KORRIGEERITUD taotlus

Majandus- ja taristuministri 03. oktoobri 2014 määrus nr. 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014-2020” LISA TOETUSE TAOTLUS ÜHTEKUULUVUSFOND 2014-2020 Põhi maantee nr 1 (E20) Tallinn - Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehitus ja Sillamäe linna lõigu ümberehitus . I etapp Prioriteetne suund: Jätkusuutlik transport Eesmärk: Paremad ühendused TEN-T võrgustikus Meede: 10.1 Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine Meetme tegevus: 10.1.1 Maanteede rekonstrueerimine või uuendamine Rakendusskeem: Investeeringute kava Projekti eeldatav algus: 01/ 0 8 / 201 6 Projekti eeldatav lõpp: 01/ 0 1 / 201 8 Projekti eeldatav abikõlblik kogusumma: 7 054 380,6 0 eurot Taotlet av toetuse summa: 5 996 223,51 eurot Taotlust menetlev üksus: Tehnilise Järelevalve Amet ---------------------- sisukord A. AADRESSID JA VIITED B. PROJEKTI SISU C. TEOSTATAVUSUURINGUTE TULEMUSED D. AJAKAVA E. TASUVUSANALÜÜS F. KESKKONNAMÕJU HINDAMI NE G. AVALIKU SEKTORI TOETUSE PÕHJENDUS H. RAHASTAMISKAVA I. VASTAVUS ÜHENDUSE TEGEVUSE PÕHISUUNDADELE JA ÕIGUSELE KOHUSTUSLIKUD LISAD: -TASUVUSANALÜÜS; - KESKKONNAMÕJU HIN DAMISE TULEMUSE LÜHIKIRJELDUS (sh otsus keskkonnanõuete määramise kohta , juhul kui asjakohane ); - toetuse taotleja VÕI PARTNERI ( v.a RIIGIASUTUS) kirjalik kinnitus omafinantseeringu JA MITTEABIKÕLBLIKE KULUDE KATMISE SUUTLIKKUSE kohta ; - vajadusel esindusõigust tõendav dokument VÕI VOLITUS - taotleja kirjalik kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta A. AADRESSID ja VIITED Toetuse saaja Juriidiline n imi: Maanteeamet Seaduslik esindaja: Kaupo Sirk Aadress: Pärnu mnt 463a 10916 Tallinn Kontaktisik: Erkki Mikenberg Kontaktisiku t elefon: 326 0890 Kontaktisiku mobiil : 528 7643 Kontaktisiku E- post: [email protected] Lisainfo vajadusel: N/A Projekti partner (täita juhul kui asjakohane) Juriidiline nimi: N/A Seaduslik esindaja: N/A Aadress: N/A Kontaktisik: N/A Kontaktisiku telefon: N/A Kontaktisiku mobiil: N/A Kontaktisiku E- post: N/A Lisainfo vajadusel: N/A Projektiga seotud raamatupidamise asukoht (aadress, üksus, vastutav(ad ) isik(ud ), kontaktandmed) Pärn u mnt 463a, 10916 Tallinn Maanteeameti Finants- ja haldusosakond Osakonna juhataja Martin Lengi Tel.: 611 9416 e-post: [email protected] B. PROJEKTI SISU Projekti nimi: Põh imaantee 1 (E20) Tallinn - Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehitus ja Sillamäe linna lõigu ümberehitus . I etapp . Projekti üksikasjad Sekkumise valdkond 033 Taastatud või täiustatud TEN-T maanteed Rakenduspiirkonna ulatus Piirkondlik Rakenduspiirkond: maakond Ida-Viru maakond Rakenduspiirkond: linn/vald Sillamäe linn Sihtgrupp (projekti kasusaajad) Tee kasutajad (s.h kohalik elanikkond ja asutused ning transiitliiklus) Vastavus rakenduskavale ja teistele strateegilistele dokumentidele (arengukavad) Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 (tuua ainult üks investeerimisprioriteet ja eesmärk) : Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: Euroopa ühtse mitmeliigilise transpordipiirkonna toetamine, investeerides TEN-T-sse ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Paremad ühendused TEN-T võrgustikus Millistele strateegilistele dokumentidele (nt transpordi arengukava, valdkondlikud arengukavad , piirkondlikud arengukavad jmt) tuginedes on investeering infrastruktuuri vajalik/põhjendatud? Projekt on põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas 19.02.2014 jõustunud Transpordi arengukava 2014-2020 eesmärkidega ja meetmetega, sealhulgas: Alaeesmärk 2. Kvaliteetsed teed ja sujuv liiklus Meede 2.2 Teede seisukorra parandamine, sealhulgas: - Olemasoleva teedevõrgu säilitamine koos tingimuste loomisega ohutuks liiklemiseks; - Liiklusohtlike kohtade ümberehitamine, sh ohutute liiklemistingimuste loomine riigimaanteel jalakäijatele ja ratturitele; - Olemasoleva teedevõrgu rekonstrueerimine. Meede 2.3 Liikluskorralduse parandamine, sealhulgas: - Liikluse korraldamisel (sh taristu planeerimisel) lähtutakse ühtsetest põhimõtetest, et luua liikumiskeskkond, mis on igal pool Eestis ühte moodi tajutav. Alaeesmärk 3. Liikluskahjude vähenemine Meede 3.1 Liiklusohutuse suurendamine, sealhulgas: - Ohutu keskkond – pööratakse enam tähelepanu vähemkaitstud liiklejatele (jalakäijad, jalgratturid, mopeedijuhid, mootorratturid). Kiirusrežiimi reguleeritakse vastavalt liikluskeskkonna ohtlikkuse tasemele ning kujundatakse liikluskeskkond nii, et see toetaks kiirusrežiimi. Ohutu liikluskeskkonna kujundamist arvestatakse uute teede ehitamisel, olemasolevate rekonstrueerimisel ja teede hooldusel. Projekt on kooskõlas ka Riigimaantee teehoiukavaga aastateks 2014-2020, kus põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn-Narva Sillamäe raudtee eritasandiline ristumise ehitus on planeeritud aastatele 2016-2017. Projekti kirjeldus Projekti kirjeldus: Kirjeldada projekti , anda ülevaade projekti vajalikkusest ja põhjendusest ning olemasolevast olukorrast . Põhimaantee 1 (E20) Tallinn - Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse tehnilise projektiga on kavandatud teostada liiklusohutuse parandamise ja sõidumugavuse tõstmise eesmärgil sõidutee katte renoveerimine koos eritasandiliste liiklussõlmede ja eritasandilise raudteeristmiku ning Rumjantsevi tänava piirkonda jalakäijate tunneli rajamisega . Rekonstrueeritav m aanteelõik asub Ida-Viru maakonnas Sillamäe linnas . Maantee kuulub TEN-T võrku ning projektiga käsitletav teelõik on riigi põhimaantee de võrgu oluline osa, mis peab tagama Tallinna ühenduse Ida-Virumaaga ja Narva piiripunkti kaudu Venemaa Peterburi piirkonnaga ning maanteega külgnevate elamupiirko ndade, teenindus- ja tööstusasu tustega, samuti ühendused muu teedevõrguga. Eesmärkide saavutamiseks on planeeritud järgmised tegevused: 1. Uue, I I I klassi laiusparameetritele ja perspektiivsele koormussagedusele vastava teekatte ehitus. 2. Lubatud sõidukiiruse suurendamine uue kattega teel , r ist profiili korrigeerimine ja külgnähtavuse parandamine. 3. Tööstuse tänava foorjuhtimisega ristmiku ümberehitamine ainult parempööretega ristmikuks läbilaske suurendamise ja liiklusohutuse taseme parandamiseks – vasakpöörded tagatakse Tervise tn – riigimaantee 13141 Sillamäe – Vaivara ristmiku piirkonda rajatava eritasandilise ristmiku j a kogujateede kaudu . 4. Tervise tänava ja mnt 13141 Sillamäe-Vaivara ristmiku ümberehitamine eritasandiliseks ristmikuks läbilaske suurendamise ja liiklusohutuse taseme parandamiseks. 