Kiri

Kultuur 2030 / Muusika EAÜ juhatuse seisukohad ning ettepanekud seoses kultuurivaldkonna arengukava muusika peatüki koostamisega 11.01.2021 Selles dokumendis​: I. Suured muusikavaldkonda mõjutavad trendid järgmise 10 aasta lõikes II. EAÜ juhatuse põhimõttelised seisukohad Eesti muusikapoliitika suundade osas III. Konkreetsed teemavaldkonnad ja ettepanekud IV. Kommentaarid jagatud dokumendile “Kultuur 2030 / Muusika” I. Suured muusikavaldkonda mõjutavad trendid järgmise 10 aasta lõikes Arengukava peab olemuselt suurt pilti tabama ning samas jääma napisõnaliseks. Seega alustame meie vaatest oluliste trendide ära märkimisega ー see annab konteksti järgnevatele konkreetsematele ettepanekutele. 1. Jätkuv digitaliseerumine​ ning sellest tulenevad äri- ja tegevusmudelite muutused, oluline tulude vähenemine paljudele just väiksematele tegijatele, iseäranis salvestatud muusikast, aga nagu COVID-19 kriis on näidanud, siis võimalik, et ka kontserditegevusest; 2. Jätkuv globaliseerumine​ - järjest olulisemad digitaalsed platvormid on olemuselt n-ö mittegeograafilised globaalsed turud. Suhtlus publikuga hõlmab aina enam ka digitaalseid kanaleid. Erinevate teenuste paljusus ja mitmekesisus suureneb, ehkki seda kindlasti tasakaalustab konsolideerumine, mis on tingitud “suurte” (Amazon, Apple ja Alphabet jt) tegevusest. Globaliseerumine selles tähenduses seab kasvavad nõudmised Eesti muusikavaldkonnas toimetajate teadmistele ja oskustele mh ka digiplatvormidel aktiivselt ja edukalt tegutseda; 3. Töösuhete ja hõivevormide mitmekesistumine​ tähendab aina enam vabakutselisust, teenuse osutamist jne ning seda iseäranis loomevaldkondades, kus juba täna on vabakutselisuse osakaal kõrgem kui üheski teises sektoris. See peaks ühelt poolt tingima muutusi ka töö, sh töökaitse, valdkonna seadusandluses ー seda võiks toetada ka kultuuripoliitika ー teisalt rõhutab jätkuvalt ja süvenevalt loovisikute, vabakutseliste ja (mikro)ettevõtjate teadlikkuse tõstmise vajalikkust; 4. Hariduse​ võimaluste ja üldise infoleviku ja kättesaadavuse pidev mitmekesistumine ja paranemine, kuid seejuures ka “mürastumine”, loob uusi võimalusi õppeks, sh ise- ja 1  ümberõppeks veebi vahendusel. Elukestva õppe põhimõtetest lähtuvalt tuleks ka kultuuripoliitikat kujundada haridusvajaduste ja õppimisvõimaluste arengutega lõimitult ning pidades silmas, et õppimine ei seostu ainult n-ö kooliea ja tasemeõppega; 5. Euroopa autoriõiguse seadusruumi järkjärguline ühtlustumine​, mis omab mõju ka Eesti autoriõigusele (uus direktiiv ja selle kohaldamine ning siis rakendamine käesoleva aasta juunis). Lisaks omavad ka kultuurivaldkonnale läbi digitarbimise ja -leviku mõju Digital Market Act​ ning D ​ igital Services Act​, sedamööda, kuidas need kujunevad ning ka liikmesriikide seadusandlusse kohaldatakse; 6. COVID-19 ja võimalikud järgmised pandeemilised kriisid​, mis piiravad oluliselt kultuuri loomise ja kogemise võimalusi, sh ka piiriülest tegevust (muusikaeksport ja rahvusvahelistumine) vajavad vastavat ettenägelikkust ja tulevikukindlat planeerimist ka kultuuripoliitikas; 7. Muusikavaldkond on Euroopa kultuuripoliitika tasandil muutumas olulisemaks ning tõstetakse esile 2021-2027 perioodi raamistikus, sh Loov Euroopa programmis (läbi Music Moves Europe initsiatiivi). See loob ka Eesti muusikavaldkonnale uusi võimalusi, millest kinni haaramiseks on meil tarvis võimekuse tõstmist mitmel tasandil. II. EAÜ juhatuse põhimõttelised seisukohad Eesti muusikapoliitika suundade osas Lähtuvalt ülalviidatud trendidest, kohapealsest praktilisest reaalsusest, varasemate kultuuripoliitiliste suunaseadmiste mõningasest rajasõltuvusest ning selle aluseks olevatest tänaseks ehk juba aegunud mõttemustritest, sõnastame ka järgnevad üldised põhimõtted, mis meie hinnangul võiks raamida kaasaegsete kultuuripoliitika suundade seadmist muusikavadkonnas. 1. Muusikavaldkond on kompleksne ökosüsteem​, mis koosneb paljudest erinevatest osapooltest: autorid ja esitajad​1​, artistid, kollektiivid, paljud eraõiguslikud kultuurikorraldajad ja muusikaettevõtjad (tootjad​2​, muusikakirjastajad, kontserdikorraldajad, managerid, agendid, turundajad, kontserdipaigad ja klubid, festivalid), riiklikult rahastatud suurkollektiivid (ERSO, EFK jt), avalikõiguslik Estonia ooperiteater, loomeliidud, KEOd, mitmed esindus- ja arendusorganisatsioonid (Music Estonia, Eesti Jazzliit, Pärimusmuusika Keskus jt) ning paljud teised. 1 2018 OSKA ekspertgrupis arutlesid EAÜ juhatuse liige Virgo Sillamaa ning mitmed teised muusikavaldkonna eksperdid, sh Ivari Ilja, Timo Steiner, Kadri Lassmann jpt, alusmõistete üle ning jõuti ühisele seisukohale, et katusmõisted on “autor” ja “esitaja”, millest esimese alaliik on helilooja ning teise alaliik interpreet. 2 Tootjad ehk fonogrammitootjad on nii rahvusvahelises kui ka Eesti valdkonna kõnepruugis asendamas mõistet “plaadifirma”, kuna füüsilist plaati või muud kandjat toodetakse aina vähem. 2  2. Muusikavaldkond on väga mitmekülgne ning selle soodustamine ja toetamine peab olema muusikapoliitika eesmärk​. Mitmekülgsus tähendab nii loomingulist kirevust ー Eesti on hea paik, kus viljeleda erinevaid muusikaliike, stiile ja kunstivorme, akadeemilisest eksperimentaalseni, pärimusmuusikast ​heavy​ ​metal​'ini jne ー kui ka institutsionaalset paindlikkust. Viimase all tuleb mõista, et loomingulist kirevust teostatakse ja toestatakse läbi nii riiklikult rahastatud asutuste ja toetuste, kui ka läbi erinevate rohujuure tasandi algatuste või vabakutselisuse ja mikroettevõtluse vormis. 3. Kultuuri- ja muusikavaldkonna jaotamine kaheks​: kunsti (süva-, tõsise, väärt-, kõrg-, heli-) ja meelelahutus (levi-, kommerts-, pop või populaar või loomemajandus jne) “pooleks” on iganenud ja ei peegelda kaasaegset muusikakultuuri ja -elu. Igal alavaldkonnal on oma koht laiemas kultuuripildis, viisid toimetada, sh koonduda või siis mitte juriidiliste esindusorganisatsioonide alla jne. Igal alavaldkonnal on omad väljakutsed ja võimalused. Valdav osa valdkonna toimijaid tegutseb mitmetes eri rollides ning üksteisega tihedalt läbipõimunult. Seejuures on muusikaettevõtlus muusikavaldkonna orgaaniline osa. See hõlmab paljudes eravormides tegutsemist, suurtest ettevõtetest FIE-na tegutsevate vabakutselisteni. Seda ei saa ega tuleks eraldada üldistatud loomemajanduse sildi alla, vaid näha alati muusikavaldkonna kontekstis. Kultuuripoliitiline lähenemine peaks sellele vastavalt olema paindlik ja neid erisusi võimaldav, kaasav ja toetav. 