dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 21. jaanuar 2021
Viit
10-5/300-1
Registreeritud
21. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Kinoliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
Sari
10-5 Kirjavahetus audiovisuaalvaldkonda puudutavates küsimustes
Toimik
10-5/2021 Kirjavahetus audiovisuaalvaldkonda puudutavates küsimustes
Vastutaja
Siim Rohtla
Lahendamise tähtaeg
19. veebruar 2021

Failid

  • 📎20210121_kiri.pdf181 KB
  • 📎Režissööripalk_visoonidokument.21.01.21.pdf54 KB

Sisu (failidest)

Taotlus Eesti Kultuuriministeeriumile riikliku režissööri palga välja andmiseks 21.01.2021 Tallinnas Lugupeetud Eesti Kultuuriminister Tõnis Lukas, Kantsler Tarvi Sits, Kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp, Ministri nõunik Margus Kasterpalu, Audivisuaalnõunik Siim Rohtla, Käesolevaga taotleb Eesti Kinoliit riikliku režissööripalga välja andmist loomingulises tippvormis olevatele Eesti filmiloojatele. Filmivaldkonda ühendava loomeliiduna kinnitame, et oleme nõus olema selle ettevõtmise katusorganisatsiooniks ja Eesti Kultuuriministeeriumi lepingupartneriks. Eesti filmimaastikul on suurem osa ekraanile jõudvatest linateostest autorifilmid, kus idee autor ja režissöör on samas isikus. Režissöör on seega kõigi teiste filmivaldkonna autorite ja tehnikute jaoks tööandja ja looja, ilma kelleta need linateosed sündida ei saaks. Tulenevalt aastakümneid kestnud Eesti filmi valdkonna alarahastusest on tänase seisuga aga just režissöörid Eestis kõige haavatavamad ja alamakstumad filmimeeskonna liikmed. Väga paljud riiklikult tunnustatud ja rahvusvahelist edu saavutanud loojad ei saa seetõttu oma erialale täiel määral pühenduda, vaid on sunnitud filmidevahelisel perioodil palka teenima valdkonnaväliselt. Elukutse “filmirežissöör” on Eestis kahjuks sageli vaid hobi. Ometi on hetkel Eestis mitu põlvkonda äärmiselt andekaid ja ühiskonda kõnetavaid filmitegijaid, mida kinnitavad nii aasta-aastalt suurenevad vaatajanumbrid kui ka festivalide edu. Leiame, et riiklikult makstav palk loomingulises tippvormis olevatele dokumentaal-, anima- ja mängufilmi režissööridele aitaks seda keerulist olukorda mõningal määral leevendada. Eesti Kultuuriministeeriumi poolt rahastatav riiklik kunstnike- ja kirjanikepalga süsteem on ennast tänaseks väga hästi tõestanud. Usume, et samadel alustel välja antav režisööripalk oleks ülimalt oluline investeering meie rahvuslikku kultuuri. Tänu võimalusele oma erialale täiel määral pühenduda sünniks paremaid lugusid, mis ei puuduta ainult kodupublikut, vaid viivad Eesti filmimaana maailmakaardile ning toovad riigile majanduslikku kasu läbi rahvusvaheliste koostööprojektide, mille alustalaks on ikkagi tugevad autorid. Lisame manusesse ka omapoolse esialgse režissööripalga visiooni. Loodame südamest, et leiate võimaluse selle keerulise olukorra leevendamiseks. Lugupidamisega, MTÜ Eesti Kinoliit Juhatus: Ülo Pikkov, Oskar Lehemaa, Ivo Felt, German Golub, Eeva Mägi, Laura Raud, Mattias Veermets, Filipp Kruusvall, Mait Mäekivi ja tegevjuht Kadri Vaas Riikliku režissööripalga välja andmist Eesti režissööridele toetavad ka: Eesti Filmi Instituut Eesti Filmirežissööride Gild Eesti Stsenaristide Gild Eesti Dokumentalistide Gild Eesti Filmitööstuse Klaster Eesti Näitlejate Liit Režissööripalk. Alustav visoonidokument. Kultuuriministeeriumi poolt eraldatavatest vahenditest makstava režissööripalga eesmärk on võimaldada professionaalsetele filmirežissööridele pühendumist loomingulisele tegevusele ja panustada seeläbi Eesti kultuuri arengusse. Palga erinevuseks loomestipendiumitest on lisaks pikaajalisusele ka kaasnevad sotsiaalsed garantiid ja sellest tulenev suurem stabiilsus. Igal aastal antakse välja 4 režissööripalka, millega kaasnevad ravi- ja pensionikindlustus, ning mis laienevad kolmeks aastaks. Ühe palga suurus on 1,1-kordne kultuuritöötaja miinimumpalk. Režissööripalgale võivad kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis filmirežissöörid, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda erialasele loometööle ning on Eesti kodanikud või isikud, kellel on Eestis elamis- ja tööluba. Kandidaat peab olema Kinoliidu ja EFG ( Eesti Filmirežissööride Gild ) liige. Kandidaadil viimase 5 aasta loomingulisse biograafiasse peab kuuluma: • vähemalt üks täispikk kohalikus kinolevis või rahvusvahelises levis olnud mängufilm ja/või • vähemalt üks autoridokk, mis on linastunud Eesti kinolevis ja/või olnud valitud rahvusvaheliselt olulistele filmifestivalidele ja/või • vähemalt üks lühi- või täispikk animafilm, mis on olnud rahvusvaheliselt olulise animafestivali võistluprogrammis või siis levinud rahvusvaheliselt. Režissööripalgale kandideerimiseks tuleb esitada avaldus ja motivatsioonikiri koos kolme järgneva aasta loominguliste kavadega ning ülevaade viimaste aastate loomingulisest tegevusest ja olulisematest meediakajastustest. Taotluste alusel teeb otsuse laiapõhjaline 7-liikmeline valimiskomisjon, mille hulka kuuluvad • 3 režissööri ( üks dokfilmi, üks animafilmi ja üks mängufilmi režissöör ) • Eesti Filmitööstuse Klastri esindaja • Ülejäänud kolme liikme koht roteerub järgnevate organisatsioonide esindajate vahel: Eesti Dokumentalistide Gild, Eesti Animaliit, Operaatorite Liit, Eesti Filmiajakirjanike Liit, Eesti Stsenaristide Gild, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Kirjanike Liit Taotluste hindamisel võetakse arvesse: • eeskätt kandidaadi kolme aasta loometöö plaani • taotluse esitaja haridust ja/või kogemust, eelnevate aastate loomingulist tegevust • taotleja erialast professionaalsust ja motiveeritust, loominguliste eesmärkide ajakohasust ja uuenduslikkust nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontekstis • kandidaadi potentsiaali Eesti filmikunsti tutvustamisel rahvusvahelises mastaabis • mitme võrdväärse kandidaadi vahel valides peetakse silmas mitmekesisuse tagamise põhimõtet. Režissööripalga konkursi kuulutab välja ning haldab MTÜ Kinoliit, kui riiklikult tunnustatud loomeliit. Kinoliit on Kultuuriministeeriumi lepingupartner. Kinoliit sõlmib konkursi võitjatega seadusele vastava töölepingu. Palga saaja kohustub lepingu kehtivuse ajal esitama iga-aastaselt vabas vormis ülevaate oma erialasest tegevusest.
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel