Taotlus riigipreemiale

RIIGI KULTUURIPREEMIA ETTEPANEK Info preemia kandidaadi kohta: Kandidaadi nimi Olav Ehala (kandideerida saavad füüsiline isik või füüsilised isikud) Preemia kategooria ✘ Kultuuri elutööpreemia (pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest) Kultuuri aastapreemia (eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest) Selgitus aastapreemia kategoorias Olav Ehala on oma pika loometee jooksul kujunenud kandideerimise juurde üheks armastatumaks, säravamaks ja (üks või mitu eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud mitmekülgsemaks eesti heliloojaks. väljapaistvat tööd, mille eest preemiale esitatakse) Info preemia kandidaadi esitaja kohta: Esitav organisatsioon või isik Eesti Heliloojate Liit MTÜ (ettepanekuid kultuuripreemiate kandidaatide kohta võivad teha loomeliidud; juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- või haridusalane tegevus; preemia senised laureaadid, kohalikud omavalitsused) Kontakttelefon 56500688 E-posti aadress [email protected] Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja esitan kandidaadi riigi kultuuripreemiale: Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri Kuupäev Mari-Liis Rebane 10.01.2021 NB! Kohustuslik lisa: vabas vormis põhjendus kandidaadi esitajalt. Soovitatavad lisad: kandidaadi CV, soovituskiri või -kirjad. Digitaalselt allkirjastatud ettepanek saata e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel.  RIIGI KULTUURIPREEMIA ETTEPANEK Info preemia kandidaadi kohta: Kandidaadi nimi Rasmus Puur (kandideerida saavad füüsiline isik või füüsilised isikud) Preemia kategooria Kultuuri elutööpreemia (pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest) ✘ Kultuuri aastapreemia (eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest) Selgitus aastapreemia kategoorias Rasmus Puuri viiulikontsert, esiettekanne Pärnu kandideerimise juurde Linnaorkestri 27. hooaja avakontserdil „Tüür, Puur ja (üks või mitu eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud Beethoven“ 13. septembril 2020 Pärnu väljapaistvat tööd, mille eest preemiale esitatakse) Kontserdimajas. Solist Linda-Anette Verte, dirigent Kaspar Mänd. Ambitsioonika, ulatusliku ja sisutiheda õnnestunud terviku loomine. Info preemia kandidaadi esitaja kohta: Esitav organisatsioon või isik Eesti Heliloojate Liit MTÜ (ettepanekuid kultuuripreemiate kandidaatide kohta võivad teha loomeliidud; juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- või haridusalane tegevus; preemia senised laureaadid, kohalikud omavalitsused) Kontakttelefon 56500688 E-posti aadress [email protected] Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja esitan kandidaadi riigi kultuuripreemiale: Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri Kuupäev Mari-Liis Rebane 10.01.2021 NB! Kohustuslik lisa: vabas vormis põhjendus kandidaadi esitajalt. Soovitatavad lisad: kandidaadi CV, soovituskiri või -kirjad. Digitaalselt allkirjastatud ettepanek saata e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel.  VOLIKIRI Käesolevaga annab​ MTÜ Eesti Heliloojate Liit, reg. 80092370​, juhatuse esimees Märt-Matis Lill​ projektijuhile ​Mari-Liis Rebane​, ik 48810080289, volitused esindama MTÜ-d ​Eesti Heliloojate Liit. Volitus jõustub alates 27.12.2018, on kehtiv kuni 27.12.2020 ja on antud edasivolitamise õiguseta. 27.12.2018 Tallinnas Märt-Matis Lill, Eesti Heliloojate Liit MTÜ, juhatuse esimees Eesti Heliloojate Liit / Estonian Composers’ Union * A.Lauteri 7c Tallinn 10145 tel/fax (+372) 6 454 068 * ​www.helilooja.ee​ * e-mail - ​[email protected]  KOKKULEPE Tulika Takso ühekordsete taksokaartide kasutamiseks Tallinnas, 22.04.2019 Eesti Heliloojate Liit, registrikood 80092370, esindaja volituse alusel Mari-Liis Rebane (edaspidi Tellija) ühelt poolt ja AS Tulika Takso, registrikood 10539390, esindaja juhatuse liige Anne Rebane (edaspidi Tulika) teiselt poolt sõlmivad käesoleva kokkuleppe alljärgnevas: 1. Tulika annab Tellijale taksoteenuse eest tasumiseks 50 (viiskümmend) ühekordset taksokaarti (edaspidi Kaart) limiidiga kuni 50 €/kaart. Kaarte kasutatakse ajavahemikul 28.04.–12.05.2019.a. Ühe Kaardi väljastamistasu on 0,05 €. Hinnale lisandub käibemaks. 2. Ühekordsed taksokaardid on maksevahendiks kõikides Tulika Takso kaubamärki kandvates taksodes. Teenuse eest Kaardi abil tasumiseks esitab klient sõidu lõppedes Kaardi taksojuhile. Peale maksetehingu sooritamist väljastab taksojuht kliendile printerikviitungi. Kaart jääb taksojuhi kätte. 2. Kaardid väljastatakse Tellijale üleandmise teel. Tellija on vastutav kõigi Kaardiga sooritatud tehingute eest. 3. Tellija kohustub tasuma väljastatud Kaartide ja kasutatud taksoteenuse eest vastavalt kehtivale Tulika taksoteenuse hinnakirjale ning AS Tulika Takso poolt esitatud arve alusel. Arve esitatakse Tellijale peale teenuse osutamist ning Tellija tasub arve 7 kalendripäeva jooksul arve saamisest alates. Tellija Tulika Mari-Liis Rebane Anne Rebane /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Rasmus Puur Foto: Priit Simson (Delfi) Helilooja, EHL liige 2014. aastast Sündinud 23.03.1991 [email protected] Rasmus Puur​ lõpetas 2014. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni eriala (õppejõud Tõnu Kõrvits, René Eespere) ​cum laude.​ Lisaks õppis ta dirigeerimist Tõnu Kaljuste juures. Aastal 2007 lõi koos sõbra Edmar Tuulega oma orkestri, noorteorkestri Reaalmažoor eesmärgiga rikastada eesti kultuuri ja muusikamaastikku esitades enamjaolt mitteakadeemilist muusikat. Puuri loomingut on esitanud paljud eesti professionaalsed kollektiivid (sh Tallinna Kammerorkester, ERSO, Rahvusooper Estonia orkester, Vanemuise teatri orkester, Nargenfestivali orkester, RAM) ning harrastuskollektiivid (sh ETV Tütarlastekoor, Rahvusooper Estonia poistekoor, Collegium Musicale). Samuti on Puur hinnatud arranžeerija ja orkestreerija (sh J. Kasar/ U. Uusberg „Katuselt“, P. Pajusaar „Prints ja kerjus“, „Lotte unenäomaailmas“). Rasmus Puur olnud mitme muusikalavastuse muusikaline juht ja dirigent, samuti loonud teatrimuusikat Tallinna Linnateatris, Eesti Draamateatris, Rakvere teatris ja Kinoteatris/ Nargen Operas. Rasmus Puur on 2017. aasta XII noorte laulu- ja tantsupeo ideekavandi autor (koos Veiko Tubinaga) ja peadirigendi assistent. Olulisemad teosed ja loomingulised saavutused Kahevaatuseline ooper „Pilvede värvid“ (libreto Laur Lomper) Avalik pihtimus „JÄÄ“ (libreto Laur Lomper) metsosopranile ja keelpilliorkestrile Muusikaline jutustus „Sipsik“ (tekst Eno Raud) lugejale, klaverile ja keelpilliorkestrile „Talvekantaat“ poistesegakoorile ja orkestrile „Põhjamaa laulud“ 3-osaline teos puhkpilliorkestrile Avamäng RO Estonia sümfooniaorkestrile Keelpillitsüklid: „Hetked“, „Mõrad“, „Nostalgia“, „Üksinduse aeg“ 4-osaline sooloviiuli tsükkel „Aastaajad“ Kaks autoriplaati: “Hetked” ja “Sipsik” Olav Ehala Helilooja, pianist ja pedagoog, EHL liige 1977. aastast Sündinud 31.07.1950 [email protected] Olav Ehala on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele. Olav Ehala lõpetas 1969. aastal Tallinna Muusikakooli ja 1974. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970–1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970–1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975–1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor) ning oli 2001–2014 Eesti Heliloojate Liidu esimees. Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Šapiroga. Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga – Ehala on kirjutanud muusika peaagu kõikidele Pärna joonisfilmidele, mis on ka pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu. Lisaks esineb Ehala pianistina ning osaleb ansamblite töös. Tihedam koostöö seob Ehalat ansambliga Kiigelaulukuuik, kus ta 1989. aastast tegutseb helilooja, klaverisaatja ja arranžeerijana. Olav Ehala on oma mitmekülgse tegevuse eest pälvinud rohkelt tunnustusi: Eesti muusika aastapreemia (1992), Suure Vankri preemia (1997), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia joonisfilm “Lotte” loomingulises kollektiivis (2000), Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001), Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi (2002), Eesti Muusika Nõukogu aastapreemia põlvkondi, maitseid ja südameid ühendava heliloomingu eest (2005), Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitli (2005), Eesti Muusikaauhinna panuse eest Eesti muusikasse (2007), Riikliku Kultuuripreemia 2010. aasta loomingu eest (2011), Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia (2015). Olav Ehala on Eesti Muusikaõpetajate Liidu ja Eesti Kooriühingu auliige. Olav Ehalal on ilmunud 6 autori-CD-d: “Olav Ehala. Laulud” (Forte, 1992), “Olav Ehala. Kino. Teater. Muusika” (Eesti Raadio, Concerto Grosso, 1998), “Kaotajad” (Tallinna Linnateater, 2003), “Olav Ehala. Armastatud laulud” (Mojo Records, 2004), “Head lapsed, need kasvavad lauluga” (Eesti Raadio, 2005), “Olav Ehala. 47 parimat laulu” (Hitivabrik, 2007). Täiendavat infot leiab Eesti Muusika Infokeskus RIIGI KULTUURIPREEMIA ETTEPANEK LISA Väljavõte arvustusest „ Pärnu Linnaorkestri julge avang “ 18. septembri Sirbis. Autor TAAVI HARK: Rasmus Puuri värske viiulikontsert on murranguline, erutav ja krobeline, rohkete varjunditega ning peenelt orkestreeritud magnum opus . Teose uudsus ega murrangulisus ei seisne selles, et puuduksid lihtsalt järele lauldavad meloodiakaared, ennustatavad harmoonilised trajektoorid või tuttavlikud tantsurütmid. Puur ei ole sihiks seadnud hüljata kõike tuttavlikku, teha põrpivat revolutsiooni. Varasemast omane on endiselt alles, aga peenendatud kujul ja muutunud helilises mikrokliimas. Kõik algab madalast burdoonhelist, mille peale asub viiul üle keelte liueldes kuduma oma helikangast, taustal kerkivad keelpillide muutlikud klastripilved, vahelduvad värelused. Põnevate koloristlike pahvakute kohal otsib viiul ärevalt õigeid „sõnu“. Karedad turtsatused trummidelt heiastavad hetkeks marsitakti sõjakat sammu, mis jääb siiski tulemata. Üllatab hõrgu akordikaga vaskpillide koraal, mis asub saatma viiuli intensiivset kaebelaulu, kihtide vargsi lisandudes kasvab välja esimene suur kulminatsioon, millele peagi järgneb teine, lausa ekstaatiline haripunkt. Pole kahtlust: meloodiarikkuse koha on haaranud muusikaliste žestide kõne, mida võimestab meisterlik orkestratsioon. Teise osa hakul vaikib orkester