OÜ Advokaadibüroo Rask
Rotermanni tn 8 “Uus Jahuladu”, 10111 Tallinn
+372 618 0820 I
[email protected] I www.rask.ee
reg nr 12320552
Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumaja
[email protected] :
Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn
[email protected]
16.09.2016
ESIALGSE ÕIGUSKAITSE TAOTLUS
KAEBUS
Tehnilise Järelevalve Ameti 09.06.2016.a ettekirjutusel nr. 16-2/16/0211-006 tühistamiseks
Tehnilise Järelevalve ameti 15.08.2016.a vaideotsuse nr 16-2/16-083 tühistamiseks
Kaebaja I: Rein Kilk
isikukood: 35303082738
Kungla 38, 50403 Tartu
Kaebaja II: Tähti-Merike Kilk
isikukood: 45605232715
Kungla 38, 50403 Tartu
Kaebajate vandeadvokaat Siret Saks
lepinguline Advokaadibüroo RASK
esindaja: Rotermanni 8, „Uus Jahuladu“, 10111 Tallinn
Tel: 618 0820; faks: 618 0821
e-post:
[email protected]
Vastustaja: Tehnilise Järelevalve Amet
Sõle 23A, Tallinn 10614
[email protected]
Kaebaja taotlused:
1. tühistada Tehnilise Järelevalve Ameti 09.06.2016.a ettekirjutus nr 16-2/16/0211-006;
2. tühistada Tehnilise Järelevalve ameti 15.08.2016.a vaideotsus nr 16-2/16-083;
3. rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus millega:
1) kohustada Tallinnas, Uus tn 20/Aia tn 17 kaasomanikel piirama juurdepääsu Tallinnas, Uus tn
20/Aia tn 17 Hoone väliselt selliselt, et välistatud oleks Hoone võimaliku varingu puhul kahjude
tekkimine kolmandatele isikutele;
2) kohaldada Tallinnas, Uus tn 20/Aia tn 17 Hoone osas viibimiskeeldu ning keelata Tauno Kangrol
ja temaga seotud äriühingutel Tallinnas, Uus tn 20/Aia tn 17 Hoone kasutamine sh Hoonesse
sissepääsu võimaldamine kolmandatele isikutele (s.o viibimiskeeld) kuni Hoone
varisemisohtliku seisundi likvideerimiseni ja Hoone ehitustehnilistele nõuetele vastavusse
viimiseni;
4. kohustada Tehnilise Järelevalve Ametit tegema ettekirjutus, millega kohustatakse Tallinnas, Uus tn
20/Aia tn 17 kaasomanikel piirama juurdepääsu varisemisohtlikule alale Tallinnas, Uus tn 20/Aia tn
17 Hoone väliselt;
5. kohustada Tehnilise Järelevalve Ametit tegema ettekirjutus, millega keelata Tauno Kangrol ja
temaga seotud äriühingutel Tallinnas, Uus tn 20/Aia tn 17 kasutamine sh sissepääsu võimaldamine
kolmandatele isikutele (va ehitustööde teostamiseks pädevad isikud ehitustööde ja Hoone
ehitustehniliste nõutele vastavusse viijad) Tallinnas, Uus tn 20/Aia tn 17 (s.o viibimiskeeld) kuni
Hoone varisemisohtliku seisundi likvideerimiseni ja Hoone ehitustehnilistele nõuetele vastavusse
viimiseni;
6. jätta menetluskulud Tehnilise Järelevalve Ameti kanda.
(I) Senine menetlus
1. Tallinnas, Uus tn 20/Aia tn 17 asuvale kinnistule püstitatud hoone (edaspidi „Hoone“) kaasomanikud on
Rein Kilk (koos Tähti-Merike Kilgiga) (edaspidi „Kaebajad“)(Hoone II korrus ja katusekorrus) ja Tauno
Kangro (koos Tiina Kangroga)(Hoone I korrus).
2. Tallinna Kesklinna vanema 29.10.2002.a korraldusega nr 948 (Lisa 1), otsustati Hoone mitteeluruumide
(Aia tn 20/Uus 17) tasu eest kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras. Nimetatud
korraldusega anti viieks aastaks kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise võitjale, Tauno Kangro
Skulptuuristuudio OÜ-le (registrikood 10894412) (Lisa 2)1 Hoone II korruse ruumid nr 22-43 üldpinnaga
310,5 m2 ja katusekorruse ruumid nr 44-52 üldpinnaga 77,6 m2 (pind kokku 388,1 m2). Ruumid anti rendile
30.12.2002.a (Lisa 3).
3. Korralduse kohaselt oli kasutuslepingu üheks eritingimuseks kasutuslepingu punkt 2.3, millega kasutaja e.
Tauno Kangrole kuuluv äriühing Tauno Kangro Skulptuuristuudio OÜ kohustus investeerima Hoone ja
mitteeluruumide parenduseks vastavalt eelläbirääkimistega pakkumisel esitatud investeeringute kavale
kasutusperioodi (2002-2007) jooksul 2 350 000 (kaks miljonit kolmsada viiskümmend tuhat) krooni (Lisa 4).
4. 02.08.2010.a sõlmiti Hoone rentniku ja rendilandja vahel vara vastuvõtmise akt 30.12.2002.a sõlmitud
mitteeluruumi rendilepingu nr 02-2002035 juurde (Lisa 5). Nimetatud dokumendi punktis 1.3 on fikseeritud
tagastatava vara seisukord. Akti p 1.3 kohaselt oli Tauno Kangro Skulptuuristuudio OÜ-ga lepingu sõlmimise
aluseks Tallinna Kesklinna vanema 25.10.2002.a korraldus nr 948 (vt Lisa 1), mille alusel tunnistati
osaühing eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks. Mitteeluruumi rendilepingu nr 02-2002035 punkti 11.7
kohaselt kohustus kasutaja investeerima Hoone ja mitteeluruumide parenduseks vastavalt
eelläbirääkimistega pakkumisel esitatud investeeringu kavale kasutusperioodi (2002- 2007) jooksul
2 350 000 krooni. Investeerimiskohustus on akti kohaselt erinevatel põhjustel lepingu lõppemise
kuupäevaks teostamata. Vara seisukord oli 02.08.2010.a seisuga halb ja põhikonstruktsioonid on
avariiohtlikud.
5. Kaebajad ostid Hoone II korruse ja katusekorruse ruumid 22.12.2010.a (Lisa 6). Teiste sõnadega ostsid
Kaebajad ära Hoone need osad Tallinna Linnavalitsuselt, mis olid alates 2002.a olnud Tauno Kangrole
1 Nimetatud lisast nähtub, et Tauno Kangro Skulptuuristuudio OÜ juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks on Hageja I – Tauno Kangro.
2
kuuluva äriühingu rendil, kohustusega täita ulatuslik investeerimiskohustus. Tauno Kangrole kuuluv äriühing
oma kohustusi ei täitnud, mistõttu oli Kaebajate poolt soetatud Hoone osad halvas seisukorras ning Hoone
põhikonstruktsioonid olid juba 2010.a avariiohtlikud. Tauno Kangro, kes on elanud vähemalt alates
rendiperioodi alguses sama Hoone I-l korrusel on väga hästi teadlik Hoonest tulenevatest ohtudest ja Hoone
avariiohtlikkusest.
6. Hoone II korruse ja pööningukorruse soetamise järgselt selgus, et Tauno Kangro on teinud Hoones
ebaseaduslikke, omavolilisi muudatusi ning peab temale kuuluvas Hoone I-l korrusel asuvas eluruumis
(Lisa 7) kunstigaleriid e ettevõtet (Lisad 8-10), mis on igapäevaselt avatud külastajatele.
7. 28.05.2014.a esitasid Kaebajad Hagi Tauno ja Tiina Kangro vastu, millega taotlesid Hoone osade suhtes
kasutuskorra kindlaksmääramist ning Tauno Kangro poolt Hoone kaasomandis olevatele osadele
ebaseaduslike ehitustööde lammutamist selliselt, et kõik Hoone kaasomanikud saaksid kasutada Hoone
kaasomandis olevaid osi. Tsiviilasi on menetluses Harju Maakohtus tsiviilasja numbri all 2-14-52600. Tauno
Kangro esitas nimetatud tsiviilasjas vastuhagi, millega taotles Kaebajate kohustamist Hoone kandvate
konstruktsioonide parandamiseks ainuisikuliselt. Tauno Kangro vastuhagi jäeti rahuldamata, Tauno Kangro
kohtuotsust edasi ei kaevanud ning selles osas on kohtuotsus jõustunud.