5. Km 184,22 asuva Sillamäe sadama raudtee ristmiku ümberehitamine eritasandiliseks ristmikuks läbilaske suurendamise ja liiklusohutuse taseme parandamiseks. 6 . L. Tolstoi tänava ristmiku ümberehitamine eritasandiliseks ristmikuks läbilaske suurendamise ja liiklusohutuse taseme parandamiseks. 7. M. Rumjantsevi tänava ülekäigurajaga ristmiku ümberehitamine samatasandiliseks ristmikuks koos jalakäijate tunneli rajamisega läbilaske suurendamise ja liiklusohutuse taseme parandamiseks. 8 . Uute liiklusmärkide paigaldamine ja teetähistussüsteemi korrastamine. Käesoleva projektiga kavandatakse järgmised liikluskorralduslikud ja liiklusohutuse taset parandavad lahendused: -Olemasoleva üsna vana ja pikiroobastega katte asemele rajatakse 9 m laiune tasane ja normidekohase põikkaldega kate. See suurendab liiklusohutust ja –mugavust ning tagab ühesugused liikumistingimused kogu maanteelõigul ; - Ehitatakse välja kolm eritasandilist ristmikku autoliiklusele ning eritasandiline raudteeristmik maantee läbilaskvuse ja lubatud sõidukiiruse suurendamiseks ning liiklusohutuse parandamiseks; -Korrastatakse samatasandilised ristmikud ja mahasõidud vastaval t Maanteeameti tüüplahendustele; - Ehitatakse välja kogujateede ja kergliiklusteede võrgustik kogu projekti alal ning jalakäijate tunnel M. Rumjantsevi tn piirkonda kohaliku liikluse ja kergliikluse eraldamiseks transiitliiklusest ; -Korrastatakse teekattemärgistus ja teeviitade süsteem. Millised on projekti eeltingimused? (anda ülevaade eeltingimustest, mis aitavad kaasa projekti sisendite, tegevuste, väljundite saavutamisele ja tagavad eesmärkide saavutamise) Projekti I etapiga ette nähtud tegevuste teostamiseks koostati tehniline projekt (põhiprojekti staadium) . Projekt on kooskõlastatud alljärgnevate ametkondade ja institutsioonidega: - Sillamäe Sadam AS, 30.12.2015 - S illamäe Veevärk OÜ, 16.12.2015 - VKG Elektrivõrgud OÜ, 14.12.2015 - Gaasivõrgud AS, 03.12.2015 - Eesti Telekom AS, 04.01.2016 - Sillamäe LV, 18.02.2016 - AS Sillamäe SEJ, 23.11.2015 Projekt on kooskõlastatud teemaa piirinaabritega. Projekti I etapi ga kavandavate tegevuste keskkonnamõju hindamine on jäetud algatamata Maanteeameti 0 8 .0 4 .201 6 otsusega nr 0 007 Projekt on kinnitatud Maanteeameti peadirektori asetäitja ehituse ja arengu alal 21 .0 3 .201 6 k orraldusega nr 0 007 Projektile on tehtud liiklusohutuse audit ja ekspertiis Reaalprojekt OÜ poolt Teelõigu ehitus tööde teostamiseks viiakse läbi riigihange ehitaja leidmiseks. Ehitus ööde teostamisel rakendatakse kvaliteedi tagamise süsteemi ja tagatakse keskkonnanõuete täitmine. Ehitus tööd teostatakse vastavalt nõuetele ja projektile. Ehitustööde läbiviimisel kaasatakse kvaliteedi tagamise, ressursside optimaalse kasutamise ja tähtaegadest kinnipidamise eesmärgil omanikujärelvalve. Ehitustööde omanikujärelevalve leidmiseks kuulutat akse riigihangete registris välja riigihange. Projekti jätkusuutlikkus. Kirjeldada, millistest vahenditest kaetakse objekti edaspidised ülalpidamiskulud, kulude eeldatav suurus aastate lõikes, millal tuleb objekti rekonstrueerida jne. Objekti edaspidise d kulud kaetakse riigieelarvest . Objekti I ehitusetapi hooldus e aastane kulu on eeldatavalt ca 8 0 00 eurot . Tee hooldus koosneb suvisest ja talvisest hooldest , viaduktide hooldest, katendi kontrollist ja vajadusel remondist . Hoolduse tu lem peab vastama MKM määruses „ Tee seisund inõuded“ toodud nõuetele . Juhul, kui ilmneb, et hilisemalt on vajalik teed remontida/rekonstrueerida, siis vastavad kulud kaetakse riigieelarvest . Kui projekt on üks etapp suuremast projektist, siis kirjeldada projekti teisi etappe. Projekt viiakse ellu kahes etapis. Käesolevas taotluses vaadeldakse projekti I etappi, mis hõlmab teelõiku Sillamäe linna piirist kuni Sõtke paisjärveni km 183,0 – 184,7 koos kahe eritasandilise autoliikluse sõlme ning ühe eritasandilise raudteeristmiku rajamisega ja lisaks Rumjantsevi tn jalakäijate tunneli rajamist km 185,1. Projekti II etapis on planeeritud põhimaantee remont Sõtke paisjärvest kuni Sillamäe linna piirini . s .h I. Pavlovi tänava ja riigimaantee 13106 Sillamäe-Viivikonna ristmiku ümberehitamine eritasandiliseks ristmikuks, kogujateede võrgustiku rajamine koos kergliiklusteedega Sillamäe linna piirkonda I. Pavlovi ja Geoloogia tänavate vahelisele alale, Geoloogia tänava ristmiku ümberehitamine. Milliste kriteeriumide alusel on projekt etappideks jagatud? Liiklusohutuse kriteeriumi alusel. I ehitusetapis ehitatakse ümber kõrgendatud ohuga lõigud – riigi põhimaantee ristumine Sillamäe sadama raudteega ning samasse piirkonda jäävad riigimaanteede ristmik ja riigimaantee ristmik sadamasse viiva linnatänavaga . Infrastruktuuriinvesteeringu tehniline kirjeldus Kirjeldada kavandatud infrastruktuuri ja töid, mille puhul kavatsetakse toetust kasutada, esitades nende peamised iseärasused ja komponendid. Põhimaantee 1 (E20) Tallinn - Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse tehnilise projekti I etapiga on kavandatud 1 + 1 sõidurajaga maantee remont, kus sõiduraja laius on 3, 5 m ja võrdtugeva katte laius 9 m. Katendi konstruktsiooniks põhiteel on 3 -kihiline asfaltbetoonkate olemasoleval või rajatud alusel , rampidel ja kogujateedel 2-kihiline asfaltbetoonkate olemasoleval või rajatud alusel . Lõigul paiknev Tööstuse tänava foorjuhtimisega ristmik ehitatakse ümber ainult parempöördeid võimaldavaks ristmikuks . Vasakpöörete võimalus tagatakse eritasandiliste liiklussõlmede ja kogujateede kaudu. Tervise tänava ja mnt 13141 Sillamäe-Vaivara ristmik ehitatakse ümber eritasandiliseks liiklussõlmeks. Raudtee ülesõit ehitatakse ümber eritasandiliseks. L. To l stoi tänava samatasandiline ristmik ehitatakse ümber eritasandiliseks liiklussõlmeks. Rajatakse kogujateede võrgustik ning arvestatakse eriveoste liikumisvõimalustega. Rajatakse kergliiklusteede võrgustik, et kergliiklus eraldada transiitautoliiklusest. Rajatakse M. Rumjantsevi tänava ristmiku piirkonda jalakäijate tunnel. Lõigul paiknevad mahasõidud viiakse vastavusse nõuetega. Uuendatakse liiklusmärgid ning teekattemärgistus. Ette on nähtud side- ja elektrivälisvõrkudele vajalikud kaitsemeetmed. Projektiga saavutatavad väljundid koos asjaomaste mõõtühikutega – väljundid siduda projekti tulemusega. Iga projekti tulemuse saavutamiseks peab olema kirjeldatud vähemalt üks projekti väljund (Nt korda tehtud ristmike arv, km uut teed või raudteed , märgistatud veeteede pikkus km, süvendustööde maht m 3 , soetatud seadmete arv jne) Mõõtühik Kokku 1 + 1 sõidurajaga põhimaantee k m 1 , 7 Renoveeritud ristmik tk 3 Renoveeritud raudteeülesõit tk 1 Rajatud jalakäijate tunnel tk 1 Peamised infrastruktuuri kasutajad (nt sihtpopulatsioon, võimaluse korral arvuliselt) Peamised kasutajad on praegused ja tuleviku transiitliiklejad ja kohalikud liiklejad. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus ( Teeregister: AKÖL 201 4 .a): - Km 181 , 9 - 185 , 7 – 6 720 a/ööp . Sealhulgas on autobusside, veoautode ja autorongide osakaal kogu liiklusest ca 1 3 , 3 %. Käesoleva projekti käigus koostatud liiklusuuringu alusel on teelõigu eeldatav liiklussagedus 20 40 aastal kuni 10 670 autot/ööpäevas. Riigimaantee rekonstrueerimisest saavad kasu tee kasutajad , kuna paranevad tee tingimused (teekatte seisukord ja liiklusohutuse tase) . Maanteelõigu valdajaks ja hoolde korraldajaks on Maanteeameti ida r egioon. Projekti eesmärgid Projekti eesmär gid ja tulemus ed ( projekti tulemus (otsene eesmärk) on situatsioon, mida soovitakse saavutada projekti lõpuks; näitab soovitud muutust projekti keskkonnas (vahetult) projekti elluviimise järgselt . Projektil on üks tulemus, va kui projekt panustab mitmesse meetme tegevusse. Kui projekt panustab mitmesse meetme tegevusse, tuleb iga meetme tegevuse kohta näidata projekti tulemus ) Esitada projekti universaalsed mõõdetavad näitajad, nt vastavus ohutusnõuetele, säästetud aeg, läbilaskevõime suurenemine, rekonstrueeritud või uuendatud maanteede/ raudteede kogupikkus jne. Projekti eesmärgiks on luua ohutum ja sujuvam liiklemine kõikidele põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva Sillamäe teelõiku kasutavatele transpordivahenditele ja jalakäijatele parendades sellega üleriigilisi ja rahvusvahelisi ühendusi TEN-T võrgustikus. Liiklusolude parandamisega kaasneb sujuvam liiklus ja sellest tulenev kütuse tarbimise vähenemine ning efektiivsem mootorite töö, mis omakorda vähendab liiklusest tingitud õhusaaste hulka. Liikluse sujuvamaks muutumisega muutub paremaks ka looduskeskkond ning inimeste elukeskkond tänu saaste, tolmu ja müra vähenemisele . Põhimaantee 1 (E20) Tallinn - Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse I etapiga saavutatavad peamised väljundid o n : Renoveeritud 1 + 1 sõidurajaga põhiteed 1 , 7 km Renoveeritud ristmik 3 tk Renoveeritud raudteeülesõit 1 tk Rajatud jalakäijate tunnel 1 tk Projekti tulemuseks on 1. 7 km renoveeritud 1+1 sõidurajaga põhimaanteed, mis täidab 1, 62 % 2023. aasta lõpuks saavutatavast 1 0 5 kilomeetrisest sihttasemest . Panus rakenduskava eesmärkide täitmisse ja projekti eeldatav mõju ( kirjeldada projekti seoseid rakenduskava otseste ja kaudsete eesmärkidega ) Kirjeldada võimalikke kitsaskohti ja muid probleeme, mis tuleb lahendada. Kirjeldada, kuidas projekt aitab kaasa rakenduskava prioriteetsete suundade eesmärkide saavutamisele (võimaluse korral esitada mõõdetud näitajad) Põhimaantee 1 (E20) Tallinn - Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse I etapiga lahendatakse alljärgnevaid kitsaskohti ja probleeme: Likvideeritakse põhimaantee ja Sillamäe sadama raudtee samatasandiline ristumine. Teekatte seisukord; teekate seisukord ei vasta põhimaanteede nõuetele. Olemasolev asfaltbetoonkate on ebatasane (keskmine IRI-arv on küll normis , kuid roopa sügavus on mitmes lõigus üle kriitilise piiri ), esineb erinevaid teekatte defekte (murenemist, vuugipragusid jne). Osades lõikudes on põikkalded ebapiisavad , mis põhjustab sademevee püsimise kattel. Olemasoleva teekatte vanus on keskmiselt 10 aastat ( osaliselt pinnati viimati 2 aastat tagasi) . Arvestades liikluskoormust, muutub teekatte seisukord re mondi töödega viivitamisel kiiresti oluliselt halvemaks. Parandamaks sõiduolusid , ehitatakse antud teelõigule kriitilistes kohtades uued aluskihid ja täismahus uued asfaltbetoonkatted; Ristmike renoveerimine – vaadeldavas lõigus läbib põhimaantee Sillamäe linna ning transiit - ja kohalik liiklus on omavahel põimunud. Samuti on liiklussagedused arvestatavad, mistõttu hakkab ristmike läbilaskevõime ammenduma. Lõigul on üks foorjuhtimisega ristmik ning raudteeülesõit. See kõik muudab liikluse ebaühtlaseks. Käesoleva projektlahendusega muudetakse transiitliiklus läbi Sillamäe linna sujuvamaks, eraldatakse kergliiklus transiitautoliiklusest ja autoliiklus raudteeliiklusest ning ühtlasi parandatakse ümberehitatavate ristmike läbilaskevõimet. Liiklusohutus; aastatel 200 6 kuni 201 5 on teelõigul km 183,0-184,7 Teeregistri andmetel toimunud 8 liiklusõnnetust, milles on vigastada saanud 6 inimest. Liiklusõnnetuste analüüs näitab, et domineerivad ristmikega seotud liiklusõnnetused (erinevad kokkupõrked ja tagant otsa sõidud ). Antud tüüpi liiklusõnnetused viitavad teekatte kehvale seisukorra le ning puudustele liiklejate informeerimisel, teekasutajad ei taju ümbritsevat liikluskeskkonda piisavalt adekvaatselt ja valivad valed juhtimisvõtted (kiirus ja manöövrid). Kahjuks on Teeregistris linnade liiklusõnnetuste statistika puudulik, seega täpsed andmed puuduvad. Ajakirjanduse andmeil toimus Rumjantsevi tn piirkonnas 2015. a. liiklusõnnetus, kus hukkus jalakäija. Ristmike ümberehitamisega väheneb liiklusõnnetuste arv eeldatavasti 4 0% võrra . U uendatakse vananenud teek attemärgistust ja liiklusmärke. C. TEOSTATAVUSUURINGUTE TULEMUSED Nõudluse analüüs Nõudluse analüüsi kokkuvõte, sealhulgas eeldatav tootlikkuse määr projekti lõpetamisel ja nõudluse kasv. Nõudluse kasv on põhjendatud infrastruktuuri kasutajate prognoositava kasvuga. Peamised infrastruktuuri kasutajad on kohalikud elanikud, kohalik ja läbiv transport, kaubavedu ja ühistransport. Antud teelõik on riigi põhimaanteede võrgu oluline osa, mis peab tagama Tallinna ühenduse nii Ida-Viru piirkonnaga kui ka Narva piiripunkti kaudu Venemaa Peterburi regiooniga ning maanteega külgnevate elamupiirkondadega ning teenindus- ja tööstusasutustega ning ühendused muu teedevõrguga. Projekti tulemuslikkus väljendub peaasjalikult liiklusõnnetuste määra ja raskusastme ning sõiduaja vähenemises ja sellest tulenevates tuludes ning vähemal määral teekasutajakulude vähenemises. Projektiga seonduvad kulu- ja tulukomponendid on identifitseeritud ja eraldi analüüsitud nii baas- kui ka investeeringualternatiivile. Identifitseeritud komponente võib lühidalt kirjeldada kui: • Investeerimis- (ehitus-) kulusid, mis hõlmavad teelõigu rajamise prognoositud kulusid. • Hoolduskulusid, mis hõlmavad teelõigu