Kiri

RIIGIKOHUS Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Lossi 17, Tartu 50093 [email protected] TÄIENDAV SEISUKOHT Menetlusdokumendi 07.12.2020 koostamise aeg Põhiseaduslikkuse järelevalve asi Tallinna Halduskohtu taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks kultuuriministri 30.04.2020 määruse nr 9 „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuuri- ja spordivaldkonnale“ § 4 lg 2 p 6 osas, mille kohaselt peab teatrivaldkonna taotleja olema esitanud hiljemalt 1. mail 2020 repertuaaristatistika andmeid 2018. a või 2019. a kohta statistikabaasi statistika.teater.ee. Kohtuasja number 5-20-6 Esitamisviis vastus esitatakse e-posti teel Menetlusdokument MTÜ Von Glehni Teater täiendav seisukoht põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-20-6 Menetlusosalised ja nende esindajad 1. Haldusasja kaebaja: MTÜ Von Glehni Teater Registrikood 80340454 Aadress: Pärnu mnt 326, Tallinn 11611 e-mail: [email protected] Seaduslikud esindajad: juhatuse liikmed Margus Prangel ja Krista Jürgenson (ühine esindusõigus) Lepinguline esindaja: Ivar Vahesalu 2. Haldusasja vastustaja: Kultuuriministeerium Registrikood 70000941 Aadress: Suur-Karja 23, Tallinn 15076 e-post: [email protected] Vastustaja esindaja: Merle Põld Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna juhataja e-post: merle.põ[email protected] 3. Õiguskantsler Ülle Madise e-post: [email protected] 4. Kultuuriminister Tõnis Lukas e-post: [email protected] 5. Justiitsminister Raivo Aeg e-post: [email protected] 1. ASJAOLUD Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi menetluses on kohtuasi nr 5-20-6 Tallinna Halduskohtu Tallinna Halduskohtu taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks kultuuriministri 30.04.2020 määruse nr 9 „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuuri- ja spordivaldkonnale“ § 4 lg 2 p 6 osas, mille kohaselt peab teatrivaldkonna taotleja olema esitanud hiljemalt 1. mail 2020 repertuaaristatistika andmeid 2018. a või 2019. a kohta statistikabaasi statistika.teater.ee. 30.10.2020 kirjaga nr 5-20-6/2 on Riigikohus palunud õiguskantsleril, justiitsministril, kultuuriministril ja mittetulundusühingul Von Glehni Teater esitada 27. novembriks 2020 Riigikohtule arvamus halduskohtu poolt põhiseaduse vastaseks tunnistatud normi põhiseaduspärasuse kohta. Ühtlasi oli kirjas märgitud, et pärast vastamise tähtaja möödumist saabunud arvamuse võib Riigikohus jätta tähelepanuta. Riigikohtu antud tähtajaks esitasid oma arvamuse õiguskantsler, kultuuriminister ja mittetulundusühing Von Glehni Teater. Justiitminister esitas oma arvamuse 03.12.2020. 02.12.2020.a. kirjaga nr 5-20-6/6 edastas Riigikohus menetlusosalistele põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-20-6 Riigikohtule saabunud arvamused, märkides muuhulgas, et arvamused on kättesaadavad ka: https://www.riigikohus.ee/et/menetlus- riigikohtus/pohiseaduslikkuse-jarelevalve. Riigikohus teavitas, et põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium vaatab asja läbi koosseisus Villu Kõve, Hannes Kiris, Ants Kull, Ivo Pilving ja Nele Parrest kirjalikus menetluses põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 51 lg 1 alusel. Taotluste ja seisukohtade esitamise viimane tähtpäev on 7. detsember 2020. Lahend tehakse avalikult t eatavaks kohtukantselei kaudu ja avaldatakse Riigikohtu kodulehel www.riigikohus.ee. Lahendi edastab Riigikohus menetlusosalistele. 03.12.2020. esitas Riigikohtule oma arvamuse justiitminister ning see edastati teistele menetlusosalistele 04.12.2020. 