dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 7. detsember 2020
Viit
10-6/2302-1
Registreeritud
7. detsember 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Tantsunõukogu ümarlaud
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
10 Kultuuripoliitika kavandamine ja rakendamine
Sari
10-6 Kirjavahetus teatrite valdkonda puudutavates küsimustes
Toimik
10-6/2020 Kirjavahetus teatrite valdkonda puudutavates küsimustes
Vastutaja
Taaniel Raudsepp
Lahendamise tähtaeg
6. jaanuar 2021

Failid

  • 📎Tantsunõukogu_Kultuur 2030_tantsuvaldkonna sisend_7.12.2020.pdf139 KB

Sisu (failidest)

7.12.2020 Tantsuvaldkonna sisend Kultuur 2030 arengukavasse Tantsuvaldkonna suurimad probleemkohad: - Puudub riiklikult toetatud süsteemne tantsukunsti arendustegevus nii hariduslikul ja professionaalsel tasandil; - tantsukunst peab olema Kultuuriministeeriumis iseseisva valdkonnana rahastatud; - puudub riiklikult toetatud arendus- ja infokeskus, mis tegeleb tantsukunsti valdkonna süsteemse ja igapäevase arendamisega; - puuduvad palgalised töökohad kaasaegse tantsukunsti valdkonnas, mis võimaldaks professionaalidele järjepidevat loomingulist- ja etendustegevust; - Kultuuriministeeriumi otsustuskomisjonidesse ning erinevate programmide ja toetusmeetmete väljatöötamisse ei ole kaasatud tantsuvaldkonna esindaja(d); - tantsuspetsialistide riiklik palgatoetussüsteem ei ole võrdselt kohaldatud spordi- ja rahvakultuuri valdkondadega. Tantsukunst, mis kuulub Kultuuriministeeriumis etenduskunstide alla, vajab järelkasvu kindlustamiseks ja valdkonna professionaalseks arenguks sarnast tuge laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate tantsuspetsialistide (spetsialiseerumisega rahvatantsule) toetamisega ning nagu on juba aastaid korraldatud spordivaldkonnas (treenerid). Tantsuspetsialistide riiklik toetamine ainult spetsialiseerumise järgi eesti rahvatantsule lõhub tänast tantsuspetsialisti terviklikku kutsesüsteemi ja seeläbi ka valdkonda ning tantsuõpetajate kogukonda. Tekib ebaloogiline toetussüsteem, kus kutse madalaim tase (tase 5 – vähema kogemusega ja võib vajada juhendamist) on riiklikult toetatud, kuid tase 7 ja tase 8 tippspetsialistid, kes on lisaks laste ja noorte õpetamisele ka mentoriteks ning koolitavad oma kolleege, jäävad toetussüsteemist täiesti välja. Eesti Tantsunõukogu jaoks prioriteetsed teemad Kultuur 2030 arengukavasse, mida peame kindlasti oluliseks lisada alljärgnevalt: 1. Tantsuvaldkonna spetsiifilised: - Tantsuinfo- ja Arenduskeskuse loomine; - tantsuspetsialistide riikliku palgatoetuse loomine; - palgaliste töökohtade loomine kaasaegse tantsukunsti valdkonnas ja tantsukunsti edendamise võimekuse tõstmine, sh regionaalselt; 1 - Tantsunõukogu kui tantsuvaldkonna esindaja on kaasatud erinevate riiklike programmide väljatöötamisse, sh Kultuur 2030 rakendamise töögruppi. 2. Etenduskunste laiemalt hõlmavad teemad: - Vabakutseliste sotsiaalsete garantiide tagamine ja vastava seadusloome arendamine; - valdkondliku info ja loomingu digitaliseerimine ja arhiveerimine. Tantsukunsti tuleviku visioon ja tegevused Kultuur 2030 arengukavasse: Tantsukunst on ühiskondlikult väärtustatud ja kultuuripoliitiliselt tunnustatud iseseisev kunstiliik. Iseseisvus tugineb riiklikult toetatud süsteemsel arengul üld-, huvi- ja professionaalide hariduses ja etendustegevuse tasandil. 