Leping

ARENGUKAVA AASTATEKS 2019-2024 Tallinn 2018 EESSÕNA Rahvusooper Estonia on käesolevas arengukavas püstitanud eesmärke ja kavandanud tegevusi järgmistes väga olulistes valdkondades: organisatsioon ja töötajad, repertuaar, töötajate ja publiku järelkasv, külastatavus ja praeguse maja korrashoid ning säilitamine tulevastele põlvedele. Rahvusooperi eesmärgiks on olla hinnatuim tööandja Eesti kultuurimaastikul. Estonia peab suutma maksta professionaalidele väärilist palka. Estonia peab olema riiklikus kultuuripoliitikas prioriteet number üks. Kõrgetasemelise trupi tagamiseks tegeletakse pidevalt töötajate koolitamisega ja noorte lauljate, tantsijate, muusikute ning lavastajate sihipärase arendamisega. Oluline on sealjuures pidev koostöö EMTA ja Tallinna Balletikooliga. Tasemel ooperiteatri toimimiseks peab Estonia väga oluliseks mitmekülgset repertuaari, pakkudes kvaliteetset kultuurielamust erinevatele maitsetele ja sihtgruppidele. Teatri repertuaar kavandatakse uudse ja innovaatilisena ning see peaks saama suunanäitajaks Põhja- ja Baltimaades. Estonia panustab publiku järelkasvu juba kooli- ja huvihariduse tasemel. Ooperi- ja balletikülastused peaksid tulevikus olema lahutamatuks osaks kooliprogrammist. Tallinna südamesse kavandatavast Eesti esimesest ooperimajast peab saama tõeline multifunktsionaalne KULTUURI maja, mis pakub tegevuskeskkonda erinevatele žanritele, luues võimaluse saada Eestis osa maailmatasemel kultuurielamustest ja tuues uue väärtuse ümbritsevasse linnaruumi. Tänu uuele majale saab rahvusooperist Eesti kõige külastatavam kultuuriasutus ja olulise tähtsusega rahvusvaheline turismiobjekt. Uuel hoonel on kõik eeldused kujuneda Tallinna ja kogu Eesti kandvaks kultuurisümboliks. Enamgi veel, uue maja näol saab Eesti endale maailma kõige keskkonnasõbralikuma, passiivmaja põhimõtetel toimiva ooperimaja. Ooperi- ja balletiteatrile sobivates mõõtmetes lava, saali hea akustika, esmaklassilised prooviruumid ja kaasaegsed töötingimused toovad siia rahvusvaheliselt tunnustatud lavastajaid ja kollektiive. 2  1. MISSIOON Rahvusooper Estonia missioon on ooperi- ja balletižanrite arendamine, kõrgetasemeliste kultuurielamuste pakkumine värskel ja mõtestatud moel ning seeläbi muusikateatri traditsioonide säilitamine Eestis. 2. VISIOON Rahvusooper Estonia on hinnatuim tööandja Eesti kultuurimaastikul ning omades Põhja- ja Baltimaade üht kõrgetasemelisemat truppi, tegeleb noorte lauljate, tantsijate, muusikute ja lavastajate sihipärase arendamisega. Rahvusooper Estonia on riiklikus kultuuripoliitikas prioriteediks number üks ja Eesti kultuuri saadikuks maailmas. 3. VÄÄRTUSED • Unikaalsus. Rahvusooper on ainus oma seaduse alusel tegutsev teater Eestis. Rahvusooperi säilimine on tagatiseks Eesti muusikateatri ja rikkaliku muusikaajaloo säilimisele eestlaste meeltes. • Traditsioonide väärtustamine ja innovaatilisus. Rahvusooper on aja ja ühiskonna arengutega kaasaskäiv organisatsioon, mis oma eesmärkide saavutamiseks kasutab uusimaid tehnoloogiaid, säilitades samal ajal teatri tegevuse aluseks olnud traditsioonid. • Avatus ja paindlikkus. Rahvusooperis töötab kohanemis- ja õppimisvõimeline personal, kes suudab vastavalt väliskeskkonna muutumisest tingitud vajadustele ümber orienteeruda. • Professionaalsus ja usaldusväärsus. Rahvusooperi spetsialistide kompetentsist sõltub teatri usaldusväärus ja koostöövõimelisus, maine ning positsioon ühiskonnas. Tahame olla teatrikäitumise ja teatris käimise mõjutajad. 4. KAJASTUS TEISTES ARENGUKAVADES 4.1 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022 Kultuuriministeerium on oluliseks pidanud osta Eesti muusikute rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks igal aastal juurde tippkvaliteetseid instrumente, sealhulgas Estonia sümfooniaorkestrile. Koos teiste etendusasutustega leiab rahvusooper kajastamist ka üldisemalt etendustegevust puudutavas osas, mis näeb ette teatrikülastuste arvu püsimise tänasel tasemel, uuslavastuste hulga mõningase kokkutõmbumise ja laste- ning noorte-etenduste osakaalu püsimise tänasel viiendiku tasemel lavale toodud etendustest. Ka näeb strateegia ette, et Eesti kultuur on maailma aina nähtavam ning intensiivistub koostöö Läti, Leedu ja Soomega. Näeme, et rahvusooperil on igati võimalik vajalike vahendite olemasolul panustada nende eesmärkide saavutamisse. Ministeeriumil on kavas leida täiendavaid viise etendusasutuste tegevusetäiendavaks rahastamiseks ning jätkata senistega („Teater maal“, „Teater lasteaeda“ jm). Ministeerium leiab, et etendusasutuste tegevuskeskkond ja taristu vajavad pidevat ajakohastamist ning arendamist, mille tulemusena paraneb teatrite tehniline baas. 5. MUUDATUSED RAHVUSOOPERI SEADUSES PERIOODIL 2012-2018 2014. aastal muudeti Rahvusooperi seadust neljal korral. Rahvusooperile pandi kohustus koostada finantsplaan ning seadusesse lisati loominguliste töötajate töölepinguid puudutav regulatsioon. Seadusesse tehti ka tehnilised parandused: „riiklik järelevalve“ asendati sõnaga „haldusjärelevalve“ ning asendati ministrite nimetused. 2015. aastal vaadati põhjalikult üle rahvusooperi juhtimine. Uuendati rahvusooperi nõukogu puudutavad paragrahvid ning peadirektori valimist ja tasustamist puudutavad paragrahvid. 19.02.2014 RT I, 13.03.2014, 2: Rahvusooperi seaduses tehti järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 6 muudeti ja sõnastati järgmiselt: „6) kinnitab rahvusooperi finantsplaani, eelarve ja eelarve täitmise aruande;”; 3 2) paragrahvi 16 lõiked 4 ja 5 muudeti ning sõnastati järgmiselt: „(4) Rahvusooperi kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama rahvusooperi finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 esitatud nõuetele vastava rahvusooperi eelarve ja selle täitmise aruande kinnitab nõukogu.”; 3) seadust täiendati §-ga 161 järgmises sõnastuses: „§ 161. Rahvusooperi finantsplaan (1) Rahvusooper koostab igal aastal finantsplaani, mis on aluseks rahvusooperi eelarve koostamisel. (2) Finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuete kohaselt.”. 19.02.2014 RT I, 13.03.2014, 4 Rahvusooperi seaduse § 17 lõikes 3 asendati sõnad „Riiklikku järelevalvet” sõnaga „Haldusjärelevalvet”. 19.06.2014 RT I, 29.06.2014, 109 Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendati ministrite ametinimetused. 12.11. 