Kultuuriministeerium · 12. jaanuar 2021
Sisu (failidest)
Kultuur 2030 / Muusika
EAÜ juhatuse seisukohad ning ettepanekud seoses kultuurivaldkonna
arengukava muusika peatüki koostamisega
11.01.2021
Selles dokumendis:
I. Suured muusikavaldkonda mõjutavad trendid järgmise 10 aasta lõikes
II. EAÜ juhatuse põhimõttelised seisukohad Eesti muusikapoliitika suundade osas
III. Konkreetsed teemavaldkonnad ja ettepanekud
IV. Kommentaarid jagatud dokumendile “Kultuur 2030 / Muusika”
I. Suured muusikavaldkonda mõjutavad trendid järgmise 10 aasta lõikes
Arengukava peab olemuselt suurt pilti tabama ning samas jääma napisõnaliseks. Seega
alustame meie vaatest oluliste trendide ära märkimisega ー see annab konteksti järgnevatele
konkreetsematele ettepanekutele.
1. Jätkuv digitaliseerumine ning sellest tulenevad äri- ja tegevusmudelite muutused,
oluline tulude vähenemine paljudele just väiksematele tegijatele, iseäranis salvestatud
muusikast, aga nagu COVID-19 kriis on näidanud, siis võimalik, et ka
kontserditegevusest;
2. Jätkuv globaliseerumine - järjest olulisemad digitaalsed platvormid on olemuselt n-ö
mittegeograafilised globaalsed turud. Suhtlus publikuga hõlmab aina enam ka
digitaalseid kanaleid. Erinevate teenuste paljusus ja mitmekesisus suureneb, ehkki seda
kindlasti tasakaalustab konsolideerumine, mis on tingitud “suurte” (Amazon, Apple ja
Alphabet jt) tegevusest. Globaliseerumine selles tähenduses seab kasvavad nõudmised
Eesti muusikavaldkonnas toimetajate teadmistele ja oskustele mh ka digiplatvormidel
aktiivselt ja edukalt tegutseda;
3. Töösuhete ja hõivevormide mitmekesistumine tähendab aina enam vabakutselisust,
teenuse osutamist jne ning seda iseäranis loomevaldkondades, kus juba täna on
vabakutselisuse osakaal kõrgem kui üheski teises sektoris. See peaks ühelt poolt
tingima muutusi ka töö, sh töökaitse, valdkonna seadusandluses ー seda võiks toetada
ka kultuuripoliitika ー teisalt rõhutab jätkuvalt ja süvenevalt loovisikute, vabakutseliste ja
(mikro)ettevõtjate teadlikkuse tõstmise vajalikkust;
4. Hariduse võimaluste ja üldise infoleviku ja kättesaadavuse pidev mitmekesistumine ja
paranemine, kuid seejuures ka “mürastumine”, loob uusi võimalusi õppeks, sh ise- ja
1
ümberõppeks veebi vahendusel. Elukestva õppe põhimõtetest lähtuvalt tuleks ka
kultuuripoliitikat kujundada haridusvajaduste ja õppimisvõimaluste arengutega lõimitult
ning pidades silmas, et õppimine ei seostu ainult n-ö kooliea ja tasemeõppega;
5. Euroopa autoriõiguse seadusruumi järkjärguline ühtlustumine, mis omab mõju ka
Eesti autoriõigusele (uus direktiiv ja selle kohaldamine ning siis rakendamine käesoleva
aasta juunis). Lisaks omavad ka kultuurivaldkonnale läbi digitarbimise ja -leviku mõju
Digital Market Act ning D
igital Services Act, sedamööda, kuidas need kujunevad ning ka
liikmesriikide seadusandlusse kohaldatakse;
6. COVID-19 ja võimalikud järgmised pandeemilised kriisid, mis piiravad oluliselt
kultuuri loomise ja kogemise võimalusi, sh ka piiriülest tegevust (muusikaeksport ja
rahvusvahelistumine) vajavad vastavat ettenägelikkust ja tulevikukindlat planeerimist ka
kultuuripoliitikas;
7. Muusikavaldkond on Euroopa kultuuripoliitika tasandil muutumas olulisemaks
ning tõstetakse esile 2021-2027 perioodi raamistikus, sh Loov Euroopa programmis (läbi
Music Moves Europe initsiatiivi). See loob ka Eesti muusikavaldkonnale uusi võimalusi,
millest kinni haaramiseks on meil tarvis võimekuse tõstmist mitmel tasandil.