hooldamiseks ja säilitamiseks vajalike tegevuste kulusid kõigi projekti alternatiivide korral. • Teekasutajakulusid, mis hõlmavad teelõigu kasutajate sõidukitega seotud kulusid ja kasutajate ajakulusid ning liiklusõnnetuste kulusid. Alternatiivide analüüsimisel on arvestatud sõidukikulusid, teekasutajate ajakadusid ning liiklusõnnetuste kulusid ning võrreldud samade alternatiivide investeeringu- ja hooldekuludega. Sõiduki- ja hooldekulusid prognoositakse tee seisukorra muutumise kaudu, ajakadude kulusid nii tee seisukorra kui läbilaskevõime aga ka kiiruspiirangute kaudu. Kõiki neid komponente on hinnatud „tasuvus- ja finantsanalüüsi“ teinud konsultantide poolt, kasutades ühikukulusid ja prognoosides majanduslikke väärtusi aasta kohta terve vaadeldava perioodi vältel. Säästetud aja majandusliku väärtuse prognoosimisel on kasutatud aegväärtusi. Käesoleva analüüsi tarbeks ei ole Eestis ametlikke reisijate ajaväärtusi. Hindamaks säästetud aja väärtust prognoositi käesoleva projekti tarbeks väärtused vastavalt Euroopas kasutatavatele ajaväärtustele, mida on kohandatud vastavalt erinevustele riikide palgatasemete vahel. Baasalternatiivi ja investeeringualternatiivi majandusliku analüüsi tulemused on esitatud tasuvusanalüüsis koos majanduslike järeldustega, kusjuures aluseks on võetud “tasuvus- ja finantsanalüüsi” käigus tuvastatud arvandmed sõidukite kasutuskulude ja reisijate ajaväärtuse muutuste kirjeldamiseks. Majandusliku tulemuse prognoosimisel on tasuvusanalüüsis välja toodud erinevate tulu- ja kulukomponentide nüüdisväärtused, samuti investeeringujärgse efekti nüüdisväärtused. Kaalutud alternatiivid Kirjeldada teostatavusuuringutes kaalutud alternatiivseid võimalusi. T egemist on olemasoleva maantee lõigu nihutamisega väljapool e teemaa piire ja kohaliku liikluse liiklusskeemi muudatusega , mistõttu eelprojekti koostamise käigus analüüsiti mitmeid alternatiivseid trassi ja ristmike lahendusi , mis on välja pakutud varemkoostatud projektides . Projekteerimise käigus kaaluti erinevaid katenditüüpide variante, milledest valiti välja liikluskoormusest tulenevalt ja ehitusmaksumuse poolest sobivamad. Rajatiste projekteerimisel on ette nähtud kõik põhjendatud ehitustööd . Tasuvusarvutuste teostamisel on hinnatud ja võrreldud kahte põhialternatiivi: Baasalternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine olemasoleval trassil . Teostatakse ainult jooksvaid hooldusremonttöid (nt löökaukude remont, pragude täitmine, ohtlike roobaste kõrvaldamine , korduspindamine ). Ohutusprobleemid teelõigul ja ristmikel tõenäoliselt süvenevad, halveneb teekatte seisukord ning ristmike läbilaskevõime . Tõenäoliselt on ka baasvariandi puhul kate mingil ajal vaja renoveerida, arvestades oleva katte seisukorda . Investeeringualternatiiv – nähakse ette põhimaantee nihutamine ja uute liiklussõlmede rajamine . Liikluskorraldus kaasajastatakse (liiklusmärgid, teemärgistus , piirded jms), tagamaks liiklusohutus tasemel, mis oleks võrreldav 2 -rajaliste maanteede analoogilise lahendusega teelõikudel. Tehtud teostatavusuuringute peamiste järelduste kokkuvõte . Käesoleva töö raames ei ole viidud läbi tulemuslikkuse analüüsi, kuna töö eesmärgiks on üldiselt renoveerida olemasolev maanteelõik . Läbi viidi vajalikud lähteuuringud ning koostati ja võrreldi võimalikke trassi variante olemasolevas trassikoridoris ja asukohal. Alternatiividena käsitleti eelkõige erinevaid katendi tüüpe. Projekteeritava teelõigu näol on tegemist põhimaanteedega, millest tulenevalt on eesmärgiks seatud tee ja rajatiste ümberehitus vastavalt põhimaanteedele esitatavatele nõuetele. Teelõigu ümberehitusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Mõningane positiivne mõju seisneb kütusekulu ja heitmete ning müra vähenemises tasasema teekatte tõttu. Väljatöötatud lahendus on tasuvusarvutuste kohaselt tasuv ja projekti eeldatav majanduslik tootlus on 5 , 5 % Esitada täpsed viited, kui teostatavusuuringu rahastamisel kasutati ERDF i, Ühtekuuluvusfondi, ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi (ISPA) vahendeid või muud ühenduse toetust. N/A D. AJAKAVA Projekti eeldatav ajakava Esitada projekti eeldatav ajakava Alustamise kuupäev (A) Lõpetamise kuupäev (B) Teostatavusuuringud: - - Tasuvusanalüüs (sealhulgas finantsanalüüs): 01 .1 2 .201 5 15 . 01 .201 6 Keskkonnamõju hindamine : N/A N/A Projekteerimisuuringud: - Tehniline projekt 01 .0 1 .201 5 15 . 0 1 .201 6 Maa omandamine: 0 1 / 2016 12 / 2016 Ehitusetapp: 0 8 / 20 1 6 0 9 / 201 7 Ekspluatatsiooni algus: 0 9 / 201 7 Projekti eeldatav hangete plaan Lepingu liik, number ja sisu kirjeldus Riigihanke seis Hankemenetluse liik / lepingu tüüp Hanketeate avaldamise kuupäev Vastavaks tunnistatud pakkumuste arv (juhul kui asjakohane) Riigihanke eeldatav maksumus, € Eeldatav hankelepingu sõlmimise kuupäev ja tööde läbiviimise periood avaldamata avaldatud eeldatav avaldamise kuupäev avaldamise kuupäev ja viide Põhimaantee 1 (E20) Tallinn - Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehitus ja Sillamäe linna lõigu ümberehitus I etap p. Hange on läbi viidud ja leping on sõlmitud Avatud hange / FIDIC „Punane raamat“ 14.04.2016 172691 6 pakkumust Eeldatav maksumus 6 441 173 € / Eduka pakkumuse maksumus 5 878 650,50€ 1 .0 8 .2016 22.08 .2016- 07.08. 2017 Projekti ettevalmistatuse aste Kirjeldada projekti ettevalmistatuse astet, pidades silmas tehnilist ja finantsarengut, järgmistes rubriikides: Tehniline (teostatavusuuringud jne): Põhimaantee 1 (E20) Tallinn - Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse tehnilise projekti I etapile on koostatud liiklusuuringute , geoloogia ja topo-geodeetiliste uuringute aruanded , keskkonnamõjude eelhinnang ja projekt ning tas uvus- ja finantsanalüüsi aruanne . Projektlahendus on 201 6 aastaks asjasse puutuvate ametkondade ja isikutega kooskõlasta tud . Projekt on kinnitatud Maanteeameti peadirektori asetäitja Kaupo Sirk poolt 21 .03.2016 käskkirjaga nr 000 7 . Haldusalane (load, keskkonnamõju hindamine, maa ost, pakkumiskutsed jne): Keskkonnamõjude eelhinnangu ning Keskkonnaameti 18.01.2016 kirja 6-3/16/826 ja 0 8 .03.2016 kirja 6-3/16/826-4 põhjal otsustas Maanteeamet 08 . 04 .201 6 otsusega nr 0007 jätta algatamata keskkonnamõju hindami s e. Teade keskkonnamõju algatamata jätmise kohta avaldati Ametlikes Teadaannetes 12 . 