MINISTRI MÄÄRUS
Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 4
COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette
nähtud toetusmeede spordikoolidele,
spordiklubidele ja spordialaliitudele treenerite
tööjõukulude katmiseks
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse toetuse andmise tingimused ja kord spordikoolidele, spordiklubidele ja
spordialaliitudele treenerite tööjõulukude katmiseks COVID-19 haiguse tõkestamise eesmärgil
2020. aasta 12. detsembrist kehtima hakanud piirangute leevendamiseks.
§ 2. Toetusmeetme eesmärk, periood ja menetleja
(1) Toetuse eesmärk on anda ühekordset abi spordiklubidele, spordikoolidele ja
spordialaliitudele treenerite tööjõukulude katmiseks.
(2) Toetust saab taotleda noori (kuni 19-aastased) juhendavate treenerite tööjõukulude katmiseks.
Ida-Viru maakonnas saab toetust taotleda nii noori kui ka täiskasvanuid juhendavate treenerite
tööjõukulude katmiseks.
(3) Toetust võib maksta perioodi 12.12.2020 kuni 10.01.2021 eest. Treenerite eest, kelle töökoha
asukoht on Harju maakonnas või Ida-Viru maakonnas, võib toetust maksta perioodi 12.12.2020
kuni 27.12.2020 eest käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud määras.
(4) Toetuse andmise tulemusena on tagatud valdkondlike organisatsioonide majanduslik
jätkusuutlikkus ja treenerite tööhõive.
(5) Kui toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles
käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega
abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus), artikkel 3 lõige 2 mõistes, ei
kohaldata määrust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
(6) Taotluse menetlemise korraldab Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus (edaspidi toetuse
andja).
§ 3. Vähese tähtsusega abi
(1) Käesoleva määruse alusel antav toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks
konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes.
(2) Vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse VTA määrusest ning konkurentsiseaduse §-s 33
sätestatust.
(3) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja
riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks
taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos
taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot.
(4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on
omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi
andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese
tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
2. peatükk
Toetuse taotlemine ja toetuse eraldamine
§ 4. Nõuded taotlejale
(1) Toetust saavad taotleda spordialaliit ja spordiklubi, kes on hiljemalt 11. detsembriks 2020
kantud Eesti spordiregistrisse või kelle andmed on Eesti spordiregistri põhimääruses sätestatud
korras uuendatud, ning spordikool, kelle andmed on kantud Eesti hariduse infosüsteemi või kelle
andmed on Eesti hariduse infosüsteemi põhimääruses sätestatud korras uuendatud
(edaspidi taotleja).
(2) Toetust ei saa taotleda kohaliku omavalitsuse üksuse asutusena tegutsev spordikool.
(3) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
1) tal on enne 2020. aasta 12. detsembrit sõlmitud ja toetatava perioodi ajal kehtiv tööleping või
võlaõiguslik leping antud spordialal kehtivat kutset omava treeneriga, kes on kantud töötamise
registrisse ametinimetusega „treener“ või „instruktor“ (ametikoodi algus 3422 või 3423);
2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal puudub kehtiv äriregistrist
kustutamise hoiatus;
3) tal puuduvad 12. detsembri 2020 seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on need ajatatud;
4) ta on õigeaegselt esitanud majandusaasta aruande;
5) juhul kui toetuse andja on teinud taotleja kohta varem muu toetuse tagasinõudmise otsuse, ei
tohi tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtpäevaks tagasi maksmata olla.
§ 5. Nõuded taotlusele
(1) Taotleja esitab toetuse saamiseks taotluse ja järgmise teabe:
1) andmed taotleja kohta (spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli nimetus, registrikood,
telefoninumber, e-posti aadress, arvelduskonto number ning kontaktisiku nimi);
2) andmed treeneri kohta (nimi, isikukood või sünniaeg, andmed treeneri kutse kohta, treeneri
töökoha asukoht);
3) andmed selle kohta, kas treenitakse noori või täiskasvanuid;
4) treenerile 2020. aasta novembri eest makstud brutotöötasu või brutotasu suurus (koos
sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega), mis on toetuse andja nõudmisel tõendatav (näiteks
palgalehed, kontoväljavõtted, leping);
5) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse
andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.
(2) Kui taotleja esitab töötasu või tasu tõendamiseks koopia Maksu- ja Tolliametile esitatud
deklaratsioonist, ei võeta toetuse suuruse arvutamisel arvesse deklaratsiooni parandusi, mille
taotleja on teinud pärast 11. detsembrit 2020.
