Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 28.01.2021 nr 1.1-10/758-1 [email protected] Siseministri 13. veebruari 2015. a määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord" muutmine Austatud ministrid ja omavalitsusliidu juht Rahandusministeerium edastab kooskõlastamiseks riigihalduse ministri 13. veebruari 2015. a määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord" muutmise eelnõu. Palume oma kooskõlastus anda viie tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis (http://eelnoud.valitsus.ee). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa(d): 1) määruse eelnõu; 2) määruse eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Kultuuriministeerium Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Eesti Linnade ja Valdade Liit Riigi Tugiteenuste Keskus Martin Kulp 6113097 [email protected] 2  18.01.2021 Riigihalduse ministri määruse „Siseministri 13. veebruari 2015. a määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Riigihalduse ministri määruse „Siseministri 13. veebruari 2015. a määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 14 alusel. Eelnõu kohaselt muudetakse struktuuritoetuste andmist reguleerivat siseministri 13. veebruari 2015. a määrust nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi PKT määrus) sätestades:  täiendava võimalusena kasutusele võtmata, vabanevate ja täiendavate rahaliste vahendite jagamise põhimõtted üle-eestilise avatud taotlusvooru läbiviimiseks;  täpsustatakse nõudeid taotlejale ja taotlusele;  muudetakse hindamise korda, valikukriteeriumide hulka ja osakaale;  muudetakse tehnilise korrektsiooniga kehtetuks mittevajalikud sätted. Määruse muudatustega luuakse täiendavad tingimused eelarve vahendite terviklikumaks ärakasutamiseks. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse nõunik Tea Treufeldt (tel 611 3225; e-post [email protected]) ja regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik Martin Kulp (tel 611 3097; e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (tel 611 3549; e-post [email protected]). Eelnõu keelelist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 6113638; e-post [email protected]). Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmekümnest punktist. Punktiga 1 tunnistatakse PKT määruse § 1 lõige 3 kehtetuks. Lõige 3 sisaldab reguleerimisala viidet „Eesti regionaalarengu strateegia 2014 – 2020“, mis kaotas oma sisulise kehtivuse 2020. aasta lõpus. 1 Punktiga 2 täiendatakse PKT määruse §-i 3 punktidega 28–30, milles sätestatakse täiendavalt kasutusele võetavad uued terminid. Terminid on seotud üle-eestilise vooru rakendamisega. Selgitamist vajavad terminid põhjusel, et kehtiv määrus neid ei sisalda. Maakonna ülese tähtsusega projekti all mõeldakse projekti, mille mõju avaldub terves maakonnas või Harjumaa ja Ida-Virumaa puhul vähemalt viie kohaliku omavalitsuse üksuse ulatuses. Piirkondliku koostööprojekti all mõistetakse maakonna piire ületavat koostööprojekti, mille mõju avaldub suuremas piirkonnas, kui maakond. Harjumaa ja Ida-Virumaa puhul suuremas piirkonnas, kui viie kohaliku omavalitsuse üksuse ulatus. Maakondliku arendusorganisatsiooni (edaspidi MARO) all mõistetakse kohaliku omavalitsuse üksust või kohaliku omavalitsuse üksuste ühisametit või -asutust, omavalitsusüksuste liitu, omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühingut või sihtasutust, kellele maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõike 2 või 3 alusel teinud ülesandeks maakonna arengu kavandamise. Punktiga 3 muudetakse PKT määruse § 5 lõike 3 sõnastust. Lõike kohaselt on rakendusüksuse ülesandeks enda otsuse peale esitatud vaiete lahendamine. Analoogselt teiste regionaalarengu toetustega võib rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitada vaide rakendusüksusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Punktiga 4 muudetakse PKT määruse § 6 lõike 1 esimest lauset. Muudatuse kohaselt on toetatavate tegevuste uueks aluseks maakonna arengustrateegia tegevuskava. Toetatavatel tegevustel peab olema vähemalt maakondliku ulatusega mõju, või Harjumaa ja Ida-Virumaa puhul vähemalt viie kohaliku omavalitsuse üksuse mõju. Piirkondliku koostööprojekti puhul peab mõju avalduma suuremas piirkonnas, kui maakond, Harjumaa ja Ida-Virumaa puhul suuremas piirkonnas, kui viie kohaliku omavalitsuse üksuse ulatus. Punktiga 5 muudetakse PKT määruse § 9 lõiget 1, milles sätestatakse toetuse regionaalselt diferentseeritud osakaalud. Valitsuskabinetis on kokku lepitud, et Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti piirkondade arendamisele pööratakse erilist tähelepanu. Nimetatud piirkonnad seisavad silmitsi mitmete arenguväljakutsetega. Eesmärk on aidata kaasa Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa majanduse elavdamisele ja piirkonna elukeskkonna atraktiivsuse suurendamisele läbi piirkonna eelisarendamise ja mahajäämuse vähendamise võrreldes teiste Eesti piirkondadega. Punktiga 6 täiendatakse PKT määruse §-i 9 täiendatakse lõikega 11 ja 12 ja sätestatakse vastavalt lõikes 1 märgitud toetuste osakaaludele minimaalse omafinantseeringu määr piirkonniti, mis on vähemalt 15 protsenti Kagu-Eestile ja Ida-Virule, vähemalt 30 protsenti Harjumaale ja vähemalt 20 protsenti mujale Eestis. Punktiga 7 muudetakse PKT määruse § 9 lõike 3 sõnastust, lisades juurde projektile antava toetuse minimaalsed ja maksimaalsed summad. Minimaalne summa projekti kohta on 450 000 eurot ja maksimaalne 1,5 miljonit eurot. Punktiga 8 asendatakse PKT määruse § 9 lõige 14 kehtiv sõnastus uue sõnastusega ja sätestatakse üle-eestilise avatud taotlusvooru vahendite moodustamise alused. Taotlusvooru vahendid moodustatakse kasutusele võtmata vahenditest, projektide arvelt vabanevatest 2 vahenditest, mida ei suudeta ellu viia või viiakse ellu säästlikumalt ning meetmes tekkivatest täiendavatest vabanevatest vahenditest. Vahendid liidetakse ühtseteks üle-eestilisteks vahenditeks, mis jaotatakse üle-eestilises avatud taotlusvoorus. Kasutusele võtmata vahendite maht käesoleval momendil on umbes 6,5 miljonit eurot. Rahalisi vahendeid võib meetmes vabaneda veel umbes samas suurusjärgus, täpne maht selgub 2021. aasta jooksul. Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks PKT määruse § 9 lõiked 15–17, kuna sätted ei reguleeri maakonna strateegia alusel üle-eestilise avatud taotlusvooru tingimusi, kuid oleks kehtima jäädes segadust tekitavad. Punktiga 10 muudetakse PKT määruse § 12 lõiget 1 ja 2. Lõike 1 kohaselt avatakse taotlusvoor teate avaldamisega rakendusüksuse veebilehel. Rakendusüksus teavitab MAROsid enne taotlusvooru avamist elektronkirja teel. Lõige 2 kohaselt võib taotluse esitada tegevusele või tegevustele, mis sisalduvad maakonna arengustrateegia tegevuskavas ja mis on maakonna ülese tähtsusega või piirkondlikud koostööprojektid, mille tegevus(ed) peavad moodustama ühtse loogilise terviku. Ehk, et taotlusvooru oodatakse projekte, millel on maakonna või suurema piirkonna ulatusega mõju. Punktiga 11 muudetakse PKT määruse § 12 lõiget 4, mille kohaselt on eelnõustamine rakendusüksuses kohustuslik. Eelnõustamise kohustuslikuks muutmise vajadus tuleneb eelnevate taotlusvoorude kogemustest ja soovist vältida korduma kippuvaid vigu. Eelnõustamise käigus juhitakse tähelepanu kavandatava projektitaotluse võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning antakse soovitusi ja ettepanekuid nende kõrvaldamiseks. Punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks PKT määruse § 12 lõige 5, kuna säte ei reguleeri maakonna arengustrateegia alusel üle-eestilise avatud taotlusvooru tingimusi, kuid oleks kehtima jäädes segadust tekitav. Punktiga 13 muudetakse PKT määruse § 13 lõike 1 punkti 1. Muudatuse kohaselt peavad taotluse esitamiseks projekti tegevus(ed) sisalduma maakonna arengustrateegia tegevuskavas. Punktiga 14 täiendatakse PKT määruse §-i 13 lõiketega 11 ja 12, mille kohaselt saab igast maakonnast esitada maksimaalselt ühe maakonna ülese tähtsusega projektitaotluse, lisaks saavad maakonnad osaleda ühes piirkondlikus koostööprojektis. Toetuse taotluse esitamiseks peab ehitusprojekt olema ehitusseadustiku tähenduses põhiprojekti staadiumis ja lähtuma kehtivatest planeeringutest. Taotluse menetlemine ei tohi olla takistatud projektiga seotud poolelioleva menetluse, kolmanda isiku nõude või muu asjaolu tõttu. Piiravad tingimused on seatud põhjusel, et projektide elluviimise aeg on lühike, kuni 2023. aasta augustini, millal lõpeb käesolev struktuurivahendite kasutamise periood. Jääkidest ning vabanevatest vahenditest moodustuv rahaliste vahendite maht 2021. aastal on järk-järguline protsess, mille kogumaht on umbes 6-12 miljonit, mistõttu oodatakse taotlema projekte, mille suuremahulised ettevalmistustööd on tehtud ja mida taotleja on valmis koheselt ellu viima. Punktiga 15 täiendatakse PKT määruse §-i 13 lõigetega 15 ja 16, mille kohaselt taotluse esitamisel peab MARO või piirkondliku koostööprojekti puhul MAROd ühiselt kirjalikult kinnitama, et projekt on maakonna arengustrateegiast kõige prioriteetsem meetmest realiseeritav projekt või ühiselt realiseeritav kõige prioriteetsem projekt, mille ettevalmistuse tase vastab määruses sätestatud nõuetele. Ehk, et ehitusprojekt peab olema põhiprojekti 3 staadiumis ehitusseadustiku tähenduses, olemas peavad olema vajalikud planeeringud, lahendatud maaomandi küsimused jm aega nõudvad ettevalmistused. Kinnituskirjaga võtab MARO vastutuse andmete õigsuse ja vajaliku ettevalmistustaseme eest. Punktiga 16 muudetakse PKT määruse § 13 lõike 5 punktis 5, lõike 6 punktis 5, lõike 7 punktis 5, lõike 8 punktis 5 ja lõike 9 punktis 5 ehitusprojekti esitamise tingimusi. Projekti ei saa esitada eelprojekti staadiumis vaid põhiprojekti staadiumis. Punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks PKT määruse § 14 lõige 3, kuna säte on vananenud ja mitte kasutatav. Punktiga 18 muudetakse PKT määruse § 14 lõiget 4. Muudatusega lühendatakse taotluse menetlemise tähtaega kokkuleppel rakendusüksusega 90lt tööpäevalt 30le tööpäevale, kuna taotlusvooru esitatavate taotluste hulgale on seatud piirang ja rakendusüksuse hinnangul jõuab projektid menetleda 30 tööpäevaga. Punktiga 19 jäetakse PKT määruse § 14 lõike 6 punktist 3 välja lauseosa „sealhulgas ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust“, kuna taotluse või taotleja vastavaks tunnistamiseks puudub vajadus teostada kohapealset kontrolli. MAROd kinnitavad kaaskirjaga projektitaotluses sisalduvate andmete õigsust ja vajalikku ettevalmistustaset. Punktiga 20 asendatakse PKT määruse § 15 lõikes 1 viide sama paragrahvi lõikele 6 tehnilise korrektsioonina. Punktiga 21 tunnistatakse kehtetuks PKT määruse § 15 lõige 5, kuna hindamiskriteeriumid on koondatud ühte hindamisplokki, milleks on PKT määruse § 15 lõige 6. Punktiga 22 sätestatakse PKT määruse § 15 lõikes 6 sisalduvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiskriteeriumid muudetud kujul. Eelneva kahe astmelise hindamise asemel toimub hindamine ühes plokis ja nelja hindamiskriteeriumi lõikes, millest projekti põhjendatus ja mõju meetme eesmärkide saavutamisele moodustab 35% koondhindest, projekti jätkusuutlikkus moodustab 25% koondhindest, projekti eelarve