Kiri

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Tallinna Muusika- ja Balletikooli põhimäärus“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Tallinna Muusika- ja Balletikool on kutseõppeasutus ja üldhariduskool, mis tegutseb ühe asutusena kutseõppeasutuse seaduse § 51 lõike 1 tähenduses. Tegemist on Tallinna Muusikakeskkooli, G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli baasil moodustatud uue kooliga, mille ümberkorraldamise ettevalmistamise ajalugu ulatub juba aastasse 1999. Arvestades, et kutseõppeasutuse seaduse paragrahvi 51 lõikest 2 tuleneb, et ühe asutusena tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi puhul kohaldatakse kutseõppeasutuse osa suhtes käesolevas seaduses sätestatut ning gümnaasiumiosa suhtes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut, siis on oluline ka põhimääruse koostamisel pöörata tähelepanu nii põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses kui ka kutseõppeasutuse seaduses sätestatule. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 66 sätestatakse, et riigikooli põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ning põhimääruses sätestatakse – 1) kooli nimetus; 2) kooli asukoht ja tegutsemiskohad; 3) kooli tegutsemise vorm; 4) kooli hoolekogu ja direktori ülesanded; 5) õppe ja kasvatuse korraldus koolis, sh koolis omandatava hariduse liik ja tase, õppekeel või õppekeeled, koolis toimuv statsionaarne või mittestatsionaarne õpe või mõlemad; 6) koolis toimuva õppekavavälise tegevuse korraldamise alused; 7) õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused, sh esimese õpilasesinduse valimise kord, ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord; 8) koolitöötajate õigused ja kohustused; 9) majandamise ja asjaajamise alused. Lisaks sellele nähakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse erinevates sätetes veel ette teemasid, mida kooli põhimääruses reguleeritakse – nt § 39 lõike 1 kohaselt nähakse õpilaskodu kooli struktuurüksusena kooli põhimääruses ette, kui õpilaskodu on koolis olemas jne. Kutseõppeasutuse seaduse § 6 lõikes 3 sätestatakse, et riigikooli põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kutseõppeasutuse seaduses ei ole erinevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tekitatud eraldi loetelu sellest, mida kooli põhimääruses sätestatakse. Küll aga on seaduse erinevates sätetes regulatsioon selle kohta, mis põhimäärusega ette nähakse – nt nõukogu moodustamise kord ja töökord (vt § 17 lõige 2); õpilasesinduse esimese koosseisu valimise kord (vt § 42 lõige 5); õpilaskonna põhikirja vastuvõtmise kord (vt § 42 lõige 7) jne. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide osakonna peaekspert Triin Kaaver ([email protected], tel 735 4004) ja õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk ([email protected], tel 735 0144). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu esimene peatükk kannab nimetust „Üldsätted“ ja selles on kokku 6 paragrahvi. Paragrahv 1 – Paragrahvi esimeses lauses on sätestatud, et kooli nimi on Tallinna Muusika- ja Balletikool. Teises lauses on esitatud kooli nimi inglise keeles. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus kasutab „kooli nimetus“ terminit, kutseõppeasutuse seadus „kooli nimi“ terminit. Antud juhul on eelistatud „kooli nimi“ terminit, kuna samaaegselt mõlema kasutamine ei ole võimalik. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on rõhutatud (vt § 62), et kooli nimetus peab selgelt erinema teistest hariduse infosüsteemi kantud õppeasutuste nimetustest ega tohi olla eksitav haridustaseme suhtes, mida koolis on võimalik omandada. Kutseõppeasutuse seaduses on rõhutatud (vt § 7), et kooli nimi ei tohi olla eksitav. Ehk, et mõlemal juhul rõhutatakse, et kooli nimi/nimetus ei tohi olla eksitav (haridustaseme suhtes, mida koolis on võimalik omandada). Lisaks rõhutab põhikooli- ja gümnaasiumiseadus täiendavalt, et Eesti Hariduse Infosüsteemis ei tohi samanimelist kooli olla kantud. Üldhariduskoolide puhul on selline piirang ka igati mõistlik, kuna koole on üle 500. Täna tegutsevad kutseõppeasutused Tallinna Balletikool ja G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool ning üldhariduskool Tallinna Muusikakeskkool eraldi koolidena (kuni 2022. a 31. augustini), kuid nimetatud koolide iseseisev tegutsemine lõpetatakse Tallinna Muusika- ja Balletikooli poolt õppetegevuse alustamisega (1. septembril 2022. a). Kooli nime esitamine inglise keeles on riigikutseõppeasutuste põhimäärustes senine praktika. Riigigümnaasiumite puhul on nimetus esitatud seni üksnes eesti keeles. Paragrahv 2 – esimeses lõikes on rõhutatud, et kool (Tallinna Muusika- ja Balletikool) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus, mis juhindub oma tegevuses põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, kutseõppeasutuse seadusest, käesolevast (ehk kehtestatavast) põhimäärusest ja muudest õigusaktidest. Kooli tegutsemise vorm on kutseõppeasutus ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena. Ehk tegutsemise vorm on see, millele on viidatud kutseõppeasutuse seaduse § 51 lõikes 1 ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 3 punktis 8. Kutseõppeasutuse seaduse § 51 lõikes 1 sätestatakse ka, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud juhul võib kutseõppeasutusega ühe asutusena tegutseva gümnaasiumiga olla liidetud ka põhikool. Paragrahv 3 – kooli asukoht ja tegutsemiskoht on Tallinna linn. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 1 punktist 2 tulenevalt tuleb kooli asukoht ja tegutsemiskohad ette näha kooli põhimääruses. Kutseõppeasutuse seadus ei näe kohustuslikus korras ette kooli asukoha ja tegutsemiskoha sätestamist kooli põhimääruses. Paragrahv 4 – nimetatud paragrahvis sätestatakse kooli asjaajamise keel ja õppekeel. Kutseõppeasutuse seaduses ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses asjaajamise keelega seonduvat regulatsiooni pole ette nähtud. Küll aga sätestatakse keeleseaduse § 10 lõikes 1, et riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Eestikeelse asjaajamise nõue laieneb ka riigi enamusosalusega äriühingule, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi osalusega mittetulundusühingule. Riigiasutuse definitsiooni ei ole õigusaktides üheselt antud, seega on ka riigikoolid kui riigi poolt läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi peetavad ja hallatavad asutused vaadeldavad riigiasutustena. Põhimääruse eelnõus on sätestatud (lõikes 1), et Tallinna Muusika- ja Balletikooli asjaajamise keel on eesti keel. Õppekeelega seonduvat on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja kutseõppeasutuse seaduses reguleeritud. Nt sätestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 29 lõikes 1, et kutseõppeasutuses loetakse õppekeeleks keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti kooli õppekavas sätestatud õppe mahust. Kutsekeskhariduse õppekava õppekeel on eesti keel. Muu õppekava õppekeele otsustab kooli pidaja. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõikes 1 sätestatakse, et kooli või klassi õppekeeleks loetakse keel, milles toimuv õpe moodustab vähemalt 60 protsenti riiklikes õppekavades määratud väikseimast lubatud õppe koormusest. Kui õpe ei toimu üheski keeles 60 protsendi ulatuses, loetakse õpe kakskeelseks. Kakskeelse õppe puhul käsitatakse õppekeeltena kahte keelt, milles toimub enamus õppest. Gümnaasiumi õppekeel on eesti keel. Munitsipaalgümnaasiumis või selle üksikutes klassides võib õppekeeleks olla ka muu keel. Loa muus keeles toimuvaks õppeks või kakskeelseks õppeks annab Vabariigi Valitsus valla- või linnavolikogu taotluse alusel. Sellise ettepaneku teeb valla- või linnavolikogule kooli arengukavast lähtudes hoolekogu. Põhimääruse eelnõus (lõiked 2 ja 3) sätestatakse, et põhikooli- ja gümnaasiumiõppe õppekeel on eesti keel. Kutseõppe tasemeõppe õppekeeled on eesti keel ja inglise keel. Tasemeõppe läbiviimise muudes keeltes otsustab Haridus- ja Teadusministeerium. Paragrahv 5 – Koolil on oma nimega ja väikese riigivapi kujutisega pitsat ning oma sümboolika. Kutseõppeasutuse seadus ja põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sellekohast regulatsiooni ette ei näe, kuid vastavasisuline regulatsioon on ette nähtud ka seni kutseõppeasutuste ja riigi üldhariduskoolide põhimäärustes. Paragrahv 6 – nimetatud paragrahvis on sätestatud konkreetse kooli tegevuse eesmärgid ja peamised täidetavad ülesanded. Lõikes 1 on sõnastatud kooli tegevuse peamine eesmärk, milleks on – koondada tugevaima potentsiaaliga muusikuid ja tantsijaid Eestist ja teistest riikidest, luua neile arenguvõimalused inspireerivas keskkonnas ning toetada nende kasvamist rahvusvahelisel tasandil konkurentsivõimelisteks professionaalideks. Lisaks sellele sätestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 3 lõikes 1, et kutseõppe korraldamise eesmärk on luua võimalused sellise isiksuse kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused ja hoiakud ehk kompetentsid ning vilumused ja sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks. Lõikes 2 on sätestatud peamised kooli poolt täidetavad ülesanded. Esmalt on viidatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-dele 4 ja 5 ja kutseõppeasutuse seaduse §-le 3 ning lisaks on esitatud loetelu muudest ülesannetest. Ehk, et antud juhul võiks jagada täidetavad ülesanded kaheks – seadustest tulenevad ülesanded (läbivalt kõigil üld- ja kutseõppeasutustel) ja konkreetsest põhimäärusest tulenevad ülesanded (ehk selle kooli personaalsemad ülesanded). Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 4 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, et põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Põhikool aitab kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed. Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 5 lõikes 1 on sätestatud, et gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine toimima loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna. Lisaks sellele on sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud, et gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda oma edasine haridustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või kutseõppeasutuses. Kutseõppeasutuse seaduse § 3 lõikes 1 sätestatakse, et kutseõppe korraldamise eesmärgi saavutamiseks täidab kool järgmisi põhiülesandeid: 1) toetab eneseteostuse ja arengu, kodanikuaktiivsuse, sotsiaalse kaasatuse, edasiõppimise ning tööhõive tagamiseks vajalike pädevuste (edaspidi võtmepädevused) omandamist, et võimaldada õppijal edukalt toime tulla muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas; 2) toetab õppija kutse-, eri- ja ametialase kompetentsuse kujunemist, et võimaldada tal tööturul edukalt toime tulla; 3) kujundab ja toetab õppija motivatsiooni elukestvas õppes osalemiseks. Lisaks sellele loetletakse kutseõppeasutuse seaduse § 3 lõikes 2 üles need täpsemad tegevused, mida kool põhiülesannete täitmiseks ja õppe kvaliteedi tagamiseks korraldab. Lisaks seaduses toodud ülesannetele on kooli ülesannetena põhimäärusest tulenevalt vaadeldavad – humanitaaria ja kunstide õppevaldkonnas tasemeõppe korraldamine; õppekavarühmades ja võtmepädevuste alal, kus koolil on olemas õppe läbiviimiseks vajalik õppekeskkond ja vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajad, täiendusõppe korraldamine; kutseõppe pakkumine põhikooli- ja gümnaasiumi õpilastele. Lõikes 3 on täiendavalt rõhutatud, et kool pakub õpilastele võimalust omandada tänapäevane ühiskonna vajadustele vastav haridus, mille kaudu kujuneb õppijates: 1) valmisolek elukestvaks õppeks ja teadlikuks karjäärivalikuks; 2) suutlikkus rakendada kriitilist analüüsioskust mitmekesises teabekeskkonnas; 3) valmidus kodanikualgatuseks ja ettevõtlikkuseks; 4) soov hoolida endast, kaasinimestest ja ümbritsevast keskkonnast. Määruse eelnõu teine peatükk kannab nimetust „Kooli juhtimine“ ja selles on kokku 7 paragrahvi. Paragrahv 7 – selles paragrahvis on sätestatud kooli direktoriga seonduv regulatsioon. Lõikes 1 on öeldud, et kooli juhib direktor, kes tegutseb kutseõppeasutuse seaduse § 15 ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 alusel. Kooli direktor täidab talle töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid, on kooli töötajate jaoks tööandja esindaja ning määrab oma äraolekuajaks endale asendaja. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõikes 7 sätestatakse, et gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse ühe asutusena tegutsemise põhimõtete suhtes kohaldatakse kutseõppeasutuse seaduse § 51. Kutseõppeasutuse seaduse § 51 lõikes 2 rõhutatakse, et ühe asutusena tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi puhul kohaldatakse kutseõppeasutuse osa suhtes käesolevas seaduses sätestatut ning gümnaasiumiosa suhtes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut. Sama paragrahvi lõikes 7 rõhutatakse, et ühe asutusena tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi direktoril on käesolevast seadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenev pädevus. Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ja tulemuslikkuse ning muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Sama paragrahvi lõikes 2 on ette nähtud täpsem direktori ülesannete loetelu. Kutseõppeasutuse seaduse § 15 lõikes 1 on samuti rõhutatud, et kooli juhib direktor ning lõikes 2 on toodud direktori ülesannete loetelu, millest esimeseks on pandud küllaltki sarnane vastutus, nagu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 lõikes 1 oli rõhutatud - vastutab oma pädevuse piires kooli üldseisundi, õppekasvatustöö, arendustegevuse ning rahaliste vahendite ja vara õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Seetõttu on ka kooli põhimääruse eelnõu § 7 lõikes 2 sätestatud, et direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel (esindusfunktsioon), vastutab oma pädevuse piires kooli üldseisundi, õppekasvatustöö, arendustegevuse ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest (vastutus). Direktor esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile viimase nõudel kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente (vt lõige 3). Kuna nii põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 lõikes 3, kui ka kutseõppeasutuse seaduse § 15 lõikes 3 on sätestatud, et direktor annab oma pädevuse piires käskkirju, siis on ka põhimääruse eelnõu § 7 lõikes 4 rõhutatud – direktor annab oma pädevuse piires käskkirju. Paragrahv 8 – Kutseõppeasutuse seaduse § 51 lõikes 6 sätestatakse, et ühe asutusena tegutsevas kutseõppeasutuses ja gümnaasiumis moodustatakse nõukogu, mille moodustamise ja pädevuse suhtes kohaldatakse käesolevat seadust. Määrava tähtsusega on siinkohal pädevuse rõhutamine, kuna erinevad õigusaktid üld- ja kutsehariduse valdkonnas annavad mingi küsimuse otsustamise (kehtestamine, kinnitamine jne) tihti erinevatele organitele. Nt kinnitab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt kooli õpilasesinduse põhikirja kooli direktor (vt § 60 lõige 5), aga kutseõppeasutuse seaduse kohaselt teeb seda kooli nõukogu. Õppenõukogu määruse (vt haridus- ja teadusministri 23. augusti 2010. a määrust nr 44 „Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“) kohaselt kinnitab õppenõukogu kooli üldtööplaani iga õppeaasta alguses, kutseõppeasutuse seaduse kohaselt kinnitab nõukogu kooli õppeaasta tööplaani. Tegemist on sisult sarnaste dokumentidega. Sarnastel juhtudel, kui otsustamise pädevus on kutseõppeasutuse seadusega antud nõukogule (muu õigusakti alusel kellelegi teisele), siis kutseõppeasutuse seaduse § 51 lõikele 6 tuginedes täidab ülesande kooli nõukogu. Nõukogu on kooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu, mille ülesanne on kooli tegevuse korraldamine ja arengu kavandamine. Määruse eelnõu esimese lõikes rõhutatakse sarnaselt seadusega üle, et nõukogu on kooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu ning rõhutatakse nõukogu eesmärki. Teises lõikes tuuakse välja, et nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud alustel. Kutseõppeasutuse seaduse § 17 lõikes 5 on ka nõukogu peamised ülesanded loeteluna esitatud. Neist olulisematena saab välja tuua - kooli õppekasvatustöö ning majandustegevuse korraldamisega seotud küsimuste arutamine; kooli õppekorralduseeskirja kinnitamine; kooli õppeaasta tööplaani kinnitamine; koolieelarve ja hankeplaani kooskõlastamine; kooli õppekavade kooskõlastamine. Kolmandas lõikes on sätestatud, et nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Sama regulatsioon nähtub ka kutseõppeasutuse seaduse § 17 lõikest 6. Paragrahv 9 - Kutseõppeasutuse seaduse § 17 lõikes 2 