EELNÕU MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn “……”…………… 2015 nr … Riigivara omandamine Riigivaraseaduse § 7 lõike 1 ja § 10 lõike 3 ning Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määrusega nr 323 kinnitatud „ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse“ § 23 punkti 5 alusel ning lähtudes AS Saarte Liinid nõukogu 13. veebruari 2015. a otsusest nr 4.1.2 : omandada Eesti Vabariigile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium i valitsemisele AS Saarte Liinid omandis olevast Lääne maakonnas Ridala vallas Rohuküla külas asuvast kinnistust (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 862832 ) 1799 m 2 , mille koosseisu kuulub katastriüksus aadressiga Rohuküla sadam 1 (katastritunnus 67401:002:0155 , pindala 70115 m 2 , sihtotstarve transpordi maa 65% ja ärimaa 35%) . Kristen Michal
EELNÕU S eletuskiri majandus- ja taristuministri käskkirja „ Riigivara omandamine “ eelnõu juurde Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ette valmistanud majandus- ja taristuministri käskkirja „Riigivara omandamine“ eelnõu. M ajandus- ja taristu ministri käskkirja eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusosakonna peaspetsialist Eda Paju (telefon 639 7610 , e-post
[email protected] ). Vastavalt riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 101 lõike 1 punktile 1 taotleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeeriumi kooskõlastust vara riigile omandamiseks RVS § 10 lõike 1 punktis 2 nimetatud eesmärgil. Omandatavaks varaks on osa kinnistust ( registriosa nr 862832 ), mis asub Lääne maakonnas Ridala vallas Rohuküla külas. Kinnistu osa asub katastriüksusel aadressiga Rohuküla sadam 1 (katastritunnus 67401:002:0155 , pindala 70115 m 2 , sihtotstarve transpordi maa 65% ja ärimaa 35%) . Kinnistu osa asub Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnistu (registriosa nr 1852332 ) kõrval. AS Saarte Liinid võõrandab kinnistust 1799 m 2 riigile 40 000 euro eest. Kinnistu osal paikneb kõvakattega laoplats ( 1334 m² ), mida Veeteede Amet on seni rentinud 2640 euro eest aastas. Kinnistu osal asub kai pikkusega 11 m. Samuti paikneb kinnistu osal 1/3 remondihallist (146 m 2 ), 2/3 remondihallist paikneb Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnistu l nr 1852332 . Seletuskirjale on lisatud 01.02.2015 Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ poolt läbi viidud AS-le Saarte Liinid kuuluva vara turuväärtuse hindamisakt. Kinnistu osa omandamise eesmärgiks on vajadus arendada Veeteede Ameti navigatsioonimärgistuse Rohuküla hooldusbaasi, et tagada kvaliteetne poide hooldus ja remont . Vara omandamisel suurendataks Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnistu (registriosa nr 1852332) koosseisus olevat katastriüksust 1799 m 2 võrra, uueks katastriüksuse pindalaks saaks 6135 m 2 . Seletuskirjale lisatud piiride muutmise skeemil on uus katastriüksuse piir tähistatud sinisega. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud koosnevad riigilõivudest ja notaritasudest. Kulud katab Veeteede Amet . (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Minister
Eksperthinnang: 0274/0215 MT
Hinnatav vara: 1635/70115 suurune mõtteline osa “Rohuküla sadam” kinnistust
301/70115 suurune mõtteline osa “Rohuküla sadam” kinnistust
Vara tüüp: Mõtteline osa lao- ja tootmishoonest koos maaga
Aadress: Rohuküla sadam 1, Rohuküla sadam 6, Rohuküla sadam 7, Rohuküla,
Ridala vald, Lääne maakond
Eksperthinnangu tellija: Saarte Liinid AS
Turuväärtus: vastavalt arvutustele on hinnatava vara turuväärtus väärtuse
kuupäeval s.o. 01.02.2015.a.:
1635/70115 suurune mõtteline osa kinnistust:
34 000 EUR (kolmkümmend neli tuhat eurot)
301/70115 suurune mõtteline osa kinnistust:
15 000 EUR (viisteist tuhat eurot)
Leitud tulemused ei sisalda käibemaksu.
Hindaja: Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ Tellija: Saarte Liinid AS
Rävala pst 6, Tallinn 10143 Esindaja: Peeter Oopkaup
www.uusmaa.ee tel: 50 35 736
[email protected] e-mail:
[email protected]
tel: 627 2600
faks: 627 2601
2
Sisukord
1. Eksperthinnangu koostamise alused ............................................................................................ 3
2. Eksperthinnangu kehtivuse eeldused ........................................................................................... 3
3. Kinnistusregistri andmed ................................................................................................................. 4
4. Asukoht ................................................................................................................................................. 4
5. Objekti kirjeldus .................................................................................................................................. 5
6. Tehnovõrgud ........................................................................................................................................ 9
7. Kvaliteediklass..................................................................................................................................... 9
8. Parim kasutus ...................................................................................................................................... 9
9. Turuanalüüs ......................................................................................................................................... 9
10. Hindamismeetod ja hindamine ................................................................................................... 11
10.1 Hindamismeetod ........................................................................................................................ 11
10.2 Hindamine ................................................................................................................................... 11
11. Hindamistulemus ............................................................................................................................ 15
Eksperthinnangu lisad ......................................................................................................................... 16
Lisa 1: Fotod ........................................................................................................................................ 16
Lisa 2: Kinnistusregistri väljavõte ..................................................................................................... 19
Lisa 3: Kvaliteediklasside määratlemise alused ............................................................................ 20
Lisa 4: Vastavuskinnitus standardi nõuetele .................................................................................. 21
Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ Eksperthinnang 0274/0215
3
1. Eksperthinnangu koostamise alused
Hindamise eesmärk: Eksperthinnang on koostatud vara turuväärtuse* määramiseks tellija
soovil.
*Turuväärtus - on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks
väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt
tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel
toimuvas tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust,
kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma
sunduseta. (EVS 875-3)
Tellimusleping: Tellijaga sõlmitud suuline tellimusleping.
Tellimuses püstitatud 1. Määrata vara turuväärtus eeldusel, et hinnatavaks varaks on
eeldused: 1635/70115 suurune mõtteline osa Rohuküla sadam kinnistust koos
sellel paikneva hooneosaga
2. Määrata vara turuväärtus eeldusel, et hinnatavaks varaks on
301/70115 suurune mõtteline osa Rohuküla sadam kinnistust koos
sellel paikneva hooneosaga
Algandmed esitanud isikud: Tellija esindaja Peeter Oopkaup
Ülevaatuse kuupäev: 01.02.2015.a.
Ülevaatuse kuupäev - kuupäev, millal teostati hinnatava vara ülevaatus.
