COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi Ida-Viru ja Harju maakonna kultuurikorraldajatele

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 5 COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi Ida-Viru ja Harju maakonna kultuurikorraldajatele Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse COVID-19 puhangust tingitud erakorralise abi tingimused Ida-Viru maakonna kultuurikorraldajale, kelle tegevus on alates 12. detsembrist 2020 kuni 31. jaanuarini 2021, ning Harju maakonna kultuurikorraldajale, kelle tegevus on alates 28. detsembrist 2020 kuni 31. jaanuarini 2021 täielikult peatatud või oluliselt piiratud Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ tõttu. (2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse andmisel riigiabina või vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte. (3) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta. (4) Kui toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 lõike 2 mõistes, ei kohaldata määrust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (5) Määrust ei kohaldata riigiabi taotlejale Euroopa Komisjoni teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91I, 20.03.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 04.04.2020, lk 1–9; ELT C 164, 13.05.2020, lk 3–15; ELT C 218, 02.07.2020, lk 3–8; ELT C 340 I, 13.10.2020, lk 1–10, edaspidi riigiabi ajutine raamistik) mõistes, kes on 31. detsembri 2019 seisuga raskustes Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 2 punkti 18 tähenduses, välja arvatud mikro- või väikeettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisa tähenduses, kes oli raskustes juba 31. detsembril 2019, tingimusel, et tema suhtes ei kohaldata riikliku õiguse alusel maksejõuetusmenetlust ja ta ei ole saanud päästmisabi ega ümberkorraldamisabi. (6) Määrust ei kohaldata taotlejatele, kellele on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajavahemiku eest toetust makstud teiste COVID-19 toetusmeetmete raames. (7) Määruse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja). § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on COVID-19 puhangust oluliselt mõjutatud Ida-Viru ja Harju maakonna kultuurikorraldajate jätkusuutlikkuse tagamine. (2) Toetuse andmise tulemusena on tagatud Ida-Viru ja Harju maakonna kultuurikorraldajate majanduslik jätkusuutlikkus. § 3. Riigiabi (1) Käesoleva määruse alusel antav toetus võib kvalifitseeruda riigiabiks konkurentsiseaduse § 30 mõistes või vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes. (2) Riigiabi andmisel lähtutakse konkurentsiseaduse §-st 341 ja riigiabi ajutisest raamistikust ning vähese tähtsusega abi andmisel VTA määrusest ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatust. (3) Kui toetus on riigiabi, kontrollib toetuse andja, et meetme raames antav toetus ei ületaks koos muude riigiabi ajutise raamistiku jaotise 3.1 alusel antud toetustega riigiabi ajutise raamistiku punktis 22 nimetatud summat taotleja kohta. (4) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot. (5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. (6) Riigiabi antakse Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest, kuid mitte kauem kui riigiabi ajutises raamistikus sätestatud tähtajani. 2. peatükk Nõuded taotlejale, taotlusele ja toetuse taotlemine § 4. Nõuded taotlejale (1) Taotleja võib olla Eestis registreeritud juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus. (2) Käesoleva määruse mõistes on kultuurikorraldaja 1) muuseumivaldkonna taotleja, kes vastab muuseumiseaduse § 2 lõikes 1 toodud mõistele; 2) teatrivaldkonna taotleja, kes on etendusasutus, millel on avalikult kättesaadav repertuaari ülevaade, sealhulgas lavastuste tutvustused koos loomingulise meeskonna nimekirjaga, regulaarne etendustegevus ja avalikult kättesaadav mängukava ning loominguline ja tehniline meeskond, kes saab oma tegevuse eest tasu; 3) muusikavaldkonna taotleja, kes korraldab põhitegevusena avalikke kontserte, millest on teavitatud avalikkust ning millele on müüdud pileteid, ning taotleja, kes tegutseb muusikakollektiivi või esitajana, muusikaagentuurina või -mänedžmendina, avaliku kontserdipaiga või tehnilise teenuse pakkujana kontserdikorraldajale, muusikakollektiivile või esitajale; 4) kunstivaldkonna taotleja, kes on näituseasutus ja/või näitusepaik, mis korraldab põhitegevusena regulaarse programmi alusel kunstinäitusi, ning taotleja, kes tegeleb tehnilise teenuse või muude kunstinäituste korraldamiseks vajalike tugiteenuste pakkumisega;  5) filmivaldkonna taotleja, kes korraldab regulaarselt avalikke filmiseansse, millest on teavitatud avalikkust ning millele on müüdud pileteid, ning kes haldab rentniku või omanikuna kino näitamiseks sobilikke siseruume, kus näidatakse