8. 25.11.2015.a alustas Hoone suhtes TJA järelevalvemenetlust, kuna oli tekkinud kahtlus Hoone ohutuses
(Lisa 11).
9. 15.02.2016.a koostas TJA ettekirjutuse, millega andis kaasomanikele tähtaja ehitise auditi läbiviimiseks kuni
12.05.2016.a (Lisa 12).
10. 12.05.2016.a edastasid Kaebajad ehitise erakorralise auditi, töö nr TR 1802/2016 (auditi teostaja Toivo
Rattasepp) (edaspidi „Audit“) (Lisa 13-1 ja 13-2) TJA-le.
11. Auditist nähtub, et Tallinnas Uus tn 20/Aia tn 17 paikneva Hoone kandvad konstruktsioonid e. ehitis ja selle
osad ei ole ohutud (vt Lisa 2 - Auditi lk – 18 - 22, p-d 1-3) järgmistel põhjustel:
- nimetatud tarindid on varisemisohtlikud (Lisaks ehitisele ja selle konstruktsioonidele on varisemisohtlikud
ka ehitise osad, milleks on korstnad, karniisid ja esifassaadi krohvkate) (vt Audit, lk 18, p 1);
- sarikate alla paigaldatud ajutised toed on paigast nihkunud;
- ehitise katusetarind e katuse kandvad konstruktsioonid on olulises ulatuses kahjustunud;
- katusekate on 100 % amortiseerunud;
- II ja pööningukorruse vahelaes ja katusetarindis on ulatuslikud biokahjustused;
- II ja pööningukorruse vahelagi ning katusetarind on varisemisohtlik;
- Keldri põrandates ning I ja II korruse vahelaes võivad olla biokahjustused, millede ulatuse tuvastamiseks on
vaja teostada tarindite mükoloogilised uuringud. Tänaval liikumine ei ole ohutu – tänavapoolse fassaadi
lahtised krohvitükid ja karniisi tellised, samuti lagunevate korstnate tellised võivad variseda kõnniteele (vt
Auditi lk 18, 19);
- Hoones on varisemisohtlikke osi, mistõttu ei ole Hoone kasutamine ettenähtud otstarbel ja viisil ohutu (vt
Auditi lk 19).
12. Seega tuvastas ekspert Toivo Rattasepp üheselt, et Hoone ja selle osad on varisemisohtlikud ning Hoone
kasutamine ettenähtud otstarbel ja viisil ei ole ohutu.
3
13. 20.05.2016.a ärakuulamisõiguse teostamisega andis TJA tähtaja kaasomanikele (kuni 27.05.2016.a)
omapoolsete seisukohtade esitamiseks seoses kavandatava ettekirjutusega. TJA poolt tehtava ettekirjutuse
sisuks (enne ärakuulamisõiguse teostamist) on esmaste Hoone ohutust tagamiseks sobivate meetmete
rakendamine 30 päeva jooksul. TJA asus seisukohale, et Hoone kasutamine ei ole kuni esmaste ohutust
tagavate meetmete rakendamiseni soovituslik (Lisa 14).
14. 27.05.2016.a esitasid Kaebajad omapoolsed seisukohad, mille kohaselt on TJA poolt planeeritav ajakava
esmaste ohutust tagavate meetmete rakendamiseks ebamõistlik põhjusel, et esmaste meetmete
rakendamine eeldab ehitusprojekti ning vajadusel EhS § 14 lg-s 2 sätestatud ehitusuuringu läbiviimist.
Kaebajad leidsid, et nimetatud tööde tegemiseks vajalike spetsialistide leidmine ning ehitusuuringu sj.
ehitusprojekti koostamine ning seejärel vajalike meetmete rakendamine on sedavõrd töömahukas, et
nimetatud toimingute läbi viimise tähtaega ei ole võimalik prognoosida. Selgelt ebaproportsionaalne on
tähtaeg, millega TJA soovib määrata ettekirjutuse täitmise tähtajaks 30 päeva. Lisaks olid Kaebajad
seisukohal, et TJA-l tuleb kohustada kaasomanikke sj Tiina ja Tauno Kangrot lõpetada Hoone kasutamine
ning sellele ligipääsu võimaldamine kolmandatele isikutele (so.viibimiskeelu rakendamine) või muu kohase
meetme rakendamist, millega oleks tõrjutud oht avalikkusele. Kaebajad juhtisid TJA tähelepanu sellele, et
Kaebajad ei saa keelata Tauno Kangrol eluruumi pidamist äriruumina, kuid Kaebajad ei soovi võtta endale
täiendavaid riske, mis võivad kaasneda, kui Hoonest tulenevad ohud võiksid realiseeruda (Lisa 15).
15. 09.06.2016.a koostas TJA ettekirjutuse (edaspidi „Ettekirjutus“)(Lisa 16) Hoone omanikele, millega
tuvastas TJA järgmist ning kohustas kaasomanikke võtma järgmisi meetmeid tarvitusele:
(I) TJA tuvastas, et Auditi kohaselt on Hoone osad hinnatud ohtlikuks;
(II) TJA kohustas hiljemalt 10.08.2016.a kohaldama meetmeid, millega paigaldatakse räästale
kaitsevõrgud, koos vastava ja asjakohase ehitusprojektiga ning paigaldama horisontaalsidemed või –
tõmbid katuselt tuleneva horisontaaljõu vastu võtmiseks;
(III) TJA kohustas paigaldada nähtavale kohale selgelt ja loetavad sildid, mis teavitavad kolmandaid isikuid
ehitise ohtlikkusest (tähtajaga – koheselt);
16. Kaebajad paigaldasid viivitamatult pärast siltide valmimist ja nende kooskõlastamist Hoone külge
varisemise ohtu näitavad sildid (Lisa 17-1 kuni Lisa 17-3).
17. 14.06.2016.a said Kaebajate esindaja kätte TJA Ettekirjutuse. Kaebajad ei nõustunud Ettekirjutusega.
Ettekirjutuses antud tähtaeg meetmete rakendamiseks rikub Kaebajate õigusi, mistõttu esitasid Kaebajad
14.06.2016.a Ettekirjutusele vaide. Kaebajad nõustusid ettekirjutuses märgitud meetmetega üldjoontest,
kuid leidsid, et olukorras, kus on tuvastatud reaalne oht avalikkusele, mis seisneb nii võimalikust varingust
tulenevas ohus tänaval mööda kõndivatele isikutele kui ka oht Hoone I-l korrusel ebaseaduslikult peetava
SkulptuuriGalerii külastajatele ei piisa ainult Ettekirjutuses märgitud meetmete rakendamisest. Ohutõrjelistel
eesmärkidel tuleb TJA-l kohaldada meetmeid, millega saab välistada ohtu avalikkusele. Kaebajad ei
nõustunud TJA seisukohaga, mille kohaselt TJA-l puudub pädevusnorm viibimiskeelu vms rangema
meetme rakendamiseks, mille alusel saaks järelevalvet teostav ametkond välistada ohtu avalikkusele,
ennekõike inimeste elule, tervisele ja varale. Lisaks taotlesid Kaebajad vajadusel TJA poolt
järelevalveesildise koostamist pädevale ametkonnale juhul, kui tõepoolest peaks TJA-l selline valdkonna
eripädevus puuduma.
4
18. 13.07.2016.a esitasid Kaebajad vaide, milles taotlesid rangemate meetmete rakendamist (sh
viibimiskeeldu) ning tähtaja pikendamist Ettekirjutuses märgitud tööde tegemiseks (Lisa 18). Kaebajad
leidsid, et TJA poolt kavandatud meetmed ei ole piisavad ning proportsionaalsed, arvestades ohtu.
19. 15.08.2016.a lahendas TJA vaideotsusega (edaspidi „Vaideotsus“)(Lisa 19) Kaebajate vaide ning leidis
vaides, et TJA-l puudub ohu tõrjumise vajaduse olukorras pädevusnorm rangemate meetmete
rakendamiseks sj viibimiskeelu rakendamiseks. Lisaks leidis TJA, et puudub vajadus järelevalveesildise
tegemiseks viibimiskeelu rakendamiseks, kuivõrd Hoone vundament ei ole varisemisohtlik, mistõttu puudub
võimalik oht inimeste elule ja tervisele.
20. 15.08.2016.a Vaideotsuses nentis TJA, et tegemist ei ole enam ohu ennetamise faasiga TJA tegevuses,
vaid välja on selgitatud korrarikkumised ning selleks kätketud ohu kõrvaldamisele suunatud tegevused.
