Kiri

Ministeeriumid Meie 18.01.2021 nr 1.1-10/481-1 Maksukohustuslaste registri põhimääruse muutmise määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks maksukohustuslaste registri põhimääruse muutmise määruse eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme rahandusminister Lisad: 1) eelnõu 2) seletuskiri Lisaadressaat: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Kairi Sudakov 6113068 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 07.01.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 täiendatakse pärast tekstiosa „22,“ tekstiosaga „221,“; 2) paragrahvi 5 täiendatakse pärast tekstiosa „40,“ tekstiosaga „421,“; 3) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahv 15 sõnastatakse järgmiselt: „§ 15. Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi, internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise ja ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise rakendus (1) Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi, internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise ja ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise rakenduse ametlik lühend on OSS/IOSS. (2) Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise ja ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise rakendusse kantakse andmed, mis on ette nähtud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/194, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses erikorraga, mida kohaldatakse maksukohustuslaste suhtes, kes osutavad teenuseid mittemaksukohustuslastele, tegelevad kaupade kaugmüügiga ja teatavate riigisiseste kaubatarnetega (ELT L 40, 13.02.2020, lk 114–124), I ja III lisas.“; 5) määrust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses: „§ 221. Impordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteem (1) Impordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteemi ametlik lühend on IMPULSS. (2) Impordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteemi kantakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1–557), lisa A veerus 8f ning lisa B veergudes H ja I nimetatud andmed.“; 6) paragrahvi 33 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maksualase teabevahetuse rakenduse ametlik lühend on FATCA/DAC2/DAC6/CRS/CbC. (2) Maksualase teabevahetuse rakendusse kantakse maksualase teabevahetuse seaduse § 82 lõike 5, § 18 lõike 3, § 203 lõike 4 ja § 2013 lõike 6 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud deklaratsioonide vormidel ette nähtud andmed.“; 7) paragrahvi 40 lõikes 2 asendatakse lauseosa „komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2016/341 9. lisa liites A nimetatud andmed“ lauseosaga „komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/2446 lisa B veergudes H ja I nimetatud andmed“; 8) määrust täiendatakse §-ga 421 järgmises sõnastuses: „§ 421. Sisenemisformaalsuste rakendus (1) Sisenemisformaalsuste rakenduse ametlik lühend on NES. (2) Sisenemisformaalsuste rakendusse kantakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/2446 lisa B veergudes F ja G nimetatud andmed.“; 9) paragrahvis 48 asendatakse läbivalt sõna „tollideklaratsioonide“ sõnadega „ekspordi tollideklaratsioonide“; 10) paragrahv 54 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 58 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad „teiste liikmesriikide“ sõnadega „välisriikide või jurisdiktsioonide“; 12) paragrahvi 58 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „22,“ tekstiosaga „221,“; 13) paragrahvi 58 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „41,“ tekstiosaga „421,“; 14) paragrahvi 58 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „, 9“ ning asendatakse tekstiosa „ja 50–55“ tekstiosaga „, 50–53 ja 55“; 15) paragrahvi 58 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „22,“ tekstiosaga „221,“; 16) paragrahvi 58 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „41,“ tekstiosaga „421,“; 17) paragrahvi 58 lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa „22,“ tekstiosaga „221,“; 18) paragrahvi 58 lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa „42,“ tekstiosaga „421,“; 19) paragrahvi 58 lõikes 7 asendatakse sõnad „teiste liikmesriikide“ sõnadega „välisriikide või jurisdiktsioonide“; 2 20) paragrahvi 58 lõiget 7 täiendatakse pärast tekstiosa „22,“ tekstiosaga „221,“; 21) paragrahvi 58 lõiget 7 täiendatakse pärast tekstiosa „33,“ tekstiosaga „421,“; 22) paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Tolliformaalsuste käigus e-tolli andmekogusse andmete esitamisel võib kasutada isiku enda poolt eelnevatele deklaratsioonidele kantud ja registris olevaid asjaomase andmesubjekti andmeid.“; 23) paragrahvi 62 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „Maanteeametil“ sõnaga „Transpordiametil“; 24) paragrahvi 62 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) Kaitsepolitseiametil §-s 5 nimetatud alamregistrite andmetele.“; 25) paragrahvi 63 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „9–14,“ tekstiosaga „10–14,“ ning tekstiosa „ja 53–55“ tekstiosaga „, 53 ja 55“; 26) paragrahvi 63 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „40–42,“ tekstiosaga „421,“; 27) paragrahvi 74 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „, 54“; 28) paragrahvi 74 lõike 2 punktist 6 jäetakse välja tekstiosa „, 9“; 29) paragrahvi 74 lõike 2 punkti 7 täiendatakse pärast tekstiosa „22,“ tekstiosaga „221,“. 30) määrust täiendatakse §-ga 811 järgmises sõnastuses: „§ 811. Aktsiisikaupade tollijärelevalve süsteemi ning vedelkütuse aruannete elektroonse esitamise ja töötlemise süsteemi andmete säilitamine ja hävitamine Kuni 2021. aasta 31. jaanuarini peetavate aktsiisikaupade tollijärelevalve süsteemi ning vedelkütuse aruannete elektroonse esitamise ja töötlemise süsteemi andmeid säilitatakse kuni 2026. aasta 31. detsembrini, pärast seda kuupäeva andmed hävitatakse.“. § 2. Määruse jõustumine (1) Määruse § 1 punktid 3, 6, 10, 11, 14, 19, 22–25, 27, 28 ja 30 jõustuvad 2021. aasta 31. jaanuaril. (2) Määruse § 1 punktid 2, 8, 13, 16, 18, 21 ja 26 jõustuvad 2021. aasta 15. märtsil. (3) Määruse § 1 punktid 1, 4, 5, 7, 9, 12, 15, 17, 20 ja 29 jõustuvad 2021. aasta 1. juulil. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme Rahandusminister 3 (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär 4  Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga1 täiendatakse Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) peetavat maksukohustuslaste registrit (edaspidi MKR) kahe uue alamregistriga, kehtestades seejuures nende alamregistrite andmekoosseisud,2 andmeallikad, andmete säilitamise tähtaja ja infosüsteemi turvaklassi. Need alamregistrid on järgmised: 1) impordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteem (edaspidi IMPULSS) ja 2) sisenemisformaalsuste rakendus (edaspidi NES). Tollideklaratsioonide töötlemise süsteem muudetakse ümber ekspordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteemiks (edaspidi COMPLEX). Eelnõuga kehtestatakse Kaitsepolitseiameti juurdepääsuõigus e-tolli andmekogudele.3 Maksusaladust sisaldavat teavet on Kaitsepolitseiametil õigus juba hetkel saada maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 29 punkti 1 alusel julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Eelnõuga kaotatakse MKR-ist kaks alamregistrit: 1) aktsiisikaupade tollijärelevalve süsteem (edaspidi JVIS) ja 2) vedelkütuse aruannete elektroonse esitamise ja töötlemise süsteem (edaspidi VKIS). Muudatuse põhjuseks on nende alamregistrite funktsionaalsuse üleviimine 2019. aastal loodud kütuse käitlemise andmekogusse (edaspidi KKS). Eelnõuga kujundatakse ümber MKR-i üks alamregister. Tegemist on elektrooniliste sideteenuste ja elektrooniliselt osutatavate teenuste käibemaksuga maksustamise rakendusega (ametliku lühendiga MOSS), mis kujundatakse ümber teenuse, ühendusesisese kaugmüügi, internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise ja ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise rakenduseks (edaspidi ametliku lühendiga OSS/IOSS). Eelnõuga laiendatakse MKR-i üht alamregistrit, moodustades maksualase teabevahetuse rakenduse (edaspidi ametliku lühendiga FATCA/DAC2/CRS/CbC) koosseisu alam-alamregistri DAC6. Sellega seoses täiendatakse rakenduse FATCA/DAC2/CRS/CbC andmekoosseisu. Õigusselguse tagamiseks ja MKR põhimääruse ühetaolise kohaldamise huvides tehakse MKRi põhimääruses mõningad praktilise iseloomuga täpsustused. Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel. Eelnõuga muudetakse MKRi põhimäärust redaktsioonis RT I, 23.12.2020, 15. 1 Käesoleva eelnõuga kavandatud muudatuste realiseerumisel täies ulatuses, kuulub MKR-i kokku 54 alamregistrit. 2 Kooskõlas avaliku teabe seaduse § 435 lõikega 1, samuti Andmekaitse Inspektsiooni koostatud andmekogude juhendi peatüki 3.2. punktiga 8 ning peatükiga 3.3. määratletakse andmete koosseis ammendavalt. Seejuures on oluline rõhutada, et üldandmeid saavad alamregistrid MKR-i üldandmete andmestikust (MKR põhimääruse § 4 lg 2 ja 3). 3 Vt MK PM § 5: Paragrahvides 11, 12, 14, 16, 22, 31, 36, 40, 44, 46–51 ja 55 nimetatud alamregistreid käsitatakse kogumis e-tolli andmekoguna tolliseaduse § 13 tähenduses. DAC6, JVIS ja VKIS rakendustega seotud muudatused ning muudatus, millega antakse Kaitsepolitseiametile juurdepääsuõigus e-tolli andmekogule, jõustuvad 2021. aasta 31. jaanuaril. Rakendusega NES seonduvad muudatused jõustuvad 2021. aasta 15. märtsil. Rakendustega IMPULSS, COMPLEX, SMARTDELC ja OSS/IOSS seonduvad muudatused on kavandatud jõustuma 2021. aasta 1. juulil. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Kairi Sudakov (telefon 611 3068, e-post [email protected]) ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Maret Mets (telefon 611 3214, e-post [email protected]) koostöös MTA juriidilise osakonna õigusloome valdkonna juristiga Eero Kosk (telefon 676 1400; e-post [email protected]) ja teiste MTA ametnikega järgmiselt: e-tolli andmekogusse kuuluvate alamregistrite osas – tolliosakonna tolliarenduse valdkonna tolliõiguse üksuse juht Hannes Umborg (telefon 676 2262, e-post [email protected]); maksualase teabevahetuse rakenduse osas – teabeosakonna rahvusvahelise infovahetuse valdkonna peaspetsialist Pille Lepik (telefon 676 2935, e-post [email protected]); teenuse, ühendusesisese kaugmüügi, internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise ja ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise rakenduse osas – teenuste osakonna arvestuse talituse arendusanalüütik Tiia Epro (telefon 676 2118, e-post [email protected]); aktsiisikaupade tollijärelevalve süsteemi ning vedelkütuse aruannete elektroonse esitamise ja töötlemise süsteemi osas – maksuauditi osakonna arendustiimi teenusejuht Riina Šamatauskas (telefon 676 2185; [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (telefon 611 3549, e-post: [email protected]) ja keeleliselt toimetas õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (telefon 611 3638; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 tehakse määruses järgmised muudatused: Punktidega 1 ja 2 muudetakse MKRi põhimääruse § 5. Nimetatud paragrahvi järgi kuuluvad hetkel e-tolli andmekogusse põhimääruse §-des 11, 12, 14, 16, 22, 31, 36, 40, 44, 46–51 ja 55 nimetatud alamregistrid.4 Muudatuse tulemusena hakkavad e-tolli andmekogusse kuuluma lisaks juba muudetavas sättes loetletud alamregistritele alamregistrid IMPULSS (eelnõu § 1 punktiga 1 lisatakse viide §-le 221) ja NES (eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse viide §-le 421). 4 Need alamregistrid on hetkel kehtiva MKRi põhimääruse kohaselt järgmised: Eesti tollitariifistik (§ 11), Ekspordikontrolli süsteem (§ 12), Elektrooniliste saabumisteadete töötlemise süsteem (§ 14), Ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise süsteem (§ 16), Impordikontrolli süsteem (§ 22), Ladustamisteadete süsteem (§ 31), Mitterahaliste kohustuste rakendus (§ 36), Postipakkide ja reisijate lihtsustatud deklaratsioonide süsteem (§ 40), sularaha deklaratsiooni süsteem (§ 44), Tagatiste haldamise rakendus (§ 46), Tollideklaratsioonide tasumise lihtsustamise rakendus (§ 47), Tollideklaratsioonide töötlemise süsteem (§ 48), Tolli-, aktsiisi- ja käibemaksu valdkonna lubade süsteem (§ 49), Tollikontrolli ülesannete lahendamise süsteem (§ 50), Transiidi andmevahetuse süsteem (§ 51) ja Väljumise manifesti süsteem (§ 55). 2 Rakenduste IMPULSS ja NES lisamine on normitehniliselt tehtud erinevate muutmiskäskudega, kuna MKRi põhimääruse § 5 muudatused on kavandatud jõustuma erinevatel aegadel. IMPULSSI puudutavad muudatused jõustuvad 1. juulil 2021. a. NESiga seonduvad muudatused jõustuvad 2021. aasta 15. märtsil. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks MKRi põhimääruse § 9 eesmärgiga kaotada ära rakendus JVIS. Eeltoodud põhjusel on MKRi põhimääruses tehtud muudatused läbivalt. Kehtetuks tunnistatavas MKRi põhimääruse § 9 lõikes 1 on kehtestatud aktsiisikaupade tollijärelevalve süsteemi ametlik lühend JVIS. Lõikes 2 on kehtestatud JVIS-i andmekoosseis, milleks on aktsiisikauba järelevalve alla jätmise teatis ning järelevalve alla jäetud aktsiisikauba võõrandamiseks või veose veoks teise ladustamiskohta esitatud teates ette nähtud andmed. Muudatus on tingitud asjaolust, et JVISi ja VKISi funktsionaalsus on parendatud kujul üle viidud kütuse käitlemise andmekogusse (KKS), mistõttu alamregistrite JVIS ja VKIS kasutamise vajadus puudub. KKS on vedelkütuse müügi- ja ostudokumentide käitlemise andmekogu, mille põhifunktsionaalsus rakendati 2019. aasta alguses. KKS võimaldab teostada operatiivset järelevalvet tarbimisse lubatud kütuse liikumise üle. Süsteemi kasutajateks on vedelkütuse seaduses määratletud vedelkütuse müügi tegevusluba omavad juriidilised isikud, vedajad ning MTA ametnikud. KKS võimaldab MTA-l omada reaalajas ülevaadet kütuse käitlemisega seotud tehingute (sh vedude, asukohtade info) ning nende tehingute osapoolte (müüjad ja ostjad) kohta. Kõik järelevalveks vajalikud andmed on juba hetkel kättesaadavad KKS-is. JVIS ja VKIS andmeid säilitatakse vastavalt õigusaktides ette nähtud tähtaegadele. Punktiga 4 muudetakse MKR põhimääruse § 15 läbivalt, eesmärgiga kujundada olemasolev MKRi alamregister elektrooniliste sideteenuste ja elektrooniliselt osutatavate teenuste käibemaksuga maksustamise rakendus (ametlik lühend MOSS) ümber. Edaspidi kannab alamregister nime Teenuse ühendusesisese kaugmüügi, internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise ja ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise rakendus. Uue MKRi põhimääruse § 15 lõike 1 sõnastuse kohaselt on rakenduse ametlikuks lühendiks OSS/IOSS. MKR põhimääruse § 15 lõike 2 sõnastust muudetakse eesmärgiga viia andmekoosseisu aluseks olev viide kooskõlla kehtivate õigusaktidega. Muudatus on tingitud käibemaksuseaduse muudatustest5, millega sätestatakse teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikord, ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi erikord ja imporditud kauba eest käibemaksu deklareerimise ja tasumise erikord. Muudatused on kavandatud jõustuma 2021. a 1. juulil. Erikordadega laiendatakse alates 2015. aasta 1. jaanuarist elektroonilise side teenustele ja elektrooniliselt osutatavatele teenustele kehtivat korda ka teistele teenustele ning ühendusesisesele kaugmüügile ning kehtestatakse sarnane erikord ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügile. Samuti lihtsustatakse käibemaksukohustuse täitmist 5 Käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu; 239 SE. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/62fd9c94-1380-4af3-8980- ad896e0c2de9/Käibemaksuseaduse%20ja%20tolliseaduse%20muutmise%20seadus 3 väikesaadetiste importimisel, millele ei rakendata ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi erikorda. Käibemaksuseaduse muutmise eesmärk on käibemaksukohustuste täitmise lihtsustamine piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate jaoks ja Eesti ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamine võrreldes ettevõtlusega tegelevate ühendusevälise riigi isikutega. Muudatused vähendavad ettevõtjate halduskoormust ühendusesisesel kauplemisel. Käibemaksuseaduse muudatusega võetakse üle nõukogu direktiiv (EL) 2017/2455,6 millega kehtestatakse teatavad käibemaksukohustused teenuse osutamise ja kaupade kaugmüügi puhul, ning nõukogu direktiiv (EL) 2019/1995,7 millega kehtestatakse sätted kaupade kaugmüügi ja teatavate omamaiste tarnete osas. Punktiga 5 täiendatakse MKR põhimäärust §-ga 221, mille eesmärgiks on lisada maksukohustuslaste registrisse uus impordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteemi rakendus. Lisatava § 221 lõike 1 kohaselt on impordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteemi ametlik lühend IMPULSS. Lõike 2 kohaselt kantakse impordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteemi komisjoni delegeeritud määruse8 (EL) nr 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku tehtavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (edaspidi komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 2015/2446),9 lisa A veerus 8f ning lisa B veergudes H ja I nimetatud andmed. Rakenduse IMPULSS kasutusele võtmine on tingitud asjaolust, et Liidu tolliseadustik10, mis on liikmesriikidele siduv ja vahetult kohalduv, kehtestab uued nõuded tollideklaratsioonide andmekoosseisule ning uued andmete töötlemise eeskirjad. Impordi tollideklaratsioonide töötlemisele on kehtestatud üleminekuperiood, mis lõpeb 2022. aasta 31. detsembril. Peale seda kuupäeva ei ole enam lubatud varasema, 1992. a vastu võetud tolliseadustiku alusel toimivate süsteemide kasutamine. Impordideklaratsioonide töötlemine on tolli üks olulisemaid protsesse, olles otseselt seotud maksutulu (tollimaks, aktsiisid, käibemaks) kogumisega, sh tollimaksu kogumine liidu eelarvesse, mis on rangelt kontrollitud protsess. Impordideklaratsioonide andmete alusel 6 Euroopa Nõukogu direktiiv (EL) 2017/2455, 5. detsember 2017. a, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ ja direktiivi 2009/132/EÜ seoses teatavate käibemaksukohustustega teenuste osutamise ja kaupade kaugmüügi puhul. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32017L2455 7 Euroopa Nõukogu direktiiv (EL) 2019/1995, 21. november 2019. a, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ kaupade kaugmüüki ja teatavaid omamaiseid kaubatarneid käsitlevate sätete osas. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019L1995&from=EN 8 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 2015/2446, 28. juuli 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku tehtavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega. https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32015R2446&from=ET 9 Eelnõus on tuginetud vanemale delegeeritud määruse viitele alltoodud põhjusel. 01.05.2016 rakendus uus Liidu tolliseadustik (Parlamendi ja Nõukogu määrus 952/2013), mis delegeeris Komisjonile õiguse kehtestada uued ühtsed andmenõuded, mida Komisjon tegi määrusega 2015/2446. Samal ajal oli kõigile selge, et ükski liikmesriik ei suuda alates 01.05.2016 uusi andmenõudeid rakendada ning Komisjon kasutas ka teist LTSist tulenevat volitusnormi (art 279), mis andis võimaluse kehtestada andmenõuded perioodiks, kuni kõik infosüsteemid ei olnud veel uuendatud, võttes vastu määruse 2016/341 (põhimõtteliselt võimaldas LRdel jätkata juba süsteemides olevate andmetega jätkamist). Seega ei saa määruste osas lähtuda vastuvõtmiskuupäevadest, mõlemad rakendusid 01.05.2016 ja me rakendame täna üleminekuperioodi, mis lõppeb uute infosüsteemide kasutuselevõtuga, millal hakatakse rakendama määrust 2015/2446 ja selle uuendusi. LTS näeb ette ka üleminekuperioodi tähtajad ning EE peab nendest kinni. Delegeeritud määrus 2015/2446 art 104 reguleerib posti ja väikesaadetiste kohta julgeolekuandmete esitamise. Väikese väärtusega saadetised defineeritakse samas artiklis (kuni 22 eurot), postisaadetised on defineeritud artiklis 1(24). Täna on need julgeolekuandmete esitamisest vabastatud, alates 15.03.2021 muutub nende osas kohustuslikuks julgeolekuandmete esitamine (NES 1. arendusetapp). Liidu tolliseadustiku rakendusmäärus 2015/2447 art 182 selgitab täpsemalt, kuidas arendusetappidena rakendamine toimub (3.etappi). 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 952/2013, 9. oktoober 2013. a, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R0952&from=ET 4 viiakse läbi riskianalüüs ning korraldatakse riskide kontrollimine ühiskonna turvalisuse ja ohutuse tagamiseks. Kolm põhilist erinevust uute ja vanade nõuete vahel on järgmised: 1) uus tolliseadustik nõuab uue, ülemaailmse tolliorganisatsiooni WCO andmemudelil põhineva väga mahuka EL andmemudeli kasutamist; 2) uus tolliseadustik suurendab lubatud kaubapositsioonide maksimaalse arvu 99-lt 99 999-le, st ettevõtjatel on õigus esitada ning MTA-l kohustus vastu võtta ja töödelda oluliselt suuremate mahtudega deklaratsioone kui praegu; 3) impordideklaratsioonide juures kaotatakse kauba väärtuse alampiir 22 eurot, millest väiksema väärtusega saadetisi praegu ei pea deklareerima, kuid alates 1. juulist 2021. a peab neid saadetisi deklareerima. See muudatus toob kaasa deklaratsioonide arvu olulise kasvu. Uus rakendus IMPULSS põhineb uues tolliseadustikus spetsifitseeritud andmemudelil. Rakendus töötleb uue tolliseadustiku poolt nõutud suurusega deklaratsioone (kuni 99 999 kaubapositsiooni) ning saab hakkama kasvavate deklaratsioonide mahtudega. See töötab MTA IT-profiilis spetsifitseeritud, madalamate halduskuludega platvormil. IMPULSS vastab MTA kehtivale kasutajaliidese standardile ja integreerub MTA uue töölauaga. Uute tehniliste lahenduste loomine aruannetele ja väljatrükkidele nende reaalajas koostamiseks vähendab rakenduste kasutajaliideste koormust. IMPULSS võimaldab optimeerida kliendi ja ametnike tööprotsesse. Kliendil tekib võimalus esitada tollideklaratsiooni andmed enne kauba saatmist/kättesaamist, mis tagab kauba saabumisel kiirema tollivormistuse. Väiksema andmekoosseisuga deklaratsiooni esitamise võimalus on juhul, kui kauba maksumus on kuni 150 eurot. Väiksema andmekoosseisuga deklaratsiooni andmete esitamise võimalus on ka juhul, kui kauba väärtus on vähem 1000 eurot ja kogus vähem kui 1000 kg. Maksumaksjale luuakse võimalus tasuda tollideklaratsiooni eest e-tolli/e-maksuameti pangalingi vahendusel ning võimalik on tasuda erinevates Eesti pankades olevate arvelduskontode kaudu. IMPULSS võimaldab „ühtse