regulaarselt filme; 6) rahvamajast taotleja, kes korraldab rahvakultuuri sündmuseid või tegutseb rahvakultuurisündmuse korralduspaigana. (3) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) tema registrijärgne asukoha aadress on Ida-Viru või Harju maakonnas; 2) kui tema registrijärgse asukoha aadress ei ole Ida-Viru või Harju maakonnas, on tema töötaja töökoha asukoht töötamise registri kohaselt alates käesoleva määruse § 1 lõikes 1 toodud perioodist Ida-Viru või Harju maakonnas; 3) tema tegevus on käesoleva määruse § 1 lõikes 1 toodud ajavahemikul täielikult peatunud või oluliselt piiratud Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ tõttu; 4) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal puudub kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus; 5) tal puuduvad riiklike maksude maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks ajatatud; 6) tal ei ole majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga; 7) juhul kui toetuse andja on teinud taotleja kohta varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei ole tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata. § 5. Nõuded taotlusele Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) üldandmed taotleja kohta; 2) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta käesoleva määruse §-s 4 sätestatud nõuetele; 3) teave, kui taotleja on taotlenud toetust samal ajal mitmest COVID-19 toetusmeetmest; 4) hiljemalt 31. oktoobri 2020 seisuga äriregistrile esitatud 2019. aasta kinnitatud majandusaasta aruanne; 5) kasumiaruanne ja bilanss 31. detsembri 2020 seisuga, kui taotleja ei tegutsenud 2019. aastal või alustas tegutsemist 2019. aastal ning alustamisest tulenevalt on tema majandusaasta ühekordselt pikem kui 12 kuud; 6) viimase majandusaasta kohta bilanss ja kasumiaruanne või kinnitatud majandusaasta aruanne, kui taotleja majandusaasta ei ühti kalendriaastaga; 7) proportsionaalne tulude eristus maakondade vahel 2019. aasta kohta ning vähem kui kaks aastat tegutsenud taotlejal 2020. aasta kohta, kui taotleja tegevus toimub mitmes maakonnas; 8) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu. § 6. Taotluse esitamine (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister käskkirjaga. (2) Taotluste esitamise tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (3) Taotlus tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. (4) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist. (5) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.  3. peatükk Toetuse suurus § 7. Toetuse suurus (1) Toetuse suuruse arvestamise alus Ida-Viru maakonna taotlejale on samas maakonnas 2019. aastal teenitud 1,5 kuu keskmine müügitulu ja Harju maakonna taotlejale samas maakonnas 2019. aastal teenitud 1 kuu keskmine müügitulu, kuid mõlemale mitte rohkem kui 60 000 eurot taotleja kohta. (2) Kui taotleja alustas tegutsemist 2019. aastal ning alustamisest tulenevalt on tema majandusaasta ühekordselt pikem kui 12 kuud, siis võetakse 2019. aasta tegutsetud kuude müügitulu ja liidetakse 2020. aasta müügitulule ning arvutatakse tegutsetud kuude 1,5 kuu keskmine müügitulu Ida-Viru maakonna taotlejale ja 1 kuu keskmine müügitulu Harju maakonna taotlejale, kuid mõlemale mitte rohkem kui 60 000 eurot taotleja kohta. (3) Kui taotleja majandusaasta ei ühti kalendriaastaga on toetuse suuruse arvestamise alus Ida- Viru maakonna taotlejale samas maakonnas viimasel majandusaastal teenitud 1,5 kuu keskmine müügitulu ja Harju maakonna taotlejale samas maakonnas viimasel majandusaastal teenitud 1 kuu keskmine müügitulu, kuid mõlemale mitte rohkem kui 60 000 eurot taotleja kohta. (4) 31. detsembri 2020 seisuga täpselt või vähem kui aasta tegutsenud Ida-Viru maakonna taotleja toetuse suuruse arvestamise alus on samas maakonnas 2020. aastal vastavalt tegutsetud kuudele teenitud 1,5 kuu keskmine müügitulu ja Harju maakonna taotlejale samas maakonnas 2020. aastal vastavalt tegutsetud kuudele teenitud 1 kuu keskmine müügitulu, kuid mõlemale mitte rohkem kui 60 000 eurot taotleja kohta. (5) Kui taotleja tegutseb mitmes maakonnas, arvestatakse käesoleva määruse § 5 punkti 7 kohaselt esitatud tuluproportsioone maakondade lõikes ning rakendatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 3 või 4 toodud metoodikat. (6) Toetuse lõplik summa leitakse proportsionaalsuse põhimõttel. Selleks arvutatakse põhjendatud maksimaalsete vajaduste kogusumma ja eelarve vahe. Taotleja põhjendatud maksimaalset vajadust vähendatakse protsendimääras, mille võrra ületab nimetatud vajaduste kogusumma eelarvet nii, et taotlejatele eraldatav kogusumma oleks võrdne eelarvega. (7) Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 200 eurot. 4. peatükk Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine § 8. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. (2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või kui taotleja ei vasta käesoleva määruse § 1 lõigetes 3, 5 ja 6 ning § 3 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele, jäetakse taotlus läbi vaatamata. (3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras. (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. (6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded. § 9. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister. (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele. (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole kooskõlas käesoleva määruse § 3 lõigetega 3 või 4. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui 1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud tingimustele; 2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 200 eurot; 4) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega; 5) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida. (5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. § 10. Toetuse maksmine Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. 5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse tagasinõudmine § 11. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta aruande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajal. (2) Aruanne tuleb esitada e-keskkonna kaudu. (3) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 30 tööpäeva esitamisest arvates. (4) Aruanne peab sisaldama: 1) tegevusaruannet toetuse mõjust toetuse saaja jätkusuutlikkusele; 2) taotlusega kasumiaruande ja bilansi esitanud kultuurikorraldaja puhul äriregistrile esitatud viimast kinnitatud majandusaasta aruannet. § 12. Toetuse tagasinõudmine (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) aruandest selgub, et toetuse saaja tegevus oli ilma toetuseta jätkusuutlik; 2) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud; 3) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 4) aruanne ei ole esitatud tähtajaks; 5) toetuse saaja kohta on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus; 6) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. (2) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist tuleneb teisiti.  (3) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi Ida-Viru ja Harju maakonna kultuurikorraldajatele“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus ja eesmärk Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Kultuuriministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib COVID-19 puhangust tingitud erakorralise abi andmist nendele Ida-Viru ja Harju maakonna valdkondlikele kultuurikorraldajatele, kelle põhitegevus on Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduses nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ kehtestatud piirangute tõttu täielikult peatatud või oluliselt piiratud. Meede on vajalik pehmendamaks COVID-19 kriisi ja kehtestatud piirangute mõju kultuurisektorile. Antud meetme kogumaht on 3,2 miljonit eurot. Eelnõuga luuakse mehhanism Ida-Viru maakonna kultuurikorraldajale perioodi 12. detsember 2020 kuni 31. jaanuar 2021, ning Harju maakonna kultuurikorraldajale perioodi 28. detsember 2020 kuni 31. jaanuar 2021 eest saamata jäänud tulu kompenseerimiseks. Täpsemad tingimused on välja töötatud sõltuvalt sektori spetsiifikast ja kahjude esialgselt prognoositud ulatusest. Antud meetmest saavad toetust nii riiklik, munitsipaal- kui ka erasektor. Eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni teatisega „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.03.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 4.04.2020, lk 1–9; ELT C 164, 13.05.2020, lk 3–15; ELT C 218, 2.07.2020, lk 3–8; ELT C 340 I, 13.10.2020, lk 1–10) (edaspidi ajutine raamistik). Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp (e-post [email protected], telefon 628 2221), finantsosakonna juhataja Merju Künnapuu (e-post [email protected], telefon 628 2269), õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi, ning eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud Kultuuriministeeriumi kunstide osakond ja kultuuriväärtuste osakond sisunõunike kaudu. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 5 peatükist ja 12 paragrahvist. 