sätestatakse, et kooli põhimääruses sätestatakse nõukogu moodustamise kord ja töökord. Määruse eelnõu kohaselt moodustab nõukogu kooli direktor, kinnitades nõukogu koosseisu nimeliselt oma käskkirjaga. Nõukogu moodustatakse ja selle koosseis kinnitatakse tähtajatult. Nõukogusse kuuluvad direktor, direktori asetäitjad, kooli struktuurüksuste juhid ja õppevaldkondade eest vastutavad töötajad, õpilaskonna esindaja, töötajate usaldusisik, selle puudumisel töötajate valitud esindaja (määruse eelnõu § 9 lõige 2 ja kutseõppeasutuse seaduse § 17 lõige 3). Seega on õigusnormidega ammendavalt üles loetletud, kes kooli nõukogusse kuuluda saavad. Paragrahv 10 – Viidatud kutseõppeasutuse seaduse § 17 lõige 2 sisaldas kohustust näha kooli põhimääruses ette ka nõukogu töökord. Nõukogu töökord ongi käesoleva määruse eelnõu §-ga 10 kehtestatud. Nõukogu töövorm on koosolek, mis seejuures protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Kutseõppeasutuse seaduse § 17 lõike 4 kohaselt juhib nõukogu tööd direktor. Seega enamasti on koosoleku juhatajaks kooli direktor. Ka määruse eelnõu teises lõikes rõhutatakse – nõukogu kutsub kokku ja nõukogu tööd juhib kooli direktor või tema äraolekul teda asendav isik. Lõikes 3 nähakse ette nõukogu koosolekute toimumise intervall – nõukogu koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Nõukogu koosolekut ei pea kokku kutsuma juulis. Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis kalendripäeva enne koosoleku toimumist. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest (lõige 4) ehk paika on pandud kvoorum, mis tuleb otsuse tegemiseks täita. Kui kvoorumit pole täidetud, siis ei ole nõukogul võimalik otsust teha ning selle tegemine tuleb edasi lükata. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalejatest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav koosoleku juhataja hääl (lõige 5). Koosoleku juhatajale „tugevama“ hääle andmine tagab kvoorumi olemasolul igal juhul otsuse tegemise ja välistab otsustamatuse. Nõukogu otsuse võib vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata, kui nõukogu liikmed hääletavad elektroonselt, esitades määratud tähtajaks oma seisukoha digitaalselt allkirjastatult e-postiga või paroolipõhiselt või tunnustatud autentimissüsteemi vahendusel autenditult koolisiseses andmesidevõrgus. Nõukogu töö paremaks planeerimiseks kinnitab nõukogu korraliste koosolekute ajakava vähemalt kuueks kuuks. Paragrahv 11 – Kutseõppeasutuse seaduse § 51 lõikes 5 sätestatakse, et ühe asutusena tegutseva kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi gümnaasiumiosal on õppenõukogu, mis tegutseb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel. Seega peab Tallinna Muusika- ja Balletikoolil õppenõukogu olema, mis tegutseb koolis põhi- ja gümnaasiumiharidust puudutavate küsimustega. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 72 lõike 1 kohaselt on õppenõukogu ülesanne oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine. Õppenõukogu pädevuse paneb suuresti paika põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 72 lõike 3 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri 23. augusti 2010. a määrus nr 44 „Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord“, mille §-dest 2 – 4 nähtuvad õppenõukogu erinevad ülesanded seoses õppe ja kasvatuse analüüsimise ja hindamisega, õpilastele tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisega ning õpilaste õpingute jätkamise ja kooli lõpetamisega. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses nimetatakse ära ka õppenõukogu liikmed – direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori nimetatud isikud. Eelnevast nähtub, et tegemist on lahtise loeteluga – osa inimestest kuulub õppenõukogusse seaduse nimetatud ametikoha täitmise tõttu, teised seetõttu, et direktor on neid õppenõukogu liikmeks nimetanud. Paragrahv 12 – Kutseõppeasutuse seaduse § 51 lõikes 4 sätestatakse, et ühe asutusena tegutseval kutseõppeasutusel ja gümnaasiumil on hoolekogu, mille moodustamise ja tegevuse suhtes kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, ning nõunike kogu, mille moodustamise ja tegevuse suhtes kohaldatakse käesolevat seadust. Käesoleva määruse eelnõu §-st 12 nähtubki regulatsioon Tallinna Muusika- ja Balletikooli nõunike kogu kohta. Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel. Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks. Nõunike kogu moodustamise ja tegutsemise kohta on haridus- ja teadusminister 16. detsembril 2013. a kehtestanud ka määruse nr 38 „Kutseõppeasutuse nõunike kogu moodustamise ja tegutsemise kord“. Nõunike kogusse kuuluvate isikute loetelu ei ole seadusega antud. Kooli pidaja peab ise nõunike kogul lasuvast ülesandest johtuvalt kõige sobivamad isikud nimetama. Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatu alusel. Kutseõppeasutuse seaduse § 18 lõikes 3 on sätestatud nõunike kogu peamised ülesanded – teeb kooli pidajale ja kooli nõukogule ettepanekuid kooli arengusuundade, tegevuse, vara, eelarve, juhtimise ja kooli põhimääruse muutmisega seotud küsimustes; annab hinnangu kooli arengukava eesmärkide saavutamisele ning koostööle riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja ettevõtetega; avaldab arvamust uues õppekavarühmas õppe läbiviimise õiguse taotlemise kohta; annab hinnangu praktika korraldamisele koolis ning asutustes ja ettevõtetes; nimetab esindaja direktori vabale ametikohale korraldatava konkursi läbiviimiseks moodustatava konkursikomisjoni koosseisu; kooskõlastab koolituskohtade arvu kalendriaastaks õppevaldkonnas, õppekavarühmas või õppekaval. Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest (lõige 4). Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Paragrahv 13 – Eelmise paragrahvi juures on viidatud kutseõppeasutuse seaduse § 51 lõikele 4, mille kohaselt on gümnaasium ja kutseõppeasutusel, mis tegutsevad ühe asutusena, ka hoolekogu, siis ongi §-s 13 sätestatud Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoolekoguga seonduv. Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, mille ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, Haridus- ja Teadusministeeriumi, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. Kooli hoolekogu täidab oma ülesandeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja teistes õigusaktides sätestatu alusel. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on hoolekoguga seonduv regulatsioon esitatud §-s 73. Ülesannete loetelu nähtub täpsemalt nimetatud paragrahvi lõikest 11. Määruse eelnõu kolmas peatükk kannab nimetust „Kooli õppekasvatustöö korraldus ja õppekavaväline tegevus“ ja selles on kokku 3 paragrahvi. Paragrahv 14 – nimetatud paragrahvis sätestatakse kooli õppekasvatustöö korraldamisega seonduv. Koolis põhi- ja üldkeskhariduse omandamisel ning erialatsükli ainete läbimisel statsionaarses õppes on õpingute alusdokumendiks põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava (vt lõige 1). Kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõigetes 4 ja 5 on sätestatud - Kooli juurde, kus toimub kutseõpe muusika ja esituskunstide õppekavarühmas, võib moodustada õppegruppe muusika alal alates põhikooli esimesest klassist ning koreograafia alal alates viiendast klassist. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õppegruppides omandavad õpilased üldhariduse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras. Põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava on Vabariigi Valitsus kehtestanud määrustena (vastavalt 6. jaanuari 2011. a määrused nr 1 ja 2). Koolis kutsehariduse ja kutsekeskhariduse omandamisel ning erialaainete läbimisel tasemeõppes, samuti nendega seotud eel- ja jätkuõppes on õpingute alusdokumendiks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule muusika erialade riiklik õppekava ja kutseharidusstandardi alusel koostatud õppekava (vt lõige 2). Valikkursuste, -moodulite pakkumisel arvestatakse kooli suunitlust, õpilaste, vanemate, õpetajate ettepanekuid ning kooli võimalusi (vt lõige 3). Paragrahv 15 – nimetatud paragrahvis sätestatakse kooli õppekavavälise tegevuse ja kooli osutatavate teenustega seonduv. Õppekasvatustöö alla mitte kuuluv tegevus jaguneb kaheks – kooli korraldatud ja õpilastele suunatud õppekavaväline tegevus ning kooli osutatav teenus. Põhimääruse eelnõu kohaselt loetakse õppekavaväliseks tegevuseks kooli korraldatud huvitegevust, tegevust pikapäevarühmas, õpilaskodus, üritustel ja väljasõitudel. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus räägib õppekavavälisest tegevusest kui kooli õppekava toetavast tegevusest pikapäevarühmas, ringides, stuudiotes. Samuti vaadeldakse õppekava välise tegevusena huvitegevust (vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 40 lõige 1). Kutseõppeasutuse seadus „õppekavavälisest tegevusest“ otseselt ei räägi. Kutseõppeasutuse seaduse § 3 lõikes 1 esitatud kooli ülesannete loetelus räägitakse tingimuste loomisest õpilaste huvi- ja omaalgatuslikuks tegevuseks. Samas on § 43 lõike 2 punktis 4 rõhutatud sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele õpilase õigust kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid jne. Oma kooli ruumide tasuta kasutamise õigust tuleb aga eristada õppekavavälise tegevuse võimalikust kaasrahastamisest, millele viidatakse ka põhimääruse eelnõu paragrahvi 15 lõikes 4 – Kool võib korraldada õppekavavälist tegevust, milles osalemine ja sellega kaasnev kaasrahastamine toimub õpilase või tema vanema nõusolekul. Kaasrahastamine seondub (koolipoolse) korraldamisega, juhendatud tegevusega, tasuta kasutada saab ruume. Ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses rõhutatakse vanemapoolse kaasrahastamise võimalikkust - Koolis korraldatava tegevuse puhul, mis ei ole kooli õppekava osa (õppekavaväline tegevus), võib kulusid katta kooli põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel (vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lõige 11). Põhimääruse eelnõu 15 lõikes 5 loetletakse üles teenused, mida kool võib osutada, kui see ei lähe vastuollu kooli põhitegevusega ja õigusaktides sätestatud nõuetega. Need teenused on – õppekavaväliste valikainete õpetamine; huvitegevuse korraldamine; alusõppes osalevate laste õpetamine; täiendõppe korraldamine; muusikaalane koolitamine ja pedagoogiline koolitamine; õppematerjalide koostamine ja levitamine; kooli kasutuses oleva vara üürimine ja rentimine; õppetegevusega seotud kaupade ja esemete müümine; pillide hooldamine; õppe- ja kasvatusalase tegevusega seotud ürituste ning kontsertide, etenduste, konverentside, seminaride ja koolituste korraldamine; muud teenused, nagu audiovisuaal- ja meediaalased teenused, bürooteenused ja kommunaalteenused. Neid teenuseid võib osutada nii oma kooli õpilastele, kui ka teistele nö koolivälistele isikutele. Teenuste osutamise eest võtab kool tasu teenuste hinnakirja alusel. Teenuste osutamise tingimused ja korra ning teenuste hinnakirja kehtestab kooli direktor, esitades selle eelnõu arvamuse avaldamiseks kooli nõunike kogule ja hoolekogule (vt lõige 6). Koolis korraldatud nõustamisteenus on õpilastele, nende vanematele ja kooli töötajatele tasuta. Paragrahv 16 – nimetatud paragrahvis sätestatakse kooli õpilaskoduga seonduv regulatsioon. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 39 lõike 1 kohaselt võib koolil õpilaskodu olla ning selle olemasolul nähakse see kooli struktuurüksusena ette ka kooli põhimääruses. Kutseõppeasutuse seaduses kooli õpilaskoduga seonduvat ei reguleerita, küll aga sätestatakse § 3 lõike 2 punktis 5 kooli ühe põhiülesandena luua tingimused õpilaste toitlustamiseks ja majutamiseks. Põhimääruse eelnõu § 16 lõikes 1 sätestataksegi eelnevast tulenevalt, et koolil (Tallinna Muusika- ja Balletikoolil) on õpilaskodu, mis on ka selle kooli struktuurüksus. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 39 lõikes 2 määratakse ära see, mida kooli õpilaskodus peamiselt tehakse, mida õpilastele pakutakse (tagatakse) - Õpilaskodus korraldatakse õppekavavälist tegevust, millega tagatakse õpilasele tema vajadustele ja huvidele ning turvalisuse ja tervisekaitse nõuetele vastavad õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused. Sama regulatsioon korratakse üle ka põhimääruse eelnõu § 16 lõikes 2. Põhimääruse eelnõu § 16 lõikes 3 sätestatakse õpilase elukorraldusega ja õpilaskodu kodukorraga seonduv regulatsioon – õpilase elukorraldus õpilaskodus ning õpilaskodusse vastuvõtmise ja õpilaskodust väljaarvamise tingimused ja kord määratakse õpilaskodu kodukorras. Õpilaskodu kodukorra kehtestab kooli direktor, esitades selle enne arvamuse avaldamiseks nõukogule, hoolekogule, õppenõukogule ja õpilasesindusele. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 39 lõikes 4 on ette nähtud sarnane regulatsioon selle erinevusega, et puudub nõukogult arvamuse avaldamise küsimine (kohustus). Põhjuseks see, et üldhariduskoolidel pole nõukogusid, kuid Tallinna Muusika- ja Balletikooli näol on tegemist üldhariduskooli ja kutseõppeasutusega, mis tegutsevad ühe asutusena. Seega nähakse Tallinna Muusika- ja Balletikooli puhul ette võimaldus anda õpilaskodu kodukorra kehtestamisel arvamus ka kooli nõukogul. Määruse eelnõu neljas peatükk kannab nimetust „Õpilaste, vanemate ja töötajate õigused ja kohustused“ ja selles on kokku 4 paragrahvi. Paragrahv 17 – nimetatud paragrahvis sätestatakse õpilaste õigustega seonduv. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 1 punkti 7 kohaselt peab kooli põhimääruses olema sätestatud õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ei ole antud õpilaste õiguste kohta vastavasisulist loetelu, vaid õpilase õigused on erinevate teemadega seoses erinevates paragrahvides välja toodud – nt § 35 lõige 1 - õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes; § 22 lõige 7 - mittestatsionaarses õppes õppivatel õpilastel on üks kord kolme aasta jooksul õigus võtta õppetööst üks aasta puhkust; § 22 lõige 9 - mittestatsionaares õppes õppival töötaval õpilasel on õigus saada tööandjalt õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud korras; § 40 lõige 2 - õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras jne. Kutseõppeasutuse seaduse § 43 lõikes 2 on aga esitatud õpilase erinevate õiguste loetelu, kus on välja toodud – kasutada kooli loodud võimalusi hariduse omandamiseks; valida valikmooduleid kooli õppekavas sätestatud korras; osaleda õpilasesinduse valimisel ning kandideerida õpilasesindusse; kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud tingimustel ja korras; saada õpilaspilet; saada toetusi ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel ja korras; saada toetust koolilõuna kulude katmiseks käesoleva seadusega sätestatud tingimustel ja korras; sõidukulu hüvitamisele ühistranspordiseaduses sätestatud tingimustel ja korras; saada akadeemilist puhkust; saada õppimise toetamiseks tasuta tugiteenuseid; pöörduda tervislikel põhjustel õppetöö ajal tervishoiuteenuse osutaja poole; kasutada teisi seaduse, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud õigusi. Määruse eelnõu on esitatud kokku 13 punktist koosnev loetelu. Esile oleks siinkohal põhjust tuua varem käesolevas seletuskirjas märkimist veel mitte leidnud õpilaste õigused – nt õigus saada teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta (alus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 55 lõige 1); pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, nõunike kogu või hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole (alus osaliselt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 73 lõige 11). Paragrahv 18 – nimetatud paragrahvis sätestatakse õpilaste kohustustega seonduv. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ei ole sarnaselt õpilaste õigustega antud ka õpilaste kohustuste loetelu. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 35 lõikes 1 sätestatakse õpilase õiguse kõrval ka tema kohustuse täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes. Õpilase erinevad kohustused on kindlasti ette nähtud kooli kodukorras, kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 68 lõikes 1 sätestatakse, et kooli kodukord on õpilastele ja koolitöötajatele täitmiseks kohustuslik. Kutseõppeasutuse seaduse § 43 lõikes 1 on sätestatud õpilase peamised kohustused. Nendeks on – osaleda õppetöös, täites õppekava ja õpiülesandeid; täita seaduste, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja, õppekorralduseeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise korral. Nende ülesannete baasilt on põhimääruse eelnõu §-s 18 sätestatud õpilaste kohustustena – osaleda õppetöös õpilase jaoks koolis ettenähtud tunniplaani ja õppekorralduse kohaselt; täitma õpiülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt (sisuliselt on sellega kaetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 35 lõikes 1 öeldu); täitma mõjutusmeetmeid ja kasutama tugimeetmeid; suhtuma kaasinimestesse lugupidavalt ning järgima üldtunnustatud moraalinorme; täitma kooli kodukorda; hoidma kooli head mainet; järgima tervislikke eluviise; hoidma kooli kasutuses olevat vara; täitma seaduste, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise korral. Paragrahv 19 – nimetatud paragrahvis sätestatakse vanemate õigused ja kohustused. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 1 punkti 7 kohaselt peavad kooli põhimäärusest nähtuma ka vanemate õigused ja kohustused. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 55 lõike 1 kohaselt on vanemal õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. Kool on kohustatud võimaldama statsionaarses õppes õppiva õpilase vanemale juurdepääsu kooli valduses olevale teabele selle õpilase kohta; vanemal on õigus olla kaasatud tema lapse individuaalse õppekava koostamisse (vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 18 lõige 3); võtta osa oma lapse arenguvestlusest (vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõige 6) jne. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 11 sätestatakse vanema kohustused seoses koolikohustuse täitmise tagamisega. Kuna Tallinna Muusika- ja Balletikoolis on planeeritud viia läbi õpet ka põhikooliklassides, siis puudutavad vastavad kohustused ka osasid Tallinna Muusika- ja Balletikooli õpilaste vanemaid. Kutseõppeasutuse seaduses ei ole võrreldavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega vanemate õigusi ja kohustusi välja toodud. Õigused ja kohustused ongi põhimääruse eelnõus välja toodud üksnes põhi- või gümnaasiumiharidust statsionaarses õppes omandava õpilase vanema puhul. Lõikes 1 on sätestatud vanemate õigused. Punktis 1 on sarnaselt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 55 lõikele 1 rõhutatud vanema õigust saada koolist teavet oma lapse kohta ning selgitusi õppe- ja kasvatustegevuse teemal. Punktis 2 tuuakse välja vanema õigus teha koolielu korralduse kohta ettepanekuid (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 6 punktis 3 rõhutatakse, et kool lähtub oma tegevuse korraldamisel riiklikes õppekavades väljendatud ühiskonna ootustest, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja vanemate ettepanekuid ja piirkonna eripära). Punktis 3 on sätestatud õigus otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel oma lapsele kooli pakutavate tugimeetmete rakendamise üle. Peamiste tugimeetmetena on põhikooli- ja gümnaasiumiseadus vaadelnud arenguvestluse läbiviimist, individuaalse õppekava rakendamist, õpilase vastuvõtmist pikapäevarühma, kooli juures tegutsevasse huviringi või õpilaskodusse, tugispetsialisti teenuse osutamist, käitumise tugikava koostamist jne. Punktis 4 on sätestatud õigus osaleda vanemate koosolekul. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 56 sätestatakse, et kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku statsionaarses õppes õppivate õpilaste vanemate koosoleku arvestusega, et kõigile vanematele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus osaleda vanemate koosolekul. Statsionaarse õppe puhul on direktor vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel kohustatud kutsuma kokku selle klassi õpilaste vanemate koosoleku. Punktis 5 sätestatakse vanema õigus kandideerida kooli hoolekogusse. Vanemate esindaja(d) on põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt hoolekogu liige (liikmed), kes valitakse üldjuhul vanemate koosolekul vanemate (esindatavate) poolt hääletamise teel. Punktis 6 sätestatakse vanema õigus pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 73 lõikes 11 on sätestatud vanema õigus pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral. Lõikes 2 on sätestatud vanemate kohustused. Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama igati õpilase osalemist õppes. Lisaks sellele on esitatud loetelu vanemate kohustustest seoses oma lapse õppe tagamisega. Paragrahv 20 – nimetatud paragrahvis sätestatakse töötajate õigused ja kohustused. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 1 punktis 8 nähtub, et kooli põhimääruses peab olema sätestatud ka koolitöötajate õigused ja kohustused. Koolitöötajatena on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lõike 1 kohaselt vaadeldavad direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid, abiõpetajad, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning muud töötajad. Kutseõppeasutuse seaduses nähakse ette koolipere definitsioon, mille ühe osa moodustavad töötajad, kellena kutseõppeasutuse seadus vaatleb direktorit, õppekasvatusala juhtivaid töötajaid, õpetajaid ja teisi töötajaid. Seega on mõlemas seaduses jäetud töötaja definitsioon lõpuni sisustamata (lahtiseks) ja võib asuda seisukohale, et koolitöötajatena on vaadeldavad kõik koolis töötavad isikud. Seoses sellega laienevad kõik põhimääruses ettenähtud töötajate õigused ja kohustused kõigile koolis töötavatele isikutele. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud koolis töötavate isikute õigused. Lõikes 3 on sätestatud koolitöötajate kohustused. Lõikes 4 lisatakse veel seda, et töötajate täpsemad õigused ja kohustused ja ka vastutus määratakse kindlaks tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga. Määruse eelnõu viies peatükk kannab nimetust „Õpilaskond ja õpilasesindus“ ja selles on kokku 2 paragrahvi. Paragrahv 21 – nimetatud paragrahvis sätestatakse õpilaskonna põhikirjaga seonduv. Kutseõppeasutuse seaduse § 42 lõigetes 6 ja 7 sätestatakse, et õpilaskonnal on põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord. Õpilaskonna põhikirja võtab vastu õpilaskond kooli põhimääruses sätestatud korras. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 60 sätestatakse õpilaskonnaga seonduv, kuid õpilaskonna põhikirjaga seonduvat ei reguleerita. Sätestatakse vaid, et kooli õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi (lõige 2) ning, et õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega (lõige 4). Põhimääruse eelnõu § 21 lõikes 1 sätestatakse – kooli õpilaskonna moodustavad põhiharidust ja üldkeskharidust omandavad ning kutseõppe tasemeõppes osalevad õpilased. See on kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 60 lõikes 1 (ja ka kutseõppeasutuse seaduse § 42 lõikes 1) öelduga - Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna. Lõikes 2 rõhutatakse, et õpilaskonnal on oma põhikiri (see ei ole üldhariduskooli puhul nõutav, kuid kutseõppeasutuse seadus näeb selle olemasolu kohustuslikuna ette). Lõikes 2 sätestatakse ka see, mida põhikiri sisaldab – õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord, lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 60 ning kutseõppeasutuse seaduse §-st 42. Kutseõppeasutuse seaduse § 42 lõige 6 näeb ette, et õpilaskonna põhikiri sisaldab õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise korra, nende õigused, kohustused ja vastutuse ning töökorra. Nii põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 60 lõige 4 kui ka kutseõppeasutuse § 42 lõige 4 nimetab õpilaskonna esindusorganina õpilasesinduse. Lõikes 3 sätestatakse, et põhikirja eelnõu valmistatakse ette õpilasesinduse (kui õpilaskonna esindusorgani) poolt, pannakse õpilastele tutvumiseks välja ning määratakse ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaeg. Õpilasesindus vaatab ettepanekud ja vastuväited läbi ja koostab lõpliku eelnõu ning esitab selle õpilaskonnale vastuvõtmiseks. Nagu eelnevalt märgitud, siis põhikooli- ja gümnaasiumiseadus õpilaskonna põhikirjaga seonduvat ei reguleeri. Kutseõppeasutuse seaduse § 42 lõikes 7 sätestatakse, et õpilaskonna põhikirja võtab vastu õpilaskond kooli põhimääruses sätestatud korras. Lõikes 4 ongi seetõttu sätestatud – Õpilaskonna põhikirja võtab vastu ja seda muudab õpilaskond koosseisu häälteenamusega. Kui õpilane ei ole kahe nädala jooksul põhikirja eelnõu vastuvõtmiseks esitamisest arvates oma arvamust põhikirja vastuvõtmise kohta esitanud, loetakse ta põhikirjaga vaikimisi nõustunuks. Nii on ette nähtud ka kõigi teiste riigi poolt peetavate kutseõppeasutuste põhimäärustes. Õpilasesindus esitab vastuvõetud õpilaskonna põhikirja kooli nõukogule kinnitamiseks. Kooli nõukogu kinnitab õpilaskonna põhikirja, kui see on kooskõlas õigusaktidega (vt lõige 5). Sama regulatsioon nähtub ka kutseõppeasutuse § 42 lõike 7 teisest ja kolmandast lausest. Paragrahv 22 – nimetatud paragrahvis sätestatakse kooli õpilasesindusega seonduv. Kutseõppeasutuse seaduse § 42 lõikes 4 sätestatakse, et õpilaskonna esindusorgan on valitud õpilasesindus, mis esindab õpilaskonda suhetes kooli, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 60 lõikes 4 sätestatakse, et õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. Kuna käesoleva eelnõu § 21 lõikes 2 sätestati, et õpilaskonna põhikirjas sätestatakse mh õpilaskonna esindusorganite moodustamise kord, siis on käesoleva paragrahvi esimeses lõikes sätestatud – õpilasesindus valitakse õpilaskonna põhikirjas sätestatud korras. Seadustes on valimisega seonduvat reguleeritud veelgi – nt kutseõppeasutuse seaduse § 42 lõikes 5 sätestatakse - Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel; põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 60 lõikes 6 samuti - Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel. Põhimääruse eelnõu käesoleva paragrahvi teises lõikes on kooli pidaja soovinud veelgi sisustada valimistega seonduvat, öeldes, et õpilasesinduse liikmed valitakse vabadel, üldistel, ühetaolistel, salajastel ja otsestel valimistel. Selle kõigega peab ka õpilaskonna põhikirja koostamisel arvestama. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 60 lõikes 6 sätestatakse - Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor kooli põhimääruses sätestatud korras, lähtudes demokraatlikest põhimõtetest. Kutseõppeasutuse seaduse § 42 lõikes 5 sätestatakse - Õpilasesinduse esimese koosseisu valimise korraldab direktor kooli põhimääruses sätestatud korras. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse regulatsioonist kantuna ja mõlemas seaduses sätestatud volituse täitmiseks on põhimääruse eelnõu käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud – esimese õpilasesinduse valimised kuulutab välja kooli direktor, teavitades kandidaatide esitamise tähtaegadest ning valimise toimumise ajast ning korrast vähemalt kaks nädalat ette kooli infotahvlil või muul õpilaskonnale kõige enam kättesaadaval viisil. Tegemist on ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 1 punktis 7 sätestatu täitmisega, kuna nimetatud sättest nähtub, et kooli põhimääruses sätestatakse ka esimese õpilasesinduse valimise kord. Määruse eelnõu kuues peatükk kannab nimetust „Kooli majandamise ja asjaajamise alused“ ja selles on kokku 3 paragrahvi. Paragrahv 23 – nimetatud paragrahvis sätestatakse kooli rahastamisega seonduv. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse järgmist: Koolil on oma eelarve. Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja valla- või linnaeelarvest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetustest ning kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest. Kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse järgmist: Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantstehingud. Kooli võib rahastada riigieelarvest, valla- või linnaeelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest. Sellest kantuna sätestatakse määruse eelnõu § 23 lõikes 1 järgmist – koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud; ning lõikes 2 järgmist – kooli rahastatakse riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest. Tasulise õppe õppekulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu. Koolil on õigus nõuda õppekulu hüvitamist õpilaselt ja täiendusõppes õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal (vt määruse eelnõu § 23 lõige 3). Kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõikes 13 sätestatakse, et koolil on õigus nõuda õppekulude hüvitamist nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras õpilaselt, kes ei õpi käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel moodustatud koolituskohal. Õppekulude hüvitamise määra kehtestab nõukogu vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust. Nõukogu võib õppekulude hüvitamise määra kehtestamisel tõsta määra kuni kümme protsenti võrreldes eelmise õppeaastaga. Üldharidusõpe ei saa kindlasti olla tasuline, kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lõikes 11 sätestatakse, et kooli õppekava alusel munitsipaal- või riigikoolis toimuvas põhi- või üldkeskharidusõppes osalemise eest ei tohi õpilastelt või vanematelt nõuda kaasrahastamist. Paragrahv 24 – nimetatud paragrahvis sätestatakse kooli varaga seonduv. Kooli vara moodustavad talle riigivara valitseja poolt sihtotstarbelisse kasutamisse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ning muud õppekasvatustööks ja selle toetamiseks vajalikud materiaalsed väärtused (lõige 1). Kool kasutab ja valdab oma kasutuses ning valduses olevat vara riigieelarve seaduse, riigivaraseaduse ja teiste õigusaktide kohaselt (lõige 2). Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja kutseõppeasutuse seaduses ei ole kooli varaga seonduvat eraldi paragrahvi ning kooli varaga seonduvat on reguleeritud küllaltki minimaalselt. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses üksnes kooli pidamise üleandmise ja tegevuskulu katmises osalemisega seonduvalt. Kutseõppeasutuse seaduses rõhutatakse direktori vastutust kasutada kooli vara õiguspäraselt ja otstarbekalt; samuti on kooli varaga seonduvat reguleeritud kooli pidamise üleandmisega seoses. Küll aga on kooli varaga seonduvat reguleeritud ka seni koolide (nii riigi üldhariduskool kui ka riigi kutseõppeasutuste) põhimäärustes. Paragrahv 25 – nimetatud paragrahvis sätestatakse kooli asjaajamise ja aruandlusega seonduv. Asjaajamine tugineb Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrusele nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ (lõige 1). Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt peab kooli põhimäärusest nähtuma mh majandamise ja asjaajamise alused. Kutseõppeasutuse seadus asjaajamise ja aruandlusega või majandamisega seonduvat ei reguleeri. Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja pidamisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelust, vormidest ja nende täitmise korrast (lõige 2). Viidatud määruse näol on tegemist haridus- ja teadusministri 25. augusti 2010. a määrusega nr 52 „Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise kord“. Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel (lõige 3). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri eelnõuga seonduvat. 4. Määruse mõjud Määruse jõustumine ei too kaasa olulist mõju üld- ja kutsehariduse valdkonnale, kuna puudutab esialgu (kahe järgmise õppeaasta osas) vaid ühte, kuid edaspidi kokku 4 kooli (1 asutatav ja 3 tegevuse lõpetavat kooli). 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse jõustumise ja hilisema rakendamisega ei kaasne ühtegi kulu. Küll aga kaasnevad kulud Tallinna Muusika- ja Balletikooli asutamisega, eelkõige koolimaja ehitamisega ehk füüsilise keskkonna loomisega kaasnevad kulud. Koolihoone ehitusekulud on kokku 47 011 221 eurot, mis finantseeritakse Euroopa Liidu struktuurifondide toetusest ja hoone sisustamise (valgus-, heli- ja videotehnikaga) osas on riigieelarves ette nähtud vahendid 5 000 000 euro suuruses. Tallinna Muusika- ja Balletikooli prognoositav eelarveprojekt näeb ette järgmised mahud eelarves – 2021. aastal 200 000 eurot, 2022. aastal 3 154 685 eurot ja 2023. aastal 7 760 318 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemis. Raivo Trummal riigikoolide osakonna juhataja  EELNÕU 11.01.2021 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Tallinna Muusika- ja Balletikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 ning kutseõppeasutuse seaduse § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kooli nimi Kooli nimi on Tallinna Muusika- ja Balletikool (edaspidi kool). Kooli nimi inglise keeles on Tallinn School of Music and Ballet. § 2. Kooli õiguslik seisund ja tegutsemise vorm (1) Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus, mis juhindub oma tegevuses põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, kutseõppeasutuse seadusest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest. (2) Kooli tegutsemise vorm on gümnaasium ja kutseõppeasutus, mis tegutsevad ühe asutusena kutseõppeasutuse seaduse §-de 32 ja 51 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 alusel. § 3. Kooli asukoht ja tegutsemiskoht Kooli asukoht ja tegutsemiskoht on Tallinna linn. § 4. Kooli asjaajamise- ja õppekeel (1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel. (2) Põhikooli- ja gümnaasiumiõppe õppekeel on eesti keel. (3) Kutseõppe tasemeõppe õppekeeled on eesti ja inglise keel. Tasemeõppe läbiviimise muudes keeltes otsustab Haridus- ja Teadusministeerium. § 5. Pitsat ja sümboolika Koolil on oma nimega ja väikese riigivapi kujutisega pitsat ning oma sümboolika.  2 § 6. Kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded (1) Kooli tegevuse eesmärk on koondada kooli tugevaima potentsiaaliga muusikuid ja tantsijaid Eestist ja teistest riikidest, luua neile arenguvõimalused inspireerivas keskkonnas ning toetada nende kasvamist rahvusvahelisel tasandil konkurentsivõimelisteks professionaalideks. (2) Kool täidab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-des 4 ja 5 ning kutseõppeasutuse seaduse §-s 3 loetletud ülesannetele lisaks järgmisi ülesandeid: 1) korraldab tasemeõpet humanitaaria ja kunstide õppevaldkonnas; 2) korraldab täiendusõpet õppekavarühmades ja võtmepädevuste alal, kus koolil on olemas õppe läbiviimiseks vajalik õppekeskkond ja vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajad; 3) pakub kutseõpet põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele. (3) Kool pakub õpilastele võimalust omandada tänapäevane ühiskonna vajadustele vastav haridus, mille kaudu kujuneb õppijates: 1) valmisolek elukestvaks õppeks ja teadlikuks karjäärivalikuks; 2) suutlikkus rakendada kriitilist analüüsioskust mitmekesises teabekeskkonnas; 3) valmidus kodanikualgatuseks ja ettevõtlikkuseks; 4) soov hoolida endast, kaasinimestest ja ümbritsevast keskkonnast. 2. peatükk Kooli juhtimine § 7. Direktor (1) Kooli juhib direktor, kes tegutseb kutseõppeasutuse seaduse § 15 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 alusel ning täidab talle töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid, on kooli töötajate jaoks tööandja esindaja ning määrab oma äraolekuajaks endale asendaja. (2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, vastutab oma pädevuse piires kooli üldseisundi, õppekasvatustöö, arendustegevuse ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (3) Direktor esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile viimase nõudel kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente. (4) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju. § 8. Nõukogu (1) Nõukogu on kooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu, mille ülesanne on kooli tegevuse korraldamine ja arengu kavandamine. (2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatu alusel. (3) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. § 9. Nõukogu moodustamise kord (1) Nõukogu moodustab direktor, kinnitades nõukogu koosseisu nimeliselt oma käskkirjaga. Nõukogu moodustatakse ja selle koosseis kinnitatakse tähtajatult.  3 (2) Nõukogusse kuuluvad: 1) direktor; 2) direktori asetäitjad; 3) kooli struktuuriüksuste juhid; 4) õppevaldkondade eest vastutavad töötajad; 5) õpilaskonna esindaja; 6) töötajate usaldusisik, selle puudumisel töötajate valitud esindaja. § 10. Nõukogu töökord (1) Nõukogu töövorm on koosolek, mis protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (2) Nõukogu kutsub kokku ja nõukogu tööd juhib kooli direktor või tema äraolekul teda asendav isik. (3) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Nõukogu koosolekut ei pea kokku kutsuma juulis. Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis kalendripäeva enne koosoleku toimumist. (4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest. (5) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalejatest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav koosoleku juhataja hääl. (6) Nõukogu otsuse võib vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui nõukogu liikmed hääletavad elektroonselt, esitades määratud tähtajaks oma seisukoha digitaalselt allkirjastatult e-postiga või paroolipõhiselt või tunnustatud autentimissüsteemi vahendusel autenditult koolisiseses andmesidevõrgus. (7) Nõukogu töö paremaks planeerimiseks kinnitab nõukogu korraliste koosolekute ajakava vähemalt kuueks kuuks. § 11. Õppenõukogu Õppenõukogu ülesanne on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine. Õppenõukogu tegutseb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 72 ja teistes õigusaktides sätestatu alusel. § 12. Kooli nõunike kogu (1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel. (2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks. (3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatu alusel. (4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest.  4 (5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. § 13. Kooli hoolekogu (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, mille ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, Haridus- ja Teadusministeeriumi, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. (2) Kooli hoolekogu täidab oma ülesandeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja teistes õigusaktides sätestatu alusel. 3. peatükk Kooli õppekasvatustöö korraldus ja õppekavaväline tegevus § 14. Õppekasvatustöö korralduse alused (1) Koolis põhi- ja üldkeskhariduse omandamisel ning erialatsükli ainete läbimisel statsionaarses õppes on õpingute alusdokumendiks põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava. (2) Koolis kutsehariduse ja kutsekeskhariduse omandamisel ning erialaainete läbimisel tasemeõppes, samuti nendega seotud eel- ja jätkuõppes on õpingute alusdokumendiks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule haridus- ja teadusministri 29. märtsi 2017. a määruse nr 10 „Muusika erialade riikliku õppekava“ ja Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard“ alusel koostatud õppekavad. (3) Valikkursuste pakkumisel arvestatakse kooli suunitlust, õpilaste, vanemate ja õpetajate ettepanekuid ning kooli võimalusi. § 15. Kooli õppekavaväline tegevus ja kooli osutatavad teenused (1) Õppekasvatustöö alla mitte kuuluv tegevus jaguneb kooli korraldatud ja õpilastele suunatud õppekavaväliseks tegevuseks (edaspidi õppekavaväline tegevus) ning kooli osutatavateks teenusteks. (2) Õppekavaväliseks tegevuseks loetakse käesoleva põhimääruse tähenduses kooli korraldatud huvitegevust, tegevust pikapäevarühmas, õpilaskodus, üritustel ja väljasõitudel. (3) Õppekavavälist tegevust kajastatakse kooli päevakavas ja selle korraldamisel lähtutakse kooli kodukorrast. (4) Kool võib korraldada õppekavavälist tegevust, milles osalemine ja sellega kaasnev kaasrahastamine toimub õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul tema vanema nõusolekul. (5) Tingimusel, et see ei lähe vastuollu kooli põhitegevusega ja õigusaktides sätestatud nõuetega, võib kool osutada (sealhulgas ka oma kooli õpilastele) järgmisi teenuseid: 1) õppekavaväliste valikainete õpetamine; 2) huvitegevuse korraldamine; 3) alusõppes osalevate laste õpetamine; 4) täiendõppe korraldamine; 5) muusikaalane ja pedagoogiline koolitamine;  5 6) õppematerjalide koostamine ja levitamine; 7) kooli kasutuses oleva vara üürimine ja rentimine; 8) õppetegevusega seotud kaupade ja esemete müümine; 9) pillide hooldamine; 10) õppe- ja kasvatusalase tegevusega seotud ürituste ning kontsertide, etenduste, konverentside, seminaride ja koolituste korraldamine; 11) muud teenused, nagu audiovisuaal- ja meediaalased teenused, bürooteenused ja kommunaalteenused. (6) Teenuste osutamise eest võtab kool tasu teenuste hinnakirja alusel. Teenuste osutamise tingimused ja korra ning teenuste hinnakirja kehtestab direktor, esitades eelnõu arvamuse avaldamiseks kooli nõunike kogule ja hoolekogule. (7) Koolis korraldatud nõustamisteenus on õpilastele, nende vanematele ja kooli töötajatele tasuta. § 16. Kooli õpilaskodu (1) Koolil on õpilaskodu, mis on kooli struktuuriüksus. (2) Õpilaskodus korraldatakse õppekavavälist tegevust, millega tagatakse õpilasele tema vajadustele ja huvidele vastavad õpi-, elamis- ja kasvatustingimused. (3) Õpilase elukorraldus õpilaskodus ning õpilaskodusse vastuvõtmise ja õpilaskodust väljaarvamise tingimused ja kord määratakse õpilaskodu kodukorras. Õpilaskodu kodukorra kehtestab kooli direktor, esitades selle enne arvamuse avaldamiseks nõukogule, hoolekogule, õppenõukogule ja õpilasesindusele. 