4. Riikliku kultuuripoliitika ainukene viis ja vahend sekkuda ei ole rahalised toetused (kuigi need on ehk olulised ja peamised). Seega ei saa “kultuuri” alt välja arvata tegevusvaldkondi lihtsalt seetõttu, et need ei vaja (tavaolukorras) riiklikku tuge. Ööklubid ja DJd on samuti muusikakultuuri osa. Ka tunnustamine on oluline kultuuripoliitiline instrument ning tunnustada tuleb nii loovisikuid kui ka kõiki teisi, kes oma töö ja pühendumusega võimaldavad muusikavaldkonnal areneda ja toimida. Kokkuvõtteks võiks ka kultuuripoliitika kujundamisel liikuda valitsusaparaadi poolt kirurgilise turutõrke eemaldamise juurest laiema vaatega ning koosloomelisema poliitikakujundamise juurde. III. Konkreetsed teemavaldkonnad ja ettepanekud Alljärgnevalt oleme sõnastanud mitmed võimalikud temaatilised strateegilised eesmärgid ning pakkunud välja võimalikke meetmeid. Oluline osa neist hõlmab riiklikke toetusskeeme ja -programme. Samas on lisaks rahaliste vahendite jätkuvale kasutamisele valdkonna toetamiseks võimalusi ka muid: nt toetus- ja arendustegevuste senisest tihedam koordineerimine, olgu siis toetusprogrammide lõikes (ka EAÜ-l on toetusprogramm), andmete kogumise ühisarendamise lõikes vmt. Mõistame, et detailsuse aste on hetkel kohati liigne, kuid ehk tulevikus kasulik. 3 1. Muusikalise loometegevuse soodustamine Strateegiline eesmärk (SE)​: Kõigile Eesti (muusika)autoritele, olenemata žanrilisest vormist, stiilist jne, on loodud võimalused tegeleda loometegevusega, oma loomingu kasutamise eest saada õiglast tasu (vt p 2), saada tuge selle professionaalseks talletamiseks, väljendamiseks ning levitamiseks ning saada nõu, kuidas kõige eelnevaga kaasaegses, sh jõuliselt digitaliseeruvas, maailmas toime tulla (vt ka p 3). Ettepanekud​: - (Juhul, kui KUM toetab loomingulist tegevust rahaliselt, siis) toetada lisaks heliloomingu tellimisele ka muid loome ja koosoloome tegevusi, nt kohalike ja rahvusvaheliste loomelaagrite ja residentuuride korraldamist ja nendes osalemist. Žanrist ja alavaldkonnast sõltumata; - KUM võiks kaaluda toetada loomingu salvestamist ja noodikirjastamist (kus asjakohane) koostöös ja koordineeritult EAÜ-ga. Selleks võiks toimida ühine meede, et vähendada loovisikute taotluskoormust (halduskoormust) või vähemasti koordineeriv koostöökokkulepe; - Arvestades jätkuvat digitaliseerumist ka muusikavaldkonnas, on tarvis välja töötada lisameetmed, mille toel autorid ja esitajad, artistid ja kollektiivid saavad salvestada kvaliteetseid videoülesvõtteid oma loomingust ja loometegevusest, mida siis kasutada digikanalites. 2. Autoriõiguse valdkonna arendamine​. SE​: Eesti autoriõigus on kaasaegne, Euroopa Liidu norme arvestav, kaasaegse, kiirelt digitaliseeruva maailma vajadusi ja võimalusi arvestav ning luues seega Eesti autoritele (ja tootjatele ning esitajatele) nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul vähemalt võrdsed konkurentsitingimused ja kaitstes autorite huve ja loomingut. Ettepanekud​: - Eesti autoriõiguse seadust on kaasajastatud viisil, et tagada kaasaegne, vähemasti Euroopa keskmisega võrreldav erakoopia hüvitise kogumine​3​; - Panna välja stipendium noortele autoriõigusele keskenduvatele juuratudengitele enesetäiendamiseks + võimalusel ka praegustele professionaalidele tugi enesetäiendamiseks ja professionaalsete kontaktide loomiseks. 3. Muusikavaldkonna toimimise alase teadlikkuse tõstmine​. SE​: Kõigile muusikutele, kes tegelevad muusikaalaga professionaalselt (st sõltuvad olulisel määral sellest teenitavast tulust) ja/või kelle loominguline tegevus panustab olulisel määral Eesti kultuurielu rikastamisse, on loodud mitmekülgsed võimalused viia ennast kurssi kaasaegse muusikavaldkonna toimimisega, seda nii autoriõiguse, muusikaettevõtluse kui ka muude, iseäranis digitaliseerumisega seonduvate teemade lõikes. 3 Vastav seadusemuudatus juba läbis Riigikogu lugemise, kuid vajalik on ka vastava määruse kehtestamine, mis ei võimalda määrata liiga madalaid tasumäärasid. 4 Ettepanekud​: - KUM koos KEOdega ning miks mitte ka Patendiametiga võiks välja arendada püsivama lahenduse autoriõiguse alase info hõlpsasti mõistetaval kujul kättesaadavaks tegemiseks (varem nt autor.ee lehel). See eeldab nii ühekordseid kui ka püsikulusid. Kui viimaseid võivad kanda ühingud, siis esimestesse võiks projektipõhiselt panustada ka riik; - Toetada muusikavaldkonna professionaalide mitmekülgset koolitust, sh rahvusvahelistel kursustel, koolitustel, konverentsidel jm osalemist; samuti sedalaadi professionaalset arendust pakkuvate tegevuste korraldamist Eestis, iseäranis viisil, mil võimalikult palju sisu salvestatakse ning muudetakse korduvkasutatavaks; - Muuta muusikavaldkonna toimimist selgitavad kursused kohustuslikuks osaks muusikalise kutse- ja kõrghariduse õppekavades. Selleks võib kasutada nt OSKA mehhanismi. 4. Muusikaettevõtluse arendamine SE​: Muusikaettevõtlusega tegelemiseks on Eestis loodud soodsad tingimused ning kogu ökosüsteemi arengut tervikuna ja ka üksiktegijaid suunatult toetavad meetmed. Ettepanekud​: - Muusikaettevõtetele on välja töötatud alustamis- ja arendustoetused, mis ei ole ainult ekspordifookusega. Mõte on toetada muusikaettevõtteid iseäranis algjärgus, kuid ka igas arenguetapis just arendus- (mitte tegevus)toetusega, mis mõistlikul määral prognoosituna viib ettevõtte arenguhüppeni. Toetusi võib hallata kas EAS või KUM ise, koostöös valdkonna ekspertidega. Arendustoetusel võib olla mitmeid fookusi, nt: - Muusikaettevõtete võimekuse tõstmine läbi uute töötajate värbamise toetuse (praktika või õpipoisikoha toetusskeem); - Uute tegevuste välja arendamise ning käivitamise toetus (riist- ja tarkvara soetamisest turunduskuludeni jmt); - Regionaalse tegevuse toetus: juhul, kui ettevõtja tegutseb piirkonnas, kus panustab küll piirkonna kultuurielu rikastamisse, kuid seda turutõrke tingimustes. (Iseäranis puudutab kontserdikohti, -klubisid, festivale ja korraldajaid); - KUM toetab Eesti muusikaettevõtjate tunnustamist (nt läbi EMEA gaala toetamise). 5. Muusikaekspordi ja rahvusvahelistumise arendamine SE​: Eesti muusikale ja muusikutele on loodud võrdsed (vähemasti teiste Euroopa riikidega võrreldavad) võimalused arendada oma loometegevust rahvusvahelisel tasandil, arendades nii enda loometegevuse võimalusi ja horisonte, panustades Eesti kultuuri tuntuse kasvule maailmas ning teenides seeläbi ka (ekspordi)tulu. Muusikaekspordi ja rahvusvahelistumise arenduseks on loodud aja- ja asjakohased toetusmeetmed, mis on piisavad ning kooskõlas valdkonna reaalsete vajadustega (abikõlbulikkuse tingimused jmt). Samuti on need mõistlikul viisil koordineeritud teiste meetmetega (nt EAÜ toetusprogramm). 