Kiri

Tagasiside ja ettepanekud arengukava „Kultuur 2030“ raamatukogude peatüki s sõnastatule Saadame Tartu Ülikooli raamatukogu arvamused ja ettepanekud arengukava „Kultuur 2030“ raamatukogude peatük k i . Leiame, et raamatukogude peatükk on vähe ambitsioonikas , alahinnates sell isena raamatukogude rolli ja tähendust . Kohati on sõnastus liialt üldine , pigem olukorda fikseeriv, ning jääb selgusetuks, mi lline on soovit av eesmärk . Esitame ka m õned konkreetsed tähelepanekud : Punkt 1 “Toetame raamatukogusid vaba juurdepääsu võimaldamisel informatsioonile ja avalikele e-teenustele. Jne Punkt peaks olema konkreetne ja selge, näiteks : R aamatukogud taga vad ühiskonna kõikidele gruppidele piiranguteta juurdepääsu informatsioonile ja avalikele e-teenustele. Selgitus võib olla pikema ja avaram, aga eesmärk peab olema konkreetne. Punkt 2 ”Aitame kaasa kvaliteetse kirjanduse tutvustamisele ja lugemise populariseerimisele ühiskonnas. Raamatukogu on väärtuspõhise ühiskonna kujundaja ning panustab eesti keele ja lugemisoskuse ning -harjumuse arengusse. Eriti olulisel kohal on töö laste ja noortega. Toetame laste- ja noortekirjanduse arendamist, tutvustamist ja vahendamist. Nõustame ja koolitame raamatukoguspetsialiste eestikeelse laste- ja noortekirjanduse valikul ja programmide koostamisel. Soodustame raamatukogude, lasteaedade ja koolide tihedamat koostööd õppekavade arendamisel, raamatukogutundide läbiviimisel ja lugemisharjumuse kujundamisel. Lastetöö spetsialistid on tööl kõikides maakonna- ja keskraamatukogudes.” Ei saaks keskenduda vaid lastele ja noortele, pigem ikka kõikidele vanusegruppidele vastavalt nende spetsiifikale ja vajadustele. Lugemine on oluline igas vanuseetapis. St punkt i võiks selgituses avardada ja laiendada. Ning kuidas toimub laste- ja noortekirjanduse arendamine? Punkt 3 “Panustame teavikute soetamisse, kogude uuendamisse, digiteerimisse ja kultuuripärandi mitmekülgsesse säilitamisse. Tähtis on tagada nii piisav nimetuste arv kui ka eksemplaarsus . Teadusraamatukogud toetavad Eesti teadus- ja arendusvõimekust, luues juurdepääsu rahvusvahelistele andmebaasidele. Teadusinfosüsteemid peaksid tulevikus olema senisest kättesaadavamad laiemale avalikkusele. Eesti raamatukogudes leiduvad olulised väljaanded on digiteeritud ja Eesti väljaannete kui kultuuripärandi olulise osa kogumine, pikaajaline säilitamine tagab selle mitmekülgse kättesaadavuse.” Nimetatud on kõik tegevused, mida raamatukogu teeb . Siin võiks pigem eesmärgiks seada teavikute ja andmebaaside valiku operatiivse ja vajadustest lähtuva mitmekesistamise, säilitamise puhul lähtumi s e keskkonnasõbralikkusest ja ökonoomsusest ning otstarbekusest. Eraldi võiks nimetada rahvustrükise kogu teaduspõhist arendamist kui meie osa maailma kultuuripärandisse. Kas teadusinfosüsteemide all on mõeldud juurdepääsu teadusandmebaasidele ? Kaheldav on, kas väga spetsiifilised andmebaasid peavad olema kõigile kättesaadavad? Pigem on need ju nii spetsiifilised, et nendega pole kõigil midagi teha. S õnasta da tuleks nii, et poleks välistamist, et kõigil oleks soovi korral võimalus, kuid kas on otstarbekas seada eesmärgiks üleüldine kättesaadavus millelegi , mille järele tegelikult puudub vajadus. Vast lisada ka andmebaaside ja nende kättesaadavuse juurde taas paindlikkuse ja andmebaasie mitmekesisuse mõiste. Digiteerime ju ka kättesaadavuse parandamiseks? Punkt 5 “Tähtsustame raamatukogude rolli infopädevuste arendamisel. Nende ülesanne infokirjaoskuse, allikakriitilisuse ja meediapädevuse arendamisel on olulisem kui kunagi varem. Raamatukogud on teadmis- ja faktipõhise ühiskonna ja kvaliteetse avaliku aruteluruumi arengu seisukohast võtmetähtsusega.” Suurendame raamatukogude rolli ühiskonna infopädevuse arendamisel? Viime osaks kooliprogrammist? See võiks olla eesmärk… Punkt 6 “Hindame raamatukogude rolli kultuurilise ja haridusliku sisu pakkujana. Raamatukogud loovad inimestele võimaluse aktiivselt kultuuris ja huvihariduses osaleda. Nad viivad läbi koolitusi ja haridusprogramme, mis toetavad elukestvat õpet. Raamatukogud aitavad kaasa sidusa ühiskonna kujundamisele, olles teistest kultuuridest tulijatele oluliseks teejuhiks siinsesse ühiskonda ja kultuuriruumi.” Kasvatame raamatukogu võimekusi ja võimalusi kultuuriteadliku ja –kestliku ühiskonna edendajana? Tegelikult on raamatukogud teejuhid ju kõigile , mitte ainult teiste kultuuride esindajatele … Punkt 7 “Peame oluliseks raamatukogude ligipääsetava ja inspireeriva keskkonna kujundamist. Digipöörde tingimustes on oluline leida tasakaal virtuaalsete ja füüsiliste teenuste vahel. Raamatukogud kui kogukonnakeskused on hubased kohtumispaigad ja mitmekülgsed huvihariduse ning ajaveetmiskohad , mis loovad head võimalused lugemiseks, õppimiseks, süvenemiseks, mõttevahetusteks, tööks (sh kaugtööks ) ja mängimiseks. Kvaliteetne raamatukoguteenus eeldab korralikku tehnilist varustatust, külastajale mitmesuguseid iseteeninduse võimalusi, kiireid ja turvalisi juhtmevabu ühendusi, aga ka vajalikku tehnoloogiat haridus- ja koolitusprogrammide läbiviimiseks.” Võiks olla konkreetsem : Raamatukogu on ühiskonna sotsiaalse mitmekesisuse hoidja, erinevate ühiskonnagruppide ja kogukonna sidustaja ning demokraatia põhiväärtuste kandja. Raamatukogu on oma teenustes innovaatiline ning tagab kõikidele kasutajatele võimaluse kasutada parimaid infotehnoloogilisi lahendusi. Punkt 8 “Pakume ühiseid arendusteenuseid ning arendame keskselt raamatukogude infosüsteeme. Töötame välja kogu valdkonda hõlmava koolitus-, arendus- ja nõustamissüsteemi. Kogume ja analüüsime pidevalt valdkonna statistikat ning viime läbi raamatukoguteenuste kvaliteedihindamist, mis on oluliseks sisendiks otsuste langetamisel nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Peame oluliseks tihedat koostööd raamatukogunduse valdkonna esindus- ja arendusorganisatsioonidega ning osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja projektides.” Siin võiks olla ka viide sellele, et püütakse ühtsust ka erinevate alluvussuhetega raamatukogude vahel. . Punkt 9 “Aitame kaasa raamatukoguspetsialistide oskuste ja teadmiste arendamisele. Seisame selle eest, et tagada spetsialistide järelkasv ning eriala konkurentsivõimelisus. Soodustame valdkonnas regulaarset täiendõpet nii erialaoskuste kui ka üldpädevuste osas. Eriti oluliseks peame maakonnaraamatukogude juhtimistasandi tugevdamist.” Kas see tähendab täiendusõpet? Kas siin on mõeldud võimalusi ülikooliõppeks ? Koostööks t eiste kultuuripärandiasutustega? Konkreets us aitaks mõista . Punkt 10 “Väärtustame keskkonnateadlikku suhtumist raamatu terve elukaare ulatuses. Tõstame ühiskonnas teadlikkust raamatute keskkondlikust mõjust eesmärgiga vähendada raamatute ületootmist ning edendada taaskasutust. Oluline on soodustada raamatukogude koostööd, et vähendada dubleerimist ja kasutada olemasolevaid ressursesse senisest tõhusamalt. Lepime valdkonnas selgelt kokku, mis roll on riiklikul välismaiste väljaannete hoiukogul, vahetuskogul ja raamatukogude ujukogudel paindlike ja efektiivsete teenuste osutamisel.” Toetame eesmärki . Tartu Ülikooli raamatukogu nimel Krista Aru 22. jaanuaril 2021