Lisateabe küsimine Ösel Aquafarms OÜ vee erikasutusloa taotlusele

Andro Ots Teie 18.01.2016 Ösel Aquafarms OÜ [email protected] Meie 12.09.2016 nr 14-6/16/64-9 Lisateabe küsimine Ösel Aquafarms OÜ vee erikasutusloa taotlusele Austatud hr Andro Ots Ösel Aquafarms OÜ (registrikood 12740506, aadress Kesknõmme kalakasvatus, Kehila küla, Kihelkonna vald, Saare maakond, 93437) esitas vee erikasutusloa taotluse kalakasvanduse (aastane juurdekasv 4500 tonni) tarbeks pinnavee võtmiseks üle 30 kuupmeetri ööpäevas (99.5 miljonit kuupmeetrit aastas) ja kasutusel olnud heitvee juhtimiseks suublasse, merepõhja süvendamiseks, tahkete ainete uputamiseks. Vee erikasutusloa taotlusega soovitakse tegutseda Saaremaal Kihelkonna vallas Kehila külas Kesknõmme kalakasvatuse katastriüksusel (30101:002:0286). Oleme registreerinud Teie taotluse Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.01.2016 nr 14-6/16/64. Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 9 lg 5 kohaselt annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaametil pädevus loa taotluse menetlemiseks. Vee erikasutusluba peab olema vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 8 lg 2 p 1, 4, 6, 7, 9 ja p 12. Kavandatava tegevuse piirkonnas on Pidulalaht ja Tagalaht määratletud vastavalt veeseadusele § 2 p 29 kui rannikuvesi. Vastavalt keskkonnaministri 28.07.2009 määruse nr 44 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise metoodika“ määrus 44 lisale 2 kuuluvad nii Pidulalaht kui Tagalaht veekogumisse EE_10 Soela väina rannikuvesi. Veeseaduse § 35 lõike 1 kohaselt ei tohi pinnavee seisundit halvendada ning lõike 2 kohaselt tuli pinnavee hea seisund saavutada 2015 aasta detsembriks. Ajakohastatud Lääne-Eesti veemajanduskava (http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad- 2015-2021 ) kohaselt on hinnatud Soela väina rannikuveekogumi seisund kesiseks ning selle meetmekava kohaselt tuleb seal vältida täiendava reostuskoormuse lisandumist. Kooskõlas veeseaduse § 39 on hea seisundi saavutamise tähtaega kõnealusele veekogumile pikendatud kuni detsembrini 2021, kuna seisud selles veekogumis ei ole hea. Riikliku keskkonnaseire programmi tulemusena (aastal 2012) mõõdeti veekogumis nii üldlämmastiku kui üldfosfori suvise (juuni-september) keskmise sisalduse väärtused, mis ületavad määrusega nr 44 rannikuveekogumi tüübile IV kehtestatud hea seisundi väärtust. Seega ei saa nendele andmetele tuginedes pidada kalakasvatuse näol tekkiva täiendava reostuskoormuse lubamist piirkonda kuidagi võimalikuks. Keskkonnaamet saatis 04.02.2016 seisukoha saamiseks vee erikasutusloa taotluse Keskkonnaministeeriumile. „Keskkonnaministeerium on oma 12.02.2016 kirjas nr Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 17-6/16/165-4 seisukohal, et projekti planeerimise juures on esialgsetes arvutustes tehtud mõned vead. Esiteks väidab projekti koostaja, et planeeritavas kalakasvanduses saab veepuhastussüsteemi efektiivsus olema minimaalselt 80%. Samas pole arvutustes arvesse võetud, et ligikaudu 90% reovees olevast lämmastikust (tabel 4 vee erikasutusloa taotluses) on lahustunud kujul, mida ei ole võimalik mehaanilise filtriga eemaldada. Seega tegelik ööpäevas keskmisena merre suunatava lämmastiku kogus tuleks vähemalt 4 korda suurem ja seda eeldusel, et kõik lämmastikku sisaldavad tahked osakesed saavad eemaldatud (mis on samuti ebatõenäoline). Sama viga on tehtud ka fosfori kohta, sest märkimisväärne osa fosfaatidest on reovees lahustunud kujul. Teiseks oluliseks puudujäägiks on reovees oleva orgaanilise aine tegeliku koguse mittearvestamine (TOC, tahked ja DOC, lahustunud) ning keemilise hapnikutarbe (KHT, mg/L) ja bioloogilise hapnikutarbe (BHT5, mg/L) väärtuste arvutused. Need näitajad on äärmiselt olulised, kuna võimaldavad hinnata lahte lisanduva orgaanilise aine kogust ja selle lagundamiseks vajaliku hapniku hulka aeroobsete organismide poolt ning sellest tekkivat hapniku vaegust lahe