21. Arvestades seda, et Tauno Kangro on olnud alates 1990ndatest olnud seotud nimetatud Hoonega, Tauno
Kangro rikkus Tallinna Linnaga sõlmitud rendilepingust tulenevaid kohustusi ja jättis investeerimiskohustuse
Hoone suhtes täitmata on Tauno Kangrole teada, et Hoone on varisemisohtlikus olukorras. Varisemise ohtu
on kinnitanud riiklikult tunnustatud ekspert Auditis ning Hoone kasutamine ei ole TJA hinnangul soovitav.
Kaebajad ei saa ilma Tauno Kangroga koostööd tegemata ning kasutuskorra ja rikkumiste lõpetamise
vaidluse lahenemist renoveerida Hoone kandvaid konstruktsioone selliselt, et Hoone kasutamine oleks
ohutu. Kaebajad teadlikult ei kasuta ohtlikku Hoonet, kuivõrd Kaebajad ei soovi enne vajalike projektide
koostamist ning Hoone ohtlikkuse elimineerimist, mis muuhulgas tähendab kaasomandis olevate
konstruktsioonide ühist korda tegemist koos Taunoga Kangroga, seada ohtu kellegi elu või tervist. Tegemist
on Kaebajate teadliku valikuga Hoonet mitte kasutada.
22. Tauno Kangro, kes elab Hoone esimesel korrusel ei ole võtnud mitte kordagi ühendust Kaebajatega, et
kooskõlastada siltide paigaldamist või teha enda poolt midagi selleks, et vältida Hoonest tulenevate ohtude
realiseerimist. Samuti ei ole Tauno Kangro esitanud TJA-le oma eksperdi poolt koostatud Auditit, milleks
TJA kaasomanikke kohustas. Tauno Kangro jätkab Hoone kasutamist sj selle kasutamise võimaldamist oma
ebaseaduslikult peetava kunstigalerii klientidele, kelle elu, tervist ja vara seab Tauno Kangro igapäevaselt
ohtu (Lisa 20, foto on tehtud 08.09.2016).
23. Kaebajad on teadlikud Hoone ohtlikkusest tulenevatest riskidest, kuid Kaebajatel puuduvad seadusest
tulenevad võimalused tõkestada kolmandatele isikutele juurdepääsu Hoone avariiohtlikule alale või Hoone
esimesele korrusele. Tauno Kangro seab oma tegevusega ohtu igapäevaselt nii pahaaimamatuid
galeriikülastajaid, kui ka Hoonest mööduvaid lapsi (Lisa 21)(nimetatud piirkonnas asub mitmeid koole ja
piirkonda sj Hoonest möödub igapäevaselt palju turiste). Lisaks korraldab Tauno Kangro SkulptuuriGaleriis
õhtuseid üritusi, millega kaasneb nii alkoholi tarbimine kui ka vali muusika, mis omakorda võib suurendada
varisemise ohtu.
24. 17.08.2016.a said Kaebajad kätte vaideotsuse. Käesolevaga esitavad Kaebajad kaebuse TJA 09.06.2016.a
Ettekirjutusele ja 15.08.2016.a Vaideotsusele, koos esialgse õiguskaitse taotlusega viibimiskeelu
kohaldamiseks või muu kohtu poolt valitud meetme kohaldamiseks, mille rakendamisel oleks tagatud
kolmandate isikute ja Kaebajate õigused ning tõrjutud oht isikute elule, tervisele ja varale.
25. 16.09.2016.a esitavad Kaebajad kaebuse tähtaegselt.
5
(II) Esialgse õiguskaitse taotlus
26. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse
alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui
vastasel juhul võiks kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
HKMS § 249 lg 3 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud
isikute õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
27. Kolleegium on oma varasemas praktikas esialgse õiguskaitse kohaldamist pidanud vajalikuks siis, kui on
kahjuliku tagajärje oht (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. detsembri 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-67-01, p
3), kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. detsembri 2004. a määrus asjas
nr 3-3-1-85-04, p 16) ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik (Riigikohtu
halduskolleegiumi 21. detsembri 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-67-01).
28. Eelviidatud lahendi p-des 3 ja 5 leidis kolleegium, et "haldusakti peatamist ei välista see, et pöördumatute
tagajärgede saabumine pole peatamise otsustamise hetkel kindel. [---] Kohus peab haldusakti peatamise
otsustamisel arvestama ka kahjulike tagajärgede saabumise ohuga. [---] Kohus ei pea kahjuliku tagajärje
ohuga arvestama siis, kui ta on veendunud, et risk on äärmiselt väike või puudub üldse [---] Kahju rahalise
hüvitamise võimalus ei tähenda, et tegemist ei ole pöördumatu tagajärjega.“ Need seisukohad kehtivad ka
juhtudel, mil esialgse õiguskaitse määrusega kohustatakse sooritama toimingut (Riigikohtu
halduskolleegiumi 17. juuni 2004. a määrus asjas nr 3-3-1-17-04, p 29). Esialgse õiguskaitse kohaldamine
peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne (Riigikohtu halduskolleegiumi 2. märtsi 2006. a määrus
asjas nr 3-3-1-3-06, p 8). Kolleegium jääb eelnimetatud seisukohtade juurde (RK 3-3-1-59-14).
29. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all pidada silmas
olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi,
mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik (RK 21.12.2001.a
määrus haldusasjas nr 3-3-1-67-01, 08.04.2004.a määrus haldusasjas nr 3-3-1-13-04, 22.11.2004.a
määrus nr 3-3-1-76-04).
30. Eeltoodust nähtub, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel peab kohus hindama nelja kriteeriumi
kriteeriumi:
a) kahjuliku tagajärje oht;
b) kaebuse perspektiivikus (puudub ilmne perspektiivitus);
c) kaebaja õiguste kaitse hilisem raskendatus või võimatus;
d) avaliku huvi kaalukus vaidlustatud haldusakti täitmisega riivatavate kaebaja õiguste suhtes.
31. Kokkuvõtlikult on Kaebajad seisukohal, et arvestades Hoone suhtes tehtud Auditit, tuleb üheselt asuda
seisukohale, et Hoone on varisemisohtlik. Varisemisohtlikust Hoonest tulenevad ohud on vastav ametkond
jätnud tõrjumata, mistõttu on Hoonest tulenevatele ja Hoonesse sisenevad inimesed ohustatud ja seda
Tallinna vanalinnas. Kaebajate hinnangul tuleb kohaldada käesoleval juhul esialgset õiguskaitset ja
kasutada meetmena viibimiskeeldu, et oht tõrjuda.
32. Kaebajad selgitavad, et arvestades poolte vahelisi vaidlusi tsiviilasjades ning samuti püsivaid erimeelsusi
Hoone kasutamise osas on vähe tõenäoline, et osapooled jõuaksid kokkuleppele Hoone suhtes tehtud
6
Ettekirjutuses märgitud meetmete rahastamise osas, mistõttu ei ole võimalik prognoosida Hoone suhtes
tehtud Ettekirjutuses märgitud meetmete teostamise aega.
33. Kahjuliku tagajärje oht. Kaebajad on seisukohal, et olukorras, kus riiklikult tunnustatud ekspert on
tuvastanud Hoone avariiohtliku seisukorra ning kinnitanud, et Hoone kasutamine ei ole ohutu sj. Hoones
viibimine on Kaebajate hinnangul tuvastatud kahjuliku tagajärje oht.
34. Kuna tegemist on mh Tauno Kangrole elamuga, mida kasutatakse ka avalikkusele avatud galeriina, kujutab
see endast kõrgendatud riski ja ohtu inimeste elule ja tervisele. Käesoleval juhul ei piiraks viibimiskeelu
kohaldamine Tauno Kangro ettevõtlusvabadust, kuivõrd eluruumis ei ole lubatud ettevõtlusega tegelemine.
Tauno Kangro tegevus SkulptuuriGalerii pidamise näol on ebaseaduslik, mistõttu ei too viibimiskeelu
rakendamine endaga kaasa Tauno Kangro ettevõtlusele negatiivsed tagajärgi. Ebaseaduslikult peetav
galerii ei saa tekitada selle pidajas õiguspärast ootust ettevõtlusele. Kuid erinevalt hoone võimalikust
kokkuvarisemisest ja sellega kaasnevast ohust Kaebajate ja kolmandate isikute elule, tervisele ja varale ei
kujutaks viibmiskeelu kui meetme rakendamine endast pöördumatut tagajärge, vaid üksnes lükkab vara
kasutamise ja investeeringutelt tulu saamise võimaluse edasi.
35. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-67-01 asunud seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamist ei välista
see, kui pöördumatute tagajärgede saabumine ei ole otsustamise hetkel kindel. Kohus peab esialgse
õiguskaitse otsustamisel arvestama ka kahjulike tagajärgede saabumise ohuga. Vaid siis, kui kohus on
veendunud, et tagajärgede saabumine on välistatud või äärmiselt vähetõenäoline, ei pea kohus väidetavate
tagajärgedega arvestama. Kaebajad leiavad, et arvestades asjas esitatud Auditit ei ole välistatud kahjulike
tagajärgede oht. Pigem tuleb möönda kahjulike tagajärgede saabumise võimalikkust.
36. Seega ei saa välistada pöördumatute tagajärgede saabumist, mistõttu on Kaebajate hinnangul põhjendatud
viibimiskeelu või kohtu valikul muu asjakohase meetme kohaldamine, mis on tarvilik ohu tõrjumiseks.
37. Kaebus on perspektiivikas. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla vaid kaebuse
ilmne perspektiivitus (RK 3-3-1-85-03, p 16 ja RK 3-3-1-10-06, p 9). Kaebaja leiab, et kaebus ei ole
perspektiivitu. Kaebajal on olemas kaebeõigus kaalutlusõiguse kontrolli teostamiseks (RK 3-3-1-44-10) ning
Kaebajate hinnangul on TJA rikkunud kaalutlusõigust. Seega ei saa kaebust pidada mitte mingil moel ilmselt
perspektiivituks.
38. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 lg 1 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva
haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,
kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Ettekirjutuses meetmete rakendamata jätmine rikub nii
Kaebajate kui ka kolmandate isikute õigusi. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kaalutlusõigust on TJA
teostanud kohaselt. (RK 3-3-1-72-13) HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas
volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning
kaaludes põhjendatud huve. Juhul kui haldusorgan ei teosta kaalutlusõigust, on lähtunud sobimatutest või
ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta, võib olla tegemist olulise
kaalutlusveaga (vt RKHK otsused asjades nr 3-3-1-54-03, p d 38–40, ja nr 3-3-1-81-07, p 16). (p 21).
39. Kaebajad on seisukohal, et TJA ei ole arvestanud täie tõsidusega Hoonest tulenevate ohtude võimalikkust,
mistõttu on TJA jätnud kohaldamata meetmed, millega Hoonest tulenevaid ohte kuni Ettekirjutuses märgitud
meetmete rakendamiseni elimineerida.
7
40. Esiteks, TJA hinnangul välistab vundamendi olukord selle, et avariiohtlikud katusekontruktsioonid, katus
ning vahelaed võiksid tekitada varingu, mis võiks kahjustada Hoones viibijaid. Kaebaja hinnangul on TJA
seisukoht põhimõtteliselt ebaõige. Hoone varing ei pea alguse saama vundamendist, vaid juhul kui katus,
katusekontruktsioonid ning vahelaed on avariiohtlikud, siis hakkavadki ennekõike varisema Hoone
nimetatud osad, millel puutub puutumus vundamendiga. Nõuetekohane ja vajumiteta vundament ei taga
seda, et Hoone katuse kandvad konstruktsioonid, vahelaed ning katus ei hakka varisema.
41. Teiseks, TJA on tuvastanud ohu olemasolu lähtuvalt fassaadist ja korstnatest (vt Vaideotsuse p 2.10 ja
2.11), kuid ei ole ohu tõkestamiseks kohaldanud mitte ühtegi asjakohast meedet, millega oht tõrjuda seniks
kuni Hoone omanikud on täitnud Ettekirjutuses ette nähtud esmased meetmed. Sisuliselt on TJA teadlik
sellest, et varisemisohtlikust Hoonest tulenevatele riskidele on igapäevaselt avatud Hoonest möödujad
(turistid, koolilapsed), kuid ei ole pidanud proportsionaalseks täiendavate meetmete kohaldamist.
42. Kolmandaks, TJA ei ole arvestanud Ettekirjutuses ja Vaideotsuses seda, et Tauno Kangrole kuuluvat
Hoone I-st korrust külastavad igapäevaselt külastajad, kes ei ole teadlikud võimalikest ohtudest ja riskidest.
43. Neljandaks, TJA ei ole arvestanud seda, et Hoone kaasomanike vaheliste vaidluste tõttu võib venida
Ettekirjutuses ette nähtud meetmete rakendamine, mistõttu on vältimatu ajutiselt olukorra reguleerimine
selliselt, et otsene oht oleks välistatud.
44. TJA on lähtunud ebaõigetest kaalutlustest ning ei ole võtnud arvesse kõiki asjas tähtsust omavaid kuid
tuvastatud asjaolusid (Audit). Seega ei ole kaebus perspektiivitu.
45. Kaebajate õiguste kaitse hilisem raskendatus või võimatu. Kaebajad leiavad, et Kaebajate õiguste
hilisem kaitse on raskendatud või võimatu. Nimelt on Kaebajad teinud endast kõik oleneva sj palunud
korduvalt Tauno Kangrolt lõpetada Hoone I korruse kasutamine eluruumi ja äripinnana seniks, kuni ei ole
tagatud Hoone turvalisus. Tauno Kangro ei ole nõustunud seda tegema. Kaebajad on pöördunud Hoone
kasutamise lõpetamise taotlusega ka TJA poole, mis on valdkonna pädevust omav ning järelevalvet teostab
ametkond. Kaebajad on taotlenud TJA-lt rakendada viibimiskeeldu või muud asjakohast meedet, et oleks
tõrjutud oht pahaaimamatutele kolmandatele isikutele, kes külastavad SkulptuuriGaleriid varisemisohtliku
Hoone esimesel korrusel.
46. Tähti-Merike ja Rein Kilk ei ole saanud kokkuleppele Tauno Kangroga isegi ohtliku Hoone kasutamise
lõpetamise osas seni kuni ohutust tagavaid meetmed on rakendatud. Tauno Kangro on lubanud Rein Kilgile
tagada Hoone turvalisus ning võtta Hoone seisukorrast lähtuvate riskide eest täisvastutus ja sõlmida ka
sellesisuline kokkulepe, kuid lubadusteks on see jäänudki ning vaatamata Hoone seisukorrale kasutab
Tauno Kangro Hoonet oma majandus- ja kutsetegevuses rahvarohkete ürituste korraldamiseks. Rein Kilgi
poolne tingimus kokkuleppele on olnud ka see, et kuni Hoone turvalisuse ja ohutuse tagamiseni tuleb Tauno
Kangrol Hoone kasutamine igal juhul lõpetada. Sellega Tauno Kangro omakorda ei nõustu. Vastupidi,
Tauno Kangro ei ole isegi huvitunud Ettekirjutusega ette nähtud koheste meetmete rakendamisest, vaid
varisemisohtlikkusest teavitavad sildid paigaldati Hoonele just Kaebajate poolt.
47. Õnnetuse toimumisel ja kahju tekkimisel enne seda, kui Ettekirjutuses märgitud toimingud saavad tehtud,
ei ole Kaebajate õiguste kaitse enam võimalik. Kaebajad on kohustatud vastutama ohtlikust Hoonest
tulenevate kahjude eest kolmandate isikute ees, vaatamata sellele, et Kaebaja on korduvalt juhtinud Tauno
Kangro tähelepanu sellele, et ebaseaduslikult avariiohtliku Hoone eluruumis peetav SkulptuuriGalerii võib
8
olla ohtlik selle külastajatele. Kaebaja ei soovi kanda riski ja vastutust Tauno Kangro vastutustundetu
käitumise tulemina realiseeruvate riskide eest.
48. Käesoleval juhul on vajalik intensiivse ohu olukorras ennetada Hoonest tulenev võimalik oht, et kaitsta
isikute elu, tervist ja vara. Kaebajate hinnangul ei ole Hoone jätkuv kasutamine ning juurdepääsu
võimaldamine kolmandatele isikutele asjakohane, arvestades Hoone varisemisohtlikkust. Ilmselge on see,
et varisemisohtlikus Hoones ei tohi viibida kolmandad isikud, samuti ei tohi Hoone ümbruses alal, millele
võivad varisemise ohu tagajärjel kukkuda osad korstnast ja fassaadist, viibida kolmandad isikud.
49. Õnnetuse järgselt viibimiskeelu kohaldamine ei pruugi olla piisav ning käesoleval juhul tuleb viibimiskeelu
mitte kohaldamisel arvestada igasuguse negatiivse tagajärje saabumisega sj oht inimeste elule ja tervisele.
Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-67-01 p-s 5 viidanud, et ehitise seisundi halvenemine, konstruktsioonide
osaline varisemine või kokkukukkumine ja sellega suure tõenäosusega kaasnevad kehavigastused, vara
hävimine või kahjustamine on tüüpilised näited pöördumatutest tagajärgedest, mis võivad tingida haldusakti
peatamise. Kahju rahalise hüvitamise võimalus ei tähenda, et tegemist ei ole pöördumatu tagajärjega.
Vastasel juhul puuduks mõistel "pöördumatu tagajärg" üldse sisu. Rahaline hüvitus ei kõrvalda
kehavigastust ega vara hävimise või kahjustamise fakti.
50. Seega tuleb pidada õnnetuse toimumise riski tõenäoliseks, mistõttu tuleb pidada ka pöördumatu tagajärje
saabumist tõenäoliseks. Kaebajad on seisukohal, et viibimiskeelu rakendamata jätmine esialgse õiguskaitse
korras võib tekitada olukorra, kus Kaebajate õiguste hilisem kaitse on võimatu sj võib tekkida olukord, kus
kahjustatud võivad oluliselt saada pahaaimamatute möödujate ning SkulptuuriGaleriisse sisenejate
õigused.
51. Avaliku huvi kaalukus vaidlustatud haldusakti täitmisega riivatavate kaebaja õiguste suhtes.
Käesoleval juhul on olemas kaalukas avalik huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning Hoone I korruse
suhtes keelata selle omanikul Hoone I korruse kasutamine äriruumina ning kohaldada Hoone I korruse
suhtes viibimiskeeldu. Hoone on avariiohtlik, viibimiskeelu kohaldamata jätmine võib tuua raskeid
negatiivseid tagajärgi nii Hoone omanikele kui ka Hoones peetavasse SkulptuuriGaleriisse sisenevatele
külalistele.
52. Tauno Kangro tegevus SkulptuuriGalerii pidamise näol on ebaseaduslik, mistõttu ei too viibimiskeelu
rakendamine endaga kaasa Tauno Kangro ettevõtlusele negatiivsed tagajärgi, kuivõrd ebaseaduslikult
peetav galerii ei saa tekitada selle pidajas õiguspärast ootust ettevõtlusele.
53. Kaebajad leiavad, et asjas on ülekaalukas avalik huvi esialgse õiguskaitse abinõu, milleks on viibimiskeelu
rakendamine.
54. Kaebajad leiavad kokkuvõtlikult, et põhjendatud on esialgse õiguskaitsena rakendada viibimiskeeldu seni
kuni Ettekirjutusega ette nähtud meetmed on rakendatud ning Hoone ei ole enam avariiohtlik.
55. Esialgse õiguskaitse abinõud. HKSM § 251 lg 1 p 1-5 kohaselt on kohustamiskaebustega esitatud
esialgse õiguskaitse taotluste puhul kohtul suur kaalutlusruum asjakohase esialgse õiguskaitse abinõu
valiku juures. Kaebaja õiguste esialgse kaitse eesmärgil võib kohus haldusorganit kohustada kõigeks, mis
on selle haldusorgani pädevuses. HKMS § 251 lg 3 kohaselt saab kohus esialgse õiguskaitse määrusega
kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma. Nimetatud puhul on suur oht vaidluse
9
äralangemisele, kuid RK on leidnud, et põhivaidluse äralangemise oht ei tohi takistada esialgse õiguskaitse
kohaldamist (RK 3-3-1-85-14, p 14).
56. HKMS § 251 lg 1 p 5 kohaselt on kohtul õigus esialgse õiguskaitse abinuda haldusakti adressaadil keelata
haldusaktis reguleeritud tegevuse või kohustada teda selleks, samuti seada sellele tegevusele tingimusi.
HKMS § 251 lg 1 p 5 võimaldab seega teha esialgse õiguskaitse korras ettekirjutusi ka kolmandatele
isikutele. HKMS § -s 251 toodud esialgsete õiguskaitse abinõude loetelu ei ole ammendav.
57. Käesolevaga leiavad Kaebajad, et esialgse õiguskaitse abinõuna tuleb kohtul kohaldada viibimiskeeldu
kaebuse resolutsioonis märgitud viisil2. Juhul, kui kohus leiab, et kohaldamisele kuuluks muu abinõu, mis
tagab efektiivsemalt Kaebajate ja kolmandate isikute kaitse, paluvad Kaebajad kohaldada efektiivsemat
abinõud või sõnastada resolutsioon teistmoodi.
58. Esialgse õiguskaitse kohaldamise aeg.Kaebajad leiavad, et esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada seni,
kuni Hoone on viidud seisukorda, milles Hoone ei ole ohtlik selles viibijatele ega kolmandatele isikutele.
(III) Õiguslikud põhjendused
3.1 Ettekirjutus ja Vaideotsus on õigusvastased
59. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva
haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,
kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Käesoleval juhul on Kaebajad seisukohal, et arvestades asjas
tuvastatud fakte (kandvate tarindite varisemisohtlikkus, fassaadi ja korstende varisemisohtlikkus) on TJA
ebaõigelt teostanud kaalutlusõigust ning jätnud rakendamata meetmed, mida oleks TJA pidanud kohaldama
selleks, et avalik kord korrakaitseseaduse (KorS) § 4 lg 1 ja lg 2 mõistes oleks kaitstud.
60. Kaebaja ei vaidlusta, et TJA poolt Ettekirjutuses ette nähtud meetmete rakendamisel on võimalik oht
avalikule korrale välistada. Kaebaja leiab, et seni, kuni Ettekirjutuses märgitud meetmeid ei ole rakendatud
tuleb TJA-l Kaebajate, kolmandate isikute ning SkulptuuriGalerii külastajate elu, tervise ja vara kahjustamise
tõkestamiseks rakendada meedet, millega oleks tõkestatud kolmandate isikute juurdepääs SkulptuuriGalerii
siseruumidele.
61. Seega on käesoleval juhul vaidluse all see, kas TJA poolt konkreetse meetme (viibimiskeelu vms sarnase,
millega oleks kolmandatel isikutel tõkestatud juurdepääs Hoone I-le korrusele) rakendamata jätmisel esines
kaalutlusviga. Lisaks on TJA Ettekirjutuses ja Vaideotsuses seisukohal, et TJA-l puudub järelevalve
teostamisel õigus viibimiskeelu kohaldamiseks ja alternatiivselt leiab TJA Vaideotsuses, et järelevalve
teostamisel rakendatud meede on proportsionaalne ning puudub vajadus järelevalveesildise koostamiseks.
62. Isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda võib nõuda, et järelevalveorgan
(käesoleval juhul TJA) otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise
küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Rk 3-3-1-44-
10, p 15). Kuivõrd korteriomanikud vastutavad solidaarselt võimaliku tekkiva kahju eest (VÕS § 1058), siis
Tauno Kangro hooletu käitumine ei kahjusta mitte ainult avalikku korda vaid Tauno Kangro tegevus võib
omada mõju ka lisaks kolmandate isikute elule ja tervisele, Kaebajate õigushüvele.
2 Juhul, kui kohus leiab, et esialgne õiguskaitse tuleb lahendada selliselt, et TJA-d tuleb kohustada nimetatud keeldu rakendama, paluvad
Kaebajad kohustada TJA-d või muud pädevat ametkonda kohtu poolt valitud viisil
10
63. Selleks et kontrollida, kas järelevalveorgani tegevuses esines kaalutlusviga, tuleb kohtul tuvastada, kas
õigusnormi, mis sätestab kaalutlusõiguse, faktiline koosseis on täidetud. Kui selle õigusnormi faktiline
koosseis on täitmata, ei pea järelevalveorgan järelevalvemenetluse algatamist või meetme rakendamist
üldse kaaluma. Kui selle õigusnormi faktiline koosseis on täidetud, tuleb analüüsida, kas isik on õigustatud
selleks, et järelevalveorgan tegutseks tema õigushüve (nt omand, elu ja tervis) kaitseks. Kui eelmainitud
tingimused on täidetud, on kassaatoril õigus nõuda, et järelevalveorgan langetaks otsuse
järelevalvemenetluse alustamise ja konkreetse järelevalvemeetme rakendamise kohta kaalutlusvigadeta
(RK 3-3-1-44-10, p 15).
64. Seega analüüsivad Kaebajad esmalt (i) faktilise kooseisu täitmist, seejärel (II) TJA pädevust ohtutõrje puhul
ning viimasena (II) kaalutlusõiguse teostamist.