põhjendatus, kvaliteet ja kulutõhusus moodustab 25% koondhindest ja projekti teostatavus ja kindlustatus ressurssidega, mis moodustab 15% koondhindest. Projektide ettevalmistuse kvaliteeti ei hinnata, kuna määruse muudatuste järgi saab esitada ehitusprojekti põhiprojekti staadiumis ja kõik load ning suuremahulised ettevalmistustööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist. Eelnev ettevalmistustase on eeltingimuseks projektitaotluse esitamiseks. Kui ettevalmistustase ei ole piisav, projekti esitada ei saa. Punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks PKT määruse § 15 lõiked 7 ja 8, kuna hindamiskriteeriumid on koondatud ühte hindamisplokki lõikesse 6 ja taotluse hinnang antakse lähtuvalt lõikest 9. Punktiga 24 muudetakse PKT määruse § 15 lõikeid 9 ja 10. Lõikes 9 sätestatakse üle-eestilise taotlusvooru hindamise kord, hindamine viiakse läbi ühes hindamisplokis ja lõikes 6 kirjeldatud hindamiskriteeriumide alusel. Lõike 10 sätestatakse üle-eestilise pingerea tekkimine alus, positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse kaalutud keskmise alusel pingeritta. 4 Juhul, kui mitme projekti tulemuste koondsumma on võrdne, eelistatakse projekte, mis said hindamiskriteeriumis „projekti põhjendatus ja mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ kõrgema hinde. Punktiga 25 tunnistatakse kehtetuks PKT määruse § 15 lõige 12, kuna ei reguleeri üle- eestilise avatud taotlusvooru tingimusi, kuid oleks kehtima jäädes segadust tekitav. Punktiga 26 täiendatakse PKT määruse §-i 15 lõikega 13 ja sätestatakse rakendusüksuse kohustusena projektide pingerida avaldada rakendusüksuse veebilehel avalikkuse informeerimiseks. Punktiga 27 muudetakse PKT määruse § 16 lõiget 1. Muudatusega sätestatakse positiivse hinnangu saanud taotluste rahuldamise kord. Vabade vahendite olemasolu korral rahuldatakse käesoleva määruse § 15 lõikes 10 nimetatud taotlused pingerea alusel järjest. Punktiga 28 tunnistatakse kehtetuks PKT määruse § 16 lõige 11 ja lõige 4, kuna ei reguleeri üle-eestilise avatut taotlusvooru tingimusi, kuid oleks kehtima jäädes segadust tekitavad. Punktiga 29 muudetakse PKT määruse § 17 lõiget 6, mille kohaselt on toetuse saajal, kelle taotlus rahuldati osaliselt põhjusel, et taotluse täielik rahuldamine ei osutunud taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu võimalikuks, on õigus taotleda toetuse suurendamist kuni 2021. aasta 30. novemberini. Punktiga 30 tunnistatakse kehtetuks PKT määruse § 17 lõige 7, kuna ei reguleeri üle-eestilise avatud taotlusvooru tingimusi, kuid oleks kehtima jäädes segadust tekitav. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu muudatused ei oma vahetut puutumust või vastuolu Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõu määrusena jõustumine aitab kaasa perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel elluviidava rakenduskava eesmärkide täitmisele. Muudatusega kiireneb meetme tegevusega suunatavate avaliku sektori toetusvahendite kasutamine ning piirkondade ettevõtluskeskkonda toetatavate projektide elluviimine ning mõju avaldumine. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS (http://eelnoud.valitsus.ee) vahendusel kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu on mitteametlikult kooskõlastatud rahandusministeeriumi riigieelarve osakonnaga. 