Kiri

Seletuskiri „Haridus- ja teadusministri 25. septembri 2015. a käskkirja nr 357 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse populariseerimine „TeaMe+““ elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Haridus- ja teadusminister kehtestas 29. juulil 2020. a käskkirja nr 182 „Haridus- ja teadusministri käskkirjade muutmine struktuuritoetuste valdkonnas seoses Haridus- ja Noorteameti loomise ja vaidemenetluse üleandmisega Riigi Tugiteenuste Keskusele“. Muudatused olid seotud 1. augustil 2020. a alustava ühendameti loomise ja vaidemenetluse üleandmisega Riigi Tugiteenuste Keskusele. Viidatud käskkirjaga kehtestati ekslikult 25. septembri 2015. a käskkirja nr 357 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse populariseerimine „TeaMe+“ elluviimiseks“ (edaspidi „TeaMe+“ toetuse andmise tingimused) lisa uues sõnastuses, mis ei hõlmanud muudatusi, mis olid tehtud „TeaMe+“ toetuse andmise tingimustesse kehtivuse algusega 9. juuli 2020. a. Käesoleva eelnõuga viga korrigeeritakse. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna nõunik Pille Pikker (e-mail: [email protected], telefon: 735 0215), rahandusosakonna asejuhataja Kristjan Sahtel (e-mail: [email protected], telefon 735 4064) ja õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder (e-mail: [email protected], telefon: 735 0234). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetakse „TeaMe+“ toetuse andmise tingimuste lisa ja kinnitatakse see uue terviktekstina. Käesoleva eelnõu aluseks võetakse 9. juulil 2020. a kehtestatud toetuse andmise tingimuste muudatused ja sellele lisatakse 29. juulil 2020. a kehtestatud vaidemenetlusega seonduvad muudatused. Seega „TeaMe+“ toetuse andmise tingimuste lisa kehtestatakse uues sõnastuses, mis hõlmab nii 9. juulil 2020. a kehtima hakanud muudatusi kui ka 29. juulil 2020. a kehtestatud muudatusi. Lisaks täpsustatakse lisa punktis 16 tegevuste elluviimise aruandluse korraldust ning ühtlustatakse see ülejäänud toetuse andmise tingimuste vastavate peatükkidega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Käskkirja mõjud Käskkirja eelnõuga viiakse 29. juulil 2020. a kehtestatud „TeaMe+“ toetuse andmise tingimused kooskõlla 9. juulil 2020. a kehtima hakanud tingimustega. 1 5. Käskkirja kehtivus Käskkirja lisa punkte 2, 4-9, 11-12 ja 16 rakendatakse tagasiulatuvalt 29. juulist 2020. a. Viidatud kuupäeval kehtestati „TeaMe+“ toetuse andmise tingimused uues sõnastuses, mis ei hõlmanud 9. juulil 2020. a tehtud muudatusi. Käeoleva käskkirja kehtestamise tulemusel rakendatakse 9. juulil 2020. a kehtestatud muudatusi ka 29. juuli 2020. a seisuga, kui kehtestati „TeaMe+“ toetuse andmise tingimused uues sõnastuses. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur. Katrin Pihor teadusosakonna juhataja 2  Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 25. septembri 2015. a käskkirja nr 357 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse populariseerimine „TeaMe+““ elluviimiseks“ muutmine“ Teaduse populariseerimine „TeaMe+“ toetuse andmise tingimused Sisukord 1. REGULEERIMISALA ......................................................................................................... 3 2. MÕISTED .............................................................................................................................. 3 3. RAKENDUSÜKSUS JA RAKENDUSASUTUS ................................................................ 5 4. ELLUVIIJA JA PARTNERID ............................................................................................. 5 5. TOETUSE ANDMISE EESMÄRK ..................................................................................... 5 6. SIHTRÜHMAD ..................................................................................................................... 6 7. TOETATAVAD TEGEVUSED JA NENDE TULEMUSED ............................................ 7 8. TULEMUS- JA VÄLJUNDNÄITAJAD ........................................................................... 13 9. NÕUKODA .......................................................................................................................... 15 10. TEGEVUSTE EELDATAV MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ............................. 16 11. TEGEVUSTE ABIKÕLBLIKKUSE PERIOOD ............................................................. 16 12. TEGEVUSTE EELARVE .................................................................................................. 17 13. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ........................................................................................... 20 14. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD ....................................................... 21 15. ELLUVIIJA JA PARTNERI KOHUSTUSED ................................................................. 21 16. TEGEVUSTE ELLUVIIMISE SEIRE.............................................................................. 22 17. TEGEVUSTE JA NENDE ELLUVIIMISE TINGIMUSTE MUUTMINE................... 23 18. FINANTSKORREKTSIOONI MÕJU TEGEVUSE EELARVELE ............................. 24 19. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE .................................................................................... 24 20. VAIETE LAHENDAMINE ................................................................................................ 24 2 1. Reguleerimisala Tegevus viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ (edaspidi OP) prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse 4.1.5. „Teaduse populariseerimine“ eesmärkide täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks. 2. Mõisted Ettevõtete praktikad – koostöös ettevõtetega loodud erinevat tüüpi ja erineva metoodikaga õppimist toetavad materjalid. Inseneeria - teadus, looming, kunst, oskus sellest, kuidas teaduslikke, matemaatilisi, tehnilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja praktilisi teadmisi saada ja kasutada hoonete, masinate, mehhanismide, süsteemide, materjalide ja protsesside projekteerimiseks ning uuendamiseks. Inseneriteadused on iseseisvad teadusdistsipliinid, mille spetsiifika seisneb selles, et neis asendab insener-tehniline tegevus, mille käigus kontrollitakse tehnilise teooria teoreetiliste järelduste paikapidavust, reeglina eksperimenti. Karjäärispetsialist – spetsialist, kes toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevust nende eesmärkide saavutamiseks. Kooli karjäärikoordinaator - spetsialist, kes juhendab, suunab ja korraldab koolis karjääriõppe kavandamist kooli õppekava osana. Ta juhib kooli karjäärimeeskonna tööd, hoides ja ergutades koostöösuhet koolisisestes ja -välistes koostöövõrgustikes. Kooli karjäärikoordinaator koordineerib õpetajate koostööd karjääriõppe kavandamisel, sobilike meetodite ja õppesisu valikul ning õpikeskkonna kujundamisel. Loodusteaduslik kirjaoskus (= LTT kirjaoskus)1,2 tähendab  loodusteaduslikke teadmisi ja nende teadmiste rakendamist küsimuste esitamiseks, uute teadmiste saamiseks, loodusteaduslike nähtuste selgitamiseks ja loodusteadustega seotud küsimuste puhul tõendusmaterjali põhjal järelduste tegemiseks;  arusaamist loodusteaduste kui inimteadmise ja uurimise vormi iseloomulikest tunnustest (näiteks kas tehakse vahet isiklikel ja teaduslikul tõendusmaterjalil põhinevatel seisukohtadel); arusaamist sellest, kuidas loodusteadused ja tehnoloogia kujundavad meie ainelist, vaimset ja kultuurikeskkonda;  loodusteaduslike teemade kui teadusliku meetodi väärtustamist maailma mõtestamisel ja otsuste tegemisel. 