Kiri

Ministeeriumid Meie 07.12.2020 nr 1.1-10/8594-1 Maksukohustuslaste registri põhimääruse muutmise määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks maksukohustuslaste registri põhimääruse muutmise määruse eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme rahandusminister Lisad: 1) eelnõu kahel lehel 2) seletuskiri kaheksal lehel Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit: [email protected] Eesti Kaubandus- Tööstuskoda [email protected] Kaitsepolitseiametile [email protected] Rahapesu Andmebüroo [email protected] Helena Lehtis 6113149 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  18.11.2020 Vabariigi Valitsuse 07. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri I SISSEJUHATUS 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga täiendatakse Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) peetavat maksukohustuslaste registrit (edaspidi MKR) kahe uue alamregistriga – sätestades seejuures alamregistrite andmekoosseisud, andmeallikad, andmete säilitamise tähtaja ja infosüsteemi turvaklassi. Samuti tehakse selguse ja MKR põhimääruse1 (edaspidi MKR PM) ühetaolise kohaldamise huvides praktilise iseloomuga täpsustus MKR PM senisesse teksti. Ühtlasi sätestatakse Rahapesu Andmebürool osaline juurdepääsuõigus e-tolli andmekogule. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Helena Lehtis (telefon 611 3149, e-post [email protected]) koostöös MTA juriidilise osakonna õigusloome valdkonna juristi Eero Kosk`i (telefon 676 1400, e-post [email protected]) ning MTA maksude osakonna otseste ja kaudsete maksude talituse arendusspetsialisti Henri Lindeberg`iga (telefon 676 2756, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Virge Aasa (telefon 611 3549, e-post: [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (telefon 611 3638; [email protected]). II EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõu sisu Eelnõus täiendatakse MTA peetavat MKR-i kahe uue alamregistriga,2 sätestades seejuures alamregistrite andmekoosseisud,3 andmeallikad, andmete säilitamise tähtaja ja infosüsteemi turvaklassi. Need alamregistrid on järgmised:  maamaksu alusandmete register (edaspidi ametliku lühendiga MARE)  maamaksu määramise rakendus (edaspidi ametliku lühendiga MAAIS) Samuti tehakse selguse ja MKR PM ühetaolise kohaldamise huvides praktilise iseloomuga täpsustus MKR PM kehtivasse teksti. Ühtlasi sätestatakse Rahapesu Andmebürool osaline juurdepääsuõigus e-tolli andmekogule. 1 Vabariigi Valitsuse 07. märtsi 2019 määrus nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ (RT I, 25.03.2020, 5). 2 Eelnõuga kavandatud muudatuste realiseerumisel kuulub seisuga 1. jaanuar 2021 MKR-i kokku 54 alamregistrit. 3 Kooskõlas avaliku teabe seaduse § 435 lõikega 1, samuti Andmekaitse Inspektsiooni koostatud andmekogude juhendi peatüki 3.2. punktiga 8 ning peatükiga 3.3. määratletakse andmete koosseis ammendavalt. Seejuures on oluline rõhutada, et üldandmeid saavad alamregistrid MKR-i üldandmete andmestikust (MKR PM § 4 lg 2 ja 3). Eelnõu võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1, millega tehakse muudatused MKR PM-s, koosneb kaheksast punktist. Punktis 1 sätestatakse, et uut alamregistrit MARE (MKR PM uus § 321) ja uut alamregistrit MAAIS (MKR PM uus § 322) käsitatakse koos maamaksu infosüsteemina maamaksuseaduse § 51 tähenduses. Punktides 2 toodud täiendused tulenevad maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõust (edaspidi seaduseelnõu),4 millega luuakse alus maamaksu infosüsteemi institutsionaalseks üleviimiseks Maa-ametist MTA-sse alates 1. jaanuarist 2021. Kuni selle kuupäevani Maa-ametis peetud maamaksu infosüsteem (edaspidi