5  EELNÕU 18.01.2021 MÄÄRUS Siseministri 13. veebruari 2015. a määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord" muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Siseministri 13. veebruari 2015. a määruses nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord" tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 28–30 järgmises sõnastuses: „28) maakonnaülese tähtsusega projekt – projekt, mille mõju avaldub terves maakonnas või Harju maakonna ja Ida-Viru maakonna puhul vähemalt viie kohaliku omavalitsuse üksuse ulatuses; 29) piirkondlik koostööprojekt – mitut maakonda hõlmav koostööprojekt; 30) maakondlik arendusorganisatsioon – kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühisamet või -asutus, omavalitsusüksuste liit, omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühing või sihtasutus, kellele maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõike 2 või 3 alusel teinud ülesandeks maakonna arengu kavandamise.“; 3) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab rakendusüksus.“; 4) paragrahvi 6 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust antakse projektile, millega panustatakse §-s 3 nimetatud eesmärgi, tulemuse ja väljundite saavutamisse ning mille tegevused sisalduvad vastava maakonna arengustrateegia tegevuskavas ja millel on vähemalt maakondliku ulatusega mõju või Harju maakonna ja Ida- Viru maakonna puhul vähemalt viie kohaliku omavalitsuse üksuse mõju.“; 5) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Projektile antakse toetust, mille osakaal võib moodustada: 1) kuni 85 protsenti Põlva maakonna, Võru maakonna, Valga maakonna ja Ida-Viru maakonna projekti abikõlblikest kuludest; 2) kuni 70 protsenti Harju maakonna projekti abikõlblikest kuludest; 3) kuni 80 protsenti mujal Eestis läbi viidava projekti abikõlblikest kuludest.“; 6) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Omafinantseeringu määr on: 1) vähemalt 15 protsenti Põlva maakonna, Võru maakonna, Valga maakonna ja Ida-Viru maakonna projektide puhul; 2) vähemalt 30 protsenti Harju maakonna projekti puhul; 3) vähemalt 20 protsenti mujal Eestis asuva projekti puhul. (12) Kui toetus on käsitatav riigiabina või vähese tähtsusega abina, järgitakse lisaks määruses sätestatud toetuse andmise tingimustele ka lõigetes 5–13 sätestatud tingimusi.“; 7) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Projektile antav minimaalne toetuse summa on 450 000 ja maksimaalne toetuse summa 1,5 miljonit eurot. Täpne toetuse osakaal abikõlblikest kuludest kehtestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses.“; 8) paragrahvi 9 lõige 14 sõnastatakse järgmiselt: „(14) Kasutusele võtmata vahendid, vabanevad vahendid ja täiendavad vahendid liidetakse ühtseteks üle-eestilisteks vahenditeks, mis jaotatakse üle-eestilises avatud taotlusvoorus. “; 9) paragrahvi 9 lõiked 15–17 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 12 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru avatuks teate avaldamisega rakendusüksuse veebilehel. Taotlused esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotlusvooru tähtpäevaks. (2) Üle-eestilises avatud taotlusvoorus võib esitada taotluse tegevustele, mis sisalduvad maakonna arengustrateegia tegevuskavas ja mis on maakonnaülese tähtsusega.“; 11) paragrahvi 12 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Enne taotluse esitamist on kohustuslik eelnõustamine rakendusüksuses. Eelnõustamise raames ei anna rakendusüksus hinnangut võimaliku taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemise kohta.“; 12) paragrahvi 12 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) toetust taotletakse maakonna arengustrateegia tegevuskavas sisalduvale tegevusele;“; 14) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud maakonna arengustrateegia tegevuskavas sisalduvale tegevusele saab igast maakonnast esitada ühe maakonnaülese tähtsusega projekti taotluse, lisaks saavad maakonnad osaleda ühes piirkondlikus koostööprojektis. (12) Toetuse taotluse esitamiseks peab ehitusprojekt olema ehitusseadustiku tähenduses põhiprojekti staadiumis ja lähtuma kehtivatest planeeringutest. Taotluse menetlemine ei tohi olla takistatud projektiga seotud poolelioleva menetluse, kolmanda isiku nõude või muu asjaolu tõttu.