(EVS 875-1)
Väärtuse kuupäev: 01.02.2015
Väärtuse kuupäev - kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus)
on esitatud. (EVS 875-1)
Hindamisaruande kuupäev: 04.02.2015
Hindamisaruande kuupäev - kuupäev, millal hindamisaruanne on
allkirjastatud. (EVS 875-1)
Vara ülevaatusel viibinud
Meelis Tammre (hindaja), tellija esindaja
isikud:
Ülevaatuse ulatus: Ülevaatus hõlmas vara tervikuna.
Ülevaatuse põhjalikkus: Visuaalne ülevaatus. Hinnatava vara ehitustehnilist ekspertiisi ei
teostatud, erivahendeid ei kasutatud.
Kasutatud allhanked: Käesoleva töö teostamisel allhanget kasutatud ei ole.
Kasutatud allikad: Eesti vara hindamise standardiseeria EVS 875;
Eesti Vabariigi seadusandlus;
Ehitisregistri elektrooniline andmebaas;
Maa-ameti tehinguregister;
Kinnistusregistri väljavõte 02.02.2015;
Üürileping;
Vastuolud andmetes ja Vastuolusid ei tuvastatud.
andmete usaldusväärsus:
2. Eksperthinnangu kehtivuse eeldused
esitatud informatsioon ja dokumentatsioon on tõene;
hinnataval varal ei esinenud selle ülevaatamismomendil varjatud puudusi, mille olemasolu mõistlikult tegutsev
hindaja ei tuvastanud ega pidanudki tuvastama;
vara võõrandamiseks puuduvad takistavad piirangud.
Klauslid
* Käesoleva töö teostamisel on hindajal palutud lähtuda eeldusest, et mingit saastatust ei eksisteeri või et
saastekõrvaldustööde maksumus ei ole väärtuse jaoks oluline. Hindajat ei ole informeeritud mingitest
uurimistulemustest, mis viitaksid saasteainete või ohtlike ainete olemasolule. Hindaja ei ole uurinud
hindamisobjektil ja naaberobjektidel teostatud ning teostatavat tegevust eesmärgiga teha kindlaks, kas nimetatud
kasutused või nende objektide maa võiks olla või olla olnud hinnatava objekti suhtes saastav. Hindaja ei võta
Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ Eksperthinnang 0274/0215
4
endale mingit vastutust ükskõik missuguse saasteaine olemasolu eest ega ka oskuste ja teadmiste eest, mis
on vajalikud nende avastamiseks. Juhul kui hindamisjärgselt ilmneb, et hindamisobjektil või naabruses eksisteerib
saastaineid või -allikaid või et hindamisobjekti on kasutatud viisil, mis võib kaasa tuua saastumise, võib see
vähendada hindamisaruandes esitatud väärtust. (EVS 875-4)
* Hindaja ei ole teostanud ehitiste uuringuid ega inspekteerinud vara neid osasid, mis on kaetud, varjatud või
ligipääsmatud. Hindamise teostamisel lähtusime eeldusest, et need vara osad on heas seisundis. Me ei saa
avaldada mingit arvamust vara nende osade kohta, mida me ei ole inspekteerinud, käesolev aruanne ei kinnita
vara struktuuri ja kattematerjalide laitmatust. (EVS 875-4)
* Käesolevat hindamisaruannet ega mingit selle osa, samuti mitte mingeid viiteid käesolevale aruandele ei tohi
ilma hindaja kirjaliku nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega avalduses, samuti mitte kirjastada.
Juhul, kui käesolevat hindamisaruannet soovitakse avaldada, tuleb avaldamise vormis ja kontekstis hindajaga
eelnevalt kirjalikult kokku leppida. (EVS 875-4)
* Käesolev hindamisaruanne on esitatud konfidentsiaalselt tellijale ainult eespool avaldatud ja selleks ettenähtud
eesmärgil. Hindaja ei saa võtta endale mingit vastutust juhul, kui seda kasutab keegi kolmas isik, või kui seda
tehakse selleks mitte ettenähtud eesmärgil. (EVS 875-4)
3. Kinnistusregistri andmed
Hinnatav vara 1635/70115 suurune mõtteline osa Rohuküla sadam kinnistust
301/70115 suurune mõtteline osa Rohuküla sadam kinnistust
Asukoht Rohuküla sadam 1, Rohuküla sadam 6, Rohuküla sadam 7, Rohuküla,
Ridala vald, Lääne maakond
Registriosa nr 862832
Katastritunnus, sihtotstarve 67401:002:0155 – transpordimaa
67401:002:0682 – tootmismaa
67401:002:1763 – tootmismaa
Omanik AS Saarte Liinid
Avaldused Puuduvad
Registriosa III jaos olevad kanded Puuduvad
väärtuse kuupäeval
Registriosa IV jaos olevad kanded Hüpoteegid AS SEB Pank ja Danske bank A/S kasuks.
väärtuse kuupäevad Nimetatud hüpoteekidega ei ole hindamisel arvestatud.
Muud olulised väärtust mõjutavad Hinnatavat vara koormab osaliselt üürileping.
õiguslikud aspektid
4. Asukoht
Hinnatav vara asub Lääne
maakonnas Ridala vallas
Rohuküla külas. Kaugus
Haapsalu linnast on ca 9 km ja
Tallinnast ca 100 km.
Tegemist on Hiiumaale ja
Vormsile suunduvate praamide
teenindamiseks mõeldud
sadamaga.
Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ Eksperthinnang 0274/0215
5
Paiknemine sadama
territooriumil
Piirkonna hoonestus Piirkond on valdavalt hoonestatud üksikute suhteliselt hajaasustusega
elamutega, vahetus lähiümbruses sadamarajatised ning tootmishooned.
Juurdepääs Juurdepääs kinnistule on hea. Haapsalust viib sadamasse kõvakattega tee.
Müra ja õhusaaste tase Keskmisest madalam, paikneb eemal liiklustihedatest teedest.
Turvalisus Piirkonna arvestuses hea, mitmed sissesõidud on piiratud tõkkepuuga.
Parkimine Sadama territooriumil on piisavalt parkimiskohti.
Infrastruktuur Lähim keskus on Haapsalu linn, kus asuvad haridus-, teenindus- ja
tervishoiuasutused.
Lähim hoone Hinnataval kinnistuosal paiknev tootmishooneosa on ühendatud
naaberkinnistule jääva sama hoone ülejäänud osaga.
5. Objekti kirjeldus
Krundi kirjeldus.
Pindala 70 115 m²
Kinnistu on ebakorrapärase
kujuga, piirnedes merega,
teise sama sadama
koosseisus oleva kinnistuga
ning reformimata riigimaaga.
Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ Eksperthinnang 0274/0215
6
Kitsenduste kaart
Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ Eksperthinnang 0274/0215
7
Kommentaar Maakasutust elektripaigaldise kaitsevööndis reguleerib elektriohutusseadus,
ranna- või kalda alal ning kaitsealal looduskaitseseadus. Eelpool nimetatud
kitsendused mõjutavad kinnistu turuväärtust, kuna nende olemasolu takistab ja
piirab mõnevõrra kinnistu kasutamist mõnel olemasolevast alternatiivsel
kasutusel. Kitsendustest tuleneva mõju suurus on raskesti määratav.
