Kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 30 Kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruses nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega Eesti riigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.“; 2) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) nad ei ole raskustes grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses arvestades artikli 1 lõike 4 punktis c toodud erisust;“; 3) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse sõna „abikõlblikest“ sõnaga „abikõlblike“; 5) paragrahvi 17 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetus makstakse toetuse saajale osade kaupa. Kuni 75% toetusest makstakse ettemaksena toetuse saaja poolt esitatud maksetaotluse ja ettemakse prognoosi alusel enne kulude abikõlblikkuse tõendamist. Ülejäänud osa toetusest makstakse tegelike kulude alusel toetuse saaja poolt esitatud maksetaotluse, lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi alusel pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist.“; 6) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) kui toetuse saaja viis ellu taotluses ettenähtud tegevused, kuid ei saavutanud käesoleva määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärki ja/või lõikes 2 toodud tulemust ning mittesaavutamine on lahutamatult seotud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku piirangutest tuleneva tagajärjega.“; 7) paragrahv 24 sõnastatakse järgmiselt: „Paragrahvi 19 lõike 2 punkti 3 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2020. aasta 1. märtsist.“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Tarvi Sits minister kantsler  Seletuskiri kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ 25. märtsil 2019. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 22.03.2019, 6. Eelnõu kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Eelnõuga täpsustakse tingimusi, mis varasemalt ei olnud määruse tasandil piisava selgusega sätestatud või mille täpsustamine on õigusselguse huvides oluline, et tagada meetme parem rakendatavus. Lisaks täiendatakse eelnõud õigusliku alusega toetuse tagasinõudmisest loobumiseks, kui toetuse saaja ei saavuta meetme eesmärki ja/või tulemust ning mittesaavutamine on lahutamatult seotud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku piirangutest tuleneva tagajärjega. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn (e-post [email protected], telefon 628 2206), spordiosakonna nõunik Margus Klaan (e-post [email protected], telefon 628 2328 ja õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224), kes tegi eelnõu juriidilise ekspertiisi. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest punktist, millega muudetakse kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määrust nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 1 lõike 4 sõnastust. Täiendus on seotud grupierandi määruse muudatusega (EL) 2017/1084. Täienduse mõte seisneb selles, et määrust ei kohaldata üksnes nende taotlejate suhtes, kes on Eesti riigi poolt abi ebaseaduslikult saanud või seda abi väärkasutanud ja ei ole seda taotluse esitamise hetkeks tagasi makstud. Kui mõni teine liikmesriik peaks andma Eesti ettevõtjale abi, mille Euroopa Komisjon või kohus tagasi nõuab, ei saa määruses toodud piirangut kohaldada. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 5 lõike 2 punkti 3 sõnastust tehes raskustes olemise absoluutsele keelule erandi. 27. juulil 2020. a jõustus grupierandi määruse muudatus (EL) 2020/972, mille kohaselt saab erandina kohaldada määrust ettevõtjate suhtes, kes ei olnud 31. detsembri 2019. aasta seisuga raskustes, kuid sattusid raskustesse ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 30. juunini 2021. Eelnõu punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 7 lõikes 3 toodud nõue, mis sätestab, et taotleja peab esitama taotluse vähemalt kolm kuud enne sündmuse algust. Määruse § 6 lõike 6 punkt 7 näeb taotlejale ette kohustuse esitada koos taotlusega rahvusvahelise katusorganisatsiooni kinnituskiri sündmuse korraldamise õiguse andmise kohta. Meetme rakendamise käigus on tulnud ette olukordi, kus spordisündmuse korraldamise õigusi kinnitav kinnituskiri on antud rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt lühema perioodi jooksul. Antud olukord paneb taotleja seisu, kus tema taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele. Määruse § 9 lõike 2 kohaselt ei saa projekti abikõlblikkuse periood alata varem kui taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast. Taotleja võib taotluses märkida projekti kõige varasemaks alguskuupäevaks kuupäeva, mil ta taotluse toetuse andjale esitab. Kui taotleja esitab taotluse vahetult enne sündmuse toimumist, peab ta alustama projekti elluviimist enne, kui toetuse andja on teinud taotluse osas otsuse. Sellisel juhul võtab taotleja suure riski. Kui taotlus jäetakse toetuse andja poolt rahuldamata, tuleb taotlejal projekti elluviimisega seotud kulud täies mahus ise hüvitada. Kuna taotleja huvides on riske maandada, ei too sätte kehtetuks tunnistamine eeldatavasti kaasa tagajärge, kus massiliselt hakatakse taotluseid vahetult enne sündmuse toimumist esitama. Eelnõu punktiga 4 ja 5 parandatakse määruses ilmsed ebatäpsused. Eelnõu punktiga 6 lisatakse määrusesse õiguslik alus toetuse tagasinõudmisest loobumise kohta COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu. Õiguslik alus on lahutamatult seotud piirangutest tuleneva tagajärjega, mida toetuse saaja peab suutma tõendada. Sellised piirangud võivad olla kehtestatud nii Eesti riigi, teiste riikide kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide poolt. Erisust on võimalik kasutada projektide puhul, mis viiakse ellu osaliselt ehk taotluses märgitud eesmärki või tulemust ei saavutada täielikult, kui ka projektide puhul, mis taotlejast sõltumatutel põhjustel jäävad piirangute tõttu ära, kuid toetuse saaja on teinud projekti ettevalmistamisega seoses kulusid, mida teised kaasfinantseerijad ei kompenseeri. Sündmused, mis võivad taotlejast sõltumatutel põhjustel ära jääda on näiteks rahvusvahelised tiitlivõistlused, mille toimumise või mittetoimumise otsused teeb rahvusvaheline spordialaliit. Rahvusvaheliste tiitlivõistluste puhul ei ole võimalik korraldajal sündmust osaliselt või vähendatud mahus ellu viia. Eelnõu punkt 7 sätestab eelnõu punktis 6 toodud sätte rakendamise tagasiulatuvalt alates 2020. aasta 1. märtsist. Sätte tagasiulatuv rakendamine toob kehtiva õiguse normidega võrreldes kaasa isiku õiguste laienemise ja sellega ei rikuta õiguskindluse põhimõtet. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vähese tähtsusega abi ja grupierandiga hõlmatud riigiabi puudutavad sätted on Euroopa Liidu vastava regulatsiooniga kooskõlas. 4. Eelnõu mõjud Eelnõus kajastatud määruse muudatused on seotud rakendamise käigus esile kerkinud kitsaskohtadega, mida on selgitatud seletuskirja punktis 2. Muudatused parandavad üleüldist õigusselgust. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eelnõu rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ei kaasne, kuid võib kaasneda eelnõu punktis 6 toodud erisuste rakendamisega seotud kulu. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu kooskõlastati Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning arvamust küsiti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt.