltoscandia: contradictions, problems and approaches. In: The Sixth Baltic Stratigrapical Conference, August 23-25 St. Petersburg, Russia. Abstracts: The Sixth Baltic Stratigraphic Conference; St. Petersburg, Russia; 23-25 August, 2005. (Toim.) Koren, T.; Evdokimova, I.; Tolmacheva, T. St. Petersburg:, 2005, 24-26. 2006 334. Einasto, Rein. Mõned säästliku paekasutuse põhimõtted. II, Keskkonnatehnika, 1/06, lk 36-38. 335. Einasto, Rein. Arhitektuurialane kuritegevus ja ehitusreostus Eestis. Kui kaua veel? Keskkonnatehnika, 1/06, lk 40-41. 336. Einasto, Rein; Rähni, A.; Allev, E. Põlevkivi tootsa kihindi digiläbilõige Tallinna lähistelt. Keskkonnatehnika, 2/06, lk 51-52. 337. Einasto, Rein. Tohisoo klaveriansamblite festivali vaimust. Nädaline, 16.02.06, lk 6. 338. Einasto, Rein; Rähni, A.; Piht, H. Katkestuspinnad Väo ja Kõrgekalda kihistu piirikihtides (Ülemiste puursüdamik). Keskkonnatehnika, 2/06, lk 52-53. 339. Einasto, Rein. Eesti paelasundisse peidetud rannalähedusest. EGK, XIV Aprillikinverents, teesid, lk 16. 340. Einasto, Rein. Roheline vaimsus – ellujäämise eeldus. Planeerimis- konverentsi „Roheline hooliv jätkusuutlik Tallinn” 22.03.06 materjalid. (toim A. Sillaots, H. Vilu) Tallinna Tehnikakõrgkool, 22.03.06, lk 4-5. 341. Einasto, Rein; Rähni, A. Väo kihistu digitaalselt töödeldud kiht-kihiline tüüpläbilõige. Keskkonnatehnika 3/06, lk 51-55. 342. Einasto, Rein. Paekivist isikupärane kodukujundus. Äripäev. Oma maja, nr 2 (41) aprill, lk 72-74. 343. Einasto, Rein. Pealinn laiutab rahvuskivi peal. Maaleht, 18, 4.05.06. Loodus, lk 23. 344. Einasto, Rein. Järelmõtteid TTK keskkonnapäevast. Noor Insener / Tallinna Tehnikakõrgkool nr 27, mai 2006, lk 3. 345. Einasto, Rein. Kummardus kivile paepäeval. Noor Insener / Tallinna Tehnikakõrgkool, nr 27, mai 2006, lk 4. 346. Einasto, Rein. Kummardus kivile paepäeval. Keskkonnatehnika, 4/06, lk 50. 347. Einasto, Rein; Rähni, A. Kõrgekalda kihistu digiläbilõige Ülemiste puursüdamikus. Keskkonnatehnika, 4/06, lk 51-53. 348. Einasto, Rein; Puna, P. Ehitame paekivist. I Vundamendid. Äripäev. Oma maja, 2006 nr 4 (43) juuni. 40 349. Viiron, Kristiina. Ärimehed kavatsevad ehitada Kakumäele mere arvelt elumaju [ka Rein Einasto vastuargumendid: „Kunstlik loodusesse sekkumine”] Eesti Päevaleht, 31.05.2006 lk 17. 350. Einasto, Rein; Rähni, A. Kiviõli kihistiku ja Kõrgekalda kihistu digiläbilõige Ubja puursüdamikus. Keskkonnatehnika 5/06, lk 49-51. 351. Einasto, Rein. Roheline vaimsus aitab ellu jääda. Keskkonnatehnika 6/06, lk 40-42. 352. Einasto, Rein. Mõtteid Eesti geoloogide rahvuslikest ülesannetest ja rahvusvahelistest kohustustest paemehe pilgu läbi. Rmt.: Amon l. ja Verš E. (toim.) Vasaraga tähtede poole. Schola Geologica II. ELUS, TÜGI, Tartu, lk 24-28. 353. Einasto, Rein. Põlevkivilasundi settimistsüklite piirikihid teaduses ja ehituspraktikas. Keskkonnatehnika, 7/06, lk 50-51. 354. Siim, E.; Einasto, Rein; Berg, M. Kodanikeühenduste avalik pöördumine: Sakala keskuse lammutusluba tuleb tühistada. Eesti Päevaleht 8.11.2006. 355. Einasto, Rein. Avalik pöördumine presidendi, riigiasutuste ja avalikkuse poole. EPL Online 9.11.2006. 356. Einasto, Rein. Iga Sakala seinast langenud kivi hävitab usku õigusriiki. Eesti Päevaleht. Arvamus 14.12.2006 lk 18. 357. Einasto, Rein. Eesti Paeliit. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit nr 16, lk 7. 358. Einasto, Rein. Bed-by-bed comparison of the Väo Paas (1) building stone with the kerguta (565) section. In: Estonian geological sections. Bulletin 7, Kerguta (565) drill core. Tallinn, lk 26-29. 359. Kaljo, D.; Einasto; Rein. Silurian coral/stromatoporoid/-bryozoan/ algal bioherms and a brachiopod biostrome in Estonia. In: Geodiversitas, “Climatic and evolutionary controls on Palaeozoic reefs bioaccumulations” Teksti maht on ca 2,5 lk, 1 fototahvel 8 fotoga, 1 joonis – fats. profiil. 2007 360. Einasto, Rein. Kohtla-Järve õlivabriku torn sobib tulevase põlevkivi- muuseumi hooneks. Keskkonnatehnika 1/2007, lk 44-45. 361. Einasto, Rein. Reinu paekarjäär Seli-Koigis Raplamaal on geoloogiliselt kõige huvitavam Juuru lademe paljand Eestis. Keskkonnatehnika 1/2007, lk 48-49. 362. Einasto, Rein; Raukas, A. Nabalasse peab rajama paekivi katse- kaevanduse. Eesti Päevaleht, Ärileht 10.01.2007. 363. Einasto, Rein. Haruldasest dolokivist Sakala vajab kiiresti kaitset. Postimees Online 02.03.2007. 364. Einasto, Rein. Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas. Valitsusjuhtide vastutamatus ja avalike huvide eiramine viis Sakala vägivaldse lammutamiseni. Keskkonnatehnika 2/2007, lk 62. 365. Einasto, Rein. Ordoviitsiumi-Siluri piirikihid Seli-Koigi Reinu puursüdamikus. Keskkonnatehnika 2/2007, lk 63-65. 41 366. Einasto, Rein; Mark-Kurik, Elga; Mens, Kaisa; Ploom, Kuldev; Põldvere, Anne. Kaardistamine ja stratigraafia. XV Aprillikonverentsi „Geoloogilise kaardistamise poolsajand” teesid, EGK, Tallinn 2007, lk 29. 367. Einasto, Rein. Muutused looduskeskkonnas: Rusukalde alla mattunud Tiskre kihistu rahnudega kulutuspind Pakri neemel on tormidega ulatuslikult paljandunud. Keskkonnatehnika 4/2007, lk 60-61. 368. Aaloe, A.; Kessel, H.; Mägi, S. Rebala kaitseala geoloogiast. Väärtustades eelkäijate loodut. Täiendanud ja kaasajastanud, lisanud värvifotod Rein Einasto. Maa mäletab... Rebala Muinsuskaitseala Toimetised, pühendatud Vello Lõugase mälestusele ja kaitseala 20. aastapäevale (koost ja toim Margit Pärtel), lk 113-136. 369. Heinsalu, Ü. Karst Kostiveres. Täiendanud ja kaasajastanud, lisanud värvifotod Rein Einasto. Maa mäletab... Rebala Muinsuskaitseala Toimetised, pühendatud Vello Lõugase mälestusele ja kaitseala 20. aastapäevale (koost ja toim Margit Pärtel), lk 137-145. 370. Einasto, Rein. Lasnamäe ehituspaestu ajaloolised murdmiskihid Kostivere murdudes ja karstialal. Maa mäletab... Rebala Muinsuskaitseala Toimetised, pühendatud Vello Lõugase mälestusele ja kaitseala 20. aastapäevale (koost ja toim Margit Pärtel), lk 147-159. 371. Einasto, Rein. Maa mäletab... Juubeliseminar Rebala muinsuskaitse- alal. Keskkonnatehnika 4/2007, lk 62-63. 372. Einasto, Rein. Keskkonnakultuurist looduskeskkonnas. Kaledoniidide mägiteedel Eestile mõeldes. Keskkonnatehnika 5/2007, lk 50-51. 373. Einasto, Rein. Paealuspõhjast Põltsamaa ümbruses. Carbonate bedrock in the Põltsamaa area. Põltsamaa lossi sees ja ümber. Põltsamaa muuseumi toimetised (toim Rutt Tänav), lk 7-42 374. Einasto, Rein. Põltsamaa lossi all, sees ja ümber. Keskkonnatehnika 6/2007, lk 42-43. 375. Einasto, Rein. Ordoviitsiumi ja Siluri ladestu piiri leidmine Neitla kruusakarjääris. Keskkonnatehnika 7/2007, lk 60-61. 376. Einasto, Rein. Paeuuringud Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Noor Insener / Tallinna Tehnikakõrgkool nr 38, november 2008. 377. Einasto, Rein. Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas. Lavastus rahavõimu vägivallast ja vaimu virtuaalsest orjastamisest. Keskkonna- tehnika 8/2007, lk 48-49. Bauert, G.; Donadini, F.; Einasto, Rein; Kallaste, T.; Kiipli, E.; Kiipli, T.; Lääts, J.; Löfgren, A.; Martma, T.; Nõlvak, J.; Orlova, T.; Põldvere, A.; Saadre, T.; Sjöstrand, V.; Šogenova, A.; Šogenov, K. Eesti geoloogilised läbilõiked. Bülletään 7. Kerguta (565) puursüdamik. EGK Aastaraamat 2006, Tallinn. 