Hinnatav mõtteline osa 1635
m²
(tähistatud juuresoleval kaardil
punasega, tähistatud ala pind
on ligikaudne).
Hinnatav krundiosa on
ebakorrapärase kujuga,
jälgides osaliselt kinnistu sisse
jääva naaberkinnistu piire,
piirnedes osaliselt merega ning
muus osas sama kinnistu
ülejäänud mõttelise osaga.
Hinnatava mõttelise osa
koosseisu kuulub ka osa lao-
ja tootmishoonest.
Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ Eksperthinnang 0274/0215
8
Hinnatav mõtteline osa 301
m²
(tähistatud juuresoleval kaardil
punasega, tähistatud ala pind
on ligikaudne).
Hinnatav krundiosa on
ebakorrapärase kujuga,
piirnedes suuremalt jaolt sama
kinnistu ülejäänud mõttelise
osaga ning osaliselt kinnistu
sisse jääva naaberkinnistu
piiriga. Hinnatava mõttelise
osa koosseisu kuulub ka osa
lao- ja tootmishoonest.
Haljastus, piirded Hoonestuse alt vabaks jääv maa on osaliselt asfalteeritud, osaliselt
freesasfaltiga, osaliselt betoonkattega. Piirded puuduvad.
Detailplaneering, ehitusõigus Hindajale teadaolevalt ei ole hinnataval varal koostamisel uusi
detailplaneeringuid. Viimane detailplaneering sadama-ala laiendamiseks on
kehtestatud aastal 2010. Täiendava ehitusõiguse kohta andmed puuduvad.
Detailplaneeringu andmed vastavalt Maa-ameti kaardiinfole.
Hoonestus Hindamishetkel asub hinnataval mõttelisel osal lao- ja tootmishoone.
Hoone kirjeldus
Hoone pinnaandmete aluseks omaniku esindaja informatsioon ning hindaja poolt teostatud vara
kohapealne visuaalne vaatlus. Ehitisregistris ei ole hoone andmed leitavad.
Ehitisregistri kood -
Kasutuselevõtu aeg Tõenäoliselt 1990-ndad aastad.
Kasutusluba Andmed kasutuslubade kohta puuduvad.
Korruselisus Hoone on põhiosas ühekorruseline, kontori- ja olmeruumide osa asetseb kahel
korrusel.
Hoone netopind Ca 146 m² (tellija esindaja andmetel)
Ehitusalune pind Ca 150 m²
Hoone tüüp Tegemist on lihtsa konstruktsiooniga viilhalli tüüpi hoonega.
Vundament Madalvundament
Kandekonstruktsioonid Metallkonstruktsioon, sandwitch-paneel
Siseseinad Tellis, väikeplokk
Vahelaed Metallkonstruktsioon
Välisviimistlus Profileeritud metall
Katusekattematerjal Katuseplekk
Ruumilahendus Hinnatav osa hoonest koosneb tinglikult kahest osast – lao- ja tootmisruum,
kuhu pääseb hoone otsas olevate suurte uste kaudu ning kontori- ja
olmeplokk, kuhu juurdepääs nii tootmisruumi poolt kui ka väljast hoone küljel
asuvast uksest. Kontori- ja olmeruumide peal teisel korrusel asub laoruum,
pääsuga suurest tootmisruumist.
Aknad 2 x klaasiga värvitud puitraamis
Uksed Puituksed, suured uksed metalluksed.
Põrandad Keraamiline põrandaplaat, betoon, põrandalaud
Seinad Värv, keraamiline seinaplaat
Laed Värv
Sanitaartehnika Sanitaartehnika on töökorras, kuid vananenud
Hoone põhi-konstruktsioonide Hindajapoolset põhjalikku ehitus-tehnilist ekspertiisi teostatud ei ole. Visuaalsel
ehitus– tehniline seisukord ja vaatlusel on hoone ehitus-tehniline seisukord rahuldav, vajumeid,
remondivajadus niiskuskahjustusi või deformatsioone ülevaatuse ajal ei tuvastatud.
Siseviimistlus on rahuldavas seisukorras, vajab kaasajastamist.
Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ Eksperthinnang 0274/0215
9
6.Tehnovõrgud
Andmed põhinevad omaniku esindaja ütlustel, kehtivaid liitumislepinguid hindajale esitatud ei ole.
Veevarustus Tsentraalne
Elektrivarustus 220V/380V
Kanalisatsioon Tsentraalne
Küttesüsteem Elektriküte
Gaasivarustus Puudub
Turvasüsteemid Puuduvad
Ventilatsioonisüsteemid Loomulik ventilatsioon
7. Kvaliteediklass
Kinnisvara parema võrreldavuse ja üldistamise eesmärgil jagatakse need kvaliteediklassidesse*.
*Kvaliteediklass näitab vara konkurentsivõimet olla atraktiivne sarnast tüüpi rentnikele või ostjatele. Kvaliteediklass
on kombinatsioon teguritest (ehitusmaterjalid, viimistlus, tehniliste süsteemide standardid ja efektiivsus, ehitise
mugavused, asukoht, juurdepääs jt), mis iseloomustab kinnisvara tulupotentsiaali ja väärtust ning turu ootust
nende näitajate osas. Tulupotentsiaali hinnatakse järgmiste näitajate alusel: asukoht ja krundi kasutus; ehitise
kvaliteet; kinnisvara juhtimine.(EVS 875-10).
Kvaliteediklasse on kolm: A, B ja C, millest A on kõrgeim ja C madalaim. Hoone osa kvaliteediklass lisatakse
väikese tähega vastavale osale. Kvaliteediklassi hindamisel antakse hinnang eraldi igale tunnusele nimetatud
kolmepallilises süsteemis ja kinnisvara koondhinnang saadakse kolme tunnuse hindamise tulemusena. Hinnatava
vara kvaliteediklass on järgneva tabeli ja lisa 3 alusel:
Tunnus Asukoht ja krundi kasutus Ehitise kvaliteet Kinnisvara juhtimine
Kvaliteediklass B B- B
Koondhinnang kvaliteediklassile BB-B
8.Parim kasutus
*Parim kasutus – vara kõige tõenäolisem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult
lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse. (EVS
875-1)
Arvestades hinnatava vara asukohta, seisukorda ning kinnisvaraturu olukorda väärtuse kuupäeval, näeme
vara parima kasutusena olemasoleva kasutuse jätkamist.