ka ametliku lühendiga MAKIS) likvideeritakse.5 Maamaksuseaduse kohaselt arvutab MTA tasumisele kuuluva maamaksusumma kohaliku omavalitsuse üksuse poolt maamaksu infosüsteemi kaudu esitatud alusandmete põhjal. Maamaksuseaduse kehtiva redaktsiooni § 51 lõike 4 kohaselt on maamaksu infosüsteemi vastutav töötleja Rahandusministeerium ning volitatud töötleja Maa-amet. Kuna MTA on maamaksu administreerijaks, peaks maamaksu infosüsteem asuma MTA-s, mitte Maa-ametis, ning olema integreeritud maamaksu arvutamiseks loodud rakendusega. Eelnõuga luuakse alus maamaksu infosüsteemi üleviimiseks Maa-ametist MTA-sse. Muudatus toetab riigivalitsemise reformi elluviimist, kuna korrastab seni kehtivaid süsteeme, aitab vältida dubleerimist ning muudab kohaliku omavalitsuse üksuse maamaksuga seotud ülesanded lihtsamaks, funktsionaalsemaks, läbipaistvamaks ja mugavamaks. Infosüsteemi üle viimine MTA-sse ning selle ümber kujundamine MKR alamregistriteks MARE ja MAAIS aitab parandada maamaksu määramiseks kogutavate alusandmete kvaliteeti. Infosüsteemi plaanitakse täiendada ka uute funktsionaalsustega, millest üks võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel infosüsteemis genereerida maatüki maksustamishinna akte. Infosüsteemis genereeritud maksustamishinna aktid toimetab MTA edaspidi maksumaksjatele kätte koos maamaksuteatega. Samuti luuakse maksumaksjale võimalus aktiga tutvuda igal ajahetkel e-MTA keskkonnas. Kuna maa maksustamishinna akt on eelhaldusaktiks maamaksuteatele, siis teatele akti lisamine annab maksumaksjale selgema ülevaate, kuidas on kujunenud talle kuuluva maa maamaksusumma. Punktis 3 sätestatakse, et kolmandatelt isikutelt ja asutustelt õigusaktis sätestatud juhtudel, samuti juhul, kui kolmandad isikud ja asutused esitavad andmeid vabatahtlikult või andmesubjekti nõusolekul,6 saavad andmeid ka uued alamregistrid MARE ja MAAIS. Antud juhul saadakse andmeid kohaliku omavalitsuse asutustelt. Näiteks saadakse andmeid seonduvalt järgmiste asjaoludega:  maamaksumäärad  reformimata maad (s.o maatükid, mida ei ole maakatastrisse kantud) 4 Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu; https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/70b3a6a0-ae6b-4c98-b323- 68ff8c972c20/Maamaksuseaduse%20ja%20maksukorralduse%20seaduse%20muutmise%20seadus . Hetkel menetlemisel Riigikogus. 5 Vt seaduseelnõu § 3 (lisatav rakendussäte). 6 Vt MKR PM § 58 lg 4: „Kolmandatelt isikutelt ja asutustelt õigusaktis sätestatud juhtudel, samuti juhul, kui kolmandad isikud ja asutused esitavad andmeid vabatahtlikult või andmesubjekti nõusolekul, saavad andmeid §- des /…/ nimetatud alamregistrid.“ 2   maksuvabastused, mida ei ole kitsenduste infosüsteemi kantud (näiteks avalikku kasutusse antud tee)  pensionäri ja represseeritu maamaksusoodustuste avaldused  maa maksustamishinna aktid. Punktis 4 sedastatakse, et teistest riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest saavad andmeid ka uued alamregistrid MARE ja MAAIS. MAAIS saab üldjuhul andmeid MARE`st. MARE omakorda saab andmeid alltoodud registritelt (ammendav loetelu):  Maakataster (MIS)  Aadressiandmete süsteem (ADS)  Kitsenduste infosüsteem (KPOIS)  Kinnistusraamat (KR)  Riigi kinnisvararegister (KVR)  Äriregister (ARIREG)  Rahvastikuregister (RR). Eelnõu § 1 punkti 5 muudatusega tagatakse Rahapesu Andmebüroole seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku päringupõhise ligipääsu ekspordikontrolli süsteemile, elektrooniliste saabumisteadete töötlemise süsteemile, impordikontrolli süsteemile, ladustamisteadete süsteemile, mitterahaliste kohustuste rakendusele ja sularaha deklaratsiooni süsteemile. Eelnõus toodud muudatused