2014 RT I, 20.11.2014, 3 Rahvusooperi seaduses tehti järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 tekst muudeti ja sõnastati järgmiselt: „Rahvusooperi loomingulistele töötajatele ja nendega sõlmitavatele töölepingutele kohaldatakse etendusasutuse seaduse § 7 ja 71.”; 2) seadust täiendati §-ga 22 järgmises sõnastuses: „§ 22. Loominguliste töötajate töölepingud Enne 2015. aasta 1. jaanuari rahvusooperi loominguliste töötajatega sõlmitud tähtajalistele töölepingutele kohaldatakse etendusasutuse seaduse § 231.”. 17.02.2015 RT I, 27.02.2015, 2 Rahvusooperi seaduses tehti järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 tekst muudeti ja sõnastati järgmiselt: ˮ(1) Nõukogu on rahvusooperi kõrgeim juhAmisorgan, kes koosneb üheteistkümnest liikmest. (2) Nõukogusse kuuluvad: 1) kolm Riigikogu nimetatud Riigikogu liiget Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul; 2) kaks kunstide edendamise valdkonna eest vastutava ministri nimetatud liiget; 3) üks hariduspoliitika kavandamise ja korraldamise valdkonna eest vastutava ministri nimetatud liige; 4) üks eelarvepoliitika kavandamise koordineerimise ja elluviimise valdkonna eest vastutava ministri nimetatud liige; 5) üks Eesti Muusikaakadeemia nõukogu nimetatud liige; 6) üks Eesti Teatriliidu juhatuse nimetatud liige; 7) üks Eesti Heliloojate Liidu juhatuse nimetatud liige; 8) üks Estonia Seltsi juhatuse nimetatud liige. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 6, 7 ja 8 nimetatud mittetulundusühingute lõppemisel nimetab nõukogu liikme nende õigusjärglane. Õigusjärglase puudumisel väheneb nõukogu liikmete arv. (4) Nõukogu liikme volituste tähtaeg on neli aastat. Nõukogu liikme volituste tähtaja lõppemisel jätkab nõukogu liige tegevust kuni tema asemele uue liikme nimetamiseni. Kui nelja kuu jooksul nõukogu liikme volituste tähtaja lõppemisest arvates ei ole tema asemele nimetatud uut liiget, loetakse senine nõukogu liige uueks tähtajaks nimetatuks. (5) Nõukogu liikme nimetaja võib enda nimetatud liikme põhjendatud juhul enne volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda. (6) Nõukogu liikme tagasikutsumisel, omal soovil tagasiastumisel või surma tõttu väljalangemisel nimetatakse tema asemele viivitamata uus nõukogu liige ajani, mis on jäänud asendatava nõukogu liikme volituste lõpuni.ˮ; 2) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 8 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮNõukogu esimehe ja aseesimehe valimiseni täidab nõukogu esimehe ülesandeid nõukogu vanim liige.ˮ; 4 4) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 14 tunnistati kehtetuks; 5) seadust täiendati §-dega 101 ja 102 järgmises sõnastuses: ˮ§ 101. Nõukogu tegevuskulud ja nõukogu liikmete tasustamine (1) Nõukogu tegevuskulud ja nõukogu liikmete tasu kaetakse rahvusooperi eelarvest. (2) Nõukogu liikmele makstakse tasu 0,5 kuutasu alammäära kuus ja nõukogu esimehele üks kuutasu alammäär kuus vastavalt koosolekutest osavõtule. § 102. Nõukogu liikme vastutus (1) Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma rahvusooperile lojaalselt ja nõukogu liikmele vajaliku hoolsusega. (2) Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud nõukogu liikmele vajaliku hoolsusega.ˮ; 6) paragrahvi 11 lõige 4 tunnistati kehtetuks; 7) seadust täiendati §-ga 111 järgmises sõnastuses: ˮ§ 111. Peadirektori ametikoha täitmine, lepingu sõlmimine ja lõpetamine ning tasustamine (1) Peadirektori ametikoha täitmise kord sätestatakse rahvusooperi põhikirjas. (2) Nõukogu esimees sõlmib peadirektoriga kuni viieks aastaks lepingu, milles määratakse kindlaks peadirektori õigused ja kohustused, temale makstava tasu suurus ning muud tegevuseks vajalikud tingimused. Lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. (3) Tasu suuruse määramisel peab peadirektorile tehtavate maksete kogusumma olema mõistlikus vastavuses peadirektori ülesannetega. (4) Peadirektorile võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Tasu suurus peab olema põhjendatud ega või majandusaasta jooksul kokku ületada peadirektori nelja kuu tasu. (5) Peadirektor kutsutakse tagasi, kui nõukogu on avaldanud oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega peadirektorile umbusaldust. (6) Nõukogu lõpetab peadirektoriga lepingu lepingutähtaja möödumisel, enne lepingutähtaja möödumist tema omal soovil või peadirektori tagasikutsumisel. (7) Peadirektorile võib nõukogu otsusel maksta lahkumishüvitist, kui peadirektor kutsutakse tagasi enne käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sõlmitud lepingu tähtaja lõppu. Hüvitise suurus kokku ei või ületada peadirektori kolme kuu tasu. Hüvitist ei maksta, kui peadirektor kutsutakse tagasi raske juhtimisvea ilmnemise tõttu või käesoleva seaduse või muu õigusakti nõuete rikkumise tõttu.ˮ; 8) paragrahvi 19 täiendati lõikega 4 järgmises sõnastuses: ˮ(4) Enne 2015. aasta 1. aprilli kinnitatud rahvusooperi nõukogu koosseisu volitused lõppevad 2015. aasta 31. märtsil, kuid selle liikmed jätkavad nõukogu liikmete ülesannete täitmist kuni nõukogu uute liikmete nimetamiseni.ˮ; 9) seadust täiendati §-dega 23 ja 24 järgmises sõnastuses: ˮ§ 23. Nõukogu liikmete tasumäärad Käesoleva seaduse § 101 lõikes 2 sätestatud nõukogu liikme tasumäärasid kohaldatakse nõukogu liikmetele, kes nimetatakse ametisse pärast 2015. aasta 31. märtsi. § 24. Peadirektori töölepingu kehtivus 2015. aasta 1. aprillil ametis oleva peadirektoriga sõlmitud tööleping kehtib kuni töölepingus sätestatud tähtaja saabumiseni või töölepingu ennetähtaegse lõpetamiseni.ˮ. Muudatused Rahvusooperi põhikirjas perioodil 2012 – 2018: 2018. aastal vaatas rahvusooperi nõukogu üle ja kaasajastas rahvusooperi põhikirja. Rahvusooperi põhikirja uus redaktsioon jõustus 15.02.2018. 