2. MTÜ VON GLEHNI TEATER TÄIENDAV SEISUKOHT MTÜ Von Glehni Teater ei nõustu justiitsministeeriumi ja kultuuriministri arvamuses toodud seisukohtadega. Iseenesest võiks nõustuda justiitsministri väitega, et Põhiseadusest ei tulene riigile kohustust toetada etendusasutusi ühekordse ja erakorralise rahalise abiga sellises ulatuses, nagu kehtestati määruses. Samas jätab justiitsminister sarnaselt kultuuriministrile tähelepanuta võrdse kohtlemise põhimõtte. Kui riik juba otsustas valdkondlikke organisatsioone toetada kriisist tingitud mõjude leevendamiseks ja tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks., siis tuleb seda teha kõigi suhtes võrdsetel alustel ilma konkurentsi moonutamata. Kriis ei tabanud üksikuid valdkondlikke organisatsioone, vaid praktiliselt kõiki ja seda osaliselt ka riigi enda tegevuse tulemusena. Nimelt keelas Vabariigi Valitsus oma 13.03.2020 määrusega nr 77 "Eriolukorra meetmete rakendamine" punktist 3 tulenevalt hädaolukorra seaduse § 32 lõike 1 alusel alates 13. märtsist kuni 1. maini 2020. a kõik avalikud kogunemised, kinoseansid, ööklubid, etendused, kontserdid ja konverentsid ning spordi- ja liikumisüritused, ning hädaolukorra seaduse § 31 lõike 1 alusel keelata muuseumide ja muude näitusasutuste külastamine. Kui võrrelda praegusel ajal viiruse levikut (viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on seisuga 07.12.2020 396,62, samas kui 13.03.2020 oli see 7,60 ning tipnes kordaja 55,38 04.04.2020 vt. https://public.tableau.com/profile/tehik#!/vizhome/Est_koroonakaart/Nakatumineajas) ja kehtestatud piiranguid (kuni 27.11.2020 kehtinud piirangud: lubatud on avalikud üritused (etendused, kontserdid, festivalid, rahvakultuurisündmused, laadad, konverentsid jne), ent kuni 27. novembrini ei tohi üritustel viibida rohkem kui 2000 külastajat vabas õhus või 750 külastajat sisetingimustes (sealhulgas ei tohi ruumide täituvus ületada 50%); siseruumides kuni 50-protsendilise täituvuse piirang ei kehti teatrietendustele, kontsertidele ja kinoseanssidele, konverentsidele ning avalikele koosolekutele ja üritustele tingimusel, et kogu publikule on tagatud statsionaarsed istekohad. Statsionaarsete istekohtadena käsitletakse püsivalt ruumi ettenähtud istekohti, mis on nummerdatud või muul viisil märgistatud ja alaliselt publikule või osalejatele määratud. Sealjuures peetakse silmas ka istekohti, mis on põhiplaani või muu sarnase püsiva lahendusega ruumi määratud, kuid mida vahetatakse istekohtadeta põrandaala vastu samas toimumiskohas muude ürituste läbiviimiseks. 50- protsendi piirangu erand ei laiene üritustele, kus kasutatakse ajutisi istekohti; alates 28.11.2020 kehtivad järgmised reeglid: väiksem piirarv: statsionaarsete istekohtadega siseruumides võib avalikul üritusel osaleda kuni 400, muul juhul kuni 250 ja välitingimustes 500 inimest. Maksimaalset osalejate piirarvu ei kohaldata laste mängutubades; Harjumaal ja Ida-Virumaal hakkab alates 28. novembrist kehtima siseruumides statsionaarsete istekohtadega saalides nagu teater, kino, kontserdi korraldamise koht, samuti jumalateenistustel ning avalikel üritustel, avalikel koosolekutel ning meelelahutustegevustes kehtima 50 protsendi täituvuse piirang; maski kandmise kohustus jne; vt_ https://www.kriis.ee/et/kultuur-sport-ja-uritused) on ilmne, et eksisteerib põhjuslik seos Vabariigi Valitsuse kehtestatud totaalsete piirangute ja etendusasutuste majandustegevuse vahel. Keelates kõik etendused võttis valitsus etendusasutustel teenida oma majandustegevusest tulu, väljareklaamitud etendustele oli tehtud kulutusi, kuid ettemüüdud piletite piletiraha tuli pea enamus tagastada. Seega puudus võimalus mingeidki kulutusi katta. Kõnealuse määruse § 2 lg 1 kohaselt toetuse andmise eesmärk on COVID-19 puhangust oluliselt mõjutatud valdkondlike organisatsioonide jätkusuutlikkuse tagamine. Seega on on toetuse eesmärgiks valdkondlike organisatsioonide majanduslik jätkusuutlikkuse tagamine, mitte üldiselt teatrisektori toetamine. Võrreldes aga näiteks teiste valdkondade toetusnõuetega (nt muusikavaldkond), ei nähtu, et toetatakse mingi teatud määramata arv organisatsioone. Teisalt võib püstitada küsimuse, et milleks toetada teatreid, kes oma tegevuseks saavad niigi tegevustoetus, st ilma tegevustoetuseta võib etendusasutuse jätkusuutlikkus olla hoopis kaheldav. Arusaamatuks jääb, millele tuginedes leiab justiitsminister § 4 lg 2 punktile 6 vastavate etendusasutused olid teada ja seda peeti üldise etendussektori püsimiseks piisavaks. Samuti on ebaõige