378. Einasto, Rein. Väo limestone quarry. Georesources and public policy: research, management, environment. 15th Meeting of the Assotiation of European Geological Societies. Excursion Guidebook (eds Anne Põldvere & Heikki Bauert), lk 30-34. 42 2008 379. Einasto, Rein. Paekasutuse pakilised päevapoliitilised ja perspektiivsed probleemid Eestis. Urgent Topical and Perspective Problems of Limestone Usage in Estonia. TTK Toimetised X, Tallinn 2008, lk 84-101. 380. Einasto, Rein; Põldvere, Anne. Keskkonnakultuurist kultuurikesk- konnas. Paljandite puhastamine, hooldamine ja looduskaitse. Keskkonnatehnika 1/2008, lk 44-46. 381. Einasto, Rein. Professorid kes me oleme, võiksime olla, peaksime olema koolis ja ühiskonnas, omal maal ja maailmas. TTK, Noor Insener, nr 39, veebruar 2008. 382. Einasto, Rein. Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas. Raikküla mõis Pakamäega võiks kujuneda Eesti paegeoloogiliseks südameks. Keskkonnatehnika 2/2008, lk 66-67. 383. Paevana (Rein Einasto). Doktor Märtsonile ja osakonnale mõeldes. Tänuks riimitud read. Kliinikumi Leht, veebruar 2008. 384. Olvet, Triin. Vana karjääri sein muutub geoloogia õpperajaks. [Rein Einasto idee kujundada Rebalas vana Maardu fosforiidikarjääri paesein näitlikuks õppeseinaks], Postimees 17. märts 2008, lk 12. 385. Käärt, U. Pakri pank kärises tormide ja vihmase talve tõttu lõhki. [Rein Einasto selgitab suurvaringu põhjusi], Päevaleht, 5. märts 2008, Vaatepilt, lk 8. 386. Einasto, Rein. Kord kordumises põlevkivilasundi liigestamisel. XVI Aprillikonverentsi „Põlevkivimaa – probleemid ja tulevik. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2008, lk 35-37. 387. Einasto, Rein. Katkestuspindadest ja lünkadest Eesti paelasundis. Stratigraafilisi ja sedimentoloogilisi probleeme. Schola Geologica IV, Suured teooriad. ELUS, Tartu Ülikooli ökoloogiga ja maateaduste instituut, TTÜ GI, TTÜ MI, Tartu 2008, lk 46-54. 388. Einasto, Rein. Miks Pakri pank variseb. Eesti Loodus, 4/2008, lk 13. 389. Leppik, K. [Intervjuu Rein Einasto: Eestis valitud ameerikalik valitse. mise tee viib katastroofini]. Postimees Extra, 19. aprill 2008, lk 10-11. 390. Einasto, Rein; Rähni A. Kukruse lademe liigestus Ülemiste puursüdamikus. Keskkonnatehnika 3/2008, lk 56-59. 391. Einasto, Rein. Roheline vaimsus aitab ellu jääda. Kortsleht, aprill 2008. 392. Einasto, Rein. Lagunenud kasutud tehiskivihooned säästlikult ja kesk- konnasõbralikult kohapeal killustikuks! Kortsleht, aprill 2008. 393. Einasto, Rein; Vende, E. Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas. Kodanikualgatus „Teeme ära 2008” Eesti prügist puhtaks! Keskkonnatehnika 3/2008, lk 54-55. 394. Einasto, Rein; Vende, E. Säästlikust ja keskkonnasõbralikust killustikutootmisest. Kogumik „Killustiku kaevandamine ja kasutamine” (koost, toim I. Valgma), TTÜ, Tallinn 2008, lk 33. 395. Einasto, Rein; Vende, E. Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas. Kogumik „Killustiku kaevandamine ja kasutamine” (koost, toim. I. Valgma), TTÜ, Tallinn 2008, lk 62-63. 43 396. Einasto, Rein; Punning, J.-M.; Ristkok, A.; Tamm, J.; Väärtnõu, E. Uut kultuuri ei või luua vana püsiväärtuste lammutamisega. Eesti Päevaleht, 29. mai 2008. 397. Einasto, Rein; Punning, J.-M.; Ristkok, A.; Tamm, J.; Väärtnõu, E. Aegumatute kultuuriväärtuste kaitseks. EPL Online 3.06.08. 398. Kello, K. Paepoliitikast loodushariduseni – ja vastupidi. Rein Einasto ettekandes „Paekivist Tallinna looduses ja ehitistes” Toompeal TA saalis 22. mail 2008 väljendatust. Õpetajate Leht, 30. mai 2008. 399. Soomets, A. Rein Einasto: Kultuurikeskkonda rohkem loodust, looduskeskkonda rohkem kultuuri [Rein Einasto ettekandes „Paekivist Tallinna looduses ja ehitistes” Toompeal TA saalis avaldatud mõtteid]. Videvik, 12. juuni 2008. 400. Einasto, Rein. Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas. Aegumatute kultuuriväärtuste kaitseks. Keskkonnatehnika 4/2008, lk 59. 401. Einasto, Rein; Kaljo, D.; Martma, T. Ordovician-Silurian boundary beds at Neitla, North Estonia: sedimentological and carbon isotopic signatures of events, some consequences. The Seventh Stratigraphical Conference. Abstracts & Field guide (Eds O. Hints, L. Ainsaar, P. Männik, T. Meidla), Tallinn 2008, lk 29. 402. Einasto, Rein; Hints, L.; Kaljo, D. Ordovician-Silurian boundary in Estonia: localities at Porkuni and Neitla. The Seventh Stratigraphical Conference. Abstracts & Field guide (Eds O. Hints, L. Ainsaar, P. Männik, T. Meidla), Tallinn 2008, lk 100-104. 403. Einasto, Rein; Kaljo, D. (1990). Stop C1: Päri quarry. 7th Stratigraphical Conference. Abstracts & Field guide (Eds O. Hints, L. Ainsaar, P. Männik, T. Meidla), Tallinn 2008, lk 115-116. 404. Einasto, Rein; Rubel, M. (1990). Stop C4: Panga cliff. 7th Stratigraphical Conference. Abstracts & Field guide (Eds O. Hints, L. Ainsaar, P. Männik, T. Meidla), Tallinn 2008, lk 118-120. 405. Einasto, Rein. (1990). Stop C5: Abula cliff. 7th Stratigraphical Conference. Abstracts & Field guide (Eds O. Hints, L. Ainsaar, P. Männik, T. Meidla), Tallinn 2008, lk 121. 406. Einasto, Rein. (1990). Stop C7: Jaagarahu quarry. 7th Stratigraphical Conference. Abstracts & Field guide (Eds O. Hints, L. Ainsaar, P. Männik, T. Meidla), Tallinn 2008, lk 123. 407. Viira, V.; Einasto, Rein. (1990). Stop C9: Soeginina cliff. 7th Stratigraphical Conference. Abstracts & Field guide (Eds O. Hints, L. Ainsaar, P. Männik, T. Meidla), Tallinn 2008, lk 124-125. 408. Einasto, Rein. (1990). Stop C11: Kaugatuma and Lõo cliffs. 7th Stratigraphical Conference. Abstracts & Field guide (Eds O. Hints, L. Ainsaar, P. Männik, T. Meidla), Tallinn 2008, lk 126-127. 409. Einasto, Rein. (1990). Stop C13: Kaarma quarry. 7th Stratigraphical Conference. Abstracts & Field guide (Eds O. Hints, L. Ainsaar, P. Männik, T. Meidla), Tallinn 2008, lk 132. 44 410. Einasto, Rein; Nestor, V. (1990). Stop C15: Tagavere quarry. 7th Stratigraphical Conference. Abstracts & Field guide (Eds O. Hints, L. Ainsaar, P. Männik, T. Meidla), Tallinn 2008, lk 135-136. 411. Dronov, A.; Einasto, Rein; Saadre, T. Magnitude of sea-level changes in the Ordovician of East Baltic. Abstracts Intern conf „Developmentof Early Paleozoic biodiversity: Role of biotic and abiotic factors, and event correlation” (IGCP Project 503), Moscow, 26-28.06.2008. 412. Einasto, Rein. Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas. Keskkondlikke kokkusaamisi suvekuudel. Keskkonnatehnika 5/2008, lk 49-52. 413. Einasto, Rein. Turumajandus ökosotsiaalseks. Eesti Päevaleht, Arvamus, 12. september 2008. 414. Einasto, Rein. Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas. Liikluskesk- konna ohtudest linnas. Keskkonnatehnika 6/2008, lk 44-45. 415. Einasto, Rein. Loodus kultuurikeskkonnas. Aastad ei ole vennad. Keskkonnatehnika 6/2008, lk 45. 416. Einasto, Rein. Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas Rahvusliku ehituskultuuri omanäolisus. Kas ka kõrgkoolide õppekavades? Keskkonnatehnika 7/2008, lk 50-51. 417. Einasto, Rein. Kas on elu pärast kapitalismi? Keskkonnatehnika 7/2008, lk 51-52. 418. Einasto, Rein. Liiklusmuredest Hagudis ja teeninduskultuurist raudteel. Keskkonnatehnika 7/2008, lk 52. 