4. peatükk Õpilaste, vanemate ja töötajate õigused ja kohustused § 17. Õpilaste õigused Õpilasel on õigus: 1) õppida oma huvidele ja võimetele vastavalt koolis võimaldatud erialal; 2) võtta osa õppetööst kooli õppekavas sätestatud korras; 3) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavalt õpiabi, sealhulgas tugimeetmete rakendamist põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras; 4) võtta osa õppekavavälisest tegevusest, mis on ette nähtud kooli päevakavas; 5) luua koolis ühinguid, klubisid, ringe ja stuudioid ning osaleda nende töös, arvestades õigusaktides sätestatut; 6) kasutada kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid õppekavaväliseks tegevuseks kooli kehtestatud tingimustel ja korras; 7) osaleda kooli õpilasesinduse valimistel ning kandideerida õpilasesindusse; 8) teha õpilasesinduse kaudu ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse ning õppekavavälise tegevuse korraldamiseks; 9) saada õpilaspilet; 10) saada koolist teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta; 11) saada toetusi ja sõidukulu hüvitamist vastavate seadustega sätestatud tingimustel ja korras; 12) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, nõunike kogu või hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole; 13) kasutada teisi seaduse, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud õigusi.  6 § 18. Õpilaste kohustused Õpilane on kohustatud: 1) osalema õppetöös õpilase jaoks koolis ettenähtud tunniplaani ja õppekorralduse kohaselt; 2) täitma õppeülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt; 3) täitma mõjutusmeetmeid ja kasutama tugimeetmeid; 4) suhtuma kaasinimestesse lugupidavalt ja järgima üldtunnustatud moraalinorme; 5) täitma kooli kodukorda; 6) hoidma kooli head mainet; 7) järgima tervislikke eluviise; 8) hoidma kooli kasutuses olevat vara; 9) täitma seaduste, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise korral. § 19. Vanemate õigused ja kohustused (1) Statsionaarses õppes õppiva põhikooli- või üldkeskharidust omandava õpilase vanemal on õigus: 1) saada koolist teavet oma lapse kohta ning selgitusi õppe- ja kasvatustegevuse teemal; 2) teha koolielu korralduse kohta ettepanekuid; 3) otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel oma lapsele kooli pakutavate tugimeetmete rakendamise üle; 4) osaleda vanemate koosolekul; 5) kandideerida kooli hoolekogusse; 6) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole. (2) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama õpilase osalemist õppes, sealhulgas: 1) looma oma lapsele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama kooli nende muutumisest; 3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega; 4) tegema põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras kooliga koostööd; 5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool; 6) pöörduma kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole. § 20. Töötajate õigused ja kohustused (1) Koolitöötajal on õigus: 1) saada koolilt teavet õppe- ja töökorralduse reeglite kohta; 2) saada täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimuste kohaselt erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust; 3) töötada õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates tingimustes; 4) kasutada kooli eesmärkidest tulenevaks õppekavaväliseks tegevuseks kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli direktori kehtestatud tingimustel ja korras; 5) esitada direktorile ja nõukogule õppetegevuse ja töökorralduse parendamise ettepanekuid; 6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi. (2) Õpetajate ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ülesanne on tagada õpilaste areng õppe ja kasvatustegevuse abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele ja kokkulepitud  7 hindamispõhimõtetele. Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majanduslik teenindamine. (3) Töötajad on kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel kooli arengukavas sätestatud põhimõtetest ja väärtustest ning tuginema nii omavahelises suhtluses kui ka suhtluses õpilaste ja nende vanematega vastastikusele lugupidamisele, üksteisemõistmisele ja koostööle. (4) Töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga. 5. peatükk Õpilaskond ja õpilasesindus § 21. Õpilaskonna põhikiri (1) Kooli õpilaskonna moodustavad põhiharidust ja üldkeskharidust omandavad ning kutseõppe tasemeõppes osalevad õpilased. (2) Õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord, lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 60 ning kutseõppeasutuse seaduse §-st 42. (3) Õpilasesindus valmistab ette põhikirja eelnõu, paneb selle õpilastele tutvumiseks välja ning määrab ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis peab olema vähemalt üks kuu väljapaneku algusest arvates. Igal õpilasel on õigus esitada määratud tähtaja jooksul õpilasesindusele eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Õpilasesindus vaatab saabunud ettepanekud ja vastuväited läbi, koostab lõpliku eelnõu koos ülevaatega esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise kohta ning esitab põhikirja eelnõu õpilaskonnale vastuvõtmiseks. (4) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu ja seda muudab õpilaskond koosseisu häälteenamusega. Kui õpilane ei ole kahe nädala jooksul põhikirja eelnõu vastuvõtmiseks esitamisest arvates oma arvamust põhikirja vastuvõtmise kohta esitanud, loetakse ta põhikirjaga vaikimisi nõustunuks. (5) Õpilasesindus esitab vastuvõetud õpilaskonna põhikirja kooli nõukogule kinnitamiseks. Kooli nõukogu kinnitab õpilaskonna põhikirja, kui see on kooskõlas õigusaktidega. § 22. Õpilasesindus (1) Õpilasesindus valitakse õpilaskonna põhikirjas sätestatud korras. (2) Õpilasesinduse liikmed valitakse vabadel, üldistel, ühetaolistel, salajastel ja otsestel valimistel. (3) Esimese õpilasesinduse valimised kuulutab välja kooli direktor, teavitades kandidaatide esitamise tähtaegadest ning valimise toimumise ajast ning korrast vähemalt kaks nädalat ette kooli infotahvlil või muul õpilaskonnale kõige enam kättesaadaval viisil. 6. peatükk Kooli majandamise ja asjaajamise alused § 23. Kooli rahastamine (1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.  8 (2) Kooli rahastatakse riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas tasulistest teenustest ja kaupade müügist, valla- või linnaeelarvest, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest. (3) Tasulise õppe õppekulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu. Koolil on õigus nõuda õppekulude hüvitamist õpilaselt või täiendusõppes õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal. § 24. Kooli vara (1) Kooli vara moodustavad talle riigivara valitseja poolt sihtotstarbelisse kasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ning muud õppekasvatustööks ja selle toetamiseks vajalikud materiaalsed väärtused. (2) Kool kasutab ja valdab tema kasutuses ning valduses olevat vara riigieelarve seaduse, riigivaraseaduse ja teiste õigusaktide kohaselt. § 25. Asjaajamine ja aruandlus (1) Asjaajamine tugineb Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrusele nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“. (2) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja pidamisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelust, vormidest ja nende täitmise korrast. (3) Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab (allkirjastatud digitaalselt) minister Mart Laidmets kantsler  Kooskõlastamiseks: 13.01.2021 nr 8-2/21/178 Ministeeriumid Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Tallinna Muusika- ja Balletikooli põhimäärus“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab Minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf Triin Kaaver 735 4004 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/21-0038 - Tallinna Muusika- ja Balletikooli põhimäärus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.01.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b56491ff-9d32-4e50-9317-6f1aa0717d68 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b56491ff-9d32-4e50-9317-6f1aa0717d68?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main