65. Faktiline koosseis. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Tauno Kangro kasutab endale kuuluvat eluruumi
äriruumina. Hoone, milles äriruum asub on avariiohtlik st. Hoone kandvad konstruktsioonid on
varisemisohtlikud. TJA on Vaideotsuses tuvastanud rikkumise olemasolu (vt Vaideotsuse p 2.8) /../ TJA
tuvastas Uus tn 20/Aia tn 17 asuva Hoone EhS § 8, § 11 lg 1 ning EhS § 16 lg 1 ja 2 sätestatud nõuetele.
Viidatud EhS nõuete rikkumine on käsitletav KorS § 5 lg 1 tähenduses korrarikkumisena (korrarikkumine on
avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi rikkumine)/../. Seega on antud juhul korrarikkumine tuvastatud.
Arvestades asjaolu, et avariiohtlikku Hoonesse sisenevad igapäevaselt Tauno Kangro kutsel kolmandad
isikud on tuvastatud ka oht avalikule korrale mitte ainult läbi ehitusseaduses sätestatud rikkumiste e.
avariiohtlikku Hoone olemasolule, vaid avariiohtlikust Hoonest tulenevate riskide realiseerumisel on
ohustatud ka kolmandad isikud.
66. TJA pädevus. TJA asus Ettekirjutuses ja Vaideotsuses seisukohale, et TJA-l puudub pädevus keelata
Tauno Kangrol ja temaga seotud äriühingutel (klientide) Hoone kasutamine kuni Hoone varisemisohtliku
seisundi likvideerimiseni ja Hoone ehitustehniliste nõuetele vastavusse viimiseni. TJA hinnangul puudub
TJA-l pädevus kohaldada KorS §-s 44 sätestatud viibimiskeeldu. TJA on seisukohal, et TJA-l on lubatud
riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada EHS § 131 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.
67. Kaebajad ei nõustu sellega, et TJA-l puuduks pädevus keelata Hoone kasutamine KorS § 44 alusel e
kohaldada korrakaitseliste ülesannete täitmiseks viibimiskeeldu Hoonest tulenevate ohtude ennetamiseks
ja tõrjumiseks. TJA on eksinud enda pädevuse määratlemisel. EhS § 131 kohaselt võib korrakaitseorgan
EhS sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51
ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. EhS sätestatud järelevalve näol on tegemist
inspektsioonilise järelevalve teostamise aluseks olevate pädevusnormidega.
68. Käesoleval juhul teostas TJA tõepoolest riiklikku inspektsioonilist järelevalvet, kuid järelevalve käigus on
Auditist selgunud asjaolu, et Hoone on avariiohtlik, mis tähendab, et TJAl tuleb asuda täitma korrakaitselisi
ülesandeid, eesmärgiga ohu tõrje. Seega ei ole tegemist üksnes ehitusseadustikus sätestatud
inspektsioonilise järelevalve teostamisega e ohuennetuslike meetmetega, vaid TJA-l tuleb võtta kasutusele
meetmed, mille abil täidab TJA temale pandud korrakaitselisi ülesandeid. Avariiohtlik Hoone Tallinna
vanalinnas, millele juurdepääs ei ole tõkestatud, ohustab laiemas mõttes avalikku korda ning olulist
kaitstavat õigushüve, milleks on Hoonest möödujate ja Hoone külastajate elu ja tervis. Kaebajad rõhutavad,
et Auditi kohaselt on ohtu seatud ka tänavalt möödujad, kuivõrd varisemisohtlikud on nii fassaad kui ka
Hoone korstnad. Välistatud ei ole võimalik varing tänavale, mis halbade juhuste kokkulangemisel kaasa
tuua endaga tõsiseid tagajärgi.
11
69. KorS § 24 lg 1 kohaselt on korrakaitseorganil lubatud kohaldada riikliku järelevalve erimeedet ohu
ennetamiseks, kui ohuprognoosile tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib
oht. Seega on KorS § 24 lg 1 pädevusnorm, mis annab korrakaitseorganile õiguse kohaldada riiklikke
järelevalve erimeetmeid, mis on sätestatud korrakaitseseaduse § 30 jj, sh KorS § 44 sätestatud
viibimiskeeldu. TJA ohuprognoos, mis on sätestatud TJA peadirektori 04.04.2016.a käskkirjaga nr 1-2/16-
025, on mh lugenud ohuprognoosiga hõlmatuks ehitise nõuetele mittevastavuse ja ohu inimeste elule,
tervisele ja varale. Valdkonnapädevust omav ekspert on Auditis kinnitanud Hoone avariiohu olemasolu,
seega on olemas ohuprognoos, millele tuginedes saab kohaldada ka viibimiskeeldu. TJA on leidnud, et
KorS § 24 lg 1 ei ole asjakohane norm, kuivõrd EhS tulenevate rikkumiste näol ei ole tegemist enam
ohuennetusega, vaid rikkumine on tuvastatud. Kaebajad leiavad, et olukorras, kus EhS tulenevad
rikkumised on tuvastatud tuleb ohuennetuseks lugeda ohu realiseerumise takistamist ja kahju tekkimise
takistamist kolmandatele isikutele, mis võib realiseeruda Hoone avariiohtlikkuse tõttu. Seega leiavad
kaebajad, et avaliku korra tagamiseks KorS § 4 lg 1 ja 2 mõistes ning viibimiskeelu rakendamiseks ohu
ennetamise eesmärkidel on asjakohaseks pädevusnormiks KorS § 24 lg 1. Teiste sõnadega leiavad
Kaebajad, et olukorras, kus tuvastatud on Hoone avariiohtlikkus, tuleb avariiohtlikkusest tekkivate ohtude
realiseerimise tõkestamiseks kasutatavaid abinõusid ohuennetuse abinõudeks, mis võimaldab TJA-l
viibimiskeeldu kohaldada.
70. Alternatiivselt leiavad Kaebajad, et pädevusnormiks võib olla ka üldvolitus, mis tuleneb KorS § 4 lg 1
koostoimes KorS 28-ga ja 29 lg-ga 1. Kaebajad leiavad, et kui puuduvad konkreetseks elujuhtumiks ette
nähtud korrakaitseõiguslikud standardvolitused, tuleb avaliku korra ja isiku põhõigustesse sekkumise
õigusliku alusena kõne alla korrakaitseõiguslik üldvolitus (KorS § 28-29)3. Avaliku korra mõistel baseeruva
korrakaitseõigusliku üldvolituse on seadusandja loonud seetõttu, et standardvolitused ega ka
eriseadustesse viidud volitused ei suuda hõlmata iga võimalikku elujuhtumit. Korrakaitseorganid võivad aga
üldvolituse alusel reageerida ka atüüpsetele elujuhtumitele ja ohusituatsioonidele, mida seadusandja ei ole
eraseadusega spetsiaalselt hõlmanud. Üldiselt formuleeritud volitus võimaldab sekkumist üksikjuhtumitel,
kui esineb konkreetne oh avalikule korrale. Kui avaliku korrale vastutavat isikut ei ole või kui isik ei saa õigel
ajal ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada, rakendab korrakaitseorgan ise meetmeid ohu tõrjumiseks
või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kasutades vajaduse korral ametiabi või kaasates muid isikuid (KorS §
29). Üldvolituse regulatsioon ei näe ette konkreetseid meetmeid, mida on ametnikul õigus kohaldada ja mille
vahel valida. Amentikul on õigus valida selline meede, mis ohu tõrjub või korrarikkumise kõrvaldab.
Kaebajate hinnangul on TJA-l pädevus kohaldada viibimiskeeldu tulenevalt KorS § 4 lg –st 1 koostoimes
KorS § 24 lg-ga 1 ning alternatiivselt KorS §-dega 28 ja 29.
71. TJA on ebaõigesti hinnanud enda pädevust, mistõttu on TJA Ettekirjutuse koostamisel jätnud kaalumata
asjakohased proportsionaalsed meetmed ohu tõrjumiseks ja ennetamiseks, milleks on korrakaitseseaduses
sätestatud riikliku järelevalve erimeetmed. Teiste sõnadega, asudes seisukohale, et TJA-l pädevus puudub,
ei ole TJA kaalunud riiklikke järelevalve erimeetmeid. Kaebajate hinnangul on TJA eksinud pädevuse
ebaõige hindamise tõttu asjakohaste meetmete valikul olukorras, kus ohu intensiivsuse tõttu on
otsustusõigus sekkumise vajalikkuse üle viidud sisuliselt nullini.