9. Turuanalüüs
Ülevaade majanduslikust taustsüsteemist
Eesti majandus on 2014. aastal kasvanud eelkõige siseturu toel, kuid samal ajal on suurenenud ka Eesti kaupade
ja teenuste turuosa partnerriikide kaubanduses. Eesti majanduse vastupanuvõime riskidele on paranenud tänu
erasektori väiksemale laenukoormusele, probleemsete laenude vähenemisele ja suurenenud säästudele. Lisaks
sellele on poole aasta taguse ajaga võrreldes vähenenud kinnisvara hinna kasvuga seotud riskid ning leevenenud
tööjõukulude ülemäärase kasvuga seotud ohud. Eesti majanduskasvu võivad ohustada Euroopa riikide
majanduskasvu taastumise ebakindlus ja geopoliitilised pinged.
Majanduskasv 2014.a kokkuvõttes oli 1,9% (2013.a kasvas Eesti majandus 1,6%). 2015.a oodatakse SKP kasvu
2,1%, 2016.a jääb prognoositav majanduskasv 3,3% tasemele.
Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ Eksperthinnang 0274/0215
10
Statistikaameti andmetel tarbijahinnaindeks langes 2014. aastal 2013. aasta keskmisega võrreldes 0,1%. 2014.a
IV kvartalis jäi tarbijahinnaindeks eelmise kvartali näitajale 0,7% võrra alla ning aastataguse näitajaga võrreldes
0,5% madalamaks. Inflatsiooniks hinnatakse käesoleval aastal 0,8% ning 2016.a 2,1%.
Ehitushinnaindeks tõusis 2014. aastal võrreldes 2013. aasta keskmisega 0,5%. Ehitushinnaindeks langes 2014.a
IV kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 0,2%, möödunud aasta sama perioodiga võrreldes on ehitushinnaindeks
langenud 0,7%.
2014.a IV kvartalis sõlmiti Statistikaameti andmetel ligikaudu 12 200 kinnisvara ostu-müügitehingut, kinnisvaraturu
kogukäive oli 670 milj. eurot. Võrreldes möödunud aasta sama kvartaliga tehingute arv kasvas 8% ning turu käive
kasvas 17%.
Turusituatsioon
2014. aasta neljandas kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 15 110 tehingut ligikaudu 747 miljoni
euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati neljandas kvartalis kokku 13 830 kinnisvara tehingut 628 miljoni euro
väärtuses. Kokku vahetas neljanda kvartali jooksul omanikku ligi 47 340 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja
37 763 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Viljandi maakonnas - 4 855 hektarit, kõige vähem Hiiu
maakonnas - 704 hektarit. Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2014. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2013. aasta
neljanda kvartaliga 14,5% ning võrreldes eelmise kvartaliga 2,7%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases
võrdluses 9,3%, hoonestatud elamumaa hinnaindeks 18,5% ning hoonestamata maa hinnaindeks 27,4%.
Tootmis- ja laohoonete peamisteks hinda mõjutavateks teguriteks on:
- Logistiline faktor. Oluline on eelkõige hea ligipääsetavus (suurte maanteede lähedus, veokite
manööverdamisruum jne)
- Tehnovõrgud. Peamiselt tootmise ja vähemal määral ladustamise puhul on oluline elektrivõimsus, vesi,
kanalisatsioon – tingimused, mille puudumine vähendaks üürniku äriplaani realiseerimisvõimalusi või
suurendaks selle täitmiseks vajalikke kulutusi.
- Homogeensus – samalaadse äritegevuse domineerimine, kus muu toetav infrastruktuur on välja
arendatud antud tegevusliigi eripärast lähtudes.
Hinnatav hoone on oma olemuselt universaalne, võimaldades seda kasutada nii lao- kui ka tootmishoonena.
Logistiliselt on hoone asukoht soodne, sest kinnistu jääb Haapsalu linnale suhteliselt lähedale ning sadama
territooriumile.
Eesti väikelinnade ja alevite mitteelamispindadest moodustavad enamuse endiste suurettevõtete ja
põllumajandusettevõtete varad, mis on tänapäeval seoses tootmise soikumisega muutunud suures osas
tarbetuteks. Rakendust leiavad sellised hooned tavaliselt vaid kindla äriplaaniga investorite käe läbi. Suuremate
hoonete (komplekside) puhul on tihti tegemist välisinvestoritega. Olenemata konkreetsest piirkonnast on
suurematest linnadest eemale jäävates piirkondades kinnisvara likviidsus tunduvalt madalam kui suuremates
linnades.
Haapsalus ja Ridala vallas tervikuna ei ole tootmispindade müügi- ega üüriturgu välja kujunenud. Äripindade poolt
annavad turul tooni üksikud kaubandus- ja büroopinnad Haapsalu linnas. Kohalik turg on liiga väike, et
arvestatavaid tootmisettevõtteid rajada. Selle tulemusel on kohalik tootmisettevõtete turg stabiilne ja väheaktiivne.
Positiivse koha pealt võib kindlasti märkida kohaliku ja kvaliteetse tööjõu olemasolu.
Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ Eksperthinnang 0274/0215
11
Haapsalu ja lähiümbruse tootmispindade turgu võib üldjoontes võrrelda teiste Eesti väikelinnadega. Kahjuks aga ei
saa isegi kogu Eesti ulatuses rääkida konkreetsest väljakujunenud hinnatasemest. Enamus müügiobjektidest on
endised nõukogudeaegsed ehitised, mis on füüsiliselt või siis funktsionaalselt amortiseerunud. Sarnaste objektide
ja ka heas korras olevate tootmiskomplekside puhul saab määravaks nende multifunktsionaalsus. Samuti on
oluline tootmise muutmise puhul võimalikult väike investeering. Maapiirkondades paiknevad tootmispinnad on
atraktiivsed ennekõike juhul, kui nende maksumus jääb oluliselt alla uue hoone ehitusmaksumusele või suuremate
linnade lähedal paikneva tootmisotstarbelise kinnisvara hinnatasemele ning läheduses on piisavalt tööjõudu.
Tootmis- ja laopindade puhul on olnud valdavaks omakasutus, st põhieesmärgiks on tootmisvahendi, mitte
investeeringuobjekti rajamine. Spekulatiivsed investeeringud selles turusegmendis peaaegu puuduvad.
Keskmine objekti hind on jõudnud 2005. aasta tasemele. Samas on äriobjektide vähese tehinguaktiivsuse taustal
keeruline hinnata turu liikumist. Enamik varasid vahetab omanikku harva ja tingituna pigem tegevuse lõpetamisest
erinevatel põhjustel.
Müüdud objektid on olnud erineva suurusega ja kvaliteediga. Kindlapiirilised hinnatasemed äriobjektide osas ei ole
välja kujunenud, palju sõltub asukohast ning konkreetse hoone parameetritest ja seisukorrast.
Tehingute analüüsi põhjal saab öelda, et tehinguid tootmishoonetega tehakse maakonnas harva ja tehingute arv
ning hinnad on suhteliselt madalad. Põhjuseks on tootmispindade osas valitsev vähene nõudlus. Seetõttu ei saa
rääkida lao- ja tootmispindade aktiivsest müügiturust ning väljakujunenud turuhindadest.