419. Einasto, Rein. Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas. Looduslikud pühapaigad. Väärtused ja kaitse. Väljavõtteid. Keskkonnatehnika 8/2008, lk 40-42. 420. Einasto, Rein. Esinduslikud paetrepid Estonias ja Eesti Draamateatris. Loodusesõber, 6/2008, lk 48. 2009 421. Einasto, Rein. Ähvardav vastuolu suurtootmise ja kõrgkultuuri arendamise vahel on välditav. Nädaline, 31. jaanuar 2009. 422. Einasto, Rein. Unustatud pae-erimid. EGK XVII Aprillikonverents „Unustatud maavarad” teesid, 2009, lk 31-33. 423. Einasto, Rein. Lünkadest ja pidevusest kivimkehade piiridel. Schola Geologica V, piirideta geoloogia. ELUS, Tartu Ülikooli ökoloogiga ja maateaduste instituut, TTÜ GI, TTÜ MI, Tartu 2009, lk 89-96. 424. Einasto, Rein; Teder, T. On kuritegelik minna puutumata loodusesse! (Nõmmküla kaevanduse KMH aruande avalikul arutelul väljaöeldud seisukohad), Nädaline, 7. aprill 2009. 425. Einasto, Rein. Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas. Suurtootmise ja kõrgkultuuri arendamise vastuolu Raikkülas on välditav. Keskkonnatehnika 1/2009, lk 36-37. 426. Truu, T. Luuka sigala ümberehitamise arutelu tormiliseks ei pööranud. Ka Rein Einasto seisukohti loomaastike eripärade arvestamise vajadusest. Nädaline, 5. veebruar 2009. 45 427. Mikomägi, M. Kaevandajad ja kannatajad. Ka Rein Einasto mõtteid kaevandamisest. Nädaline, 9. aprill 2009. 428. Põlma, I. Pahkla maastikukaitseala tuleb. Ka Rein Einasto põhimõtteid kaevandamisest. Nädaline, 7. mai 2009. 429. Einasto, Rein. Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas. Pärandkultuuri väärtustades ja kaitstes. Keskkonnatehnika 2/2009, lk 44-45. 430. Einasto, Rein. Keskkonnakultuurist looduskeskkonnas. Osmussaarel tormide tagajärgi vaatlemas. Keskkonnatehnika 5/2009, lk 42. 431. Einasto, Rein. Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas. Geoloogia sügiskool Mulgimaal Tuhalaanes Kopral. Keskkonnatehnika 7/2009, lk 44. 432. Einasto, Rein. Kroonika. Kivipäev Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Keskkonnatehnika 8/2009, lk 42. 433. Einasto, Rein. Devoni ajastu madalmeres. Kagu-Eesti paas – peidetud rikkus. Loodusesõber 1/2009, lk 24-30. 434. Arusoo, H. Tallinn vajab geoparki (ulatuslik intervjuu Rein Einastoga Maarjamäel). Loodusesõber 4/2009, lk 10-14. 435. Einasto, Rein. Kivisõprade meelispaiku paeses Põhja-Eestis. Loodusesõber 6/2009, lk 24-28. 436. Einasto, Rein; Reinsalu, E. Kuidas läbida klinti? Mäenduse maine (toim I. Valgma, A. Õnnis), Eesti Mäeselts, TTÜ Mäeinstituut, Tallinn 2009, lk 88-93. 437. Einasto, Rein. Pakilisi probleeme paekasutuses. Eesti Kodu-uurimise Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Genealoogia Selts, Aastaraamat 2008, lk 47-48. 438. Einasto, Rein. Hoolivalt või hoolimatult. Eesti Kodu-uurimise Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Genealoogia Selts, Aastaraamat 2008, lk 49-50. 439. Einasto, Rein; Koldits, Maie. Hingede ajal lahkunuile mõeldes. Nädaline, 17. november 2009. 440. Einasto, Rein. Eesti basseinilise ökostratigraafia koolkonna kujunemisest. Raamat: Einasto, Rein. Nähtust ja tehtust. Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinn 2009, lk 195-221. 441. Einasto, Rein. Päevikuline elukronoloogia. Raamat: Einasto, Rein. Nähtust ja tehtust. Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinn 2009, lk 72-131. 442. Einasto, Rein. Tegevusi. Raamat: Einasto, Rein. Nähtust ja tehtust. Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinn 2009, lk 134-143. 443. Einasto, Rein. Kujunemisaeg. Raamat: Einasto, Rein. Nähtust ja tehtust. Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinn 2009, lk 222-241. 444. Ahto Kaasik. Panga – muistne pühapaik / Kommenteerinud Rein Einasto, Loodusesõber 3/2009, lk 40-41. 2010 445. Einasto, Rein. Eesti rahvuskivi dekoratiivsusest I. Organismide osast paekivi dekoratiivsuse kujunemisel. The Decorative Aspects of 46  Limestone – the Estonian National Stone. TTK Toimetised 13, Tallinn 2010, lk 76-88. 446. Einasto, Rein. Röövkaevandamise vaimsest reostusest loodusharidus- keskuseni. EGK XVIII Aprillikonverentsi „Eesti maapõu ja selle arukas kasutamine” teesid, Tallinn 2010, lk 34-37. 447. Einasto, Rein; Koldits, Maie. Tõnis Saadre loodusfotonäitus „Talviseid pilte Pakri poolsaarelt „Udus ja Hiilguses” Paldiski raamatukogus. Keskkonnatehnika 2/2010, lk 43. 448. Einasto, Rein. Hubert Matved meenutades. Keskkonnatehnika 2/2010, lk 40. 449. Einasto, Rein; Jairus, R.; Justi, J.-L. Paekivist kultuurikeskonnas. Sajand vana võib olla juba uus. Keskkonnatehnika 3/2010, lk 40-41. 450. Einasto, Rein. Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas. Inimene maailmas. Keskkonnatehnika 5/2010, lk 42-45. 451. Einasto, Rein. Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas. Ordoviitsiumi ja Siluri ladestu piirikihtide puhastustalgud Neitlas. Keskkonnatehnika 6/2010, lk 43-44. 452. Einasto, Rein. Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas. Tormikahjus- tused ja looduskaitse. Keskkonnatehnika 6/2010, lk 44-45. 453. Einasto, Rein. Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas. Sügislehed tasuta kompostiks. Keskkonnatehnika 7/2010, lk 42. 454. Einasto, Rein. Ilmus Tallinna paeraamat. Keskkonnatehnika 8/2010, lk 44. 455. Einasto, Rein. Lasnamäe ehituspae lasund. Murdmiskihtide nimed. Loodusesõber 1/2010, lk 12-13. 456. Arusoo, H. Nabala – rohkem kui Nõiakaev (Rein Einasto selgitused). Loodusesõber 3/2010, lk 10-11. 457. Einasto, Rein. Roman Hecker – Ontika ranna poisist paleoökoloogia rajajaks. Loodusesõber 3/2010, lk 32-34. 458. Einasto, Rein. Kivisõbrad kruusaaugus. Loodusesõber 4/2010, lk 10. 459. Einasto, Rein. Kallid kivistised. Loodusesõber 5/2010, lk 12-13. 460. Allika, A. Mitte ainult Nõiakaevust: maavarade uurimine on Eestis allutatud omanike huvidele. Rein Einasto seisukohti maavarade uurimisest ja kaevandamisest. Pealinn, 31. mai 2010. 461. Einasto, Rein. Kuidas elu Eestis paremaks muuta. Pealinn, 31.05.2010. 462. Einasto, Rein. Homo sapiens on osa Loodusest. Nädaline, 12.06.2010. 463. Einasto, Rein. Kaevandamiskultuurist ja planeerimise prioriteetidest. Väikekarjäärid maastikukujunduses ja maastikuhoolduses. Nädaline, 16.09.2010. 464. Einasto, Rein. Settimisprotsessi globaalse tsüklilisuse kajastamisest Eesti paelasundis ja stratigraafilises skeemis. Schola Geologica VI. Globaalsed muutused. ELUS, Tartu Ülikooli ökoloogiga ja maateaduste instituut, TTÜ GI, TTÜ MI, Tartu 2010, lk 47-53. 47 465. Einasto, Rein. Eino Tomberg 80, Imbi Tomberg 75. Rahvuskivi väärtustajad, kodutunnetuse kojutoojad. EKUS; EMS ja EGS Aastaraamat 2009, lk 12-13. 466. Einasto, Rein. Paepoliitikast Jõelähtme mail. Jõelähtme vallaleht N 161, november 2010. 467. Lilleorg, R. Retk paekivi südamesse. Paas ja paekultuur vajab väärtustamist. Paevana Rein Einasto ja Tuhala kaitseala juhi Ants Talioja seisukohti Tallinna Looduskaitse Seltsi bussiretkel „Paekasutus taluarhitektuuris ja karstialad” väljaöeldust. Harju Elu, 24.09.2010. 468. Einasto, Rein. Paes paos (pea paes, mõtted laes). Virumaa paeaasta infoleht 2010. 469. Sarv, Mikk; Vilbaste, Kristel. Hundikuristik – tükike ürgset maastikku Tallinnas. Kommenteerinud Rein Einasto. Maaleht, 1. juuli 2010, lk 24-25. 