Leping

EELARVE 2021 KINNITATUD Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu 8.12.2020 otsusega protokoll nr 1.1-3/14-20  EELARVE 2021 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 Ühtse ja kvaliteetse inforuumi tagamine ................................................................................................ 3 Uudiste- ja sporditoimetus ......................................................................................................................3 ETV ........................................................................................................................................................... 4 Vikerraadio ...............................................................................................................................................5 Eesti keele ja kultuuri hoidmine ja edendamine ...................................................................................... 5 Klassikaraadio ..........................................................................................................................................5 Kõigi ühiskonnagruppide kõnetamine .................................................................................................... 6 Raadio 2 ................................................................................................................................................... 6 Raadio 4 ................................................................................................................................................... 6 ETV2 .......................................................................................................................................................... 7 ETV+ .......................................................................................................................................................... 7 Kättesaadav ajast, kohast ja seadmest sõltumatult ............................................................................... 7 Jupiter ...................................................................................................................................................... 8 Algupärase audio- ja videosisu loomine ja säilitamine ............................................................................ 8 Raadioteater ........................................................................................................................................... 8 Arhiivid ..................................................................................................................................................... 8 Tõhus ja inspireeriv organisatsioon ......................................................................................................... 9 Uus telekompleks .................................................................................................................................... 9 Eesti Rahvusringhäälingu 2021. a tekkepõhine eelarve osakondade lõikes .....................................10 Investeeringute ja arenduskulude 2021. a koondeelarve ................................................................... 11 Eesti Rahvusringhäälingu 2020. a eelarve lisad .................................................................................. 12 Lisa 1. Tekkepõhine kulueelarve artikligruppide lõikes .......................................................................... 12 Lisa 2. Rahavoogude prognoos 2021-2025 ............................................................................................... 13 2  EELARVE 2021 Sissejuhatus ERR-i arengukavas 2021. aastaks on välja toodud, et ERR-i sõltumatuse tagamiseks ja strateegiliste eesmärkide täitmiseks peab ERR-i baasrahastus suurenema vähemalt Euroopa Liidu keskmise tasemeni (0,18% SKTst) ja edaspidi kasvama proportsioonis ühiskonna majandusliku arenguga. Rahvusringhääling peab pakkuma sisukat tervikprogrammi, mitte pelgalt täitma erameedia katmata jäävaid teemasid. Eesti-suurusel väikeriigil on seda tarvis oma keele, kultuuri ja riigi hoidmiseks. Rahastamise tase peab olema seotud riigi majandusliku arengutasemega (näiteks protsendiga eelarvetuludest) ja olema suhtarvuna SKT-sse pigem kõrgem suurema rahvaarvuga riikide võrreldavatest näitajatest. Kahjuks ei ole ERR-i rahastusmudeliga edasi liigutud ja ka baasrahastuse tase jätkab langust SKT suhtes (isegi arvestades Covid19 epideemiast tingitud majanduslangust), moodustades vaid 0,15% 2021. aastaks prognoositavast SKT-st. Rahastuse positiivsest küljest võib välja tuua, et eelarvesse on planeeritud esimesed 6 miljonit eurot uue telekompleksi ehituseks vajalikest vahenditest. Siiski on 2021. aastal plaanis võimaluste piires täita arengukavas püstitatud eesmärke. 2020. aastal alguse saanud koroonapandeemia mõjutab ERR-i tegevust ka aastal 2021. Pidevalt muutuvate olude keskel on ERR-i üks prioriteet valmisolek kiireks reageerimiseks, seda nii programmide sisu ja tehnilist tootmist silmas pidades kui ka organisatsiooni ja töökorralduse vaates. Aastate jooksul on ERR aktiivselt panustanud programmilise tegevusega auditooriumi keskkonna-alase teadlikkuse tõstmisele. 2021. aastal asub ERR keskkonna-alaseid põhimõtteid ja praktikaid kaardistama ja juurutama ka organisatsiooni sees. 2020. aastal liitus ERR Rohetiigri pilootprogrammiga, mis annab võimaluse 2021. aastal kõrvuti teiste organisatsioonidega ja spetsialistide kaasabiga keskkonna-alaseid muudatusi ERR-is ette võtta. Ühtse ja kvaliteetse inforuumi tagamine Suurendame ühiskonna sidusust ja aitame kaasa sellele, et iga Eesti elanik tunneks seotust Eesti riigi ja rahvaga, olenemata tema elukohast või sotsiaalmajanduslikust taustast. ERR on helis, pildis ja sõnas kohal kogu Eestis, samuti Euroopas ning maailmas laiemalt. Selle eesmärgi täitmise nimel tegutsevad eelkõige uudiste- ja sporditoimetus, päevakajaliste saadete toimetus, Vikerraadio, R4. Uudiste- ja sporditoimetus Uudiste- ja sporditoimetuse - . (TV, raadio, veeb) ja kolmes keeles (TV ja raadio eesti ja vene; veeb eesti, vene ja inglise keeles). Suhtume uudiste kvaliteeti ja nende valikusse suure nõudlikkusega, peame oluliseks professionaalsust t t ja uuenduslikkust. Pärast 2020. aasta koroonakriisist põhjustatud auditooriumi ülikiiret kasvu on peamine väljakutse hoida kasvutempot . Samuti on väga oluline, et vaatajad, lugejad ja kuulajad pöörduksid ERR-i poole mitte üksnes erakorraliste uudiste, vaid ka laiema uudissisu pärast. 3  EELARVE 2021 Teleuudiste poolel on võtmesõna ERR-i unikaalsete tugevuste, eelkõige kvaliteetse teleajakirjanduse ning Eestis ja välismaal laialdase korrespondentide võrgustiku kaudu vaatajatele parimates eestikeelsetes uudistesaadetes maailma avamine ja selgitamine, ühtse inforuumi loomine. Sama, kuid reaalajalisemat eesmärki täidavad raadiouudised. Veebis jätkab ERR Eesti uudismeedia agenda kujundaja ja teemaliidrina. Jätkuvalt on ERR-i tugevus koostöö tele-, raadio- ja veebiuudiste valmimisel ja planeerimisel. ERR-i võrgumeedia väljundid internetis koonduvad portaalidesse ja mobiilirakendustesse, mis pakuvad kasutajakogemust kogu ERR-i sisu lõikes. Kolm ERR-i telekanalit toovad vaatajateni üle 300 spordisündmuse otseülekande ning igapäevased spordiuudised televisioonis, raadios ja ERR-i spordiportaalis. Aasta suurima spordisündmusena jõuavad kõigi ERR-i kanalite vahendusel vaatajateni aasta võrra edasilükatud jalgpalli EM, jäähoki MM ning sisekergejõustiku Euroopa- ja maailmameistrivõistlused. Täismahus toome vaatajateni laskesuusatamise MK-sarja. Lisaks rattaspordi EM-ülekanded, käsipallikoondise valikmängud, sõudmise tiitlivõistlused. ETV+ kanalil edastame nii vene kui eestikeelse kommentaariga iluuisutamise maailma- ja Euroopa meistrivõistluste teleülekanded. Plaanime vahendada teleülekanded legendaarselt Tartu maratonilt, iluvõimlemisvõistluselt Miss Valentine, Ironmanilt ja Tallinna maratonilt. Eesti jalgpallimeistrivõistluste Premium liiga kohtumisi kajastame nii tele-eetris kui portaalis. Noorte- ja koolispordi saatesari TV 10 olümpiastarti jätkab nii koolides kui teleekraanil 50.! hooaega. ETV ETV fookus on ühiskondlikel ja sotsiaalsetel teemadel, aga ka kultuur ja meelelahutus on selle kanali geneetilises koodis. ETV on Eesti elu vahendaja, peegeldaja ning kaasaja. Kajastamist leiab Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäev koos sellele pühendatud sündmustega ning sügisel KOV-i valimised. TV „ “ „T “ kajastamiseks ja eksklusiivsisu loomiseks. Päevakajasaadete toimetuse programm jätkab „S “ esse analüüsitakse intervjuu- ja „ “ „P “ „O “ „M “ „P “ K „ “ f P V „S M ” t „S “ S „K “ tänase maailma – kuidas elame, mida tarbime ja millist pärandit kanname. T „ 69“ ja „ “ V ja sügisel toome eetrisse ajaloosarja metsavendadest. Kultuurivaldkonna sündmuste vahendamist „OP“ K F I K toob 2021. aastal eetrisse uued dokumentaalportreed Hardi Volmerist, Mare Trallast, Galina Grigorjevast, Neeme Järvist, Raul Vaiksoost ja Mehis Heinsaarest. Lisaks toodame koostöös ETV2-ga portreesaateid väärikatest ühiskonna- ja kultuuritegelastest, kel on 2021. aastal juubel. ETV vahendab Eesti rahvale oluliste sündmuste ülekandeid ning salvestab ja kannab üle valikut muusika- ja kultuurisündmustest, mis on suunatud laiemale auditooriumile ja märgilised Eesti kultuuri seisukohast, eriprogrammiga kaunistatakse nii jõulud- kui aastavahetus, kindlasti ka teised tähtpäevad aasta jooksul. ERR- „ “ , poolfinaalid toimuvad sel korral ETV stuudios ning finaal Saku Suurhallis. 4  EELARVE 2021 TV „H A “ „Õ 3“ K „ V“ ja „L “ Vikerraadio Vikerraadio eesmärk on olla jätkuvalt kõige usaldusväärsem ja kuulatavam raadio, mis pakub tasakaalukat ja täismahulist raadioprogrammi. Tööpäevade programmi tuumiku moodustavad uudis- ja arutelusaated. Nädalavahetuste programmi tuumaks on kultuuri-, ajaloo-, teaduse-, keele- ja muusikasaated. 2021. aasta planeerimisel on arvestatud 18. oktoobril toimuvate kohaliku omavalitsuse volikogude valimistega. Oma kindel koht on otseülekannetel ühiskonnale olulisematelt kultuuri-, spordi ja meelelahutussündmustelt. 2021. aasta 20. augustil möödub Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest 30. aastat ja alates märtsikuust on Vikerraadio saadetes oma koht sel tähtpäeval, et tuua kuulajateni meenutusi 30 aasta tagustest võtmetähtsusega sündmustest. Teine oluline tähtsündmus 2021. aastal on Eesti Raadio 95. sünnipäev. Selle tähtpäevaga seotud saated jõuavad kuulajateni novembris ja detsembris. Kuna kuulajate jaoks on järjest olulisemaks muutunud saadete ja programmide järelkuulamise võimalus, siis jätkuvad arendustööd Vikerraadio veebi- ja mobiilirakenduste kasutajasõbralikumaks muutmiseks, uuenduskuuri läbib „Õ “ Uuendatakse Vikerraadio salvestusstuudiote tehnikat, et tagada parem helikvaliteet ja toimetusele efektiivsem töökeskkond. Eesti keele ja kultuuri hoidmine ja edendamine Üleilmastuvas meediaruumis on eesti keele- ja kultuuriruumi säilitamiseks väga oluline luua ja vahendada audiovisuaalsisu ning teha seda ilusas eesti keeles. Vahendame oma programmides parimat osa Eesti ja maailma kultuurist, mõtestame erinevaid kultuurivaldkondade teemasid ja osaleme kultuuripoliitika aruteludes. Jäädvustame ja tutvustame Eesti loovisikute ja kollektiivide loomingut ja muudame tähtsamad kultuurisündmused otseülekannete ja salvestuste kaudu kättesaadavaks kogu maailmas. Iga päev on ERR-i kanalites kultuuriuudised ja kultuuri käsitlevad saated. Seda eesmärki täidavad omal viisil kõik ERR-i väljundid. ERR-i ajakirjanikud on eeskujud eesti keele hea kasutamise poolest, neid toetavad keelenõustajad, kes jälgivad ajakirjanike keelekasutust kõnes ja kirjas. Klassikaraadio Klassikaraadio jätkab mitmekülgse kultuuri- ja muusikaprogrammiga: muusikaelu analüüsiv „H “ „D “ „L “ „F “ „V “ „G “, „K “ c ja tähistab 10. aastapäeva. Korraldame aasta muusiku, „Klassikatähtede“ „Klassikaraadio 25“ stuudiokontserte. Alates septembrist on kavas Eesti Raadio 95. aastapäeva eriprogramm. Koostöös „K “ N „K “ T T linna õpilaste saadetega. Et leida rohkem kontakte, teeb Klassikaraadio koostööd Jupiteriga ja avaldab kultuurisaadetest artikleid portaalis. Koostöös Raadio 4-ga toimub muusikapäeva suur veebiviktoriin ka venekeelsena. Läbi aasta on igapäevaselt kavas luu „L “ K Raadioteatriga leiab juulikuus aset Kuuldemängude festival. Seoses kontserdielu pärsitusega pandeemia perioodil vahendab Klassikaraadio võimalikult palju live ettekandeid, salvestab ja kannab üle rohkem kui 150 kontserti, sh otseülekanded 5  EELARVE 2021 Nargenfestivalilt, Viljandi Pärimusmuusikafestivalilt ja Pärnu festivalilt ning kõigilt ERSO kontsertidelt. Vähemalt 20 kontserdisalvestust pakutakse EBU vahendusel rahvusvahelisse raadiolevisse. Kõigi ühiskonnagruppide kõnetamine ERR-i jaoks on oluline kõnetada kõiki ühiskonnagruppe. Just sisuline mitmekesisus ja meediavormide paljusus tagavad info- ja kultuurisisu jõudmise võimalikult paljude erinevate ühiskonnaliikmeteni. Tuleb mõelda ka kultuuriliselt ja keeleliselt mitmekesise taustaga Eesti elanike peale. ERR pakub Eesti kohta käivat kvaliteetset ja usaldusväärset infot nii vene kui ka inglise keeles, mis toetab Eesti ühiskonna lõimumist. Oluline on suurendada venekeelse auditooriumi usaldust ERR-i vastu ning kasvatada regulaarselt ERR-i venekeelset sisu tarbiva auditooriumi hulka. Kitsamaid sihtrühmi kõnetavad mitmed ERR-i väljundid – Lasteekraan lastele, Klassikaraadio tõsise muusika huvilistele, Raadio 2 paljude tänapäevaste muusikastiilide huvilistele, ETV2 lastele ja sügavama kultuurihuviga vaatajatele, R4 ning ETV+ vene keelt kõnelevale auditooriumile. Eraldi lahendusi pakume ja arendame vaegkuuljatele ja -nägijatele. Raadio 2 Raadio 2 eesmärk on olla Eesti kõige olulisem muusikajaam – raadiojaam, mille muusikavalikus on tähtsaim koht uuel, värskel ja talendikal Eesti muusikal. Raadio 2 on vajalik platvorm noorte ja andekate artistide esiletõusuks ja arenguks, sh on jaamal oluline roll olla peavoolust erinevate stiilide toetaja. R2 ainulaadne õhtune vöönd on koduks erinevatele muusikalistele subkultuuridele ning selle saatejuhid on tunnustatud melomaanidest spetsialistid. Läbi kõige selle aitab R2 oluliselt kaasa Eesti muusikameedia ja -kultuuri mitmekesisusele. R2 programm on suunatud avatud, avastamishimulistele ja aktiivsetele inimestele. S „O “, „ O K “, „ “, „M “, „N “ A tähtsal kohal kohal populaarteadus, tehnoloogia, majandus ja poliitika. Salvestame arhiiviväärtusega portreesaateid kultuuritegelastega. Olles Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) Eurosonic grupi aktiivne liige, on Raadio 2 eesti popmuusika eksporttugi Euroopas. Raadio 2 salvestab Eesti artistide kontserte ja jagab salvestusi EBU jaamadega. Raadio 2 on suurte kohalike suursündmuste (Eesti Laul, Tallinn Music Week, Jazzkaar, Etnokulbid, Noortebänd jt) koostööpartner, kajastab olulisi uue muusika festivale nii Eestis kui välismaal ning arendab enda loodud muusikaelusündmusi nagu Aastahitt, Bändisärgipäev, R2 DJ Weekend ja R2 Live. Raadio 4 Raadio 4 on kõige usaldusväärsem ja olulisem võõrkeelne raadiojaam Eestis, mille ülesanne on vahendada venekeelset meediat tarbivale kogukonnale olulisi sündmusi Eestis ja maailmas. Aasta suurim väljakutse on suurendada auditooriumi nooremas (30-40 aastaste) põlvkonnas, sh veebikeskkonna arendamise kaudu. Aastal 2021 on fookuses Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäev koos sellele pühendatud sündmustega ning kohalikud ja presidendi valimised. Raadio 4 on kohal olulistel sündmustel nagu Vabariigi aastapäeva paraad, Võidupüha paraad, Viljandi folk, Paide arvamusfestival jne. Samuti jätkab Raadio 4 Eesti kultuuri ja ajaloo tutvustamist ning saateid vähemusrahvuste keeltes. 2021. aasta väljakutse on olla rohkem esindatud Eesti regioonides ning teha otsesaateid eri paigust. Poliitika- ja ühiskonnateemade käsitlemisel on rõhk tasakaalustatud ja erapooletul lähenemisel, erinevate ühiskonnagruppide kaasamisel ja kõnetamisel. Oluline on koostöö uudistesaadete, rus.err.ee ja ETV+ toimetustega. 6  EELARVE 2021 ETV2 ETV2 pakub programmi, millega kõnetame erinevaid ühiskonnagruppe. Toodame kaht eestikeelset lastesaadet – „Lastetuba“ koolieelikutele ja „Nova“ vanusele 8-12, mis kajastab koolilaste tegemisi ja avab selle sihtrühma jaoks olulisi teemasid. Noortele vahendame Koolitantsu võistlustsüklit ja sündmust Noortebänd. Saade „#Melomaania“ aitab popmuusika huvilistel kord kuus Eesti muusikaelusse sukelduda. ETV2 eesmärk on pakkuda ka mitmekülgset vaatamist ja mõtestatud kunstilisi elamusi, vahendada intrigeerivat kultuuri- ja meelelahutussisu. Sügavama kultuurihuviga vaatajale jätkub iganädalane „Plekktrumm“, millele lisanduvad temaatilised saatetsüklid, neist esimesena „P ” Toome teleekraanidele valitud lavastusi Eesti teatrite repertuaarist ja koostöös kirjandusfestivaliga „Head Read“ sünnib programm kirjandushuvilistele. Laupäevaõhtune kultuuriprogramm sisaldab muuhulgas kontserte klassikalise muusika austajaile. Arhiivisaadetest kombineeritud teemaõhtutega tähistame silmapaistvate loovisikute juubeleid ja sünniaastapäevi. ETV2 toetab kodumaist filmifestivali „PÖFF“, jätkates festivali „PÖFF “ paremaid filme. Teeme koostööd festivalidega DocPoint Tallinn, Matsalu Loodusfilmide Festival, Iberofest, Pärnu Filmifestival. Eesti pärimuskultuuri aasta olulisim sündmus auhinnagala „Etnokulbid“ jõuab ETV2 kaudu kodudesse oktoobris. Vaataja ette jõuavad madalaeelarvelised “4x4 T ” V -Eesti vanadest filmilintidest valmib mälestusi „8 L “ O - ja mängufilmide paremik. Maailmapilti avardavad filmid on koondatud teemasündmusteks: frankofoonia kuu, Põhjamaade filmikuu, keskkonnakuu, inimõiguste kuu, toidufilmide kuu ja moekunsti kuu. Lisaks jõuab ETV2 programmi ka spordiülekandeid, sh jalgpalli EM. ETV+ ETV+ eesmärk on pakkuda vene keelt mõistvale kogukonnale Eestis, aga tõlgete kaudu ka eestlastele ja digitaalmeedia vahendusel Eesti elust huvitatud välismaalastele, tasakaalustatud päevakajalist infot ja analüüsi Eesti ja maailma olulistest teemadest, aga ka spordiülekandeid ja kvaliteetset hankeprogrammi. Aasta peamine eesmärk on kasvatada televaatamisaja osakaalu. Esilinastame ETV+ tellimusel „V “ dame Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevaks doksarja „B “ oome ekraanile uue tervislikku elustiili propageeriva saatesarja. Päevakajasaadetest jätkub sotsiaalteemade arutelusaade „Oma tõde“, kakskeelne debatisaade „Kes keda?“, „Nädala intervjuu“ ning Narva stuudio otsesaade „Rahvale tähtis“. Uurivat teleajakirjandust pakub „Insight“ arbijateemasid käsitleb „Peegel“. Jätkuvad 2020. aasta edukad formaadid – „M ?K ?M ?“ „ c L “ A S ž „ “ s „S “ venekeelseid „ “ Plaanis on hankesisu ristkasutamine ETV, ETV2 ja Jupiteriga ning koostöö eriprojektide tootmisel („Jõulutunnel“, „Eesti laul“, „Eurovisioon“, Vabariigi aastapäev jt). Kättesaadav ajast, kohast ja seadmest sõltumatult Selleks, et jõuda võimalikult erinevate auditooriumirühmadeni, peab ERR-i sisu olema kasutajasõbralikult kättesaadav nii Eestis kui ka välismaal. Selle eesmärgi täitmiseks on jätkab ERR oma interneti kaudu levivate väljundite arendamist. Olulisemad neist on uudisteportaal kolmes keeles koos selle kõrval toimetavate teemaportaalidega ning voogedastuskeskkond Jupiter. Selle kasutajatele nähtava väljundi taga on arendus- ja IT-meeskonna pingeline töö, mis tehnoloogilise arengu ja kasutajate ootuste pideva muutumise tõttu kunagi ei lõpe. 7  EELARVE 2021 Jupiter Jupiter on 2020. aastal alustanud ERR-i voogedastusplatvorm, mille eesmärgid 2021. aastal jagunevad kaheks – sisulised ja tehnoloogilised. Tehnoloogilised eesmärgid on seotud võimalikult paljude inimesteni jõudmisega, kuid mõistagi on see võimalik ainult koos kvaliteetse ja mitmekesise audio- ning videoprogrammiga. Suurim sisuline eesmärk on jõuda vähemalt kahe originaaldraamasarja tootmise ettevalmistamiseni, mille esilinastused toimuksid Jupiteris ja oleksid vaadatavad ka ERR-i teleprogrammides. Samuti tellib Jupiter vähemalt ühe originaalse kuuldemängu, mis lisab tugevust audiolehekülgedele. Jupiteri menüüs on kindel koht Eesti kultuuri ja keelt väärtustavatel eriprogrammidel. Samuti panustab Jupiter originaalsele hankeprogrammile ning eesmärk on „esimesena Jupiteris“ märksõna all hankida võimalikult palju värsket, kvaliteetset ja mitmekesist hankeprogrammi. Oluline on nooremale ja teadlikule sarja/filmi- sõbrale pakkuda võimalikult kiiresti maailmas populaarset sisu, sest see sihtgrupp soovib kvaliteetsarjad ära vaadata lühikese aja jooksul pärast nende väljatulekut, lineaarkanalites on võimalik sarju näidata ka suurema ajanihkega, vaadatavuses kaotamata. Tehnoloogilistest eesmärkidest on kriitiline luua äpid kõigile enimkasutatavatele nutiteleritele. Koostöös telekommunikatsiooniettevõtetega soovime teha Jupiteri äpi kättesaadavaks nimetatud teenusepakkujate peamenüüs. Vaatamiseelistuste ja sisu tarbimismustrite analüüs loob võimalused soovitusmootori arendamiseks ning tekib oluline sisend hankesisu ja omatoodangu edukuse hindamiseks sihtrühmade lõikes. Loome võimaluse edastada Jupiteris lisakanaleid, et pakkuda võimalust sündmuste või ka mõne ülekande juures lisanduva rakursi edastamiseks, mis meie lineaarkanalitele ei mahu – on see siis „Eesti laulu“ lavatagune ülekanne või jalgpalli EM-i neljas samal ajal toimuv ülekanne. Algupärase audio- ja videosisu loomine ja säilitamine ERR-i üks eesmärk on luua püsiväärtusega kultuuri- ja meelelahutussaateid. Seda eesmärki aitavad täita elamussaadete toimetus, Raadioteater, Klassikaraadio oma paljude kontserdiülekannetega. Kuigi kodumaise teledraama loomine on väga kulukas tegevus, tahame ka sel aastal tuua vaatajateni vähemalt ühe uue draamasarja. Aegade jooksul on ERR-i arhiividesse salvestatud väga oluline osa Eesti kultuuripärandist. Selleks et arhiivisisu jätkuvalt säiliks ja oleks ka mugavalt kasutatav, tuleb analoogkandjatel olevat sisu digiteerida, kirjeldada ja restaureerida. Raadioteater Raadioteater toob juba tuttavate saatevormide, kuuldemängude ja järjejuttude kõrvale uusi. P „ “ toimuvat. Algab sari „Sõna on laval“, mille eesmärk on jäädvustada olulisi hetki tänasest sõnateatrist, esmajoones algupäranditest, aga ka nüüdisdramaturgiast, millest jõuavad kuulajateni valitud aktuaalsed dialoogid ja monoloogid tuntud näitlejate esituses. Tähistamaks Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 3 V „T “ f kuulajateni valik viimase 30 aasta jooksul ilmunud kõnekamatest eesti kirjanike raamatutest. Nüüdisaegse luuleloomingu valiku „L “ ätkame nooremale kuulajale suunatud uue materjali salvestamist, valmib kuuldemänguline järjelugu lastele „K “ „Õ “ „L “ Arhiivid Arhiivid on koduks sisule, mida rahvusringhäälingus on toodetud juba pea 95 aasta vältel. Selleks aga, et see sisu oleks kasutatav, otsitav ning säiliv, jätkub veel aastateks pingelist tööd digiteerimisel, restaureerimisel ja kirjeldamisel. 8  EELARVE 2021 Filmiarhiivis käivitub projekti „K 8- 3“ „ T f “ lle tulemusena saavad uue elu 35mm filmirullidel olevad kaadrid, jätkame 16mm filmide digiteerimist, kirjeldamist ja restaureerimist eetri jaoks. Fotoarhiivis jätkame vanade fotonegatiivide massdigiteerimist, samal ajal arhiveerime ja kirjeldame ka uued sündivad digifotod. Heliarhiivis digiteerime ja restaureerime muusikasalvestisi ja sõnasaateid ning restaureerime filmiarhiivis digiteeritud ja restaureeritud filmide heli. Juurutame koostöös Haridusministeeriumiga uut häältuvastustehnoloogiat, et tuvastada vanu raadiosaateid. Videoarhiivis jätkame spordiarhiivi digiteerimist. Korrastame massdigiteerimisest tulnud faile ja varustame need vajalike andmetega. Restaureerime teatrietenduste salvestisi. Kirjeldame ja täiendame uudislugude andmeid. Dokumendiarhiivis jätkame Eesti Televisiooni ja Eesti Telefilmi toimikute ja kasutamata stsenaariumide korrastamist. Veebiarhiivis arhiiv.err.ee teeme üldsusele paremini kättesaadavaks enamuse juba digiteeritud audio- ja videomaterjalist ning fotodest. Digitaalse kultuuripärandi pikaajaliseks säilitamiseks hoiustame olulise osa ERR-i arhiivi koopiatest teises geograafilises asukohas. Tõhus ja inspireeriv organisatsioon ERR seab Eesti meediamaastiku kvaliteedistandardi ja peab selleks olema organisatsioonina nüüdisaegne ja arenev, tööandjana ihaldusväärne, kuid ka nõudlik. Organisatsioonikultuuri lahutamatud osad on ajakirjandusvabadus ja sellega kaasnev vastutus, arenguvõimaluste „ “ P minimaalse vajaliku bürokraatiaga, pakkuda tugifunktsioone efektiivselt, parandada töökeskkonda. 2021. aastal tuleb jätkuvalt rakendada kõiki ennetusmeetmeid covid19 pandeemia ohjeldamiseks. Tehnilistest arendustest jätkame IP-põhisele signaaliedastustehnoloogiale üleminekuga tele- ja raadiotootmises ning parandame tele- ja raadioprogrammide tootmise ja edastamise varustuskindlust. Tõstame küberturvalisust, viies teenused aasta lõpuks vastavusse infoturbe standarditega, ning tõstame regulaarsete koolitustega infoturbealast teadlikkust. Suveks valmib uus liikuv teleülekandejaam, mis asendab kaht seni käigusolevat jaama. See oluline verstapost tehnilises arengus nõuab ka tööprotsesside ümberkorraldamist, kuna samaaegsete ülekannete puhul tuleb senisest enam kasutada renditud tehnikat. Uus telekompleks Telekompleksi projekteerimistööd on jõuavad aasta esimeses pooles faasi, kus on võimalik taotleda ehitusluba ja kuulutada välja ehitustööde riigihange. Eelduseks on aga detailplaneeringu protsessi edukas ja kiire läbimine Tallinna linna ametites. Aasta lõpuks loodame ehitustöödega alustada. 9  EELARVE 2021 Eesti Rahvusringhäälingu 2021. a tekkepõhine eelarve osakondade lõikes TULUD 2021 2020* erinevus erinevus % * - võrdlusandmetena on Toetus riigieelarvest tegevuskulude katteks 34 290 778 34 590 778 -300 000 -1% kasutatud 2020. a. Eraldised riigieelarvest arendustegevusteks 8 017 349 2 017 349 6 000 000 297% algselt kinnitatud Vahendid KÜTS nõuete tagamiseks 2 378 829 1 283 449 1 095 380 85% eelarvet Struktuurifondide toetused 500 000 -500 000 Sihtotstarbelised eraldised ja annetused 2 126 671 1 238 446 888 225 72% Teenused ja tooted 1 228 725 1 399 744 -171 019 -12% Muud äritulud 12 000 10 680 1 320 12% Finantstulud 15 000 0 15 000 0% TULUD KOKKU 48 069 352 41 040 446 7 028 906 17% s.h s.h r.e eri- s.h r.e s.h r.e KULUD 2021 omatulude 2020* omatulude vahendite nevus vahendid vahendid arvel** arvel** erinevus % Programmid, toimetused ja arhiiv Programmi üldkulu & reserv 1 837 597 456 800 1 380 797 2 077 205 196 800 1 880 405 -499 608 -27% ETV ja saated 6 016 277 583 714 5 432 563 6 075 263 718 700 5 356 563 76 000 1% ETV2 ja saated 722 957 0 722 957 722 957 0 722 957 0 0% ETV+ ja saated 2 125 570 234 245 1 891 325 1 881 304 27 980 1 853 324 38 001 2% Päevakajaliste saadete toimetus 89 807 0 89 807 89 807 0 89 807 0 0% Elamussaadete toimetus 188 718 0 188 718 188 718 0 188 718 0 0% Programmiteenistus ja tõlkekulud 1 096 600 0 1 096 600 1 156 796 0 1 156 796 -60 196 -5% Vikerraadio 1 046 907 39 933 1 006 974 1 030 974 40 000 990 974 16 000 2% Raadio 2 512 481 1 800 510 681 506 081 5 400 500 681 10 000 2% Klassikaraadio 465 845 3 000 462 845 465 845 3 000 462 845 0 0% Raadio 4 920 252 29 000 891 252 904 253 29 000 875 253 16 000 2% Raadio Tallinn 29 899 0 29 899 29 951 0 29 951 -52 0% Uudiste- ja sporditoimetus 8 004 180 893 962 7 110 218 8 022 180 811 962 7 210 218 -100 000 -1% sh Sport 2 893 440 817 250 2 076 190 3 038 340 809 150 2 229 190 -153 000 -7% Jupiter 134 624 0 134 624 40 159 0 40 159 94 465 235% Hanketoimetus ja hankeprogramm 1 538 654 4 500 1 534 154 1 540 154 6 000 1 534 154 0 0% Arhiivid 667 078 9 000 658 078 667 078 9 000 658 078 0 0% Programmitootmise otsesed kulud kokku 25 397 446 2 255 954 23 141 491 25 398 723 1 847 842 23 550 881 -409 390 -2% Tootmine, tehnika ja hooned Tootmisteenistus 700 000 150 000 550 000 513 771 175 000 338 771 211 228 Väljastusosakond 832 099 37 110 794 989 825 869 37 110 788 759 6 230 1% IT osakond 587 432 0 587 432 548 818 0 548 818 38 614 7% Arendusosakond 264 980 0 264 980 378 850 0 378 850 -113 869 -30% Edastamiskulu 2 368 655 5 500 2 363 155 2 727 629 11 000 2 716 629 -353 475 -13% Tehnika üldkulud & arendusprojektid 5 292 880 264 662 5 028 218 4 494 457 0 4 494 457 533 761 12% Kinnisvara- ja transpordiosakond 2 429 404 202 178 2 227 226 2 540 846 237 830 2 303 016 -75 790 -3% Kinnisvara arendus ja remondifond 1 514 200 314 200 1 200 000 403 616 203 616 200 000 1 000 000 500% Tootmise, tehnika ja hoonekulud kokku 13 989 650 973 650 13 016 000 12 433 857 664 556 11 769 301 1 246 699 11% Üldosakonnad Turundus- ja müügiosakond 980 427 125 792 854 635 974 208 125 792 848 416 6 219 1% Õigus- ja teabehaldusosakond 318 470 0 318 470 299 519 0 299 519 18 952 6% Finantsteenistus 297 778 0 297 778 297 778 0 297 778 0 0% Koolitus- ja töötervishoiukulud 185 900 0 185 900 178 977 0 178 977 6 923 4% EBU koostöö 503 781 0 503 781 251 780 0 251 780 252 001 100% Üldkulud & reserv 537 360 27 000 510 360 477 169 10 680 466 488 43 872 9% Üldosakonnad kokku 2 823 717 152 792 2 670 925 2 479 429 136 472 2 342 957 327 968 14% Juhtimine ja kontroll Nõukogu 187 018 0 187 018 189 121 0 189 121 -2 103 -1% Juhatus 421 524 0 421 524 390 224 0 390 224 31 300 8% Siseaudiitor, nõunikud ja nõukoda 152 155 0 152 155 149 090 0 149 090 3 064 2% Juhtimis- ja kontrollfunktsioonid kokku 760 697 0 760 697 728 435 0 728 435 32 262 4% KULUD KOKKU 42 971 510 3 382 396 39 589 113 41 040 446 2 648 870 38 391 575 1 197 538 3% TULEM 5 097 843 0 ** - omatuludena on käsitletud kõiki tulusid, mis ei ole ERR-ile eraldatud otse riigieelarvest 10  EELARVE 2021 Investeeringute ja arenduskulude 2021. a koondeelarve INVESTEERINGUTE RAHASTAMISE ALLIKAD 2021 2020 erinevus Amortisatsioon 3 076 660 2 776 660 300 000 Eraldised riigieelarvest investeeringuteks 8 017 349 2 017 349 6 000 000 Laenud 3 400 000 0 3 400 000 Maa müügivahendite kasutamine 900 000 960 000 -60 000 Europrojektid 0 500 000 -500 000 KÜTS lisarahastus 1 442 829 533 449 909 380 Investeeringute rahastamise allikad kokku 16 836 838 6 787 458 10 049 380 INVESTEERIMISVAHENDITE KASUTAMINE 2021 2020 erinevus Laenude tagasimaksed 2 000 000 821 429 1 178 571 Põhivarainvesteeringud 9 901 265 2 734 015 7 167 250 Investeeringutega seotud kulud, s.h käibemaks 2 135 836 976 783 1 159 053 Kokku 14 037 101 4 532 227 9 504 874 s.h ARENDUSVALDKONNAD 2021 kulud 2020 erinevus Uudistetehnika investeeringud 115 000 65 000 57 540 57 460 Tootmistehnika investeeringud 580 800 137 569 520 032 60 768 Väljastustehnika investeeringud 157 200 51 716 167 000 -9 800 IT tehnoloogia investeeringud 332 800 87 439 145 000 187 800 Võrgumeedia arendus 375 875 27 020 435 000 -59 125 Kinnisvara investeeringud 100 000 50 000 60 000 40 000 Investeeringute reserv 232 597 38 766 332 777 -100 180 Ülekandejaam laenust 1 800 000 300 000 0 1 800 000 Telekompleksi projekteerimine 900 000 150 000 960 000 -60 000 Telekompleksi ehitamine 6 000 000 1 000 000 0 6 000 000 Europrojektid 500 000 -500 000 KÜTS investeeringud 1 442 829 228 326 533 449 909 380 Uued investeeringud kokku 12 037 101 2 135 836 3 710 798 8 326 303 Raadiomaja laenu tagasimaksed 123 077 300 000 -176 923 11  EELARVE 2021 Eesti Rahvusringhäälingu 2020. a eelarve lisad Lisa 1. Tekkepõhine kulueelarve artikligruppide lõikes prognoos* Tööjõu- ja töövõtukulud 21 875 835 sh koosseisuline töötasu 12 526 335 puhkusetasud 1 377 517 mittekoosseisuline töötasu 1 439 843 tööandja maksukohustused 5 203 875 töövõtukulud arvetega 1 288 265 Transpordikulu 404 112 Lähetuskulu 362 141 Sidekulu 87 990 Edastamiskulu 2 351 907 Kaubad ja materjalid 397 167 Tootmis-tehnilised teenused 1 909 834 Informatsiooni ost 197 242 Hanke- ja litsentsikulu 3 576 580 Autoritasud 1 324 781 Uuringu- ja turunduskulu 217 263 Liikmemaksud 435 352 Muude teenuste kulu 766 371 Riigimaksud kuluks 4 487 027 Hooneteenused 1 088 362 Väikevahendid 95 090 Amortisatsioon/Soetused 3 076 660 Ärikulud 264 994 Finantskulud 52 800 KULUD KOKKU 42 971 510 * Kulude jaotus artiklite lõikes on hinnanguline, kuna mitme eelarvepositsiooni puhul (investeeringutega seotud kulud, reservid, saated, mille projektieelarvet pole veel kinnitatud) on lähtutud eelmiste perioodide keskmisest jaotusest. Samuti tuleb arvestada, et üksuste ja projektide sees jälgitakse eelkõige eelarve üldist tasakaalu, mistõttu on reeglina aktsepteeritav ressursside kasutamine eelarves artiklite lõikes planeeritust erinevalt (eeldusel, et kulud on põhjendatud ja tulenevad üksusele seatud eesmärkide täitmisest). 12  EELARVE 2021 Lisa 2. Rahavoogude prognoos 2021-2025 2021 2022 2023 2024 2025 Riigieelarveline toetus 34 290 778 36 005 300 37 805 600 43 055 900 45 208 700 tegevuskuludeks Riigieelarveline toetus 8 017 349 16 417 349 3 617 349 2 017 349 2 017 349 investeeringuteks Vahendid KÜTS tagamiseks 2 378 829 1 000 000 800 000 1 000 000 1 000 000 Omatulud* 3 382 396 3 551 500 3 729 100 3 915 600 4 111 400 48 069 56 974 149 45 952 049 49 988 849 52 337 449 Sissetulekud kokku 352 Kulud 42 971 510 46 470 100 46 543 600 51 947 300 54 544 700 Ettemaksete ja varude -761 000 300 000 -300 000 300 000 -300 000 kasv/vähenemine Laenude tagasimaksed 2 000 000 800 000 800 000 800 000 800 000 Uued laenud/kapitalirendid -3 400 000 0 0 0 0 Amortisatsioon (miinus) -3 076 660 -3 230 500 -3 392 000 -3 561 600 -3 739 700 Põhivara soetused* 9 901 265 13 500 000 1 770 000 1 500 000 1 500 000 Väljaminekud kokku 47 635 114 57 839 600 45 421 600 50 985 700 52 805 000 Kassajääk aasta algul 4 200 000 4 634 238 3 768 787 4 299 236 3 302 385 Kassajääk aasta lõpul 4 634 238 3 768 787 4 299 236 3 302 385 2 834 834 * plaanis ei ole arvestatud tänase telekinnistu müügitulude ja selle arvel tehtavate soetustega, kuna nende toimumise aeg ei ole teada. 13  EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU ARENGUKAVA 2021–2024 Sisukord 3 ERR – koos kogu Eestiga ........................................................... Tagame ühtse ja kvaliteetse inforuumi ..................................... 6 Hoiame ja edendame eesti keelt ning kultuuri ........................ 7 Kaasame ja kõnetame kõiki ühiskonnagruppe ........................ 10 Jõuame võimalikult paljudeni olenemata ajast, kohast ja vastuvõtuseadmest ................................................... 12 Loome ja toodame algupärast audio- ja videosisu ................. 14 Pakume parimat töökohta professionaalile ............................. 16 ERRi rahastusmudeli areng ja uus telekompleks ..................... 18 ERR-i rahastusvajadused aastateks 2021-2014 ......................... 20 Planeeritud tegevused 2021. aastaks ........................................ 22 ERR-i programmid ....................................................................... 30 2  ERR koos kogu Eestiga MISSIOON Rahvusringhääling arendab, ühendab ja hoiab Eestit. Loome professionaalset ja loominguliselt vaba ajakirjandust. VISIOON Pakume kõige kvaliteetsemat, mõjukamat ja usaldusväärsemat eestikeelset ajakirjanduslikku sisu maailmas. Jõuame võimalikult paljudeni ja oleme auditooriumi esimene valik. Organisatsioonina oleme tõhus ja uuenduslik. VÄÄRTUSED Loome professionaalset ja mitmekülgset sisu. Oleme sõltumatud, usaldusväärsed ja uuenduslikud. Kõnetame ja ühendame Eesti ühiskonda. 3 EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU SEADUSEGA SÄTESTATUD EESMÄRKIDE täitmiseks loob ERR programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab teisi tegevusi, mis ükshaaval või kogumis: 1. toetavad eesti keele ja kultuuri arengut; 2. väärtustavad Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise tagatisi ning osutavad asjaoludele, mis võivad ohustada Eesti riigi ja eesti rahvuse püsimist; 3. aitavad kaasa Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule; 4. aitavad kaasa Eesti majandusliku heaolu ja konkurentsivõime kasvule; 5. aitavad kaasa demokraatliku riigikorralduse edendamisele; 6. selgitavad looduskeskkonna säästliku kasutamise ja jätkusuutliku arendamise vajadust; 7. väärtustavad perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit; 8. aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalsele jäädvustamisele; 9. tagavad igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise. 4  Lähtuvalt ERR-ile seadusega pandud ülesannetest, organisatsiooni üksuste ja ühiskondliku nõukoja ettepanekutest ning nende ümber toimunud aruteludest tõstame aastateks 2021-2024 esile järgnevad fookusvaldkonnad koos seonduvate tegevuste ning mõõdetavate eesmärkidega: 1. Tagame ühtse ja kvaliteetse inforuumi 2. Hoiame ja edendame eesti keelt ning kultuuri 3. Kaasame ja kõnetame kõiki ühiskonnagruppe 4. Jõuame võimalikult paljudeni olenemata ajast, kohast ja vastuvõtuseadmest 5. Loome ja toodame algupärast audio- ja videosisu 6. Pakume parimat töökohta professionaalile 7. ERR-i rahastusmudeli areng ja uus telekompleks 5  1 Tagame ühtse ja kvaliteetse inforuumi Killustuvas ning polariseeruvas ühiskon- nas vajab inimene otsuste tegemiseks ja vabaks eneseteostuseks kvaliteetset ja usal- dusväärset infot. Kestlikult pakub seda Eesti meediaväljal vaid ERR. Suurendame ühiskonna sidusust ja aitame kaasa sellele, et iga Eesti elanik tunneks seotust Eesti riigi ja rahvaga, olenemata tema “Avalik-õiguslik elukohast või sotsiaalmajanduslikust taustast. ERR vorm ongi on helis, pildis ja sõnas kohal kogu Eestis, samuti ERR-ile selleks Euroopas ning maailmas laiemalt. antud, et seista päevapoliitikast Tegevused: kõrgemal.” Uudised on iga ajakirjandusorganisatsiooni kese ja (Sten Luiga) seetõttu on oluline tugevdada just uudistetoimetust ning tagada ajakirjandusliku sisu mitmekesisus. ERR-i kui info vahendaja ning maailma mõtestaja roll sõltub professio- naalsetest ajakirjanikest, sh korrespondentidest Eestis ja välis- maal. Eestit kattev püsiv korrespondentide võrgustik on praegu ole- mas vaid ERR-il. Peame oluliseks hoida olemasolevaid korrespondente ja tugevdada nende tehnilist võimekust. Organisatsiooniliselt peame sil- mas, et mistahes paik Eestis on ERR-i jaoks oluline ja väärtuslik. Sisu mitmekesisusse panustab ka Euroopas ja maailmas toimuva kajastami- ne, millesse annavad olulise panuse ERR-i püsivad väliskorrespondendid. 2021. aastal toimuvad kohalike volikogude ja presidendi valimised. Ajakirjan- duse ülesanne on pakkuda usaldusväärset inforuumi ning tasakaalustatud ja mitmekesist kajastust nii valimiste eel, ajal kui ka järel. Analüüsime pidevalt ERR-i programmide sisu ning toetame oma ajakirjanik- ke professionaalses arengus. Sõnavabadust silmas pidades tagab ERR oma ajakirjanikele turvalised töötingimused ning tugisüsteemi isiklike rünnakute korral. 6 Mõõdetavad eesmärgid: • Avalikkus eelistab uudiste, kultuuri- ja spordisündmuste jälgimiseks ERR-i. Institutsioonide usaldusväärsuse uuringu kohaselt usaldab ERR-i vähemalt kolmveerand Eesti elanikest. • Ebatäpse ja väärinfo vahendamist ei esine või esineb harva. Kvali- teeti ja tasakaalustatust seirab järjepidevalt ajakirjanduseetika nõunik, kes juhib tähelepanu võimalikele kitsaskohtadele. • Regulaarne seire näitab, et kohalike teemade kajastami- ne on proportsioonis ülejäänud teemakäsitlustega. Selle eest vastutab uudistetoimetus ning teeb järelvalvet ajakirjanduseetika nõunik. Hoiame ja 2 edendame eesti keelt ning kultuuri Üleilmastuvas meediaruumis on eesti keele- ja kultuuriruumi säilitamiseks väga oluline luua ja vahendada audiovisuaalsisu ning teha seda ilusas eesti keeles. Siin on ERR Eesti tähtsaim kultuurimeedia. Vahendame oma program- mides parimat osa Eesti ja maailma kultuurist, mõtes- tame erinevaid kultuurivaldkondade teemasid ja osaleme kultuuripoliitika aruteludes. Jäädvustame ja tutvustame Eesti loovisikute ja kollektiivide loomingut ning muudame tähtsamad kultuurisündmused otseülekannete ja salvestuste kaudu kättesaada- vaks kogu maailmas. Igapäevaselt on ERR-i kanalites eetris kultuuriuu- diseid ja kultuuri käsitlevad saated. Kultuuriteemade mõtestatud vahen- damine panustab tervikuna kultuuriharidusse. Ühtekuuluvustunnet pakuvad suursündmuste ülekanded ning salvestused raadios ja televisioonis. 7 „Meil ei pruugi olla Tegevused: ühine arvamus, aga ka oma eriarvamuse kaudu Eesmärkide saavutamiseks toome erine- võime olla ühendatud.“ vates ERR-i programmides oleva kultuuri- (Rein Veidemann) sisu süstemaatiliselt esile ja võimendame selle jõudmist võimalikult suure publikuni. Selleks uuendame oma töökorraldust ja loome plat- vormide- ja programmideülesed teemavertikaalid, sh kultuurivertikaali (vt 6. eesmärk). Kultuuritoimetuste koostöö tagab kvaliteetse sisu jõudmise auditooriumini kõigil platvormidel. Seatud ülesannete täitmine eeldab piisavalt vahendeid ning nende asjatundlikku kasutamist. ERR-i aja- kirjanikud on eeskujud eesti keele hea kasutamise poolest, kuid see vajab pidevat tuge ja koolitust keelenõustajatelt, kes jälgivad ajakirjanike keelekasutust kõnes ja kirjas. Mõõdetavad eesmärgid: • Avalikkus eelistab kultuuriteemade ja -sündmuste jälgimiseks ERR-i kanaleid. • Eesti kultuuri seisukohalt olulisemad kultuurisündmused on jäädvustatud. Sündmuste valiku, esitamise ja jäädvustamise vormi üle otsustab ERR-i juhatus koos peatoimetajatega. • ERR-ile on tagatud piisavad vahendid, et pakkuda Eesti publikule nii omatoodangut kui ka ilusas eesti keeles hankesisu. • Eesti keele ja kultuuri hoidmise ning edendamise osas annavad ERR-ile positiivse hinnangu eksperdid. 8 9  3 Kaasame ja kõnetame kõiki ühiskonna- gruppe ERR-i jaoks on oluline kõneta- da kõiki ühiskonnagruppe. Just sisuline mitmekesisus ja meediavor- mide paljusus tagavad info- ja kultuuri- sisu jõudmise võimalikult paljude erineva- te ühiskonnaliikmeteni. Oluline on suurendada venekeelse auditooriu- “ERR-il on mi usaldust ERR-i vastu ning kasvatada regulaarselt võimalus panna ERR-i venekeelset sisu tarbiva auditooriumi hulka. noori suhestuma Migratsiooni tingimustes tuleb mõelda ka kultuu- Eesti ühiskonnaga riliselt ja keeleliselt mitmekesise taustaga Eesti ning panustada elanike peale. ERR pakub Eesti kohta käivat kvali- kodanikuks teetset ja usaldusväärset infot nii vene kui ka inglise kasvamisse.” keeles, mis toetab meie auditooriumi lõimumist Eesti (Kristi Liiva) ühiskonda. Noorte meediatarbimisharjumused on muutunud ja informat- siooni väärtus omandanud teistsuguse tähenduse. Seetõttu peame ümber mõtestama nii noortele suunatud sisu kui ka viisid, kuidas nen- deni jõuda. Arendame oma digiplatvorme (vt 4. eesmärk) ja programmilist sisu teadlikult noort põlvkonda silmas. Tegevustes peame silmas noortelt noortele põhimõtet ehk kasutame selle auditooriumiga koos loomise ning vahetu osalemise võimalusi. Oluline platvorm, mille kaudu lapsed ja noored ERR-i programmidega kokku puutuvad on Lasteekraan.ee, mis seetõttu va- jab erilist tähelepanu nii teemavertikaali (vt 6. eesmärk) arendamise kui ka tehnilist arengut silmas pidades. Tegevused: Lasteekraan.ee eesmärk on areneda tugevaks ja mitmekülgseks voogedas- tuskeskkonnaks, mis arvestab kasutajate tarbimisharjumusi ja tagasisidet. Kasvatame auditooriumi uudse audiovisuaalse sisu (nt lasteuudised) ja kaasavate tegevuste ning mängude kaudu. Samal põhimõttel loome ja vahendame sisu ka ERR-i raadio- ja teleprogrammides, mis koondub Lasteekraan.ee lehele. 10 Keskkond pakub õpetlikke ja mängulisi eestikeelseid tegevusi, et tagada eesti keele ja kultuuri hoidmine olenemata laste koduriigist. Venekeelse auditooriumi teadlikkust ja usaldust ERR-i suhtes on oluline suu- rendada. Võimendame ERR-i erinevate venekeelsete programmide sisu rist- meedia toel ja sidustame Raadio 4, telekanali ETV+ ja uudisteportaali rus. err.ee töövood. Soovime arendada venekeelsele auditooriumile suunatud digikeskkondi, milleks vajame lisavahendeid. Mõõdetavad eesmärgid: • Lasteekraan.ee kasvatab oma auditooriumi kahe aasta jooksul vähemalt kolmandiku jagu. • Raadio-ja teleprogrammid pakuvad mitmekülgset lastele ja noortele mõeldud sisu, mis leiab väljundi ka Lasteekraan.ee lehel. • ERR-i digiplatvormide arendustes on arvestatud laste ja noortega ning loodud personaliseerimisvõimalused eakohase sisu turvaliseks tarbimiseks. • Kasvatame venekeelse auditooriumi hulgas igapäevaselt ERR-i sisu tarbijate hulka. Venekeelse auditooriumi usaldus ERR-i vastu kasvab. 11  4 Jõuame võimalikult paljudeni olenemata ajast, kohast ja Meedia tarbimisharjumused vastuvõtu- mitmekesistuvad ning ühes selle- ga muutuvad ka meedia tehnilised, seadmest juriidilised ja sotsiaalsed aspektid. ERR suudab meediatrendide muutustega kaa- sas käia paindlikult ja arenevalt. Eesti mee- “Voogedastus diamaastikul defineerib just ERR neid muutusi on ERR-i uus ning on sageli esimene uuenduste katsetaja ja ka- programm, mis sutuselevõtja. vastab inimeste huvidele ja Selleks, et jõuda võimalikult erinevate vajadustele.” auditooriumirühmadeni, peab ERR-i sisu olema (Ilmar Raag) võimalikult kasutajasõbralikult kättesaadav nii Eestis kui ka välismaal. Üleilmsete meediavahendusplatvormi- de ja sotsiaalmeedia konkurentsi tingimustes vajame kesk- konda, mis aitaks esile tõsta Eesti algupärast, sh eestikeelset, meediasisu. Uue põlvkonna platvorm on oluline ka kultuurimälu seisukohalt, kuna pakub ühes värske loominguga ligipääsu ERR-i arhiivile ja kultuurilistelt olulistele suursündmustele. Meediavormide paljusus eeldab traditsioonilise meedia uues vormis kätte- saadavaks tegemist. Lineaarsed tele- ja raadiokanalid on tehnilist arengut arvestades stabiilse auditooriumiga, mistõttu saab ERR auditooriumit kasva- tada voogedastuse valdkonnas. Kui me ei lähe selle valdkonna tehnilise aren- guga kaasa, liigub Eesti auditoorium rahvusvaheliste vahendajate meedia- toodete juurde ning sellega kaotab kogu Eesti meediaturg. Võrdväärselt oluline on tagada nii sisuline kui ka tehniline mitmekesisus. Tegevused: ERR-i voogedastuskeskkond saab aastal 2021 olema Eesti meediamaastiku uuenduslikem, kuid vajab just siis sisulist ja kiiret edasiarendamist. Digikeskkondade arendamine ei saa tulla sisu ja teiste platvormide arvelt [vt 5. eesmärk]. Selleks, et luua kaasaegsetele keskkondadele sisu ning hoida seda tehniliselt toimivana on vaja praegusest suuremat baasrahastust. 12 Tehnilise arenduse oluline suurprojekt on ERR-i uus telekompleks, mille pro- jekteerimistööd valmivad aastal 2021. Hiljemalt 2021. aastaks peab valitsus tagama reaalse rahastuse selleks, et alustada ehitustegevusega (vt 7. ees- märk). Digikeskkondade arenguga käib kaasas pidev investeering infotehnoloogi- listesse arendustesse ja nende hooldusesse. Selleks, et pakkuda kaasaegset kasutajamugavust ning personaliseeritud lahendusi, peame arendama ana- lüütikat ja suurendama oma IT arendusvõimekust. Tehnilistest arendustest jätkame IP-põhisele signaaliedastustehnoloogiale üleminekuga tele- ja raadiotootmises. Parandame tele- ja raadioprogrammi- de tootmise ja edastamise varustuskindlust Selleks virtualiseerime tootmis- tehnoloogiat ja arendame kohalikul pilvetehnoloogial tuginevaid lahendusi. Katsetame laiatarbetehnoloogia standarditele toetuvaid tootmislahendusi, et parandada kasutajamugavust ja vähendada tehnilisest toest sõltumist. Digitaalse kultuuripärandi pikaajaliseks säilitamiseks hoiustame osa ERR-i arhiivist teises geograafilises lokatsioonis. Tõstame küberturvalisust viies teenused järk-järgult vastavusse infoturbe standardiga. Tõstame infoturbe- alast teadlikkust püsivate koolitustega. Mõõdetavad eesmärgid: • ERR-i sisu on mugavalt ja operatiivselt kättesaadav enamlevinud tehnoloogilistel platvormidel. • ERR-iga on lähiaastate perspektiivis nädalas kontaktis vähemalt 1,5 miljonit eesti, vene või inglise keelt kõnelevat inimest Eestis ja välismaal. • Tehnoloogiliste arendustega on paranenud tele- ja raadioprogrammide varustuskindlus, kasutajamugavus ning tehnilisest toest sõltumine. • Üle on mindud IP-põhisele signaaliedastustehnoloogiale ning saavutatud märkimisväärne edasiminek pilvetehnoloogia rakendamisel tootmisprotsessides. 13 5 Loome ja toodame algupärast audio- ja videosisu Üleilmsed meediavahendusplat- vormid pakuvad üha enam sarju ja fil- me, kuid kultuuriliselt ja keeleliselt ühen- davaid draamasarju ning filme saavad Eesti auditooriumile pakkuda üksnes kodumaised tootjad. Siin on ERR-il oluline roll kogu meedia- süsteemis. Oluline on otsida võimalusi kaastootmi- seks kohalike produktsioonifirmade ja filmitootjatega, telekommunikatsioonifirmadega ning teha piiriülest koos- tööd teletootjatega välisriikides. Arvestades taskusaadete (podcastide) üldist populaarsuse kasvu maailmas, panustame raadiosaadete arendusse, loome ja salvesta- me kõrge taseme ning mitmekülgse sisuga raadio- ja taskusaateid ning vahendame rahvusvahelises koostöös kontserdiülekandeid. Tegevused: Teeme sarjade tootmise või kaastootmise osas strateegilisi valikuid, et lisaks kohalikule auditooriumile kõnetaks need ka publikut mujal riikides. See an- nab võimaluse viia Eesti teletoodang laiema auditooriumini. Loome kvaliteetset raadiosisu erinevatele kuulajagruppidele ja salvestame Eesti algupärandit, sh lavastuslikku sisu (nt Õhtujutud, Raadioteater, Öö- ülikool ja Laste ööülikool). Rahvusvahelises koostöös pakume kodu- ja välis- maisele publikule kvaliteetseid raadio kontserdiülekandeid koostöös Euroo- pa Ringhäälingute Liiduga (EBU). On oluline, et Eesti filmid, mis saavad tootmisraha Eesti riigilt, jõuaksid vaba- levis vaatamiseks ka ERR-i. Seda saab tagada seaduse muutmise või lisaraha leidmisega, et ERR saaks olla pakkumises konkurentsivõimeline. 14  “Vajadus luua televisiooni kui Eestikeelsete draamasarja- reitingutepõhise võistlusareeni vaate de tootmine ja näitamine on kõrvale ka kõigi eestikeelsete oluline ühiskonna sidustamise telejaamade, teletootjate ja ja kultuuriloome seisukohalt. Ori- telekomide poolt loodava ginaaltoodangu ja kvaliteetsarjade kultuuriruumi ühisvaateline loomiseks ei ole Eesti meediamaastikul käsitlus on meie oma piisavalt raha. Üks lahendus oleks eraldada televisiooni jätku- sihtotstarbelist lisaraha ERR-i baasrahastusse. suutlikkuse küsimus.” (Hagi Šein) ERR soovib Eesti filmipoliitika arengus kaasa rääkida, nagu seda teevad enamik avaõiguslikest telejaamadest Euroopas. Meie eeskujud on Põhjamaad, kus avaõigusli- kud telejaamad on arvestatavad kaastootjad ja kaasfinantsee- rijad nii filmidele kui ka sarjadele. Mõõdetavad eesmärgid: • ERR osaleb igal aastal vähemalt ühe uue draamasarja tootmises ja vaatajateni toomises. • ERR-il on rahaline võimekus osta näitamisõigusi Eestis toodetud filmidele ja sarjadele. • ERR-il on piisavalt va- hendeid, et arenda- da uusi žanre ja formaate. 15  6 Pakume parimat töökohta professionaalile ERR seab Eesti meediamaasti- ku kvaliteedistandardi ja peaks selleks olema organisatsioonina kaasaegne ja arenev, tööandjana ihal- dusväärne, kuid ka nõudlik. ERR-i sisu- “ERR on lise, tehnilise ja administratiivse kvaliteedi organisatsioonina tagavad oma ala parimad professionaalid. Pa- tugev, see paistab rima töökeskkonna loomine nõuab pidevat orga- välja ja suurendab nisatsioonikultuuri analüüsimist, töökeskkonna ja organisatsiooni -korralduse ülevaatamist ning vastavalt vaja- usaldusväärsust. Kõige dustele muutmist. alus on hea, tugev ja Läbimõeldud ja jätkusuutlik töötajaskonna jä- mõjukas ajakirjandus.” relkasv on oluline nii ERR-i kui ka kogu Eesti mee- (Merit Kopli) diamaastiku jaoks. Nii ajakirjanike kui ka tehniliste töötajate järelkasvu pärast tunneb ERR üha kasvavat muret. Seepärast seame eesmärgi mõtelda süstemaatili- selt järelkasvu väljaõpetamisele. Vähem oluline pole noorte väljaõpetatud professionaalide väärtustamine ning neile organi- satsioonisiseste arenguvõimaluste pakkumine. Nii ERR-i kui ka töötaja isikliku arengu seisukohalt tuleb töötajatele leida viise õppimiseks toimetuste vahel liikudes. Inimkapitali panustamine eel- dab raha, et pakkuda konkurentsivõimelist palka ning erinevaid motivatsioo- nipaketi hüvesid. Tegevused: ERR arendab koostööd toimetuste vahel, et luua platvormide-üleseid lahen- dusi. Seniste parimate praktikate analüüsi tulemusena on kavas arendada välja platvormide- ja toimetuste-ülesed teemavertikaalid, mis arvestavad olemasolevate toimetustega. Taoliste tööprotsesside väljatöötamine on pi- kaajaline ja sellega tuleb aegsasti alustada, et teemavertikaalid saaksid käi- vituda uude telemajja kolimisel. Tervikuna aitab teemavertikaalide loomine kaasa ladusamale koostööle toimetuste vahel ning pakub ajakirjanikele võimalust töötada erinevates toimetustes ja eri platvormidel. 16 Mõõdetavad eesmärgid: • Analüüsime tööprotsesse ja kasutame saadud infot uute teemavertikaa- lide põhiste töövoogude arendamiseks. Selle protsessi eest vastutavad toimetuste juhid ning seda seirab siseaudiitor. • ERR organisatsioonina tagab ajakirjanikele ja tehnilistele töötaja- tele võimalused kvaliteetse ajakirjanduse loomiseks ja vahen- damiseks avalikkusele; see on mõõdetav töötajate taga- sisideküsitluste ning majaväliste ekspertide analüüside kaudu. • Toetame järelkasvu leidmist, arendamist ja moti- veerimist läbimõeldud talendi- ja arenguprog- rammide kaudu. 17 7 ERRi rahastusmudeli areng ja uus telekompleks Mitmekesine sisu ning professio- naalsed inimesed selle sisu loomiseks nõuavad vahendeid, sh raha. Riigikont- roll on juhtinud tähelepanu, et ERR-i senine rahastusmudel, kus märkimisväärne osa sisu tootmise rahast tuleb projektipõhiselt või lisa- taotlustena, ei ole jätkusuutlik ning seab ohtu ERR-i programmide kvaliteedi, stabiilsuse ja ajakirjandusliku sõltumatuse. Tänase rahastusmudeli jätkudes, mille puhul baasrahastus kas- vab vaid üksikute sihtotstarbeliste lisafinantseeringute võrra, jääb üldise kulubaasi kasvades järjest vähem vahendeid originaalsisu toot- miseks. Oma rolli jätkuvaks täitmiseks ühiskonnas vajab ERR rahastus- mudelit, mis tagaks ühiskonna üldise arenguga proportsionaalselt kasvava baasrahastuse. Tegevused: ERR-i sõltumatuse tagamiseks ja strateegiliste eesmärkide täitmiseks peab ERR-i baasrahastus suurenema vähemalt Euroopa Liidu keskmise tasemeni (0,18% SKTst) ja edaspidi kasvama proportsioonis ühiskonna majandusliku arenguga. Rahvusringhääling peab pakkuma sisukat tervikprogrammi, mitte pelgalt täitma erameedia katmata jäävaid teemasid. Eesti-suurusel väikeriigil on seda tarvis oma keele, kultuuri ja riigi hoidmiseks. Rahastamise tase peab olema seotud riigi majandusliku arengutasemega (näiteks protsendiga eelarvetuludest) ja olema suhtarvuna SKTsse pigem kõrgem suurema rahvaarvuga riikide võrreldavatest näitajatest. Ühtlasi tagaks see võimekuse investeerida piisaval määral tehnoloogilist kva- liteeti, toimepidevust ning turvalisust tagavatesse projektidesse. 18  “ERR on demokraatia kants, Eesti meediaruumi tasakaalu hoidja. ERR vajab sõltumatut ja stabiilset rahastusmudelit.” (Indrek Neivelt) Mõõdetavad eesmärgid: • ERR-i rahastus on vähemalt EBU liikmete rahastuse keskmisel tasemel (0,18% SKTst). • Tehnoloogia uuendamiseks ja töökorras hoidmiseks on igal aastal kasutada viis miljonit eurot praeguse kahe miljoni euro asemel. • Tagatud on uue telekompleksi tehnilise si- sustuse kasutusrendi maksed alates 2024. aastast 3,4 miljoni euro ulatuses aastas. 19 ERR-i rahastusvajadused aastateks 2021-2024 2020 2021 2022 2023 2024 Tegevuskuludeks 34 591 41 600 43 718 45 933 48 250 riigieelarvest Investeeringuteks 2 018 23 000 26 394 6 220 9 080 riigieelarvest sh tehnoloogia 2 018 5 000 5 230 5 470 5 720 sh telekompleks 18 000 21 164 750 3 360 Muud 3 022 2 000 2 100 2 205 2 315 sihtfinantseeringud Teenuste ja toodete 1 410 1 481 1 555 1 633 1 714 müük jt. omatulud Hoonete & maa 8 200 müügitulu RAHASTUS KOKKU 41 041 68 081 81 967 55 991 61 360 20  Tegevustoetus (tegelik, ilma investeeringuteta) Tegevustoetus – arengukava 2021-2024 60 Eelarveline põhitoetus (tegelik, koos investeeringutega) Toetus koos investeeringutega – arengukava 2021-2024 Tulud kokku (tegelik, koos omatuludega) 50 Telekompleksi rahastus ERR-iga seotud kulude osakaal riigieelarve kuludes ERR-i kogu eelarve osakaal SKP-st % 40 30 20 10 mln eurot 0 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 21 Lähtuvalt eel- sõnastatust planeerib ERR 2021. aastaks järgnevad tegevused: 1 Tagame ühtse ja kvaliteetse inforuumi SEOTUD KÕIK ERR-I PROGRAMMID. Tegevused: Mõõdetavad tulemused: • Uudiste- ja päevakajaliste saa- • Avalikkus eelistab uudiste, dete toimetus tagab stabiilselt kultuuri- ja spordisündmuste mitmekesise ning tasakaalusta- jälgimiseks ERR-i. tud kajastuse Eestis ja maailmas • Institutsioonide usaldusväärsuse toimuva kohta (sh tugevdame uuringu kohaselt usaldab ERR-i korrespondentide võrgustikku). vähemalt kolmveerand Eesti • Pakume 2021. aastal toimuvatest elanikest. valimistest mitmekesist kajastust, • Ebatäpse ja väärinfo vahenda- mis esindab erinevaid arvamusi mist ei esine või esineb harva. ja seisukohti. • Kvaliteeti ja tasakaalustatust sei- • Loome täiendava Euroopa kor- rab järjepidevalt ajakirjandusee- respondendi (rowing correspon- tika nõunik, kes juhib tähelepanu dent) koha. See korrespondent võimalikele kitsaskohtadele. reageerib operatiivselt sündmus- tele ning tegutseb välistoimeta- • Regulaarne seire näitab, et ko- jana Tallinnas. halike teemade kajastamine on proportsioonis ülejäänud teema- • Tagame ajakirjanikele töötingi- käsitlustega. mused professionaalseks ajakir- jandustööks. 22 2 Hoiame ja edendame eesti keelt ning kultuuri SEOTUD KÕIK ERR-I PROGRAMMID. Tegevused: Mõõdetavad tulemused: • Vahendame ja jäädvustame eesti • Avalikkus eelistab kultuuritee- kultuuri ja keele säilitamise ja made ja -sündmuste jälgimiseks arendamise seisukohalt olulisi ERR-i kanaleid. sündmusi. • Eesti kultuuri seisukohalt oluli- • Võimendame ERR-i pakutavat semad kultuurisündmused on kultuurisisu platvormideüleselt jäädvustatud. (sh nt platvormideülese kultuuri • ERR-ile on tagatud piisavad teemavertikaali loomine). vahendid, et pakkuda Eesti pub- • Oleme eesti keele kasutamisel likule nii omatoodangut kui ka eeskujuks kogu ühiskonnale ja ilusas eesti keeles hankesisu. tellime regulaarselt ekspert- • Eesti keele ja kultuuri hoidmise hinnanguid ERR-i ajakirjanike ning edendamise osas anna- keelekasutuse kohta. vad ERRile positiivse hinnangu eksperdid. 23 3 Kaasame ja kõnetame kõiki ühiskonnagruppe SEOTUD KÕIK ERR-I PROGRAMMID. Tegevused: Mõõdetavad tulemused: • Pakume mitmekesist meedia- • Lasteekraan.ee kasvatab oma ja ajakirjandussisu erinevatele auditooriumi kahe aasta jooksul ühiskonnagruppidele, millest vähemalt kolmandiku jagu. iseäranis oluliseks peame ve- • Raadio ja teleprogrammid nekeelse elanikkonna ja noorte pakuvad mitmekülgset lastele ja kõnetamist. noortele mõeldud sisu, mis leiab • Arendame platvormideülest väljundi ka Lasteekraan.ee lehel. koostööd ja digikeskkondi, mis • ERR-i digiplatvormide arendus- toetavad venekeelse sisu pare- tes on arvestatud laste ja noor- mat esitamist. tega ning loodud personalisee- • Arendame digikeskkondade rimisvõimalused eakohase sisu kasutajamugavust lähtuvalt turvaliseks tarbimiseks. tänapäevastest kriteeriumidest • Igapäevaselt ERR-i programme (sh personaliseeritus ja intuitiivne jälgiv venekeelne auditoorium kasutajakogemus). on kasvanud koos usalduse ja tuntuse tõusuga. 24 4 Jõuame võimalikult paljudeni olenemata ajast, kohast ja vastuvõtu-seadmest SEOTUD KÕIK ERR-I PROGRAMMID. Tegevused: Mõõdetavad tulemused: • Arendame nii sisult kui ka tehni- • ERR-i sisu on operatiivselt liselt edasi ERR-i voogedastus- kättesaadav enamlevinud keskkonda. tehnoloogilistel platvormidel. • Tagame ERR-i programmide sisu • ERR-iga on lähiaastate mugavalt ja kestlikult kättesaada- perspektiivis nädalas kontaktis vuse Eestis ja välismaal. vähemalt 1,5 miljonit eesti, vene või inglise keelt kõnelevat inimest Eestis ja välismaal. • Tehnoloogiliste arendustega on paranenud tele- ja raadio- programmide varustuskindlus, kasutajamugavus ning tehnilisest toest sõltumine. • Üle on mindud IP-põhisele signaaliedastustehnoloogiale ning saavutatud märkimisväärne edasiminek pilvetehnoloogia rakendamisel tootmis- protsessides. 25 5 Loome ja toodame algupärast audio- ja videosisu SEOTUD KÕIK ERR-I PROGRAMMID. Tegevused: Mõõdetavad tulemused: • Loome ja toodame eesti draama- • ERR osaleb igal aastal vähemalt sarju ja filme. ühe uue draamasarja tootmises ja vaatajateni toomises. • Katsetame ja arendame uusi žanre ja formaate päevakajalises • ERR-il on rahaline võimekus osta sisus ja publitsistikas. näitamisõigusi Eestis toodetud filmidele ja sarjadele. • Loome ja salvestame kõrge taseme ja mitmekülgse sisuga • Raadios lavastame ja salvestame raadio- ja taskusaateid, sh uusi kuuldemänge ja järjejutte salvestame ning vahendame ning ööülikooli loenguid vähe- eesti algupärandit. malt eelnevate aastatega samas mahus. • ERR-il on piisavalt vahendeid, et proovida ja arendada uusi žanre ning formaate. 26 6 Pakume parimat töökohta professionaalile SEOTUD KÕIK ERR-I ÜKSUSED. Tegevused: Mõõdetavad tulemused: • Arendame välja teemavertikaalid, • Platvormide- ja toimetusteva- loome ERRi teaduse teemaverti- heline koostöö on paranenud. kaali laiendusena ka venekeelse Hinnangu tulemusele annab osa. rahuoluküsimustik ja auditooriu- mi tagaside. • Loome järelkasvu toetamiseks talendiprogrammi, milles on • ERR on tööturul hinnatud kolm aastase tähtajaga tasus- tööandja, mida kinnitavad ka tatud praktikandikohta. Talen- uuringud. diprogramm toetab väljaõppe • ERR-i töötajad on tööga rahul, ning mentorlusega uute tööta- see on mõõdetav töötajate taga- jate professionaalset arengut. sisideküsitluste kaudu. Andekamatel talendiprogrammi läbinutel avaneb võimalus saada tähtajatu tööleping ERR-iga, mille tingimus on töötada teatud aeg ERR-is. Talendiprogramm eeldab raha väljaõppekuludeks. 27 7 ERRi rahastusmudeli areng ja uus telekompleks SEOTUD RIIGIKOGU, VALITSUS, ERR-I NÕUKOGU JA JUHATUS . Tegevused: Mõõdetavad tulemused: • ERR-i baasrahastus sisu toot- • ERR-i rahastus on vähemalt EBU miseks ja tehniliseks arenguks liikmete rahastuse keskmisel kasvab vähemalt EL-i keskmise tasemel (0,18% SKTst). tasemeni (0,18% SKT-st) ning la- • Sealhulgas on tehnoloogia hendatud on uue telekompleksi uuendamiseks ja töökorras finantseerimisküsimused. hoidmiseks igal aastal kasutada viis miljonit eurot praeguse kahe miljoni euro asemel. • Tagatud on uue telekompleksi ehituse finantseerimine ning tehnilise sisustuse kasutusrendi maksed alates 2024. aastast 3,4 miljoni euro ulatuses aastas. 28 29 ERR-i programmid ETV on Eesti elanikele kõige olulisem ja usaldusväärsem ETV telekanal, nn kogu rahva telekanal. ETV tõstatab ühiskond- likult olulisi teemasid ning teeb seda ajakirjanduslikult ja tehniliselt kõrgel tasemel. ETV-l on peaaegu ainsana Eestis võimekus toota suurprojekte ja eriprogramme, mis ühendavad väärtuspõhiselt erine- vaid ühiskonnagruppe. Olulised on sotsiaalteemad, ühiskonda ühendavad kultuurisündmused ning kvaliteetne meelelahutus. ETV2 pakub alternatiivina ETV-le perekeskset laste- ja ETV2 haridusprogrammi ning intrigeerivat kultuuri- ja meele- lahutussisu. ETV2 eesmärk on pakkuda mitmekülgset vaatamist ja mõtestatud kunstilisi elamusi, mis annavad vaatajale võimaluse oma maailmapilti rikastada – end harida ja ammutada inspiratsiooni. ETV+ on venekeelne telekanal, mis on eeskätt suunatud ETV+ venekeelsele kogukonnale Eestis, aga ka eestlastele ja digitaalmeedia vahendusel välismaalastele, kes on huvitatud Eesti elust. Kanali eesmärk on anda objektiivset ja tasakaalustatud päevakajalist infot ja analüüsi Eestis toimuva kohta, tagada erinevatele arvamustele ja seisukohtadele diskussiooniplatvorm, pakkuda kvaliteetset valikut maailma uudistest, spordisündmustest ning filmi-ja meele- lahutusprogrammist. Vikerraadio on usaldusväärne ja asjalik Eesti elu Vikerraadio peegeldaja ning kuulajale mõnus kaaslane. Laiale auditooriumile suunatud Eesti suurim raadioprog- ramm liidab ühiskonda, käsitleb ja mõtestab inimeste igapäevaelu ning ühis- konnas toimuvat meil ja maailmas ning pakub mitmekülgset kvaliteetmuu- sikat. Vikerraadio ühendab Eesti raadiokultuuri parimad traditsioonid ja professionaalse ajakirjanduse uute ideede ja tehniliste lahendustega. 30  Raadio 2 on uue muusika kvaliteedifilter, kuulajate Raadio 2 muusikalise silmaringi laiendaja ning maitse arendaja. See on Eesti kõige olulisem platvorm noorte ja andekate artistide arenguks. Kanalil on oluline roll peavoolust erinevate stiilide toetamisel. Klassikaraadio programm pakub Klassikaraadio kuulajatele kultuuriteemalisi sõnasaateid ja kvaliteetmuusikat. Suures mahus vahendatakse kontserdiülekannetes klassikalist muusikat, džässi ja etno- muusikat. EBU raames toimub koostöö teiste riikide raadiotega. Raadio Tallinn vastab nõudlikule muusika- Raadio Tallinn maitsele. Eesti džäss ja kvaliteetlevimuusika pakub rikkalikke meeleolusid kuulajatele pealinnas ja selle lähiümbruses ning internetis üle kogu maailma. Raadio 4 on professionaalseim ja usaldusväärseim Raadio 4 venekeelne ajakirjandusväljaanne Eestis. Lisaks traditsioonilisele ja mitmekesisele raadioprogrammile luuakse üha enam uuenduslikku ja originaalset sisu digitaalmeedia platvormidele. Raadioteater loob tänapäevase audioesteetika- Raadioteater ga teoseid ERRi raadioprogrammidele, salvestab Eesti näitlejate hääli ning tutvustab ja arendab algupärast dramaturgiat. Pea ainsana Eestis on raadioteatril professionaal- sed oskused auditiivsete teoste ja erakordse helipildi loomisel. Veebiväljaanne ERR.ee pakub Veebiväljaanne ERR.ee uudiseid ja publitsistikat ning arendab edasi teistes programmides olevat päevakajalist sisu. Teemaportaalid rikastavad uudis- meedia sisu arvamuse, kultuuri, teaduse ja kvaliteetse meelelahutusega. ERRi digitaalsed ERRi digitaalsed platvormid platvormid tähendavad nii järelvaatamise kesk- kondi, veebiväljaannet kui ka mobiilirakendusi. Programmide järel- vaatamiskeskkonnad annavad auditooriumile võimaluse tarbida tele- ja raadiosisu talle sobival ajal. Mobiilirakendused tagavad sisu kättesaadavuse sõltumata ajast, kohast ja seadmest. 31 32  Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMINE HALDUSLEPING nr 7-18/3876-1 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Eesti Rahvusringhääling (edaspidi ERR), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise halduslepingu (edaspidi leping). 1. Lepingu eesmärk 1.1. Leping on sõlmitud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse (edaspidi nimetatud ERHS) § 10 lõike 1 alusel. 1.2. Lepingu eesmärk on anda ERRile seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks riigieelarvelist toetust, sätestada toetuse eraldamise kord ning toetuse kasutamiseks poolte õigused ja kohustused. 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 2. Riigieelarvest vahendite eraldamine 2.1. Toetuse andja eraldab ERRile toetust perioodiks 01.01.2021 kuni 31.12.2021 summas 42 622 327 eurot, millest: 2.1.1. tegevustoetus on 34 290 778 eurot; 2.1.2. sihtotstarbeline remondifondi toetus 314 200 eurot; 2.1.3. sihtotstarbeline investeeringutotus telekompleksi ehituseks 6 000 000 eurot; 2.1.4. mittesihtotstarbeline investeeringutoetus ERRi hoonetesse ja tehnikasse on 2 017 349 eurot. 2.2. ERR peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale töötajale brutotöötasu 2021. aastal vähemalt 1300 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev, mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga. 2.3. Punktis 2.1.1. toodud tegevustoetust on suurendatud vahendite võrra, mis võimaldab ERR-l katta SF projektidega seotud hooldus- ja halduskulud. 2.4. Punktis 2.1.2. toodud remondifondi vahendid on ette nähtud järgmiste tööde teostamiseks: 2.4.1. Telemaja läänepoolse fassaadi betoonist aknakarniiside eemaldamine ning palede krohvimine 24 500 eurot; 2.4.2. Telemaja amortiseerunud kütte- ja veetorustike avariiline remont 32 000 eurot; 2.4.3. Telemaja tuletõkkeuste paigaldamine 32 700; 2.4.4. Telemaja stuudio laes olevate stuudio tõsteseadmete kapitaalremont 225 000 eurot. 2.5. Toetuse eraldatakse alljärgnevatel kuupäevadel ja summades: Väljamakse kuupäev Tegevustoetus, eur Investeeringud, eur Kokku, eur 2.5.1. 19.01.2021 2 880 978 517 349 3 398 327 2.5.2. 01.02.2021 2 884 000 2 884 000 2.5.3. 01.03.2021 2 884 000 2 884 000 2.5.4. 01.04.2021 2 884 000 500 000 3 384 000 2.5.5. 03.05.2021 2 884 000 2 884 000 2.5.6. 01.06.2021 3 384 000 3 384 000 2.5.7. 01.07.2021 2 884 000 500 000 3 384 000 2.5.8. 02.08.2021 2 384 000 2 384 000 2.5.9. 01.09.2021 2 884 000 2 884 000 2.5.10. 01.10.2021 2 884 000 500 000 3 384 000 2.5.11. 01.11.2021 2 884 000 2 884 000 2.5.12. 01.12.2021 2 884 000 6 000 000 8 884 000 KOKKU 34 604 978 8 017 349 42 622 327 1/3 Allkirjastatud digitaalselt 2.6. Juhul kui toetuse andja saab ERRi poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu punktis 2.7.1. nimetatud väljamakse kuupäeva, siis on toetuse andja õigus vastav väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 2.7. Punktis 2.1.3 nimetatud investeeringutoetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 2017/1084, artikli 53 tähenduses. 3. Toetuse kontroll 3.1. ERR esitab toetuse andjale auditeeritud ja nõukogu poolt heaks kiidetud majandusaasta aruande hiljemalt 30.04.2022. 3.2. ERR on kohustatud toetuse andja nõudel esitama toetuse andjale aruande punktis 2.1.2. sihtotstarbeliselt remondifondiks eraldatud toetuse kasutamise kohta. Toetuse andja teavitab ERRi aruande esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva. 3.3. Järelevalvet toetuse kasutamise üle teostatakse vastavalt ERHSile. 4. Poolte kohustused 4.1. ERR kohustub: 4.1.1. täitma lepingus ja lepingu lisades kokku lepitud kohustusi; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele; 4.1.3. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada ERRi kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma ERRi arvelduskontole. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus, järgides vajalikku hoolsust ning arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest koheselt teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui 3 kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 6.1. Leping jõustub kui mõlema poole esindajad on lepingu allkirjastanud ja toetuse andja on ERRi poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel, mis vormistatakse lepingu lisana. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.3. Kui lepingus sätestatud riigieelarvest eraldatava toetuse maht muutub lisaeelarvega või riigieelarve muutmisega siis vormistatakse vastavad muudatused lepingu lisana. 6.4. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.4.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.4.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline seisukord või sõjaseisukord; 6.4.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus; 6.4.4. esineb muu seaduses sätestatud alus. 6.5. Leping lõpeb: 6.5.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.5.2. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.5.3. muul lepingust või seadusest tuleneval alusel. 2/3 Allkirjastatud digitaalselt 7. Teated 7.1. Toetuse andja ja ERRi vahelised lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused (edaspidi teated), kaasa arvatud lepingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga ning ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi või kui lepingus on ette nähtud teisiti. 7.2. Pooled kohustuvad teineteist viivitamatult teavitama: 7.2.1. asjaoludest, mis takistavad neil lepingut täitmast; 7.2.2. lepingu muutmise vajalikkusest; 7.2.3. lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest. 8. Lõppsätted 8.1. Lepinguga seotud informatsiooni vahetamiseks määravad pooled kontaktisikud: 8.1.1. toetuse andja kontaktisik on Siim Rohtla, 628 2238, e-post [email protected]; 8.1.2. ERRi kontaktisik on Joel Sarv, 628 4108, e-post [email protected]. 8.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 8.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus kohtus. 8.4. Leping avalikustatakse toetuse andja ja ERRi veebilehel ühe nädala jooksul lepingu allkirjastamisest arvates. 9. Lepingu lisad 9.1. Lisa 1 – Eesti Rahvusringhäälingu arengukava 2021–2024 9.2. Lisa 2 – Eesti Rahvusringhäälingu eelarve 2021. aastaks Toetuse andja ERR Kultuuriministeerium Eesti Rahvusringhääling Registrikood: 70000941 Registrikood: 74002322 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: EE841010052037198004 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Erik Roose minister juhatuse esimees 3/3