Enamike võrreldavate piirkondade tootmishoonete hinnatase on suurusjärgus 80 – 200 €/m² hoonete üldpinna
arvestuses. Odavamas hinnaklassis on vanemad kaarhallid ning kõrgemalt hinnatud on kaasaja nõuetele
vastavad soojustatud ja küttega viilhallid ning kivihooned. Tihti ei ole tootmis- ja laohoonete ostu-müügi summa
aluseks mitte pinnaühiku maksumus, vaid objekti nn. tükihind.
Väga heas korras ja uute tootmisotstarbeliste objektidega tehingud puuduvad, kuna neid rajatakse peamiselt
omatarbeks ning müüki satuvad väga heas korras ja uued tootmishooned harva ja tekkinud on olukord, kus
objektide reaalsete tehinguhindade tase jääb allapoole võimalikku ehitusmaksumust.
10. Hindamismeetod ja hindamine
10.1 Hindamismeetod
Analoogset mõttelist osa on reeglina turul keeruline võõrandada. Analoogsete varadega võrreldavaid tehinguid
hindajale teadaolevalt viimaste 2 aasta jooksul Eesti sadamate piirkondades teostatud ei ole.
Samas on hinnatav vara osa osaliselt koormatud üürilepinguga, mistõttu saab seda käsitleda kui võimalikku
rahavoo objekti.
Sellest tulenevalt on käesolevas eksperthinnangus vara turuväärtuse leidmiseks kasutatud Eesti vara hindamise
standardiseeriale EVS 875 vastavat diskonteeritud rahavoogude meetodit (Discounted Cash Flow Method).
10.2 Hindamine
Hindamine diskonteeritud rahavoogude alusel toimub kinnisvara kasutusea või hoidmisperioodi jooksul laekuvate
rahavoogude praeguse väärtuse kindlaksmääramises ning see arvutatakse alljärgneva valemi alusel:
CF1 CF2 CFn CFmüük
V = -------- + ---------- + ... + --------- + ----------- =
2 n n
(1 + i) (1 + i) (1 + i) (1 + i)
n CFt CFmüük
= Σ ---------- + ---------
t=1 t n
(1 + i) (1 + i)
kus CF1 ...... CFn - puhas tegevustulu/maksueelne rahavoog aastas ;
CFmüük - rahavoog kinnisvara müügist e. müügitulu;
i - diskontomäär (kogukapitali rentaablus/omakapitali rentaablus).
Diskonteeritud rahavoogude meetodit kasutatakse turuväärtuse, investeeringu väärtuse, kasutusväärtuse,
ettevõtte jm. väärtuste hindamisel.
Potentsiaalne kogutulu PKT
2
Vastavalt hindajale esitatud tähtajatule üürilepingule on 1635 m suurusest mõttelisest osast välja üüritud maa
2
suurusega 1334,4 m . Hooneosa ja sinna juurde kuuluv maa on hindamishetkel omaniku omakasutuses.
Vastavalt esitatud üürilepingule laekub omanikule aastas üüritulu 3240 EUR, millele lisanduvad käibemaks ja
kõrvalkulud.
2
Omaniku omakasutuses olevale lao- ja tootmishoonele arvestame üürimääraks 2 EUR/m , millega peaks olema
võimalik antud pind vajadusel mõistliku aja jooksul välja üürida. Hoone ette jääva väikese maa-ala eest eraldi
Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ Eksperthinnang 0274/0215
12
üüritasu me ei arvesta, kuna see on hoonele ligipääsuks ja teenindamiseks hädalavalik ala, mis
sisaldub hoone üürimääras.
Enamus tänapäeval sõlmitavatest üürilepingutest võimaldavad üürihinna iga-aastast korrektuuri, arvestades kas
Tarbijahinnaindeksi kasvuga või inflatsiooniga. Hinnatavat vara osaliselt koormava üürilepingu puhul on sätestatud
üürihinna tõusu võimalus tulenevalt turusituatsiooni või THI muutuse võrra iga-aastaselt, kuid kuna tegemist on
tähtajatu lepinguga, siis sellest tulenevalt me üürihinna muutusega prognoosiperioodil ei arvesta.
Üüritulu prognoos rahavoo perioodil:
1 2 3
Pinna Üür Üür, EUR Üür Üür, EUR Üür Üür, EUR
Objekt 2 Indeks, % 2 2 2
suurus, m EUR/m perioodi EUR/m perioodi EUR/m perioodi
kuus jooksul kuus jooksul kuus jooksul
Renditud
maa
1
334,4
0,0% 0,20
3 240,0 0,20 3 240,0 0,20 3 240,0
Laohoone
146,0
0,0% 2,00
3 504,0 2,00 3 504,0 2,00 3 504,0
KOKKU 1480,4 6744,0 6744,0 6744,0
4 5 6
Üür Üür, EUR Üür Üür, EUR Üür Üür, EUR Osatähtsus
Objekt 2 2 2
EUR/m perioodi EUR/m perioodi EUR/m perioodi renditulust,%
kuus jooksul kuus jooksul kuus jooksul
Renditud
maa
0,20 3 240,0 0,20 3 240,0 0,20 3 240,0 48,04%
Laohoone
2,00 3 504,0 2,00 3 504,0 2,00 3 504,0 51,96%
KOKKU 6744,0 6744,0 6744,0
Vakantsus
Võimalikust kogutulust arvutatakse maha arvestuslik vakants. Vakantsusmäär arvestab nii võimalike vakantsete
pindade osakaalu hoones (tulenevalt analoogsete pindade turusituatsioonist, üürnike voolavusest jne), kui ka
üürisummade mitteõigeaegsetest laekumistest tingitud krediidikahjumeid. Vakantsusena käsitleme hinnatava vara
tüüpi, suurust, asukohta, seisukorda ning tähtajatut üürilepingut arvestades 10% aastas, võimaliku üürnike
vahetumise ja üüri mittelaekumise puhuks. Kuna laohoone on hindamishetkel omaniku omakasutuses, arvestame
esimesel aastal vakantsusega 20%.
Tegevuskulud
Tänapäeval sõlmitavate üürilepingute puhul kannavad üürnikud ka kõik kommunaalkulud, omaniku kanda jäävad
üldjuhul kindlustuskulu, maamaksukulu, halduskulu ja remondifondi kulu, mis ei ole põhjustatud üürnike
tegevusest ja ei kuulu üürnike kanda. Sarnaste lao- ja tootmishoonete turutasemel omanikukulude suurusjärk jääb
hindajatele teadaolevalt vahemikku 0,10–0,50 EUR/m²/kuus. Kuna tegemist on rahuldavas seisukorras oleva
hoonega, mis vajab osaliselt kaasajastamist, siis on hindamisel arvestatud omanikukuludega 0,40 EUR/m²/kuus.