5 Ettepanekud​: - Eesti artistidel ja kollektiividel on jätkuvalt, võimalusel suuremas mahus võimalik saada toetust oma rahvusvahelise tegevuse arendamiseks (nt tuuritoetus, aga ka turundustegevuste ja erinevates koostööprojektides osalemise toetus, kui need eeldavad nt osalustasu jmt); - Eraldi toetusmeede võiks olla suunatud just noorte, oma rahvusvahelist karjääri alles alustavate või arendavate artistide tegevuseks (n-ö esitlusfestivali meede). Seda võiks koordineerida KUM koos EAÜ ja MEga, kes võiks toetusrahale lisaks pakkuda ka professionaalset nõu ja toetaks vajalike kontaktide loomist; - Eesti muusikaettevõtjatel ja valdkonna professionaalidel on võimalik saada toetust, et arendada oma rahvusvahelist professionaalset võrgustikku (nt konverentsidel jm osalemine); - KUM toetab jätkuvalt Eesti esindustegevusi rahvusvahelistel konverentsidel, messidel ja võrgustikes; - KUM suurendab märkimisväärselt (vähemalt 7-10x) oma Loov Euroopa projektide omafinantseeringu toetusfondi mahtu. Seda eriti arvestades, et Loov Euroopa 2021-2027 perioodil avaneb muusikavaldkonna programm “Music Moves Europe”, mis loob täiesti uusi ja uues mahus võimalusi. Praegu takistab omafinantseeringu puudumine ning ebakindlus selle leidmisel Eesti valdkonna organisatsioonidel LE projektides osalemist ning selle planeerimist. 6. Muusika kui pärand SE​: Muusika talletamine on kultuurimälu küsimus ning ei tohiks olla pelgalt sõltuv kommertsmehhanismide toimimisest. On oluline tugevdada Rahvusringhäälingu võimekust salvestada Eesti kaasaegset kultuuri kõrge kvaliteediga ning arendada ka võimalusi Eesti kodanikel sellele ligi pääseda, iseäranis läbi digitaalsete kanalite. Samuti tuleb teha senine muusikaline pärand paremini kättesaadavaks. Ettepanekud​: - Luua ERRile sihtotstarbelised vahendid Eesti kaasaegse muusika salvestamiseks ja talletamiseks, olenemata žanrilisest olemusest. Nii tekkiv audio- ja videosisu muuta kasutatavaks ka autoritele ja esitajatele, artistidele ja kollektiividele; - Luua ERRi arhiivile kaasaegne kasutajaliides. Juhindudes nt “Jupiteri” kanalist, kuid muusika kuulamisharjumusi toetavate lahendustega (nt võimalus luua ise kuulamiskogumikke ehk ​playlist​'e, neid jagada jne). Seejuures tuleb tagada kogu arhiivimaterjalide kõrge andmekvaliteediga metaandmetega varustamine. 7. Muusikavaldkonna andmete kogumine ja uurimine SE​: Muusikavaldkonna arendamine tugineb aina enam andmetele ning uuringutele. Selleks on loodud valdkondlik andmete kogumise ja uuringute koostöökava, mis koordineerib ülesandeid ja koostööd KUMi, ESA, KEOde ja valdkonna teiste toimijate vahel. Andmete kogumine lähtub 6 põhimõttest, et valdkonna toimijatele (loovisikud, ettevõtjad jt) on andmete loovutamine võimalikult tõhus, lihtne ja turvaline. Ettepanekud​: - KUM on loonud ka muusikaettevõtete registri (loovisikute omad on sisuliselt olemas loomeliitude kaudu). Andmete kogumine käib mitmete valdkonna organisatsioonidega koostöös. Register põhineb uuel muusikaettevõtete klassifikatsioonil, mis võibolla ühildatud EMTAKiga (viimast numbrit on võimalik riigi tasandil muuta) või on täiesti eraldi; - ESAga on välja arendatud endisest tõhusam andmete kogumise metoodika; - KUMi arendusosakonna uuringute läbiviimise jõudlust ja eelarvet on suurendatud. Samuti on võimalik taotleda väiksemate uuringute tegemiseks toetusi (eeldades, et partneriks on kõrgel tasemel tõendatud uurimisvõimekusega asutus, nt ülikool). 