Kiri

Tanel Kiik Teie 28.12.2020 nr 1.2-2/152-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 20.01.2021 nr 1-12/2454-2 Heaolu arengukava 2023–2030 koostamise ettepaneku kooskõlastamine Kultuuriministeerium kooskõlastab „Heaolu arengukava 2023–2030 koostamise ettepaneku“ tähelepanekute ja ettepanekutega. Tulemusvaldkond „Heaolu“ ja selle juhtimiseks kavandatav arengukava koondab peamiste poliitikatena võrdus- ja sotsiaalpoliitika, tööhõive ning laste ja perede heaolu poliitika arengu planeerimise sihid ja peamised tegevussuunad. Valdkonnapoliitikate planeerimisel võiks lisaks „Eesti 2035“ strateegias kuvatule suurendada veelgi valdkondadevaheliste seoste hulka analüüsides ja ka töötades välja lahendusi, mis ühiselt mõjutavad ja suurendavad inimeste heaolu. Heaolu arengukava 2023–2030 koostamise ettepanekus võiks olla selgem sidusus kultuurielu valdkondade teenuste arendusega, eriti kohalike omavalitsuste kultuurivaldkonna asutuste tegevustega, mis suurendaksid sotsiaalset kaasatust – elukestvas õppes osalemist, ligipääsu informatsioonile, e-teenustele ja liikumisaktiivsust tõstvale teabele, teenustele ja taristule. Samuti võiks olla dokumendis viiteid, milliste riikide kogemusele või parimale praktikale tuginedes saaks Eestis kavandada näiteks mõne tegevuse või teenuse arenguhüpet. Kättesaadavus ja ligipääsetavus kultuuri-, haridus-, lõimumise ja spordi valdkonna teenustele riigi- ja kohalike omavalitsuste tasemel on tihedalt seotud nii sotsiaalse kaasatuse, tervise kui ka laiemalt heaoluga tervikuna. Kultuuriasutused, näiteks raamatukogud, annavad vaba ja piiramatu juurdepääsu informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ja kultuurile, toetavad elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. Samuti kaasavad asutused elu- ja infokeskkonda mh puudega, erivajadustega ja vanemaealisi inimesi ning lapsi. Eestis on palju inimesi, kes ei saa eri põhjustel e-teenuseid kasutada ja näiteks raamatukogud tegelevad iga päev üle Eesti digilõhe vähendamisele ja võrdsete võimaluste pakkumisele kaasa aitamisega. Lisaks sellele on Eestis palju piirkondi, kus raamatukogu on viimane avalik asutus, kus inimesed saavad koos käia ja mille teenuseid on võimalik kõigil, olenemata soost, vanusest, sotsiaalmajanduslikust olukorrast, rahvusest jms, tasuta tarbida. Seega, kui loodava arengukava käigus hakatakse analüüsima ja kavandama võimalusi ligipääsetavuse parandamiseks, tuleks kindlasti enam koostööd teha mälu- ning teiste kultuuri- ja haridusasutuste ning valdkonnapoliitikat kujundavate ministeeriumide vahel. Loodav heaolu arengukava 2023–2030 katab tulemusvaldkonda „Heaolu“ ja selle alla tervis ei kuulu. „Tervis“ on eraldi tulemusvaldkond ja seda käsitletakse rahvastiku tervise arengukavas. Eraldi peatükina on küll välja toodud seosed tervena elatud eluaastatega, kuid seda kitsalt sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkuse kontekstis, mitte tervise hoidmise ja edendamise kontekstis, mis on alus selleks, et sotsiaalkaitsesüsteemid püsiksid jätkusuutlikud. Leiame, et ka tervis, mille edendamiseks oleks valdkondadeüleselt liikumisaktiivsust ja tervislike eluviisi vaja Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 tõsta, on heaolu kontekstis üks olulisemaid komponente ning vaja oleks luua enam sidusust ja planeerida panustada tegevusi valdkondade vahel. Arengukava koostamise käigus palume kõikide tegevussuundade puhul analüüsida andmeid rahvuste ja/või emakeele lõikes ning arvestada neid sekkumiste kavandamisel. Erinevad uuringud ja statistikaameti andmed näitavad, et teisest rahvusest ja/või erineva emakeelega Eesti elanikud on ebasoodsamas olukorras ühiskonna eri valdkondades (nt tööturul, hariduses). Nad ei tunne ennast ühiskonnas teretulnuna – ei tunne, et riik nende õigusi toetab ja kaitseb. Näiteks tunnetab 2017. aasta integratsiooni monitooringu andmetel oma rahvuse tõttu sallimatust 10% teiste rahvuste esindajatest. Samas sotsiaalselt sidusa ühiskonna eeldus on, et kõik ühiskonnaliikmed on võimelised ja motiveeritud ühiskonnaelus osalema ning tunnetavad, et riik toetab ja kaitseb inimeste võrdsust, õigusi ja võrdseid võimalusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Merle Männik 628 2255 [email protected]