04 .201 6 . Maade taotlemine riigi omandisse Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele viiakse lõpule 201 6 aasta detsembris . Rahaline (otsused eraldiste kohta riigieelarvest ja muudest rahastamisallikatest , taotletud või saadud laenud – viited , rahamahud eurodes ): Põhimaantee 1 (E20) Tallinn - Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehitus e ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse I etapp ja rahastamine on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 01.12.2014 korraldusega nr 552 vastu võetud dokumendiga „Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020“. Kui projekti elluviimist on juba alustatud, näidata tööde praegune etapp (ühtlasi loetleda üles sõlmitud lepingud (v.a riigiabi puhul) , omavahenditest teostatud eeldatavad abikõlblikud maksed ning tuua välja summa, mida palutakse hüvitada. Kuni toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemiseni katab toetuse saaja projektiga seotud kulutused omal riisikol ) : Riigihange rekonstrueerimistööde teostamiseks on riigihangete registris välja kuulutamisel, eeldatav aeg 15.04.2016, pakkumuste esitamise tähtajaks on 31.05.2016. Lepinguid rekonstrueerimistööde teostamiseks ei ole sõlmitud ja töödega ei ole alustatud. Eeldatav tööde algus on august 2016. E. TASUVUSANALÜÜS Esitatud projektile on lisatud tasuv us- ja finantsanalüüs p õhimaantee 1 (E20) Tallinn - Narva ja Sillamäe sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse tehnilise projekti I etapile . Tasuvusanalüüs on teostatud HDM-4 tarkvara baasil. Teekatte seisukorraga seotud analüüsi lähteandmed on Teeregistrist (seisuga 01 . 1 2 .201 5 ) Tasuvusanalüüsis on võrreldud olemasolevat olukorda projekteeritud variandiga. Tasuvusanalüüsi teostamise eesmärgiks on võrrelda projekteeritud variante olemasoleva olukorraga ja välja selgitada nende majanduslik mõju ühiskonnale, leidmaks kõige tulusam variant. Tasuvusanalüüsi algaastaks on 201 6 ja analüüsiperioodiks 25 aastat. Rekonstrueerimistööde jääkväärtuseks on arvestatud 10% ning analüüsis kasutatud diskontomäär on 4 , 0 %. Tasuvuskriteeriumina võrreldakse tehtud rekonstrueerimistööde realiseerumise tulemusena ühiskonnale laekuva säästu suurust selle realiseerimiseks tehtavate kulutustega. Seega tuleb tasuvusanalüüsi kriteeriumiteks lugeda järgmiseid tingimused: - ajaldatud nüüdisväärtus, NPV>0; - piirdiskontomäär, EIRR> 4 , 0%. Tasuvusanalüüsi tulemuste põhjal on projekteeritud variandi teostamine majanduslikult tasuv. Sotsiaalmajanduslikku tulu kirjeldav piirdiskontomäär (EIRR) on 5 , 5 % ja tulu/kulu suhe on 1, 20 . Peamine tulu saadakse teekasutajakulude vähenemisest ja ajakulude vähenemisest , millele järgneb liiklusõnnetuste vä henemisest saadav tulu. Finantsanalüüs Järgnevalt esitatakse tasuvusanalüüsi hulka kuuluva finantsanalüüsi peamised elemendid. Metoodika lühikirjeldus ja peamised eeldused Projekti finantsanalüüs näitab tellija (Maanteeamet) diskonteeritud rahavoogusid kulude ja tuludena vaadeldava perioodi vältel. Projekti finantstulud tekivad juhul, kui Tellija otsustab projekti rahastamisel kaaluda otsetolli mudelit. Käesoleva projekti puhul ei ole otsetolli mudel kohaldatav ja seega projektil finantstulude rahavoog puudub. Projekti finantskuludeks on ehitus- ja ekspluatatsiooniaegsed kulud. Kulud on arvestatud käibemaksuta. Finantsanalüüsis kasutatud jääkväärtus vaadeldava perioodi lõpus on arvestuslik ega ole tellijale otseseks tuluks. Arvutustes on kasutatud 4 % rahalist diskontomäära, referentsperioodiks on 25 aastat. Finantsanalüüsi koostamisel on arvestatud alljärgnevates allikates toodud suunistega: - „ Guide to Cost-Benefit Analysis of investment projects “, European Commission , Director General Regional Policy , 2008 Peamised metoodilised eeldused Parameeter Eeldus Arvestusperiood 2 aasta t (investeeringuperiood 2016 -2017 ) + 2 3 aastat (ekspl u atatsiooniperiood 201 8 - 20 40 ). Jääkväärtus 10% rekonstrueerimistööde maksumusest teedel ja 40% rajatistel Majanduslik diskontomäär Reaalne diskonteerimismäär 4 % Kuna analüüs on püsivhindades, siis sisuliselt kasutatakse reaalset diskontomäära. Liiklussageduse muutumine Andmed : „ Sillamäe liiklusuuring “ Aegväärtused Andmed: „Tasuvus- , finants- ja riski analüüs“ Sõidukite kasutuskulud Andmed: „Tasuvus- , finants- ja riski analüüs“ Hinnatase 201 5 . aasta fikseeritud hinnad Praegused väärtused Prognoositud aastaks 201 6 Teelõigu avamise aasta 201 7 .a. lõpp. Teekasutajate eeliste saamise esimene aasta 201 8 Projekti tulud Omatulu puudub, võrdsustatakse 0-ga. Finantsanalüüsi tegemiseks kasutatud peamised elemendid ja parameetrid Peamised elemendid ja parameetrid Diskonteerimata väärtus Diskonteeritud väärtus ( puhasnüüdisväärtus , NPV) 1 Vaatlusperiood (aastates) 25 2 Diskontomäär (%) 4 % 3 Investeeringu kogumaksumus ( eurodes , diskonteerimata) 7 296 542 € 4 Investeeringu kogumaksumus ( eurodes , diskonteeritud) 7 128 160 € 5 Jääkväärtus vaatlusperioodi lõpuks ( eurodes , diskonteerimata) 1 327 778 € 6 Jääkväärtus vaatlusperioodi lõpuks ( eurodes , diskonteeritud) 517 966 € 7 Tulud ( eurodes , diskonteeritud) 0 8 Tegevuskulud ( eurodes , diskonteeritud) 8 17 5 € 9 Puhastulu = tulud – tegevuskulud + jääkväärtus ( eurodes , diskonteeritud) = (7) – (8) + (6) 509 79 1 € 10 Abikõlblikud kulud (artikli 55 lõige 2) = investeerimismaksumus – puhastulu ( eurodes , diskonteeritud) = (4) – (9) 6 618 369 € 11 Rahastamise puudujäägi määr (%) = (10) / (4) 93 % [Tulud ja kulud peavad põhinema rahalistel näitajatel, mis ei sisalda käibemaksu] Finantsanalüüsi peamised tulemused Ühenduse abita (FRR/C) A Ühenduse abiga (FRR/K) B Majanduslik tasuvuslävi (%) - 7 , 16 % FRR/C 0,66 % FRR/K Puhasnüüdisväärtus ( eurodes ) - 6 618 3 69 € FNPV/C - 559 432 € FNPV/K Projekti rakendamise jooksul saadav tulu Kui projektilt eeldatakse tulu kasutajate makstavate tariifide ja tasude näol, esitada tasude üksikasjad (tasu liik ja määr, tasude kehtestamise põhimõtted). Kas tasud katavad tegevuskulud ja projekti kulumi? Projektilt ei eeldata tulu kasutajate makstavate tariifide ja tasude näol. Kas infrastruktuuri eri kasutajad peavad maksma erinevat tasu? Tasusid pole ette nähtud Kas tasud on proportsionaalsed Projekti kasutamisega/tegeliku kasutamisega? Tasusid pole ette nähtud Kasutajate tekitatud reostusega? Tasusid pole ette nähtud Kui tariife ja tasusid ei ole kavandatud, kuidas kaetakse tegevus- ja hoolduskulud? Tegevus- ja hoolduskulud kaetakse Maanteeameti eelarvest Sotsiaalmajanduslik analüüs Kirjeldada lühidalt metoodikat ja sotsiaalmajandusliku analüüsi peamisi tulemusi (kulude ja tulude