II. EAÜ juhatuse põhimõttelised seisukohad Eesti muusikapoliitika
suundade osas
Lähtuvalt ülalviidatud trendidest, kohapealsest praktilisest reaalsusest, varasemate
kultuuripoliitiliste suunaseadmiste mõningasest rajasõltuvusest ning selle aluseks olevatest
tänaseks ehk juba aegunud mõttemustritest, sõnastame ka järgnevad üldised põhimõtted, mis
meie hinnangul võiks raamida kaasaegsete kultuuripoliitika suundade seadmist
muusikavadkonnas.
1. Muusikavaldkond on kompleksne ökosüsteem, mis koosneb paljudest erinevatest
osapooltest: autorid ja esitajad1, artistid, kollektiivid, paljud eraõiguslikud
kultuurikorraldajad ja muusikaettevõtjad (tootjad2, muusikakirjastajad,
kontserdikorraldajad, managerid, agendid, turundajad, kontserdipaigad ja klubid,
festivalid), riiklikult rahastatud suurkollektiivid (ERSO, EFK jt), avalikõiguslik Estonia
ooperiteater, loomeliidud, KEOd, mitmed esindus- ja arendusorganisatsioonid (Music
Estonia, Eesti Jazzliit, Pärimusmuusika Keskus jt) ning paljud teised.
1
2018 OSKA ekspertgrupis arutlesid EAÜ juhatuse liige Virgo Sillamaa ning mitmed teised
muusikavaldkonna eksperdid, sh Ivari Ilja, Timo Steiner, Kadri Lassmann jpt, alusmõistete üle ning jõuti
ühisele seisukohale, et katusmõisted on “autor” ja “esitaja”, millest esimese alaliik on helilooja ning teise
alaliik interpreet.
2
Tootjad ehk fonogrammitootjad on nii rahvusvahelises kui ka Eesti valdkonna kõnepruugis asendamas
mõistet “plaadifirma”, kuna füüsilist plaati või muud kandjat toodetakse aina vähem.
2
2. Muusikavaldkond on väga mitmekülgne ning selle soodustamine ja toetamine
peab olema muusikapoliitika eesmärk. Mitmekülgsus tähendab nii loomingulist
kirevust ー Eesti on hea paik, kus viljeleda erinevaid muusikaliike, stiile ja kunstivorme,
akadeemilisest eksperimentaalseni, pärimusmuusikast heavy metal'ini jne ー kui ka
institutsionaalset paindlikkust. Viimase all tuleb mõista, et loomingulist kirevust
teostatakse ja toestatakse läbi nii riiklikult rahastatud asutuste ja toetuste, kui ka läbi
erinevate rohujuure tasandi algatuste või vabakutselisuse ja mikroettevõtluse vormis.
3. Kultuuri- ja muusikavaldkonna jaotamine kaheks: kunsti (süva-, tõsise, väärt-, kõrg-,
heli-) ja meelelahutus (levi-, kommerts-, pop või populaar või loomemajandus jne)
“pooleks” on iganenud ja ei peegelda kaasaegset muusikakultuuri ja -elu. Igal
alavaldkonnal on oma koht laiemas kultuuripildis, viisid toimetada, sh koonduda või siis
mitte juriidiliste esindusorganisatsioonide alla jne. Igal alavaldkonnal on omad
väljakutsed ja võimalused. Valdav osa valdkonna toimijaid tegutseb mitmetes eri rollides
ning üksteisega tihedalt läbipõimunult. Seejuures on muusikaettevõtlus
muusikavaldkonna orgaaniline osa. See hõlmab paljudes eravormides tegutsemist,
suurtest ettevõtetest FIE-na tegutsevate vabakutselisteni. Seda ei saa ega tuleks
eraldada üldistatud loomemajanduse sildi alla, vaid näha alati muusikavaldkonna
kontekstis. Kultuuripoliitiline lähenemine peaks sellele vastavalt olema paindlik ja neid
erisusi võimaldav, kaasav ja toetav.
4. Riikliku kultuuripoliitika ainukene viis ja vahend sekkuda ei ole rahalised toetused
(kuigi need on ehk olulised ja peamised). Seega ei saa “kultuuri” alt välja arvata
tegevusvaldkondi lihtsalt seetõttu, et need ei vaja (tavaolukorras) riiklikku tuge. Ööklubid
ja DJd on samuti muusikakultuuri osa. Ka tunnustamine on oluline kultuuripoliitiline
instrument ning tunnustada tuleb nii loovisikuid kui ka kõiki teisi, kes oma töö ja
pühendumusega võimaldavad muusikavaldkonnal areneda ja toimida.
Kokkuvõtteks võiks ka kultuuripoliitika kujundamisel liikuda valitsusaparaadi poolt kirurgilise
turutõrke eemaldamise juurest laiema vaatega ning koosloomelisema poliitikakujundamise
juurde.
III. Konkreetsed teemavaldkonnad ja ettepanekud
Alljärgnevalt oleme sõnastanud mitmed võimalikud temaatilised strateegilised eesmärgid ning
pakkunud välja võimalikke meetmeid. Oluline osa neist hõlmab riiklikke toetusskeeme ja
-programme. Samas on lisaks rahaliste vahendite jätkuvale kasutamisele valdkonna
toetamiseks võimalusi ka muid: nt toetus- ja arendustegevuste senisest tihedam
koordineerimine, olgu siis toetusprogrammide lõikes (ka EAÜ-l on toetusprogramm), andmete
kogumise ühisarendamise lõikes vmt. Mõistame, et detailsuse aste on hetkel kohati liigne, kuid
ehk tulevikus kasulik.
3
1. Muusikalise loometegevuse soodustamine
Strateegiline eesmärk (SE): Kõigile Eesti (muusika)autoritele, olenemata žanrilisest vormist,
stiilist jne, on loodud võimalused tegeleda loometegevusega, oma loomingu kasutamise eest
saada õiglast tasu (vt p 2), saada tuge selle professionaalseks talletamiseks, väljendamiseks
ning levitamiseks ning saada nõu, kuidas kõige eelnevaga kaasaegses, sh jõuliselt
digitaliseeruvas, maailmas toime tulla (vt ka p 3).
Ettepanekud:
- (Juhul, kui KUM toetab loomingulist tegevust rahaliselt, siis) toetada lisaks heliloomingu
tellimisele ka muid loome ja koosoloome tegevusi, nt kohalike ja rahvusvaheliste
loomelaagrite ja residentuuride korraldamist ja nendes osalemist. Žanrist ja
alavaldkonnast sõltumata;
- KUM võiks kaaluda toetada loomingu salvestamist ja noodikirjastamist (kus asjakohane)
koostöös ja koordineeritult EAÜ-ga. Selleks võiks toimida ühine meede, et vähendada
loovisikute taotluskoormust (halduskoormust) või vähemasti koordineeriv
koostöökokkulepe;
- Arvestades jätkuvat digitaliseerumist ka muusikavaldkonnas, on tarvis välja töötada
lisameetmed, mille toel autorid ja esitajad, artistid ja kollektiivid saavad salvestada
kvaliteetseid videoülesvõtteid oma loomingust ja loometegevusest, mida siis kasutada
digikanalites.
2. Autoriõiguse valdkonna arendamine.
SE: Eesti autoriõigus on kaasaegne, Euroopa Liidu norme arvestav, kaasaegse, kiirelt
digitaliseeruva maailma vajadusi ja võimalusi arvestav ning luues seega Eesti autoritele (ja
tootjatele ning esitajatele) nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul vähemalt võrdsed
konkurentsitingimused ja kaitstes autorite huve ja loomingut.
Ettepanekud:
- Eesti autoriõiguse seadust on kaasajastatud viisil, et tagada kaasaegne, vähemasti
Euroopa keskmisega võrreldav erakoopia hüvitise kogumine3;
- Panna välja stipendium noortele autoriõigusele keskenduvatele juuratudengitele
enesetäiendamiseks + võimalusel ka praegustele professionaalidele tugi
enesetäiendamiseks ja professionaalsete kontaktide loomiseks.
3. Muusikavaldkonna toimimise alase teadlikkuse tõstmine.
SE: Kõigile muusikutele, kes tegelevad muusikaalaga professionaalselt (st sõltuvad olulisel
määral sellest teenitavast tulust) ja/või kelle loominguline tegevus panustab olulisel määral Eesti
kultuurielu rikastamisse, on loodud mitmekülgsed võimalused viia ennast kurssi kaasaegse
muusikavaldkonna toimimisega, seda nii autoriõiguse, muusikaettevõtluse kui ka muude,
iseäranis digitaliseerumisega seonduvate teemade lõikes.
3
Vastav seadusemuudatus juba läbis Riigikogu lugemise, kuid vajalik on ka vastava määruse
kehtestamine, mis ei võimalda määrata liiga madalaid tasumäärasid.
4
Ettepanekud:
- KUM koos KEOdega ning miks mitte ka Patendiametiga võiks välja arendada püsivama
lahenduse autoriõiguse alase info hõlpsasti mõistetaval kujul kättesaadavaks
tegemiseks (varem nt autor.ee lehel). See eeldab nii ühekordseid kui ka püsikulusid. Kui
viimaseid võivad kanda ühingud, siis esimestesse võiks projektipõhiselt panustada ka
riik;
- Toetada muusikavaldkonna professionaalide mitmekülgset koolitust, sh rahvusvahelistel
kursustel, koolitustel, konverentsidel jm osalemist; samuti sedalaadi professionaalset
arendust pakkuvate tegevuste korraldamist Eestis, iseäranis viisil, mil võimalikult palju
sisu salvestatakse ning muudetakse korduvkasutatavaks;
- Muuta muusikavaldkonna toimimist selgitavad kursused kohustuslikuks osaks
muusikalise kutse- ja kõrghariduse õppekavades. Selleks võib kasutada nt OSKA
mehhanismi.
4. Muusikaettevõtluse arendamine
SE: Muusikaettevõtlusega tegelemiseks on Eestis loodud soodsad tingimused ning kogu
ökosüsteemi arengut tervikuna ja ka üksiktegijaid suunatult toetavad meetmed.
Ettepanekud:
- Muusikaettevõtetele on välja töötatud alustamis- ja arendustoetused, mis ei ole ainult
ekspordifookusega. Mõte on toetada muusikaettevõtteid iseäranis algjärgus, kuid ka igas
arenguetapis just arendus- (mitte tegevus)toetusega, mis mõistlikul määral
prognoosituna viib ettevõtte arenguhüppeni. Toetusi võib hallata kas EAS või KUM ise,
koostöös valdkonna ekspertidega. Arendustoetusel võib olla mitmeid fookusi, nt:
- Muusikaettevõtete võimekuse tõstmine läbi uute töötajate värbamise toetuse
(praktika või õpipoisikoha toetusskeem);
- Uute tegevuste välja arendamise ning käivitamise toetus (riist- ja tarkvara
soetamisest turunduskuludeni jmt);
- Regionaalse tegevuse toetus: juhul, kui ettevõtja tegutseb piirkonnas, kus
panustab küll piirkonna kultuurielu rikastamisse, kuid seda turutõrke tingimustes.
(Iseäranis puudutab kontserdikohti, -klubisid, festivale ja korraldajaid);
- KUM toetab Eesti muusikaettevõtjate tunnustamist (nt läbi EMEA gaala toetamise).
5. Muusikaekspordi ja rahvusvahelistumise arendamine
SE: Eesti muusikale ja muusikutele on loodud võrdsed (vähemasti teiste Euroopa riikidega
võrreldavad) võimalused arendada oma loometegevust rahvusvahelisel tasandil, arendades nii
enda loometegevuse võimalusi ja horisonte, panustades Eesti kultuuri tuntuse kasvule
maailmas ning teenides seeläbi ka (ekspordi)tulu. Muusikaekspordi ja rahvusvahelistumise
arenduseks on loodud aja- ja asjakohased toetusmeetmed, mis on piisavad ning kooskõlas
valdkonna reaalsete vajadustega (abikõlbulikkuse tingimused jmt). Samuti on need mõistlikul
viisil koordineeritud teiste meetmetega (nt EAÜ toetusprogramm).