piirkonnas. Kolmandaks oluliseks puuduseks on lämmastiku ja fosfori ühendite kontsentratsioonide suurenemise arvutused lahes kalakasvanduse heitvee tõttu (tabel 5 ja 6). Arvutused on tehtud kasutades ebarealistlikku puhastusefektiivsust (vt esimest märkust) ning kalkulatsioon on esitatud ühe ööpäeva kohta. Näidata ainult ööpäevas lisanduvaid üldfosfori ja üldlämmastiku koguseid on väga eksitav, sest siinkohal pole arvestatud Pidulalahes ja Tagalahes toimuvat veevahetust avamerega. Suure tõenäosusega toimub juba nädalate jooksul fosfori ja lämmastiku ühendite kiire kuhjumine lahes, sest 100% -list lahe veemassi vahetust avamerega 24 tunni jooksul ei saa kindlasti eelduseks võtta.“ Arvestades eelnevat, hindas loa andja vastavalt keskkonnaministri 26.03.2002. määrusele nr 18 “Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid” (edaspidi määrus nr 18) esitatud andmete vastavust ja vajalikkust VeeS ja määrus nr 18 § 5, §6, §7, §8 ja § 10 esitatud nõuetele ning arvestades projekti ulatust ja võimalikku teadmatut mõju ei ole Teie poolt 11.09.2013 esitatud taotlusmaterjal piisav, et alustada vee erikasutusloa taotluse menetlust vee erikasutusloa andmise kaalumiseks. Lähtuvalt eeltoodust palub Keskkonnaamet kooskõlas määruse nr 18 § 13 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse (edaspidi nimetatud HMS) § 15 lg 2, taotlust täpsustada lähtudes määruse nr 18 nõuetest ning täiendada või lisada materjale Ösel Aquafarms OÜ vee erikasutusloa taotluse kohta järgnevas: Määruse nr 18 § 5 punktide alusel: 1. teabest vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta; 2. projekti mahukust arvestades, vee erikasutusega seotud tööde teostamise või vee erikasutusega seotud kavandatava ehitise esialgsest projektist; 3. teabest vee erikasutamise aja kohta ja perioodi pikkus, milleks vee erikasutusluba taotletakse; 4. teabest vee erikasutuses kasutatava tehnika vastavuse kohta parimale võimalikule tehnikale; 5. vee erikasutusloa andmiseks vajalikust eksperthinnangust, mis tuleb vesiviljeluse valdkonnas tunnustatud eksperdilt, kes on projekteerinud vähemalt 3 toimivat kalakasvatust võrreldavas tootmismahus antud taotlusega, mis peab sisaldama vähemalt järgnevat infot: (planeeritava kalakasvatuse üldise skeemi kirjeldus, sh kalabasseinide parameetrite, veevõtu ja vee väljalaske, vee puhastussüsteemi kirjeldus, sealhulgas valitud komponentide efektiivsuse analüüs; analüüs kalakasvatuse toodangumahu, söödakasutuse ning veetarve kohta kuude lõikes ning summeerituna aastas; kohaliku veekogumi sobivuse analüüs, sealhulgas toitainete sisaldust, temperatuuri, soolsust, hapnikusisaldust ning veevahetust arvestades; rajatava kalakasvatuse mõju veekogumile 2 (4)  hindamise tarvis detailne veeheite iseloomustus. Arvutused kalakasvatusest väljuva heitvee kohta, kus on ära toodud lisanduvad üldfosfori ja üldlämmastiku kogused, reovees oleva orgaanilise aine kogused (tahked ja lahustunud) ning keemilise hapnikutarbe (KHT, mg/L) ja bioloogilise hapnikutarbe (BHT5, mg/L) väärtuste arvutused ja nende alused ning teine osa eksperdil, kes on võimeline modelleerima sellise mahuga toitainete levikut ja mõju Tagalahe ning Soela võina veekogumile järgnevas: analüüsida arvutatud parameetrite mõju lahele ning veekogumile; anda ülevaade planeeritava veekogumi ökoloogilise seisundi seirest, selle vajadusest; modelleeritud hinnang veevahetusele Tagalahes, kui kiiresti vesi vahetub, hinnata tekkivat hapniku puudust ning lisanduvate toitainete segunemist/tõusu ja ära kandmist; 6. kohaliku omavalitsuse nõusolek; 7. vee erikasutusloa taotleja märgib taotlusele, kas ta soovib saada taotlusega seotud informatsiooni posti teel või elektrooniliselt. Määruse nr 18 § 6 punktide alusel: 8. täpsustada võetava vee koguse määramise viis ja mõõtmisvahendid, hetkel kaks valikut; 9. lisada võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused, mis ei ole vanemad kui kolm aastat, ning vee töötlemistehnoloogia kirjeldus; 