470. Einasto, Rein; Justi, J.-L.; Sisask, H.; Vooglaid, Ü. Millest mõtlete rektorivalimiste eel ja mida ootate uuelt rektorilt? Õpetajate Leht, 4. juuni 2010, lk 3. 2011 471. Einasto, Rein. Maastikukujundus ja kaevandamiskultuur. Eesti Loodus 2/2011, lk 16-17. 472. Einasto, Rein. Üksainus küsimus. Geoturismi arendamisest paeaasta valguses. Horisont 4/2011, lk 4. 473. Einasto, Rein. Ökosotsiaalne (loodus- ja inimsõbralik) kaevandamine. EGK XIX Aprillikonverents „Eesti mere- ja maapõue uuringutest ning arukast kasutamisest” teesid, Tallinn 2011, lk 32-34. 474. Einasto, Rein. Ökosotsiaalne elulaad ja maa ressursid – ka inimvara on loodusvara. Schola Geologica VII. Maa ressursid. ELUS, Tartu Ülikooli ökoloogiga ja maateaduste instituut, TTÜ GI, TTÜ MI, Tartu 2011, lk 105-109. 475. Einasto, Rein. Valitsus soosib röövkaevandamise jätkumist Harjumaal. Keskkonnatehnika 5/2011, lk 38-39. 476. Einasto, Rein. Vaadates kivi sisse. Vesiku kihtide paljandis Elda poolsaare läänerannal Saaremaal. Keskkonnatehnika 8/2011, lk 39-41. 477. Einasto, Rein. Millistel paekihtidel sõidame rattaga? Roheliste XXII Rattaretk „Kuidas elad Saaremaa?” Loodusesõber 3/2011, lk 48-49. 478. Einasto, Rein. Eesti paeaasta künnisel. Virumaa paeaasta infoleht 2011, lk 1 ja 3. 479. Einasto, Rein; Justi, J.-L. Vaadates kivi sisse. Pilguheit paesse: Hall arssin (kiht 38) Lasnamäe ehituspaestus. Keskkonnatehnika 1/2011, lk 40-41. 480. Einasto, Rein; Justi, J.-L. Vaadates kivi sisse. Pilguheit paesse: Kirju kärn ja Laksu punane (kihid 35 ja 34) Lasnamäe ehituspaestus. Keskkonnatehnika 2/2011, lk 42-43. 481. Einasto, Rein; Justi, J.-L. Vaadates kivi sisse. Pilguheit paesse: Trepp- 48  kalk (kiht 36) Lasnamäe ehituspaestus. Keskkonnatehnika 3/2011, lk 42-43. 482. Einasto, Rein; Justi, J.-L. Vaadates kivi sisse. Pilguheit paesse: Püstakkiht Billingeni ja Volhovi lademe piiril. Keskkonnatehnika 4/2011, lk 42-43. 483. Einasto, Rein; Kalmu, M. Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas. Ökosotsiaalse (loodus- ja inimsõbraliku) kaevandamise võimalustest Jõelähtme piirkonnas. Keskkonnatehnika 3/2011, lk 44-45. 484. Einasto, Rein; Koldits, Maie. Helle Perensi personaalnäitus „Paerännak” Harju Muuseumis. Keskkonnatehnika 3/2011, lk 41. 485. Einasto, Rein; Koldits, Maie. Vaadates kivi sisse. Kaugatumal kivististega kihipindu imetlemas. Keskkonnatehnika 5/2011, lk 40-41. 486. Einasto, Rein. Sissejuhatus. Raamat: Koldits, Maie. Ürituste sari Juured Tõrva kirik-kammersaalis aastatel 2000-2010, Tallinn 2011, lk 4-5. 487. Einasto, Rein. Loodusfestivalid „Las jääda ükski mets” 2000-2009. Raamat: Koldits, Maie. Ürituste sari Juured Tõrva kirik-kammersaalis aastatel 2000-2010, Tallinn 2011, lk 106-119. 488. Einasto, Rein; Saadre, T. Vaadates kivi sisse. Peajalgsed paes. Keskkonnatehnika 7/2011, lk 40-43. 489. Einasto, Rein; Hallik, R.; Lend, M.; Linnamägi, M.; Luts, K.; Naelapea, A.-E.; Roosimaa, T.; Roosma, S.; Sirendi, A.; Sääsk, V.; Tõnisson, T.; Uibu, J.; Vooglaid, Ü.; Väärtnõu, E. Lugeja kiri: Tartu rahu kunstikeskus. Tartu Postimees 11. oktoober 2011. 490. Juurak, R. Rahvuskivi ei peaks rahvast tülli ajama. [Rein Einasto mõtteid Eesti paepoliitika hetkeseisust]. Õpetajate Leht, 28.08.2011. 491. Raudsep, R. Kommentaarid Rein Einasto artikli „Valitsus soosib röövkaevandamise jätkumist Harjumaal” kohta. Keskkonnatehnika 7/2011, lk 38-39. 492. Allika, A. Ikkagi hävimisohus: Tuhala nõiakaevu saatus taas röövmajanduse kätes?: Kas Ansip kavatseb peaministri kohast loobuda või siis valitsusjuht lihtsalt valetas? / Andrus Allika; kommenteerivad Rein Einasto, Jüri-Ott Salm. Pealinn 21. märts, lk 3. 493. Ainsaar, L.; Dronov, A.V.; Einasto, Rein; Kaljo, D.; Meidla, T.; Saadre, T. Ordovician of Baltoscandia: Facies, sequences and sea-level changes. In: Ordovician of the World (eds J. C. Gutierrez-Marco, I. Rabano, D. Garcia-Bellido), Madrid 2011, lk 143-150. 494. Einasto, Rein; Kallaste, T.; Kiipli, T.; Nestor, V.; Perens, H; Siir, S. Geochemistry and correlation of volcanic ash beds from the Rootsiküla Stage (Wenlock–Ludlow) in the eastern Baltic. Estonian Journal of Earth Sciences, 60, 4, 2011, lk 207-219. 2012 495. Einasto, Rein. Eesti rahvuskivi dekoratiivsusest II. Karstinähtuste osast looduslike paeseinte ja paeehitiste kujunduses. The Role of Karst Phenomena in the Design of Natural Limestone Walls and Buildings. TTK Toimetised 14, Tallinn 2012, lk 86-99. 49 496. Einasto, Rein. Mõnda basseinilise ökostratigraafia koolkonna kujunemisest. Raam: Aaloe, A., Heinsalu, A. & Kaljo, D. (koost., toim.) Geoloogia Instituudi kuuskümmend viis aastat. Loomine ja muutused, inimesed ja teadus, meenutused ja suundumused. TTÜ kirjastus, Tallinn 2012, lk 258-272. 497. Einasto, Rein. Uurimisest ja puurimisest, valitsemisest rääkimata. XX Aprillikonverentsi „Rakendusgeoloogilistest uuringutest Eestis” teesid, 2012, lk 46-49. 498. Einasto, Rein. Vaadates kivi sisse. Lääne-saaremaa Vesiku kihtide eripärasid uudistamas. Keskkonnatehnika 1/2012, lk 42-45. 499. Einasto, Rein. aadates kivi sisse. Veel Lääne-Saaremaa Vesiku kihtidest: probleeme põhikivimeis. Keskkonnatehnika 2/2012, lk 44-46. 500. Einasto, Rein; Perens, Helle. „Looduskivi Eesti ehitistes”. Keskkonna- tehnika 4/2012, lk 44. 501. Einasto, Rein. Helgi Vihma 80. Kodukultuuri kirglik kaitsja, rahvusliku vaimsuse viljakas vahendaja. EKUS; EMS ja EGS Aastaraamat 2011, lk 33-35. 502. Einasto, Rein. Leo Villandit meenutades. Leo Villand: Kultuurile pühendatud elu, TLÜ Eesti Keele Ruum, Emakeeleõpetuse Infokeskuse toimetised 7, 2012, lk 200-202. 503. Einasto, Rein. Looduskultuurist mõteldes. Roheline Värav, 22.10.2012. 504. Einasto, Rein. Mida toob Eestile järgmine aasta? Rooma Klubi, Ekspress, 12. jaanuar 2012. 505. Einasto, Rein; Koldits, Maie. Kakskümmend aastat rahvuskivi sünnist. Horisont 3/2012. 506. Einasto, Rein; Koldits, Maie. Eesti rahvuskivi, paemuuseum ja paeliit on täisikka jõudnud (20 aastat sünnist). Keskkonnatehnika 5/2012, lk 42-43. 507. Einasto, Rein; Helme, P.; Koldits, M.; Nutt, M.; Padar, I.; jt. Avalik kiri: Säilitage Lutheri kvartali paekivimüür! Kesklinn, 11. mai 2012. 508. Einasto, Rein; Väärtnõu, E. Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas. Planeering Eesti 2030+ jätab palju küsimusi vastuseta. Keskkonnatehnika 4/2012, lk 22-23. 2013 509. Einasto, Rein. Eesti rahvuskivi dekoratiivsusest III. Murenemise tähendusest loodusliku ehituspaekivi värvitoonide kujunemises. TTK Toimetised 15, Tallinn 2013, lk 66-79. 510. Einasto, Rein. Riiklikest ja eramajanduslikest rakendusuuringutest. XXI Aprillikonverentsi „Rakendusgeoloogilistest uuringutest Eestis – olevik ja tulevik” teesid. 2103, lk 59-61. 511. Einasto, Rein. Vaadates kivi sisse. Vasalemma paas, meie vanim troopilise rifivööndi sete. Keskkonnatehnika 1/2013, lk 36-38. 512. Einasto, Rein. Vaadates kivi sisse. Püstakute dolomiidistumisest Tallinna paes. Keskkonnatehnika 2/2013, lk 42-43. 50 513. Einasto, Rein. Ökosotsiaalne kaevandamine, kas ka Eestis juba lähitulevikus? Keskkonnatehnika 3/2013, lk 43-44. 514. Einasto, Rein. Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas. Loodus-kaitsja pilguga taevaskoja emalätte varingust. Kuidas edasi? Keskkonna- tehnika 4/2013, lk 44-45. 515. Einasto, Rein. Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas. Leigo järvistu ja kõrgkultuuri kaitseks. Keskkonnatehnika 5/2013, lk 44-45. 516. Einasto, Rein. Fosforiidisõdadest nüüd ja praegu. Loodusesõber 2/2013, lk 34-35. 517. Einasto, Rein. Unistades ürglooduse raamatust. Loodusesõber 3/2013, lk 56. 518. Einasto, Rein. Rahvuskivist kodutunnetuses. 20 aastat rahvuskivi. EKUS; EMS ja EGS Aastaraamat 2012, lk 22-25. 519. Einasto Rein. Looduskultuurist Eesti Kultuuri Koja üldkogul 4. märtsil 2013. Raplamaa Ühistöö nr 13 (65), 27. märts 2013. 520. Einasto, Rein; Sarv, A.; Suuroja, K. Üllatusi Pandivere paeriigis. Kas ordoviitsiumi-siluri piirikihid ka Inju astangul? Keskkonnatehnika 5/2013, lk 40-43. 521. Einasto, Rein; Sarv, A. Vaadates kivi sisse. Selgase dolokivi mustritest üleilmse geosündmuseni. Keskkonnatehnika 6/2013, lk 43-45. 522. Einasto, Rein; Sillamäe, S. Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas. Paekivitoodete tehas – eeskuju tootmiskultuuris ja kõrgtehnoloogias. Keskkonnatehnika 4/2013, lk 42-43. 523. Einasto, Rein; Sarv, A.; Suuroja, K. Laelatu ümbruse geoloogiline ehitus. – Estonia Maritima 9, 2013, lk 5-14, joonised lk 252-259. 524. Einasto, Rein. Kivis on elu ja mõtiskelu. Harju Elu 14. juuni 2013. 525. Einasto, Rein; Maran, Rein; jt. Hiite lummuses e-kiri [email protected]. 526. Haravee, Juhan. Kas külasid lõhkuva Rail Balticu võiks suunata hoopis maa alla? [Rein Einasto ideest], Õhtuleht, 14. september 2013. 2014 527. Einasto, Rein. Lääne-Saaremaa rannikualade paerikkus. Vilsandi Rahvuspark 20. Eesti Loodus 1/2014, lk 38-39. 528. Einasto, Rein; Sarv, A. Looduskaitse ja geoturism pankrannikul. Eesti Loodus 2/2014, lk 22-23. 529. Einasto, Rein. Talvevõlud ja ohud pankrannikul. Eesti Loodus 3/2014, lk 28-29. 530. Einasto, Rein; Sarv, A. Toila glaukoniitpaas. Paetekke algus Baltika šelfimeres lõunapoolkera jahedas parasvöötmes. Horisont 2/2014, lk 12-13. 531. Einasto, Rein; Valton, A.; Vaus, J. Avalik kiri Märjamaa vallavalitsusele ja volikogule. Märjamaa Nädalaleht nr 9, 5. märts 2014. 532. Einasto, Rein; Sarv, A.; Suuroja, K. Taasleitud Inju paekivi. XXII Aprilli- konverentsi „Geoloogialt ühiskonnale” teesid, EGK Tallinn 2014, lk 43-44. 51 533. Einasto, Rein. Järtad – ajutised karstijärved. Loodusesõber 2/2014, lk 47. 534. Einasto, Rein; Sarv, A. Tallinna paas. Kesk-Ordoviitsiumi sooja paras- vöötme madalveeline lubisete. Horisont 3/2014, lk 12-13. 535. Einasto, Rein. Rahvuskultuuri ülimuslikkusest. Rahvuslik Teataja Nr 4 (26) 2014. 536. Einasto, Rein; Sarv, A. Paekarjäärid ja ehituskillustiku tootmine Eestis. Geoloogiline ülevaade. Raamatus: Kaevandamise jääkmaterjalide kasutusvõimaluste uuring. Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinn 2014, lk 6-36. 537. Einasto, Rein; Sarv, A. Karjääride nimistu. Raamatus: Kaevandamise jääkmaterjalide kasutusvõimaluste uuring. Lisa 1 ja 2. Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinn 2014, lk 95-135. 538. Einasto, Rein. Paevana meenutus: Eesti looduskultuuri suurvaim. Raamat: Taimi Tulva (toim) „Veljo Ranniku – Eesti looduskaitse legend”, Tallinn 2014, lk 233-242. 539. Einasto, Rein; Kurvet, M. Rein Einasto personaalnimestik 1959–2014: 60 aastat geoloogias, Tallinn 2014, 52 lk. LÕPETUSEKS Käesolev loetelu on lõpetatud 1. juulil aastal 2014, kui nädala pärast täitub mul 80. eluaasta ja augustis möödub 60 aastat esimese iseseisva uurimistöö algusest: kolmanda kursuse üliõpilasena Eesti Looduseuurijate Seltsi abiraha toel teostunud välitööst jalgrattal mööda Adavere lademe avamust Põltsamaalt Kirblani paljanduvaid paekihte vaadeldes ja kivimproove ning kivistisi kogudes; igapäevaseid vihmasadusid trotsides, mis tõstsid jõed üle kallaste ja ujutasid üle paremad looduslikud paljandid jõesängides. Siis oli kõik alles ees – saavutused teaduses ja eluteel. Nüüdki tunnen, et käidud tee pole veel lõppenud, ees ootavad kogetu ja tunnetatu kokkuvõtmised. Samas suurimad rõõmud elus – mu neli last, kes kõik oma valitud teel tulemuslikud – on kõigiti olemas: • Heili leidis kutsumuse tantsukunsti ajalugu uurides, õpetab Tallinna Ülikoolis; • Mart valis sotsioloogia, töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi juhtkonnas; • Kaupo asjatundlikkus arvutite alal on Toompeal hinnatud ja rakendatud; • Eeva tegutseb laias kultuurivaldkonnas laulmisest tekstide toimetamiseni. Lapselapsi on praegu kuus – Kärt ja Kaur, Kaisa, Kristen ja Taaniel ning hetkel noorim Emma. Kõik nad on oma valikuid tegemas või teel selle juurde. Osalemine sellises kasvamises on kütkestav. Tänutundes oma vanemaile, suurele perele, kodule. 52 Kultuuriministeerium 08.01.2021 nr 1-8/9 Soovituskiri Tallinna Tehnikakõrgkooli emeriitprofessori Rein Einasto esitamine elutööpreemia nominendiks Rein Einasto PhD töötas Tallinna Tehnikakõrgkoolis (TTK) geoloogia ja keskkonnaõpetuse professorina ajavahemikul 2002-2014, seejärel osaleb Rein Einasto aktiivselt TTK liikmeskonnas emeriitprofessorina. Lisaks meie kõrgkoolile on prof Einasto töötanud Eesti Teaduste Akadeemia (TTÜ) Geoloogia Instituudis noorem-, vanem- ja juhtteadurina 1957- 2003, teaduskonsultandina Eesti Vabariigi Riigikantseleis, Paekivitoodete Tehases 1991- 1996, õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias 1991-2012, Akadeemias Nord 1994-1999, Tartu Ülikoolis 2000-2001, 2009-2012, Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis 2008-2009 jm; rahvasaadikuna Tallinna Kesklinna Halduskogus 2007-2009. Lisaks pikaajalisele akadeemilise tööle on Rein Einasto aastakümnete vältel tulemuslikult panustanud teaduse populariseerimisse. Ta on üle 600 teadusliku, populaarteadusliku ja keskkonna-alase artikli autor ning algatusvõimelise asjatundjana rahvusvaheliste geoloogia konverentside korraldaja Tallinnas 1973 ja 1978. Alates 1990. aastast on Rein Einasto iga- aastaste asutustevaheliste paekonverentside korraldaja, üle 30 paenäituse ettevalmistaja Eesti erinevates paikades, 1994. aastal ka Kopenhagenis ning Raplamaa paepäevade peakorraldaja aastatel 1999–2006. Rein Einasto on rahvuskivi idee algataja ja üks selle idee elluviimise ettepaneku autoreid ühispöördumises Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli poole 1992. a. 4. mail tähistatakse igal aastal paepäeva paekonverentside ja paenäituste korraldamisega. Sama aasta aprillis loodi tema algatusel Eesti Paeliit. Paegeoloogina on Rein Einasto olnud Laagna teesüvise rajamise üks algatajaid, teaduskonsultant arhitektidele Mart Pordile ja Malle Meelakule, ehituspaekivi välisvoodrina kasutamise uue alguse nõuandja arhitekt Raine Karbile Lasnamäe paele ehitusomadustelt lähima Tagavere dolokiviga asendamisel Sakala keskuse, Rahvusraamatukogu ja Linnahalli projekteerimisel; uue Pirita kloostrihoone arhitektile sobivate paekihtide valikul OÜ Pärtli Paas karjäärist. Laagna teesüvise värskes paeseinas võimaldas Rein Einasto senine kogemus kindlaks teha ja detailkirjelduse koostada vahepeal unustusse vajunud, pärandkultuuriliselt ja rakendusgeoloogiliselt olulise, rahvapäraste nimetustega Lasnamäe ehituspae lasundi 58 eriilmelist murdmiskihti, mis