hindamise peamised järeldused): Kulu-tulu analüüsi eesmärgiks on aidata Tellijal langetada otstarbekat investeerimisotsust. Kulu-tulu analüüsis kaalutakse projekti sotsiaalmajanduslikke kulusid ja tulusid. Alternatiivi kulusid ja tulusid võrreldakse 0-alternatiivi ( do-nothing ) kulude ja tuludega. Projekti kuludeks on investeeringukulud ja ekspluatatsiooniaegsed kulud (rutiinne ja perioodiline hoole). Projekti tuludeks on teekasutajate aja- ja sõidukikulude säästudega kaasnevad tulud ning liiklusõnnetuste vähenemisest saadavad tulud. Arvutustes kasutatud diskontomääraks on 4 %, referentsperioodiks on 25 aastat ja investeeringu jääkväärtuseks 10% referentsperioodi lõpus teedel ja 40% rajatistel . Analüüsist selgub, et sotsiaalmajanduslikud tulud on suuremad kui kulud (koos investeeringukuluga), mis õigustab ehitustööde tegemist. Analüüsi käigus kindlaks tehtud peamiste majanduslike kulude ja tulude üksikasjad koos neile omistatud väärtusega: Tulu Ühiku väärtus (kui on asjakohane) Koguväärtus (eurodes, diskonteeritud) % kogutulust Teekasutajate kulude vähenemine 2 790 000 37 , 2 % Sõiduaja säästust saadav tulu 2 510 000 33 , 5 % Liiklusõnnetuste vähenemisest saadav tulu 2 200 000 29 , 3 % KOKKU 7 500 000 Kulu Ühiku väärtus (kui on asjakohane) Koguväärtus (eurodes, diskonteeritud) % kogu-maksumusest Investeering 6 24 0 000 99 , 6 % Perioodiline- ja rutiinne hoole 24 000 0,4 % KOKKU 6 264 000 Majandusanalüüsi põhinäitajad Põhinäitajad ja -parameetrid Väärtused Sotsiaalne diskontomäär (%) 4 ,0 % Majanduslik tootlus ( Economic rate of return ) (%) 5 , 5 % Majanduslik puhasnüüdisväärtus ( eurodes ) 1 236 000 Kulude-tulude suhe 1 , 20 Projekti mõju tööhõivele Hinnanguline loodavate töökohtade arv (väljendatud täistööajale taandatuna) Otseselt loodavad töökohad: Arv (täistööajale taandatud) (A) Töölepingu keskmine pikkus (kuudes) (B) Projekti elluviimise etapis - - [NB! Loodud või kaotatud kaudseid töökohti infrastruktuuri investeeringus ei arvestata]. Peamised tulud ja kulud, mida ei saa mõõta / mille väärtust ei saa määrata. Koos põhjendusega, miks neid tulusid ja kulusid mõõta ei saa ning anda hinnang, millised neist tuludest ja kuludest on olulised ja millised vähemolulised . Sotsiaalm ajandus likus analüüsis ei ole arvestatud ehitus tööde keskkonnaalastest mõjudest saadavate tulude ja kuludega. Eeldada võib, et teekatte kvaliteedi tõus ning liikluse sujuvamaks muutumine (mürataseme langemine, heitgaaside vähenemine, jne) ning keskmise sõidukiiruse ühtlustumine avaldavad ümbritsevale keskkonnale positiivset mõju. Loetletud mõjudele ei ole keskkonnamõju eelhinnangus antud rahalisi väärtusi, mis võimaldaks nende mõjudega majandusanalüüsis arvestada. Riski- ja tundlikkusanalüüs Metoodika lühikirjeldus ja tulemuste kokkuvõte Riskianalüüs teostatakse 5 etapis: 1. Riski de nimekirja koostamine. Kasutatakse kogemuslikult väljakujunenud riskide nimekirja, mis esinevad t ranspordiprojektide arendamisel . 2. Riski esinemise tõenäosuse hindamine (kõrge, madal, keskmine) ekspertgrupi poolt. 3. Riski mõju hindamine (oluline, keskmine, mitteoluline). 4. Riskimaatriksi koostamine ja kriitiliste riskide määratlemine. 5. Riskianalüüsi teostamine, kasutades Monte Carlo simulatsiooni (1 000 simulatsiooni iga riski kohta). Arvestades statistiliste andmete puudumist, seda punkti käesolevas töös ei ole rakendatud. Tundlikkusanalüüs näitab projekti sisendmuutujate mõju projekti sotsiaalmajanduslikule tasuvusele. Tundlikkusanalüüsi alternatiivide valikul on lähtunud võimalikest arengutest, mis erinevad analüüsitud põhialternatiivist. Kogemuslikult mõjutavad teede infrastruktuuri projekti tulemuslikust enim muutused inves teeringute mahus ja liikluse kasvu prognoosi s , millede prognoosimise eksimistõenäosus on kõige kõrgem ja millede mõju on kõige olulisem . Tundlikkusanalüüs Testitud muutujate suhtes kohaldatud protsendimuutus: 17 - 2 5 % Finants- ja majandusliku tulemuslikkuse indeksite hinnanguline mõju. Testitud muutuja Rahalise tootluse muutus Rahalise puhas nüüdisväärtuse muutus Majandusliku tootluse muutus Majandusliku puhasnüüdisväärtuse muutus Kapitalikulude kasv 20 % - - 4, 0 % -10 000 € Liiklussageduse prognoositust 17 % aeglasem kasv - - 4 , 0 % -3 0 000 € Liiklusõnnetuste vähenemisest saadav tulu 25 % väiksem - - 4 , 9 % 690 000 € Ajakulude vähenemine 2 5 % - - 4 , 8 % 610 000 € Teekasutajakulude vähenemine 25 % - - 4, 7 % 540 000 € Millised muutujad on määratletud kriitiliste muutujatena? Millise kriteeriumi alusel? Tundlikkusanalüüsis on kriitilise muutujana käsitletud investeeringu kallinemist, prognoositust väiksemat liiklussageduse kasvu ja eeldatust väiksemat liiklusõnnetuste vähenemisest saadavat tulu ning väiksemaid aja- ja sõidukikulude sääste . Muutujate valikul on lähtutud eeldusest, et investeeringu kallinemine on praktikas üks tavapärasemaid juhtumeid, lisaks on liiklussageduse ja liiklusõnnetuste prognoosime seotud suure eksimisvõimalusega ning seega on vajalik analüüsida selliste muudatuste mõju projekti tasuvusele. Millised on kriitiliste väärtuste tasemed, mille juures muutuvad analüüsi järeldused oluliselt (näiteks ületatakse tasuvuslävi vmt ) ? Investeeringu suurenemine + 20 % Liiklus kasv prognoositust madalam - 17 % Kriitilistest muutujatest oma vad olulist tähtsust analüüsi tulemustele investeeringu kallinemine ning aeglasem liikluse kasv. Nende näitajate muutus vastavalt 20 % ja 17% muudab projekti tasuvuse piiripealseks. Aja - ja teekasutaja kulude säästu ning liiklusõnnetuste vähenemisest saadava säästu muutuse mõju projekti tasuvusele ei ole nii suur. Tasuvusarvutusi tuleks korrata, kui muutuvad mitu näitajat. Riskianalüüs Kirjeldada projekti finants- ja majandusliku tulemuslikkuse näitajate võimalikku jaotust. Esitada vastavad statistilised andmed ( oodatavad väärtused, standardhälve) Tundlikkuseanalüüsis testisime investeeringualternatiivi tasuvust investeeringukulu kasvu ning aeglasema liikluskasvu korral. Suurima tundlikkusega on projekt investeeringu suurenemise ning aeglasema liikluskasvu suhtes. Riskianalüüsis hindame nende hälbimise tõenäosusi. Eesti puhul on üldiselt ajaloolise statistiline andmestik puudulik, vastav info on võimalik saada teoreetiliselt korduvate analoogsete projektide läbiviimise kogemuse puhul. Antud analüüsi puhul keskendume suurima tundlikkusega sisenditele ja leiame lähtudes Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ja Statistikaameti prognoosidest nende kasvu/kahanemise