1. Ühiskond Tants on rahva füüsilisse ja vaimsesse tervisesse ja sotsiaalsesse sidususse panustav tegevus, mis loob teadmisi, oskusi ja võimalusi eneseteostuseks. Struktuurne ja toetatud tantsuvaldkond loob aluse tantsuprofessionaalide loominguliseks tegevuseks ja kunstiliseks eneseväljenduseks. Tegevused: - Tants on võrdväärselt spordiga kaasatud riiklikesse sh Kultuuriministeeriumi liikumiskultuuri ja tervist edendavatesse programmidesse. - Riiklikult tegeletakse tantsuhariduse (alus-, üld-, huvi-, kutse- ja kõrgharidus) kui terviksüsteemi mõtestamise, korraldamise ja toetamisega, mis tagab valdkonna toimimise ja jätkusuutlikkuse. - Tantsuõpe on esindatud/rakendatud nii iseseisvalt kui ka lõimitud osana üldhariduse õppeprogrammis. - Tantsukunsti arendamine põhineb ühiskondlikel muutustel ja väljakutsetel ning toetub valdkondlikule dialoogile, uuringutele ja statistikale. - Valdkonna eri huve esindavad organisatsioonid (tantsuorganisatsioone koondav nõukogu, tantsuprofessionaale koondav loomeliit, tantsuhuvikoole koondav liit, produktsioonimajad, vabatrupid, teatrid, ülikoolid, huvikoolid jt) on toimivad ja toetatud. 2 - Tantsunõukogu on tantsuvaldkonda ühendav katusorganisatsioon, mis tegeleb tantsu kunsti-, haridus- ja sotsiaalvaldkondlike arenguprotsesside mõtestamise, käivitamise ja suunamisega, olles kompetentsikeskuseks ja partneriks erinevatele ministeeriumitele. - Tantsunõukogu esindaja on kaasatud Kultuur 2030 ja teiste riiklike valdkonnaga seotud arengukavade tegevuskavade komisjonide töösse, et toetada arengukavade elluviimisel tantsuvaldkondlikku vaadet. 2. Loome Tantsunõukogu on Kultuuriministeeriumi poolt kaasatud partner tantsukunsti kui tervikvaldkonna süsteemse rahastamise aruteludel, toimivate (rahastus)programmide tagasisidestamisel ja uute loomisel ja rakendamisel. Võimalused järjepidevaks loomeprotsessiks ja etendustegevuseks (stuudiod, etenduspaigad, etendustegevus, residentuurid, loomeuurimused, kogemuste vahetused jm) on tantsukunstnikele kättesaadavad. Tegevused: - Vabakutseliste loovisikute sotsiaalsed garantiid (ravikindlustus, pensionifondid jm) on tantsuprofessionaalidele tagatud. - Toimib riiklikult toetatud truppide ja tantsukunstnike palgasüsteem. - Täistööajaga töö on tasustatud samaväärselt riiklikult kehtestatud kultuuritöötaja palgaga. - Tantsukunsti produktsioonimajade tegevus on riikliku tegevustoetusega toetatud võimaldades regulaarset etendus- ja loometegevust. - Üld-, huvi-, kutse- ja kõrghariduses on tantsuprofessionaalide tegevus riigi tasandil süsteemselt läbimõeldud, reguleeritud ja toetatud võrdsetel alustel spordi ja rahvakultuuriga ning põhineb tantsuspetsialisti kutsesüsteemil. - Tagatud on emakeelne kõrgharidus tantsukunstis. - Süsteemsed ja toetatud võimalused loomeprotsessideks ja professionaalide arenguks (stuudiod, loomeuurimused, täiendkoolitus, residentuurid, ümberõpe jm). 