Kiri

Riigikantselei Teie 11.11.2020 nr 2-5/20-02408 [email protected] Meie 02.12.2020 nr 1-12/2105-2 Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (283 SE) Riigikantselei 11.11.2020 resolutsiooniga nr 2-5/20-02408 anti Kultuuriministeeriumile ülesanne vaadata läbi Justiitsministeeriumi seisukoht Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (283 SE) kohta ja esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Kultuuriministeerium nõustub Justiitsministeeriumi 27.11.2020 kirjas nr 8-2/6634 märgituga ja teeb ettepaneku mitte toetada Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (283 SE). Lisaks Justiitsministeeriumi tähelepanekutele väärivad märkimist järgmised asjaolud. - Eelnõu ettevalmistaja hinnangul tuleks Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi rahvusringhääling) tele- ja raadioprogrammide kohustuslikku miinimumarvu tervise- ja majanduskriisi tingimustes vähendada. Ettepanekuga ei saa nõustuda, sest praeguses tervisekriisis on väga oluline, et adekvaatne informatsioon jõuaks operatiivselt võimalikult paljude Eesti inimesteni. Samuti tuleb arvestada, et vabalevis on praegu tasuta kättesaadavad ainult rahvusringhäälingu teleprogrammid. Nende hulga vähendamine piiraks eriti just majandusraskustesse sattunud inimeste võimalusi rahuldada enda demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. - Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et muudatuste aluseks on võetud kuni 31.12.2006 kehtinud ringhäälinguseadus (edaspidi RingHS) ja sageli on muudatusi põhjendatudki sellega, et RingHS-is oli asjaomane regulatsioon olemas. 19.05.1994 vastuvõetud RingHS reguleeris muu hulgas avalik-õiguslike ringhäälingu- organisatsioonide Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio tegevust. 18.01.2007 võttis Riigikogu vastu Eesti Rahvusringhäälingu seaduse (edaspidi ERHS) ning pärast selle jõustumist jäi RingHS reguleerima ringhäälingus informatsiooni edastamist ja ringhäälingu tegevus- põhimõtteid, ringhäälingus informatsiooni edastamiseks mõeldud tehniliste vahendite (saatjate, saatjate võrkude) valdamise ja omamise tingimusi ning ringhäälingu eraõiguslike isikute tegevuse korda ringhäälingulubade alusel. ERHS-i § 2 lõike 2 kohaselt rakendati ERHS-is reguleerimata küsimustes RingHS-i ning teistes õigusaktides rahvusringhäälingu tegevuse kohta sätestatut. 16.01.2011 jõustus meediateenuste seadus (edaspidi MeeTS), mis asendas senise RingHS-i. Kehtiva ERHS-i § 2 lõige 2 näeb ette, et ERHS-is reguleerimata küsimustes rakendatakse MeeTS-is meediateenuse osutaja ning teistes õigusaktides rahvusringhäälingu tegevuse Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  kohta sätestatut. Sama põhimõtet kinnitab MeeTS-i § 2 lõike 4 esimene lause, mille kohaselt kohaldatakse rahvusringhäälingule MeeTS-i niivõrd, kuivõrd ERHS ei sätesta teisiti. Seega on mitmed eelnõu kohaselt lahendamist vajavad küsimused (nt alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine ja vastutava toimetajaga seonduv) praegu MeeTS-is juba reguleeritud ja kohalduvad ka rahvusringhäälingule ning nende dubleerimine ERHS-is pole vajalik. - Mõnel juhul on soovitud regulatsioon ERHS-is juba olemas (lisaks Justiitsministeeriumi märgitud saadete poliitilise tasakaalustatuse nõudele ka näiteks vastulause esitamise õigus). - Eelnõus pakutud lahendustega ei ole võimalik saavutada olukorda, milleni seletuskirja kohaselt soovitakse jõuda. Näitena võib tuua teleülekande ainuõiguse kasutamise piirangut puudutava regulatsiooni. Eelnõu koostaja on kõnealuse muudatuse vajalikkust seletuskirjas põhjendanud sellega, et rahvusringhääling ei kajasta olulise tähtsusega riiklikke küsimusi ja leidnud, et Vabariigi Valitsusel peab olema võimalik rahvusringhäälingu programmi mõjutada. Esiteks tuleb arvestada, et ERHS-i § 3 kohaselt on rahvusringhääling oma saadete, programmide ja muude meediateenuste tootmisel ja edastamisel sõltumatu. Teiseks ei ole ainuõiguse kasutamise piirangu eesmärk kohustada konkreetset ringhäälinguorganisatsiooni (antud juhul rahvusringhäälingut) teatud sündmusi kajastama. Teleülekande ainuõiguse kasutamise piirang on sätestatud MeeTS-i §-s 49. Ainuõiguse kasutamise piirangut puudutav regulatsioon tuleneb audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist ja selle eesmärk on tagada, et ringhäälinguorganisatsioonid ei edasta sündmusi, mida riik käsitleb ühiskonnale väga tähtsatena, ainuõiguslikult ega viisil, millega võetakse oluliselt osalt kõnealuse riigi elanikkonnast võimalus jälgida selliseid sündmusi otseülekande või hilisema edastusena tasuta televisioonis. Ainuõiguseks loetakse seega sellist õigushüve, mille alusel on võimalik ainult ühel meediateenuse osutajal sündmusest ülekanne teha. - Kavandatavad muudatused sisaldavad vastuolusid. Näiteks nähtub eelnõu seletuskirjast ühelt poolt soov tagada tõhus sisekontroll ERHS-is sätestatu, sh saadete poliitilise tasakaalustatuse nõude täitmise üle, ent samas tehakse põhjendamatult ettepanek kaotada rahvusringhäälingust eetikanõunik. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Teadmiseks: Justiitsministeerium Karin Ligi 628 2254 [email protected]