§ 6. Taotluse esitamine
(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister käskkirjaga.
(2) Taotluste esitamise tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt viis
kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(3) Taotlus tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.
(4) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab
taotluse kättesaamist.
§ 7. Toetuse suurus
(1) Toetuse suurus on kuni 55% treeneri 2020. aasta novembri brutotöötasust või brutotasust
koos sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega (palgafond). Toetuse suuruse maksimummäär on
750 eurot treeneri kohta.
(2) Harju maakonnas või Ida-Viru maakonnas töötatavate treenerite käesoleva paragrahvi lõike 1
alusel saadud toetussumma korrutatakse kordajaga 0,5.
(3) Kui koguvajadus ületab kinnitatud eelarvet, vähendatakse kõikide taotlejate toetust võrdselt
teatud protsendi võrra, kuni taotlejatele eraldatav summa saab võrdseks kinnitatud eelarvega.
3. peatükk
Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine
§ 8. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 15 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.
(2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma
algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud
korras.
(4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni,
taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad
puudused.
(5) Taotluses esitatud andmete kontrollimiseks ja võrdlemiseks on toetuse andjal õigus:
1) kasutada Eesti spordiregistri asjakohaseid andmeid;
2) kontrollida esitatud andmete õigust Maksu- ja Tolliameti kaudu;
3) konsulteerida vastavate spordialaliitude, maakondade spordiliitudega ja kohaliku omavalitsuse
üksustega.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda
taotlejale kuni viis tööpäeva, mil taotluse menetlemise aeg peatub. Toetuse andja jätab taotluse
läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest
taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes nimetatud tähtaja
saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
(7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik
käesoleva määruse § 2 lõikes 2 ja §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded.
§ 9. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas
määruses nimetatud nõuetele.
(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui
1) taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse § 2 lõikes 2 ning §-des 4 ja 5
sätestatud tingimustele või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele;
2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
3) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega;
4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida.
(5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
§ 10. Toetuse maksmine
Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise
otsuse tegemist.
4. peatükk
Aruandlus ja toetuse tagasinõudmine
§ 11. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt toetuse sihipärase kasutamise kohta aruannet.
(2) Aruanne tuleb esitada e-keskkonna kaudu.
(3) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 30 tööpäeva esitamisest arvates.
§ 12. Toetuse tagasinõudmine
(1) Toetuse andja võib toetuse taotlejalt tagasi nõuda, kui:
1) toetuse saaja on esitanud taotlemisel valeandmeid või valet teavet või on toetuse eraldamise
aluseks olevaid andmeid või teavet varjanud;
2) toetuse saaja ei ole toetuse andja nõudmisel esitanud aruannet toetuse kasutamise kohta;
3) toetuse saaja kohta algatatakse toetuse kasutamise perioodil pankroti- või
likvideerimismenetlus.
(2) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse
kehtima hakkamise päevast arvates.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Lukas Tarvi Sits
minister kantsler
„COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette
nähtud toetusmeede spordikoolidele, spordiklubidele ja spordialaliitudele treenerite
tööjõukulude katmiseks“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt kehtestab
minister määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese
toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite
kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist.
COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud
toetusmeede kehtestatakse, et leevendada 12.12.2020 kehtima hakanud piirangute1
sotsiaalmajanduslikke mõjusid spordikoolidele, spordiklubidele ja spordialaliitudele ning nende
treeneritele.
Meede puudutab noortega ja Ida-Virumaal ka täiskasvanutega töötavat 1463 treenerit ning nende
425 tööandjat. Määrusega kehtestatava toetusmeetme suurus on umbes 560 000 eurot.
Toetusmeetme täpne eelarve kinnitatakse kultuuriministri käskkirjaga.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel
Nestor (kaarel.nestor@kul,ee, 628 2260) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri
Pelisaar (
[email protected], 628 2225). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud
Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets (
[email protected],
628 2220).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast peatükist ja 12 paragrahvist.
Eelnõu § 1 määratleb määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse COVID-19 haiguse
tõkestamise eesmärgil 12.12.2020 kehtima hakanud piirangute ja nendest tingitud
1
Vabariigi Valitsuse 10.12.2020 korraldus nr 440, millega muudetakse Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korraldust
nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“,
https://www.riigiteataja.ee/akt/310122020001
1
sotsiaalmajandusliku mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeede spordikoolidele,
spordiklubidele ja spordialaliitudele treenerite tööjõulukude katmiseks.
