Kiri

Lp pr Riina Solman Rahvastikuminister Lp hr Tõnis Lukas Teie 04.12.2020 nr 1-13/147-1 Kultuuriminister Meie 08.01.2021 nr 8/14 Arvamus Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030 eelnõu kohta Austatud rahvastikuminister proua Solman ja kultuuriminister härra Lukas Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) on tänulik Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030 eelnõu (edaspidi Eelnõu ) arvamuse avaldamiseks saatmise eest . 1. Tunnustame Eelnõu koostajaid põhjaliku dokumendi ettevalmistamise eest ning toetame Eelnõu aluspõhimõtteid ja eesmärke . Oleme tänulikud, kui EKNile saadetakse arvamuse avaldamiseks ka kõigi nende konkreetsete programmide eelnõud, mis valmistatakse järgnevalt ette selle arengukava täpsemaks sisustamiseks. 2. Peame oluliseks, et Eelnõus kajastuks selgemalt mittetulunduslike ühenduste (mittetulundusühenduste) kolmikjaotus – mittetulundusühingud, sihtasutused ja usulised ühendused (nii nagu see on esitatud ka mitmetes teistes õigusaktides, nt tulumaksuseaduse §-s 11) . Eelnõu lk 9 parempoolses veerus on praegu kaks lauset: „ Eestis on 22 868 mittetulundusühendust ehk mittetulundusühingut (MTÜ) ja sihtasutust (SA). Neist 805 on sihtasutused ja üle 500 usulised ühendused. “ Teeme ettepaneku asendada need kaks lauset ühe lausega järgmiselt: „Eestis on 22 868 mittetulundusühendust ( mittetulundusühingut (MTÜ) , sihtasutust (SA) ja usulist ühendust), n eist 805 on sihtasutused ja üle 500 usulised ühendused.“ 3. Eelnõu lk 22 veerus „Probleemid ja olukorra kirjeldus“ tõdetakse, et „ haridusasutustel on keeruline toime tulla keelelise ja kultuurilise mitmekesisusega. “ Selle probleemi lahendamisel oleks oluline lõimumisele keskenduda mitte ainult teisest kultuurist või keeleruumist tulijate puhul , vaid ka eestlaste endi hulgas, kes peavad teisest keele- ja kultuuriruumist saabujaid paremini tundma ja mõistma. Selleks on äärmiselt oluline vähendada kultuuri- ja religioonialast kirjaoskamatust. Tugineme allpoololeva ettepaneku tegemisel ka valitsusliidu alusleppes kokkulepitule – „ Toetame usundiõpetuse laialdasemat pakkumist valikainena. “ (9. ptk. „Haridus- ja teaduspoliitika. Alus-, põhi- ja keskharidus“) Eeltoodust lähtudes teeme ettepaneku lisada lk 24 „Avatud, kõigi vajadusi arvestava, hooliva elukeskkonna ja haridussüsteemi toetamine“ all oleva alapunkti „Muudame haridussüsteemi rohkem lõimumist toetavaks“ alla veel ühe tegevussuuna: „tagame kõigis üldhariduskoolides kultuuri- ja religioonialase ainekursuse läbimise võimaluse“ 4. Teistes riikides elavate rahvuskaaslaste poolt on läbi ülemaailmse eestluse valitsuskomisjoni tõstetud esile ja tähtsustatud rahvuskaaslaste usulise teenimisega seotud küsimusi, mistõttu on valitsuskomisjoni juures ka eraldi töörühm selle valdkonna küsimuste arutamiseks ning üleilmse eestluse programmi sisendi andmiseks. Seetõttu peame oluliseks, et usulise pärandi säilitamine saaks ära märgitud ka arengukavas. Teeme ettepaneku täiendada Eelnõu lk 30 esimeses alljaotises „ Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal “ olevate tegevussuundade viimast punkti sõnadega „sh usulist“ , misjärel oleks sõnastus järgmine: „ säilitame vaimset, sh usulist ja materiaalset eesti kultuuripärandit. “ 5. Teeme ettepaneku kaaluda lk 32 allosas, kus on esile toodud usuliste ühenduste rolliga seonduv, veel ühe infokasti lisamist, mis puuduta ks usuliste ühenduste omanduses olevat ajaloolist või arhitektuurilise väärtusega kaitsealust vara, sh pühakojad, muud hooned ja kunstivara. E rinevatele konfessioonidele kuulub Eestis sadu riigi kaitse all olevaid pühakodasid ja tuhandeid kunstimälestisi ( ainuüksi EELKle kuulub ligi 45% riigi kaitse all olevatest kunstimälestistest (ca 6500 eset) ning üle 60% kaitse all olevatest pühakodadest (157 hoonet) ) . Lisaks on mälestised väga paljud kogudustele kuuluvad pastoraadid, kabelid, kirikuaiad , kalmistud jne . T äpne info eelnimetatud kaitsealuse vara kohta on kindlasti olemas Muinsuskaitseametil ning arengukava koostajatel on võimalik saada sealt vajalikud andmed. See võimaldab konkreetsemalt näidata, kus riigil on võimalik usuliste ühenduste koormat vähendada ja võimaldada neil tegeleda mitte peamiselt ajaloolise vara restaureerimise ja haldamisega, vaid oma põhikirjalise tegevusega. Usulistele ühendustele kuuluva ajaloolise või arhitektuurilise väärtusega vara ning laiema kogukondliku tegevuse seotus on otsene. Kirikuhooned, pastoraadid ja teised koguduste hooned on väga paljudes kihelkondades avatud tervele kogukonnale kultuurilisteks, hariduslikeks, sotsiaal-, laste ja noortega seotud jms tegevusteks. 6. Teeme ettepaneku Eelnõu lk 35 l isada olulisemate tegevussuundade juurde veel üks tegevussuund: „ suurendame riigi panust ajalooliste ja riikliku kaitse all olevate pühakodade, samuti muude kaitsealuste hoonete ning kunstivarade restaureerimiseks ja haldamiseks .“ Selle ettepaneku põhjendused on toodud eelmise ettepaneku (ettepanek nr 5) juures. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Peapiiskop emeeritus Andres Põder Eesti Kirikute Nõukogu president