tõenäosusesse. Ehituskulud moodustavad kogukuludest kaugelt suurima osa, olles ühtlasi investeeringukuludest olulisim osa. Seniste kogemuste põhjal on suurimaks riskiteguriks olnud projektide edasilükkumine hankeprotsessi vaidlustuste tõttu või muudel põhjustel. Eksisteerib oht, et projekti algusega venimise tõttu jõuavad kasvada ehitushinnad (suurim mõju tasuvusele). Kuna ehitustööd on plaanitud aasta te sse 2016 -2017 ja tööde maht ei ole väga suur , on siiski tõenäoline, et projekt lõpeb 201 7 ning ka projekti alguse võimalik venimine (kuni 1 aasta) ei põhjusta olulisi muutusi majanduslikes tuludes. Rahandusministeeriumi 201 5 . aasta suvises majandusprognoosis eeldatakse SKT kasvu lähiaastatel 1,7 - 3,5 % vahel aastas ning on ebareaalne, et investeeringukulud kasvaksid sellest oluliselt kõrgemas tempos, kusjuures kuni 20 %-li s e investeeringukulude kasvu korral (vt. tundlikkusanalüüs) oleks projekt veel tasuv. Samuti võib ehitusmaksumusi suurendada ettenägematute tööde lisandumine, kuid käesoleva projekti eelarves on täiendavalt 5 % ehitusmaksumusest teedel ja tunnelil ning 10% suurtel viaduktidel ette nähtud ettenägematute tööde kulude katteks, millest üldjuhul peaks reserviks piisama. Liiklus sageduste muutust on veelgi keerulisem prognoosida. Antud projekti tasuvusarvutustes on kasutatud samale teelõigule T-Konsult OÜ poolt koostatud liiklusprognoosi, mis tundub üsna konservatiivne . Eelduse aluseks on reaalselt toimunud liiklusloenduse tulemused. Samas sõltub liikluse kasv paljudest välistegutitest ning sellise prognoosiga eksimise risk on üsna suur. Samas eksimise ruumi on tundlikkusanalüüsi alusel 17 % ja see muudab riski mõju keskmiseks. Liiklusõnnetuste vähenemisele peaksid kaasa aitam a ristmik e ümberehitu s , kergliiklejatele parema liiklusruumi kujundamine ning teekatte kvaliteedi tõstm ine ning geomeetria parandamine. Risk, et liiklusõnnetused optimaalsema liiklusskeemi ja parema teekatte seisukorra ja geomeetria korral ei vähene, on madal . Samuti on risk madal asjaolul, et pakutud liiklusskeemi korral ei vähene ajakulud ning teekasutajakulud, kuna liiklus muutub kiiremaks ja sujuvamaks. F. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Kuidas projekt: aitab kaasa keskkonnasäästlikkuse eesmärgi saavutamisele (Euroopa kliimamuutuse poliitika, bioloogilise mitmekesisuse kadumise peatamine vms) järgib ennetava tegevuse põhimõtet ja põhimõtet, et keskkonnakahjustus tuleb heastada eeskätt kahjustatud kohas järgib põhimõtet „saastaja maksab” aitab kaasa mõnele muule keskkonna seisukohalt positiivsele tegevusele Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena jõuti lõppjäreldusele, et kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning eelhinnangu soovitusi, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, inimese tervisele ja varale ning kultuuripärandile. a) Ümberehitatud teelõik ja ristmikud taga vad sujuvamad ning kütust säästvamad sõidutingimused . b) Ehituse ajaks on ettenähtud erinevaid keskkonnakaitse meetmeid. c) Kuna maantee ei ole tasuline, siis “saastaja maksab” põhimõtet otseselt ei järgita. d) Uus siledam kate vähendab sõidukite liikumismüra. Keskkonnaasutustega konsulteerimine Kas on konsulteeritud keskkonnaasutustega, kes on oma teatavate keskkonnaülesannete tõttu tulevikus projektiga tõenäoliselt seotud? Jah X Ei Kui jah, näidata asutuse nimi ja aadress (asutuste nimed ja aadressid) ja selgitada asutus(t)e ülesandeid , näidata konsulteerimise tulemused (lühidalt) : Keskkonnaamet – Narva mnt 7a, 15172, Tallinn Keskkonnaamet teostab riiklikku järelevalvet, annab välja keskkonna ja loodusvarade kasutamise lube ja täidab palju muid keskkonnaga seotud ülesandeid, sh kaitsealuste objektide kaitse korraldamine; oma 18.01.2016 kirjas 6-3/16/826 ja 08.03.2016 kirjas 6-3/16/826-4 on Keskkonnaamet teinud oma märkused keskkonnamõju eelhinnangule mida arvestades on projekteerija täiendanud keskkonnamõju eelhinnangut. Maanteeamet on vastanud Keskkonnaametile 01.04.2016 kirjaga 15-00377/050. Sillamäe linnavalitsus on 28.01.2016 korraldusega nr 28-k nõustunud koostatud keskkonnamõjude eelhinnanguga Kui ei, näidata põhjused: N/A Keskkonnamõju hindamine F.3.1 Kas keskkonnamõju hindamine on läbi viidud ? Jah Ei X F.3.2 Kui jah, siis millal on Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) §-s 10 nimetatud keskkonnamõju hindamise järelevalvaja teinud otsuse keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise ning keskkonnanõuete määramise kohta. N/A F.3.3 Kui KeHJS §-s 9 nimetatud otsustaja (tegevusloa andja) on KeHJS tulenevalt otsustanud jätta keskkonnamõju hindamise algatamata, siis tuua lühidalt põhjendus : Keskkonnamõju eelhinn angus toodud kaalutlustel puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju. Kavandatav tegevus põhimaantee 1 Sillamäe linnalõigu I etapi km 183,0 - 184,7 tehnilise projekti osas jääb osaliselt olemasoleva transpordimaa ning teekaitsevööndi piiridesse, seega tule b lugeda kavandatava tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid vähe olulis t eks. TEGEVUSLUBA F.4.1Kas projektile on juba antud tegevusluba? Jah x Ei F.4.2 Kui jah, siis millal ja milline KeHJS § 7 nimetatutest Tee e hitusluba nr 16-00136/126 13.05.2016 F.4.3 Kui ei, siis millal esitati ametlik taotlus projektile tegevusloa saamiseks: PÄEV/KUU/AASTA F.4.4 Millal võetakse eeldatavasti vastu lõplik otsus? PÄEV/KUU/AASTA F.4.5 Täpsustada tegevusloa andnud või andva pädeva asutuse (pädevate asutuste) nimi Tee - ehituseks annab ehitusloa välja Maanteeamet G. AVALIKU SEKTORI TOETUSE PÕHJENDUS Eelnimetatud sotsiaalmajanduslik analüüs annab teavet projekti sisemise tasuvusläve kohta. Finantsanalüüs näitab rahastamise puudujääki ja ühenduse toetuse mõju projekti rahalisele elujõulisusele. Palun esitage teave vastavalt allpool sätestatud üksikasjadele. Konkurents Taotlejal põhjendada, milleks antud projektile riigipoolne abi on vajalik ning milliste sätetega on kooskõla lähtudes riigiabi andmise reeglitest, sealhulgas hinnata punktis rahastamiskavas (H osa) taotletud toetuse määra realistlikkust arvesse võttes riigiabi piiranguid. N/A Kui tegemist on riigiabiga , tuleb taotlejalt alljärgnevas tabelis esitada abi suurus ja heakskiidetud abi puhul riigiabi number ja viide kirjale abi heakskiitmise kohta, grupierandi abi puhul vastav registreerimisnumber ja menetluses oleva teatatud abi puhul riigiabi number . Abi allikad (kohalik, piirkondlik, riiklik ja ühenduse abi): Abi suurus