5  6. HETKEOLUKORD 6.1 Põhiandmete ülevaade Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts „Estonia“. Seltsi algatusel ja baasil alustas 1906. aastal tegevust professionaalne Teater Estonia, mis 1913. aastal kolis vastvalminud teatrimajja Estonia puiesteel, kus asutakse ka praegu. Pärast draamatrupi likvideerimist 1949. aastal on Estonia muusikateater, pakkudes publikule nii klassikalisi kui ka kaasaegseid ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- ja lastelavastusi. Estonia teatril on aja jooksul olnud palju erinevaid nimetusi, kuid aastast 1998 kannab see nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina vastavalt Eesti Vabariigis 1997. aastal vastu võetud Rahvusooperi seadusele. Seaduse järgi on Rahvusooperi eesmärgiks edendada eesti rahvuslikku teatri- ja muusikakultuuri, propageerida ja tutvustada seda Eestis ja välismaal ning teha maailma muusika- ja teatrikultuuri saavutused kättesaadavaks Eestis. Vastavalt seadusele on rahvusooperi ülesanneteks: 1) ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol; 2) etenduste ja kontsertide kõrge kunstilise taseme tagamine; 3) eesti algupärase muusikateatri repertuaari sihipärane propageerimine, autoritelt uute teoste tellimine ja nende teoste kasutamine; 4) maailma muusika- ja teatrikultuuri väärtteoste ning kõrgetasemeliste külalisesinejate tutvustamine etenduste ja kontsertide kaudu; 5) oma etenduste ning lauljate, tantsijate ja muusikute tutvustamine välismaal; 6) Eestis koolituse saanud lauljate, tantsijate ja muusikute rakendamise tagamine, nendele täiendõppe võimaldamine; 7) tingimuste loomine rahvusooperi kunstilise kollektiivi loominguliseks arenguks; 8) oma etenduste ja kontsertide jäädvustamise korraldamine; 9) osalemine muusikateatrite rahvusvahelises koostöös. Rahvusooperi eelmine arengukava oli koostatud aastateks 2012-2018, järgnevas ülevaates vaadeldakse teatri olukorda aastal 2018. 6.2 Rahvusooper Estonia aastal 2018 22. juunil 2018 lõppenud 112. hooaeg oli rahvusooperile edukas. 2017/2018 toimunud 112. hooajal anti rekordiline hulk etendusi ja kontserte – kokku 440. Etendusi ja kontserte külastas 187 918 inimest (0,52% rohkem võrreldes 111. hooajaga) ja piletitulu teeniti 2 660 086 eurot (2,68% vähem võrreldes 111. hooajaga). Hooaja keskmine statsionaaris antud etenduste täituvus oli 83%. Kõige populaarsemad ooperid olid Gounod’ Faust (100%) ja Eesti algupärandid: Rasmus Puuri debüütooper „Pilvede värvid“ (100%) ning rahvusooperi ja Kanuti Gildi SAALi koostöös Eesti Vabariik 100 teatrisarja „Sajandi lugu“ raames valminud „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“ (95,5%). Ballettidest kogusid täissaalid Kocsaki „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“ (100%) ning Tšaikovski „Luikede järv“ (100%) ja „Pähklipureja“ (100%); operettidest/muusikalidest kogusid enim publikut Bocki „Viiuldaja katusel“ (100%) ja Vinteri „Pipi Pikksukk“(96,5%). Rahvusooper käib jätkuvalt külalisetendusi andmas paljudes kohtades üle Eesti: Pärnus, Tartus, Jõhvis, Paides ja Viljandis, aastal 2017. lisandus Haapsalu ja lisandub Rakvere. Tallinnas esineti lisaks teatrimajale ka Jaani kirikus ja Estonia kontserdisaalis. Teatri uuslavastuste tutvustamiseks toimub iga hooaja alguses teatrilaat, mis tänavu korraldati juba 16. korda. Kaugema kandi rahvas saab juba aastaid kahe nädala jooksul Estonia teatribussiga soodsalt Tallinnasse uuemaid lavastusi vaatama tulla. Narvast, Tartust, Viljandist ja Pärnust alustavad teatribussid võtavad rahvast peale 15 peatuskohast. 6 Eesti (aga ka Läti ja Leedu) juubeliaastal toimusid edukad lavavahetused Läti ja Leedu rahvusooperitega, samuti käidi Helsinki Musiikkitalos ja Peterburi Kammerooperis. Alanud 113. hooajal antakse nii lõppeval 2018. kui peagi algaval 2019. aastal jätkuvalt külalisetendusi paljudes paikades üle Eesti; välissõitudest toimuvad Eesti Rahvusballeti esinemised Glasgow’s ja nii rahvusooperi kui rahvusballeti külalisetendused Moskva Suures Teatris 2019. aasta algul. Käimas on läbirääkimised balletietenduste andmiseks ka Poolas Brnos aastal 2019. Estonia majas võõrustame sel hooajal mitmeid Eesti teatreid, aga ka Varssavi ja Peterburi kammeroopereid. Märkimisväärne on viimastel aastatel olnud töö laste ja noortega. Kavas on lavastusi ja haridusprojekte kõikidele vanusegruppidele ja aastas antakse kokku üle 100 lasteetenduse nii kodusaalides kui mujal Eestis. Ooperit ja balletti tutvustavates projektides osaleb nüüdseks igal aastal enam kui 13 000 last. Rahvusooperi noorteprojektidest osa saavate laste arv on viimase seitsme aastaga kolmekordistunud ja kasvab jätkuvalt. Kaasatud on lasteaialapsed ja kooliõpilased kõikidest Eesti regioonidest. Noorte artistide koolitamine on teema, mida Estonia peab väga oluliseks. Rahvusooper Estonia algatatud arutelu „Muusikateatrite järelkasv – kelle mure?“ 2016. aastal Paide arvamusfestivalil pälvis erakordselt suure tähelepanu. Koos Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli, Tallinna Muusikakeskkooli ja Tallinna Balletikooliga jõuti tõdemuseni, et parim tulemus saavutatakse tihedas koostöös, mis on ka edukalt käima läinud. Aina enam noori saab võimaluse areneda Estonia repetiitorite ja pianistide käe all ning reaalse töökogemuse professionaalses orkestris mängides või osaledes etendustes suurel laval. Nii mõnestki noorest lauljast on saanud tänaseks rahvusooperi koosseisuline solist ning muusikust orkestrant. Ka Tallinna Balletikooli lõpetajatest õpilastest on viimasel hooajal trupiga liitunud märkimisväärne arv noori tantsijaid. Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli orkester teeb kaasa kammerooperis „Kastanid tulest ehk Rahvusooperi poistekoori lood“ ja Otsa kooli lauluõpilased on osalenud Estonias erinevates projektides. Rahvusooperi orkestril on juba tavaks saanud arengu seisukohalt olulised kontsertettekanded ja sümfooniakontserdid. Rahvusooperi egiidi all tegutseb jätkuvalt edukalt maailmas unikaalne Rahvusooperi Poistekoor, kus laulab 240 poissi. 2017. aastal toodi Estonia kammersaalis lavale poistekoori jaoks kirjutatud kammerooper „Kastanid tulest ehk Rahvusooperi poistekoori lood“. Rahvusooperi sponsorite hulgas on pikaajalisemad kuldsponsor SEB pank, peasponsorid Lexus, Kalev, Amserv, G4S ja Liviko, äsja lisandusid Tallink ja Olympic Entertainment Group. Juba kaheksa aastat on välja antud SEB publikupreemiaid parimatele ooperisolistidele, spordiklubide kett MyFitness alustas 2018. aastal tantsuauhindade andmist Eesti Rahvusballeti artistidele. Eesti juubeliaasta oli rahvusooperi jaoks väga tegus: osalesime teatrite ühisprojektis „Sajandi lugu“, võtsime ette mitmeid eriprojekte ja külalisesinemisi kodumaal ja väljaspool Eestit. Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks korraldasime veebruaris 2018 festivali „Eesti teater „Estonias““. Koos Eestiga tähistas oma 100. juubelit ka Eesti ballett. Tantsukunsti juubeliks andis Rahvusooper Estonia välja juubelialbumi „Estonia ballett 100“, korraldati ka balletigala ja anti välja postmark. 