8. Muud teemad - Piletite käibemaksumäära alandamine 9%ni - juba korra Riigikogu Kultuurikomisjoni lauale jõudnud teema, kuid hetkel edasi lükkunud; - Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmine nii, et loometoetuste jagamise tingimused ei oleks niivõrd kitsendavad (praegu võib paiguti ootamatu juhutulu tühistada loometoetuse saamise, iseäranis keeruline kriisiajal); - Analüüsida vabakutseliste loovisikute, kuid ka teiste vabakutseliste valdkonna toimijate sotsiaalkaitse vajadusi ja võimalusi ning astuda samme süsteemi kaasajastamiseks. IV. Kommentaarid jagatud dokumendile “Kultuur 2030 / Muusika” Mõned kommentaarid on lisatud ka vastavasse jagatud dokumenti, mis puudutavad konkreetseid mõtteid, sõnakasutusi vmt. Siin on välja toodud üldisemad kokkuvõtlikud tähelepanekud. (a) Üldjoontes on Kultuur “2030 / Muusika” teemade ring võrreldes “Kultuur 2020” dokumendiga märksa laiem ja peegeldab oluliselt rohkem kaasaegse muusikavaldkonna vajadusi, ulatudes loomingulistest tingimustest, rahvusvahelistumise, kuid ka koduste oludeni (kontserdipaigad jne); samuti hõlmates lisaks loovisikutele ka valdkonna muid toimetajaid, sh muusikaettevõtlust. See on tervitatav ja põhjendatud suund. Ühtlasi soovime rõhutada, et dokumenti lisatud ettepanek, et “helikunst” ning “loomemajandus” tuleks hoida rangelt lahus, ei vasta valdkonna toimimise sisesele loogikale (läbipõimitus, vastastikmõjud) ega kaasaegsele nägemusele muusikavaldkonnast kui terviklikust ökosüsteemist. (b) Endiselt on siiski tajutav fookus nn akadeemilise (klassikalise ja kaasaegse) muusika tegijatel. Kasutades loovisikust kõneldes mõisteid nagu “helilooja”, “interpreet”, “esinduskollektiiv” jne, mõistame kõik üheselt, keda silmas peetakse. Soovitame, et arengukava võtaks julgemalt sihikule kogu muusikavaldkonna loovisikud, keda 7  üldjoontes võib nimetada autoriteks ja esitajateks, millele võib siis omakorda lisada ka heliloojad, interpreedid, artistid ja kollektiivid jne. Kuna tegemist on väga üldise taseme dokumendiga, siis võiks pidada silmas, et see oleks samavõrd lai ja kaasav. Lisaks tuleb arvestada, et “valdkonna professionaal” on väga mitmetimõistetav ning seega segadust tekitav mõiste. (c) Mõistame, et tegemist on väga üldistava, peamisi suundi seadva dokumendiga, mille rakendamiseks on tarvis juba konkreetsemaid tegevuskavu ja eelarvestamist aasta ja paari kaupa. Seda enam rõhutame, et üldine arengukava peab saama laiapõhjaline ja valdkonda terviklikult käsitlev. Konkreetsed meetmed ja mahud pole selle tasandi teema ning mured võimalike toetusprogrammide ja jaotusskeemide pärast ei tohiks tingida 10-aastase kogu valdkonna arengukava asjatut kitsendamist. Dekaadi plaan peab jätma ruumi nii senise väärtusliku säilitamisele kui ka uue väärtuse loomisele uutel viisidel, nii ootuspäraste eesmärkide täitmisele kui ka ootamatustega toimetulekule ning selleks tarviliku võimekuse loomisele. 8