Tegevuskulusid arvestatakse hoone üüritava pinna tasandil. Kuna rendile antud maaga seoses omanikule
märkimisväärseid kulutusi ei jää, siis on tegevuskulusid arvestatud vaid hoonestuse osas.
Kuna hindamishetkeks on taas hoogustunud hinnatõus ning tarbijahinnaindeksi kasv, arvestame kulude tõusuga
3% aastas.
Arvutuse teeme viie aasta rahavoo analüüsi põhjal.
Tehes arvutusi kinnisvara turuväärtuse hindamiseks NOI s.o. puhta tegevustulu alusel, siis ka seesmine tulumäär
peab olema arvutatud NOI tasemel. Tulemus on kogukapitali seesmine rentaablus e. tulumäär.
Kui vahepealsete turu tippaastate tulumäärad on olnud büroopindade puhul Tallinna südalinnas ja vanalinnas
valdavalt vahemikus 6,5-8% suurusjärgus ning äärelinnas mõned protsendid kõrgemad, siis 2008. aasta
kinnisvaraturgu tabanud languses ning finantseerimisvõimaluste piiratuse ning tingimuste olulise karmistumise
tõttu tõusid vahepealsetel aastatel ka investorite oodatavad tulumäärad. 2011-2014. aastal on turg taas veidi
aktiviseerunud ning toimunud kesklinna ärihoonete müügitehingute puhul on tootluse tase jäänud valdavalt ca 7-
10% piiresse. Väljaspool suuremaid linnasid on tootluste tasemed alati kõrgemad ja investorite tuluootused
kõrgematest riskidest tingituna suuremad.
Viimastel aastatel müüdud objektidest võib välja tuua:
Tehingu aeg Asukoht Tänav Objekti tüüp Üldpind Müügihind m² hind Tootlus %
Töökoda-
03.2014 Paide Pärnuvälja 947 138000 146 12
Olmehoone
07.2014 Rakvere Laada tn Ärihoone 1380,2 513 000 372 10,5
2013 Narva Kangelaste 29 kaubandus 8,7
03.2013 Jõhvi Narva mnt Kaubandus 4370,5 2000000 458 9
Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ Eksperthinnang 0274/0215
13
01.2013 Paide Pikk tn Töökoda 3518,5 270 000 77 11,5-12
Töökoda-
Rakvere Piiri tn 1500 232 000 155 11
09.2012 Olmehoone
2011 Tartu Vitamiini tn Kaubandus 3412 3 400 000 996 8,0
2011 Tartu Ülikooli tn Büroo 3524 2 250 000 638 9,0
2010 Tartu Sõbra tn Kaubandus 17100 7 670 000 449 10,0
2010 Pärnu Mai Kaubandus 11
04.2014 Tartu Riia 26 Kaub/ladu 4355 1 200 000 276 10,0
04.2014 Tartu Viljandi mnt 13 Kaub/Büroo 820,5 418 500 510 10,2
04.2014 Tila k Kuusisoo 1 Tootmine 1732 225 000 130 13,8
03.2014 Lohkva k Agri, M2 Ladu 1401,4 420 320 300 9,6
02.2014 Tartu Anne 53a Lastehoid 436,9 295 000 675 9,5
08.2013 Tartu Ravila 63b Ladu 950 385 000 405 12,7
04.2013 Tartu Kalda tee 32 Kaubandus 2234 1 850 000 828 9,0
Hinnatava vara puhul on tegemist äriliselt keskmisest madalamalt hinnatud asukohas paikneva kinnistuga,
tehingute aktiivsus analoogsete varadega on väga madal. Samuti on tegemist osaliselt äärmiselt keerulise varaga,
mille vabalt turul realiseerimine osutuks komplitseerituks. Samas on ka alternatiivseid müügipakkumisi harva ning
pankade laenumarginaalid viimase aasta jooksul veidi alanenud, seda tulenevalt üldistest maailmamajanduse
stabiliseerumismärkidest ning pankade suurematest rahavarudest. Mida atraktiivsemas asukohas ja riskivabam
objekt on, seda madalam on üldjuhul kapitalisatsioonimäär (Tallinna kesklinna büroohoonetel hetkel ca 7-9%, lao-
tootmishoonetel 8-12%, linnast kaugemal asuvatel tööstusobjektidel üle selle). Mida pikem on prognoosiperiood,
seda suuremad on riskid ja seda kõrgemat diskontomäära kasutatakse. Seoses Euro kasutuselevõtuga on
Eestisse võimalik investeerida ka fondidel, kelle põhikiri keelas investeeringud väljaspool Euro-tsooni, mis
omakorda peaks positiivselt mõjuma siinsele investeerimiskliimale.
Kapitalisatsioonimäära ja diskontomäära leidmisel tuleb analüüsida kapitalituru ja kinnisvaraturu käitumist ning
ootusi, kasumit tootvate sarnaste kinnisvaraobjektide aastast puhastulu ja müügihindu ning investorite üldisi
tulunorme, samuti konkreetse vara majanduslikke, füüsilisi ja muid riske võrreldes teiste analoogsete varadega,
millede alusel on tulumäärad tuletatud ning konkureerivaid investeeringuvõimalusi. Diskontomäär võtab arvesse
investeeringu kindluse, riskifaktori, likviidsuse ja juhtimise kulud.
Diskonteeritud rahavoogude meetodis prognoosiperioodi lõpus leitava turuväärtuse leidmisel kasutatav
kapitalisatsioonimäär erineb pisut Lihtkapitaliseerimise meetodis kasutatavast kapitalisatsioonimäärast.
Diskonteeritud rahavoogude meetodis kasutatav kapitalisatsioonimäär peaks peegeldama endas nii vara
majandusliku eluea vähenemist prognoosiperioodil kui riski prognoosiperioodi lõpuaasta puhta tegevustulu (NOI)
määramisel (mille põhjal siis määratakse vara võimalik müügitulu prognoosiperioodi lõppedes).
Halvenenud majandus- ja turuolukorra tõttu viimastel aastatel tootluse määrad vahepeal tõusid 2-3% võrra, kuid
seoses taaskord soodsamaks läinud intressitasemega ning stabiliseeruma hakanud majandusega on hakanud
tootluse määrad taas langema. Positiivset mõju on avaldanud ka euro tulek.
Hindaja leiab, et antud vara puhul on tegemist piirkonna turu keskmist taset arvestades keskmisest suurema
riskantsusega investeeringuga potentsiaalse investori jaoks võrreldes muude pakutavate objektidega. Kinnisvara
arengutrende analüüsides on tõenäoline, et prognoosiperioodi lõpus on kapitalisatsioonimäär analoogsete
äripindade sektoris tänasega võrreldes sarnasel tasemel. Paljuski võivad investorite ostuotsuseid ja tulumäärasid
mõjutada Euroopa võlakriisist tulenevad mõjud, näiteks Euroopa Keskpanga otsus võimalike intressimäärade
muutmise osas vms.
