Kiri

Lp Taaniel Raudsepp Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Suur-Karja 23 07.12.2020 A24/047 10148 Tallinn [email protected] Infopäring RRFi raames tehtava kultuurivaldkonna rahastuse kohta Nii nagu meediast on kõlama jäänud, tegi Vabariigi Valitsus neljapäeval, 3. detsembril otsuseid, mis puudutavad Taaskäivitamisfondi (RRF) jaotust. Euroopa Liidu 2021.–2027. aasta eelarvest ja RRFist tuleb Eestile peaaegu 7,3 miljardit eurot. Kui osaliselt on eraldised veel otsustamata, siis taaskäivitamisfondist ca 1,1 miljardi jagu toetust saavad projektid on neljapäevases valitsuse otsuses üsna selgelt välja toodud. Rahandusministeerium on avalikkusele kinnitanud, et nii RRF kui ka teiste fondide planeerimise aluseks on ka ametkondlike partnerite ettepanekud. Euroopa Liidu soov seoses Covid-19 kriisiga on olnud see, et vahendid jõuaksid võimalikult kiiresti Eesti majandusse ja Eesti inimesteni ning et meetme või investeeringuga adresseeritaks neid valdkondi, mis kõige enam seda rahastust vajavad. Kultuur on meie igapäevelu lahutamatu osa ja ühtlasi tähtis majandusvaldkond. Kui Eurostati andmetel töötas 2019. aastal ELi 27 liikmesriigis kultuuri- ja loomevaldkonnas 7,4 miljonit inimest, mis moodustab 3,7% kogu tööhõivest, siis Eesti töötab kultuuri- ja loomesektoris märgatavalt rohkem inimesi, 5,6 % kogu tööhõivest. Kultuuri- ja loomevaldkond on kriiside suhtes eriti tundlik, sest seal tegutsevad peamiselt VKEd ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes saavad oma sissetuleku riiklikest toetustest, erasponsoritelt, piletimüügist ja autoritasudest. Kultuur soodustab ka turismi – puhkusele suundudes valitakse sihtkoht tihti just sealsete kultuuriliste vaatamisväärsuste või ürituste põhjal. Kultuurivaldkond on kriisiga tugevasti kannatada saanud mitte ainult Eestis vaid kogu Euroopas, nagu on tõdenud ka Euroopa Parlament oma 17. septembri soovitustes eraldada vähemalt 2% RRFist jt vahenditest kultuurivaldkonna toetamiseks vastavalt vajadustele. COVID-19 pandeemia tõi kaasa kinode, kontserdisaalide, muuseumide ja teatrite sulgemise ning festivalide ja kõigi muude rahvarohkete kultuuriürituste ärajätmise. Euroopa Parlament on nõudnud kultuurivaldkonna otsest ja kiiret toetamist. Juba 10. juulil täiskogu istungil arutatud ja viimaks 17. septembril vastu võetud resolutsioonis rõhutatakse, et rahaline toetus peab tulema osalt liikmesriikide eelarvest ja osalt ELi vahenditest. Seetõttu palume esiteks infot, kas Kultuuriministeerium tegi oma ettepanekud kultuurivaldkonna toetamiseks RRFist jt EL kriisiabi vahenditest. Teiseks, kui nii, siis milles need ettepanekud seisnesid ja milline oli nende maht? Palume võimalikult täpset ülevaadet Kultuuriministeeriumi ettepanekutest, mis on seotud RRFi jt EL kriisiabipakettide jaotustega. Kolmandaks, kuidas on jaotuskavas arvestatud kultuurivaldkonna vajadustega? Võrdluseks võime tuua Soome näite, kus kultuurivaldkonna teemad paigutati prioriteedi nr 3 alla, mis puudutab rahvusvahelist konkurentsivõimet. Kultuuri- ja loomesektor on Soome taastekavasse sisse kirjutatud kahe komponendiga, loomemajanduse teekaardi ja valdkonna üldisema toetuskavaga. Esimene neist sisaldab meetmeid avalike äriteenuste parandamiseks, pädevuse ja võimekuse tõstmiseks ning rahvusvahelistumiseks. Teine toetusmehhanism aitab kaasa kultuuri- ja loomevaldkonna ökosüsteemi taastumisele ja edendamisele, aga ka mitmesugusele võrgustumisele nii valdkonna sees kui ka teiste valdkondadega. Neljandaks, kas toetatavate meetmete ja tegevuste (ettevõtete digi- ja rohepööre, ettevõtete ekspordivõimekuse toetamine jt) puhul on nähtud nende otsest seost kultuurivaldkonnaga ja võimalusi meetmete ja tegevuste sisustamiseks selliselt, et nad aitaksid kaasa ka kultuurivaldkonna kriisist väljumisele? Viiendaks palume kaasata loomevaldkonnad aruteludesse, mis puudutavad kultuurivaldkonna toetusi välisvahenditest. Loomeliitude nimel, austusega /allkirjastatud digitaalselt/ Andro Mänd EAL president