5
Ettepanekud:
- Eesti artistidel ja kollektiividel on jätkuvalt, võimalusel suuremas mahus võimalik saada
toetust oma rahvusvahelise tegevuse arendamiseks (nt tuuritoetus, aga ka
turundustegevuste ja erinevates koostööprojektides osalemise toetus, kui need eeldavad
nt osalustasu jmt);
- Eraldi toetusmeede võiks olla suunatud just noorte, oma rahvusvahelist karjääri alles
alustavate või arendavate artistide tegevuseks (n-ö esitlusfestivali meede). Seda võiks
koordineerida KUM koos EAÜ ja MEga, kes võiks toetusrahale lisaks pakkuda ka
professionaalset nõu ja toetaks vajalike kontaktide loomist;
- Eesti muusikaettevõtjatel ja valdkonna professionaalidel on võimalik saada toetust, et
arendada oma rahvusvahelist professionaalset võrgustikku (nt konverentsidel jm
osalemine);
- KUM toetab jätkuvalt Eesti esindustegevusi rahvusvahelistel konverentsidel, messidel ja
võrgustikes;
- KUM suurendab märkimisväärselt (vähemalt 7-10x) oma Loov Euroopa projektide
omafinantseeringu toetusfondi mahtu. Seda eriti arvestades, et Loov Euroopa
2021-2027 perioodil avaneb muusikavaldkonna programm “Music Moves Europe”, mis
loob täiesti uusi ja uues mahus võimalusi. Praegu takistab omafinantseeringu
puudumine ning ebakindlus selle leidmisel Eesti valdkonna organisatsioonidel LE
projektides osalemist ning selle planeerimist.
6. Muusika kui pärand
SE: Muusika talletamine on kultuurimälu küsimus ning ei tohiks olla pelgalt sõltuv
kommertsmehhanismide toimimisest. On oluline tugevdada Rahvusringhäälingu võimekust
salvestada Eesti kaasaegset kultuuri kõrge kvaliteediga ning arendada ka võimalusi Eesti
kodanikel sellele ligi pääseda, iseäranis läbi digitaalsete kanalite. Samuti tuleb teha senine
muusikaline pärand paremini kättesaadavaks.
Ettepanekud:
- Luua ERRile sihtotstarbelised vahendid Eesti kaasaegse muusika salvestamiseks ja
talletamiseks, olenemata žanrilisest olemusest. Nii tekkiv audio- ja videosisu muuta
kasutatavaks ka autoritele ja esitajatele, artistidele ja kollektiividele;
- Luua ERRi arhiivile kaasaegne kasutajaliides. Juhindudes nt “Jupiteri” kanalist, kuid
muusika kuulamisharjumusi toetavate lahendustega (nt võimalus luua ise
kuulamiskogumikke ehk playlist'e, neid jagada jne). Seejuures tuleb tagada kogu
arhiivimaterjalide kõrge andmekvaliteediga metaandmetega varustamine.
7. Muusikavaldkonna andmete kogumine ja uurimine
SE: Muusikavaldkonna arendamine tugineb aina enam andmetele ning uuringutele. Selleks on
loodud valdkondlik andmete kogumise ja uuringute koostöökava, mis koordineerib ülesandeid ja
koostööd KUMi, ESA, KEOde ja valdkonna teiste toimijate vahel. Andmete kogumine lähtub
6
põhimõttest, et valdkonna toimijatele (loovisikud, ettevõtjad jt) on andmete loovutamine
võimalikult tõhus, lihtne ja turvaline.
Ettepanekud:
- KUM on loonud ka muusikaettevõtete registri (loovisikute omad on sisuliselt olemas
loomeliitude kaudu). Andmete kogumine käib mitmete valdkonna organisatsioonidega
koostöös. Register põhineb uuel muusikaettevõtete klassifikatsioonil, mis võibolla
ühildatud EMTAKiga (viimast numbrit on võimalik riigi tasandil muuta) või on täiesti
eraldi;
- ESAga on välja arendatud endisest tõhusam andmete kogumise metoodika;
- KUMi arendusosakonna uuringute läbiviimise jõudlust ja eelarvet on suurendatud.