Eeltoodust tulenevalt oleme kapitalisatsioonimääraks valinud 15%.
Diskontomäära tuletamisel on tuginetud turuandmetele ja varaga seotud riskidele, kusjuures arvesse on võetud
rahavoo perioodi jooksul toimuvat tulude muutust. Sellest tulenevalt kasutame renditulude diskonteerimisel
diskontomäärana 16%.
Vara müügikuluks arvestanud 3% prognoosiperioodi lõpus prognoositavast müügihinnast.
Kõik rahavoo elemendid on esitatud ilma käibemaksuta ning seega ei sisalda ka hindamistulemus
käibemaksu.
Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ Eksperthinnang 0274/0215
14
2
Diskonteerimise tabel mõttelisele osale suurusega 1635 m
SNP m² 146
Hoone tegevuskulud EUR/SNP m² 0,4
Kulude tõusu määr 3,0%
Diskontomäär 16,0%
Kapitalisatsioonimäär 15,0%
Müügikulu 3,0%
Prognoosiperioodi aasta 1 2 3 4 5 6
Potentsiaalne kogutulu; EUR 6 744 6 744 6 744 6 744 6 744 6 744
Vakantsus % 20,0% 10,0% 10,0% 10,0% 10,0% 10,0%
Vakantsus EUR 1 349 674 674 674 674 674
Efektiivne kogutulu, EUR 5 395 6 070 6 070 6 070 6 070 6 070
Muud tulud, EUR 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Efektiivne kogutulu kokku, EUR 5 395 6 070 6 070 6 070 6 070 6 070
Tegevuskulud, EUR/SNP m² kuus 0,40 0,41 0,42 0,44 0,45 0,46
Tegevuskulud, EUR 701 701 701 701 701 701
Puhas tegevustulu (NOI) 4 694 5 369 5 369 5 369 5 369 5 369
Diskontokordaja 0,8621 0,7432 0,6407 0,5523 0,4761
Diskonteeritud tegevuse puhastulu 4 047 3 990 3 440 2 965 2 556
Diskonteeritud tulu kokku 16 998
Lõpetav väärtus perioodi lõpus, EUR 35 792
Müügikulu, EUR 1 074
Lõpetav väärtus peale müügikulu kandmist,
34 718
EUR
Diskonteeritud lõpetav väärtus, EUR 16 530
Vara turuväärtus, EUR 33 527
Vara turuväärtus (ümardatud), EUR 34 000
Arvestades siintoodud tabelis saadud tulemust, saame hinnatava vara turuväärtuseks kasutades Diskonteeritud
rahavoogude meetodit ca 34 000 EUR.
Tellija soovil oleme leidnud väärtuse ka eeldusel, et tegemist oleks vaid hooneosaga koos sinna kuuluva
2
ca 301 m suuruse osaga kinnistust. Laekuva rahavoona arvestame eeltoodud üüritulu prognoosimise
tabelis leitud võimaliku rahavoo laohoone kohta, aastas 3504 EUR.
2
Diskonteerimise tabel mõttelisele osale suurusega 301 m
SNP m² 146
Hoone tegevuskulud EUR/SNP m² 0,4
Kulude tõusu määr 3,0%
Diskontomäär 16,0%
Kapitalisatsioonimäär 15,0%
Müügikulu 3,0%
Prognoosiperioodi aasta 1 2 3 4 5 6
Potentsiaalne kogutulu; EUR 3 504 3 504 3 504 3 504 3 504 3 504
Vakantsus % 20,0% 10,0% 10,0% 10,0% 10,0% 10,0%
Vakantsus EUR 701 350 350 350 350 350
Efektiivne kogutulu, EUR 2 803 3 154 3 154 3 154 3 154 3 154
Muud tulud, EUR 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Efektiivne kogutulu kokku, EUR 2 803 3 154 3 154 3 154 3 154 3 154
Tegevuskulud, EUR/SNP m² kuus 0,40 0,41 0,42 0,44 0,45 0,46
Tegevuskulud, EUR 701 701 701 701 701 701
Puhas tegevustulu (NOI) 2 102 2 453 2 453 2 453 2 453 2 453
Diskontokordaja 0,8621 0,7432 0,6407 0,5523 0,4761
Diskonteeritud tegevuse puhastulu 1 812 1 823 1 571 1 355 1 168
Diskonteeritud tulu kokku 7 729
Lõpetav väärtus perioodi lõpus, EUR 16 352
Müügikulu, EUR 491
Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ Eksperthinnang 0274/0215
15
Lõpetav väärtus peale müügikulu kandmist,
15 861
EUR
Diskonteeritud lõpetav väärtus, EUR 7 552
Vara turuväärtus, EUR 15 281
Vara turuväärtus (ümardatud), EUR 15 000
Arvestades siintoodud tabelis saadud tulemust, saame hinnatava vara turuväärtuseks kasutades Diskonteeritud
rahavoogude meetodit ca 15 000 EUR.
11. Hindamistulemus
Arvestades kinnisvaraturu hetkeseisu, on Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ hinnangul mõtteliste osade kinnistust
registriosa nr 862832 aadressil Rohuküla sadam 1, Rohuküla sadam 6, Rohuküla sadam 7, Rohuküla,
Ridala vald, Lääne maakond turuväärtus väärtuse kuupäeval s.o. 02.02.2015.a:
1635/70115 suurune mõtteline osa kinnistust:
34 000 EUR (kolmkümmend neli tuhat eurot)
301/70115 suurune mõtteline osa kinnistust:
15 000 EUR (viisteist tuhat eurot)
Leitud tulemus ei sisalda käibemaksu.
Arvestades objekti olemust, kasutusotstarvet ja majanduse hetkeseisu, võib likviidsust pidada madalaks.
Hindamistulemus on võrdlusmaterjali vähesusest ja objekti spetsiifilisusest tingituna keskmisest
madalama täpsusega ning reaalne müügihind võib erineda siintoodust +/- 15%. Samas pole välistatud, et
erihuvidest lähtuv ostja võib maksta hinnatava objekti eest kõrgemat hinda kui on leitud turuväärtus.
Koostaja:
Meelis Tammre
Vara hindaja, tase 7
Kutsetunnistus 095318
Maa-ameti litsents 070 MA-mh
Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ
Tel: 51 33381
e-mail:
[email protected]
/allkirjastatud digitaalselt/
Käesolev eksperthinnang on koostatud 15 leheküljel ja 4 lisal:
Lisa 1: Fotod
Lisa 2: Kinnistusregistri väljavõte.
Lisa 3: Kvaliteediklasside määratlemise alused.
Lisa 4: Vastavuskinnitus standardi nõuetele.
Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ Eksperthinnang 0274/0215
16
Eksperthinnangu lisad
Lisa 1: Fotod
Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ Eksperthinnang 0274/0215
17
Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ Eksperthinnang 0274/0215
18
Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ Eksperthinnang 0274/0215
19
Lisa 2: Kinnistusregistri väljavõte
Väljavõtte tegija: Meelis Tammre
Asutus: OÜ KINNISVARABÜROO UUS MAA
Kuupäev: 2.02.2015 15:12:08
Kinnistusosakond Tartu Maakohtu kinnistusosakond
Uus registriosa number 862832
Kinnistu nimi ROHUKÜLA SADAM
Korteri nr
Õigsuse märge Elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust: 10.05.2006
Digitoimik Kinnistustoimiku kõik dokumendid on digitaalsed alates 5.02.2013
I jagu KINNISTU KOOSSEIS
Kande Avamine, koosseisu muudatused, ühendamise ja Kande
Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala
number jagamise kanded kehtivus
Transpordimaa 65%, Ärimaa 35%,
Lääne maakond, Ridala vald, Rohuküla,
Rohuküla sadam 1.
67401:002:0155 Tootmismaa 100%, Lääne maakond, 6,83 ha
1 67401:002:0682 Ridala vald, Rohuküla, Rohuküla sadam 1015 m2 Maakatastri andmed üle võetud 21.10.2014. kehtiv
67401:002:1763 6. 0,08 ha
Tootmismaa 100%, Lääne maakond,
Ridala vald, Rohuküla, Rohuküla sadam
7.
II jagu OMANIK
Kande Kande
Omanik Kande alus
number kehtivus
Aktsiaselts Saarte Liinid, ﴾äriregistri registrikood
1 04.08.1999 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 22.05.2000. Kohtunikuabi M. Susi kehtiv
10216057,asukoht:Rohu tn.5, Kuressaare ﴿
III jagu KOORMATISED JA KITSENDUSED
Kande Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused ﴾v.a. Märked piiratud asjaõiguste kohta, kannete muudatused ja Kande
number hüpoteegid﴿ ja märked; käsutusõiguse kitsendused kustutamised kehtivus
IV jagu HÜPOTEEGID
Kande Hüpoteegi Märked hüpoteekide kohta, kannete muudatused ja Kande
Hüpoteegid
number summa kustutamised kehtivus
17.12.2001 kinnistamisavalduse alusel kustutatud 04.03.2002.
1 kehtiv
Kohtunikuabi H. Sirelbu
Kustutatud 24.11.2008 kinnistamisavalduse, 24.11.2008
2 puudutatud isiku nõusoleku alusel 26.11.2008.Kohtunikuabi Pille kehtiv
Tang
Hüpoteek summas 40 000 000,00 krooni AS SEB Pank
﴾registrikood 10004252﴿ kasuks. Kinnistu igakordne omanik on
kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud 40 000 000,00
3 kehtiv
nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistud: 896333; EEK
1010234; 1046932. 27.11.2008 asjaõiguslepingu alusel sisse
kantud 5.12.2008.Kohtunikuabi Pille Tang
Hüpoteek summas 2 700 000,00 eurot Danske Bank A/S
﴾registrikood 61126228﴿ kasuks. Kinnistu igakordne omanik on
kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud 2 700 000,00
4 kehtiv
nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistud: 896333; EUR
1010234; 1046932; 1649732. 8.01.2013 asjaõiguslepingu alusel
sisse kantud 18.01.2013. Kohtunikuabi Helle Roosvalt
Hüpoteek summas 3 000 000,00 eurot AS SEB Pank ﴾registrikood
10004252﴿ kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud
alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude 3 000 000,00
5 kehtiv
rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistud: 896333; 1010234; EUR
1046932; 1649732. 20.03.2013 asjaõiguslepingu alusel sisse
kantud 26.03.2013. Kohtunikuabi Helle Roosvalt
Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ Eksperthinnang 0274/0215
20
Lisa 3: Kvaliteediklasside määratlemise alused
Kvaliteedihinnang teguritele
Nr
Tegur Hinnang Koondhinnang
I Asukoha kvaliteet
1 Sünergia ja teenuste kättesaadavus
2 Ümbrus
3 Teed ja tänavad, parkimine
4 Mööduv liiklusvoog, nähtavus, juurdepääs, turvalisus
5 Ühistransport
6 Kasutust piiravate kitsenduste mõju
7 Võrguteenused
8 Ehitusõigus
9 Kuju ja suurus
10 Haljastus ja heakord
11 Ehitusgeoloogia ja veerežiim
12 Vaade
13 Keskkonnariskid
II Hoone kvaliteet
1 Arhitektuurne lahend
2 Hoone näitajad
3 Hoone konstruktsioonide seisukord
4 Hoone tehnoseadmete seisukord
5 Hoone välisviimistluse kvaliteet
6 Hoone siseviimistluse kvaliteet ja kohtkindla sisustuse
olemasolu ning kvaliteet
7 Hoone sisekliima
III Kinnisvara juhtimise kvaliteet
1 Dokumentatsioon
2 Kinnisvarajuhi ja/või halduri pädevus
3 Kinnisvara korrashoiu ja kasutamisega seotud teenuste
korraldus
4 Energiatarbimise juhtimine
5 Vara kasutajate homogeensus ja maksejõulisus
Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ Eksperthinnang 0274/0215
21
Lisa 4: Vastavuskinnitus standardi nõuetele
(EVS 875-4)
• Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutsealane pädevus
on piisav hindamistellimuse täitmiseks.
• Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab eesti kinnisvara hindamise standardseeria
EVS 875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele.
• Mitte keegi peale hindamisaruandes nimetatud isikute ei ole hindajat hindamistoimingus abistanud.
• Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi
peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a juhud kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks
hindamise kutsealaga seotud toiminguteks.
• Hindaja on tegutsenud erapooletult sõltumatu hindajana, ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu
suhtes.
• Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega.
• Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja
korrektsed.
• Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult
hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega.
Hindamisaruande kuupäev: 04.02.2015
Koostaja:
Meelis Tammre
Vara hindaja, tase 7
Kutsetunnistus 095318
Maa-ameti litsents 070 MA-mh
Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ
Tel: 51 33381
e-mail:
[email protected]
/allkirjastatud digitaalselt/
Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ Eksperthinnang 0274/0215
-864235 -144145 Hr Kristen Michal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Harju 11 Tallinn 15072 08.12.2015 nr 3-2-13/ 3842 Taotlus riigivara omandamiseks Austatud härra majandus- ja taristuminister Palume omandada Eesti Vabariigile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele AS Saarte Liinid omandis olevast Lääne maakonnas Ridala vallas Rohuküla külas asuvast kinnistust ( registriosa nr 862832) 1799 m 2 . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Arikas peadirektor Lisad: Majandus- ja taristuministri käskkirja eelnõu 1 lehel. Seletuskiri majandus- ja taristuministri käskkirja „Riigivara omandamine” eelnõu juurde 23 lehel. Rando Sirak 620 5553,
[email protected]