Lp kultuuriminister Anneli Ott Teeme ettepaneku kaaluda koostöös Tallinna linnaga vahendite eraldamist Tallinnas asuvate või siia planeeritavate üleriikliku tähtsusega spordiobjektide rajamiseks/renoveerimiseks. Üleriiklikke spordiobjektide investeeringuvajaduse on kaardistanud Eesti Olümpiakomitee taristukomisjon. Tõstame all olevas nimekirjast esile spordiobjekte, mille rajamine loob lisaväärtust Eesti spordile, tugevdab spordiorganisatsiooni struktuuri ja aitab parandada Eesti sportlaste konkurentsivõimet maailmas ning võimaldab Eestisse tuua rohkem rahvusvahelisel tasemel spordivõistlusi. Investeerimise põhimõtteks oleks enamuste objektide puhul 50% riigiosalus, 50% linnaosalus. Võimalikud kaasrahastatavad spordiobjektid: 1. Pirita Velodroom - hinnanguline maksumus 12 000 000 EUR (rahastus 50-50 põhimõttel) Tallinna linna eelarvestrateegias on treki projekteerimiseks 2023. a eelarvese planeeritud 190 000 EUR. Põhjendus: 1969. aastal valminud Pirita Velodroom on amortiseerunud ning trekirada ei saa kasutada treeninguteks ega võistlusteks. Ettepaneku kohaselt on kavas senise velodroomi asemele ehitada kaasaegne spordikeskus, kus lisaks sisetrekile on areeni keskel võimalus erinevaid spordikatteid kasutades läbi viia mitmete teiste spordialade treeninguid, võistlusi ja teisi sündmusi. Kaasaegsel trekil on puidust ovaal siseringi pikkusega 250 m. Sisetrekk vajab maa-ala, mis on vähemalt 110-115 m pikk ja 55-60 m lai. Rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks peaks keskus mahutama vähemalt 2000 pealtvaatajat. Uue multifunktsionaalse keskuse ehitamiseks on olemas kehtiv detailplaneering. Kohapeal on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid ja muu taristu. Tegemist oleks üleriigilise tähtsusega ja esimese kinnise velotrekiga Eestis, mis oleks nii treening-kui ka võistluskeskuseks. Objekti hind sõltub olulisel määral arhitektuursetest lahendustest. Täiendava arendamise ideena võib kaaluda treki kõrval asuvale kinnistule ka „Eesti Spordi Maja“. 2. Kadrioru Staadion – hinnanguline maksumus kokku 12 000 000 EUR (rahastus 50-50 põhimõttel) Harjutusväljaku renoveerimisega on juba tehtud algust ja selle maksumuseks on 1 000 000 EUR. Kadrioru Staadion on üleriikliku tähtsusega, rahvusvahelise potentsiaaliga ja mitmekülgset lisaväärtust loova, kuid tugevalt amortiseerunud ja kiiremas korras rekonstrueerimist vajava objektiga. Eesmärgiks on riikliku tähtsusega esindusstaadioni täielik renoveerimine kaasaegseks võistlus- ja treeningkeskuseks. Tiitlivõistlustega kaasneb suur rahvusvaheline tähelepanu ning Eestit külastab sellega seoses märkimisväärne hulk sportlasi ja turiste. Otseülekanded toimuvad ülemaailmselt ning sellega kaasneb väga suur vastutus ja muidugi ka võimalus Eesti ja Tallinna linna tutvustamiseks. Kui soovime võistlusi heal tasemel läbi viia, ja seda teha ka tulevikus, siis on Kadrioru staadioni renoveerimine äärmiselt oluline. Kohene valmisolek on alustada Kadrioru staadioni peaareeni valgustuse kaasajastamisega. Ees ootavad suuremamahulised tööd nagu on rahvusvahelistele nõuetele vastava valgustuslahenduse rajamine, territooriumi siseste käiguteede remont, peaareeni ja tribüünide renoveerimine, laoruumide laiendamine, harjutusväljakuid teenindava juurdeehituse rajamine jne. Mälestisena arvel oleva peatribüüni seisukorra hindamiseks on läbi viidud ekspertiis, mille kokkuvõtteks võib öelda, et hoone remonti ei ole enam võimalik edasi lükata. Lisaks kandekonstruktsioonidele on väga halvas olukorras kõik kommunikatsioonid (elekter, vesi,. küte). 3. Eesti Spordi Maja – hinnanguline maksumus 4-5 000 000 EUR (linn eraldab maa, riik finantseerib) Põhjendus: Eesti Spordi Maja eesmärgiks on Eesti spordialaliitude koondamine ühe katuse alla, mille tulemusel paraneks Eesti spordijuhtimise kvaliteet, spordialade vahel tekkiv sünergia looks lisaväärtust ja aitaks valdkonnal veelgi paremini silma paista. Võimalike asukohtadena pakume välja Pirita Spordikeskuse, Tondiraba spordipargi ja Veskimetsa ratsabaasi juures asuvaid kinnistuid. 