1 PISA 2006 eesmärkide põhjal Imbi Henno „Eesti õpilaste tulemustest PISA 2006 loodusteaduste valdkonnas“ LoTe ajakiri, 2008 nr 1 2 Toetades riiklikus õppekavas defineeritud pädevust “matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus” – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt 3 LTT valdkond – loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia valdkond (matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, geoloogia, töö- ja tehnoloogiaõpetus, info- ja kommunikatsiooniteaduste (sh arvutiteaduse) õppesuuna erialad) ja nende valdkondadega seotud interdistsiplinaarsed erialad. Ministeeriumi teadusnõunik (ehk teaduskoordinaator) on ministeeriumi struktuuris avaliku teenistuse seaduse alusel töötav ametnik, kelle ülesanne on nõustada valdkondlikku ministeeriumi teadus- ja arendus- (edaspidi TA) küsimustes, planeerida ning korraldada rahvusvahelist ja siseriiklikku TA-alast koostööd, välja töötada oma valitsemisala TA-uuringute kavasid, neid koostöös erinevate osapooltega ellu viia, esindada Eestit rahvusvahelistes TA-koostöö algatustes ning täita teisi ametijuhendis kirjeldatud tööülesandeid. Noor – selle toetuse andmise tingimuste käskkirja kontekstis 5-19-aastane füüsiline isik. Noor teadlane – alla 35-aastane teadlane, kes teeb uurimistööd Eesti või välismaa kõrgkooli või teadusasutuse juures. Huviharidus ja huvitegevus – pikaajaline (huviharidus) või lühiajaline (huvitegevus) süsteemne juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel tasemeõppest ja tööst vabal ajal süvendatud teadmiste ja oskuste omandamiseks valitud huvialal3. Huviring – huvihariduse või huvitegevusega tegelemise õppevorm. Partner – perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse (edaspidi STS) § 2 punktis 10 nimetatud füüsiline isik, juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud. Teadushuviharidus hõlmab koolitundide välist tegevust kõigis selle vormides ja keskendub peamiselt loodusteaduste ja tehnoloogia või lühemalt looduse- ja tehnika-alase huvi arendamise võimalustele (T. Tuisk, 2014)4. Teadus- ja tehnoloogiapakt5 – koostöölepe riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtlus-, haridus- ja kolmanda sektori vahel teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna ühiseks toetamiseks. Teadus- ja tehnoloogiapakti üldeesmärk on valdkonna hariduse ja ettevõtluse jätkusuutlik arendamine ning piisava tööjõu tagamine Eestis. Teaduskommunikatsioon – suhtlus teadusega seotud teemal, mille eesmärk on tutvustada teadust ühiskonnale ja luua eeldusi selle tihedamaks lõimumiseks ühiskonda. Olulised teemad, mida käsitletakse, on näiteks teaduse toimimise loogika, teadlase töö eripära, teadussaavutused ja nende väärtus6. 3 Noorsootöö strateegia 2006-2013. 4 Teadushuvihariduse konverentsi kogumik http://www.etag.ee/wp-content/uploads/2013/09/15.11_kogumik.pdf 5 https://www.etag.ee/koostoo/tehnoloogiapakt/ 6 Teaduskommunikatsiooni strateegia 2020-2035 „Eesti teab“: https://www.etag.ee/wp- content/uploads/2019/11/ETAG_Eesti-teab_strateegia-EST.pdf 4 Uurimuslik õpe – tegevus, millega otsitakse maailmas toimuvate protsesside kohta iseenda jaoks seaduspärasusi, püstitades hüpoteese/küsimusi ja kontrollides neid eksperimentide või vaatluste abil (de Jong ja van Joolingen, 1998; Zachos jt., 2000; Wilhelm, 2001)7. Uurimusliku õppe abil õpitakse teadusliku meetodi rakendamist. Õppevisiit - lühiajaline, mh välisriigis tegutseva organisatsiooni külastus eesmärgiga koguda teadmisi külastatava asutuse tööst, töökorraldusest, koostöövõimalustest ning õppida parimatest praktikatest. 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus Toetatavate tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 4. Elluviija ja partnerid 4.1. Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg, edaspidi elluviija) 4.2. Toetatavate tegevuste partnerid on MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liit, kes osaleb tegevuse 5 „Teadusajakirjanduse edendamine“ elluviimisel ning Eesti Teaduste Akadeemia, kes osaleb tegevuse 7 „Teadlaste avatud dialoog ühiskonnaga“ elluviimisel. 5. Toetuse andmise eesmärk 5.1. Toetuse andmise eesmärgid on: 5.1.1 parandada noortele suunatud info kättesaadavust LTT valdkonna pädevuste rakendamise ja karjäärivõimaluste kohta avalikus sektoris, ettevõtluses ja teaduses, kaasates populariseerimistegevustesse senisest enam ettevõtjaid jt potentsiaalseid tööandjaid, sh teadus- ja tehnoloogiapaktiga liitunud institutsioone; 5.1.2 tõsta teadushuvihariduse sisulist kvaliteeti; 5.1.3 soodustada teadusasutuste, ettevõtete ja haridusasutuste koostööd teaduse populariseerimisel ning LTT valdkonna pädevuste arendamisel; 5.1.4 suurendada teaduse ja tehnoloogia nähtavust noortele nii traditsioonilises kui uues meedias; 5.1.5 tõsta ajakirjanike, teadusasutuste kommunikatsioonispetsialistide ja teadlaste teaduskommunikatsiooni alaseid pädevusi ja teadusmeedia kvaliteeti; 5.1.6 toetada poliitikakujundamise kvaliteedi arengut, arendades avaliku teenistuse töötajate oskusi koostööks teadlastega ning teadustulemuste kasutamisega teaduspõhiste otsuste tegemisel; 5.1.7 võimendada teadlaskonna dialoogi ühiskonnaga ja suurendada noorte teadlaste osalust selles; 5.1.8 soodustada ühiskonnas teadlikkuse suurenemist teadusega seotud teemadest ja seeläbi positiivse suhtumise kujunemist teadusesse, muu hulgas avatud, laiapõhjalise ja kaasava arutelu kaudu teaduse üle. 7 http://www.slideshare.net/biodigi/uurimuslik-pe 5 5.2. Üldine pikaajaline eesmärk: 5.2.1. tagada Eesti majanduse jätkusuutlik areng loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonnas piisava inimressursi olemasoluga: 5.2.2. LTT valdkonna erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses on tõusnud; 5.2.3. karjäär LTT valdkonnas on populaarne ning doktorikraadiga tippspetsialistide osakaal on tõusnud, eelkõige on kasvanud ettevõtlussektoris töötavate teadlaste ja inseneride osakaal. 5.3. Toetus on suunatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ meetme „Eesti Teadus- ja arendusasutuste rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ eesmärkide saavutamiseks, milleks on „Eesti teadus ja kõrgharidus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav. Teadusasutuste võrk tegutseb tõhusalt ning taristu on nüüdisaegne. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning õppeks. Teadlaskarjäär on populaarne ning erasektoris on teadlaste ja inseneride osakaal suurenenud. Eesrindlikel Eesti ettevõtetel ning teadus- ja arendusasutustel on rahvusvahelisi kõrgtehnoloogilisi tellimusi ning nad on integreerunud rahvusvaheliste innovatsioonivõrgustikega, eriti nutika spetsialiseerumise valdkondades.