-864235 -144145 0 0 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 30.09.2016 Kehtib kuni: 30.09.2021 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Kaevandusmuuseum SA HYPERLINK "mailto:
[email protected]"
[email protected] 30.09.16 nr 9-1/ 16-0237-040 SA Eesti Kaevandusmuuseum riiklik järelevalve (kaeveõõne teisene kasutamine) Kaevandamisseaduse ( KaevS ) § 25 lg 1 kohaselt on Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) korrakaitseorganiks korrakaitseseaduse ( KorS ) § 6 mõistes. Vastavalt KaevS § 25 lg 2 kuulub TJA pädevusse järelevalve objektil tööde ohutu korraldamise üle, samuti järelevalve isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja tegevuse üle, objektil toimunud õnnetuse või avarii põhjuste väljaselgitamine, ettekirjutuste ja otsuste tegemine ning projekti kontrollimine. KorS § 30 lg 3 alusel võib TJA korrakaitseorganina nõuda isikult dokumentide esitamist. KorS § 28 lg 1 alusel võib TJA korrakaitseorganina ohu või korrarikkumise korral panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustuse ning hoiatada teda KorS § 28 lg 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. TJA kemikaali ja mäetööde osakonna peaspetsialistid Arno Paikles ja Erki Närep viisid 21.09.2016 läbi SA Eesti Kaevandusmuuseumi allmaaosas riikliku järelevalve. Järelevalve eesmärk oli tutvuda kaeveõõne teisese kasutamisega tegeleva ettevõtja kohustusliku dokumentatsiooniga ning hinnata ohutusnõuete täitmist. Kaeveõõne teisese kasutamisega tegeleva ettevõtja kohustuslikuks dokumentatsiooniks on kaeveõõne teisese kasutamise projekt, riskianalüüs, tööohutusjuhendid ning seadmete ja masinate kasutusjuhendid, avarii likvideerimise plaan, maa all viibivate isikute üle arvepidamise kord, veekõrvaldus -, tuulutus- ja elektrivarustusskeem ning muud tehnoloogiaskeemid; samuti peab olema määratud kaevõõne teisese kasutamise eest vastutav spetsialist, tuulutuse eest vastutav isik (kes ühtlasi korraldab õhuproovide võtmise ja analüüsimise). Allmaakaeveõõnt teiseselt kasutav ettevõtja peab tagama mäepäästeteenistuse või peab tal olema leping isikuga, kellel on mäepäästeteenistus. SA Eesti Kaevandusmuuseum esindajaks järelevalve läbiviimise juures oli tehniline töötaja Sergei Kurtšin . Järelevalve käigus tutvuti järgmiste dokumentidega: maa all viibivate isikute arvepidamise kord ning selle alusel peetav päevik, tööohutusjuhendid, riskianalüüs, avarii likvideerimise plaan, tuulutusprojekt, evakuatsiooni plaan, maa aluse ekskursiooni liikumise skeem, Vladimir Mazin’i koostatud protokoll 01/08/2016. SA Eesti Kaevandusmuuseum ei esitanud kaeveõõne teisese kasutamise projekti, dokumente, mis kinnitaksid kaeveõõne teisese kasutamise vastutava spetsialisti määramist, tuulutuse eest vastutava isiku määramist (korraldab ka regulaarset õhuproovide võtmist ja analüüsimist), mäepäästeteenistuse tagamist. Esitatud dokumentide põhjal võib järeldada, et maa all viibivate isikute üle arvepidamise kord on formaalne (üldjuhul polnud märgitud maa alt väljatulekut) ja sellest on lubatud mitte kinni pidada (ürituste puhul eriprojekt) ning ei täida oma eesmärki – võimaldama määrata igal ajahetkel maa all viibivad isikud, kusjuures päeviku pidamine on lubatud žetoonide, lubade või elektrooniliste kontrollseadmete andmete arvestuse alusel. Avarii likvideerimise plaani kohaselt on avariist teavitamise signaal kauakestev (rohkem kui 10 min) elektrienergia väljalülitamine maa aluses osas – külastajatele võib selline märguanne olla arusaamatu ning segadust tekitav, samuti ei taga see viivitamatut evakuatsiooni ja päästetööde alustamist maa -alusest osast. Telefoni ega teisi sidepidamisvahendeid maa-aluses osas ei ole, seega puudub suhtlemise võimalus kompleksi maapealse osaga. Järelevalve teises etapis laskuti kaevanduse hoone vertikaalšahtist maa alla. Eraldi vajab ära märkimist, et kaks järelevalve ametnikku ega ka neid saatev tehniline töötaja laskusid maa alla nii, et nende maa alla minekut ja väljatulekut ei fikseerinud mitte keegi. Maa all kontrolliti kaeveõõnte puhtust, stabiilsust, avariiväljapääsude olukorda. Külastajatele demonstreeritavaid masinaid ei osanud Sergei Kurtšin käivitada, kuna tal puudusid selleks oskused ja volitused, mistõttu