Toetuse andmise eesmärk on tagada spordikoolide, spordiklubide ja spordialaliitude jätkusuutlikkus
ning nende treenerite töökohtade säilimine, mis aitab panustada arengustrateegia „Eesti
spordipoliitika põhisuunad aastani 2030“ eesmärkidesse.
Eelnõu § 2 sätestab toetusmeetme eesmärgi, perioodi ja menetleja.
Toetuse eesmärk on anda ühekordset abi spordiklubidele, spordikoolidele ja spordialaliitudele
treenerite tööjõukulude katmiseks.
Toetust saab taotleda noori (kuni 19-aastased) juhendavate treenerite tööjõukulude katmiseks, sest
10.12.2020 kehtestatud piirangute alusel oli lubatud ainult individuaalne sporditegevus, mis noorte
treeningtegevuse peaaegu peatas. Ida-Viru maakonnas, kus keelati igasugune sisesporditegevus,
saab toetust taotleda nii noori kui ka täiskasvanuid juhendavate treenerite tööjõukulude katmiseks.
Toetust võib maksta perioodi 12.12.2020–10.01.2021 eest, mis vastab Vabariigi Valitsuse
10.12.2020 korraldusega nr 440 ja Vabariigi Valitsuse 29.12.2020 korraldusega nr 463 pikendatud
piirangute perioodile. Treenerite eest, kelle töökoha asukoht on Harju maakonnas või Ida-Viru
maakonnas, võib toetust maksta perioodi 12.12.–27.12.2020 eest, sest nende maakondade ettevõtete
toetamiseks on alates 28.12.2020 loodud täiendav toetusmeede2. Tegemist on tööhõiveprogrammi
2021–2023 muudatusega, millega kehtestatakse uue tööturuteenusena Harjumaa ja Ida-Virumaa
ettevõtjatele ajutise meetmena töötasu toetus COVID-19 haiguse tõkestamise piirangute tõttu.
Määruse kohaselt makstakse toetust neile Harjumaa ja Ida-Virumaa tööandjatele, kelle tegevus on
28.12.2020–17.01.2021 kehtestatud piirangute tõttu takistatud. Kompenseeritakse piirangutest
tekkivad tööjõukulud. Muudatus mõjutab kehtestatud piirangutest mõjutatud tegevusvaldkondade
(nt majutuse, toitlustuse, spordiklubide) Harjumaa ja Ida-Virumaa ettevõtete töötajaid, kelle
tööandjale makstakse piirangutest tingitud negatiivsete mõjude leevendamiseks maksimaalselt
180 000 eurot tööandja kohta. Muudatused on vajalikud, et leevendada COVID-19 kriisi mõju.
Toetust makstakse ettevõtjatele ühe korra ja seda on võimalik taotleda 2021. aasta veebruari jooksul
e-töötukassa kaudu. Muudatusest on mõjutatud need tegutsevad ettevõtted, kellel oli 22.12.2020
seisuga töötajaid Harjumaal või Ida-Virumaal.
Toetuse andmise tulemusena on tagatud valdkondlike organisatsioonide majanduslik
jätkusuutlikkus ja treenerite tööhõive.
Kui toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles
käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi
suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus), artikkel 3 lõige 2 mõistes, ei
kohaldata määrust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/105012021001
2
Määruse rakendamise eest vastutab Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus (edaspidi toetuse andja),
kellel on olemas nii tehnilised lahendused ja andmebaasid kui ka kogenud kollektiiv, sest toetuse
andja on halduslepingu alusel Eesti Spordiregistri andmete vastutav töötleja ning kultuuriministri
26.11.2014 määrusega nr 9 kehtima hakanud treenerite tööjõukulu toetusmeetme3 rakendaja.
Eelnõu § 3 sätestab vähese tähtsusega abi regulatsiooni, sest toetus võib kvalifitseeruda vähese
tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes.
Eelnõu § 4 sätestab nõuded taotlejale. Tegemist on n-ö taotleja kvalifitseerimisnõuetega. Toetust
saavad taotleda spordialaliit ja spordiklubi, kes on hiljemalt 11.12.2020 kantud Eesti
spordiregistrisse või kelle andmed on Eesti spordiregistri põhimääruses sätestatud korras uuendatud,
ning spordikool, kelle andmed on nõutud korras kantud Eesti hariduse infosüsteemi või kelle
andmed on nõutud Eesti hariduse infosüsteemi põhimääruses sätestatud korras uuendatud. Lisaks
peab taotlejal olema enne 12.12.2020 sõlmitud ja toetatava perioodi ajal kehtiv tööleping või
võlaõiguslik leping antud spordialal kehtivat kutset omava treeneriga, kes on kantud töötamise
registrisse ametinimetusega „treener“ või „instruktor“ (ametikoodi algus 3422 või 3423).
Taotleja ei tohi olla pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning omada kehtivat äriregistrist
kustutamise hoiatust. Taotlejal peavad 12.12.2020 seisuga puuduma riiklike maksude maksuvõlad
või olema need ajatatud. Taotleja peab olema õigel ajal esitanud majandusaasta aruande. Juhul kui
toetuse andja on teinud taotleja kohta varem muu toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal otsuse
kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtpäevaks tagasi maksmata olla.
Need nõuded ei ole spordivaldkonnas tegutsevatele organisatsioonidele uued, sest samad või
sarnased nõuded kehtivad ka treenerite tööjõukulu toetusmeetme saamisel.
Taotleja ei saa olla kohaliku omavalitsuse üksuse asutusena tegutsev spordikool.
Eelnõu § 5 sätestab nõuded taotlusele.
Taotleja esitab toetuse saamiseks taotluse ja järgmise teabe:
1) andmed taotleja kohta (spordialaliidu, spordiklubi või spordikooli nimetus, registrikood,
telefoninumber, e-posti aadress, arvelduskonto number ning kontaktisiku nimi);
2) andmed treeneri kohta (nimi, isikukood või sünniaeg, andmed treeneri kutse kohta, treeneri
töökoha asukoht);
3) andmed selle kohta, kas treenitakse noori või täiskasvanuid;
4) treenerile 2020. aasta novembri eest makstud brutotöötasu või brutotasu suurus (koos
sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega), mis on toetuse andja nõudmisel tõendatav (nt
palgalehed, kontoväljavõtted, leping);
5) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse
andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.
3
Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile
ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja
tagasinõudmise kord, https://www.riigiteataja.ee/akt/118122020032
3
Esimese kolme punkti kohta on Eesti spordiregistris andmed üldiselt olemas. Näiteks treenitavate
kohta saab toetuse andja kontrollida spordiregistri andmeid, kus on kirjas, kui palju on klubis noori
või täiskasvanud harrastajaid.
Treeneri töötasu kohta ei pea tõendatavat dokumenti taotlemisel esitama, kuid kahtluse korral on
toetuse andjal õigus seda kontrollida, mistõttu peavad tõendid olemas olema.
Kui taotleja esitab töötasu või tasu tõendamiseks koopia Maksu- ja Tolliametile esitatud
deklaratsioonist, ei võeta toetuse suuruse arvutamisel arvesse deklaratsiooni parandusi, mille
taotleja on teinud pärast 11.12.2020.
Eelnõu § 6 sätestab taotluse esitamise nõuded.
Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister käskkirjaga.
Taotluste esitamise tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt viis
kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
Taotlus tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.
Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab taotluse
kättesaamist.
Eelnõu § 7 sätestab toetuse suuruse.
Lõike 1 kohaselt on toetuse suurus kuni 55% treeneri 2020. aasta novembri brutotöötasust või
brutotasust koos sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega (palgafond). Toetuse suuruse
maksimummäär on 750 eurot treeneri kohta.
Kuna 2020. ja 2021. aastal treenerite tööjõukulu toetust saavate täiskoormusega töötavate treenerite
miinimum brutopalk on 1020 eurot, on nende tööjõukulud ehk palgafond umbes 1365 eurot. Kuna
2020. aastal toetust saanud täistöökohaga töötanud treenerite tööjõukulude katmise toetamiseks
maksti 630 eurot kuus toetust, võrdub selles toetusmeetmes kehtestatud toetuse maksimummäär
2020. aastal treenerite tööjõukulu toetust saanud treenerite tööandja rahalise panusega, mis
võimaldab ka tööandja omatulude kahanemisel treeneritele senist töötasu maksta. Kuna
toetusmeetme eelarve on umbes 560 000 eurot ja potentsiaalsete toetust saavate treenerite arv on
kuni 1463, on toetuse maksimummäära rakendamine ilmselt vähetõenäoline.