“ 5.4. Tegevused on suunatud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014– 2020 „Teadmistepõhine Eesti” eesmärkide saavutamiseks. Tegevused toetavad elukestva õppe strateegia üldeesmärki ning strateegilisi eesmärke ning elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavuse parandamist. 5.5. Tegevused toetavad teadus- ja tehnoloogiapakti üldeesmärke: teadvustada teaduse, tehnoloogia ja inseneeria olulist rolli ühiskonna ja majanduse arengus; kaasata erinevaid osapooli ja nende ressursse valdkonna arengusse, õppimise edendamisse ja karjäärivõimaluste tutvustamisse, et kindlustada riiklike strateegiate eesmärkide täitmine lühikeses ja pikas perspektiivis. 5.6. Tegevused toetavad teaduskommunikatsiooni strateegia 2020-2025 „Eesti teab“ visiooni, eesmärkide ja tegevussuundade elluviimist. 6. Sihtrühmad Programmi laiem sihtrühm on kogu Eesti elanikkond, kelle puhul on eesmärgiks tõsta teadlikkust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni saavutustest ja mõjust riigi konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvule ning seeläbi aidata kohaneda teadmistepõhise majandusega. Programmi otsesed sihtrühmad on: a) noored; b) haridusasutuste ja -organisatsioonide töötajad ning koolijuhid (sh alushariduse, üldhariduskoolide ja gümnaasiumide õpetajad, noorsootöötajad, huvikoolide töötajad) jt teaduse populariseerijad, lapsevanemad; c) teaduse ja tehnoloogia teemasid kajastavad ajakirjanikud, teadus- ja arendusasutuste teadusinfot vahendavad spetsialistid ja teadlased; d) avaliku teenistuse töötajad; e) ettevõtjad, ettevõtjate esindusorganisatsioonid, karjäärispetsialistid ja kohalike omavalitsuste töötajad; f) asutuste, mille tegevusala kood Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori järgi on algusega 72, töötajad; 6 g) teadlased, sh noorteadlased ja kraadiõppurid. 7. Toetatavad tegevused ja nende tulemused 7.1 Toetuse andmise tingimuste raames toetatakse järgnevaid tegevusi: 7.1.1. Tegevus 1 Teadusteemade tutvustamine meedias; 7.1.2. Tegevus 2 LTT valdkonna karjäärivõimaluste tutvustamine; 7.1.3. Tegevus 3 Teadus- ja tehnoloogiapakti tegevuste koordineerimine. Koolide ja ettevõtete vahelise koostöö arendamine; 7.1.4. Tegevus 4 Teadushuvihariduse, uurimusliku õppe ja LTT kirjaoskuse arendamine; 7.1.5. Tegevus 5 Teadusajakirjanduse edendamine; 7.1.6. Tegevus 6 Teaduse populariseerimise ja teaduskommunikatsiooni edendamine; 7.1.7. Tegevus 7 Teadlaste avatud dialoog ühiskonnaga. 7.2 Tegevus 1 Teadusteemade tutvustamine meedias. Tegevuse raames tellib elluviija hankekonkursi korras meediatooteid LTT valdkonna teemade kajastamiseks. 1) Luuakse üldauditooriumile suunatud telesaatesarja formaat, kus tutvustatakse teaduslikku mõtteviisi ning tuuakse esile LTT valdkonna tähtsus ühiskonna jätkusuutlikus arengus. Tellitakse 6 hooaega pildiliselt ja sisuliselt huvitavat ja köitvat telesaatesarja. Konkursile esitatud töid hindab erialaekspertidest žürii. 2) Toimub noori kaasava võistlusliku telesaatesarja seitsme hooaja tootmise tellimine. Saatesarja raames toimub lisaks telesaatele saadete sisu selgitava veebisaate tootmine ning saatesarja toetavate tegevuste korraldamine sotsiaalmeedias ja veebikanalites. Tegevuse raames luuakse ja ajakohastatakse artikleid, videoid ja muid materjale, need avaldatakse (sh miks.ee portaalis ja sellega seotud sotsiaalmeedia kanalites) ning neid levitatakse temaatilistel üritustel. Tulemus: tele-eetris on kaks teadusliku ja haridusliku sisuga telesaatesarja, tõusevad Eesti elanike LTT alased teadmised ning teadlikkus tänapäevases teadus- ja arendustegevuses ning teadmismahukas ettevõtluses töötavate inimeste tööst ning selle tulemustest. Sihtrühm: kogu Eesti elanikkond, eriti noored. 7.3 Tegevus 2 LTT valdkonna karjäärivõimaluste tutvustamine. Toetatava tegevuse raames elluviija: 1) tutvustab LTT valdkonna haridus- ja karjäärivõimalusi, sh a) noortele suunatud veebiportaalis miks.ee ning sellega seotud sotsiaalmeedia kanalites, et selle kaudu noori veebimaterjalide juurde suunata; b) noori ümbritsevatele sihtrühmadele, sh lapsevanematele, laia kättesaadavusega ajakirjandus- ning uue meedia väljaannetes; 2) tutvustab erinevates LTTga seotud ametites töötavaid teadlasi ja insenere ning nende tööd noorteüritustel, -messidel ja muudel asjakohastel üritustel; 3) loob LTT valdkonna ameteid tutvustavaid materjale ning korraldab üritusi koolinoortele (näiteks konkursid, töötoad, esinemised koolides); 4) korraldab teavitusüritusi karjäärispetsialistidele. 7 Tegevuse raames kasutatakse sihtgrupipõhist lähenemist ning keskendutakse levinud stereotüüpide (sh sooliste stereotüüpide) lõhkumisele ning naiste ja meeste rollimudelite tutvustamisele tasakaalustatult. Selleks, et noored regulaarse karjäärinõustamise käigus saaks LTT valdkonna võimaluste kohta põhjalikumat infot, tehakse koostööd Sihtasutusega Innove, loodava Haridus- ja Noorteametiga, Eesti Töötukassaga ja Sihtasutusega Kutsekoda (mh programmi OSKA prognooside levitamisel), ning valmistatakse ette karjäärispetsialistidele infomaterjale ning toimuvad kohtumised nende tutvustamiseks. Tegevuse raames ajakohastatakse teavet, mida karjäärispetsialistid LTT valdkonna haridus- ja karjäärivõimaluste tutvustamiseks kasutavad. Peamiseks eesmärgiks on LTT valdkonna kõrgharidust nõudvate ametikohtade karjäärivõimaluste tutvustamine. Tegevustesse kaasatakse teadlasi ja insenere ning ettevõtjaid kui potentsiaalseid tulevasi tööandjaid. Tulemus: Tõusnud on noorte teadlikkus LTT valdkonna teadlaste ja inseneride tänapäevasest tööst ning selle olulisusest ja erinevatest karjäärivõimalustest. Karjäärispetsialistid on teadlikumad LTT valdkonna teadlaste ja inseneride tänapäevasest tööst ning karjäärivõimalustest LTT valdkonnas. Sihtrühm: noored, karjäärispetsialistid, õpetajad, lapsevanemad. 7.4 Tegevus 3 Teadus- ja tehnoloogiapakti tegevuste koordineerimine. Koolide ja ettevõtete vahelise koostöö arendamine. Tegevust viib ellu SA Eesti Teadusagentuur. Teadus- ja tehnoloogiapakti koordineerimise raames: a) tutvustatakse pakti olemasolu ja põhimõtteid avalikkusele ning potentsiaalsetele uutele liitujatele; b) kaasatakse uusi liitujaid; c) pakti eesmärkide saavutamiseks ja paktiga liitunute tegevustele suurema tähelepanu tõmbamiseks tehakse pidevat teavitustööd korraldades ja osaledes üritustel, miks.ee portaali ning sotsiaalmeedia kanalite vahendusel. Liitunute omavahelise koostöö parandamiseks korraldatakse võrgustikukohtumisi; d) osaletakse rahvusvaheliste võrgustike töös ja kogutakse infot teiste riikide teaduse, tehnoloogia ja inseneeria populariseerimise (STEM strateegiate) ning tegevuste kohta. Elluviija korraldab statistiliste andmete kogumist ja analüüsi ning koondab kõigi liitujate tegevuskavad, et toetada uusi liitujaid infoga, milliseid tegevusi on planeerinud teised pakti osapooled ja kuidas koos kõige edukamalt pakti eesmärke saavutada. Kogutakse infot pakti eesmärkide saavutamist takistavate tegurite kohta ning vajadusel esitatakse poliitikakujundajatele ettepanekuid seadusandluse täiendamiseks või muutmiseks. Pakti rakendamise toetamiseks kutsutakse kokku võrgustiku liikmete ja valdkondlike kaasamõtlejate kohtumisi. Koordineerimistegevuste tulemusena saavutatakse suurem sünergia ja parem koostöö erinevate osapoolte vahel. Koolide ja ettevõtete koostöö initsieerimisega soodustatakse ettevõtete haridussüsteemi panustamise kultuuri tekkimist, mh maapiirkonna ettevõtete, kohalike omavalitsuste, koolide ja teadushuvihariduse tegevuste suuremat sidusust. Elluviija tegevus on toetada koostöö algust ning abistada läbirääkimistel ja kokkulepete sõlmimisel. Kirjeldatakse ettevõtete, koolide ja teiste koostööpartnerite võimalikud koostöömudelid, mis aitavad erineva suuruse, tegevusvaldkonna ja 8 asukohaga partneritel leida panustamisvõimalusi. Juhendatakse koole, et rakendatav koostöö muutuks süsteemseks, eesmärgistatuks ning seonduks koolis rakendatavate õppekavadega. Selleks korraldatakse võrgustiku kogemuste vahetamise seminare, mis aitavad koolidel luua erinevaid õppeaineid ja aineõpetajaid kaasav tegevuskava LTT pädevuste arendamiseks. Pakti koordineerimiseks ning koolide ja ettevõtete koostöö toetamiseks kasutatakse veebipõhiseid vahendeid, mille kaudu toimub partnerite infovahetus ja kuhu koondatakse liitunute tegevuskavad, kirjeldatakse ning levitatakse parimaid tegevuspraktikaid. Elluviija teostab koostöös partneritega tegevusi laiema avalikkuse ja otsese sihtrühma teadlikkuse tõstmiseks, koostab infomaterjale ning korraldab nende tutvustamise ja levitamise, koordineerib valdkondlikke tegevusi tutvustavate populariseerivate artiklite kirjutamist ning artiklite avaldamist. Töötatakse välja ja rakendatakse heade praktikate tunnustamise süsteem. Ettevõtete kaasamisel lähtutakse olemasolevatest eetika-teemalistest materjalidest (näiteks InGenious’e projekti eetikakoodeks8, SA Innove ning TÜ eetikakeskuse poolt koostatud materjalid9) ning informeeritakse ettevõtteid kooli sobivatest käitumisviisidest, et vältida kommertsreklaami sattumist koolikeskkonda jms. Tulemus: 1) teadus- ja tehnoloogiapakti tegevustesse on kaasatud lai ring riigiasutusi, ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi haridusasutusi jt partnereid; 2) korraldatud on liitunute võrgustikutegevused ja loodud partnerite infovahetuse süsteem; loodud on koolide ja ettevõtete koostööd kirjeldavad ja toetavad materjalid; 3) ettevõtetega koostöös läbiviidud tegevused on muutunud koolitöö oluliseks osaks, üldhariduskoolides õppijatel on tekkinud seosed koolis õpitavate LTT pädevuste ja reaalse tööelu vahel ning nad oskavad selle tulemusena paremini teha põhjendatud karjäärivalikuid; 4) vajadusel on tehtud seadusandlusesse parandusettepanekuid. Sihtrühm: haridusasutuste ja -organisatsioonide töötajad ja koolijuhid, (sh üldhariduskoolide ja gümnaasiumide õpetajad), noorsootöötajad, ettevõtjad, ettevõtjate esindusorganisatsioonid, kohalike omavalitsuste töötajad, üksikisikud. 7.5 Tegevus 4 Teadushuvihariduse, uurimusliku õppe ja LTT kirjaoskuse arendamine. Tegevuse raames pakub elluviija teadus- ja haridusasutuste kaasabil õpetajatele tuge uurimusliku õppe rakendamiseks ja LTT kirjaoskuse arendamist toetavate tegevuste läbiviimiseks. Toetatakse õpilastes tekkinud LTT huvi süvendamise ja ülevalhoidmise võimaluste loomist ja väljaarendamist sügavamaks isiklikuks huviks. Pakutakse metoodilist tuge teadushuvihariduse valdkonna juhendajatele ja õpetajatele, luuakse nende pädevuse tõstmiseks mitmekesised õppe- ja juhendmaterjalid ning korraldatakse teadushariduse konverentse. Elluviija töötab välja ja viib ellu koolitusi uurimusliku õppe rakendamisest ning tehnoloogiaalase kirjaoskuse ja loovuse arendamisest ning korraldab võrgustikutegevusi koolide uurimistööde koordinaatoritele (sh õpetajatele). 8 https://www.miks.ee/sites/default/files/inGenious%20koodeks_koolide%20ja%20ettev%C3%B5tete%20koost%C3 %B6%C3%B6.pdf 9 Lehtsalu, M. ja T. Trampärk, 2013. Tugimaterjal ettevõtete ja koolide koostöö edendamiseks: „Samm töömaailma“. Tallinn, SA Innove. 9 Tegevuse raames luuakse õpetajatele uurimusliku õppe rakendamise lihtsustamiseks kaasaegseid õppematerjale, valmistatakse ette koolitusmaterjalid ning kaasatakse uurimustööde juhendamisse ning õpilaste loovuse ja ettevõtlikkuse toetamise oskuste arendamisse teadlasi, insenere ja ettevõtjaid. Motiveeriva väljundi pakkumiseks uurimistöid tegevatele ning teadushuvihariduses osalevatele lastele ja noortele ning nende õpetajatele ja juhendajatele töötab elluviija välja ja viib ellu iga- aastase õpilaste teadusfestivali, mille eesmärk on pakkuda võimalust kogemuste vahetamiseks ning tõsta noorte enesekindlust oma uurimisprobleemiga tegelemisel. Suurendamaks teadushuviringide osakaalu kasvu õppekavavälises tegevuses töötatakse välja näidisõppekavad, mis toetavad 21. sajandi õpioskusi ja kaasaegset õpikäsitlust. Olemasolevate ja potentsiaalsete ringijuhendajate (tegevõpetajad, teaduse populariseerijad, tudengid, lapsevanemad, kes soovivad huviringe juhendada, ettevõtjad) pädevuste tõstmiseks töötatakse välja teadushuviringi juhendajate koolituse mudel, mis toetab uusi valdkonda tulijaid ja abistab koolituste korraldamist. Lisaks luuakse sihtrühmapõhiseid metoodilisi ja didaktilisi materjale, mis aitavad juhendajatel mitmekesistada teadushuviringide tegevusi toetades õpilaste huvisid, edendades nende oskusi, teadmisi ja hoiakuid. Tegevus viiakse ellu koostöös ülikoolide ja noorsootööd koordineerivate asutustega, et ära hoida dubleerimine ja kaasata parim võimalik kompetents. Tegevuse raames arendatakse ja tugevdatakse olemasolevate ja tekkivate teadushuviringide juhendajate võrgustikku, et pakkuda valdkondlikku tuge eesmärkide elluviimisel ning kutsutakse ellu teadushuvihariduse valdkonnas tegutsejate esindusorganisatsioon. Teadushuvihariduse huviringide osakaalu suurendamise vajaduse teadvustamiseks ning laiema huvi tekkimise soodustamiseks korraldatakse seminare koostöös kohalike omavalitsustega ning teavitusüritusi LTT valdkonna õpetajatele ja ringijuhendajatele. Tegevuse raames kogutakse andmeid olemasolevate ja tekkivate teadushuviringide kohta, analüüsitakse teadushuviringide arenguid pidurdavaid tegureid ning pakutakse lahendusi. Tulemus: LTT kirjaoskuse arendamiseks on loodud mitmekesised materjalid, korraldatud võrgustikutegevusi juhendajatele, on rohkem õpilastele väljundit pakkuvaid tegevusi LTT valdkonnas nii teadushuvihariduses kui ka uurimusliku õppe rakendamises. Sihtrühm: haridusasutuste ja -organisatsioonide töötajad ja koolijuhid (sh alushariduse valdkonna, üldhariduskoolide ja gümnaasiumide ning huvikoolide õpetajad, noorsootöötajad), õpilased ja noored. 7.6 Tegevus 5 Teadusajakirjanduse edendamine. Tegevust viivad ellu MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liit ning SA Eesti Teadusagentuur. Tegevuse raames tõstetakse LTT valdkonnaga tegelevate ajakirjanike, teadusasutuste ja uuringukeskuste meediasuhetega tegelevate spetsialistide, doktorantide ja teadlaste ning riigiametite ja teadusmahukate ettevõtete ja ettevõtlusinkubaatorite kommunikatsioonispetsialistide teaduskommunikatsioonialast kompetentsi. Kompetentsi oluliseks osaks ajakirjanikele on kommunikatsioonialased pädevused, mida kasutavad oma töös teadusajakirjanikud: näiteks andmeanalüüs, infograafika koostamine, uue meedia võimaluste mitmekülgne kasutamine. 