akna“ rakendamist teatud lisadokumentide elektroonseks kontrolliks ja nendelt koguste maha kandmiseks. Andmeid on võimalik rakenduses sees korduvalt kasutada. Isikul võimaldatakse impordi tollideklaratsiooni esitamisel kasutada andmeid, mis on eelnevalt tolliprotseduurile suunatava kauba kohta juba tollile esitatud (nt sisenemise deklaratsiooni ja aktsiisi saatelehe andmed). Kohustuste täitmise tagamiseks on loodud tähtaegade saabumise teavitusfunktsioon, mis minimeerib kliendi sellealaseid muresid ja tõstab seaduskuulekust. Ametnike jaoks lihtsustatakse enamtasutud maksude tagastamisega, tollideklaratsioonide esitamise järelevalvega ja maksuotsuste koostamisega seotud tööprotsesse. Punktiga 6 muudetakse MKR põhimääruse § 33 lõigete 1 ja 2 teksti eesmärgiga lisada maksualase teabevahetuse rakenduse FATCA/DAC2/CRS/CbC juurde alam-alamregister DAC6. Lõike 1 muudatuse järgi on maksualase teabevahetuse rakenduse ametlik lühend edaspidi FATCA/DAC2/DAC6/CRS/CbC. Lõike 2 muudatuste kohaselt kantakse uude alam-alamregistrisse DAC6 teave piiriüleste maksuskeemide kohta. Aruandekohustusega skeemi kohta esitatavate andmete koosseis on kehtestatud maksualase teabevahetuse seaduse § 2013 lõike 6 alusel rahandusministri 5 määrusega.11 Selle viitega täiendatakse olemasoleva alamregistri FATCA/DAC2/CRS/CbC andmekoosseisu. Muudatus on tingitud maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seadusest,12 millega võeti üle Euroopa Nõukogu direktiivist (EL) 2018/82213 tulenevad muudatused seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul. Piiriüleste skeemide alane teabevahetus võib aidata liikmesriikidel kaitsta oma maksubaasi ja suurendada maksutulu, sest teave maksude planeerimise kohta jõuab kiiremini maksuhaldurini ning on eelduslikult ulatuslikum, kuna maksuhaldur ei pruugi maksumenetluses alati saada tervikpilti skeemidest. Piiriülestest skeemidest teavitamine ja teabevahetus aitab luua võrdsed tingimused ettevõtjatele. Ühiskondlikust vaatenurgast aitab maksuskeemide alane teabevahetus kaasa õiglasema maksukeskkonna loomisele. Olemasolevasse rakendusse FATCA/DAC2/CRS/CbC lisatav rakendus DAC6 võimaldab Eesti aruandekohustuslikel isikutel esitada piiriüleste skeemide kohta andmeid maksuhaldurile. Samas saab maksuhaldur rahvusvahelise teabevahetuse korras andmeid edastada ja vastu võtta ning välisriikidest tulnud infot töödelda ja kasutada. Maksuhaldur annab igale esmakordselt esitatud skeemile või skeemi osale unikaalse viitenumbri, mis märgitakse teabeandja poolt skeemi kohta esitatava teabe hulgas. Viitenumber kantakse Euroopa Komisjoni peetavasse keskregistrisse, mis võimaldab luua seoseid erinevates riikides sama skeemi kohta esitatud teabe vahel. Skeemi kasutamise jälgimiseks ja topeltaruandluse vältimiseks on teabeandjal kohustus teavitada skeemile või selle osale antud viitenumbrist kõiki teisi sama skeemi või skeemi osaga seotud teenust, abi või nõu pakkunud isikuid. Uue rakenduse DAC6 juurutamisel arvestatakse alljärgnevaga. Skeemi kohta andmete esitaja on autenditud. Skeemi andmete esitamine toimub e-MTAs kasutajaliidese kaudu, mis vastab e- MTA stiiliraamatule ja on kolmes keeles (eesti, vene ja inglise keeles). Kasutajaliideses andmeid sisestades salvestuvad need automaatselt teatud aja tagant. Väljudes rakendusest, samas skeemi mitte kinnitades, antakse esitajale võimalus salvestada andmed pooleliolevaks skeemiks või andmed kustutada. Lisavõimalusena saab skeemi esitada XMLfaili üles laadides. Juba esitatud skeeme saab esitaja kustutada seni, kuni neid ei ole välisriikidele edastatud. Skeemi esitaja näeb kõiki enda esitatud skeeme. Skeemi esitaja võib olla nii juriidiline kui füüsiline isik, kliendirakenduse kasutajaõigused e-MTAs antakse vastava õiguste paketiga. Skeemi esitaja saab valida, kas ta esitab andmed maksumaksja või vahendajana. Esitatud skeemile genereerib rakendus vastava algoritmi alusel ja konkreetsest olukorrast lähtudes kaks viitenumbrit: Arrangement ID ja Disclosure ID. Ühe skeemi kohta võivad esitada andmeid mitu isikut. Seepärast tuleb skeemi korduval esitamisel (teise esitaja poolt) info siduda olemasoleva ID-ga, andes esitajale võimaluse juba väljastatud ID sisestamiseks. Esitatud skeemi muutmisel tuleb sellest maksuhaldurit teavitada, mistõttu peab saama juba esitatud skeemi juurde esitada muudatused. Muudatuste info tuleb siduda Arrangement ID ja Disclosure ID kaudu esialgse skeemiga. 11 Rahandusministri 19. mai 2015. a määrus nr 16 „Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude ning nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine“. Täpsemalt vt Lisa 16 deklaratsiooni „Aruandekohustusega skeem” andmekoosseis. 12 Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019022 13 Euroopa Nõukogu direktiiv (EL) 2018/822, 25. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul. https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32018L0822 6 Kliendi- ja ametnikurakendus erinevad skeemidesse puutuvas vaid selles osas, kui palju on ametnikul vaja täiendavaid õigusi. Ametnikurakendus peab võimaldama otsida skeeme, näiteks skeemide esitajate ja seotud maksumaksjate lõikes. Ametnikurakenduses on võimalus skeemi täiendada tõlkega inglise keelde (kui esitaja seda ise teinud ei ole). Ametnikul on dokumentide arhiveerimise reeglitele vastavalt õigus kustutada skeeme, mille kohta on info välisriikidele edastatud. Punktiga 7 muudetakse MRKi põhimääruse § 40 lõiget 2 eesmärgiga täpsustada rakenduse SMARTDECL andmekoosseisu ja viia lõikes 2 olev viide kooskõlla komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 2015/2446. Kehtiva MKRi põhimääruse § 40 lõike 2 järgi kantakse SMARTDECL komisjoni delegeeritud määruse14 (EL) nr 2016/341 lisa 9 liites A nimetatud andmed ning järgmised postipaki või reisija deklaratsiooniga seonduvad andmed: 1) paki tüüp ja selle jälgimisnumber; 2) isiku luba edastada deklaratsiooni andmed posti- või kullerfirmale, kus kaup asub; 3) teave kauba saabumise kohta. Muudatuse tegemisel asendatakse lauseosa „komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2016/341 9. lisa liites A nimetatud andmed“ lauseosaga „komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/2446 lisa B veergudes H ja I nimetatud andmed“. Muudatus on tingitud asjaolust, et Liidu tolliseadustik, mis on liikmesriikidele siduv ja vahetult kohalduv, kehtestab uued nõuded tollideklaratsioonide andmekoosseisule ning uued töötlemiseeskirjad. Muu hulgas nõuab uus tolliseadustik uue, ülemaailmse tolliorganisatsiooni WCO andmemudelil põhineva väga mahuka EL-i andmemudeli kasutamist. SMARTDECL viiakse IMPULSS-i arendusprojekti raames vastavusse uute reeglitega. Punktiga 8 täiendatakse MKRi põhimäärust §-ga 421 eesmärgiga lisada maksukohustuslaste registrisse sisenemisformaalsuste rakendus. Loodavas § 421 lõikes 1 on kehtestatud sisenemisformaalsuste rakenduse ametlik lühend NES. Lõike 2 kohaselt kantakse NESi komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/2446 lisa B veergudes F ja G nimetatud andmed. Muudatus on tingitud asjaolust, et Euroopa Liidus seni kasutusel olnud kaupade EL-i sisenemise haldamise viis vajab muutmist. Selleks, et tagada EL kodanike turvalisus ja omada paremat kontrolli kolmandatest riikidest EL-i saabuvate kaupade üle, on alates aastast 2009 transpordiettevõtetel kohustus esitada tollile nn sisenemise ülddeklaratsioon, mille alusel teostatakse julgeoleku- ja riskianalüüsi. ICS2/NES rakenduse eesmärk alates aastast 2021 on tugevdada liitu sisenevate kaupade ohutust ja turvalisust ning tagada kogu EL-s võrdne ja piisav kaitse tase. ICS2/NES arenduses keskendutakse ülddeklaratsiooni andmete kvaliteedi parandamisele, samuti riskianalüüsi tulemuste, riskiteabe ja kontrolli tulemuste vahetamisele ning potentsiaalselt ühiste riskijuhtimise tugiteenuste lisamisele. Samuti on teenuse peamiseks eesmärgiks tagada Euroopa Liidu kodanike turvalisus ja omada paremat kontrolli kolmandatest riikidest EL-i saabuvate kaupade üle. Rakenduse NES kaudu saab MTA andmeid sisenevate saadetiste kohta, ühtlasi viia läbi riskianalüüse eesmärgiga tagada, et EL-i ei saabuks narkootikume, relvi jmt. 14 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/341, 17. detsember 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavate sätete üleminekueeskirjadega, kui vajalikud elektroonilised süsteemid veel ei toimi, ja muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/2446. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016R0341&from=ET 7 Muudatuste elluviimiseks võttis komisjon 2014. a vastu EL-i strateegia ja tolliriskijuhtimise tegevuskava.15 Uus ICS2/NES saab olema täiesti uue arhitektuuriga ja asendab üle-euroopalise ICS-süsteemi järkjärguliselt uue rakendusega. ICS2/NES rakendatakse kolmes etapis. 2021. aastal tootesse mineva NES 1. arendusetapi raames realiseeritakse lennutranspordiga liikuva posti- ja kullersaadetiste käsitlemine. Hetkel kehtiva õiguse kohaselt on posti- ja väikeseväärtusega saadetised vabastatud sisenemise ülddeklaratsiooni esitamisest ning julgeoleku- ja riskianalüüsist, mis aga muutub alates NES 1. arendusetapist. Tehnoloogiline võimekus täita viidatud nõudeid hetkeseisuga MTA-s puudub, sest kasutusel olevaid kaupade sisenemisformaalsusi haldavad rakendused on tehniliselt vananenud ja ei suuda käsitleda märgatavalt suurenevaid andmemahtusid posti- ja väikeseväärtusega kaupade lisandumisel aastal 2021. Ühtlasi puudub MTA-s terviklik IT-lahendus, mis hõlmaks kõiki kaupade sisenemisega seotud teenuseid ja tegevusi ning annaks reaalajas tervikliku ülevaate kaupade liikumisest ja olekust nii ettevõtetele kui MTA ametnikele. Seoses märgatavalt suurenenud internetikaubanduse mahtudega muutub Eestisse saabuvate kaupade haldamine ja riskianalüüsi läbiviimine MTA-s päev-päevalt raskemaks ja töömahukamaks. Täna kasutusel olevad IT-lahendused ei toeta ega võimalda päevas kümnete- või sadade tuhandete saadetiste massandmete automaatset töötlemist. Kogu projekti juurutamise tulemusena tekib üle-euroopaline IT-lahendus, mida kasutavad kõigi liikmesriikide tolliasutused. Uus loodav keskne repositoorium võimaldab senisest efektiivsemat ja kiiremat riskianalüüsi. Kogutud riskianalüüsi tulemuste põhjal on tulevikus võimalik juurutada senisest veelgi rohkem automatiseeritud riskianalüüsi. Projekti esimese etapi kasutuselevõtt loob MTA-s IT tehnilise lahenduse elektrooniliselt esitatud andmete põhjal riskianalüüsi läbiviimiseks. MTA-s tekib üks keskne rakendus, mis võimaldab hallata kõiki sisenevate kaupade tolliformaalsusi ja riskianalüüsi tulemusi. Punktis 9 asendatakse MKRi põhimääruse §-s 48 läbivalt sõna „tollideklaratsioonide“ sõnadega „ekspordi tollideklaratsioonide“. Muudatus on seotud uue alamregistriga IMPULSS ning on tingitud asjaolust, et kitsalt ekspordi tollideklaratsioonide andmete esitamine ja menetlemine jääb toimima kuni uue ekspordi süsteemi valmimiseni rakendusse COMPLEX. MTA kasutab tollideklaratsioonide esitamiseks ja menetlemiseks vana tolliseadustiku nõuetele vastavat infosüsteemi COMPLEX, mis on kasutusel alates 2006. aastast. COMPLEX ei ole projekteeritud toime tulema nii mahukate deklaratsiooni andmetega ega nii suure deklaratsioonide arvuga, kui IMPULSS. Samuti kasutab COMPLEX rohkem kui 15 aastat vanu tehnoloogilisi lahendusi, mis ei vasta enam MTA kehtestatud uutele nõuetele. EL-st väljaviidavate kaupade tollivormistuseks ja järelevalveks kavandatakse uut süsteemi AES (automatiseeritud ekspordi süsteem). Siseriiklikud ja rahvusvahelised AES nõuded, ärilised vajadused ja funktsioonid peavad olema realiseeritud 2022. aasta IV kvartalis. 15 Tegevuskava on kättesaadav veebilehel https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX:52014DC0527 8 Üleminekuperiood, kuni kõik liikmesriigid peavad olema rakendanud AES-i, kestab kuni 2023. aasta septembrini. Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks MKRi põhimääruse § 54. Muudatuse eesmärgiks on ära kaotada rakendus VKIS, tehes seda samadel argumentidel, mis on esile toodud punktis 3 toodud põhjendustes. Punktiga 11 muudetakse MKRi põhimääruse § 58 lõike 1 punkti 5 selliselt, et asendatakse sõnad „teiste liikmesriikide“ sõnadega „välisriikide või jurisdiktsioonide“. Kehtiv § 58 lõike 1 punkt 5 sätestab, et register saab andmeid teiste liikmesriikide maksu- ja tolliasutustelt ning rahvusvahelistelt organisatsioonidelt rahvusvahelises lepingus sätestatud alustel. Muudatuse kohaselt saab register andmeid teiste välisriikide või jurisdiktsioonide maksu- ja tolliasutustelt ning rahvusvahelistelt organisatsioonidelt rahvusvahelises lepingus sätestatud alustel. Muudatus on tingitud asjaolust, et punkt 5 peaks olema sõnastatud avaramalt, kuna tegelikkuses on andmeallikaid rohkem, kui kehtivas sättes on välja toodud. Maksualase teabevahetuse seaduse alusel toimuva teabevahetusega on võimalik saada teavet Euroopa Liidu liikmesriikidelt, teistelt välisriikidelt aga ka jurisdiktsioonidelt, mis on juriidiliselt mõne riigi omavalitsuslikud haldusterritoriaalsed üksused. Näiteks Aruba, Mani saar, Ahvenamaa, Gröönimaa ja Macau osalevad erinevates infovahetustes eraldi juba praegu – rääkimata üheselt riigina määratletavatest EL-välistest territooriumitest. Arvestades seda, et rakendusse FATCA/DAC2/CRS/CbC lisandub DAC6 – kuhu samuti kogutakse teavet väljaspoolt Euroopa Liidu liikmesriike –, on praegu sobiv hetk eelkirjeldatud ebatäpsuse parandamiseks. Punktidega 12 ja 13 muudetakse MKRi põhimääruse § 58 lõiget 3 eesmärgiga tuua välja asjaolu, et uued alamregistrid IMPULSS (eelnõu p 12) ja NES (eelnõu p 13) saavad andmeid andmesubjekti enda käest. IMPULSSiga seotud muudatused jõustuvad 2021. aasta 1. juulil ja NESiga seotud muudatused jõustuvad 2021. aasta 15. märtsil. Punktidega 14–16 muudetakse MKRi põhimääruse § 58 lõiget 4 eesmärgiga täpsustada, millised alamregistrid saavad andmeid juhul kui kolmandad isikud ja asutused esitavad andmeid vabatahtlikult või andmesubjekti nõusolekul või õigusaktis sätestatud korras. Eelnõu punktiga 14 arvatakse MKRi põhimääruse § 58 lõikes 4 toodud alamregistrite loetelust välja alamregistrid JVIS ja VKIS, kuna need lõpetavad tegevuse ja kaotatakse. Eelnõu punktiga 15 lisatakse IMPULSS MKRi põhimääruse § 58 lõikes 4 toodud alamregistrite loetelusse. Eelnõu punktiga 16 lisatakse NES MKRi põhimääruse § 58 lõikes 4 toodud alamregistrite loetelusse. IMPULSSI, NESi, VKISi ja JVISi puudutavad muudatused on kavandatud jõustuma erinevatel aegadel: JVISi ja VKISi muudatused 31. jaanuaril 2021. a, NES muudatused 15. märtsil 2021. a, IMPULSSi muudatused 1. juulil 2021. a. Punktidega 17 ja 18 muudetakse MKRi põhimääruse § 58 lõiget 6. Hetkel on eelviidatud säte sõnastatud järgmiselt: „Maksu- ja Tolliameti põhimääruses sätestatud ülesannete täitmise tulemusel saavad andmeid §-des 6, 10, 12, 14-16, 18, 20, 22, 24, 26, 28–32, 34, 341, 37, 42, 44–47, 49, 50 ja 55 nimetatud alamregistrid.