on vajalikud seoses Rahapesu Andmebüroole seadusest tulenevate ülesannete täitmisega. Rahapesu Andmebüroo ülesanded on sätestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 54 ning laiem eesmärk on sätestatud sama seaduse § 1 lõikes 1 - ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Arvestades, et maksupettused ja salakaubavedu võivad olla rahapesu eelkuritegudeks ning võimaldada terrorismi rahastamist, on kirjeldatud kuritegudele viitava teabe kogumiseks, kontrollimiseks ja analüüsimiseks vajalik ligipääs kahtlusi põhistavatele andmetele. Vastavate andmete saamise õigus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.06.2015 direktiivi (EL) 2015/8497 artikli 32 lõikest 4, mis sätestab: „Liikmesriigid tagavad, et nende rahapesu andmebürool on vahetu või kaudne ja õigeaegne juurdepääs finants-, haldus- ja õiguskaitsealasele teabele, mida ta vajab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks“. Eesti õigusesse on see õigus üle võetud RahaPTS §-dega 58 ja 59. RahaPTS §-d 58 ja 59 sätestavad Rahapesu Andmebüroole õiguse saada andmeid seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. MKS § 29 punkt 8 kohaselt võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet rahapesu andmebüroole rahapesu või terrorismi rahastamise või nendega seotud kuritegude vältimiseks, avastamiseks ja uurimiseks. Kaitsmaks Eesti ühiskonda ja majandust maksupettuste ja salakaubaveo eest on Rahapesu Andmebürool vajalik ligipääs 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ. 3 maksukohustuslaste registri põhimääruse §-des 12, 14, 22, 31, 36 ja 44 sätestatud e-tolli alamregistritele. RahaPTS § 54 lg 1 p 1 kohaselt on Rahapesu Andmebüroo põhiülesanne rahapesule ja terrorismi rahastamisele viitava teabe kogumine, registreerimine, töötlemine ja analüüsimine ning sama paragrahvi lõige 3 täpsustab, et Rahapesu Andmebüroo analüüsib ja kontrollib teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse kohta, võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ning edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali viivitamata pädevale asutusele. Saadud teate analüüsimiseks kogutakse täiendavat teavet päringute ja andmebaaside ristkasutuse kaudu. Teate saamisel tuleb Rahapesu Andmebürool täiendavat teavet kogudes hinnata kirjeldatud tegevuse/tehingu tõepärasust, majanduslikku põhjendatust ja võimalikke seoseid rahapesu või terrorismi rahastamise või nendega seotud kuriteoga. Otsese kahtluse korral, et tehingus on tegemist kuriteo tulemusena saadud varaga, tuleb koheselt võtta meetmed vara säilimiseks – anda põhjendatud haldusakt vara käsutamise piiramiseks. Põhjendus peab andma piisava õigusliku aluse isiku põhiõiguste piiramiseks, mille põhistust on õigus kontrollida sõltumatul kohtul, hindamaks, et meede on seaduspärane ning proportsionaalne. Ekspordikontrolli, elektrooniliste saabumisteadete töötlemise, impordikontrolli, ladustamisteadete, mitterahaliste kohustuste ja sularaha deklaratsiooni süsteemidesse kantud andmeid kasutamata on põhjendust koostada raskem ning teabe puudumine võib kaasa tuua legaalset päritolu või terrorismiga mitteseotud varade piiramise andmete kontrollimise ja analüüsimise ajaks. Uurimisasutusele materjali või kuriteokaebuse esitamisel tuleb võimaliku kriminaalmenetluse läbiviimise huvides välja tuua piisavalt tugevad faktid selle kohta, et tegemist on kuriteoga. E- tolli andmekogus oleva teabe sidumine Rahapesu Andmebüroo poolt kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega võimaldab efektiivsemalt tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamise ja nendega seotud kuritegude tõkestamist, avastamist, uurimist ja kohtueelset