4. Universaalne pallimänguhall – hinnanguline maksumus 8-10 000 000 EUR (rahastus 50-50 põhimõttel) Põhjendus: Tallinnas on puudu optimaalse suurusega multifunktsionaalne rahvusvahelisteks ja ka riigi sisesteks võistlusteks ning treeninguteks sobiv sportmängude hall. Uu rajatava halli asukoht on Lasnamäe linnaosas aadressil Lavamaa 20. Uus pallimänguhall täidaks spordihallide puhul olulise lünga, kui see mahutaks optimaalse 2500-3000 pealtvaatajat, kus saaks mängida nii korvpalli, käsipalli, saalihokit ja võrkpalli. Pealtvaatajaid mahutav ja kaasaegsetele tehnilistele lahendustele vastava pallimängu halli vajadus on suur ja pallimängualade alaliitude kinnitusel leiaks see laialdast kasutamist. Pallimängude halli saaks kasutada erinevate pallimängude tiitlivõistluste läbiviimiseks kui treeningtegevuseks, halli kasutaks nii rahvuskoondised kui ka klubid, kes osalevad erinevates rahvusvahelistes ja koduliigades. Päevasel ajal oleks hall kasutuses koolide kehalisekasvatuse tundide läbiviimisel. Rahvusvahelised pallimängude alaliidud kehtestavad võistluste korraldajatele ka erinevaid reegleid, mille täitmist nad soovivad. Tiitlivõistluste mänguhallid peavad asuma rahvusvahelisele lennujaamale võimalikult lähedal, seega ongi Eesti puhul ainuvõimalik pidada mänge Tallinnas. Samuti nõutakse võistluste läbiviimiseks nelja- ja viietärni hotelliteenuste kasutamist, millest enamus asub Tallinnas. Kuigi alaliitudele on loodud aastaringselt võistluste korraldamiseks erinevaid võimalusi, on vabade saaliaegade olemasolu alaline probleem. Näiteks Kalevi Spordihall on hooajal 2020/2021 ja 2021/2022 erinevate individuaalspordialade rahvusvaheliste võistluste pidamiseks juba ette broneeritud. Pallimängudes sõltuvad järgmiste etappide tulemused eelmistest etappide tulemustest ning kui pole teada vastaseid ega võistlussüsteemi, on mitme järgneva hooaja mängugraafikuid võimatu ette broneerida. Seega on info tekkides viimasel hetkel keeruline saaliaega broneerida, sest hall on juba hõivatud. Kalevi Spordihalli puhul on täiendavaks probleemiks saali mahtuvate pealtvaatajate arv, mis paljudel juhtudel ei vasta rahvusvaheliste liigade nõuetele. Lisaks on pallimängualade (korvpall, võrkpall, käsipall, saalihoki, saalijalgpall) suuremate turniiride ja mängude korraldamiseks Tallinnas veel paar võimalust, Saku Suurhall ja Tondiraba Spordikeskus. Nende rajatise puhul on oluliseks probleemiks asjaolu, et need ei ole rajatud silmas pidades sportmängualade spetsiifikat. Neid on võimalik kohandada sündmuste tarbeks sobivaks, kuid seda teatavate mööndustega ja need tegevuse on seotud alati ka suurte lisakuludega, mis on omakorda takistuseks sündmuste toomisel Tallinna ja Eesisse. Huvi pallimängualade halli rajamise vastu on üles näidanud mitmed Eesti spordialaliidud, kes on valmis halli rajamisse panustama protsessis algusest alates, jagades spordialade spetsiifikast lähtuvat infot ja kogemust ning rahvusvahelisi nõudmisi. 3. Veskimetsa Ratsaspordibaas – hinnanguline maksumus 18 000 000 EUR (rahastus põhimõttel 33 riik, 33 linn, 33 erasektor) Põhjendus: Ratsaspordi arendamise kasuks räägib kindlasti lisaks spordi ja sotsiaalsetele funktsioonidele ka erinevate uuringutes välja tulnud hobusektori mõju majandusele. Lisaks asub nimetatud keskuse kõrval ka piisava suurusega kinnistu, kus on võimalik võimalusel realiseerida ka Eesti Spordi Maja rajamise idee 5. Mustamäe hüppetorn, kohtunike- ja olmehoone – hinnanguline maksumus 2 000 000 + 1 000 000 EUR (rahastus 50-50 põhimõttel) Põhjendus: Talialade arengu seisukohalt väärib linn a ja riigi ühise investeeringuna kaalumist Mustamäe suusahüppetorni arendamine, mis sisaldaks ka suusahüppebaasi kohtunike torni ja olmehoone ehitust. Suusahüp ete ja kahevõistluse alade sportlaste rahvusvahelise konkurentsivõime üheks aluseks on kodumaised treeningvõimalused. Kvaliteetsel ja rahvusvahelistele nõuetele vastaval tasemel on suusahüppajatel ja kahevõistlejatel võimalik hetkel Eestis treenida vaid Otepääl. Mustamäe hüppetorn on amortiseerunud ja vajab olulises ulatus rekonstrueerimist. Mustamäe hüppetornis treenimine ja võistlemine on kõikide Eesti noorte suusahüpp ajate jaoks oluliseks vaheetapiks enne siirdumist suurematele hüppemägedele. Ilma 50-70m hüppemäe olemasoluta võib ajapikku Eestis kaduda antud alade harrastamise traditsioon ja kindlasti halveneb meie sportlaste konkurentsivõime rahvusvahelisel tasemel. Loodan, et üleriikliku tähtsusega sporditaristusse investeeringud leiavad oma koha riigi eelarvestrateegias ja jõuame nimetatud objektidesse koostöös panustamise võimaluste ja ajagraafiku osas kokkuleppele. Tõhusat ja sisukat koostööd soovides, Vadim Belobrovtsev abilinnapea /allkirjastatud digitaalselt/ Kontakt: Aivo Normak,
[email protected], 514 77775