2017. aastal tähistasid erikontserdiga oma 110. sünnipäeva ka Rahvusooper Estonia orkester ja koor. 2017. aastal möödus 70 aastat sõjajärgselt taastatud Estonia maja avamisest, maja ise tähistas 2018. aastal 105. sünnipäeva. 2018. aastal tehti teatrimajas mitmeid renoveerimistöid – parendati ventilatsioonisüsteemi, taastati esialgsel kujul II rõdu, samuti renoveeriti väljaspool teatrisaali paiknev publikuala mööbel ja välisuksed ning paigaldati uued tiitriekraanid. Pärast kolmveerandsajandi pikkust pausi avati uuesti Estonia restoran senises talveaias. 6.3 Rahvusooperi repertuaarist Rahvusooper pakub repertuaariteatrina eelseisvatel hooaegadel laiemale publikule kindlaid ja tuntud nimetusi maailma ooperi-, balleti- ning operetiliteratuuri raudvarast, toob lavale tuntud nimetusi lastele ja noortele ning kaasab hinnatud külalisesinejaid ja -lavastajaid. 7 Kõrgendatud muusikahuviga publiku ette tuuakse teosed, mida varem Eestis esitatud ei ole. Samuti leitakse uudseid lähenemisi klassikalisele repertuaarile ja tutvustatakse kohalikele muusikasõpradele teistes riikides õppinud ja laiemat tunnustust pälvinud eesti päritolu lauljaid, tantsijaid ja koreograafe. Lisaks on kavas teosed, mida naaberteatrites või mujal maailmas harva esitatakse - Eesti heliloojate teosed ja 20. sajandi teise poole heliloojate teosed. Alanud 113. hooajal on teatri repertuaaris 14 ooperit (neist kaks Eesti ooperid), 11 balletti (neist kolm Eesti koreograafide algupärandid, lisaks kolm lühiballetti balletiõhtu raames), 2 operetti, 4 muusikali ja 5 laste/noortelavastust. Igal hooajal antakse keskmiselt 220 etendust teatrimajas, koos külalisesinemiste ja kontsertidega tuleb esinemisi kokku ligikaudu 440. Viimastel hooaegadel on rahvusooper pikendanud hooaega suviste muusikalietendustega, mängides 110.-113. hooajal suure publikumenuga Jerry Bocki menumuusikali „Viiuldaja katusel“ ja 113. –114. hooajal Leonard Bernsteini tähtteost „West Side Story“. Viimast etendatakse esmakordselt paralleelselt kahes koosseisus eesti ja inglise keeles Eesti, Suurbritannia ja Rootsi lauljate osalusel. Kokku soovis muusikalis rolle täita enam kui 1000 lauljat 10 riigist. 2018/2019 hooajal on rahvusooperil kavas mitmeid esietendusi, samuti ühekordseid projekte ja traditsiooniks saanud kontserte ja üritusi. Ära märkimist väärib järgnev nimistu:  Jerry Bocki muusikali „Viiuldaja katusel“ suvised etendused  Traditsiooniline Vana Tallinn Gala Vanemuise kontserdimajas ja Rahvusooperis Estonia  Estonia teatrilaat, 16. korda toimunud hooaja avafestival  Giacomo Puccini ooper „Tütarlaps kuldsest läänest“  Kontsertide sari kammersaalis  Eesti-sisene ringrein Lindgreni/Wimbergi/Aintsi muusikaliga „Karlsson katuselt“  Gounod 200: rahvusooperi hingedepäeva kontsert  Balletiõhtu Eesti autorite loomingust: Eesti ballett 100 – ettekandele tulevad Eve Mutso, Tiit Helimetsa ja Jevgeni Gribi lühiballetid  Leonard Bernsteini koomilise opereti „Candide“ kontsertlavastus – Leonard Bernstein 100  Eesti Rahvusballeti külalisetendused Glasgow’ Tramway kaasaegse kunsti festivalil  Eesti-sisene ringreis Tšaikovski balletiga „Pähklipureja“  Rahvusooperi jõulutervitus – kontsert Tallinna Jaani kirikus  Traditsiooniline Harjumaa ball  Traditsiooniline Estonia ball  Jaak Jõekallase kontsertlavastus „Operetikuningas Imre Kálmán“  rahvusooperi ja rahvusballeti külalisetendused Moskva Suures Teatris  Nikolai Rimski-Korsakovi ooper „Tsaari mõrsja“  Toomas Edur 50 - juubeligala  Sergei Prokofjevi ballett „Romeo ja Julia“  Sümfooniakontsert – Hector Berliozi reekviem Estonia kontserdisaalis  Rahvusvahelise tantsupäeva gala  Leonard Bernsteini muusikal „West Side Story“  Tallinna Balletikooli gala  Eri Klasi festival ja gala 2019/2020 hooaeg on alles planeerimisel, ent paika on pandud järgmised ära märkimist väärivad ettevõtmised:  Leonard Bernsteini muusikali „West Side Story“ suvised etendused  Traditsiooniline Vana Tallinn Gala Rahvusooperis Estonia ja Vanemuise kontserdimajas  Estonia teatrilaat  Charles Gounod’ ooper „Romeo ja Julia“  Rahvusooperi hingedepäeva kontsert  Gianluca Schiavoni ballett „Alice Imedamaal“  Erich Korngoldi ooperi „Surnud linn“ kontsertettekanne Estonia kontserdisaalis 8   Rahvusooperi jõulutervitus – kontsert Tallinna Jaani kirikus  Traditsiooniline Harjumaa ball  Traditsiooniline Estonia ball  Franz Lehári operett „Krahv Luxemburg“  Rahvusvahelise tantsupäeva gala  Giuseppe Verdi ooper "Giovanna D'Arco" 2020/2021 hooajal toimuvad esietendused ja eriprojektid on juba arutlusel. 6.4 Töötajate koosseisust Rahvusooperi struktuuri moodustavad loomingulised, lavatehnilised ja administratiivsed/teenindavad üksused. Koosseisust üle poole (56%) moodustavad loomingulised töötajad, neljandiku lavatehniline personal ja 19% administratsioon, haldus- ja toitlustustöötajad. Viimaste hulka lisandusid 2018. aasta lõpul avatud restorani töötajad. Täitmata on 4 ooperisolisti ametikohta. 113. hooajal lisandusid koosseisu 2 mullust ooperistipendiaati. Rahvusballeti trupp on viimastel aastatel muutunud aina rahvusvahelisemaks, ent arvestatavat järelkasvu pakub ka Tallinna Balletikool. 113. hooajal lisandus balletikooli kasvandike seast rahvusballeti truppi 4 tantsijat, balletisolistide hulka edutati aga trupist 4 noort tantsijat, kellest 2 on kohaliku balletikooli kasvandikud. Rahvusooperi töötajate keskmine vanus on 42 aastat. Üle 50% töötajaskonnast on naised. 80% estoonlastest on Eesti kodakondsusega, kuid sellele vaatamata oleme kultuurilisest mitmekesised – esindatud on 23 erinevat rahvust. 2017. aastal on estoonlaste keskmine staaž 11 aastat. Tähelepanuväärne on ka pikaajaliste töötajate osakaal: 7% töötajaskonnast on rahvusooperis töötanud üle 30 aasta. Lapsehoolduspuhkusel on 16 töötajat. Tööjõu koguvoolavus oli 2017. aastal 13%, omal soovil lahkujate arv 6%. Töötasu osas on indikaatoriteks Eesti keskmine brutokuupalk (2017. aasta IV kvartalis 1221 eurot) ning kultuuritöötaja minimaalne kuutasu (2018. aastal 1150 eurot). Rahvusooperi keskmine töötasu 2018. aastal on 1356 eurot. Oleme prioriteediks seadnud loomingulise personali töötasu kasvu. Keskmine loomingulise töötaja kuu põhitasu on 1506 eurot, artistidel lisandub etendustasu. Lavatehnilise personali keskmine töötasu on 1233 eurot. Administratiiv- ja teenindavatel ametikohtadel konkureerime kogu tööjõuturul ning palgasurve on viimastel aastatel kasvanud. Parimaid estoonlasi tunnustame kolleegipreemiatega. Hoiame Estonia traditsioone elus läbi järjepideva personaliürituste programmi. Tunnustame staažikaid estoonlasi ja peame meeles isiklike ja perekondlike tähtpäevade puhul. Pakume keskkonda isiklikuks ja professionaalseks arenguks. Töötajaid motiveerib koostöö oma valdkonna maailmatasemel tegijatega. Samuti on hinnatud kogemusõppena külastused teistesse teatritesse. Üha rohkem väärtustame oma töötajate tervist. Rahvastik on kahanemas, meil on vaja terveid töötajaid. Liikumise soodustamiseks sai Estoniast alguse siseterviseradade loomine asutustesse, tähistame juba mitu aastat tervisenädalat, alates 2019. aastast saab tegu olema kuu aja pikkuse tervise edendamisele pühendatud programmiga. 6.5 Finantsmajanduslikust olukorrast Rahvusooperile eraldati riikliku toetusena: 2011 – 7 005 384 eurot, millele lisandus sihtotstarbelise eraldisena 31 956 eurot 2012 – 7 010 167 eurot 2013 – 7 597 085 eurot, millele lisandus sihtotstarbelise toetusena 100 000 eurot projekti “RO investeeringud 2013.a.“ raames ja 42 979 eurot projekti „Eesti 9  Kontserdi hooneosa remonttööd ja jahutusseadmete paigaldamine 2014 – 8 059 847 eurot, millele lisandus 55 000 eurot pillipargi uuendamiseks ja 337 669 eurot Rahvusooper Estonia ruumide ümberkorraldamiseks 2015 - 8 493 931 eurot, millele lisandus 55 000 eurot pillipargi uuendamiseks 2016 – 8 565 673 eurot, millele lisandus 55 000 eurot orkestri instrumentide ja töövahendite soetamiseks ja 40 000 eurot elektrikilbi renoveerimiseks. 2017 – 8 833 000 eurot, millele lisandus 140 000 eurot küttesüsteemi renoveerimiseks ja tuletõkkeuste soetamiseks. 2018 - 9 564 000 eurot 2019 - 9 385 000 eurot Riiklik toetus on võrreldes 2011. aastaga suurenenud 1 827 616 eurot ehk 26,09%. Rahvusooperi eelarvest moodustas riigi toetus 2011. aastal 70,28% ja 2017. aastal 64,44%. Rahvusooperi omatulu on aastatega stabiilselt kasvanud. 2017. aastal teeniti omatulu 4,74 miljonit eurot, millest piletimüük moodustas 2,65 miljonit eurot. Võrreldes vahepealsete aastate mõnevõrra madalamate tasemetega on kasvanud ka piletitulu osakaal omatulust – mullu oli see 55%, aastal 2012 aga näiteks 49% ja aastal 2013 47%. 2011 – 2 975 466 eurot, millest piletimüük 1 711 120 eurot (58%) 2012 – 3 142 625 eurot, millest piletimüük 1 546 974 eurot (49%) 2013 – 3 265 418 eurot, millest piletimüük 1 712 155 eurot (47%) 2014 – 3 506 937 eurot, millest piletimüük 1 861 838 eurot (53%) 2015 – 4 321 238 eurot, millest piletimüük 2 217 568 eurot (51%) 2016 – 4 931 478 eurot, millest piletimüük 2 858 168 eurot (58%) 2017 – 4 740 738 eurot, millest piletimüük 2 646 470 eurot (55%) Omatulu on alates 2011. aastast suurenenud 1 765 272 eurot ehk 59,33%, sealhulgas piletitulu 935 350 eurot ehk 54,67%. Eelmisel perioodil (2006-2011) hakkas teater sihipärasemalt investeerima ja tegelema selliste valdkondadega nagu toitlustamine, parkla haldamine, kostüümilaenutus, Estonia külalistemaja majutusteenuse pakkumine ja rahvusooperi sümboolikaga kaupade müük teatri külastajatele. Nendest mahukaim on toitlustusteenuse pakkumine, mille käive on alates 2011. aastast kasvanud 70%, ulatudes 2017. aastal 965 000 euroni. Cateringi- teenuse tulu on olnud järgnev: 2011 - 567 139 eurot 2012 - 621 651 eurot 2013 - 711 438 eurot 2014 - 807 886 eurot 2015 - 826 766 eurot 2016 - 952 713 eurot 2017 - 965 470 eurot Sponsorlustulu laekus Rahvusooper Estoniale 2017. aastal 190 700 eurot, mida on 41% rohkem kui 2011. aastal, kui laekus 135 184 eurot. 2002. aastal Rahvusooper Estonia hoone rekonstrueerimise II etapi teostamiseks SEB Pangaga sõlmitud pikaajalise laenulepingu kohaselt sooritati viimane makse 2017. aastal ja laenukohustus on täidetud. Hetkel rahvusooperil suuremad laenukohustused puuduvad. 10  7. SWOT ANALÜÜS 2018. aasta kevadel läbi viidud SWOT-analüüsi kohaselt on Rahvusooper Estonia tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused järgmised: Tugevused  Ooperi- ja balletiteatri edu taga seisavad inimesed, kes on oma ala tipptegijad. Estonia tugevuseks on noor ja tasemel trupp, professionaalne lavatehniline teenistus ja teised tugiüksused.  Investeeritud on praeguste ja tulevaste töötajate ning publiku järelkasvu, sealhulgas on loodud orkestriakadeemia, tihedam on suhtlus EMTA ja Tallinna balletikooliga, toimuvad töötoad solistidele, õpilastele on suured hinnasoodustused ja toimuvad mitmed uued haridusprojektid. Samuti kasvatavad uut publikud tihedalt toimuvad majaekskursioonid.  Muusika ja tants ei tunne riigipiire, Estonia on läbinisti rahvusvaheline asutus, seda nii külastajate, aga ka lavastajate, lauljate ja tantsijate osas. Olulist osa mängivad selles järjest sagedamini toimuvad ringreisid ja külalisetendused.  Rahvusooper Estonia ajalooline ja suursugune maja inspireerib nii külalisi kui töötajaid.  Estonia on pidevalt meediapildis, publiku-uuringud annavad teatrile väga positiivse hinnangu (Turu- uuringute AS 2016. Eesti Etendusasutuste Liidu ja Eesti Teatriliidu tellitud uuring "Teatri positsioon ja roll ühiskonnas").  Uudsed ja julged turundus- ja personaliüritused on silma paistnud ja toonud teatrile palju positiivset tähelepanu, sealhulgas Estonia teatrilaat ja teatribuss, Terevisioon otse-eetris Estonia lavalt ja Helsingist Estonia ringreisi puhul, Estonia maratonid, Sassis päev, tervisenädal, teema „Muusikateatrite järelkasv – kelle mure?“ viimine Paide arvamusfestivalile, „Sajandi loo“ lansseerimine, „Tramm nimega Iha“ kampaania, uuenduslikud võtted sotsiaalmeedias (nt 100 luige flash mob) jpm.  Kaasaegsed tehnilised lahendused - hästi funktsioneeriv elektrooniline tööplaan, mis on ka mobiilis kasutatav, nutiekraanid maja fassaadil.  Töökeskkonda on järjepidevalt parandatud – uued harjutusruumid, dekoratsiooni- ja kostüümiosakondade ruumid, orkestri inventar ja pillid, töökojad ja lava renoveeritud. Nõrkused  Rahvusooper Estonia repertuaaripoliitika on viimaste aastatega võrreldes varasemaga teise äärmusse kaldunud – liiga palju on samade heliloojate või lavastajate teoseid, palju modernseid teoseid, vähe klassikat, vaja oleks taas leida tasakaal.  Suure organisatsiooni puhul on kriitilise tähtsusega ladus sisekommunikatsioon. Sageli jõuab info töötajateni moonutatult, pole selgeid vastutajaid, liiga palju tegeletakse „tulekahjude kustutamisega“. Siseveeb on primitiivsel tasemel, vaja oleks seda arendada. Dokumendihalduse süsteem vajab samuti uuendamist.  