3. Mälu Valdkonnale olulised isikud ja sündmused, tunnustused ja mälestised on avalikus ruumis nähtavad ja osa ühiskondlikust kultuurimälust. Tantsuinfo- ja arenduskeskus koos veebipõhise 3 platvormiga tegeleb tantsuteaduse ja -kriitika ning tantsukunsti ajaloo digitaliseerimise, arhiveerimise ja kättesaadavaks tegemisega avalikkusele ja uurijatele. Tegevused: - Tantsuinfo- ja arenduskeskuse loomine koos veebipõhise platvormiga, mis tegeleb muuhulgas tantsuteaduse ja -kriitika ning tantsukunsti ajaloo digitaliseerimise, arhiveerimise ja kättesaadavaks tegemisega avalikkusele ja uurijatele. - Avatud on tantsukunsti doktoriõppe suunad. - Jätkuvalt toimub Eesti teenekate tantsuõpetajate ja -kunstnike elulugude uurimine ja jäädvustamine (artiklid, kogumikud, raamatud, sündmused jm) ning lisandunud on valdkonna väljapaistvate isikute toomine linnapilti mälestiste näol (nt Gerd Neggo nimeline tänav, puu, pink, skulptuur vms). - Riikliku süsteemi ja toetuse loomine tantsukunsti kvaliteetseks salvestamiseks. - Tantsuinfo- ja arenduskeskuse juures tegutsev TantsuKuukiri kui valdkonda uuriv ja analüüsiv väljaanne on riigi poolt regulaarselt toetatud. 4. Maailm Eesti tantsukunst on maailmas nähtav ja sellesuunaline tegevus on võrdsetel alustel teiste kunstidega riiklikult toetatud. Eesti tantsuprofessionaalid on dialoogis rahvusvahelisel tasandil ja osa rahvusvahelistest võrgustikest. Tegevused: - Balti Tantsu Platvorm kui kolme balti riigi ühine ja ainus rahvusvaheline platvorm tantsukunsti ekspordiks toimib stabiilselt ja selle tegevused ja koordineerimine on regulaarselt toetatud. Eesti-poolne juhtimine on osa tantsuinfo- ja arenduskeskuse funktsioonist. - Rahvusvaheliste projektide korraldajatele ja võrgustike partneritele on garanteeritud riigi poolne toetus omafinantseeringu osas. - Rahvusvahelise tantsukunsti festivali korraldamine, kus on esindatud ka Eesti tantsukunst, eesmärgiga valdkonda populariseerida, arendada ja publikut kasvatada. 4 5. Kättesaadavus Tantsuvaldkonna info on süsteemselt korrastatud ning info levik ja tantsusündmused on professionaalselt korraldatud ja publikule üle Eesti kättesaadavad sh regionaalsel tasandil, erinevatesse sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvatele ja erivajadustele inimestele. Tantsu kui professionaalse kunstilise tegevuse ja elukestva õppeprotsessi propageerimine, väärtustamine ja toetamine. Erinevaid ühiskonna sihtgruppe (noored, eakad, erivajadusega inimesed jt) kaasavatele projektidele on avatud mitme ministeeriumi (Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium) ülesed toetusvõimalused. Tegevused: - Tantsuinfo- ja arenduskeskus tegeleb valdkonna info korrastamise ja korraldamisega. - Taastada laste- ja noorte etenduskunstide sündmuste programm Kultuuriministeeriumis. - Tantsukunsti erinevate aspektide (terviseteadlikkus, teraapia jne) teadvustamiseks ja erinevate sihtgruppide (erivajadused, sotsiaalsed grupid) kaasamiseks mõeldud alaprogrammide avamine ja toetamine. - Erinevate piirkondade kultuurikorraldajate kaasamine tantsuvaldkonna tegevustesse ja koolitamine kohalikul tasandil. - Kultuuriministeeriumis on loodud töökoht/töökohad või vastutusalad, mis tegelevad järjepideva kultuurhariduse kättesaadavuse ja järelkasvu küsimustega, mis on praegu üheks suureks väljakutseks kultuuri sh tantsu valdkonnas. Koostanud Eesti Tantsunõukogu ümarlaua Kultuur 2030 töögrupi liikmed: Eesti Tantsuagentuur Eesti Tantsuhuvihariduse Liit Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit MTÜ Evestuudio Ilieh MTÜ Fine 5 Tantsuteater Sõltumatu Tantsu Ühendus Tallinna Tantsuteater Teine Tants Tallinna Ülikool Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 5
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel