Kiri

Lp Veronika Valk-Siska Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 15076 TALLINN 22.01.2021 Nr 1-19/27-1 „Kultuur 2030“ raamatukogude valdkonna peatüki eskiis Saadame Eesti Rahvusraamatukogu tagasiside ja ettepanekud arengukava „Kultuur 2030“ raamatukogude peatüki teemal. Raamatukogude funktsioon nii maailmas kui ka Eestis on väga kiires muutumises, mistõttu oleme veendunud, et arengukava raamatukogude peatükk peab olema ambitsioonikam. Eesmärgid peavad peegeldama tõika, et teenused, mida raamatukogud peavad juba praegu pakkuma, ongi suurel määral olemuselt digitaalsed. Raamatukogude eesmärk on tagada vaba juurdepääs kvaliteetsele informatsioonile kõikidele Eesti inimestele, nad on võtmeosapooled kvaliteetse infovälja tagamisel, teadmistepõhise ühiskonna ülesehitamisel, infopädevuse arendamisel ja innovatsiooni toetamisel. Üleriigiliste teenuste arendamisel tuleb rõhk panna tulevikuvajadustele, ühtse ja kõrge kvaliteediga e-teenuste välja arendamisele, millele on tagatud juurdepääs kõikidele Eesti inimestele sõltumata nende asukohast või sissetulekust. E-teenused peavad olema tulevikus kasutatavad kõikidel levinumatel platvormidel, sealhulgas nutiseadmetes. Alljärgnevalt detailsemad kommentaarid arengukava punktidele: Punkt 1 “Toetame raamatukogusid vaba juurdepääsu võimaldamisel informatsioonile ja avalikele e-teenustele. Raamatukogude teenuste arendamisel tuleb lähtuda kasutajakesksest teenusedisainist, pakkudes võimalikult paindlikke ja mitmekülgseid teenuseid nii füüsiliselt kui ka virtuaalselt. Teenused peavad olema kõikjal Eestis kättesaadavad ja kvaliteetsed, sh erivajadustega inimestele. Raamatukogunduse valdkonna arendamisel on rollid eri ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste vahel selgelt jagatud ning tegevused hästi koordineeritud.” Soovitame sõnastada punkti mõtte konkreetsemalt ning lähtuvalt raamatukogu põhifunktsioonist: raamatukogud peavad tagama juurdepääsu informatsioonile ja avalikele e-teenustele. Vaba juurdepääs kvaliteetsele informatsioonile on raamatukoguks olemise tuumpõhjus. Raamatukogude juhtimise ja arendamise lause punkti lõpu soovitame vormistada eraldi punktiks ning käsitleda seal selgesõnalisemalt eesmärke, mis puudutavad küsimusi, kus osad raamatukogud on Kultuuriministeeriumi ning osad Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas. Tähtis on märkida ära ka valdkondliku juhtimise killustatuse vähendamine ja koordineerituse suurendamine. Punkt 2 ”Aitame kaasa kvaliteetse kirjanduse tutvustamisele ja lugemise populariseerimisele ühiskonnas. Raamatukogu on väärtuspõhise ühiskonna kujundaja ning panustab eesti keele ja lugemisoskuse ning -harjumuse arengusse. Eriti olulisel kohal on töö laste ja noortega. Toetame laste- ja noortekirjanduse arendamist, tutvustamist ja vahendamist. Nõustame ja koolitame raamatukoguspetsialiste eestikeelse laste- ja noortekirjanduse valikul ja programmide koostamisel. Soodustame raamatukogude, lasteaedade ja koolide tihedamat koostööd õppekavade arendamisel, raamatukogutundide läbiviimisel ja lugemisharjumuse kujundamisel. Lastetöö spetsialistid on tööl kõikides maakonna- ja keskraamatukogudes.” Kuna punkti sisu puudutab laste ning noorte lugemisharjumuse kujundamist ja arendamist, siis soovitame tuua ka punkti esimeses lauses selgelt välja tegevuse sihtrühma – lapsed ja noored. Punkt 3 “Panustame teavikute soetamisse, kogude uuendamisse, digiteerimisse ja kultuuripärandi mitmekülgsesse säilitamisse. Tähtis on tagada nii piisav nimetuste arv kui ka eksemplaarsus. Teadusraamatukogud toetavad Eesti teadus- ja arendusvõimekust, luues juurdepääsu rahvusvahelistele andmebaasidele. Teadusinfosüsteemid peaksid tulevikus olema senisest kättesaadavamad laiemale avalikkusele. Eesti raamatukogudes leiduvad olulised väljaanded on digiteeritud ja Eesti väljaannete kui kultuuripärandi olulise osa kogumine, pikaajaline säilitamine tagab selle mitmekülgse kättesaadavuse.” Soovitame eemaldada või sõnastada ümber punkti teise lause: tähtis on eelkõige, et raamatukogudes oleks tagatud aja- ja asjakohane sisu ning kasutajate juurdepääs sellele. Nimetuste arv ega eksemplaarsus ei ole head sisulised eesmärgid, sest need kirjeldavad raamatukoguteenuse baastaset ja arengukava peaks sisaldama ambitsioonikamat sihti. Info- ja raamatuvarade kontekstis on asjakohane võtta sihiks uute äri-, tegutsemis- või valitsemismudelite rakendamine (nt jagamismajandus), mis aitavad lõhkuda ametkondlikke, regionaalseid, infotehnoloogilisi ja muid barjääre Eesti raamatukogude infovarade kasutamisel ja suurendada kõikide Eesti inimeste juurdepääsu raamatukogude teenustele. Eeldatavasti on teadusinfosüsteemide all mõeldud juurdepääsu teadusandmebaasidele. Meie hinnangul on ülioluline, et teadmistepõhised infoallikad, sealhulgas teadusandmebaasid on kättesaadavad laiemale avalikkusele – alates gümnaasiumiõpilasest kuni teadurini. Seetõttu sõnastaksime selle eesmärgi konkreetsemalt. Sealjuures ei rõhutaks raamatukogutüüpe, sest teadusandmebaasid ja üldse juurdepääs teaduspõhisele infole on oluline laiemale avalikkusele – sellest nimekirjast ei tohiks välistada, vaid pigem peaks selgesõnaliselt kaasama ka teiste raamatukogutüüpide kasutajaid. Meie hinnangul tuleb nii teadusandmebaaside puhul kui ka üldiselt pürgimustaset tõsta: kõikidel Eesti inimestel peab olema lihtne juurdepääs kõikide Eesti raamatukogude kogudele sõltumata elukohast, sissetulekust jms. Digiteeritud väljaannete ja sisu juures rõhutame, et vähemalt sama tähtis kui selle pikaajaline säilitamine, on selle kõikidele kasutajatele võimalikult lihtsalt kättesaadavaks tegemine – alates huvikasutusest, andmekaevest ja lõpetades teadustööga. Seetõttu tuleb meie hinnangul eesmärgiks võtta digiteeritud sisu kättesaadavuse kvaliteedi parandamine kasutajate vaatepunktist. Punkt 4 “Loome võimalused eestikeelsete e-raamatute laenutamiseks. Arendame välja üle-eestilise e-raamatute laenutussüsteemi, mis muudaks eestikeelsed e-teavikud kasutajatele mugavalt kättesaadavaks. Laiendame laenutushüvitise süsteemi ka e-raamatutele, et toetada autoreid.” Toetame seda eesmärki ja samas tõstaksime lõppeesmärgi kõrgemale: igal Eesti inimesel peab olema juurdepääs eestikeelsetele e-väljaannetele kõikidest levinumatest digiseadmetest ning neile sobival ajal ja kohas tarbimiseks. E-väljaannete hulka tuleb arvestada ka audioraamatud. Eesti kasutajale peab riik pakkuma ühtset ja kvaliteetset teenust. Laiemalt võib öelda, et kõikidele Eesti inimestele peab olema tagatud ühtlaselt kõrge kvaliteediga raamatukoguteenus sõltumata sellest, kus ta elab ning millisest levinumast seadmest ta tahab infot tarbida. Seetõttu on meie ettepanek