1. peatükk Üldsätted Paragrahviga 1 kehtestatakse eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala. Lõike 1 kohaselt kehtestatakse eelnõuga COVID-19 puhangust tingitud erakorralise abi saamise ning vahendite kasutamise tingimused Ida-Viru maakonna kultuurikorraldajale, kelle tegevus on alates 12. detsembrist 2020 kuni 31. jaanuarini 2021, ning Harju maakonna kultuurikorraldajale, kelle tegevus on alates 28. detsembrist 2020 kuni 31. jaanuarini 2021 täielikult peatatud või oluliselt piiratud Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ tõttu. Lõike 2 kohaselt tuleb eelnõuga reguleerimata küsimustele kohaldada Euroopa Liidu vastavaid õigusakte, kui toetust antakse riigiabina või vähese tähtsusega abina, ja haldusmenetluse seadust. Euroopa Liidu vastavate õigusaktide all on mõeldud Euroopa Komisjoni riigiabi ajutise raamistiku reeglistikku, selle alusel toetuse andjale eraldatud riigiabi loas kehtestatud tingimusi ning teisi Eestile otsekohalduvaid õigusakte, mistõttu tuleb eelnõu kehtestamises ja toetuse andmise ülesannete täitmises juhinduda osapooltel otse neist. Haldusmenetlusele tuleb kohaldada haldusmenetluse seaduse sätted kooskõlas eelnõus sätestatud korra ja erisustega. Lõike 3 kohaselt ei kohaldata eelnõu taotlejatele, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Nimetatud nõue tuleneb riigiabi reeglitest ning siin ei saa rakendada võimalust, et kui tagasimaksmise nõue on küll esitatud, kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib uut toetust taotleda. Toetust ei saa, kui varasema nõude kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus on tagasi maksmata, olenemata sellest, kas tähtaeg on saabunud või mitte. Lõige 4 piirab eelnõu kohaldamist ning sätestab, et kui antakse vähese tähtsusega abi, ei tohi seda kasutada näiteks tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt sellisele abile, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega, ning ka abile, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel. Lõikes 5 sätestatakse riigiabi taotlejale nõue, et ta ei tohi olla Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes 31. detsembri 2019. a seisuga. Raskuses oleva ettevõtja definitsioon on toodud grupierandi määruse artikkel 2 punktis 18. Taotleja ei tohi vastata alltoodud tunnustele. 1. Kui on tegemist piiratud vastutusega äriühinguga, välja arvatud alla kolme aasta tegutsenud väikese/keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE)), kes on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse tulemuse, mis ületab poole märgitud osa- või aktsiakapitalist. Piiratud vastutusega äriühinguteks loetakse osaühing, millel on osadeks jaotatud osakapital, ja aktsiaselts, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 2. Äriühing, välja arvatud alla kolme aasta tegutsenud VKE, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja kes on kaotanud kogunenud kahjumi tõttu üle poole oma arvetel olevast kapitalist. 3. Kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Maksejõuetus on nähtus, mis iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit, kuid ei tähenda iseenesest veel isiku pankrotti (mida reguleerib pankrotiseadus). Maksejõuetuse põhitunnus on, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse kontrollimisel tuleb lähtuda ettevõtte majandusaasta aruandest (bilansist). 4. Kui ettevõtja on saanud päästmisabi ning ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid lõpetanud või on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt ümberkorraldamiskava. Riigid võivad anda kahte sorti riigiabi: üks on päästmisabi ja teine on restruktureerimisabi ja nende hulka ei loeta ajutise raamistiku alusel antavat abi. Neid antakse raskuses olevale ettevõttele selleks, et ta nendest raskustest välja tuua. Seda võib anda kümne aasta jooksul ühe korra. Restruktureerimisabi on ümberkorraldusabi. 5. Ettevõtja puhul, kes ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: i) on ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus olnud suurem kui 7,5 ja ii) on ettevõtja EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse olnud alla 1,0. Selle toetuse sihtrühmaks võivad olla vaid VKEd. Riigiabi ajutise raamistiku alusel tehakse erand raskustes olemise absoluutsele keelule mikro- või väikeettevõtjate suhtes komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisa tähenduses. Erand seisneb selles, et tal lubatakse olla raskustes juba 31. detsembril 2019. a, tingimusel, et tema suhtes ei kohaldata riikliku õiguse alusel maksejõuetusmenetlust ja et ta ei ole saanud päästmisabi ega ümberkorraldamisabi. Lõikes 6 sätestatakse toetuse taotlemist ja saamist välistav asjaolu, mille eesmärgiks on vältida olukordi, kus ettevõtja saab sama perioodi ja samade piirangute eest mitu toetust mitmest kohast. Seetõttu ei saa toetust taotleda ettevõtja, kes on eelnõu § 1 lõikes 1 toodud perioodi eest saanud toetust Eesti Töötukassast, kohaliku omavalitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Rahvakultuuri Keskuse või Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt väljatöötatud COVID- 19 kriisikahjude toetusmeetme raames. Välistust ei rakendada kultuuriministri 30.04.2020. a määruse nr 9 „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuuri- ja spordivaldkonnale“ alusel toetust