Leping

e⁻lektron tegevuskava 2021 e⁻lektroni missioon on arendada ja välja töötada tehnoloogiliselt ja teaduslikult innovatiivne transdistsiplinaarne etenduskunst. Kolme aasta jooksul, koostöös kunstnike, teadlaste ja tehnoloogiaekspertidega, soovime etenduskunstidesse tuua teadusele ja tehnoloogiale omaseid kontseptsioone, teooriaid, väärtusi ja metoodikat. Uue transdistsiplinaarse etenduskunsti diskursuse loomist peame oluliseks, kuna hetkeseisuga on etenduskunsti areng teaduse ja tehnoloogia arengust kaugel taga, kasutades endiselt eelmise sajandi arusaamu ja tehnoloogiaid. Maailm muutub ja etenduskunsti valdkonnal tuleb nende muutustega kaasas käia. Käesolev tervisekriis näitas selgelt, et kui tingimused järsult muutuvad, siis etenduskunsti valdkonnal pole alternatiivplaani ja etenduskunsti institutsioonide tegevusplaanid jäävad täitmata. 2021. aasta arenguplaan näeb keskendumist kahele seotud suunale: 1. Voogteatri arendamine. Voogteatri mõiste, kontseptsiooni ja praktikate väljatöötamine koostöös kunstnike, IT-arendajate ja teatriteadlastega; voogteatriplatvormi elektron.live tehnoloogiline innovatsioon ja kasutajasõbralikkuse ning kättesaadavuse arendamine. 2. Kohaliku transdistsiplinaarse etenduskunsti diskursuse loomine. Välismaiste transdistsiplinaarse etenduskunsti loojate tutvustamine läbi tööde esitamise, loengute ja õpitubade; transdistsiplinaarse etenduskunsti teoste produtseerimine; residentuuriprogramm, mis ühendab teaduse, tehnoloogia ja kunsti; rahvusvahelistes võrgustikes osalemine ning loomine. Strateegilised eesmärgid 2021: 1. “Kõheda vastasmõju festivali” korraldamine virtuaalse ja füüsilise ruumi kontekstis. Vahetu tulemus: publikule transdistsiplinaarse etenduskunsti tutvustamine, uue vaataja kaasamine, rahvusvaheline koostöö, laialdane kättesaadavus tänu virtuaalsetele võimalustele, kättesaadavus erivajadustega inimestele ja isolatsioonipiirangutest mõjutatud inimestele. Toimumiskoht: Kanuti Gildi SAAL, elektron.live voogteatri platvorm, e⁻lektron stuudio. 2. elektron.live keskkonna tehnoloogiline arendus (frontend/ backend) Vahetu tulemus: Nii esineja kui vaatajale platvormi kasutajasõbralikkuse parandamine; vaatajaskonna suurenemine; etenduste kvaliteedi ja tehnoloogiliste võimaluste parandamine, platvormi privaatsuse ja turvalisuse parandamine. 3. Transdistsiplinaarse etenduskunstivaldkonna arendamine. ​Programm “Viljakad arusaamatused/ Fruitful Misunderstandings”, “Arthackaton” ja “Vaatevinkel teadusest” Vahetu tulemus: Tihedam teaduse, tehnoloogia ja kunsti koostöö, uued väljavaated etenduskunstis, uue publiku kaasamine. Toimumiskoht: elektron.live voogteatri platvorm, e⁻lektron stuudio. 4. Omaproduktsioonid ja kaasproduktsioonid​. Vahetu tulemus: Uute teadmiste ja oskuste rakendamine, transdistsiplinaarse etenduskunsti arendamine, tutvustamine laiemale publikule. Toimumiskoht: Kanuti Gildi SAAL, elektron.live voogteatri platvorm, e⁻lektron stuudio. 5. Võrgustike loomine ja osalemine.​ Kodumaine ja rahvusvaheline koostöö Vahetu tulemus: Tihedam teaduse, tehnoloogia ja kunsti koostöö (tihedam koostöö FFT Düsseldorf “Digital Foyer” projektis, Rupert Vilnius hariduslikus programmis, e⁻lektroni ja Noorsooteatri voogteatriprojekti koostöö edendamine ja noore kunstniku ning vaataja kaasamine, e⁻lektroni ja STARTS@TLU residentuuriprogrammi koostöö); uute võrgustike loomine; finants-kaasamine 6. Kommunikatsioonistrateegia. Vahetu tulemus: transdistsiplinaarse etenduskunsti eestkõneleja; voogteatri eestkõneleja nii kodu kui rahvusvaheliselt; parem nähtavus; uue publiku kaasamine; erivajadusega publiku kaasamine; arvustuste ja kajastuste kasv. 7. Organisatsiooni parem tööjaotus. Vahetu tulemus: läbipõlemisohu vähendamine; efektiivsem töö; läbipaistvam struktuur; paremad tulemused; kiirem areng  Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-5/3582-2 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Mittetulundusühing Interaktiivne Üksus (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2021. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 12.01.2021 käskkirja nr 4 alusel, kooskõlas 2021. aasta riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisa: 1.4.1. Lisa 1 – arengukava. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2021 kuni 31.12.2021 tegevuskuludeks toetust summas 200 000 eurot. 2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja: 2.2.1. 29.01.2021 – 100 000 eurot; 2.2.2. 29.06.2021 – 100 000 eurot. 2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu punktis 2.2.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse saaja esitab läbi teatristatistika andmebaasi toetuse andjale hiljemalt 15.02.2022 aruande uuslavastuste, etenduste ja külastuste ja muu tegevuse kohta (repertuaaristatistika) ja hiljemalt 01.04.2022 aruande tulude-kulude kohta (majandusstatistika). 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 1/3 Allkirjastatud digitaalselt 4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.3. toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.6. Leping lõpeb: 6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.6.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 2/3 Allkirjastatud digitaalselt 6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Katre Väli, [email protected], 628 2212; 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Maike Lond, [email protected], 5628 5446. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium Mittetulundusühing Interaktiivne Üksus Registrikood: 70000941 Registrikood: 80238307 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: EE732200221051632031 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Maike Lond kantsler juhatuse liige 3/3