10 Tegevuse raames propageeritakse teaduspõhisust ja arendatakse olemasolevat teaduskommunikatsiooniga tegelejate võrgustikku Eestis, kaasates rahvusvahelisi eksperte ja tutvudes rahvusvaheliste parimate praktikatega. Viiakse läbi koolitusi, seminare, töötubasid, korraldatakse sihtrühma osalemist rahvusvahelistel koolitustel ja lühiajalistel kogemuste vahetuse üritustel ning õppereisidel. Korraldatakse võrgustikuüritusi, mille käigus kutsutakse eksperte Eestisse ning samuti minnakse kogemusi omandama kolleegide juurde välismaale. Koolituste sisu väljatöötamiseks viiakse eelnevalt läbi koolitusvajaduste kaardistus ja tutvutakse parima rahvusvahelise praktikaga. Sissejuhatusena korraldatakse ühine ümarlaud kaasates erinevaid sihtrühmi. MTÜ Eesti Meediaettevõtete Liit korraldab konkursipõhiselt toetuse taotlemist enese täiendamiseks välisriikides ja korraldab ka ise õppevisiite sihtrühmade kompetentsi tõstmiseks välisriikides. Partner tagab taotlemisvõimaluste kohta käiva info leviku kõigi huvitatud sihtrühmadeni ja konkursi otsustuskogu moodustamise ning korraldab selle töö. Koolituste materjalid koondatakse ning tehakse veebi vahendusel kättesaadavaks kõigile tegevuste sihtrühmadele ja avalikkusele. Tulemus: paranevad sihtrühmade teaduskommunikatsioonioskused ning suureneb asjatundlike teaduse ja tehnoloogia teemade käsitluste osakaal meedias. Sihtrühm: ajakirjanikud, teadusasutuste meediasuhetega tegelevad spetsialistid, teadlased, teadusmahukate ettevõtete kommunikatsiooniga tegelevad spetsialistid. 7.7 Tegevus 6 Teaduse populariseerimise ja teaduskommunikatsiooni edendamine. Elluviija koostab ja vajadusel uuendab strateegia tegevuskava, kaasates kõiki asjaomaseid huvigruppe. Elluviija aitab kaasa teaduse populariseerijate ja kommunikaatorite (sh teadushuvihariduse valdkonnas tegutsejad, teadusajakirjanikud, ülikoolide, muuseumide ning teaduskeskuste töötajad, teaduse populariseerimisega tegelevad MTÜ-d ja SA-d, õpetajad, teadlased, karjäärispetsialistid, valdkonna ettevõtted) omavahelisele teabe- ja kogemuste vahetusele, mh toetades teadusteemade jõudmist Arvamusfestivali programmi, et tõsta tegijate pädevust, suurendada tegevuste tulemuslikkust ja kasutatavate ressursside tõhusust, vähendada dubleerimist ning soodustada ühiskondliku diskussiooni tekkimist. Toimub parimate praktikate ja meetodite levitamine ning erinevate organisatsioonide koos- ja ühistöö (nt seiresüsteemi ja hindamismeetodite väljatöötamine) iga-aastaste teaduskommunikatsiooni konverentside ja teaduse populariseerijate suvekoolide raames. Samuti toetatakse teaduse populariseerijaid miks.ee portaalis asuva ürituste kalendri ja valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ja algatuste tutvustamise kaudu ning muid meediakanaleid kasutades. Tellitakse uuring, mille eesmärgiks on hinnata teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste tulemusi ja väljundeid ning saada soovitusi LTTd populariseerivate tegevuste kvaliteedi tõstmiseks tulevikus. Uuring viiakse läbi selliselt, et 2013. aastal aastal läbiviidud uuringuraporti tulemused oleksid teostatava uuringu tulemustega omavahel võrreldavad. Elluviija korraldab hanke uuringu teostaja leidmiseks. Täpsemad uuringu eesmärgid kirjeldatakse hanke lähteülesandes ning hanke kriteeriumites. Uuringu tulemusi tutvustatakse elluviija üritustel 11 ning raport tehakse kättesaadavaks veebilehel, uuringu tulemusi kommunikeeritakse valdkonnaga seotud sihtrühmadele. Tulemus: tegevuse tulemusena arenevad teaduse populariseerimise valdkonnas tegutsejate kompetentsid, parimate praktikate jagamise ja koostöö tegemisega paraneb tegevuste kvaliteet ja tulemuslikkus. Sihtrühm: haridusasutuste ja -organisatsioonide töötajad ja koolijuhid (sh üldhariduskoolide ja gümnaasiumide õpetajad, noorsootöötajad); teaduse ja tehnoloogia teemasid kajastavad ajakirjanikud, teadus- ja arendusasutuste teadusinfot vahendavad spetsialistid ja teadlased; ettevõtjad ning koolijuhid. 7.8 Tegevus 7 Teaduse järelkasvu arendamine ja ühiskonna arenguprotsesside (sh erinevate poliitikate) kujundamine tõenduspõhiseks ja läbipaistvaks. Tegevust 7 viivad ellu Eesti Teaduste Akadeemia ning SA Eesti Teadusagentuur. Alategevus 7.1 Noorte teadlaste arendamine Tegevuste eesmärgiks on noori teadlasi inspireerida, toetada, koolitada, võrgustada ja kaasata ka akadeemia tegevustesse, et erinevate põlvkondade seotuse ja sisulise koostöö kaudu reaalselt panustada Eesti teaduse ja ühiskonna jätkusuutlikkusse ning tulevikku. Tegevuse käigus taastatakse Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia (ENTA) tegevus. ENTA roll on hõlmata tegevustesse Eesti noori teadlasi (sh järeldoktoreid, ettevõtluses töötavaid doktorikraadiga noori teadlasi) ja toimida nende võrgustikuna. Lisaks on ENTA olnud mitmete oluliste rahvusvaheliste noori teadlasi ühendavate organisatsioonide ametlik esindaja ja hetkel on Eesti noorte teadlaste side nendega praktiliselt katkenud. Regulaarselt korraldatakse teaduse populariseerimise praktilist kursust, mille jätkuks on kolme minuti pikkuste loengute konkurss. Tegevusega luuakse võimalus ja tingimused noortele teadlastele teaduse populariseerimise praktiliseks õppeks ning oma teadustegevuse tutvustamiseks ‒ avaliku teadus-kommunikatsiooni intensiivseks ja kontsentreeritud kogemuseks kõige laiemas mõttes. Võimalikult laia sihtrühma haaramiseks on kaasatud 6 avalik-õiguslikku ülikooli teadusprorektorite tasemel, Eesti Rahvusringhääling ning veebiportaal ERR Novaator. Konkursi võiduloengud pääsevad ETV eetrisse ning jäävad järelvaadatavaks veebis. Igas kaasatud ülikoolis toimub üks kursus igal aastal 2016–2020; kokku 30 kursust. Kursusel osalejate arv varieerub sõltuvalt kõrgkooli suurusest. Kokku hõlmatakse vähemalt 600 doktoranti ja noorteadlast. Planeeritakse senise noorte teadlaste rahvusvahelistele teadusüritustele lähetamise praktika laiendamist isikupõhistelt foorumitelt laiapõhjalistel teadusfestivalidel osalemise suunas, suurendades nõnda teadlaskarjääri atraktiivsust, võimaldades noortel teadlastel osaleda erinevatel teadusüritustel, luua seal interdistsiplinaarseid kontakte ning treenida seal saadud kogemuste- elamuste vahendamist teaduskommunikatsioonis. Avalike konkursside kaudu lähetatakse noori teadlasi kõrgetasemelistele noorte teadlaste üritustele. Nende kogemusi-elamusi, kokkuvõtteid- artikleid-reisikirju vahendatakse meediakanalites ning Teaduste Akadeemia kanalites (kodulehel, aastaraamatus, Facebooki lehel jne). Konkursside korra kinnitab „TeaMe +“ nõukoda. 