Samuti on võimalik taotleda väiksemate uuringute tegemiseks toetusi (eeldades, et
partneriks on kõrgel tasemel tõendatud uurimisvõimekusega asutus, nt ülikool).
8. Muud teemad
- Piletite käibemaksumäära alandamine 9%ni - juba korra Riigikogu Kultuurikomisjoni
lauale jõudnud teema, kuid hetkel edasi lükkunud;
- Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmine nii, et loometoetuste jagamise tingimused
ei oleks niivõrd kitsendavad (praegu võib paiguti ootamatu juhutulu tühistada
loometoetuse saamise, iseäranis keeruline kriisiajal);
- Analüüsida vabakutseliste loovisikute, kuid ka teiste vabakutseliste valdkonna toimijate
sotsiaalkaitse vajadusi ja võimalusi ning astuda samme süsteemi kaasajastamiseks.
IV. Kommentaarid jagatud dokumendile “Kultuur 2030 / Muusika”
Mõned kommentaarid on lisatud ka vastavasse jagatud dokumenti, mis puudutavad
konkreetseid mõtteid, sõnakasutusi vmt. Siin on välja toodud üldisemad kokkuvõtlikud
tähelepanekud.
(a) Üldjoontes on Kultuur “2030 / Muusika” teemade ring võrreldes “Kultuur 2020”
dokumendiga märksa laiem ja peegeldab oluliselt rohkem kaasaegse muusikavaldkonna
vajadusi, ulatudes loomingulistest tingimustest, rahvusvahelistumise, kuid ka koduste
oludeni (kontserdipaigad jne); samuti hõlmates lisaks loovisikutele ka valdkonna muid
toimetajaid, sh muusikaettevõtlust. See on tervitatav ja põhjendatud suund. Ühtlasi
soovime rõhutada, et dokumenti lisatud ettepanek, et “helikunst” ning “loomemajandus”
tuleks hoida rangelt lahus, ei vasta valdkonna toimimise sisesele loogikale (läbipõimitus,
vastastikmõjud) ega kaasaegsele nägemusele muusikavaldkonnast kui terviklikust
ökosüsteemist.
(b) Endiselt on siiski tajutav fookus nn akadeemilise (klassikalise ja kaasaegse) muusika
tegijatel. Kasutades loovisikust kõneldes mõisteid nagu “helilooja”, “interpreet”,
“esinduskollektiiv” jne, mõistame kõik üheselt, keda silmas peetakse. Soovitame, et
arengukava võtaks julgemalt sihikule kogu muusikavaldkonna loovisikud, keda
7
üldjoontes võib nimetada autoriteks ja esitajateks, millele võib siis omakorda lisada ka
heliloojad, interpreedid, artistid ja kollektiivid jne. Kuna tegemist on väga üldise taseme
dokumendiga, siis võiks pidada silmas, et see oleks samavõrd lai ja kaasav. Lisaks tuleb
arvestada, et “valdkonna professionaal” on väga mitmetimõistetav ning seega segadust
tekitav mõiste.
(c) Mõistame, et tegemist on väga üldistava, peamisi suundi seadva dokumendiga, mille
rakendamiseks on tarvis juba konkreetsemaid tegevuskavu ja eelarvestamist aasta ja
paari kaupa. Seda enam rõhutame, et üldine arengukava peab saama laiapõhjaline ja
valdkonda terviklikult käsitlev. Konkreetsed meetmed ja mahud pole selle tasandi teema
ning mured võimalike toetusprogrammide ja jaotusskeemide pärast ei tohiks tingida
10-aastase kogu valdkonna arengukava asjatut kitsendamist. Dekaadi plaan peab jätma
ruumi nii senise väärtusliku säilitamisele kui ka uue väärtuse loomisele uutel viisidel, nii
ootuspäraste eesmärkide täitmisele kui ka ootamatustega toimetulekule ning selleks
tarviliku võimekuse loomisele.
8