“. Muudatuse tegemisel saavad Maksu- ja 9 Tolliameti põhimääruses16 sätestatud ülesannete täitmise tulemusel andmeid lisaks sättes loetletud alamregistritele ka uued alamregistrid IMPULSS ja NES. Punktiga 19 muudetakse MKRi põhimääruse § 58 lõike 7 sõnastus avaramaks ja viiakse see kooskõlla MTVSiga. Eelviidatud säte on hetkel sõnastatud järgmiselt: „Teiste liikmesriikide maksu- ja tolliasutustelt ning rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saavad rahvusvahelises lepingus sätestatud alustel andmeid §-des 6, 8, 10–12, 15–18, 22, 33, 44, 48–50, 52 ja 55 nimetatud alamregistrid.“. Muudatusega asendatakse tekstiosa „teiste liikmesriikide“ tekstiosaga „välisriikide või jurisdiktsioonide“. Muudatuse eesmärgiks on täpsustada andmeallikat, tehes seda samadel argumentidel, mis on esile toodud punktis 11. Muudatus on kavandatud jõustuma 31. jaanuaril 2021. a. Punktidega 20 ja 21 muudetakse MKRi põhimääruse § 58 lõiget 7. Hetkel on sõnastatud eelviidatud säte järgmiselt: “Teiste liikmesriikide maksu- ja tolliasutustelt ning rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saavad rahvusvahelises lepingus sätestatud alustel andmeid §-des 6, 8, 10–12, 15–18, 22, 33, 44, 48–50, 52 ja 55 nimetatud alamregistrid.“. Muudatuse tegemisel lisatakse alamregistrite loetelusse uued alamregistrid IMPULSS (eelnõu punkt 20) ja NES (eelnõu punkt 21), mis saavad andmeid välisriikide või jurisdiktsioonide maksu- ja tolliasutustelt ning rahvusvahelistelt organisatsioonidelt rahvusvahelises lepingus sätestatud alustel. IMPULSS-iga seonduv muudatus on kavandatud jõustuma 2021. aasta 1. juulil. NESiga seonduv muudatus on kavandatud jõustuma 2021. aasta 15. märtsil. Seetõttu on eelnõus tehtud muudatused kahes erinevas punktis. Punktiga 22 lisatakse MKRi põhimääruse § 62 lõige 11, mille kohaselt võib tolliformaalsuste käigus e-tolli andmekogusse andmete esitamisel kasutada isiku enda poolt eelnevatele deklaratsioonidele kantud ja registris olevaid asjaomase andmesubjekti andmeid. Teatud juhtudel on isikutel seadusest tulenev kohustus esitada mitu erinevat deklaratsiooni samade andmetega. Maksuhaldur soovib sellisteks juhtudeks luua lahenduse, millega isik saab enda poolt juba ühele deklaratsioonile esitatud andmeid teisele deklaratsioonile edasi kanda, kui selliste deklaratsioonide esitamise kohustus tuleneb talle seadusest. Näiteks kauba Eestisse toimetamisel tuleb esitada sisenemise ülddeklaratsioon (andmed esitatakse EL kesksesse repositooriumi, kuid tõmmatakse automaatselt MTA andmebaasi). Ülddeklaratsiooni esitamise kohustus on eelkõige kauba vedajal. Peale kauba Eestisse saabumist soovitakse see ajutiselt ladustada ning tollile tuleb esitada ajutise ladustamise deklaratsioon. Ka selle deklaratsiooni esitamise kohustus on eelkõige kauba vedajal. Ülddeklaratsiooniga esitatavad andmed kattuvad ajutise ladustamise deklaratsiooniga esitatavate andmetega. Selleks, et vedaja ei peaks mitu korda samu andmeid maksuhaldurile esitama, võimaldab Maksu- ja Tolliamet andmete taaskasutamist selliselt, et isik saaks andmed ühelt deklaratsioonilt teisele deklaratsioonile edasi kanda. Andmete taaskasutamine oleks piiratud selliselt, et andmeid saab taaskasutada vaid isik, kes on need andmed maksuhaldurile juba esitanud ning kellele tuleneb seadusest samade andmete teistkordse esitamise kohustus. Punktiga 23 asendatakse kehtivas MRKi põhimääruse § 62 lõike 3 punktis 1 sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“. Muudatus on tingitud asjaolust, et alates 2021. aasta 16 Rahandusministri 6. oktoobri 2008. a määrus nr 29 „Maksu- ja Tolliameti põhimäärus“, vt § 7. 10 1. jaanuarist 2021. a on Maanteeamet, Veeteede Amet ja Lennuamet ühendatud Transpordiametiks eesmärgiga luua transpordiliikide ülene kompetentsikeskus. Punktiga 24 lisatakse MKRi põhimääruse § 62 lõikele 3 punkt 4, mille kohaselt on Kaitsepolitseiametil õigus juurde pääseda e-tolli andmekogudele seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Muudatus on ajendatud asjaolust, et julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS) § 31 lõike 1 punkti 1 ja § 311 alusel sama seaduse §-s 6 sätestatud ülesannete täitmiseks on Kaitsepolitseiametil vajalik ligipääs MTA maksukohustuslaste registri e-tolli andmekogu17 moodustavatele alamregistritele. Kaitsepolitseiameti üheks töövaldkonnaks on teabe kogumine ja töötlemine terrorismi, samuti selle rahastamise ning toetamise ennetamiseks ja tõkestamiseks, samuti strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve teostamine. Nimetatud ülesannete täitmiseks on Kaitsepolitseiametile vajalik ligipääs teatud e-tolli alamregistritele. Elektrooniline andmevahetus Kaitsepolitseiameti ja Maksu- ja Tolliameti vahel parandab oluliselt asutuste omavahelist koostööd kuritegevuse vastases võitluses, eelkõige terrorismi ja selle rahastamise ning toetamise ennetamisel ja tõkestamisel ning strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve teostamisel. Teisi makse puudutavatele alamregistritele on Kaitsepolitseiametil õiguslik alus juurdepääsuks juba täna olemas (MKR põhimääruse § 62 lõike 1 punkt 4 koostoimes MKS § 29 punktiga 1). Kuid lähtuvalt tolliseaduse § 13 lõikest 2 ning MKR põhimääruse §-st 5, § 62 lõike 1 punktist 6 ja lõikest 3 ei ole Kaitsepolitseiametit nimetatud valitsusasutusena, kellel on juurdepääsuõigus e-tolli andmetele. Arvestades asjaolu, et e-tolli alamregistrite kasutamise vajadus ei ole ühekordne, siis e-tollile juurdepääsu andmiseks on vajalik täiendada MKR põhimääruse § 62 lõiget 3, lisades Kaitsepolitseiameti ühe valitsusasutusena, kellel on juurdepääs e-tolli andmetele, et amet saaks täita talle seadusega pandud ülesandeid. Täienduse tulemusel antakse Kaitsepolitseiametile juurdepääs nimetatud registrite andmetele elektrooniliste päringute teel, kasutades selleks riigi andmekogude teeninduskihti X-tee, mis võimaldab asutustel ning juriidilistel ja füüsilistel isikutel vastavate õiguste olemasolul teha päringuid riigi andmekogudest interneti kaudu ning tagades sealjuures piisava turvalisuse andmekogude, päringute ja saadud vastuste töötlemisel. Tulenevalt MKR põhimääruse § 61 lõikest 4 sõlmitakse MTA ja Kaitsepolitseiameti vahel alamregistrite osas andmete töötlemise leping. Lepingus kajastatakse muuhulgas vastutavad isikud, andmete kasutamise eesmärk, väljastatavate andmete loetelu, maht ja väljastamise kord, andmetele juurdepääsu tehnilised lahendused ning meetmed andmete kaitsmiseks. Punktidega 25–26 muudetakse MKRi põhimääruse § 63 lõike 2 punkti 3. Eelnõu punktiga 25 jäetakse eelviidatud põhimääruse punktist 3 välja viide alamregistrite JVIS ja VKIS andmete säilitamise tähtajale, kuna mõlemad alamregistrid lõpetavad oma tegevuse. Muudatus on kavandatud jõustuma 2021. aasta 31. jaanuaril. Eelnõu punktiga 26 määratakse uue alamregistri NES (MKRi põhimääruse muutmise määruse punkt 23) andmete säilitamise tähtajaks seitse kalendriaastat. Muudatus on kavandatud jõustuma 2021. aasta 15. märtsil. Uue alamregistri IMPULSS (MKR põhimääruse uus § 221) andmete säilitamise tähtajaks on samuti seitse aastat, kuid IMPULSS-i puhul on andmete säilitamise tähtaeg juba hõlmatud 17 e-tolli andmekogu kohta vt joonealust märkust 2. 