menetlust. Lisaks on Rahapesu Andmebürool materjale, mis iseenesest on rahapesu või terrorismi rahastamise ja nendega seotud kuritegude kahtlusega, kuid seoste leidmine on raskendatud. Kui lisandub teave, et uurimisasutusel on kahtlusi täiendavalt süvendavaid ning põhistavaid andmeid, võib selle menetluse juurde saadetav materjal oluliselt kriminaalmenetlusele kaasa aidata, lisada täiendavaid kuriteo episoode. Punktis 6 määratakse uute alamregistrite MARE ja MAAIS andmete säilitamise tähtajaks seitse kalendriaastat.8 Andmete säilitamise tähtaeg hakkab kulgema andmete registrisse kandmisest arvates. Andmed hävitatakse nende säilitamise tähtaja möödumisele järgneva kalendriaasta jooksul. Punktis 7 määratakse uutele alamregistritele MARE ja MAAIS infosüsteemi turvaklass9, milleks on K1T2S2. Infosüsteemi turbeaste on vastavalt MKR PM § 74 lõikele 3 keskmine (M). Andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Andmete kasutamise õiguspärasust kontrollitakse tarkvaraliste ja organisatsiooniliste meetmete abil. Iga kõnealusesse alamregistrisse tehtud päringu või kande kohta säilitatakse auditlogis andmete lisamise, muutmise, sulgemise või kustutamise kohta vähemalt: a) kasutaja ees- ja perekonnanimi; b) päringu või kande tegemise kuupäev ja kellaaeg; c) päringu või kande 8 Teadaolevalt on Eesti Linnade ja Valdade Liit soovinud, et MARE ja MAAIS`i puhul oleks andmete säilitamise tähtaeg sama. 9 Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrus nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“, vt §-d 7 ja 8. 4 objektiks olnud andmekoosseis. Eelloetletud andmeid säilitatakse andmete töötlemise õiguspärasuse kontrolliks kaks aastat. Uutele alamregistritele MARE ja MAAIS määratav turvaklass on turvaosaklassi töökindlus aspektist madalam võrreldes täna kasutusel oleva MAKIS`ega (turvaklass K2T2S2).10 Antud asjaolu tuleneb sellest, et seonduvalt rakendustega, mida kasutatakse aktiivselt ainult aasta esimeses kvartalis – kohaliku omavalitsuse täitevorganite poolt maamaksu alusandmete esitamiseks, MTA poolt maksu määramiseks ning maksumaksja poolt maade andmete, hindamisaktide ja maksuteadetega tutvumiseks – on täiesti piisav pakkuda tehnilist tuge võimalike tõrgete kõrvaldamiseks üldisel tööajal, mitte 24/7. Seeläbi välditakse tarbetute halduskulude tekkimist. Väljaspool aasta I kvartalit on infosüsteemi kasutamise koormus vähene ning võimalik tehniline tõrge ei takista maksukohustuse täitmist, kuna nõuete haldus on infosüsteemi-väline osa. Punktis 8 tehakse MKR PM § 74 lg 2 punktis 7 esitatud tekstiosa „29-37“ puhul redaktsiooniline välistus, eesmärgiga jätta selles punktis viidatud turvaklassi K2T2S2 puhul kõrvale:  uued alamregistrid MARE ja MAAIS (MKR PM uued §-d 321 ja 322), millistele alamregistritele omistatakse eelöeldult turvaklass K1T2S2  maksukäitumise hinnangute rakendus (MKR PM kehtiv § 341) . Viimati nimetatud alamregistri puhul on oluline esimesel võimalusel parandada ebatäpsus maksukäitumise hinnangute rakenduse (edaspidi ametliku lühendiga HINNANG) lisandumisel.11 Joonealuselt viidatud määruse punktiga 8 lisati seonduvalt HINNANG`uga MKR PM § 74 lg 2 punkti 3 (turvaklass K1T2S2) tekstiosa „,341”. Paraku jäi seejuures tähelepanuta, et § 74 lg 2 punktis 7 (turvaklass K2T2S2) sisaldub tekstiosa „29–37“, mis mõistuspäraselt võttes kätkeb endas ka tekstiosa „341“. Õigusselguse huvides, s.o sätestamaks üheselt, et HINNANG`u turvaklass on nimelt K1T2S2, tehakse HINNANG`ut välistav muudatus sättes, mis käib turvaklassi K2T2S2 kohta. Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus on kavandatud jõustada 1. jaanuaril 2021. Nimetatud kuupäev tuleneb otseselt seaduseelnõu jõustumise tähtajast.12 Otstarbekas on seostada 1. jaanuariga ka Rahapesu Andmebüroo e-tollile juurdepääsu küsimus ja redaktsiooniline HINNANG’u turvaklassi määratlemisega seotud parandus, kuna vajadus muudatuste järgi on aktuaalne juba täna. Lisaks tuuakse Rahapesu Andmebüroo rahandusministeeriumi haldusalasse alates 1. jaanuarist 2021. III EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE 10 Vabariigi Valitsuse 04.11.2016 määrus nr 122 Maamaksu infosüsteemi põhimäärus“, vt § 5 lg 2. 11 Vabariigi Valitsuse 19.03.2020 määrus nr 16 „Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus” muutmine“. RT I, 25.03.2020, 1 12 Vt seaduseelnõu § 4 lg 1. 5 Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel.13 IV MÕJUD Eelnõuga kavandatu omab positiivset mõju; negatiivseid mõjusid ei ole teada. Valla- ja linnavalitsuste halduskoormus väheneb, kuivõrd maamaksu arvestamisega seotud toiminguid hakatakse tegema senise kahe keskkonna asemel (kuni 31.12.2020 tegutsev MAKIS ja MTA maamaksu arvutamise rakendus) ühe keskkonna raames. Muudatus omab ka mõju maksumaksjate jaoks. Hetkel tuleb maa omanikul, kellele ei ole maatüki maksustamishinna akti edastatud, akti saamiseks üldjuhul pöörduda kohaliku omavalitsuse üksuse ametniku poole, kes taotluse alusel moodustab akti ja selle isikule kätte toimetab. Näiteks Tallinnas väljastatakse maaomanikule akt iga-aastaselt maa maksustamishinna muutumise korral ning selleks ei ole vaja esitada taotlust. Edaspidi on MTA- l kavas võimaldada kohaliku omavalitsuse üksustel maatüki maksustamishinna aktid rakenduses genereerida, misjärel MTA toimetab need koos maamaksuteatega isikutele kätte. Samuti on maksumaksjatel võimalik igal ajal maatüki maksustamishinna aktiga tutvuda e-MTA keskkonnas. Maksumaksjad hakkavad nägema kogu maa maksustamisega seotud teavet (maatüki maksustamishinna akt, maamaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed, maamaksusumma) ühes kohas – e-MTA-s, mis tagab suurema läbipaistvuse ja arusaadavuse maksu määramisel. Eelnõuga lisanduvad alamregistrid võimaldavad MTA-l täita senisest tulemuslikumalt MTA- le maksukorralduse seaduse ja maamaksuseadusega pandud ülesandeid. Rahapesu Andmebüroo lisamine nende valitsusasutuste nimekirja, kellel on juurdepääsuõigus mõningate e-tolli alamregistrite andmetele, aitab ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Redaktsioonilise paranduse (HINNANG) positiivne mõju väljendub õigusselguse tagamises. V MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD Esmalt tuleb möönda, et ei ole hea tava muuta õigusakti pärast seda, kui vajalikud IT-arendused on juba töös. Samas ei olnud etteulatuvalt võimalik ilma eelneva arenduseta hinnata rakenduste MARE ja MAAIS arhitektuuri ja kasutatavate andmete mahtu. MARE projekti, sealhulgas eelanalüüsi, rahastatakse toetusega Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest „Avalike teenuste pakkumise arendamine“, mille eesmärk on pakkuda avalikke teenuseid kättesaadavalt, ühtselt, kasutajakeskselt ja nutikalt. Projekti kogumaksumus: 1 467 245 eurot. Projekti arendaja on Nortal AS. 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2016.119.01.0001.01.EST&toc=OJ:L:2016:119:TOC 6 MAAIS`i projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme „Avalike teenuste pakkumise arendamine“ toetusega. Projekti kogumaksumus: 483 405 eurot. Projekti arendaja on Nortal AS. Rahapesu Andmebüroo lisamisega nende valitsusasutuste nimekirja, kellel on juurdepääsuõigus e-tolli andmekogu andmetele, täiendavat kulu riigi eelarvele ega MTA-le ei kaasne. VI MÄÄRUSE JÕUSTUMINE Määrus jõustub tervikuna 1. jaanuaril 2021. VII EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele EIS kaudu. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus- Tööstuskojale ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Rahapesu Andmebüroole. 7  EELNÕU 18.11.2020 MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määrust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses: „§ 51. Maamaksu infosüsteem Paragrahvides 321 ja 322 nimetatud alamregistreid käsitatakse koos maamaksu infosüsteemina maamaksuseaduse § 51 tähenduses.“; 2) määrust täiendatakse §-dega 321 ja 322 järgmises sõnastuses: „§ 321. Maamaksu alusandmete register (1) Maamaksu alusandmete registri ametlik lühend on MARE. (2) Maamaksu alusandmete registrisse kantakse: 1) maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse andmed (kohaliku omavalitsuse üksuse nimi, selle täitevorgani registrikood, kontaktandmed); 2) maksumäärad (maksumäärad hinnatsoonide, sihtotstarvete ja kõlvikute lõikes, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu asjaomase määruse number ja kuupäev); 3) maksusoodustused (maamaksuseaduse § 11 lõigetest 5 ja 6 tulenevate maksusoodustuste määrad); 4) maaüksuse andmed (maaüksuse nimetus, katastritunnus, aadress, pindala, teave hoonestuse ja asustustiheduse kohta, sihtotstarbed, kõlvikud, hinnatsoon, viljakustsoon, maksustamishind, teave maksuvabastuste kohta); 5) maakasutuse andmed (maakasutuse kood, liik, osakaal, kinnistu registriosa number, kood riigi kinnisvararegistris); 6) maa omaniku või maa kasutaja andmed (nimi, isiku- või registrikood, kontaktandmed, teave maksusoodustuste saamiseks esitatud avalduste kohta). § 322. Maamaksu määramise rakendus (1) Maamaksu määramise rakenduse ametlik lühend on MAAIS. (2) Maamaksu määramise rakendusse kantakse: 1) maamaksu arvutamisega seotud andmed (maa nimetus, maa tunnus, kirje identifikaator, omandiosa suurus, maksumäärad, maa pindala ja hind, soodustuste summad, maamaksu summa); 2) maksumaksja andmed (nimi, isiku- või registrikood, kontaktandmed); 3) maksuteate andmed (maksuteate number ja koostamise kuupäev, maksumaksja personaalne viitenumber, võimalike osamaksete summad ja tasumise tähtajad, teave maksuteate kättetoimetamise kohta); 4) maa maksustamishinna akti andmed (maksustamishinna akti number, kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorgani asjaomase haldusakti number ja kuupäev, maaüksuse nimetus, katastritunnus, aadress, pindala, sihtotstarbed, kõlvikud, hinnatsoon, viljakustsoon ja maksustamishind, maa omaniku või maa kasutaja nimi ja isiku- või registrikood, omandiosa suurus ja sellele vastav maksustamishind).“; 3) paragrahvi 58 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „32, 33“ tekstiosaga „32 –33,“; 4) paragrahvi 58 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „31,“ tekstiosaga „321 –322,“; 5) paragrahvi 62 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) Rahapesu Andmebürool §-des 12, 14, 22, 31, 36 ja 44 nimetatud alamregistrite andmetele.“; 6) paragrahvi 63 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „33, 34“ tekstiosaga „321–34,“; 7) paragrahvi 74 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „26,“ tekstiosaga „321 –322,“; 8) paragrahvi 74 lõike 2 punktis 7 asendatakse tekstiosa „29–37,“ tekstiosaga „29–32, 33, 34, 35–37,“. § 2. Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär 2 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/20-1506 - Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.12.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3d22839e-2829-48cc-858f-c1a2add4db86 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3d22839e-2829-48cc-858f-c1a2add4db86?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main