võtta eesmärgiks ka keskse ja kvaliteetse juurdepääsu tagamine lisaks e-väljaannetele ka ülejäänud digiteeritud info- ja kultuuripärandile. Meie ettepanek on võtta eesmärgiks arendada selleks keskselt välja ka ühtne taristu raamatukoguteenuste pakkumiseks digitaalsete kanalite kaudu. Punkt 5 “Tähtsustame raamatukogude rolli infopädevuste arendamisel. Nende ülesanne infokirjaoskuse, allikakriitilisuse ja meediapädevuse arendamisel on olulisem kui kunagi varem. Raamatukogud on teadmis- ja faktipõhise ühiskonna ja kvaliteetse avaliku aruteluruumi arengu seisukohast võtmetähtsusega.” Raamatukogud on kesksed institutsioonid teadmistepõhise ühiskonna ja kvaliteetse infovälja tagamisel. Toetame mõtet, et raamatukogu fundamentaalne roll pole tulevikus ainult info hoidmine, vaid ka info juhtimine: klientide abistamine info leidmisel, info tarbimis- ja -otsingupädevuse arendamine, hea infohügieeni toetamine. Infokülluslikus ühiskonnas orienteerumise toetamine on raamatukogude fundamentaalne eesmärk. Seetõttu teeme ettepaneku muuta punkti 5 sõnastus ning eesmärk konkreetsemaks. Sealhulgas teeme ettepaneku lisada eesmärk, et raamatukogud peavad arendama välja eelpool loetletud teemade professionaalseks käsitlemiseks vajaliku kompetentsi ning olema partnerid haridusasutustele koolidest ülikoolideni ja kõikidele oma kasutajatele. Punkt 6 “Hindame raamatukogude rolli kultuurilise ja haridusliku sisu pakkujana. Raamatukogud loovad inimestele võimaluse aktiivselt kultuuris ja huvihariduses osaleda. Nad viivad läbi koolitusi ja haridusprogramme, mis toetavad elukestvat õpet. Raamatukogud aitavad kaasa sidusa ühiskonna kujundamisele, olles teistest kultuuridest tulijatele oluliseks teejuhiks siinsesse ühiskonda ja kultuuriruumi.” Soovitame sõnastuses jätta kasutamata sõna “hindame”, mis on antud dokumendi kontekstis liiga ebamäärane, ei sea eesmärki ega kirjelda väljakutset. Pigem võiks välja tuua raamatukogu rolli: raamatukogud täidavad ühiskonnas olulist rolli kultuuri- ja hariduskeskusena. Sihiks võiks olla see, mis täna puudub: raamatukogude roll formaalse ja mitteformaalse hariduse toetamisel haridustegevustega peaks olema selgelt määratletud ja seotud eri taseme õppekavadega. Punkt 7 “Peame oluliseks raamatukogude ligipääsetava ja inspireeriva keskkonna kujundamist. Digipöörde tingimustes on oluline leida tasakaal virtuaalsete ja füüsiliste teenuste vahel. Raamatukogud kui kogukonnakeskused on hubased kohtumispaigad ja mitmekülgsed huvihariduse ning ajaveetmiskohad, mis loovad head võimalused lugemiseks, õppimiseks, süvenemiseks, mõttevahetusteks, tööks (sh kaugtööks) ja mängimiseks. Kvaliteetne raamatukoguteenus eeldab korralikku tehnilist varustatust, külastajale mitmesuguseid iseteeninduse võimalusi, kiireid ja turvalisi juhtmevabu ühendusi, aga ka vajalikku tehnoloogiat haridus- ja koolitusprogrammide läbiviimiseks.” Toetame eesmärki: raamatukogu peab kohalikul tasandil täitma nii kogukonna-, nõustamis- kui ka hariduskeskuse rolli. Suuremate raamatukogude roll on olla ka innovatsiooni- ja aruteluruum. Samas märgime, et hetkel ei ole väljakutse tasakaalu leidmine virtuaalsete ja füüsiliste teenuste vahel, vaid raamatukogude järelejõudmine digitaalse info- ja tegevusruumi võimalustele. Leiame, et järgmise kümne aasta jooksul peab digipööre raamatukogude teenustes toimuma forsseeritult: raamatukogud peavad olema võimelised võtma juba lähiaastatel kasutusele muu hulgas 5G lahendusi oma teenuste pakkumiseks, et tulla vastu nii tänaste kui ka tulevikuklientide vajadustele. Raamatukoguteenus kui info- ja nõustamisteenus ei tohi olla tulevikus enam paratamatult seotud konkreetse ruumi või kohaga, eriti arvestades Eesti suurust ja rahvaarvu. Punkt 8 “Pakume ühiseid arendusteenuseid ning arendame keskselt raamatukogude infosüsteeme. Töötame välja kogu valdkonda hõlmava koolitus-, arendus- ja nõustamissüsteemi. Kogume ja analüüsime pidevalt valdkonna statistikat ning viime läbi raamatukoguteenuste kvaliteedihindamist, mis on oluliseks sisendiks otsuste langetamisel nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Peame oluliseks tihedat koostööd raamatukogunduse valdkonna esindus- ja arendusorganisatsioonidega ning osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja projektides.” Toetame punktis 8 välja toodud eesmärgi vajalikkust. Punkt 9 “Aitame kaasa raamatukoguspetsialistide oskuste ja teadmiste arendamisele. Seisame selle eest, et tagada spetsialistide järelkasv ning eriala konkurentsivõimelisus. Soodustame valdkonnas regulaarset täiendõpet nii erialaoskuste kui ka üldpädevuste osas. Eriti oluliseks peame maakonnaraamatukogude juhtimistasandi tugevdamist.” Ettepanek on sõnastada eesmärk konkreetsemalt ning siduda see suurimate väljakutsetega, mis raamatukogude personali arendamisel ees seisavad: tagame raamatukoguspetsialistide erialaste ja üldoskuste ning teadmiste arendamise, et need oleks kohased üha digitaliseeruvale infokeskkonnale ning tänapäeva ja tuleviku tarbija vajadustele. Punkt 10 “Väärtustame keskkonnateadlikku suhtumist raamatu terve elukaare ulatuses. Tõstame ühiskonnas teadlikkust raamatute keskkondlikust mõjust eesmärgiga vähendada raamatute ületootmist ning edendada taaskasutust. Oluline on soodustada raamatukogude koostööd, et vähendada dubleerimist ja kasutada olemasolevaid ressursesse senisest tõhusamalt. Lepime valdkonnas selgelt kokku, mis roll on riiklikul välismaiste väljaannete hoiukogul, vahetuskogul ja raamatukogude ujukogudel paindlike ja efektiivsete teenuste osutamisel.” Toetame eesmärki vähendada dubleerimist ja kasutada olemasolevaid vahendeid tõhusamalt, kuid samas lisaksime ka eesmärgi samal ajal tõsta teenuste kvaliteeti. Leiame, et peamised üleriigilised teenused nagu näiteks üleriigiline laenutus, ligipääs digiteeritud kultuuripärandile ja ka otsingukataloogid peavad olema tagatud üleriigiliste ja ühtlaselt kõrge kvaliteediga teenustena. E-teenused peavad olema disainitud kasutajatest ja nende vajadustest lähtuvalt ning ligipääsetavad kõigile, sealhulgas ka erivajadustega inimestele. Teenuste pakkumise aluseks peab olema andmete koosvõime. Kasutajatele on raamatukogukaardiks Eesti ID- kaart. Raamatukogude andmed peavad olema taaskasutatavad ja vastama riigi andmehalduse ning andmetel põhinevate teenuste kujundamise põhimõtetele. Raamatukoguteenus peab toetama jagamis-, ring- ja rohelise majanduse põhimõtteid. Eesti raamatukogude kollektsioonid peavad moodustama kasutaja vaates ühtse terviku, millele juurdepääsul puuduvad ametkondlikud, regionaalsed, inimese erivajadustest lähtuvad või infotehnoloogilised takistused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janne Andresoo Peadirektor