“; 15) paragrahvi 13 lõiget 4 täiendatakse punktidega 15 ja 16 järgmises sõnastuses: „15) maakonnaülese tähtsusega projekti puhul maakondliku arendusorganisatsiooni kaaskiri kinnitusega, et tegemist on maakonna arengustrateegia prioriteetse meetmest realiseeritava projektiga, mille ettevalmistustase vastab määruses sätestatud nõuetele; 16) piirkondliku koostööprojekti puhul maakondlike arendusorganisatsioonide ühine kaaskiri kinnitusega, et tegemist on piirkonna prioriteetse ja ühiselt meetmest realiseeritava projektiga, mille ettevalmistustase vastab määruses sätestatud nõuetele.“; 16) paragrahvi 13 lõike 5 punktis 5, lõike 6 punktis 5, lõike 7 punktis 5, lõike 8 punktis 5 ja lõike 9 punktis 5 asendatakse sõna „eelprojekti“ sõnaga „põhiprojekti“; 17) paragrahvi 14 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 14 lõikes 4 asendatakse läbivalt arv „90“ arvuga „30“; 19) paragrahvi 14 lõike 6 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „, sealhulgas ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust“; 20) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõigetes 5–7“ tekstiosaga „lõikes 6“; 21) paragrahvi 15 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 15 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiskriteeriumid on järgmised: 1) projekti põhjendatus ja mõju meetme eesmärkide saavutamisele, mis moodustab 35 protsenti koondhindest; 2) projekti jätkusuutlikkus, mis moodustab 25 protsenti koondhindest; 3) projekti eelarve põhjendatus, kvaliteet ja kulutõhusus, mis moodustab 25 protsenti koondhindest; 4) projekti teostatavus ja kindlustatus ressurssidega, mis moodustab 15 protsenti koondhindest.“; 23) paragrahvi 15 lõiked 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 15 lõiked 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt: „(9) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete kaalutud keskmisest. Taotluse hinnang loetakse positiivseks, kui hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,75. (10) Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse kaalutud keskmise alusel üle-eestilisse pingeritta. Kui mitme projekti tulemuste koondsumma on võrdne, eelistatakse projekte, mis said lõike 6 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumis kõrgema hinde.“; 25) paragrahvi 15 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Üle-eestilise avatud taotlusvooru projektide pingerida avaldatakse rakendusüksuse veebilehel.“; 27) paragrahvi 16 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vabade vahendite olemasolu korral rahuldatakse käesoleva määruse § 15 lõikes 10 nimetatud taotlused pingerea alusel.“; 28) paragrahvi 16 lõiked 11 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 29) paragrahvi 17 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Toetuse saajal, kelle taotlus rahuldati osaliselt põhjusel, et taotluse täielik rahuldamine ei osutunud taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu võimalikuks, on õigus taotleda toetuse suurendamist kuni 2021. aasta 30. novembrini.“; 30) paragrahvi 17 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister (allkirjastatud digitaalselt) Raigo Uukkivi halduspoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/21-0112 - Siseministri 13. veebruari 2015. a määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord" muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.02.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/04ce3057-f123-46b9-bfd3-a4b590961841 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/04ce3057-f123-46b9-bfd3-a4b590961841?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main