ei õnnestunud kontrollida masinate ohutut demonstreerimist külastajatele. Ekskursiooni käigus mittekülastatavad kaeveõõned olid ebapiisavalt tõkestatud ja tähistatud (sh ka avariiline kaeveõõs) – kasutatud oli mittepüsivat kilest linti; ketti – ilma teavitustahvlita. Avariiväljapääsud olid ligipääsetavad ning seest avatavad, väljaarvatud stollisuue, mis oli suletud võrega ja tabalukuga – tabaluku võti asus eemal kapis, st et külastajatel ei ole võimalik evakuatsiooniolukorras iseseisvalt antud avariiväljapääsu avada. Kaevanduse käikudesse olid paigaldatud avariivalgustid koos evakuatsioonimärkidega – valdavalt oli kasutatud evakuatsioonimärki noolega alla, mille tähendus standardi EVS 620-2:2012 kohaselt on liigu siit alla (paigaldatakse trepi või kaldtee kohale). Tulenevalt sellest võib pidada kaeveõõnte evakuatsiooniteede tähistamist puudulikuks ja eksitavaks, mis ei võimalda külastajatel iseseisvalt märgistusest lähtuvalt maa-alusest osast evakueeruda. Maa- aluses osas ei olnud ka paigaldatud evakuatsiooniplaane (välja arvatud üks, mis oli uue sissepääsu juures), mis on hädavajalikud arvestades, et maa-aluses osas viibivad külastajad ei tea kaeveõõnte paigutust ega väljapääsude asukohti. Järelevalve käigus tuvastati järgmised puudused: SA Eesti Kaevandusmuuseum ei esitanud dokumente, mis kinnitaksid kaeveõõne teisese kasutamise vastutava spetsialisti määramist ( KaevS § 11 p 4) ; SA Eesti Kaevandusmuuseum esitatud allmaakaeveõõnes viibivate isikute kord ei vasta seaduses ettenähtud nõuetele ( KaevS § 13 lg 2 p 2 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.12.2003. a määruse nr 251 „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamisega tegeleva ettevõtja kohustuslikule dokumentatsioonile esitatavad nõuded“ § 19) ; SA Eesti Kaevandusmuuseum ei esitanud kaeveõõne teisese kasutamise projekti ( KaevS § 13 lg 1 p 1) ; SA Eesti Kaevandusmuuseum ei esitanud dokumente, mis tõendaksid mäepäästeteenistuse tagamist ( KaevS § 4 1 p 1, 2) ; SA Eesti Kaevandusmuuseum ei esitanud dokumente, mis tõendaksid tuulutuse eest vastutava isiku määramist ning regulaarset õhuproovide võtmist ja analüüsimist ( M ajandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004 määruse nr 172 „Kaevandamise ja kaeveõõne te isese kasutamise ohutusnõuded“ § 16 lg 2 ) ; SA Eesti Kaevandusmuuseum esitatud avarii likvideerimise plaani kohaselt toimub avariist teavitamine elektrienergia väljalülitamisega maa-aluses osas – sellega ei ole tagatud piisavate hoiatus- ja teiste kommunikatsioonisüsteemide olemasolu, et tagada abistamis-, evakuatsiooni- ja päästeoperatsioonide viivitamatut alustamist ja nende tõrgeteta teostamist ( KaevS §4 lg 2 p 2) ; Maa-aluses osas ei olnud rakendatud piisavad meetmed ohutsoonide tähistamiseks ja tõkestamiseks, sh olid ebapiisavalt tähistatud ja tõkestatud külastajatele suletud tsoonid (kasutatud oli mittepüsivat kilest linti, ketti – ilma teavitustahvlita) ( KaevS §4 lg 2 p 3) ; Maa-aluse osa avariiväljapääsuna kasutatav stollisuue oli suletud võrega ning lukustatud tabalukuga, mille võti paiknes eemal kapis. Avariiolukorras ei ole võimalik külastajal iseseisvalt avariiväljapääsu ust avada ning evakueeruda , millega ei ole tagatud ohutus ( KaevS § 4 lg 1) ; Maa-aluses osas paigaldatud evakuatsioonimärgid ei ole üheselt arusaadavad ning on kohati üksteisega vastuolus. Märgistus ei võimalda avariiolukorras leida kiiret avariiväljapääsu. Arvestades, et maa all viibivad külastajad ei tea evakuatsioonikorraldust, ei ole paigaldatud olulistesse kohtadesse evakuatsiooniplaane ( Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004 määruse nr 172 „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded“ § 18 lg 2). Tulenevalt eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1, mille kohaselt enne haldusakti (antud juhul ettekirjutus) andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada asja kohta oma arvamust ja vastuväiteid, palume esitada arvamus ja võimalikud vastuväited ülaltoodud rikkumisele hiljemalt 14 .10.2016 ning lisada põhjendatud tähtajad puuduste kõrvaldamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arno Paikles Kemikaali ja mäetööde osakonna peaspetsialist Arno Paikles 667 2185
[email protected]