Lõike 2 kohaselt korrutatakse Harju maakonnas või Ida-Viru maakonnas töötatavate treenerite
käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel saadud toetussumma kordajaga 0,5, sest neile antakse toetust
kaks korda lühema perioodi eest.
Kui koguvajadus ületab kinnitatud eelarvet, vähendatakse kõikide taotlejate toetust võrdselt teatud
protsendi võrra, kuni taotlejatele eraldatav summa saab võrdseks kinnitatud eelarvega.
Eelnõu § 8 reguleerib taotluste menetlemist.
4
Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 15 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.
Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.
Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma
algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud
korras.
Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni,
taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad
puudused. Taotlejale edastatakse e-keskkonna kaudu vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud
asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg
puuduste kõrvaldamiseks.
Taotluses esitatud andmete kontrollimiseks ja võrdlemiseks on toetuse andjal õigus:
1) kasutada Eesti spordiregistri asjakohaseid andmeid;
2) kontrollida esitatud andmete õigust Maksu- ja Tolliameti kaudu;
3) konsulteerida vastavate spordialaliitude, maakondade spordiliitudega ja kohaliku omavalitsuse
üksustega.
Maksukorralduse seaduse § 29 punkti 46 alusel võib maksuhaldur avaldada maksusaladust
sisaldavat teavet riigieelarve seaduse § 531 alusel kehtestatud riigisiseste toetusprogrammide
elluviimisega seotud isikutele, perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse §-s 1 ja perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 1 nimetatud fondide korraldusasutusele ning
fondispetsiifiliste reeglite alusel toetuse andmisega tegelevatele isikutele ulatuses, mis on vajalik
toetuse saamise nõuetekohasuse, sihipärase kasutamise ja kulude abikõlblikkuse kontrollimiseks.
Paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis
tööpäeva, mil taotluse menetlemise aeg peatub. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui
taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu
kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus
kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruse
§ 2 lõikes 2 ning §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded.
Eelnõu § 9 reguleerib taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimusi ja korda.
Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja.
Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses nimetatud
nõuetele.
Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud.
Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui
5
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele määruse §-s 2 lõikes 2 ning §-des 4 ja 5 sätestatud
tingimustele või teistele määruses nimetatud nõuetele;
2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
3) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega;
4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida.
Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
Eelnõu § 10 reguleerib toetuse maksmist. Toetus makstakse välja kümne tööpäeva jooksul toetuse
eraldamise otsustamisest arvates.
Eelnõu § 11 kohaselt võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt aruannet. Aruanne tuleb esitada
e-keskkonna kaudu ettenähtud tähtajaks. Toetuse andja menetleb aruannet kuni 30 tööpäeva
esitamisest arvates.
Eelnõu § 12 reguleerib toetuse tagasinõudmist. Toetuse andja võib toetuse taotlejalt tagasi nõuda,
kui:
1) toetuse saaja on esitanud taotlemisel ebaõigeid andmeid või ebaõiget teavet või toetuse
eraldamise aluseks olevaid andmeid või teavet varjanud;
2) toetuse saaja ei ole toetuse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevaks aruannet esitanud;
3) toetuse saaja kohta algatatakse toetuse kasutamise perioodil pankroti- või likvideerimismenetlus.
Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima
hakkamise päevast arvates.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Spordikoolide, spordiklubide ja spordialaliitude toetamine treenerite tööjõukulude katmisel on väga
oluline, sest kehtivate piirangutega on nende igapäevategevus peatatud või suuresti takistatud.
Seetõttu on neil keeruline oma treenerite palkade maksmiseks teenida tulu. Treenerite tööjõukulude
toetamine aitab tagada kvalifitseeritud treenerite tööhõive ja nende tööandjate jätkusuutlikkuse.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Toetuse eraldamisega hakkab tegelema Eesti Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus, kellel on selleks
vajalik kompetents ja tehnoloogilised lahendused. Eelnõu rakendamisega ei kaasne toetuse andjale
lisakulusid. Rakendamiseks vajalikud vahendid eraldatakse toetuse andjale igal aastal
6
tegevustoetuse raames. Eelnõu rakendamisega seotud eeldatavad tulud avalduvad toetuse saaja
majandustulemustes ja jätkusuutlikkuses.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval
pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu koostamisel on konsulteeritud Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusega. Eelnõu ei ole
eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumidega kooskõlastatud.
Tõnis Lukas
Minister
Tarvi Sits
Kantsler
7