Estonia hoone ei ole lavatehniliselt rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, teatrisaali akustika ja lava mõõtmed on tagasihoidlikud. Olemasolev maja on kaasaegse ooperiteatri jaoks liiga väike, see seab piirangud lavastustele, samuti ei võimalda teatrisaali väiksus tuua Eestisse kallimaid lavastusi. Parkla puudumine tekitab probleeme publikule. Ruumipuuduse tõttu on piiratud võimalused toitlustuse pakkumisel, samuti on teatril suur puudus töökodadest ja prooviruumidest.  Noorteprojektide edasist arengut takistab samuti ruumipuudus - puuduvad püsivad ruumid haridusprojektide läbiviimiseks ja projekte viiakse läbi üldkasutatavates ruumides. Samuti on haridusprojektide läbiviijad enamasti hõivatud teatritööga, nii saab haridusprojekte viia reeglina läbi vaid teatritööst vabadel päevadel (enamasti esmaspäevad). Võimalused  Suur-Sõjamäele uue lavatehniliste tööde kompleksi rajamine annab võimalused senisest paremates tingimustes korraldada lavatehniliste tõde läbiviimist, etenduste ettevalmistust ja vajaliku inventari ladustamist.  Töökodade kolimisega Suur-Sõjamäele kaasneb ruumivõimaluste paranemine Estonia hoones – saame tegevuseks avada G. Otsa saali, laiendada köögiruume ja parandada nii töötajate kui publiku 11  toitlustusvõimalusi majas: paranevad nii publiku kui töötajate rahulolu, kasvavad piletimüügi ja toitlustusteenuse tulud.  Estonia restorani avamine võimaldab tuua majja uut sihtrühma ja kasvatada toitlustusteenuse tulusid.  Saali kasvanud mahutavus pärast II rõdu remonttöid võimaldab müüa enam erinevas hinnaskaalas pileteid ja kasvatada nii saali täituvust.  Venekeelsete eestimaalaste sihtrühma senisest aktiivsem ja süsteemsem teavitamine, et nad leiaksid sagedamini tee Estonia etendustele.  Soome suunaliste turundusvõimaluste analüüs ja uute võimaluste kasutusel võtmine, et leida Soomes uusi sihtrühmi, kes võiksid olla huvitatud Estonia külastamisest.  Uus müügisüsteem võimaldaks kasvatada internetiüleselt müüdavate piletite mahtu ning võtta kasutusele tänapäevased kliendisuhete haldamise lahendused.  Potentsiaalselt Linnahalli kavandatav uus ooperimaja aitaks kaasa repertuaari rikastamisele, uue publiku haaramisele ning järelkasvu kindlustamisele.  Soodne geograafiline asend muudab Rahvusooper Estonia atraktiivseks kultuuriturismi sihtpaigaks Põhja- ja Baltimaades.  Koostöös haridusasutustega valmistatakse ette ooperi- ja balletiteatri vajadustele vastavaid spetsialiste. Aina parem ja tihedam koostöö EMTA ja Tallinna Balletikooliga. Ohud  Kui peaks tulema suuri muutusi riigi poliitilise kursi osas, on võimalik mõju rahvusooperile suur ja pikaajaline. Järsud muutused riigi kultuuripoliitikas, teatrite rahastuse kärpimine ja muud säärased arengud võivad mõjuda teatri arengule väga pärssivalt.  Töötajate palgad ei ole tööturul konkurentsivõimelised (töökojad, ballett, turundus), on oht kaotada professionaalseid töötajaid. Kultuuritöötajate palkade miinimumi järjepidev tõus võib tekitada vastuolusid praeguse palgaskaala ülemise otsaga. Tööjõupuudus ja palgasurve ühiskonnas kasvavad.  Jätkuv Soome turistide hulga kahanemine Eestis ja Tallinnas, mis toob kaasa piletitulu vähenemise.  Tulenevalt väikesest rahvaarvust ja professionaalsete artistide väikesest järelkasvust kasutame järjest enam välisjõude, mis on finantsiliselt kulukas.  Tehnoloogia areng teeb Euroopa ja muu maailma kõrgkultuuri paremini kättesaadavaks, mistõttu võib kahaneda Estonia etenduste külastatavus. 12  8. EESMÄRGID JA TEGEVUSED Rahvusooper Estonia püstitab eesmärke ja kavandab tegevusi järgmistes valdkondades: 1. Tugev organisatsioon ja motiveeritud töötajad 2. Mitmekülgne repertuaar 3. Järelkasvu koolitamine 4. Külastatavus ja turismisihtkoht 5. Olemasolev tegevuskeskkond I VALDKOND: TUGEV ORGANISATSIOON JA MOTIVEERITUD TÖÖTAJAD EESMÄRK: Rahvusooper Estonia on hinnatumaid tööandjaid oma valdkonnas. Tagame professionaalidele maailmatasemel töötingimused ja arenguvõimalused, mis toob kaasa kõigi etenduste ühtlaselt kõrge taseme. Estonias töötamine on auasi. Töökeskkond on innustav, toetav ja motiveeriv. Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Töötajate rahulolu kasv, baasiks 2018. aastal läbi viidud uuring.  Töötajate keskmise palga kasv vastavalt inflatsioonikasvu määrale, eesmärgiks 5% kasv aastas.  Teatris töötab optimaalne arv oma valdkonna spetsialiste. Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused: 1. Personali rahulolu-uuringu läbiviimine iga kolme aasta tagant. 2. Regulaarsed atesteerimised ja arenguvestlused töötajatega. 3. Teatri arengukavast lähtuv personalistrateegia järgimine. 4. Artistide enesetäiendamise korraldamine välisriikides. 5. Mitmekesiste puhke- ja sportimisvõimaluste pakkumine töötajatele. 6. Personali ja tööprotsesside parem ja varasem planeerimine. 7. Mentorite süsteemi rakendamine noortöötajate koolitamiseks, et ei läheks kaduma aastakümnete spetsiifilised tööalased teadmised ja oskused. 8. Teatri finantsolukorra parandamiseks teatri tegevuse propageerimine kõikide tasandite otsustajatele. II VALDKOND: MITMEKÜLGNE REPERTUAAR EESMÄRK: Rahvusooper Estonia on kõiki peamisi muusikateatri žanre viljelev Põhja- ja Baltimaade põnevaima repertuaariga professionaalne etendusasutus. Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Estonia repertuaar jaguneb: 1/3 ooper, 1/3 ballett ja 1/3 operett, muusikal ja lastelavastused.  Igal aastal tuuakse teatrisaalis lavale 5 uut lavastust, sealhulgas 2 ooperi- ja 2 balletilavastust ning üks operett või lastelavastus.  Vähemalt iga kolme aasta tagant tellitakse ja tuuakse välja üks eesti algupärand suurel laval.  Iga 2 aasta tagant tuuakse välja uus lastelavastus teatrisaalis, kammersaalis ja talveaias, neist vähemalt 2 on eesti algupärandid.  Kutsete arv rahvusvaheliste külalisetenduste andmiseks. 13 Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused: 1. Rahvusooper jätkab repertuaariteatrina, pakkudes publikule kõrgetasemelisi kunstilisi elamusi ja kvaliteetset meelelahutust. 2. Lisaks klassikale planeeritakse repertuaari regulaarselt eesti algupärandeid, kontsertettekandeid, kaasaegse balleti õhtuid, väljasõite jm; regulaarselt toimuvad artistide atesteerimised. 