12 Koostöös doktorikoolidega korraldatakse rahvusvahelisel tasemel koolitusi kõigile juhendajatele eelkõige nn ülekantavate oskuste (populariseerimisoskus, suhtlus meediaga, innovatsiooni küsimused, rahvusvaheline koostöö jne) arendamise võimekuse tugevdamiseks. Tulemus: Eesti Teaduste Akadeemias on välja ehitatud koostööstruktuur ja kommunikatsiooniplatvorm noorte teadlastega, millelt edasi liikuda. Noored teadlased on tihedamalt kaasatud nii Eesti-sisesesse akadeemilisse koostöösse kui ka rahvusvahelisse noorteadlaste võrgustikku ja teaduskommunikatsiooni. Tõusnud on noorte teadlaste teaduskommunikatsiooni võimekus. Sihtrühm: noored teadlased, sh järeldoktorid ja ettevõtluses töötavad doktorikraadiga noored teadlased, kraadiõppurid, teadlaskond. Alategevus 7.2 Teadlaste avatud dialoog ühiskonnaga Tegevuse eesmärk on rakendada Eesti Teaduste Akadeemia pädevusi Eesti konkurentsivõime tõstmiseks ning teaduse, hariduse ja kultuuri edendamiseks kõige laiemas ja sügavamas mõttes. Võimalike monitooringute ja analüüside, tippteadlaste aja ning teadmiste panustamise kõrval on oluline kommunikatsioon nii poliitikakujundajate, ühiskonna arvamusliidrite kui ka laiema avalikkusega, et järjekindla tegevusega aidata kaasa ühiskonnas toimuvate arenguprotsesside (sh erinevate poliitikate) kujundamisele võimalikult tõenduspõhiseks ja läbipaistvaks. Selle eeltingimus on mitmepoolne avatud ja professionaalne kommunikatsioon. Tulemus: luuakse regulaarselt toimivad diskussiooni ja koostööplatvormid (struktureeritud arutelud ja kohtumised) kaasates näiteks ministeeriumite teadusnõunike võrgustik, erineval tasemel poliitikakujundajad, meedia ja teiste huvigruppide esindajad. Sihtrühm: avalikkus, poliitikakujundajad, meediaesindajad, teadlaskond, sh noorteadlased. 8. Tulemus- ja väljundnäitajad 8.1 Tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad: Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Selgi- 2016 2018 2020 2022 tav teave TULEMUSNÄITAJAD (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJAD) Tulemusnäi- LTT (loodus- ja 22% 23% 24% 25% 25% taja täppisteadused, (2012) tegevusele tehnika, TeaMe + tootmine ja ehitus) erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Väljundnäita- Tegevuste 0 16 64 128 192 Allikas ja tegevusele raames hangitud aasta- 1 ja eetris olnud aruan- ded, 13  teadustelesaade- kumu- te arv latiiv- ne. Väljundnäita- Seminaridel 0 20 99 300 400 Allikas ja tegevusele osalenud aasta- 2 karjäärispetsia- aruan- listid ded, kumu- latiiv- ne (kõik osale- jad kokku) Väljundnäita- Ettevõtete ja 0 21 23 27 27 Igal ja tegevusele haridusasutuste aastal 3 hulk, kes teevad tehtud LTT valdkonnas tegevus koostööd ühise kavade tegevuskava arv alusel Väljundnäita- Loodud 0 0 15 15 15 Allikas ja tegevusele teadushuviringi- aasta- 4 de õppekavade aruan- arv ded, kumu- latiivne Väljundnäita- Teaduskommu- 0 95 295 565 720 Allikas ja tegevusele nikatsiooni aasta- 5 koolitust (vt aruan- punkt 7.6) ded, saanud kumu- ajakirjanikud, latiivne kommunikatsi- (loen- oonispetsialistid, dame teadlased osale- nud isikuid) Väljundnäita- Korraldatud 0 2 4 6 8 Allikas ja tegevusele teaduse aastaar 6 kommunikatsi- uan- ooni ded, konverentside kumula arv tiivne 14  Väljundnäita- Korraldatud 0 270 540 1300 1940 Allikas ja tegevusele üritustel aasta- 7 osalevate noorte aruan- teadlaste arv ded, kumu- latiivne (loen- dame osale- nud isikuid) Tegevuste SPETSIIFILISED TULEMUSNÄITAJAD Tulemusnäi- Teadustelesaa- 0 120 000 125 000 130 000 135 000 ERR taja dete keskmine tele- tegevusele 1 vaadatavus meetri- ka andme- te alusel aasta- aruan- des; kumu- latiiv- selt 2 saate- sarja keskmi- se vaatajas kon- na summa (näiteks 70 000 +100 0 00=170 000 9. Nõukoda 9.1. Nõukoda on elluviijat nõustav ühiskondlik ühendus, mille ülesanne on anda elluviijale suuniseid tegevuse eesmärgistamiseks, toetatavate tegevuste elluviimiseks või nende elluviimise vahendite või korralduse muutmiseks ning analüüsida tegevuse edukust. Nõukoja moodustab elluviija. Nõukoja koosseisu kuuluvad partnerite, Haridus- ja Teadusministeeriumi, ettevõtjate ja teadushuvihariduse, meediavaldkonna ning karjäärinõustamise erialaekspertide esindajad. 15 9.2. Nõukoja koosseisu ja töökorra kinnitab elluviija kooskõlastatult rakendusasutusega. 9.3. Nõukoda võib oma töösse elluviija nõusolekul kaasata eksperte. Ekspertide töö tasustatakse tegevuse halduskuludest. 10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Tegevuste mõju läbivatele teemadele on valdavalt neutraalne või soodustav. Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Toetav mõju. Toetatavad tegevused tugevdavad piirkondade sisest koolide, kohalike kogukondade ja ettevõtlusorganisatsioonide koostööd piirkonna ettevõtluse ja tööhõive arendamisel. Infoühiskonna Toetatavad tegevused soodustavad noorte siirdumist IT valdkonda. edendamine Keskkonna- ja Toetavad tegevused tõstavad noorte pädevust loodusteaduste ja kliimapoliitika tehnoloogia valdkonnas, sh nende teadlikkust ja oskusi keskkonna ja säästlike keskkonnatehnoloogiate suhtes. Võrdsete võimaluste Toetav mõju. Toetatavad tegevused on suunatud kõikidele tagamine üldharidussüsteemis õppijatele. Tegevuste raames ei piirata osalust tulenevalt rassist, rahvuslikust kuuluvusest ega kodakondsusest, tegevused on avatud kõigile, kes vastavad seatud muudele tingimustele. Tegevuste raames soodustatakse sooliste stereotüüpide murdmist. Ühtne riigivalitsemine Toetav mõju. Tegevusi kavandatakse koostöös tööandjate ja õppeasutustega. Toetatavad tegevused suurendavad õppurite ettevõtlikkust ja aktiivseks kodanikuks saamist. 11. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01. juuni 2015 – 31. detsember 2022. Tegevused Elluviimise aeg Tegevus 1. Teadusteemade tutvustamine meedias 1. juuni 2015 – 31. detsember 2022 Tegevus 2. LTT valdkonna karjäärivõimaluste tutvustamine 1. juuni 2015 – 31. detsember 2022 Tegevus 3. Teadus- ja tehnoloogiapakti koordineerimine. 1. juuni 2015 – 31. detsember Koolide ja ettevõtete vahelise koostöö arendamine 2022 Tegevus 4. Teadushuvihariduse, uurimusliku õppe ja LTT 1. juuni 2015 – 31. detsember kirjaoskuse arendamine 2022 Tegevus 5. Teadusajakirjanduse edendamine 1. jaanuar 2016 – 31. detsember 2022 Tegevus 6. Teaduse populariseerimise ja 1. juuni 2015 – 31. detsember teaduskommunikatsiooni edendamine 2022 Tegevus 7. Teadlaste avatud dialoog ühiskonnaga 1. juuni 2015 – 31. detsember 2022 Horisontaalsed tegevused 1. juuni 2015 – 31. detsember 2022 16 12. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaht on 5 126 292 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse kuni 89,41% ehk kuni 4 583 450 eurot. Riiklik kaasfinantseering on kuni 512 470 eurot ehk kuni 10,00%. Omafinantseering moodustab vähemalt 30 372 eurot ehk 0,59% tegevuse eelarvest. Toetatava tegevuse 5 puhul on partneri omafinantseering 9% tegevuse kogumahust. 12. 1 Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes EL toetuse Riiklik kaas- Tegevus summa finantseering Toetus kokku Omafinantseering Kulud kokku Tegevus 1 2 321 521 259 566 2 581 087 0 2 581 087 Tegevus 2 194 531 21 750 216 281 0 216 281 Tegevus 3 306 493 34 269 340 762 0 340 762 Tegevus 4 915 131 102 320 1 017 451 0 1 017 451 Tegevus 5 276 225 30 885 307 109 30 372 337 482 Tegevus 5.1. 180 20 200 0 200 Tegevus 5.2. 276 045 30 864 306 909 30 372 337 282 Tegevus 6 267 208 29 876 297 084 0 297 084 Tegevus 7 188 915 21 122 210 037 0 210 037 Tegevuste juhtimiskulud 113 426 12 682 126 108 0 126 108 Kokku 4 583 450 512 470 5 095 920 30 372 5 126 292 12.2 Kogueelarve sh Tegevuste sh elluviija Tulemus Väljund Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad partnerite eelarve eelarve eelarve 1 Programmi raames eetris olnud 1. Teadusteemade tutvustamine meedias 2 581 087 2 581 087 0 teadustelesaadete arv sh Otsene personalikulu 100 053 100 053 0 TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja Muud kulud (sh kauba/teenuse ost, sh 2 466 026 2 466 026 0 ühikuhinnad) Tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 15 008 15 008 0 alusel) 2 Seminaridel osalenud LTT valdkonna karjäärivõimaluste 2. 216 281 216 281 0 karjäärispetsialistid tutvustamine sh otsene personalikulu 125 361 125 361 0 sotsiaalsete väljakutsete lahendamist sh muud kulud 72 116 72 116 0 tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 18 804 18 804 0 alusel) 3 Koolide ja ettevõtete vahelise Teadus- ja tehnoloogiapakti tegevuste koostöö arendamiseks 3. koordineerimine. Koolide ja ettevõtete 340 762 340 762 0 korraldatud ürituste arv vahelise koostöö arendamine sh otsene personalikulu 145 758 145 758 0 sh muud kulud 173 140 173 140 0 tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 21 864 21 864 0 alusel) 4 Loodud teadushuviringide Teadushuvihariduse, uurimusliku õppe õppekavade arv 4. 1 017 451 1 017 451 0 ja LTT kirjaoskuse arendamine sh otsene personalikulu 364 278 364 278 0 sh muud kulud 598 531 598 531 0 tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 54 642 54 642 0 alusel) Teadusmeedia koolitust Teadusajakirjanduse edendamine 5. 337 482 200 337 282 saanud ajakirjanikud, kokku 5 kommunikatsioonispetsialistid, sh otsene personalikulu 238 382 0 238 382 teadlased sh muud kulud 63 343 200 63 143 18  tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 35 757 0 35 757 alusel) Teadusajakirjanduse edendamine 5.1. 200 200 0 (elluviija kulud) sh otsene personalikulu 0 0 0 sh muud kulud 200 200 0 tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 0 0 0 alusel) Teadusajakirjanduse edendamine 5.2. 337 282 0 337 282 (partnerite kulud) sh otsene personalikulu 238 382 0 238 382 sh muud kulud 63 343 0 63 143 tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 35 757 0 35 757 alusel) 6 Toimunud teaduse 6. Teaduse populariseerimise edendamine 297 084 297 084 0 populariseerimise sh otsene personalikulu 95 099 95 099 0 konverentside arv sh muud kulud 187 720 187 720 0 tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 14 265 14 265 0 alusel) Teaduse järelkasvu arendamine ja Tegevustes aktiivselt osalevate 7 7. ühiskonna arenguprotsesside (sh 210 037 3 062 206 976 noorteadlaste arv erinevate poliitikate) kujundamine sh otsene personalikulu 138 230 0 138 230 sh muud kulud 51 073 350 50 723 tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 20 735 2 712 18 023 alusel) Horisontaalne tegevus Horisontaalsed tegevused 126 108 126 108 0 sh otsene personalikulu 109 659 109 659 0 tegevuse kaudsed kulud (ühtse määra sh 16 449 16 449 0 alusel) KOKKU 5 126 292 4 582 035 544 257 19 13. Kulude abikõlblikkus 13.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas lisas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §- s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 13.2. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud tegevuse abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast tegevuse abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. 13.3. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja punktis 5.1 nimetatud eesmärkide, punktis 8 tulemuste saavutamiseks ja punktis 7 toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 13.3.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele; 13.3.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste elluviimisel tekkivad personalikulud; 13.3.3. tegevuste elluviimiseks vajalikud ürituste korraldamise kulud, sh koolituste, seminaride ja teiste ürituste korraldamise kulud, mh üritusel osalejate transpordi-, toitlustus- ja majutuskulud ning materjalide ettevalmistamisega seotud kulud; 13.3.4. abikõlblike kulude puhul tekkiv erisoodustusena käsitletav kulu ja tasutav maks „Tulumaksuseaduse“ § 48 lõike 4 tähenduses; 13.3.5. toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud infotehnoloogiliste lahenduste kulud (näiteks veebiarendus ning andmebaaside loomine) v.a ühendmääruse § 9 lõikes 5 p 3 kulud; 13.3.6. toetatavate tegevustega seotud riigihangete õigusabikulud, kui riigihanke tulemusel sõlmitakse hankeleping; 13.3.7. nõukoja teenindamisega seotud kulud, sh ruumide rendi, toitlustuse ning materjalide kulud; 13.3.8. töötajate sõidu- ja majutuskulud, ürituste osavõtutasu ja päevaraha. Päevaraha on abikõlblik Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määrusega nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“ ning Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrusega nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ kehtestatud välislähetuse päevaraha määra ulatuses; 13.3.9. toetatavatest tegevustest teavitamise kulu viitega Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“; 13.3.10. muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. 13.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on toetatavate tegevuste raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 13.4.1. liiklusvahendite ostmine, liising ja kasutusrent; 13.4.2. kinnisasja ostmine; 13.4.3. töötajate esinduskulud ja neile tehtavad kingitused, v.a seadusega ettenähtud hüvitised;  13.4.4. organisatsiooni juhtimisega seotud personalikulud; 13.4.5. päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 13. 14.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 või ettemaksetena vastavalt ühendmääruse §-s 18 sätestatule. 14.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 14.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 14.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 14.6. Toetus makstakse välja vastavalt punktis 12 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 14.7. Rakendusüksus menetleb tegelike kulude alusel toetuse maksetaotlust mitte kauem kui 90 kalendripäeva ning ettemaksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva maksetaotluse saamisest arvates. 14.8. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 14.8.1. maksetaotluse aruandes esineb puudusi, toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 14.8.2 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 14.8.3 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et elluviija ei suuda viia ettenähtud ajaks toetatavaid tegevusi ellu või saavutada kavandatud tulemust; 14.8.4 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 14.9 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 15. Elluviija ja partneri kohustused 15.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse §-s 24 ja §-s 26 sätestatud kohustused. 15.2. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 21 15.3. Elluviija ja partner sõlmivad toetuse kasutamiseks partnerlusleppe elluviija poolt kehtestatud vormil. 15.4. Elluviija peab toetust kasutama sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud toetuse andmise tingimuste käskkirjas kirjeldatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks, ning viima toetatavaid tegevusi ellu vastavalt kinnitatud eelarvetele ja tegevuskavadele. 15.5. Elluviija tagab, et partner kasutab toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud toetatavates tegevustes kirjeldatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks. 15.6. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 15.6.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 15.6.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 15.6.3. kooskõlastama enne toetatavate tegevuste kinnitatud aastaeelarvest erinevate kulutuste tegemist rakendusasutusega ja seejärel esitama koos kooskõlastusega rakendusüksusele muudatused kinnitatud aastaeelarves tingimusel, et toetatavate tegevuste kogutoetuse summa ja osakaal ei muutu, kui: 15.6.3.1. kinnitatud eelarve kuluridasid muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% kalendriaasta eelarvest; 15.6.3.2. muudatuste summa ületab ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 15% kogu kinnitatud eelarvest; 15.6.3.3. esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse järelepäringule vastused 10 tööpäeva jooksul vastava päringu saamisest arvates; 15.6.3.4. teavitama rakendusüksust viivitamatult tulu teenimisest toetatavate tegevuste raames abikõlblikkuse perioodil. Abikõlblike kulude määratlemisel võetakse puhastulu arvesse ühissätete määruse artikli 65 lõikes 8 sätestatud korras; 15.6.3.5. tagama toetatavate tegevuste partneritega partnerluslepingute sõlmimise; 15.6.3.6. tagama elluviija ülesannete täitmiseks piisava arvu töötajaid, kellel on asjakohane kvalifikatsioon; 15.6.4. viivitamatult teatama rakendusasutust kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis: 15.6.4.1. asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast; 15.6.4.2. toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise vajalikkusest; 15.6.4.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist; 15.6.5. esitama rakendusüksusele iga aasta 15. jaanuariks järgneva eelarveaasta maksetaotluste esitamise prognoosi, milles toodud andmed (tähtajad, summad) on aluseks maksetaotluste esitamisel. 16. Tegevuste elluviimise seire 16.1. Elluviija esitab rakendusüksusele struktuuritoetuse registris kehtestatud vormil 15. jaanuariks vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 16.1.1. punktis 8 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega näitaja ala- või ületäitmise kohta; 16.1.2. ülevaade tegevuste elluviimisest; 16.1.3. hinnang tegevuste tulemuslikkusele; 22  16.1.4. ülevaade esinenud probleemidest ja ettevõetud abinõudest. 16.2 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 16.3 Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 16.4 Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 16.5. Lisaks punktis 16.1 nimetatud aruandlusele esitab elluviija kord aastas rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus. 16.6. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. 16.7. Lõpparuanne esitatakse sarnaselt vahearuandele. 17. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 17.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 17.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 17.3. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 17.4. Elluviija taotleb rakendusasutuselt punkti 15.6.1 alusel kokku lepitud aasta eelarve ja tegevuskava muutmist vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele enne eelarvest erinevate kulude tegemist ja edastab muudetud eelarve rakendusüksusele. 17.5. Elluviija on kohustatud taotlema toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui: 17.5.1. muutuvad elluviija juriidilised andmed; 17.5.2. soovitakse muuta abikõlblikkuse perioodi; 17.5.3. soovitakse muuta toetatavate tegevuste kirjeldust; 17.5.4. soovitakse muuta eelarvet, juhul, kui eelarve muutus toetatavate tegevuste lõikes ületab kumulatiivselt 15%. 17.6. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise taotluse rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse lubamise või mittelubamise kohta. 17.7. Rakendusüksusel on õigus teha ettepanek toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmiseks, kui aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks, esitades rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat. 23 17.8. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 17.9. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimuste käskkirja 10 tööpäeva jooksul rakendusüksusele, elluviijale ja korraldusasutusele. 18. Finantskorrektsiooni mõju tegevuse eelarvele 18.1 Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt STS §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 18.2 Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis. 18.3 Elluviija mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda katta ning partneri mitteabikõlblikud kulud jäävad partneri katta. 18.4 Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt STS §-des 48 ja 49 ja ühendmääruses sätestatule. 19. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 20. Vaiete lahendamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 24  Kooskõlastamiseks: 3.12.2020 nr 8-2/20/5183 Justiitsministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Arvamuse avaldamiseks: SA Eesti Teadusagentuur Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Haridus- ja teadusministri 25. septembri 2015. a käskkirja nr 357 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse populariseerimine „TeaMe+““ elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab minister Lisad: 1. Ministri_KK_muutmine_eelnõu_01.12.2020.pdf 2. Lisa_1_eelnõu_01.12.2020.pdf 3. Seletuskiri.pdf Sama: Maaeluministeerium Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Pille Pikker 735 0215 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 01.12.2020 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 25. septembri 2015. a käskkirja nr 357 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse populariseerimine „TeaMe+“ elluviimiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 25. septembri 2015. a käskkirja nr 357 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduse populariseerimine „TeaMe+“ elluviimiseks“ lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käskkirja lisa punkte 2, 4-9, 11-12 ja 16 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 29. juulist 2020. a. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab minister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-1493 - Haridus- ja teadusministri 25. septembri 2015. a käskkirja nr 357 "Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse "Teaduse populariseerimine "TeaMe+"" elluviimiseks" muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.12.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e3da79c1-6cf8-410c-a3e2-067e687d2091 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e3da79c1-6cf8-410c-a3e2-067e687d2091?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main