11 MKR põhimääruse § 63 lõike 2 punkti 3 tänase redaktsiooniga.18 Andmete säilitamise tähtaeg hakkab kulgema andmete registrisse kandmisest arvates. Andmed hävitatakse nende säilitamise tähtaja möödumisele järgneva kalendriaasta jooksul. Punktiga 27 muudetakse MKRi põhimääruse § 74 lõike 2 punkti 4 selliselt, et jäetakse välja viide sama määruse §-le 54, põhjusel, et VKIS19 lõpetab tegevuse, mistõttu ei pea enam kehtivas regulatsioonis määrama infosüsteemi turvaklassi. Punktiga 28 muudetakse MKRi põhimääruse § 74 lõike 2 punkti 6 selliselt, et sealt jäetakse välja viide sama määruse §-le 9 põhjusel, et JVIS20 lõpetab tegevuse ning puudub vajadus MKRi põhimääruses selle infosüsteemi turvaklassi määramiseks. Punktiga 29 täiendatakse MKRi põhimääruse § 74 lõike 2 punkti 7 selliselt, et määratakse uuele alamregistrile IMPULSS infosüsteemi turvaklass, milleks on K2T2S2.21 Uue alamregistri NES (MKR põhimääruse uus § 421) infosüsteemi turvaklass on samuti K2T2S2, kuid NES-i infosüsteemi turvaklass on juba hõlmatud MKR põhimääruse § 74 lõike 2 punkti 7 tänase redaktsiooniga.22 Andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Andmete kasutamise õiguspärasust kontrollitakse tarkvaraliste ja organisatsiooniliste meetmete abil. Iga alamregistrisse tehtud päringu või kande kohta säilitatakse auditlogis andmete lisamise, muutmise, sulgemise või kustutamise kohta vähemalt: a) kasutaja ees- ja perekonnanimi; b) päringu või kande tegemise kuupäev ja kellaaeg; c) päringu või kande objektiks olnud andmekoosseis. Eelloetletud andmeid säilitatakse andmete töötlemise õiguspärasuse kontrolliks kaks aastat. Punktiga 30 täiendatakse MKRi põhimäärust §-ga 811, mis on rakendussätteks VKIS23 ja JVIS24 andmete edasise säilitamise ja hävitamise osas. Mõlema registri andmeid säilitatakse kuni 2026. aasta 31. detsembrini, pärast seda kuupäeva andmed hävitatakse vastavalt MKRi põhimääruse § 63 lõikele 5. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 4. Määruse mõjud 4.1. E-tolli muudatused E-tolliga seonduvad muudatused omavad enamjaolt positiivset mõju maksukohustuslastele ja kõikidele tolliklientidele ning lihtsustavad tolliformaalsusi. 18 „3) seitse kalendriaastat – §-des 6, 9–14, 18, 22–25, 28, 29, 31, 33, 34, 36–38, 40–42, 44–51 ja 53–55 nimetatud alamregistrite andmete puhul;“ 19 vedelkütuse aruannete elektroonse esitamise ja töötlemise süsteem 20 Aktsiisikaupade tollijärelevalve süsteem 21 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007 määrus nr 252 Infosüsteemide turvameetmete süsteem, vt §-d 7 ja 8. 22 „7) K2T2S2 – §-des 7, 10, 12, 14–16, 19, 21, 22, 24, 27, 29–37, 39, 40, 42–44, 46, 48–53 ja 55 nimetatud alamregistrite puhul.“ 23 vedelkütuse aruannete elektroonse esitamise ja töötlemise süsteem 24 aktsiisikaupade tollijärelevalve süsteem 12 IMPULSS-i puhul tekib kliendil võimalus esitada tollideklaratsiooni andmed eelnevalt, mis tagab kauba saabumisel kiirema tollivormistuse, ning kliendil on võimalus saada rakendusest teavitusi kohustuste täitmise tähtaegadest, millest tulenevalt ei pea ta neid ise meeles pidama ega endale kusagile üles tähendama. NES-i realiseerimisel seisneb positiivne mõju järgnevas: kord juba tollile esitatud kaubaandmete taaskasutamine vähendab tolliprotseduurideks vajaminevat aega; paraneb esitatavate andmete kvaliteet ja väheneb ettevõtete halduskoormus, võimaldades juba esitatud andmete taaskasutamist; tekib võimalus esitada ajutise ladustamise deklaratsiooni andmed eelnevalt, mis tagab kauba saabumisel kiirema tollivormistuse; võimalus elektroonselt jälgida saadetiste saabumist, ladustamist ja vabasse ringlusse lubamist. Muudatus mõjutab riigiasutustest Maksu- ja Tolliametit. E-tolli registritele juurdepääsu andmise osas on muudatustest puudutatud asutuseks ka Kaitsepolitseiamet. Sihtrühma suurus võrreldes riigiasutuste koguarvuga on väike. Eelnõuga lisanduvad rakendused võimaldavad MTA-l täita senisest tulemuslikumalt nimetatud asutusele maksukorralduse seaduse, maksuseaduste ja tolliseadusega pandud ülesandeid, samuti teha efektiivsemalt rahvusvahelist koostööd. Kaitsepolitseiametil tekib õigus taotleda Maksu- ja Tolliametilt juurdepääsu enda seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike e-tolli alamregistritele, milleks on COMPLEX25 ja NCTS26. Maksusaladusele juurdepääsu õigus on Kaitsepolitseil olemas tulenevalt MKS § 29 lõikest 1 ja MKRi põhimääruse § 62 lõike 1 punktist 4 tulenevalt seni olnud üksipäringute tegemisel. Muudatuse tegemine võimaldab Kaitsepolitseiametil täita tõhusamalt seadusest tulenevaid ülesandeid (tõkestada ebaseadusliku strateegilise kauba või sanktsioonialuse kauba liikumine). Maksu- ja Tolliametil kaasneb e-tolliga seonduvate muudatustega ajutine töökoormuse tõus, mis on seotud IT-lahenduste väljatöötamisega. Muudatustega seotud kulud kantakse asutuste eelarvest. 4.2. OSS/IOSS OSS/IOSSiga seonduvad muudatused avaldavad ettevõtjatele, kes omavad internetipõhist kauplemiskohta ja ettevõtjatele, kes teostavad kaugmüüki või ettevõtjatele, kes teostavad ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki ning ettevõtjatele, kelle teenuse osutamisele on uut erikorda võimalik kohaldada. MKRi põhimääruse muutmise määrusega ei kaasne täiendavat mõju, kui on juba kirjeldatud käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise eelnõus27. Muudatuse tulemusel laieneb ümberkujundatud registrisse kantavate andmete koosseis. Muudatused on enamjaolt olemuselt pigem õigustehnilised, kuna nendest ei tulene ettevõtjatele vahetut kohustust andmete esitamiseks. Muudatus mõjutab riigiasutustest Maksu- ja Tolliametit. Sihtrühma suurus võrreldes riigiasutuste koguarvuga on väike. 25 tollideklaratsioonide töötlemise süsteem 26 transiidi andmevahetuse süsteem 27 Käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu; 239 SE. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/62fd9c94-1380-4af3-8980- ad896e0c2de9/Käibemaksuseaduse%20ja%20tolliseaduse%20muutmise%20seadus 13 Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid mõjusid lisaks seaduse eelnõudes juba väljatoodule. Maksu- ja Tolliametil kaasneb muudatustega seoses ajutine töökoormuse tõus, mis on seotud IT-lahenduste väljatöötamisega. OSS/IOSS-i kasutusele võtuga ja seoses uue erikorra kohaldamisega kaasneb mõningane positiivne mõju: suureneb iga-aastane riigieelarve laekumine teenuste ja kaupade kaugmüügi käibemaksu laekumisest tarbimisliikmesriiki; vähenenud konkurentsimoonutused liikmesriikide ja kolmandate riikide e-poodide kaudu kaupa müüvate ettevõtete vahel; vähenenud halduskoormus ettevõtjatele, kes saavad teenuste ja kaupade kaugmüügi käibe deklareerida ja tasuda ühte (registreerimis)liikmesriiki – n.ö ühe akna põhimõte; kolmandate riikide e-poodide kaupade tarbijatel on võimalus tasuda käibemaks ostu sooritamise ajal, millega väheneb aja- ja halduskulu impordiformaalsustele. 4.3. DAC6 alam-alamregistri lisamine Muudatus puudutab kõiki piiriüleselt tegutsevaid Eesti residendist juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kelle majandustegevuses on tavapärasest suurem kaal maksude piiriülesel planeerimisel või kellel on huvi hoida oma vara välisriigis. Muudatus puudutab lisaks ka füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes pakuvad majandustegevuse raames maksude planeerimisega seotud teenuseid või rahaliste vahendite haldamise teenuseid. Muudatusest mõjutatud isikute arvu ei ole võimalik täpselt välja tuua. Kaudselt mõjutab muudatus kõiki ettevõtjaid, kes tegutsevad või plaanivad hakata tegutsema piiriüleselt. Teenusepakkujate arvu ei ole võimalik samuti välja tuua, kuna maksu- ja õigusteenuse osutamine ei ole litsentseeritud tegevus.28 Esitatavate skeemide hulk jääb Maksu- ja Tolliameti hinnangul alla 500. Muudatus mõjutab mõningal määral ka MTA töötajaid, kes tegelevad teabevahetuse käigus kogutud andmete töötlemisega. Sihtrühma suurus võrreldes riigiasutuste koguarvuga on väike. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid mõjusid lisaks seaduse eelnõudes juba väljatoodule. Direktiivide rakendamise mõjud on kirjeldatud üksikasjalikult seaduste eelnõu seletuskirjades, millega direktiivid on üle võetud. Maksualase teabevahetuse seaduses kehtestatavate maksuskeemide, finantskontode skeemide ja tegeliku kasusaajate skeemide kohta nõutavad andmed on kehtestatud Rahandusministri 19. mai 2015. a määrusega nr 16 „Maksualase teabevahetuse seadusest tuleneva deklaratsiooni vorm ning selle esitamise ja täitmise korra kehtestamine“. MKRi põhimääruse muutmise määrusega määratakse kindlaks vaid teabe kogumise ja hoidmisega seonduvad asjaolud ja tähtaeg aga mitte kohustus vastavat teavet esitada. Euroopa komisjon on asjaomase direktiivi ettepaneku mõjuhinnangus leidnud, et aruandekohustusega skeemide alane teabevahetus on väga tõhus ja proportsionaalne vahend maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemisel.29 Komisjon on nentinud, et automaatse teabevahetuse kaudu saadavat teavet on võimalik eri riikide maksuhalduritel kasutada väga erinevalt, kuid peamiselt kasutatakse seda siiski riskianalüüsiks ning tulumaksukohustuse suuruse hindamiseks. Peamise kasutegurina nähakse teabevahetuse preventiivset mõju maksukuulekuse suurendamisel, siit edasi – õiglase, s,o kõigi jaoks võrdse maksukeskkonna tagamisel. 28 MTVS muutmise seaduse eelnõu seletuskiri lk 5. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2bf7af80-5ab8-48e9- b1b1-945fa89b56cf/Maksualase%20teabevahetuse%20seaduse%20muutmise%20seadus 29 Ettepaneku mõjuhinnanguga on võimalik tutvuda aadressil http://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/10102/2017/EN/SWD-2017-236-F1-EN-MAIN-PART-1.PDF 14 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad tulud ja kulud IMPULSS-i projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme „Avalike teenuste pakkumise arendamine“ toetusega. Projekti kogumaksumus: 3 243 207 eurot. Projekti arendaja on Cybernetica AS. NES-i projekti rahastamiseks on kasutusel Euroopa Regionaalarengu Fondi meede „Avalike teenuste pakkumise arendamine“. MTA sai toetust Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme „Avalike teenuste arendamine“ taotlusvoorus „Maksu- ja tollivaldkonna avalike teenuste arendamine“ projektile „Sisenemisformaalsused (NES, sh ICS2 I etapp)“. Kokku on NES-i maksumuseks 2 352 312 eurot ja leping on sõlmitud arendajaga Nortal AS. Elektrooniliste teenuste deklareerimise erikorra halduse edasiarendust OSS/IOSS rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme „Avalike teenuste pakkumise arendamine“ toetusega. Projekti maksumus on hinnanguliselt 1 475 000 eurot (see võib veel muutuda +/- 20 000 eurot, kuna turvatestide täpne maksumus pole veel selge). Projekti arenduspartner: Icefire OÜ. DAC6 rakenduse loomiseks välja kuulutatud riigihanke tulemusena sõlmiti 13.11.2020 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse ja Wisercat Estonia OÜ vahel hankeleping, Arendustööd algasid hankelepingu allkirjastamise järel ja jätkuvad aktiivselt. Aruandluskohustuse alguse tähtajaks on planeeritud valmima esimene etapp arendustest, mis võimaldab kohustustatud isikutel alustada piiriüleste skeemide kohta aruannete esitamist tähtaegselt. Projekti „Aruantavate piiriüleste maksuskeemide deklaratsioon (DAC6)“ rahalisi vahendeid taotletakse EL struktuuritoetuste Regionaalarengu Fondi meetme „2014 – 2020.12.3 Avalike teenuste pakkumise arendamine“ taotlusvoorust „Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste avalike teenuste IKT arendamine - 21.03.2018 – 31.07.2023”. Arendustööde tulemusel luuakse eMTA rakendus, mille kaudu saavad teabeandjad esitada DAC6 deklaratsioone, MTA saab automaatse teabevahetuse raames edastada teavet komisjoni peetavasse DAC6 kesksesse registrisse (DAC6 Central Directory) ja kesksest registrist teavet alla laadida, et kasutada aruantavate piiriüleste maksuskeemide kohta esitatud teavet riskianalüüsis ja strateegiliste eesmärkide elluviimisel. 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma alljärgnevalt: 1) 31. jaanuaril 2021. a jõustuvad määruse § 1 punktid 3, 6, 10, 11, 14, 19, 22–25, 27, 28 ja 30 (muudatused seonduvad rakendustega DAC6, JVIS ja VKIS ning Kaitsepolitseiametile e-tollile juurdepääsu andmisega ja tehniliste täpsustustega); 2) 15. märtsil 2021. a jõustuvad määruse § 1 punktid 2, 8, 13, 16, 18, 21 ja 26 (puudutavad NES-i); 3) 1. juulil 2021. a jõustuvad määruse § 1 punktid 1, 4, 5, 7, 9, 12, 15, 17, 20 ja 29 (puudutavad IMPULSS-i, COMPLEX-i ja SMARTDECL-i, samuti OSS/IOSS-i). 15 Alam-alamregistri DAC6 muudatused on kavandatud jõustuma 31. jaanuaril 2021. a, kuna nimetatud kuupäeval on DAC6 esimesed deklareerimistähtajad.30 Samas on mõistlik seostada selle kuupäevaga ka JVIS ja VKIS kohta käivate normide kehtetuks tunnistamine, samuti täpsustuste jõustamine, kuivõrd puudub ratsionaalne põhjendus, miks peaks vastavate sätete jõustamine olema varasem või hilisem. Kaitsepolitseiametile e-tollile juurdepääsuõiguse andmisega seonduv muudatus on samuti kavandatud jõustuma 2021. aasta 31. jaanuaril. E-tolli andmekogusse kuuluvate alamregistritega seonduvate muudatuste jõustumise ajaks on 15. märts 2021. a ja 1. juuli 2021. a põhjusel, et need kuupäevad tulenevad Liidu tolliseadustiku art 280-281 alusel vastu võetud komisjoni rakendusotsuse (EL) 2019/215131 osast II „Elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtuga seotud projektide loetelu” ning Eesti tolli sellekohastest seisukohtadest. OSS/IOSS-i muudatuste jõustumise aeg tähtaeg 1. juuli 2021. a tuleneb asjaolust, et nõukogu direktiivi (EL) 2017/2455 artiklite 2 ja 3 ning nõukogu direktiivi (EL) 2019/1995 põhimõtteid peavad liikmesriigid kohaldama alates 1. juulist 2021. a vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2020/1109, millega muudetakse direktiive (EL) 2017/2455 ja (EL) 2019/1995 ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevade osas seoses COVID-19 pandeemiale reageerimisega.32 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele eelnõu kooskõlastamissüsteemi EIS kaudu. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale. 30 Vt joonealune märkus 12. 31 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/2151, 13. detsember 2019, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikuga ette nähtud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019D2151 32 Nõukogu otsus (EL) 2020/1109, 20. juuli 2020, millega muudetakse direktiive (EL) 2017/2455 ja (EL) 2019/1995 ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevade osas seoses COVID-19 pandeemiale reageerimisega. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32020D1109&from=EN 16 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/21-0062 - Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.02.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09bef5ff-7076-4cfa-897d-538dd78b3733 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09bef5ff-7076-4cfa-897d-538dd78b3733?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: RAM/21-0062 - Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Kooskõlastamine algatati 18.01.2021 13:00 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.01.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09bef5ff-7076-4cfa-897d-538dd78b3733 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09bef5ff-7076-4cfa-897d-538dd78b3733?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main