on nüüd Tallinna ehituspae lasundi stratigraafilise liigestamise, dekoratiivse paekivi tööstusliku murdmise ja töötlemise aluseks OÜ Pärtli Paas. Suure kogemusega paetundjana on Rein Einasto osaleja Eesti Kunstimuuseumi kohavalikul, põhjendades arhitekt Ene Auriku pankranniku läheduse soovi, konsulteeris süvistamisprotsessi elluviijaid. Linnapea Jüri Ratase algatuse „Tallinn Roheliseks pealinnaks” rahvaalgatusena kutsuti ellu ühendus „Hooliv Jätkusuutlik Tallinn”, initsiaatoriks TTK professor Rein Einasto, kes algatas 22. märtsil 2006 Tallinna planeerimiskonverentsi “Roheline, hooliv, jätkusuutlik Tallinn”. Koos keskkonnaminister Rein Ratasega tõstatas Rein Einasto Väo Paepargi rajamise projekti, millega tõrjuti Väo ammendunud karjääri moto- ringraja rajamise projekt ning selle idee edasiarendusest sündis Tallinna Rahvuspargi mõte Rohelise pealinna kindlustamiseks. Keskkonna-aktivistina on Rein Einasto Eesti Rohelise Liikumise, Eesti Paeliidu asutajaliige, Sakala keskuse lammutusvastase liikumise algataja, „Eesti esimeseks mahekultuurseks riigiks” algatusrühma liige, osaleja enam kui 20 kultuuriühenduses, nende seas Eesti Looduseuurijate Selts, Eesti Kodu-uurimise Selts, Eesti ja Tallinna Looduskaitse Selts, Eesti Geoloogia Selts, Eesti Geograafia Selts, Eesti Rooma Klubi, Eesti Kultuuri Koda. Olulisemad tunnustused: 1972. aastal Eesti NSV riiklik preemia (kaasautorina), 1981 - kultuurilehe Sirp ja Vasar laureaat (koos Hubert Matve ja Rein Zobeliga) aasta parima kaastöö eest artiklite seeria „Paest arhitektuuris ja Eesti paearhitektuurist” põhjal; 2007 - aukiri Aasta missiooniinimene; 2010 - Eerik Kumari looduskaitsepreemia; 2012 - Valgetähe IV klassi teenetemärk; 2014 - Eesti Geoloogia Seltsi, Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Kultuuri Koja auliige. Rein Einasto on nelja lapse isa, kaheksa lapselapse vanaisa, Tallinna püsielanik alates aastast 1957. Rein Einasto pikaaegne erialane ja rahvuskultuuriline tegevus nii akadeemilises kui ka ühiskonna tasemel laiemalt teeb temast väärika elutööpreemia nominendi. Neid teeneid silmas pidades otsustas Tallinna Tehnikakõrgkool üle aasta tagasi ehitada kõrgkooli ette professor Rein Einasto nimeline teenetepink, mis mõistagi valmistakse paekivist. Loodame, et Rein Einasto panus leiab tunnustamist ka elutööpreemia näol. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Enno Lend rektor Jaana Vatsar, 666 4500, [email protected] 2 Väljavõtteid Rein Einasto elukronoloogiast seoses paekivi väärtustamisega E estis 03.–24.07.1991. Sirbis ilmus kolmes osas Rein Einasto, Hubert Matve ja Rein Zobeli monograafiline artikkel „Paest arhitektuuris ja Eesti paearhitektuurist” – paekivi taasväärtustamise avalik algus. 21.12. 1984. Tuglase majas Nõmmel Tallinna Teadlaste Maja üritusel Lennart Meri ettekanne paepealsete loomaastike erilisest tähendusest meie kaugete esivanemate paiksele eluviisile siirdumisel maaviljeluse alguses. Kinnistus mõte: paekivi väärib rahvuskivina tunnustamist. 03.06. 1985. ICOMOS-e konverents Tallinnas, selle raames Eesti esimese paenäituse korraldamine (kaastegevad Lembit Põlma ja Silvi Mägi). 02.02. 1989. Kunstimuuseumi asukoha arutluse kokkukutsumine TA Geoloogia Instituudis TRL, TMK, ELKS-i esindajate osavõtul, soovitusega rajada see Kadrioru klindipealsele; Ene Auriku ettepaneku toetamine, ja sinna see ka rajati. 23.–24.04.1990. I Paekonverents („Eesti Paas I”) Glehni lossis õppekäikudega linnalähedastesse paekarjääridesse R. Einasto algatusel ja korraldusel, 150 osavõtjat, 12 ettekannet 23.04.1992. Paekonverentsi „Eesti Paas II” korraldamine Kuressaare lossis , samas Eesti Paeliidu asutamine. Juhatusse valiti R. Einasto, Ü. Lainela, H. Matve ja E. Tomberg, paevanemaks Hubert Matve. 04.05.1992. Paekivi tunnustamine RAHVUSKIVINA Rein Einasto algatusel, Eesti Geoloogia seltsi ja Eesti Looduskaitse seltsi ettepanekul, Heino Luige vahendusel Arnold Rüütel kinnitas paekivi Eesti rahvussümboolikas suitsupääsukese ja rukkilille kõrvale. Seda päeva tähistatakse Paepäevana paekonverentside ja paenäitustega. 08.04.1993. Paeliidu ja Eesti Kunstiakadeemia ühisseminari „Paekivi meie sajandi lõpul” korraldamine. 04.05.1993. Paepäeval Paeliidu üldkogu Rahvusraamatukogu kuppelsaalis: auliikmeks Villem Raam, suur paemedal A. Rüütlile, I. Eenmaale, H. Perensile, H. Matvele. 05.05.1993. Paekonverentsi „Eesti Paas III” korraldamine. 06.05. 1993. Ajalehe Ehitaja vahel R. Einasto koostatud ja toimetatud 18-lk Paelehe ilmumine. 20.05.1993. Ehitusmessil „XX sajandi kodu” Paekivitoodete Tehase ekspositsiooni tutvustamas. 08.06.1093. Paeliidu seminari: „Paekivi ja rohelus Tallinna vanalinnas” korraldamine 31.08.1993. Väokivi uue tootmishoone pidulik avamine peaminister Mart Laari, Paekivitoodete Tehase direktori Vladimir Libmani ja teaduskonsultant Rein Einasto poolt. 08.–17.04.1994 Paeliidu esimese paenäituse algatamine väljaspool Eestit: Kopenhaagenis Näituse avab kuningannale külla sõitnud president Lennart Meri. 04.05.1995. Paepäeva konverentsi „Eesti Paas III”, näituse korraldamine keskkonnaministeeriumis. 11.–14.06.1996. Paeeksperdina Soomes Turu kiriku uksepiiretel jm Lasnamäe ehituspae kihtide (Laksu punane ja Kirju kärn), Vasalemma, Ölandi ja Gotlandi paekivi kindlakstegemine. 01.–02.07.1996. Paepäevad Paides, konverentsi „Eest Paas IV” korraldamises osalemine 04.05.1997.04.05. Paldiskis Paepäeva mõttetalgute korraldamine teemal „Keskkond kui kodu”, ühenduse Paelill asutamine. 20.06.1997. Rotermanni Soolalaos paenäituse „Eesti paas, geoloogia ja arhitektuur” korraldamine. Lasnamäe ehituslubjakivi kihid eksponeeritud Väo Kivi puursüdamikuna. 22.06.1998. Näituse „Eesti paas, geoloogia ja arhitektuur” korraldamine Kuressaares lossis 07.05.1999. Paekonverentsil „Pärandi hoidmine” Sagadis („Eesti Paas VI”) osalemine. 24.04.2000. Näituse „Eesti Paas” ja 04.05. paekonverentsi „Paekasutuse areng Eestis” („Eesti Paas VIII”) korraldamine keskkonnaministeeriumis. 04.05.2001. Paepäeva konverentsi „Keskkonnahoidlik paekasutus” („Eesti Paas X”) korraldamine keskkonnaministeeriumis ja Kadrioru lossis kontserdiga. 30.04.2002. Paeliidu juubelikonverentsi „Paas ja kultuur” – 10 aastat Paeliidu asutamisest („Eesti Paas XII”), kaaskorraldajana Elmar Kalaga paeänituse „Meistrite tööd” avamine Hobuveskis. 18.06.2003. TTK paenduse ümarlaua korraldamine kooli- ja paejuhtide koostööst. 05.07.2004. Maarjamäe lossis konverentsi „ Paas Eesti kultuurikeskkonnas ” kaaskorraldaja, (Rein Einasto 70. juubeli tähistamine). 12.04.2005. Paeliidu aastakoosolekul Geoparkide arutelu korraldamine. 22.03.2006. Tallinna keskkonnakonverentsi „ Roheline, hooliv, jätkusuutlik Tallin n ” TTK aulas korraldamine koos MTÜ Hooliva Jätkusuutliku Tallinnaga, üle 200 osaleja. 06.05.2006. Paenäituse korraldamine TTK paeuuringute laboris. 09.–29.06.2006. Kaarli kiriku paekiviuuringu d EMS-i lepingu alusel, kihtide kuuluvuse ja eripärade esiletoomisega. 10.11.2006. Sakala keskuse kaitsmise miitingu korraldamine, arhitektide liidu ja paeliiduga kohtusse pöördumise ja ligi kümne tuhandet allkirja kogumise algatamine, selle eest omistas EMSL nõukogu Eesti kodanikuühiskonna 2007. aasta missiooniinimese aukirja 19.12.2008. Looduskaitse Seltsi aastakoosolekul paeressursside hoolivast kasutamisest. 19.02.2009. Tallinnas Muinsuskaitseameti seminaril „Looduslikud pühapaigad ja meedia”; Keskkonnaministeeriumi arutelul „Looduslike ehitusmaterjalide riikliku arengukava” kaevandamispaikade prioriteetidest KIVI- JA FOTONÄITUSED (osaliselt kordus) 1. 1985. „Eesti paekivi”. Tallinnas ICOMOS-e arhitektuurikonverentsi ajal juunis Kunstihoone suures saalis. Kaasautorid Lembit Põlma ja Silvi Mägi. 2. 1990. „Eesti paerikkused”. Tallinna Matkamajas I Paekonverentsi ajal. Kaasautorid Elmar Kala, Lembit Põlma ja Silvi Mägi. 3. 1994. 08.–17.04. „Paekivi – Eesti rahvuskivi”. Kopenhaagenis Eesti Paeliit. Kaasautorid Helle Perens, Raili Vinn, Mihkel Villand, Tõnu Soo jt. Kujundus Tiina Soo. Peakorraldaja Üllar Lainela. Näituse avas Taani kuningannale külla sõitnud Eesti Vabariigi president Lennart Meri saatjaskonnaga (M. Veidermaa, Ü. Kaevats, Enn Eesmaa jt). 4. 1995. 28.01. - 28.02. ,,Kilde Eestimaa looduse vanemast ajaloost”. Kohila Koolituskeskuses Tohisool Kaasautorid Elmar Kala ja Helle Perens. 5. 1996. „Pakri paas”. III Paldiski päevadel augustis Paldiski muuseumis ESTO raames. Kaasautor Elmar Kala, kujundus Evi Laido. 6. 1997. 07.06.–20.08. „Eesti paas: geoloogia ja arhitektuur”. Tallinnas Soolalaos (Eesti Paeliit, Eesti Arhitektuurimuuseum). 7. 1997. 05. – 30.10. „Peetri kindlus ja Pakri paas”. IV Paldiski päevadel. Kaasautor Elmar Kala. 8. 1998. ,,Eestimaa paekivi”. 04.06. Tallinnas (Eesti Paeliit) Messikeskuses rahvusvaheline mess „Cleanest 98”. 9. 1998.22.06. – 25.08. „Eesti paas: geoloogia ja arhitektuur”. Kuressaares (Eesti Paeliit, Eesti Arhitektuurimuuseum), 10. 1999. „Eesti paas: geoloogia ja arhitektuur”. Sagadis (Eesti Paeliit, Eesti Arhitektuurimuuseum), avamine Virumaa paepäevadel 07.05. . 11. 1999. 23.07. - 30.08. „Vaadates varvaste ette” (kivi ja foto). Tohisool Raplamaa I Paepäevadel. Kujundaja Maie Koldits. 12. 2000. 04.05 - 20.05. „Maa ja mere piiril”. Tallinnas keskkonnaministeeriumis, avamine Paepäeval Kujundaja Maie Koldits. 13. 2000. 04.05. - 20.05. Fotonäitus „Paehetki”. Tallinnas, keskkonnaministeeriumis, avamine Paepäeval Kujundaja Maie Koldits. 14. 2000. 10.06. - 10.08. „Paas looduses ja lihvitult”. Käsmu Meremuuseumis, Kivipäeval. Kujundaja Maie Koldits. 15. 2000. 10.08. - 30.10. „Eestimaa kivistel randadel”. Tõrva kirik-kammersaalis Kujundaja Maie Koldits. 16. 2000. Fotonäitus „Koidutaevas”. Tõrva kirik-kammersaalis 10.08.- 30.10. Kujundaja Maie Koldits. 17. 2000. 21.07. - 15.08 „Paekivi siit ja sealt Eestimaa pealt”. Kohila Kiviaida avamisel. Kujundaja Maie Koldits. 18. 2000. Fotonäitus „Paesõitudelt siin- ja sealpool ookeani”. Kohila Kiviaida avamisel Raplamaa II Paepäevadel 21.07. - 15.08. Kujundajad Maie Koldits ja Aat Sarv. 19. 2000. Alaline paeekspositsioon Vilsandi Rahvuspargi keskuses Loona Kivimajas. Kaasautorid Tõnu Meidla, Oive Tinn ja Maie Koldits. Avamine kivipäeval 01.08. 20. 2000.15.09. - 30.09. „Ehispaekive Eestist ja Gotlandilt”. OÜ Haapsalu Paekivi kivipäevadel Asukülas. Peakorraldaja Aivar Allikmaa. 21. 2001. 08.08. - 30.12. Fotonäitused: ,,Looduspilte”. Tõrva kino eesruumis ja „Loojangutaevas” Tõrva kirik-kammersaalis 22. 2002. 01.04. - 20.04.„Kivinäidised”. Belgia Renier’ kivitööstusest Eesti Geoloogiakeskuses Aprillikonverentsil 23. 2002. „Kivises miljöös”. Rahvuskivi 10. aastapäeva lõpuüritusena 04.05. Tallinna G. Otsa nim Muusikakoolis klaveriansamblite kontsert. Kujundaja Maie Koldits. 24. 2003. „Paikkondlikke paekive”. Kohila Kiviaidas Raplamaa lubjapäevade (V) ajal 16.07-20.07. 25. 2004. Fotonäitus ,,Hetki elust”. Maarjamäel Orlovi lossisjuubelikonverentsil 06.07. Kujundaja Maie Koldits. 26. 2004. „Kivid kõnelevad”. Hiiumaal Sõru keskkonnafestivalil 09. kuni 11.07. Kujundaja Maie Koldits. 27. 2004. 01.08. kuni 24.09 „Laskem kividel kõnelda”. Tõrva kirik-kammersaali tornis Loodusfestivali „Las jääda ükski mets” raames. Kujundaja Maie Koldits. 28. 2006. „Kummardus kivile paepäeval”. Paenäitus TTK paeuuringute ruumi (113) avamisel 04.05. 29. 2006. „Paekivist tahutud linn. Paekivi ja ehituskunst keskaegses Tallinnas”. Näitus Tallinna Raekoja keldrisaalis 01.06.–15.10. ekspositsiooniga Lasnamäe ehituspaestu murdmiskihidVäo Paas 1 puursüdamikus ja kivisambaga „Lasnamäe ehituspaas”. 30. 2006. Rahvusvaheliste Paide paepäevade raames osalemine paenäituses „Kivikunst” seeria paetoodetega „Osa tervikus”. 31. 2006. Puhja lähedal Sääniku talu kivipäeval 15.07. kivinäitus „Kivid meie elus”. Kujundaja Maie Koldits. 32. 2008. „Dekoratiivseid paetüüpe” fotonäitus kahel stendil Teaduste Akadeemia majas 22. mail toimunud seminaril. Kujundaja Maie Koldits. OLULISEMAD TUNNUSTUSED 1972. Eesti NSV riiklik preemia (Eesti siluriuuringute tsükli autorite kollektiivi liikmena). 1981. kultuurilehe Sirp ja Vasar laureaat (koos Hubert Matve ja Rein Zobeliga) aasta parima kaastöö eest artiklite „Paest arhitektuuris ja Eesti paearhitektuurist” põhjal. 2007. aasta missiooniinimene. 2010. Eerik Kumari looduskaitsepreemia. 2012. Valgetähe IV klassi teenetemärk. 2014. Eesti Geoloogia Seltsi, Eesti Looduskaitse Seltsi ja Eesti Kultuuri koja auliige. Austatud komisjon! Tänan, et olete tunnustamas ja välja andmas riiklikke kultuuripreemiaid! Soovime geoloogi ja ühiskonnategelase Rein Einasto esitada elutööpreemiale Rein Einasto on silmapaistev teadlane : Eesti ja naaberalade tugiläbilõigete (puursüdamike ja paljandite) kollektiivne uurimine ja mõtestamine, settekatkestuste ja lünkade väljaselgitamine (vt lisa nr 17, 118, 282. 341, 391, 427 jt); settebasseini fatsiaalse vööndilisuse kindlakstegemine, fats iaalsete ( settimiruumi ) mudelite koostamine basseini eri arengustaadimide kohta (lisa nr 37,41, 42, 53, 75, 76, 78), settimise tsüklilise arenguloo selgitamine (lisa nr: 37,40, 50, 57, 60, 63, 166, 182, 282, 356, 470, 501, jt); eri faunagruppide ja lubivet ikate, riffikoosluste paleoökoloogilise eripära esiletoomine (vt 28, 45, 48, 58, 71, 73, 80, 186 jt) võimaldas koostöös teiste teadusasutuste uurijatega Eestis ja Välismaal (NLTA Komi fil , NLTA Siberi os ,, Ukraina TA jt) ellu viia settebasseinide võrdleva analüüsi (vt 42, 48, 51, 66 jt), mille tulemusel Eesti TA geoloogia instituut kujunes maailma üheks juhtivaks öko - ja sündmusstratigraafia keskuseks ja koolkonnaks (vt 48, 64, 445, 503, 552 jt). Rein Einasto ei ole üksnes väljapaistev teadlane, vaid ta on teinud suurt rahvavalgustuslikku tööd ka geoloogiateaduste populariseerimisel arvukate populaarteaduslike artiklitega ajakirjades Eesti Loodus (vt lisa 2: 19, 20, 59, 92, 94, 144, 148, 171, 209, 258, 477, 536,599,586 600 jt), Horisont (253,478,541-544, 55 6-558, 586 jt), Loodusesõbe r (424, 437-439, 449, 462-465, 524, 537 jt) ja eriti arvukalt Keskkonnatehnikas mitme eri seeriaga: Vaadates kivi sisse (483, 486-489, 492-495,505, 506, 518, 528 jt); Keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas (380, 397, 404, 416 , 418, 420, 423, 429, 456,490, 529 jt) Rein Einasto on paetarkuse kogumisel ja jagamisel teinud aktiivset koo stööd paljude paetundjatega Eesti Geoloogiakeskuses, Tartu Ülikooli ökoloogia instituudis, Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudis, Eesti Kunstiakadeemias, Paekivitoodete Tehases, HM Stone Co OÜ-s ja mitmetes kultuuriühendustes paekonverentside, mõ upidamiste , suvepäevade, sügiskoolide korraldamiseks ja lühilugude kirjastamiseks, olles ühistegevuse ergutajana teeninud paevana hellitusnime. Kaasautorite arv on elu jooksul kasvanud üle saja piiri. Rein Einasto algatusel kinnitati paekivi eesti rahvuski viks, loodi Eesti Paeliit, asutati Porkuni paemuuseum. Rein Einasto paealaste konsultatsioonidega arvestasid juhtivad linna-arhitektid Mart Port ja Malle Meelak , Raine Karp niisugustel olulistel paerajatistel nagu Laagna teesüvis, Sakala keskus, Rahvusraamatukogu, Linnahall, samuti uus Pirita Klooster. Rein Einasto oli osaleja ka Eesti Kunstimuuseumi kohavalikul, põhjendades arhitekt Ene Auriku pankranniku läheduse soovi, konsulteeris süvistamisprotsessi elluviijaid. Rein Einasto on olnud innustav õppejõud. Tallinna Tehnikakõrgkoolis loengutsüklid: „ Ökoloogia ja keskkonnakaitse ” (2002–2011) ja „ Paekursus ” (2002–2014), neist ka videoväljaanne ja õpiobjekt „Tallinna paa s”. Kohakaasluse korras on Rein Einasto pae- ja keskkonna õppusi läbi viinud järgmiselt: • Eesti Kunstiakadeemias „Paekivi – rahvuslik rikkus” (1991–1997, 2000–2012). • Akadeemias Nord „humanitaargeograafia” (1994–1999). • Rahvusvahelise Rohelise Risti täienduskoolitus „In imene, keskkond ja majandus III aastatuhande lävel” programmi koostajana ja looduse osa esitajana (1996). • Tartu Ülikoolis „Balti paleobasseini fatsiaalsed mudelid ja tsükliline areng” (2000, 2001) ja „Geoloogia looduslikes pühapaikades” (2009–2012). • Ta llinna Kõrgemas Tehnikakoolis „Paekivi – rahvuskivi” (1993–1995). • Kopli Ametkoolis „Keskkond ja säästlikkus” (2005, 2006). • G Otsa nimeline Tallinna Muusikakoolis „Keskkond ja säästlik areng” (2008, 2009). Juhendanud: neli magistrandi ja seitseteist diplomandi Rein Einasto on olnud aktiivne looduskaitsja ja jätkusuutliku, looduslähedase eluviisi edendaja, viimastel aastatel rohelise vaimsuse, mahekultuurse mõtte ja elulaadi, rahvusriikliku omailmastumise ja paigavaimu elluviimise vajaduse selgitaja (v t lisa 1 ja 2: 343, 354, 395, 510, 573, 574, 583, 587, 588, 589, 590, 592, 595, 596, 596, 608, 609) Rein Einasto vaimsuse ja tegevuse mitmetahulisuses on kindel osa ka eestlusel keskkonna-aktivistina, osaledes Eesti Kongressil, Rahvarindes, olles Eesti Rohelise Liikumise, Johannes Aaviku Seltsi, keskkonnaühenduse „Hooliv Jätkusuutlik Tallinn” asutajaliig e (vt lisa 1, 3). Olulisemad tunnustused 1972. aastal Eesti NSV riiklik preemia (Eesti siluriuuringute tsükli autorite kollektiivi liikmena). 1981. aastal kultuurilehe Sirp ja Vasar laureaat (koos Hubert Matve ja Rein Zobeliga ) aasta parima kaastöö eest artiklite „Paest arhitektuuris ja Eesti paearhitektuurist” põhjal. 2007. aastal aasta missiooniinimene. 2010. aastal Eerik Kumari looduskaitsepreemia. 2012. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärk. 2014. aastal Eesti Geoloogia Seltsi ja Eesti Looduskaitse Seltsi auliige 2019, Eesti Kultuuri Koja auliige Oleme veendunud, et Rein Einasto kui teadlane, teaduse populariseerija , teadusliku mõtteviisi edendajana ning ühiskonnategelasena väärib igati elutööpreemiat. KULTUURIS ON VÄGI Heili Vaus-Tamm Tegevjuht-koordinaator Eesti Kultuuri Koda +372 50 62 790 [email protected] www.kultuurikoda.eu Saatja: Tegevjuht Kultuuri Koda <[email protected]> Saaja: KUL preemia Teema: Fwd: Rein Einasto kandidatuur riigi kultuuri elutööpreemiale Tere! Kuna saabus veel üks südamlik ja hoopis teisest valdkonnast soovituskiri, lisan ka selle kohta PDFi e-mailist ja manuse. Loodan, saate need lisada juba saadetud ja vastuvõetud kandidatuurile. tänades, Heili Vaus-Tamm ---------- Forwarded message --------- Saatja: Tegevjuht Kultuuri Koda <[email protected]<mailto:[email protected]>> Date: P, 10. jaanuar 2021 kell 19:07 Subject: Rein Einasto kandidatuur riigi kultuuri elutööpreemiale To: <[email protected]<mailto:[email protected]>> Tere! Palun, saadan siin manuses dokumendid Rein Einasto kandidatuurist riigi kultuuri elutööpreemiale 1. kandidatuuri avaldus 2. põhjenduskiri 3. Lisad 1 ja 2 4. CV 4. soovituskirjad (Dimitri Kaljo, Enno Lend, Toomas Kukk, Ülo Voogalaid) Tänades, Heili Vaus-Tamm KULTUURIS ON VÄGI Heili Vaus-Tamm Tegevjuht-koordinaator Eesti Kultuuri Koda +372 50 62 790 [email protected]<mailto:[email protected]> www.kultuurikoda.eu<http://www.kultuurikoda.eu/> [https://drive.google.com/a/kultuurikoda.eu/uc?id=1VVFYTqolrLKzdAIw9uue6DT6YjuePEmm&export=download] Saatja: <[email protected]> Saadetud: 10.01.2021 19:07 Adressaat: KUL preemia <[email protected]> Teema: Rein Einasto kandidatuur riigi kultuuri elutööpreemiale Manused: Rein Einasto kandidatuur riigi elutööpreemiale.asice; põhjenduskiri kandidaat Rein Einasto kohta 10.01.docx; Lisa 1 Paekivi taasväärtustamisest Eestis.docx; Lisa 2 Rein Einasto bibliograafia kuni 2021.doc; Rein Einasto CV ehk personaalnimestik.pdf; soovituskiri Rein Einasto kandidatuurile (Dimitri Kaljo).pdf; soovituskiri Rein Einasto kandidatuurile (Enno Lend).pdf; soovituskiri Rein Einasto kandidatuurile (Toomas Kukk).asice; soovituskiri Rein Einasto kandidatuurile (Ülo Vooglaid).asice Tere! Palun, saadan siin manuses dokumendid Rein Einasto kandidatuurist riigi kultuuri elutööpreemiale 1. kandidatuuri avaldus 2. põhjenduskiri 3. Lisad 1 ja 2 4. CV 4. soovituskirjad (Dimitri Kaljo, Enno Lend, Toomas Kukk, Ülo Voogalaid) Tänades, Heili Vaus-Tamm KULTUURIS ON VÄGI Heili Vaus-Tamm Tegevjuht-koordinaator Eesti Kultuuri Koda +372 50 62 790 [email protected] www.kultuurikoda.eu Saatja: Tegevjuht Kultuuri Koda <[email protected]> Saaja: KUL preemia Teema: Fwd: Rein Einasto kandidatuur riigi kultuuri elutööpreemiale Tere! Palun, saadan siin manuses uuesti dokumendid Rein Einasto kandidatuurist riigi kultuuri elutööpreemiale ja avaldus kolme allkirjaga. Tänades, Heili Vaus-Tamm KULTUURIS ON VÄGI Heili Vaus-Tamm Tegevjuht-koordinaator Eesti Kultuuri Koda +372 50 62 790 [email protected]<mailto:[email protected]> www.kultuurikoda.eu<http://www.kultuurikoda.eu/> [https://drive.google.com/a/kultuurikoda.eu/uc?id=1VVFYTqolrLKzdAIw9uue6DT6YjuePEmm&export=download] Soovitus Kultuuriministeeriumile tunnustada prof. Rein Einastot elutööpreemiaga. Tunnen professor Rein Einastot üle kuuekümne aasta, alates 50-date keskelt. Üliõpilasena, nagu ka TA Geoloogia I nst itu udi teadurina ning õpetaja ja õppejõuna, on Rein Einasto olnud ühtlasi, ja sageli eeskätt, ühiskonnategelane, kes on mures rahvuskultuuri püsimise ja kaitsmise pärast. Innustav on olnud prof. Rein Einasto tegevus Eesti Rooma Klubi, Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Kodu-uurimise Seltsi ja Eesti Kultuuri Koja liikmena. Rahvusvaheliselt tuntud autoriteedina mitte ainult paekivi uurijate ja kasutajate - arhitektide ja ehitajate hulgas, vaid kõikjal üle Eesti, on prof. Einasto pälvinud Paevanana austava rahvatunnustuse. Professor Rein Einasto viimaste aastate eriti kaalukate saavutuste hulka loen tema arvukaid esinemisi ja kirjutisi mahekultuurse mõtlemisviisi kujundamiseks. Soovitan tunnustada prof Rein Einastot Kultuuriministeeriumi elutööpreemiaga. Austusga Ülo Vooglaid