eurodes Riigiabi number/grupierandi abi registreerimisnumber Heakskiidukirja viitenumber Heakskiidetud abikavad, heakskiidetud sihtotstarbeline abi või grupierandi määruse kohaldamisalasse kuuluv abi: ………………………….. Menetluses olevate teatiste kohaselt tulevikus antav abi (sihtotstarbeline abi või abikavad): ………………………….. Abi, millest ei ole veel teatatud (sihtotstarbeline abi või abikavad): ………………………….. Antud abi kokku: Investeerimisprojekti kogumaksumus: Ühenduse toetuse mõju projekti rakendamisele Iga jaatava vastuse puhul täpsustage: Kas ühenduse toetus: kiirendab projekti rakendamist? Jah X Ei on projekti rakendamiseks hädavajalik? Jah X Ei Ühenduse toetus kiirendab projekti elluviimist, kuna toetuse saajal on piiratud ressursid sarnaste üleriigilise tähtsusega suurprojektide rahastamiseks. Ühenduse toetus on oluline projekti rakendamisel, kuna teelõigu ümberehitamisega parandatakse oluliselt TEN-T võrgustikku kuuluva maantee keskkonda, liiklusohutust ja liiklustingimusi transiit ning kohalikule liiklusele. H. RAHASTAMISKAVA Otsuse summa ja muu käesolevas osas esitatud finantsteave peab vastama prioriteetse suuna toetuse määra kehtestamise alusele (kogukulud või riiklikud /abikõlblikud kulud). Kui kulud ei ole prioriteetse suuna raames rahastamiseks kõlblikud, jäetakse need abikõlblike kulude hulgast välja (näiteks: projekteerimiskulud on tehtud enne rahastustaotluse esitamist) ; kui kulud on abikõlblikud, võib need lisada. Kulude jaotus ja hinnanguline suurus Eurodes Projekti abikõlblikud kulud (eurodes) Ehitamine , sh: 5 878 650,50 € Maa ost - Seadmed ja masinad - Ehituse järelevalve - Käibemaks* 1 175 730,10 € KOKKU 7 054 380,60 € * Käibemaks on abikõlblik, kuna Maanteeametil, toetuse saajana, ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel Kavandatud vahendid kokku ja kavandatud fondide toetus Rahastamise puudujäägi määr on esitatud juba osas E.1.2. Seda tuleks kohaldada abikõlblike kulude suhtes, et arvutada summa, mille suhtes kohaldatakse käesolevast määrusest tulenevat prioriteetse suuna toetuse määra. Seda summat korrutatakse prioriteetse suuna toetuse määraga, et määrata kindlaks ühenduse osaluse suurus. Juhul kui tegemist ei ole tuluteeniva projektiga (st et rahastamise puudujäägi määr on üle 100%), siis arvutatakse toetus ainult prioriteetse suuna toetuse määra põhjal. Ühenduse toetuse arvutamine Väärtus Abikõlblik kulu ( eurodes , diskonteerimata) (osa H.1.10(C)) 7 054 380,60 € Rahastamise puudujäägi määr (%) = (E.1.2.11) 100 % Otsuse summa, st summa, mille suhtes kohaldatakse prioriteetse suuna toetuse määra = (1)*(2) 7 054 380,60 € Prioriteetse suuna t oetuse määr (%) 85% Ühenduse osalus ( eurodes ) = (3)*(4) 5 996 223,51 € Kaasfinantseerimise allikad Rahastamispuudujäägi arvutamise tulemusi arvesse võttes peab projekti investeeringu kogumaksumus olema kaetud järgmistest allikatest: Investeeringu abikõlbliku kogumaksumuse allikas ( eurodes ) Millest (teadmiseks) Investeeringu abikõlblik kogumaksumus [H.1.10.(A)] Ühenduse toetus [H.2.1.5] Siseriiklik avalik sektor (või samaväärne) Siseriiklik erasektor Muud allikad (täpsustada) Laenud: a)= b)+c)+d)+e) b) c) d) e) f) 7 054 380,60 € 5 996 223,51 € 1 058 157,09 € 0 0 0 Siseriikliku avaliku sektori panust, laene jne käsitlevate otsuste üksikasjad esitada osas D.2.3. Ühenduse osaluse iga-aastane rahastamiskava Ühenduse osalus (H.2.1.5) esitatakse järgnevalt summana vastavalt projekti väljamaksete prognoosidele . ( eurodes ) 201 6 201 7 201 8 201 9 20 20 20 2 1 202 2 ÜF 2 550 000 3 446 223,51 I. VASTAVUS ÜHENDUSE TEGEVUSE PÕHISUUNDADELE JA ÕIGUSELE F ondidest rahastatavad toimingud peavad vastama asutamislepingu sätetele ja nende alusel vastu võetud õigusaktidele. Lisaks eespool nimetatud elementidele esitada järgmine teave: Muud ühenduse rahastamisallikad Kas projektile on taotletud toetust muudest ühenduse allikatest (sealhulgas ERF , ESF, Ü F , Euroopa ühendamise rahastu(CEF)/ TEN-T, LIFE+ vms)? Jah Ei X Kui jah, täpsustada üksikasjad (asjaomane rahastamisvahend, viitenumbrid, kuupäevad, taotletud summad, saadud summad jne): N/A Kas projekt täiendab mõnda projekti, mida juba rahastatakse või kavatsetakse rahastada ERF ist, ESFist, ÜFist , Euroopa ühendamise rahastu/ TEN-T eelarvest, muudest ühenduse rahastamisallikatest? Jah Ei X Kui jah, näidata üksikasjad (täpsed andmed, viitenumbrid, kuupäevad, taotletud summad, saadud summad jne): N/A Kas projektile on taotletud laenu või omakapitali toetust Euroopa Investeerimispangast / Euroopa Investeerimisfondist? Jah Ei X Kui jah, näidata üksikasjad (asjaomane rahastamisvahend, viitenumbrid, kuupäevad, taotletud summad, saadud summad jne): N/A Kas projekti varasemale etapile (sealhulgas teostatavusuuringu ja ettevalmistusetapp) on taotletud toetust muudest ühenduse allikatest (sealhulgas ERF , ESF, Ü F , CEF, EIP, EIF jms)? Jah Ei X Kui jah, näidata üksikasjad (asjaomane rahastamisvahend, viitenumbrid, kuupäevad, taotletud summad, saadud summad jne): N/A Kas projekti suhtes on algatatud kohtumenetlus selle vastavuse tagamiseks ühenduse õigusaktidega? Jah Ei X Kui jah, täpsustada: N/A Avalikustamise meetmed Ühenduse toetusest teavitamiseks kavandatud meetmete üksikasjad (nt meetme liik, lühikirjeldus, hinnanguline maksumus, kestus jne): Ehitusperioodil paigaldatakse objektidele EL-märgistusega infotahvlid, stendid ning peale objektide valmimist paigaldat a kse EL-märgistusega tänutahvlid . Projekti elluviimise progressist informeeritakse avalikkust meedia, Maanteeameti infolehtede ja kodulehtede kaudu . Hinnangu line maksumus on 30 00 eurot , mis si saldub ehituslepingu maksumuses . Algatuse JASPERS kaasamine projekti ettevalmistamisse Kas projekti ettevalmistamise mõnes etapis on kasutatud algatuse JASPERS tehnilist abi? Jah Ei X Kirjeldada projekti osi, millesse JASPERS on kaasatud (nt vastavus keskkonnanõuetele, hanked, tehnilise kirjelduse läbivaatamine). N/A Millised olid JASPERSi kaasamise peamised järeldused ja soovitused ning kas neid on projekti lõplikul väljatöötamisel arvesse võetud? N/A TAOTLEJA KINNITUS Allakirjutanuna, olles toetust taotleva organisatsiooni projekti eest vastutav esindus õiguslik isik, kinnitan, et kõik käesolevas taotluses toodud andmed on õiged ja usaldusväärsed ning olen valmis andma selgitusi toodud väidete kohta. Nimi: Kaupo Sirk Ametikoht: P eadirektor i asetäitja Allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/ Aeg ja koht: / digiallkirja kuupäev / ; Tallinn, Eesti