väide, et konkreetselt piiritletud taotlejate arv tagaks selle, et väljamakstav toetus oleks igale saajale piisavalt suur, et tegelikult kindlustada majanduslik jätkusuutlikkus. Majandusliku jätkusuutlikkuse tagab mitte taotlejate arve vaid toetussummade eelarve. Siinkohal võib diskuteerida, kas riigi tehtud valikud (erinevate valdkondade taotlusvoorude eelarvete suurus ja toetuse saamise tingimused) on kõigile võrdsed ja õiglased. Väide, et riigil ei ole teada täpset professionaalsete etendusasutuste arvu, mistõttu ei ole võimalik taotlusvooru tulemusi kaudseltki prognoosida, on küsimus riigi haldussuutlikkusest, kuivõrd riigil on võimalik saada andmeid erinevatest andmebaasidest (äriregister, statistikaamet, valdkondlikud esindusorganisatsioonid). Kultuuriministeeriumil ikkagi on Eestis tegutsevate etendusasutuste üle ülevaade ja see ei ole mingi suvaline suur arv nagu tava ettevõtteid on. Väga piiratud ja teada arv etendusasutusi on tegutsemas. Eesti Teatri Agentuuri välja antavas Teatrielu kroonikates (vt. https://statistika.teater.ee/stat/main) on välja toodud nii statistikas osalevad etendusasutused kui on loetletud ka muud etendusasutusi. Kaebaja osas on juba teatrielu 2017 kroonikas välja toodud, et "Teater avas 13. septembril 2017 oma esimese hooaja. Teatri kavas on näitleja ja lavastaja Margus Prangeli juhendatavad kurgulauluhommikuid, improteatri kursused täiskasvanutele, tudengitele ja gümnasistidele ning kord kuus sarjana „Improreeded“. Teatrimajas tegutseb ka draamaring 14–17-aastastele. Avaetenduse andis 28. septembril Tõnis Niinemets power-up comedy’ga „Homme on täna“." (vt https://statistika.teater.ee/images/upload/statistika_aastaraamat_12.pdf lk 408). Eesti Teatri Agentuuriga saavutati kokkuleppe et nad lubavad selle repertuaari statistika 2017 ja 2018 aasta kohta sisestada statistikabaasi, mis on ka tänaseks tehtud. Siiski peab märkima, et teatristatistika esitamist, sh ka vabatahtlikult, puudutav on agentuuri kodulehel pea olematult kajastatud. Samas palgatoetuse meede hõlmas palju suuremas ulatuses ettevõtjaid ja töötajaid ning selles osas suutis riik meetme ulatust kiiresti prognoosida . Väide, et kaalutlusõiguse välistamise eesmärk oli eriolukorra kriisi kontekstist tulenev tõhus ja riigi ressursse säästev menetlus toetamaks etendusasutusi võimalikult kiiresti (menetlusökonoomia) ei ole asjakohane. Nii oleks sarnaselt palgatoetusega toetust jagada mitmes voorus. Toetuse määramise otsustuskiirus ning menetlustele kuluva aja ja raha kokkuhoid (justiitsminister minister on need andmeid kultuuriministrilt unustanud küsida) ei õigusta siiski ebavõrdset kohtlemist. Justiitsminister leiab, et kuigi taotleja esitas § 4 lg 2 punktis 6 kirjas olevad andmed kohe, kui sai sellest tingimusest teada, oli sellise tegevuse mittearvestamine taotlusvoorus määruse teadlik valik. Nii oleksid võinud teha ka teised sarnases olukorras olnud etendusasutused, kelle koguarv ei olnud teada. Selline lahendus oleks vastu töötanud eelmises punktis kirjeldatud eesmärkidele. Siiski tuleb tähele panna, et toetuse eesmärk oli valdkondlike organisatsioonide jätkusuutlikkuse tagamine, mitte võimalikult kiire haldusmenetluse läbiviimine. Arvestades piirangute kehtestamise aega ja kestust saanud riik toetusmeetmeid varasemalt planeerida. Ei saa nõustuda, et justkui õigustaks kriisiolukord taotluste võimalikult lühikese aja jooksul ja pigem õigusnormi formaalsetest nõuetest lähtuvalt läbivaatamist. Põhjendamata on väide, et see oli mh vajalik haldusorgani eriolukorrast tingitud hüppelisest töökoormuse kasvust ning võimatusest viia haldusmenetlus läbi tavapärasel, põhjalikul moel. Taotluste elektrooniline edastamine ja nende formaalne läbivaatamine ei saanud tingida sellist hüppelist töökoormuse kasvu, nagu väidetakse. Justiitsminister osundab, et siis, kui etendusasutus oli ja on kriisile vaatamata jätkusuutlik ka riigi abita, ei saa pidada abist ilma jäämisega kaasnenud riivet intensiivseks. Sellises olukorras tuleks ministri määruse § 14 lg 1 p 1 alusel isegi