sootuks, kõlab kapriisitsev viiulisoolo, kus ricochet ja dissoneerivad topeltnoodid vahelduvad tormiliste jooksude ning akrobaatiliste hüpetega, roobi lähedalt mängimisega ja muu laiendatud strihhilis-tehnilise võttestikuga. Viiulisolist Linda-Anette Verte vaimustas imetlusväärse mänguhoo ja pillivaldamisega, ereda kõla ja hiilgava poognatehnikaga, mis pääses avaosas kõigi orkestraalsete sündmuste tõttu lihtsalt vähem esiplaanile. Eri heli- ja rütmikombinatsioonide mäng nagu otsinuks ostinaatot, taustale tekkisid toekad keelpilliklastrid. Kolmandas osas pääses mõjule metsikusse kulminatsiooni kappav stiihiline galopp, mis viis lõpuks hoopis dramaturgilise energia raugemiseni. Viiuli flööditooniliste kõrgustega liitus kellamängu karge kõlin, millest moodustus kokku tambergilik öine viiv. Teose lõpetanud epiloog tõi uuesti meelde Eino Tambergi ja tema neljanda sümfoonia („Sümfoonia epiloogiga“). Sealgi jõutakse pärast väga tujukat rännakut epiloogis kõike lepitava lahenduseni, mis justkui hellitab kurnatud kuulajat pehmete akordide padjal. Puuri epiloog polnud siiski analoogne: siin kõlas sooloviiuli eleegiline meloodia, mis näis lausa katkematuna, taustal kostusid tromboonide ohketaolised kujundid ja torukellade leinalöögid. Linda-Anette Verte mäng tõi epiloogis esile eriliselt kauni kantileeni, mida toetas pilli avar ja külluslik kõla. Rasmus Puuri vastne viiulikontsert on tähelepanuväärne lisandus meie sajandi kontserdižanrile. See teos võib oma fantaasiarikka kõlailmaga julgelt vaadata tõtt parimatega ka laia ilma kontekstis. Õnneks kandis Klassikaraadio kontserdi Pärnu saalist üle raadiolainete ka virtuaalsesse maailma, kus nüüd saab iga huviline Puuri meistritööd ise (taas) kuulata. Uskuda pimesi üht nappi ülevaadet leheveerul – kas poleks see lausa patt? Rasmus Puur „Kummaline inimene, kel on tohutu vägi sees“ – nii iseloomustas Rasmus Puuri 30. detsembril 2017 ERRi telesaates „Aasta säravaimad tähed“ Tarmo Tiisler. Ja seda põhjusel, et Rasmus Puur on loonud mitte ainult muusikat erinevatele kooslustele, vaid ta on olnud tunnustatud dirigent mitmete kollektiivide ees; koos Edmar Tuulega oli ta aastatel 2007 – 2017 noorteorkestri Reelmažoor eestvedaja (kümne asta jooksul anti välja kuus heliplaati); ta on olnud muusikaline juht mitmele muusikateatri etendusele (Jarek Kasari „Katuselt“ NO99 Põhuteatris; NUKU muusikalis „Shrek“); ta oli Eesti Vabariigi 101. aastapäeva kontsertaktuse muusikaline juht ning koos Veiko Tubinaga 2017. aastal toimunud XII noorte laulu- ja tantsupeo „Mina jään“ ideekavandi autor ja peadirigendi assistent; ta oli 2019. aastal toimunud XXVII laulupeo „Minu arm“ segakooride liigidirigent“; ta on hinnatud arranžeerija ja orkestreerija (Jarek Kasari / Uku Uusbergi „Katuselt“, Priit Pajusaare „Prints ja kerjus“, „Lotte unenäomaalimas“ jt); 2017. aasta septembris esietendus Rahvusooperis Estonia tema lavateos „Pilvede värvid“ (libreto Laur Lomper, lavastaja Roman Baskin), mis oli Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks pühendatud ooperiloomingu konkursi võidutöö; sama aasta kevadel esietendus Kultuurikatlas tänapäeva noorte tunnete ja mõtete üle arutlev kontsertetendus „Kord annan end päriselt ära“ (lavastaja Priit Võigemast); alates 2015. aastast on ta Vanalinna Hariduskolleegiumi keelpilliorkestri dirigent; oma tegevuse eest on ta pälvinud Eesti Kooriühingu preemia Aasta noor dirigent (2017), Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu aastapreemia (2017) ning Veljo Tormise fondi stipendiumi (2020). Nimetatud suurte tegude kõrval võiks loetelu nähtavasti jätkata pisematega. Ent samas intervjuus mainib Puur, et „helilooming – see üksiku inimese tegevus – on talle rohkem südamelähedane“. Põhiosa Rasmus Puuri loomingust hõlmab koorimuusika (tema laulud „Meie“ ja „Maa, mida armastan“ on kõlanud ka laulupeol), ent ta on loonud ka teistes žanrites. Senini on Puur soleerivale pillile ja orkestrile kirjutanud kolm lühipala: „Miniatuur oboele ja keelpilliorkestrile“ (2014), „Igatsus“ oboele ja keelpilliorkestrile „(2013) ning „Pluribus e unum“ tšellole ja sümfooniaorkestrile (2016). Viiulikontsert on Puuri esimene täispikk instrumentaalkontsert. Teose ajendiks ja tagant tõukajaks on viiuldaja Linda-Anette Verte, kes on Puuri loomingut sooloviiulile varem esitanud ja ka plaadistanud. 2017. aastal avaldas Verte luuleraamatu koos heliplaadiga. Luulega vaheldumisi kõlavate muusikapalade hulgas on kaks osa Rasmus Puuri tsüklist sooloviiulile „Aastaajad“. Rasmus Puur on viiulikontserdi saamislugu ja oma tutvust solisti Linda-Anette Vertega meenutanud järgmiselt: „see ulatub juba paljude aastate taha ning nagu elus sageli juhtub, on keeruline öelda, miks just mõne inimesega tajud üsna silmapilkset klappi või mõistmist. See ei pruugi olla identne maailmavaade või suur iseloomude sarnasus, kuivõrd äratundmine mingil sügavamal ja sõnastamatul tasandil, et teine mõistab, toetab ja hoiab sind. See loob turvatunde. Ilmselt selle pealt Linda-Anette mõned aastad tagasi, pärast albumi „ Kahe südamega “ plaadistust , minu poole viiulikontserdi palvega pöörduski. /---/ Kuivõrd sel hetkel 2017. aasta hilissügisel oli toimetamisi palju, lükkus kirjutamine edasi, kuid kuklasse kumisema jäi see siiski. Olgugi et tundsin nii solisti, dirigenti kui orkestrit pikka aega ja hästi, ei olnud viiulikontserdi kirjutamine kerge. Õigemini esimesel katsel see ei õnnestunudki ning jäi soiku. Töö selgema idee, sisulise arenduse ja vormiga jätkusid ning pool aastat hiljem õnnestus teos pea ühe hingetõmbega paberile panna. Pärast pikki sisemisi mõtisklemisi, heitlemisi ja piikide murdmisi, millest omal kombel ka see kontsert kõnelebki.“ Dirigent Kaspar Mänd näeb Puuri viiulikontserdis loomingulist arenguhüpet – kui helilooja senine looming on kantud noore helilooja ausast ja siirast otsekohesusest, siis viiulikontserdi orkestrikasutus on mitmekülgsem, vormile ja helikeelel lähenemine keerukam ning põnevam. Rasmus Puur on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsioonieriala Tõnu Kõrvitsa ja René Eespere juhendamisel (2014), lisaks on ta õppinud dirigeerimist Tõnu Kaljuste käe all. 2012. aastal osales ta Vince Mendoza ja Metropole Orkesti rahvusvahelisel arranžeerijate meistrikursustel. (Liisi Laanemets „Tüür, Puur &amp; Beethoven“ kontserdi kavaraamatus) Saatja: <[email protected]> Saadetud: 10.01.2021 17:42 Adressaat: KUL preemia <[email protected]>; Mari-Liis Rebane <[email protected]> Teema: Kandidaatide esitamine riigi kultuuri- ja spordipreemiatele 2021 Manused: 2021_kultuuripreemiad.asice; RIIGI KULTUURIPREEMIA_LISA_Rasmus Puur.docx; Olav Ehala CV.pdf; Rasmus Puur CV.pdf Tere! Eesti Heliloojate Liidu ettepanekud manuses. Head, Mari-Liis Rebane 56500688 -- Eesti Heliloojate Liit Estonian Composers' Union Lauteri 7c, 10145 Tallinn Tel/Fax: +372 645 4068 / +372 56 500 688 E-mail: [email protected] www.helilooja.ee Facebook YouTube