72. Meetme valik ning ühtlasi sekkumise vajalikkuse hindamine sõltub korrakaitseorgani kaalutlusotsusest.
Korrakaitseorganil ei ole igal juhul riikliku järelevalve raames sekkumiseks kohustust. Korrakaitseorgan
peab kaaluma, kas tema poolne sekkumine on üldse eesmärgi saavutamiseks vajalik ning teisalt kaaluma
3 Avaliku korra mõiste Eesti ohutõrjeõiguses. Illmar Pärnamägi. Juridica 2016, IV, lk 242.
12
sobiliku meetme rakendamise vajalikkust. Seega põhineb korrakaitseorgani tegevus oportuniteedi ehk
otstarbekuse põhimõttel. Korrakaitseorganil puudub aga õigus kaaluda, kas algatada menetlust või mitte,
kui sekkumine on ohu intensiivusest tulenevalt kohustuslik. Kaebajate hinnangul on külastajatele avatud
kunstigalerii näol avariiohtlik Hoone Tallinna vanalinnas (mis asub tiheda asustusega tänaval, mida külastab
igapäevaselt suveperioodil arvukalt turiste ning sügisest kevadeni koolilapsed ja muud linnakodanikud)
intensiivne oht, mille puhul on TJA poolne sekkumine kohustuslik.
73. KorS § 44 lg 1 p 1 sätestab, et politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib ajutiselt
keelata isiku viibimise teatud kohas või teatud kaugusele lähenemisest hoiduma järgmistel juhtudel, milleks
on mh isiku elu või tervist ähvadava vahetu ohu korral. Lisaks võib korrakaitseorgan kehtestada
viibimiskeelu ülekaaluka avaliku huvi kaitseks (KorS § 44 lg 1 p 2) või kõrgendatud ohu tõrjumiseks (KorS
§ 44 lg 1 p 3). Vaidlus puudub selle üle, et Tauno Kangrole kuuluvas Hoone esimesel korrusel on avatud
kunstigalerii, mille tõttu on kolmandatel isikutel juurdepääs Hoonesse. Hoone fassaad ja korstnad on
varisemisohtlikud, mis tähendab seda, et kolmandad isikud on Hoonest möödudes pahaaimamatult avatud
varingutele. KorS § 44 lg 5 kohaselt võib üle 12 tunni viibimiskeeldu kohaldada üksnes prefekti või muu
korrakaitseorgani juhi loal. Seega on TJA juhil pädevus rakendada viibimiskeeldu kuni ohuolukorra
likvideerimiseni.
74. Ebaõige on TJA seisukoht, mille kohaselt puudub järelevalvet teostaval ja valdkonnaspetsiifilist pädevust
omaval TJA-l pädevus riiklike järelevalve erimeetmete rakendamiseks ohu ennetamiseks ja tõrjumiseks
olukorras, kui nii ohuprognoosile kui ka Hoone osas läbi viidud Auditile tuginedes saab pidada võimalikuks
olukorda, mille realiseerumisel tekib oht inimeste elule ja tervisele. TJA-l on Kaebajate hinnangul nii
erivolitusest tulenev õigus rakendada vastavat meedet e viibimiskeeldu läbi Ettekirjutuse väljastamise kui
ka üldvolituses tulenev õigus rakendada viibimiskeeldu.
75. Kaalutlusõiguse teostamine. Kaebajad leiavad, et TJA on ebaõigest teostanud kaalutlusõigust meetme
rakendamata jätmisel ning järelevalveesildise tegemata jätmisel. Vaidlus puudub selle üle, et lähtuvalt
Auditist on Hoone ja selle kandvad osad avariiohtlikud (vt Auditi lk 18). Selgelt on Auditis välja toodud, et
Uus tn 20 paiknev ehitis ja selle osad ei ole ohutud. Ekspert on tuvastanud, et Hoone kandvad
konstruktsioonid on varisemisohtlikud sj on ekspert kinnitanud selgesõnaliselt, et Uus tn 20 ehitis ja selle
osad ei ole ohutud. TJA on juba 20.05.2016.a leidnud, et kuni Ettekirjutuses planeeritavate tegevuste läbi
viimiseni ei ole Hoone kasutamine soovituslik.
76. 15.08.2016.a asub TJA seisukohale, et ohtu põhjustab ennekõige hoone fassaad, karniisid ja korstende
halb seisukord ning lisab, et viibimiskeelu rakendamine ei kõrvaldaks Hoonest möödujatele tekkivaid ohte
(vt Vaideotsuse p 2.10-2.12).
77. Kaebaja leiab, et olukorras, kus Hoone ja selle kandvad konstruktsioonid ning Hoone fassaad, karniisid ja
korstnad on ohtlikud, on ebaõige TJA kaalutlusõiguse tulem, mille kohaselt on põhjendamatu nii
viibimiskeelu kohaldamine kui ka pädevuse puudumisel järelevalveesildise esitamata jätmine.
78. TJA on leidnud Vaideotsuses, et Hoone I korrusel ja vundamendis ei tuvastatud varisemise ohtu, mistõttu
ei ole põhjendatud viibimiskeelu rakendamine. Kaebajad leiavad, et olukorras, kus Audit on kinnitanud
Hoone kandvate konstruktsioonide, katuse ja vahelagede sj I ja II korruse vahelagede avariiohtlikkust, ei
välista vundamendis vajumite puudumine seda, et Hoone katus, katuse konstruktsioonid ja vahelaed
varisemisse sattudes ei võiks tekitada varingut ka Hoone I-l korrusel. TJA järeldus on ebaõige selle osas,
13
et Hoone ei oleks varisemisohtlik. Seega on ebaõiged ka Ettekirjutuse aluseks olevate kaalutluste sisu,
mistõttu on Ettekirjutus tehtud kaalutlusõigust rikkudes.
79. TJA on leidnud Vaideotsuses, et viibimiskeelu rakendamine ei välistaks ohtu tänaval liikujatele, mis tuleneb
fassaadi, karniiside ja korstende halvast seisukorrast. TJA on tuvastanud ohtu tänaval liikujatele, kuid siiski
jätnud kuni ohu kõrvaldamiseni kohaldamata ajutised meetmed ohu tõrjumiseks. TJA-l on kohustus tagada
isikute põhiõiguste kaitse sj. elu ja tervise kaitse. TJA on tuvastanud ohu, kuid jätnud võimalikud meetmed
kaalumata ning leidnud, et ohu olemasolul on asjakohane jätta meetmed rakendamata seniks, kuni
Ettekirjutuses ette kirjutatud meetmed saavad kaasomanike poolt rakendatud. Kaebajad leiavad, et TJA on
rikkunud kaalutlusõigust olukorras, kus sekkumise kohustus on viidud nullini.
80. TJA on tuvastanud Vaideotsuses, et eelkõge tuleneb oht Hoone fassaadist, karniisidest ja korstendest. TJA
ei ole kohaldanud mitte ühtegi ajutist meedet selleks, et ohtu tõrjuda.
81. TJA on ebaõigelt teostanud kaalutlusõigust, mistõttu ei vasta Ettekirjutus ja Vaideotsus HMS § 54 sätestatud
õigusakti õiguspärasuse eeldustele ning tuleb tühistada.
3.2 TJA on kohustatud edastama järelevalveesildise pädevale korrakaitseorganile
82. Vaidlus puudub selle üle, et menetluse raames on tuvastatud Hoone avariiohtlikus. KorS § 6 lg 5 sätestab,
et kui ohu ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine korrarikkumise kõrvaldamine ei ole korrakaitseorgani
pädevuses, siis edastab ta teate meetme kohaldamise vajalikkuse kohta pädevale korrakaitseorganile
(järelevalveesildis). TJA ametnik Krista Salujärv kinnitas telefonitsi enne Ettekirjutuse tegemist, et TJA
asjajamise keerukuse tõttu järelevalveesildiasi pädevatele korrakaitseorganitele ei edasta.
83. Vaideotsuses on TJA leidnud, et puudub vajadus järelevalveesildise esitamiseks, kuivõrd oht on ennekõike
tänvalt möödujatele ja nimetatu osas viibimiskeelu rakendamine ei välistaks ohtu.
84. Kaebajad leiavad, et TJA on lähtunud ebaõigetest eeldustest ja kaalutlustest järelevalveesildise esitamise
puhul. Esiteks on Audit kinnitanud, et Hoone ja selle kandvad konstruktsioonid on avariiohtlikud. Seega ei
ole välistatud oht kolmandate isikute elule ja tervisele. Ebaõige on TJA järeldus, selle kohta, et kuivõrd
ehitise vundamentide olulisi vajumeid, millised võiksid oluliselt mõjutada ehitise kandevõimet ja põhjustada
avariilist olukorda, auditist ei tuvastatud. Kaebajad nõustuvad, et vundamendi vajumisi tõepoolest
tuvastatud ei ole, kuid kandvate konstruktsioonide sj katuse ning vahelagede osas on avariiohtlikkus
tuvastatud. Kaebajatele jääb arusaamatuks TJA käsitlus, mille kohaselt ainuüksi puuduste mitte esinemine
vundamendis võiks tagada selle, et avariiohtlikud katusekonstrkutsioonid, katus ja vahelaed varisemise
korral ei võiks tekitada ohtu Hoone I-l korrusel viibijatele. TJA selline järeldus ei ole eluliselt usutav ega
loogiline. Lisaks on TJA järeldus vastuolus Auditiga, mistõttu tuleb Kaebajate hinnangul kuni ohu välistamise
võimaluseni kohaldada ohtu tõrjuvaid asjakohaseid meetmeid.
85. Viibimiskeeldu saab rakendada nii Hoonele endale kui ka selle ümbrusele sj kõnnitee jms.
86. Kaebajad leiavad, et järelevalveesildise esitamata jätmine on TJA poolne korrakaitseliste ülesannetest
tulenevate kohustuste rikkumine. Ohu ennetamise ja tõrjumise olukorras on pädevad korrakaitseorganid
kohustatud tegema koostööd. KorS § 6 lg 5 näol ei ole tegemist diskretsioonilise sättega, tegemist on
imperatiivse seadusest tuleneva kohustusega teatud olukorra ilmnemisel. TJA-l on kohustus pädevuse
puudumisel, kuid ohuolukorra olemasolul, esitada järelevalveesildis pädevale korrakaitseorganile.
14
87. Kaebajate hinnangul on ebamõistlik olukord, kus TJA valdkonnapädevust omava ametkonnana on
seisukohal oma pädevuse puudumisest, kuid ei pöördu asjakohaste ametkondade poole ohu ennetamiseks
ja tõrjumiseks. Seega tuleb Kaebajate hinnangul kohustada TJA-d järelevalveesidlise esitamiseks
asjakohasesse ametkonda juhul, kui TJA leiab, et temal puudub meetmete rakendamiseks pädevus, kuivõrd
siis saab valdkonnapädevust omav ametkond tuvastada meetmed, mida rakendada.
88. Järelevalveesildise esitamata jätmine on tuvastatud ohu puhul olukorras, kus TJA on kindel oma pädevuse
puudumises, KorS § 6 lg 5 rikkumine, mistõttu tuleb TJA-d kohustada järelevalveesildise esitamiseks.
(IV) Menetluslikud küsimused
89. Esindusõigus. Kaebaja esindaja kinnitab esindusõiguse olemasolu.
90. Kohtualluvus. Asja läbivaatamiseks õigustatud kohus on Tallinna Halduskohus.
91. Tähtaeg. Kaebajate esindaja sai Vaide kätte 17.08.2016.a. Seega on Kaebus esitatud tähtaegselt.
92. Menetluse läbivaatamise vorm. Kaebajad soovivad asja läbivaatamist kirjalikus menetluses.
93. Riigilõiv. RLS § 60 lg 1 kohaselt tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot ja HKMS §
60 lg 6 kohaselt esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 15 eurot (Lisad 22 ja 23).
Lisa 1 – Tallinna Kesklinna vanema 29.10.2002.a korraldus nr 948;
Lisa 2 – äriregistri väljavõte;
Lisa 3 – 30.12.2002.a rendileping;
Lisa 4 – investeeringute kava;
Lisa 5 – 02.08.2010.a vara vastuvõtmise akt;
Lisa 6 – 22.12.200.a notariaalne müügiakt;
Lisa 7 – Kinnistusraamatu väljavõte Hoone I korruse sihtotstarbe kohta;
Lisa 8- foto;
Lisa 9 – foto;
Lisa 10 – foto;
Lisa 11 - 25.11.2015.a TJA kiri järelevalvemenetluse algatamise kohta;
Lisa 12 – 15.02.2016.a ettekirjutus;
Lisa 13 – 1 ja 13-2 – kaaskiri koos auditiga;
15
Lisa 14 – 20.05.2016.a TJA ärakuulamisõiguse teostamise kiri;
Lisa 15 – 27.05.2016.a Rein Kilk ja Tähti-Merike Kilk ärakuulamisõiguse teostamine;
Lisa 16 – 09.06.2016.a ettekirjutus;
Lisa 17 – 1 kuni 17-3 – Kaebajate poolt paigaldatud sildid Hoonele;
Lisa 18 – 13.07.2016.a vaie;
Lisa 19 – 15.08.2016.a vaideotsus;
Lisa 20 – SkulptuuriGalerii sissepääs;
Lisa 21 – foto;
Lisa 22 – riigilõivu tasumist tõendavad maksekorraldused.
Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastatud/
Siret Saks
Vandeadvokaat
Rein ja Tähti- Merike Kilk lepinguline esindaja
16
Saatja: Siret Saks <
[email protected]>
Saaja: TJA - Avalik
Teema: R.Kilk ja Tähti-Merike Kilk (kaebus)
Lp. Tehnilise Järelevalve Amet,
Edastan Teile kaebuse, mis on edastatud ka Tallinna Halduskohtule.
Siret Saks
vandeadvokaat
OÜ Advokaadibüroo RASK
Rotermanni tn 8 „Uus Jahuladu“, 7. korrus
Vaksali 6, 50409 Tartu
telefon: +372 618 0820
skype: siret.saks2
e-post:
[email protected]
www.rask.ee
Kirjas olev info on mõeldud kasutamiseks ainult selle adressaadile ja ei kuulu avalikustamisele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage sellest kirja saatjat ning kustutage kiri. Nii aitate kaasa elektrooniliste kanalite turvalisele kasutamisele.
Lea Baumann
Saatja: Siret Saks <
[email protected]>
Saatmisaeg: 19. september 2016. a. 9:20
Adressaat: TJA - Avalik
Teema: R.Kilk ja Tähti-Merike Kilk (kaebus)
Manused: Lisa 14 - foto.jpg; Lisa 14 Kiri_digiallkirjaga_Template_15-1381-024.bdoc; Lisa 15 _R
ja T Kilk_ärakuulamine_27 05 16.bdoc; Lisa 16 - ettekirjutus_5933.pdf; Lisa 17 - 1-
foto.jpg; Lisa 17 -2 - foto.jpg; Lisa 17-3.jpg; Lisa 18 _R ja T Kilk_vaie_14 7 16.bdoc;
Lisa 19 Vaideotsus 15.08.2016 ja otsuse lisa 1 (1).bdoc; Lisa 19 Vaideotsus
15.08.2016 ja otsuse lisa 1 (2).bdoc; Lisa 20.jpg; Lisa 21.jpg; Riigilõiv.bdoc; Lisa 13 -
2 ehitise audit TR 1802_2016 Aia 17 Uus 20.bdoc; Lisa 1 29.10.2002.a korraldus nr
948.pdf; Lisa 2 Kunstimeister ÄR.pdf; Lisa 3 mitteeluruumi rendileping nr
02-2002035.pdf; Lisa 4 Investeeringute kava aastateks 2002-2007.pdf; Lisa 5
02.08.2010.a vara vastuvõtmise akt.pdf; Lisa 6 - 22.12.2010 notariaalne
müügileping.pdf; Lisa 7 2007_UE_3229_2195432007.ddoc; Lisa 8 - Eluruum
kujundatuna äriruumiks.jpg; Lisa 9 - Eluruum kujundatuna äriruumiks.jpg; Lisa 10 -
Eluruum kujundatuna äriruumiks.jpg; Lisa 11 Kiri_digiallkirjaga_Template_
15-1381-011.bdoc; Lisa 12 - 1 ettekirjutus_5879 (1).bdoc; Lisa 12 - 2 ettekirjutus_
5879 (2).bdoc; Lisa 13 - 1_kaaskiri_TJA_12 05 16.bdoc; kaebus_16_09_16.bdoc
Lp. Tehnilise Järelevalve Amet,
Edastan Teile kaebuse, mis on edastatud ka Tallinna Halduskohtule.
Siret Saks
vandeadvokaat
OÜ Advokaadibüroo RASK
Rotermanni tn 8 „Uus Jahuladu“, 7. korrus Vaksali 6, 50409 Tartu
telefon: +372 618 0820
skype: siret.saks2
e-post:
[email protected]
www.rask.ee
Kirjas olev info on mõeldud kasutamiseks ainult selle adressaadile ja ei kuulu avalikustamisele. Kui olete saanud kirja
ekslikult, palun teavitage sellest kirja saatjat ning kustutage kiri. Nii aitate kaasa elektrooniliste kanalite turvalisele
kasutamisele.
1