kaaluda toetuse osalist või täielikku tagasinõudmist. Kaebaja veebilehel (http://vgt.ee/) on näha tema tegevused. Sellest ei nähtu, et teater ei oleks jätkusuutlik. Mõistetavalt ei anna Justiitsministeerium puuduva täpse teabe tõttu hinnangut, kas ja milline oli kaebajale tekkinud riive tegelik mõju. Selle saab välja selgitada konkreetset kaebust lahendav kohus, mh hinnata kaebuse perspektiivikust. Sarnaselt võinud justiitsminister vaadata ka kõikide teiste toetust saanud etendusasutuste veebilehti, millest samuti ei nähtu, et antud teatrid ei oleks jätkusuutlikud. Kaebaja rõhutab, et ekslik on justiitsministri väide, nagu oleks määruse peamine eesmärk see, et suur osa n-ö kõrgkultuuri etendusasutustest saavad oma teatritegevust jätkata, sellega ka saavutati. Veelkord, toetuse eesmärk oli valdkondlike organisatsioonide jätkusuutlikkuse tagamine, kusjuures Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud toetuste andmise üldtingimustest tuleneb selgelt, et toetust tuleb anda võimaliku laiale ringile isikutele. Kaebaja peab vajalikuks rõhutatult veel välja tuua, et eraetendus asutus nagu iga eraasutus peabki üldjuhul vaatama, kuidas ta ise hakkama saab ja ongi oma erakapitalil ja reorganiseerib end ümber ja leiab alternatiivsed võimalused ellu jääda. Samas on igal eraettevõttel raske toime tulla, kui 100% on keelatud lihtsalt tegutseda. Ei ühtegi etendust, kontserti, ruumirenti üritusteks, ei huviringe. Tekib küsimus, et mida saab siis veel teha, et ellu jääda kui su uksest ei või keegi sisse tulla riigi käsul. Mõistetavalt ei suuda kaebaja mahtude poolest konkureerida suurte etendusasutustega, kuid siiski on tal oma nišš Eesti teatrimaastikul lasteetenduste, teatriringide näol, aga ka võimalusega pakkuda teistele teatritele esinemiskohta, samuti võimaldada teiste teatrite näitlejatel teha väljaspool oma teatrit erinevaid teatritükki, improvisatsioone jms. Kaebaja lõi küll kohe oma TV ja sinna salvestati palju asju vaatamiseks. Aga selleks, et see päriselt jätkusuutlikkuse mõttes raha sisse tooks, sinna on palju maad, et rahvas nõustub ostma pileteid piisavalt, et läbi ekraani kunsti nautida. Ja lisaks. selleks on vaja korraliku kapitali reklaamiks. Praeguseks oleme jälle piirangute küüsis, kui vaevu saime edasilükatud etendused ära anda. Ja kui ei tule sisse ei saa ka uuslavastusi välja tuua, nii et surnud ring meile. Lõpetuseks peab kaebaja vajalikuks märkida, et praegusel juhul pole siiski küsimus ka riigi rahalistes võimalustes. Valitsus otsustas 2020. aasta lisaeelarvega eraldada KredEx-ile käibelaenudeks, investeerimislaenudeks, laenukäendusteks ja täiendavaks tagatisfondiks raha enam kui kaks korda rohkem kui taotleti, st kokku 850 miljonit eurot, millest on praeguseks KredEx laenulepinguid sõlminud mahus 179,4 miljonit eurot (vt Riigikontrolli kontrolliaruanne "KredExi erakorralised meetmed ettevõtetele koroonakriisi mõju leevendamiseks" https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2517/language/et- EE/Default.aspx). Seetõttu ei ole veenev põhjendus riigi raha säästmise kohta. Etendusasutuste jätkusuutlikkuse tagamine säilitab töökohti, toob riigile maksutulu tööjõumaksude ja käibemaksu näol. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Margus Prangel MTÜ Von Glehni Teater seaduslik esindaja /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Jürgenson MTÜ Von Glehni Teater seaduslik esindaja Õiguskantsleri Kantselei 08.12.2020 nr 5-20-6/10 Justiitsministeerium PSJV nr 5-20-6 Kultuuriministeerium Mittetulundusühing Von Glehni Teater Täiendava seisukoha edastamine Saadan põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-20-6 Riigikohtule saabunud MTÜ Von Glehni Teater täiendava seisukoha. Seisukoht on kättesaadav ka: https://www.riigikohus.ee/et/menetlus-riigikohtus/pohiseaduslikkuse-jarelevalve. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Nõmm Riigikohtu sekretär Lisa: MTÜ Von Glehni Teater täiendav seisukoht Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e-post [email protected] www.riigikohus.ee