saanud ettevõtjate suhtes. Lõike 7 kohaselt on toetuse andja Kultuuriministeerium. Kultuuriministeerium vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest ehk teavitab taotlejaid ja avalikkust toetuse saamise võimalusest, menetleb taotlust ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jne. Paragrahviga 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Toetuse andmise eesmärk on COVID-19 puhangust oluliselt mõjutatud Ida-Viru ja Harju maakonna kultuurikorraldajate jätkusuutlikkuse tagamine läbi ühekordse abi andmise ja toetuse andmise tulemusena on tagatud nende majanduslik jätkusuutlikkus pärast piirangute lõppemist ja COVID-19 pandeemia raugemist. Paragrahviga 3 kehtestatakse riigiabi reeglite kohaldumine. Lõike 1 kohaselt võib eelnõu alusel toetuse andmine kvalifitseeruda riigiabiks konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi. Kõikide taotluste puhul hindab toetuse andja iga taotluse puhul eraldi, kas toetus loetakse riigiabiks, vähese tähtsusega abiks või mitte. Lõikes 2 sätestatakse riigiabi andmisel järgitavad õiguslikud alused ning antakse viited vastavatele regulatsioonidele. Lõike 3 kohaselt peab toetuse andja kontrollima enne riigiabi andmist, et kogu avaliku sektori toetus ühele taotlejale riigiabi ajutise raamistiku alusel ei ületaks 800 000 eurot. Eelnõu väljatöötamise ajal esitas Euroopa Komisjon liikmesriikidele kooskõlastamiseks riigiabi ajutise raamistiku muudatuse, millega plaanitakse tõsta lubatud toetuse maht kuni 1,6 miljoni euroni ettevõtja kohta. Eelnõu rakendamise ajaks on muudatus tõenäoliselt jõustunud. Kontrolli tehakse Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist. Lõikes 4 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muuhulgas jälgida, et ühele ettevõtjale (taotlejale) antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 200 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu riigipoolset toetust kokku. Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Lõike 5 kohaselt loetakse vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Artikli 2 lõike 2 kohaselt hõlmab „üks ettevõtja“ kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest tunnustest: 1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust; 2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus- , juht-, või järelevalveorgani liikmetest; 3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale; 4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust. Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe ettevõtja“ mõiste sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist ning Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana. Lisaks võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglid. See tähendab, et üldise, põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi summad ei tohi kokku ületada 200 000 eurot kolmeks majandusaastaks. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvesse võetud ka riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui palju vähese tähtsusega abi on ettevõtjale antud. Lõike 6 kohaselt saab riigiabi ajutise raamistiku alusel riigiabi anda ehk taotluse rahuldamise otsuse teha pärast seda kui Euroopa Komisjon on teinud vastava otsuse ehk meetme heaks kiitnud. Kultuuriministeerium on esitanud Euroopa Komisjonile riigiabi loa SA.57014 muutmise ja pikendamise taotluse käesoleva meetme rakendamise tarbeks. Kehtiva riigiabi ajutise raamistiku alusel saab toetuseid riigiabina eraldada kuni 30.06.2021. Eelnõu väljatöötamise ajal on Euroopa Komisjon esitanud liikmesriikidele kooskõlastamiseks riigiabi ajutise raamistiku muudatuse, millega plaanitakse pikendada riigiabi ajutise raamistiku kehtivust kuni 31.12.2021. 2. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine Paragrahviga 4 kehtestatakse nõuded taotlejale. Lõikes 1 kehtestatakse subjektide ring, kellele toetus on suunatud. Antud meetmest saavad toetust nii riiklik, munitsipaal- kui ka erasektor. Välistatud on ainult füüsilisest isikust ettevõtjad, sest neile on riik loonud eraldi meetme, muutnud Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määrust nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023” ning kehtestades uue tööturuteenusena toetuse Harju maakonna ja Ida-Viru maakonna füüsilisest isikust ettevõtjatele. Lõikes 2 defineeritakse valdkondade lõikes mõiste kultuurikorraldaja. Lõikega 3 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Punkti 1-3 kohaselt saab toetust Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud taotleja, kelle tegevus on eelnõu § 1 lõikes 1 toodud perioodil oluliselt piiratud kehtestatud piirangute tõttu ning kelle töötaja töökoha asukoht on alates piirangute alguse seisuga töötamise registri kohaselt Harju või Ida-Viru maakonnas. Punkti 4 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ta ei ole likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded. Punktis 5 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigile taotluse esitamise seisuga või on need ajatatud. Kui taotlejal on maksu- ja maksevõlad, mis ei ole ajatatud, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole tekkinud riigi ees rahalist võlga. Punktis 6 sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise võlga kui see on kohane arvestades taotleja õiguslikku vormi. Punktis 7 sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne varasema toetuse raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust maksma tagasi tähtajaks. Paragrahv 5 kehtestab üksikasjalikud nõuded taotlusele ehk milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama. Paragrahviga 6 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon. Lõike 1 kohaselt kinnitab taotlusvooru eelarve kultuuriminister. Toetuse taotlemine toimub vooruliselt. Lõike 2 kohaselt teavitab toetuse andja taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. Lõigetes 3-5 sätestatakse, et taotlus tuleb esitada § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Kõiki ühte taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega. Taotlemine toimub Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonna kaudu. Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga ja selle tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaks esitatuks, kui see on toetuse andjale saadetud tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval. 3. peatükk Toetuse suurus Paragrahviga 7 kehtestatakse toetuse suurus ja arvestamise alusel. Lõike 1 ja 2 kohaselt on taotletava toetuse suuruse arvestamise aluseks Ida-Viru maakonna taotlejal samas maakonnas 2019. aastal teenitud 1,5 kuu keskmine müügitulu ja Harju maakonna taotlejal samas maakonnas 2019. aastal teenitud 1 kuu keskmine müügitulu. Erisus tehakse taotlejale, kes alustas tegutsemist 2019. aastal ning alustamisest tulenevalt on tema majandusaasta ühekordselt pikem kui 12 kuud või ta alustas tegutsemist 2019. aastal ning tema majandusaasta ei ühti kalendriaastaga. Sellisel juhul võetakse 2019. aasta tegutsetud kuude müügitulu ja liidetakse 2020. aasta müügitulule ning arvutatakse tegutsetud kuude 1,5 kuu keskmine müügitulu Ida-Viru maakonna taotlejale ja 1 kuu keskmine müügitulu Harju maakonna taotlejale, kuid mõlemale mitte rohkem kui 60 000 eurot taotleja kohta Müügitulu alla mõeldakse toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu. Müügitulu all ei peeta silmas näiteks saadud toetusi ja saadud liikmemakse. Lõikega 3 tehakse toetuse arvestamise alustes erisus nendele taotlejatele, kes alustasid tegevust täpselt aasta tagasi või vähem kui aasta tagasi 31. detsembri 2020 seisuga. Nende toetuse suuruse arvestamise alus on samas maakonnas 2020. aastal vastavalt tegutsetud kuudele teenitud 1,5 kuu keskmine müügitulu ja Harju maakonna taotlejale samas maakonnas 2020. aastal vastavalt tegutsetud kuudele teenitud 1 kuu keskmine müügitulu, kuid mõlemale mitte rohkem kui 60 000 eurot taotleja kohta. Lõikega 4 täpsustatakse, et kui taotleja tegevus toimub mitmes maakonnas, võetakse aluseks taotleja poolt taotlusega esitatud tulude jagunemise proportsioonid maakondade lõikes ning toetuse vajadus arvutatakse eelnõu § 7 lõikes 1, 2 või 3 toodud meetodil. Lõike 5 kohaselt leitakse toetuse summa taotleja kohta proportsionaalsuse põhimõttel arvestades taotlejate põhjendatud maksimaalsed vajadused ning taotlusvooru eelarve vahe. Taotlejate maksimaalset vajadust vähendatakse protsendimääras, mille võrra ületab koguvajadus taotlusvooru eelarvet. Kui koguvajadus ületab taotlusvooru eelarvet vähendatakse kõikide taotlejate maksimaalset vajadust võrdselt teatud protsendi võrra, kuni taotlejatele eraldatav summa saab võrdseks taotlusvooru eelarvega. Lõikes 6 kohaselt kehtestatakse toetuse minimaalne eraldatav summa. Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 200 eurot. Toetuse arvestuslik summa saadakse kasutades esmalt eelnõu § 7 lõigetes 1, 2, 3 või 4 toodud metoodikat ning seejärel lõikes 5 toodud metoodikat. 4. peatükk Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine Paragrahviga 8 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 30 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei ole võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast mittekinnipidamise põhjus. Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud või kui taotlus ei vasta eelnõu § 1 lõikes 3, 5 või 6 ning § 3 lõikes 3 või 4 sätestatud tingimustele. Kui taotlust ei esitata tähtajaks, ei ole tehniliselt e-keskkonnas võimalik taotlust esitada. Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja ennistada. Tähtaega võib ennistada toetuse andja omal initsiatiivil või taotleja taotlusel. Mõlemal juhul peab ennistamiseks olema mõjuv põhjus. Lõigete 4 ja 5 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et taotlus ei ole piisavalt selge ja/või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse e-keskkonna kaudu vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub eelnõu § 8 lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole eelnõu § 8 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõuet täidetuks. Otsus edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul tähtaja saabumisest arvates. Lõike 6 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult juhul, kui on täidetud kõik eelnõu § 4 ja 5 sätestatud nõuded. Juhul kui taotleja ja/või taotluse vastavuskontrolli tulemusena ilmneb puudus, mida ei ole võimalik kõrvalda või seda ei kõrvaldata, tunnistab toetuse andja taotleja ja/või taotluse nõuetele mittevastavaks ning teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Paragrahvis 9 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord ning üldised alused. Lõikes 1 sätestatakse, kes teeb taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse. Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud nõuetele. Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Osaline taotluse rahuldamise otsus tehakse taotlejaga eelnevalt kooskõlastatult ning selles fikseeritakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse. Osaline rahuldamine on põhjendatud kui taotleja taotleb riigiabi või vähese tähtsusega abi ning eelnõu §-s 7 toodud metoodika alusel arvutatud toetussummat tuleb vähendada eelnõu § 3 lõikes 3 või 4 toodud asjaolude tõttu. Osalise rahuldamise korral on toetuse andjal kohustus taotleja ära kuulata. Kui kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata. Lõike 4 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele, kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda teha taotluse nõuetele vastavuse kontrolli, toetuse arvestuslik suurus jääb alla toetus miinimum summat või taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga. Lõike 5 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. Paragrahviga 10 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetus makstakse toetuse saajale ühes osas kümne tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. 5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse tagasinõudmine Paragrahviga 11 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise põhimõtted. Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale aruande esitamise kohustus. Aruande esitab toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajal. Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse toetuse andjale aruande menetlustähtaeg ja täpsustatakse, et aruanne tuleb toetuse andjale esitada e-keskkonna kaudu. Lõikes 4 sätestatakse, millist infot peab toetuse saaja aruandes kajastama. Paragrahviga 12 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud mõnel toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse tagasinõudmise kohta. Lõike 2 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise otsustamiseks ja vormistamiseks jätta kolme aasta pikkuse varuaja ehk toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest. Erisus on ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral. Sellisel juhul võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. Lõike 3 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast arvestades 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada ehk ta haldusmenetluse seaduse kohaselt ära kuulata. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes käimas olevast menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teada olevaid asjaolusid selgitada ja toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõus on viidatud õigusaktidele, millest tuleb riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisel lähtuda. 4. Eelnõu mõju Eelnõu peamine eesmärk on ühekordse toetusena vähendada Harju ja Ida-Viru maakonnas COVID-19 viiruse leviku pidurdamiseks seatud piirangute mõju kultuurisektorile. Toetuse eesmärgiks on leevendada piirangute mõju nendes ettevõtetes, kelle tegevus on seetõttu peatunud või oluliselt piiratud. Peamine mõju ilmneb ettevõtete majandusliku toimetuleku ja jätkusuutlikkuse tagamises. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud on 3,2 miljonit eurot. Rakendamiseks vajalikud vahendid eraldatakse toetuse andjale Vabariigi Valitsuse reservist. Eelnõu rakendamisega seotud eeldatavad tulud avalduvad toetuse saaja majandustulemustes ja jätkusuutlikkuses. 6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Kuna eelnõu rakendamise vajadus on kiireloomuline, ei esitatud seda kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.