10. lisada teave selle kohta, kui suur on hinnanguline keskmine veekulu ühe toodanguühiku kohta; Määruse nr 18 § 7 punktide alusel: 11. Lisada vee võtmisega kaasneva keskkonnamõju vähendamise meetmete kirjeldus; 12. veeheite kogus (m3) toodanguühiku kohta; 13. teave reovee koguse ja koostise muutumise kohta aasta, kuu või ööpäeva jooksul; 14. saasteainete kogus toodanguühiku kohta; 15. reovee puhastamise kirjeldus (puhastuse liik, skeem, seadme tüüp, projektikohane ja tegelik hüdrauliline jõudlus ja projektikohane ja tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides, reovee järelpuhastus, puhastusprotsessi projektikohane (kust tuleb täpselt see 80% puhastusaste) ja tegelik puhastusaste protsentides ja puhastusvõimsus (mg/l); 16. suubla nimi, iseloomustus ja asukoha kirjeldus ning veemajanduskava kohane suubla seisundi hinnang, mis võib sisalduda pädeva isiku poolt eksperthinnangus; 17. suublasse juhitava heitvee saasteainete(üldfosfor, üldlämmastik, KHT, BHT7, tahke ja lahustunud orgaanilise aine) kogused või prognoositavad kogused aastas, kvartalis ja ööpäevas (t); 18. saasteainete(üldfosfor, üldlämmastik, KHT, BHT7, tahke ja lahustunud orgaanilise aine) sisaldus või prognoositav sisaldus suublasse juhitavas heitvees (mg/l) ning mis meetodeid kasutades need tulemused prognoositud on; 19. reostuskoormuse inimekvivalentides määramise viis, meetod ja mõõtmistulemused; 20. kavandatud või olemasolevad seirepunktide koordinaadid L-Est süsteemis ja analüüsitavad näitajad ning seire aeg ja sagedus vee erikasutuse piirkonnas, sealhulgas puhasti sissevoolust ja väljavoolust; 21. reovee puhastamisel tekkiva reoveesette kogus, arvutuste selgitus, omadused ning käitluse kirjeldus, ladustamise koht, töötlemise tehnoloogia kirjeldus ning töödeldud või töötlemata sette omadused, sealhulgas töödeldud sette korral kuivaine sisaldus ning kasutusviis; 22. täpsustada vee tehnoloogilise jaotuse ja reovee formeerumise skeemi, hetkel liigub vesi kala basseinidest otse merre ja mingi osa läbi puhastite; 23. kanalisatsiooni asukoha skeem ja heitvee väljalaskmete planeeritavad koordinaadid L‑Est süsteemis; 3 (4) Määruse nr 18 § 8 punktide alusel: 24. kavandatavate vee seirepunktide ja süvendatava pinnase seirepunktide asukohad ja koordinaadid L‑Est süsteemis, ning analüüsitavad näitajad, seire aeg ja sagedus vee erikasutuse piirkonnas; 25. veekogu süvendamise, veekogu põhja pinnase paigutamisega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus; 26. merre pinnase paigaldamise, tahkete ainete uputamise või heitmise korral selle koha valiku põhjendus; Määruse nr 18 § 10 punktide alusel: 27. kasutatav sööt ja seda iseloomustavad näitajad (valgu-, kuivaine-, rasva-, süsivesikute, koguenergia ja ainevahetuseks vajaliku energia sisaldus ning üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldus); 28. kasutatavad kemikaalid (sh sumbavärvid) ning ravimite nimetus ja kogus; 29. kalakasvatusega kaasneva negatiivsete muutuste vähendamise meetmete kirjeldus; Arvestades kirjas eelnevalt toodud asjaolusid ning tuginedes HMS’i § 38 lõikele 3 määrab Keskkonnaamet täiendavate selgituste ja nõusolekute, esitamise tähtajaks 17.11.2016. Juhul, kui te nimetatud tähtpäevaks ei esita Keskkonnaametile nõutud materjale või ei teavita Keskkonnaametit nõutud materjalide, s.h nõusolekute, saamise keeldumisest või ei avalda soovi nõutud materjalide esitamise pikendamiseks, siis on Keskkonnaametil õigus HMS § 38 lg 3 alusel jätta taotlus läbi vaatamata või hinnata HMS § 46 lg 3 alusel taotluse põhjendatust ning teha selle alusel otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta avatud menetlust kohaldamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Kallas keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Hiiu-Lääne-Saare regioon Teadmiseks: Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]); Keskkonnaministeerium ([email protected]) Helena Vipre 680 7430 [email protected] 4 (4)