Kiri

Liivia Mahlapuu Teie 26.10.2020 nr MTÜ Jägala Kalateed [email protected] Meie 04.12.2020 nr 7-4/201955/2006794 Linnamäe paisuga seotud küsimused Austatud Liivia Mahlapuu Pöördusite õiguskantsleri poole seoses Linnamäe paisuga Jägala jõel ning seda puudutava haldusmenetlusega. Väljendasite oma avalduses muret, et aastate vältel ei ole jõutud paisu üle peetavas vaidluses tulemuseni ning puudub üksmeel, mis edasi saab. Mõistan Teie muret, sest praegune olukord ei ole hea. Õiguskantsler ei hinda haldusaktide õiguspärasust. Seetõttu ei võta õiguskantsler seisukohta ka Linnamäe paisule väljastatud vee-erikasutusloa õiguspärasuse, selle kehtivuse pikendamiste õiguspärasuse ega kultuuriministri käskkirja suhtes, millega tunnistati Linnamäe pais kultuurimälestiseks. Kui peate Keskkonnaameti või kultuuriministri tegevust õigusvastaseks, siis tuleks kaaluda kohtu poole pöördumist. Kohus hindab, kas MTÜ Jägala Kalateed vastab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 30 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Õiguskantsleri võimalused hinnata Linnamäe paisu kaasust ja sellega seotud küsimusi on väga piiratud, kuna käimas on kohtumenetlus (kohtuasi nr 3-19-2198 puudutab keskkonnamõju hindamise aruannet) ning on jõustunud ka kohtulahend (asjas nr 3-19-1697). Õiguskantsleri seaduse § 25 lg 2 kohaselt ei tohi avaldusealuses asjas olla jõustunud kohtuotsust, süüteomenetlust või kohtumenetlust lõpetavat määrust või kohtuvälise menetleja otsust väärteomenetluses ega samaaegselt toimuda kohtumenetlust, süüteomenetlust või kohtueelset kohustuslikku kaebemenetlust. Seetõttu on võimalik selgitada vaid mõnd Linnamäe paisu kohta tekkinud küsimust, mis ei seondu vahetult kohtuasjadega. Tundub, et Linnamäe paisu puudutavas arutelus soovitakse leida õiguskorrast normi, mis annaks ühele või mõnele huvile teis(t)e ees automaatse eelise. Seadus näeb ette, et lahendus tuleb leida huvide ja väärtuste kaalumise kaudu. See ülesanne on pandud Vabariigi Valitsusele Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 49 lõikes 2 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 29 lõikes 3. Lähtudes KeHJS § 29 lõikest 3 tuleb avalikke huve kaaluda ja tegevusloa andmiseks nõusoleku andmise üle otsustada Vabariigi Valitsusel, kui hoolimata kavandatava tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel.  2 Vabariigi Valitsuses on esindatud kõigi ministeeriumide valitsemisalad. Just see lubabki Vabariigi Valitsusel erapooletult kaaluda avalikke huve ja lahendada olukordi, kui need huvid on või näivad olevat vastakad. Vabariigi Valitsuse otsus peab olema põhjendatud ja sellest peab selguma, kuidas otsuseni jõuti. Seda sõltumata sellest, kas tegemist on ühiskonnas oluliste väärtuste kaalumisega ja nende väärtuste vahel kompromissi leidmisega või ühe väärtuse teisele eelistamisega. Sama kehtib siis, kui üks huvi peab teise ees taanduma, ka seda tuleb põhjendada. Kuivõrd loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõiked 3 ja 4 ning KeHJS § 29 lõige 3 näeb ette nn Natura erandi tegemise võimaluse, ei ole põhimõtteliselt välistatud, et kompromisse saab teha ka loodusväärtuste arvelt, kui selleks on järgitud teatud reegleid. Kultuuriväärtuste kaitset ei ole Euroopa Liidu õiguses harmoneeritud, seega saab selles valdkonnas lähtuda üksnes Eesti-sisestest reeglitest. Asjaolu, et üht väärtust kaitstakse Euroopa Liidu õigusega, ei tähenda automaatselt, et teine, üksnes riigisiseselt kaitstav väärtus oleks kuidagi vähem oluline. Näiteks rahvuskultuuri kaitse ongi eeskätt riigisisene küsimus. Seetõttu ei saa öelda, et mõnel avalikul huvil oleks teistega võrreldes suurem kaal või tähendus. Vaidlusaluses asjas tuleb välja tuua olulised väärtused ja avalikud huvid ning neid kaalub ja analüüsib Vabariigi Valitsus, kui on vaja otsustada tegevusloa andmise üle. Asjakohaste väärtuste ja huvide kohta kogutud teave koondatakse muu hulgas keskkonnamõju hindamise aruandesse, kuid nende kaalumine ja vajadusel ka kompromissi leidmine on Vabariigi Valitsuse ülesanne. Vabariigi Valitsust ei piira avalike huvide kindlaksmääramisel keskkonnamõju hindamise aruanne ega selles antud hinnangud. Avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused määrab Vabariigi Valitsus ise ning vajaduse korral saab ka Riigikantselei ja ministeeriumide abiga teavet juurde hankida. Praegusest olukorrast, mil arendaja ja haldusorgani(te) vaated üksteise tegevusele on väga erinevad, pole väljapääsu leida lihtne. Esmajärjekorras kerkib küsimus, kuidas üldse asuda rakendama KeHJS § 29 lõiget 3, kuivõrd selle eelduseks on keskkonnamõju hindamise aruanne. Teatavasti ei ole praegu üksmeelt selles, kas eksperdi koostatud ja arendaja esitatud aruanne vastab nõuetele. See on kohtuvaidluse nr 3-19-2198 üks peamisi vaidlusküsimusi. Seetõttu ei saa õiguskantsler seda küsimust sisuliselt käsitleda. Erimeelsuste jätkudes ei ole põhjust ilmselt välistada ka VVS 7. peatükis ette nähtud võimalust. Teenistusliku järelevalve korras on võimalik uurida, kas senine tegevus on õiguslikult korrektne ja piiratud ulatuses saab hinnata ka tegevuse otstarbekust (VVS § 100). Loodan, et nendest selgitustest on abi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Teadmiseks: Vabariigi Valitsus, Kultuuriministeerium, Keskkonnaministeerium, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet Evelin Lopman 693 8431 [email protected]