3. Hinnatud välislavastajate palkamiseks ja teoste esitusõiguste saamiseks toimub repertuaari planeerimine vähemalt kolm aastat ette. 4. Rahvusvahelise ooperi- ja balletiskeene pidev jälgimine loominguliste juhtide poolt. III VALDKOND: JÄRELKASVU KOOLITAMINE EESMÄRK 3.1: Rahvusooper Estonia on kasvulavaks uutele talentidele, pakkudes hindamatut praktikavõimalust parimatele lauljatele ja tantsijatele Eestis. Tehakse koostööd erialast haridust pakkuvate koolidega ning orkestrile ja tehnilistele töötajatele loodud mentorisüsteem tagab järjepidevuse teatriga seotud ametioskuste säilimisel. Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Igal aastal lisandub Tallinna Balletikoolist balletitruppi vähemalt 1 inimene.  Rahvusooperi Orkestriakadeemiasse lisandub igal aastal vähemalt 2 artisti.  Igal aastal koolitab artiste vähemalt 3 vokaal- ja 3 balletipedagoogi välismaalt. Iga solist saab vähemalt 3 koolitust aastas.  Stipendiaatide lisandumine EMTA õpilaste seast Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused: 1. Estonia orkestriakadeemia töö jätkamine. 2. Rahvusooperi osalemine EMTA muusika ja teatri õppekavade nõukogude töös. 3. Võimaluste leidmine EMTA tudengite osalemiseks Estonia etendustes. 4. Ettepanekute tegemine Tallinna Balletikoolile uue õppekava loomisel ja pedagoogide värbamisel. Estonia oleks õpilastele praktikakohaks. 5. Tugev koostöö loomingulistel ja tehnilistel erialadel vastavat haridust pakkuvate koolidega Eestis (Tallinna Balletikool, EMTA, Georg Otsa nimeline muusikakool, Viljandi Kultuurikolledž, EKA jm). EESMÄRK 3.2: Iga koolilaps on vähemalt korra koolipõlves külastanud Rahvusooperit Estonia, ooperi- ja balletikülastused on lahutamatuks osaks õppekavast, mis tagab teadliku publiku ja tulevikutalentide järelkasvu. Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Laste ja noorte osalemine haridusprojektides kasvab või püsib stabiilne (algtase 2018: 13 000 last)  Laste ja noorte teatrikülastused moodustavad kuuendiku kõigist teatrikülastustest Estonias (mõõtev uuring aastal 2019). Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused: 1. Tööd jätkab kindel meeskond estoonlastest, kes noorte- ja lasteprojektide läbiviimisega tegelevad, meeskond tegutseb professionaalselt, kaasaegselt ja noortepäraselt. 2. Hariduslikke projekte viiakse läbi erinevates muusikateatri valdkondades ja kõikidele vanusegruppidele (3- 26-aastased). 3. Projektidesse kaasatakse nii Tallinna ja Harjumaa kui ka Eesti kaugemate paikade noored, toimuvad teatri väljasõidud maakondadesse. 14 4. Uute kontaktide loomine ja olemasolevate hoidmine koolide ja lasteaedadega üle Eesti. 5. Teatris tegutseb aktiivne vabatahtlike rühm, keda rakendatakse aktiivselt teatri töös. 6. Toimub koostöö ja infovahetus Tallinna Haridusameti ja Haridus– ja Teadusministeeriumi ning kohalike omavalitsustega noorte muusikahariduse teemadel. 7. Teatrimajas mitmefunktsionaalse ooperi ja balleti õppetoa/hariduskeskuse loomine. 8. Püsivad piletite hinnasoodustused ja eripakkumised lastele ja noortele. IV VALDKOND: KÜLASTATAVUS JA TURISMISIHTKOHT EESMÄRK 4.1: Rahvusooper Estonia on suurima külastatavusega kultuuriasutus Eestis, tuntuim Eesti kultuuribränd maailmas ja populaarseim kultuuriturismi sihtkoht Eestis. Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Piletiga külastajate arvu stabiilne kasv (sihttase 205 000 külastajat aastas, algtase 2017/18 hooajal 188 000)  Välisturistide stabiilse arvu hoidmine Estonia etendustel (2017/18 hooajal ca 10 000)  Statsionaaris antud etenduste keskmise täituvuse kasv (sihttase 90%, algtase 2017/18 hooajal 83%)  Interneti kaudu müüdud piletite osakaalu kasv (sihttase 80%, algtase 2017/18 hooajal 50%)  Külastajate lojaalsuse püsimine stabiilsena ja Estonia eelistamise kasvatamine külastajate seas (regulaarselt läbi viidav EMORi rahulolu-uuring, algtase: 21% Eesti elanikest on viimase kuue kuu jooksul külastanud Estonia teatrit, nende seas eelistajaid 11%) Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused: 1. Hoitakse konkurentidest erinevat, isikupärast imagot ja head mainet. 2. Kavandatakse repertuaar, mis läheb publikule korda; igale publikusegmendile on olemas sobivad lavastused. 3. Suurendatakse koostööd turismifirmadega ja alustatakse piletimüüki vähemalt aasta enne hooaja algust. 4. Jätkub selge, arusaadav ja ostmisele motiveeriv hinnapoliitika. 5. Teatrimaja kasvav avatus – avatud erinevad kohvikud, õhtune restoran ja seal toimuvad üritused, perspektiivis suveniiripood, Otsa saali kasutuselevõtmine. 7. Lavastuste jäädvustamine, teleülekanded, jätkuv CDde ja DVDde müük. 8. Suvisel perioodil väljaspool statsionaari ooperi- ja balletifestivalidel osalemine. EESMÄRK 4.2: Rahvusooper Estonia igale külastajale saab osaks kõrgetasemeline teenindus teatrikülastuse igal etapil. Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Teeninduskvaliteedi järjepidev hoidmine seisemiste standardite ja reeglite järgmise toel.  Külastajate lojaalsuse püsimine stabiilsena ja Estonia eelistamise kasvatamine külastajate seas (regulaarselt läbi viidav EMORi rahulolu-uuring, algtase: 21% Eesti elanikest on viimase kuue kuu jooksul külastanud Estonia teatrit, nende seas eelistajaid 11%)  Teenindava personali töörahulolu-uuring osana kogu rahvusooperi töötajate uuringust aastal 2019. Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused: 1. Ühtsete teenindusstandardite väljatöötamine läbivalt kogu organisatsioonis ja nende juurutamine. 2. Kvaliteetsed ja relevantsed lisategevused ja -teenused. 15 V VALDKOND: OLEMASOLEV TEGEVUSKESKKOND EESMÄRK 5.1: Rahvusooper Estonia on riiklikus kultuuripoliitikas prioriteediks, mis tagab teatrile piisava rahastuse ja finantsilise kindluse. Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:  Riigipoolse sihtfinantseerimine järjepidev suurenemine (arvestades inflatsiooni ja keskmise palga kasvu).  Tallinna linna poolse sihtfinantseerimise alustamine.  Toetused sponsoritelt kasvavad (sihttase aastal 2024: 300 000 EUR aastas, algtase 2017: 191 000 eurot, kasv alates 2011. aastast 55 000). Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused: 1. Läbirääkimised Tallinna linna juhtidega linnapoolse sihtfinantseerimise saavutamiseks. 2. Mitteriiklike tuluallikate suurendamine – koostöökokkulepped uute sponsorite kaasamiseks, läbirääkimised olemasolevate toetajatega summade läbivaatamiseks. 3. Eritoetajate otsimine solistidele, dirigentidele, orkestrile, koorile jne. EESMÄRK 5.2: Rahvusooper Estonia olemasolevas hoones on loodud töötingimused, mis tagavad ooperi- ja balletiteatri tegevuse konkurentsivõimelise toimimise. 16  Kinnitan Rahvusooper Estonia Nõukogu otsus nr.152 10. detsember 2020.a. Nõukogu esimees I. Ilja " " 2020.a. Rahvusooper Estonia 2021.aasta eelarve 1. TULUD EUR 2021.a.eelarve TULUD (1+2+3) 14 071 610 TEGEVUSTULUD (1+2) 14 069 559 1 TULUD MAJANDUSTEGEVUSEST (1.1+1.2) 4 373 300 1.1 PÕHITEGEVUSE TULUD (1.1.1+1.1.2+1.1.3) 2 596 000 1.1.1 Piletitulu 2 250 000 1.1.2 Kultuuriline teenindamine - välissõidud 24 000 1.1.3 Tulud reklaami müügist 322 000 1.2 KÕRVALTEGEVUSE TULUD (1.2.1+1.2.2+1.2.3) 1 777 300 1.2.1 Teenused 1 252 500 1.2.2 Muud tulud koos materjali ning põhivara müügiga 50 000 1.2.3 Tulud kinnistute haldamisest 474 800 2 FINANTSEERIMISED (2.1 + 2.2) 9 696 259 2.1 RIIGI TOETUS 9 580 479 2.2 Tulu põhitegevuse sihtfinantseerimisest 115 780 3 FINANTSTULUD 2 051 2. KULUD KULUD (1+2+3+4) 14 071 610 TEGEVUSKULUD (1+2+3) 13 947 512 1 TÖÖJÕUKULUD (1.1+1.2+1.3) 11 710 042 1.1 TÖÖTASUD (1.1.1+1.1.2+1.1.3) 8 840 998 1.1.1 Töötajate töötasud 7 860 498 1.1.2 Mittekoosseisuliste töötajate tasud 962 500 1.1.3 Muud koosseisuvälised töötasud 18 000 1.2 ERISOODUSTUSED 43 200 1.3 TÖÖJÕUKULUDEGA KAASNEVAD MAKSUD JA SOTS.KIND.MAKSED 2 825 844 2 MAJANDAMISKULUD (2.1+2.2+2.3) 1 881 470 2.1 PÕHITEGEVUSE KULUD (2.1.1+2.1.2+2.1.3) 1 069 070 2.1.1 Etendus- ja kontserttegevuse kulud (2.1.1.1.+2.1.1.2) 760 300 2.1.1.1 Etendustega seotud materiaalsed kulud 392 000 2.1.1.2 Etendustega seotud mittemateriaalsed kulud 368 300 2.1.2 Reklaamikulud 197 840 2.1.3 Muud põhitegevuse kulud 110 930 2.2 ADMINISTREERIMISKULUD (2.2.1+2.2.2) 143 880 2.2.1 Administreerimiskulud (v.a. lähetus) 122 180 2.2.2 Lähetuskulud 21 700 2.3 KINNISTUTE,HOONETE, RUUMIDE JA MUUD MITMESUGUSED 668 520 MAJANDAMISKULUD (2.3.1+2.3.2+2.3.3+2.3.4) 2.3.1 Kinnistute,hoonete ja ruumidega seotud majandamiskulud 571 400 2.3.2 Sõidukite kulud 35 600 2.3.3 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 32 000 2.3.4 Inventari majandamiskulud 29 520 3 TOIDUAINED JA TOITLUSTUSTEENUSED 356 000 4 MUUD KULUD 124 098 Taivo Pahmann Margot Sildam Tehnikadirektor peadirektori ülesannetes Pearaamatupidaja  Rahvusooper Estonia Eraldise jaotus kuude lõikes 2021.a. Tegevustoetus + Ülekande kuupäev lisavahendid 21.01.2021 972 000 01.02.2021 905 000 01.03.2021 905 000 01.04.2021 909 000 03.05.2021 927 000 01.06.2021 948 000 01.07.2021 888 000 02.08.2021 488 000 01.09.2021 640 000 01.10.2021 698 000 01.11.2021 650 000 01.12.2021 650 479 Kokku 9 580 479  Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-5/3660-2 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Rahvusooper Estonia (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2021. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 12.01.2021 käskkirja nr 4 alusel, kooskõlas 2021. aasta riigieelarve seadusega, 31.10.2016 käskkirjaga nr 184 „Kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks abikava kehtestamine“ ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisad: 1.4.1. - Lisa 1 arengukava; 1.4.2. - Lisa 2 tekkepõhine kulude-tulude eelarve; 1.4.3. - Lisa 3 tegevustoetuse väljamakse graafik. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2021 kuni 31.12.2021 toetust summas 9580479 eurot, millest: 2.1.1. tegevuskuludeks 9550 479 eurot. 2.1.2. sihtotstarbeliseks remondifondi toetuseks 30 000 eurot. 2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja vastavalt lepingu lisas 3 toodud toetuste väljamakse maksegraafikule. 2.3. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale kultuuritöötajale brutotöötasu 2021. aastal vähemalt 1300 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev, mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga. 2.4. Punktis 2.1.1. toodud tegevustoetuse raames peab asutus ellu viima rahvusvahelisi tegevusi ning tasuma vajalike orkestri instrumentide ja töövahendite eest. 2.5. Punktis 2.1.2. toodud remondifondi vahendid on ette nähtud järgmiste tööde teostamiseks: pealava põranda remont. 2.6. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu Lisas 3 toodud esimest väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 2.7. Punktis 2.1 nimetatud toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 2017/1084, artikli 53 tähenduses. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andjale auditeeritud ja nõukogu poolt heaks kiidetud majandusaasta aruande kümne tööpäeva jooksul pärast aruande kinnitamist nõukogu poolt, kuid mitte hiljem kui 29.04.2022. Kui aruandest ei nähtu toetuse kasutamise sihipärasust ja mõjusust, kohustub toetuse saaja esitama seda kajastava seletuskirja koos aruandega (toetusest tehtud kulud peavad aruande esitamise hetkeks olema tasutud). 3.2. Toetuse saaja esitab läbi teatristatistika andmebaasi toetuse andjale hiljemalt 15.02.2022 aruande uuslavastuste, etenduste ja külastuste ja muu tegevuse kohta (repertuaaristatistika) ja hiljemalt 01.04.2022 aruande tulude-kulude kohta (majandusstatistika). 3.3. Toetuse saaja on kohustatud toetuse andja nõudel esitama toetuse andjale aruande punktis 2.1.2. sihtotstarbeliselt remondifondiks eraldatud toetuse kasutamise kohta. Toetuse andja teavitab toetuse saajat aruande esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva. 3.4. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse 1/3 Allkirjastatud digitaalselt kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.5. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.6. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.7. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 3.8. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.6. toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 2/3 Allkirjastatud digitaalselt 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.6. Leping lõpeb: 6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.6.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Katre Väli, [email protected], 6282212; 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Ott Maaten, [email protected], 6831201. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium Rahvusooper Estonia Registrikood: 70000941 Registrikood: 74000033 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: EE471010002006932005 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Ott Maaten kantsler peadirektor 3/3