Energiasalv Pakri OÜ
Tehnilise Järelvalve Amet
Sõle 23 A, Tallinn 10614
[email protected]
[email protected] 28.09.2016
Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks
hüdroakumulatsioonijaama veehaardega
Käesolevaga esitame teile hoonestusloa taotluse Paldiski linna kavandatava hüdroakumulatsioonijaama
veehaarde rajamiseks.
Vastavalt ehitusseaduslikule (§104) ei loeta kaldaga püsivalt ühendatud ehitiseks torujuhtmeid ega muid
kaldaga ühendatud tehnovõrke ja –rajatisi.
Seega on hüdroakumulatsioonijaama veehaarde (torustik, šaht ja teised elemendid) näol tegemist
kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega ning avaliku veekogu koormamiseks kaldaga püsivalt
ühendamata ehitisega on vajalik hoonestusluba (veeseaduse 4. jagu).
Samas on tegemist kaldaga funktsionaalselt seotud ehitisega (ehitusseadustiku §105 lg 3 ja
planeerimisseaduse § 75 ja § 124 mõistes).
Käesolev taotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses (§ 226)sätestatud nõuetele.
Üldinformatsioon
Paldiski linna kavandatakse hüdroakumulatsioonijaama, mille peamisteks komponentideks on
graniidikihis asuv maa-alune reservuaar (sügavuses orienteeruvalt 500 m), seda maapinnaga/merega
ühendav šaht ning maismaal paiknevad muud objektid (juhtimiskeskus, alajaam jms). Šahti allaosas
paiknevas vastavas turbiinisaalis paiknevad elektriturbiinid/pumbad, mis vastavalt töörežiimile toodavad
elektrit (vee liikumisel alla merest reservuaari) või pumpavad vette reservuaarist üles tagasi merre.
Jaama maismaa osa asub kinnistutel Pallase 16 ja 18. Jaama võimsuseks on kavandatud orienteeruvalt
500 MW.
Hüdroakumulatsioonijaam tarbib teatud perioodi jooksul (nt 1 kuu) summaarselt rohkem elektrit kui ta
toodab (planeeritav kasutegur on 75%), kuid asja mõte seisneb elektri tootmise ja tarbimise ajalises
optimeerimises terviklikus elektrisüsteemis (nt Eesti ja regionaalne rahvusvaheline tasand). Nimelt on
hüdroakumulatsioonijaamal väga kiire võimsuse reguleerimisvõimekus ja suutlikus teiste elektritootjate
ebaühtlust (nt tuulepargid mille tootlikkus sõltub tuulest) ja aeglast reguleeritavust (nt
soojuselektrijaamad ja tuumajaamad) kompenseerida.
Hüdroakumulatsiooni elektrijaama rajamise idee tugineb Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud
dokumendile “Eesti Elektrimajanduse Arengukava aastani 2018”, mille baasstsenaarium näeb ette
Eestisse avariireservjaamade, tuuleparke tasakaalustavate jaamade ning tipukoormuse reservjaamade
ehitamist. Hüdroakumulatsiooni elektrijaama rajamist tingib samuti hetkel Eestis puuduv kiire võimalus
elektritootmist alla reguleerida.
Energiasalv Valdus OÜ omab eelkokkulepet hüdroakumulatsiooni maismaal asuvate kinnisasjade
(Pallase tn) omanikega maa kasutamiseks. Vahetult veehaarde juures otsene funktsionaalne seos
Energiasalv Pakri OÜ Registrikood: 14107173
Energiasalv Pakri OÜ
kaldakinnisasjaga puudub (st ehitustegevus ja hooldus toimub eeldatavasti täielikult mere kaudu) ja
seetõttu ei ole sõlmitud ka kokkuleppeid kaldal asuva kinnisasja omanikuga. Reservvariandina
kaalutakse edasise töö käigus siiski ka (ajutist/ehitusaegset) juurdepääsu maismaalt ning sellisel juhul
sõlmitakse vajalikud kokkulepped kaldal asuva kinnisasja omanikuga.
Hüdroakumulatsioonijaama rajamiseks on vajalik üldjoontes 3 põhimõttelist dokumenti/luba, millest
igaühe puhul on menetlejaks ja otsustajaks erinev ametkond:
o Detailplaneering (DP) eeskätt maismaal ehituse võimaldamiseks. Otsustaja Paldiski linn.
o Vee erkasutusluba vee erikasutuseks (vee võtt merest ja tagasisuunamine merre ning
merepõhja tahkete ainete uputamine). Otsustaja Keskkonnaamet/Keskkonnaministeerium.
o Hoonestusluba ehituse rajamiseks mere põhja (sellele järgneb ehitusluba). Otsustajaks Tehnilise
Järelvalve Amet.
Arendustegevuse ja sellega seotud dokumentatsiooni menetlemine on vajalik läbi viia nimetatud
asutuste omavahelises konstruktiivses koostöös.
Veehaarde asukoht on keskkonnakaalutlustelt valitud selliselt et see paikneks väljaspool Natura 2000
võrgustiku ala ning veevõtusügavus oleks üle 30 meetri.
Laevasõitu arvestades on asukoht väljaspool ankrualasid ja muid laevade navigatsiooniks olulisi alasid.
Käesolevaks ajaks on koostatud Paldiski lahte planeeritava hüdroakumulatsioonijaama veehaarde
eskiisprojekt (Merin OÜ, august 2016), mida on kasutatud ka käesoleva taotluse koostamisel (täismahus
esitatud lisas 1).
Joonis 1. Hüdroakumulatsioonijaama maismaal asuv kompleks ning veehaarde üldised asukohad
Paldiskis on tähistatud kollaste ringidega. Maa-alust reservuaari ja šahte ei ole joonisel kajastatud.
Energiasalv Pakri OÜ Registrikood: 14107173
Energiasalv Pakri OÜ
Joonis 2. Kavandatava veehaarde asukoht Paldiski lahes.
Joonis 3. Hüdroakumulatsioonijaama lihtsustatud üldskeem.
Energiasalv Pakri OÜ Registrikood: 14107173
Energiasalv Pakri OÜ
Joonis 4. Hüdroakumulatsioonijaama põhimõtteline tehnoloogiline skeem (www.energiasalv.ee).
Energiasalv Pakri OÜ Registrikood: 14107173
Energiasalv Pakri OÜ
Ehitise kasutamise otstarve
Hoonestusloa objektiks olev ehitis on Paldiski lahes Paldiski Põhjasadamast põhjas asuvale merealale
kavandatav hüdroakumulatsioonijaama veehaare. Veehaare koosneb 20 m siseläbimõõduga põhišahtist
koos sellele eelnevate võredega ja kambritega (mis paiknevad selleks rajataval tehissaarel) ning ca 300
meetri pikkusest veehaardetorustikust (6 veehaardetoru igaüks läbimõõduga 3 m) kuni sügavuseni ca 30
meetrit.
Veehaarde kasutamise otstarve on merest vee võtmine maksimaalselt kiirusega (vooluhulgaga) 120 m3/s
ning vee tagasisuunamiseks merre (vee väljapumpamise režiimis).
Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed
Veevõtuks ja heitvee ärajuhtimiseks kasutatakse kuute (6) veetoru igaüks läbimõõduga 3 meetrit.
Veetorude pikkus on ca 300 meetrit ja need ulatuvad tehissaarel paiknevast põhišahtist kuni sügavuseni
ca 30 meetrit. Veevõtutorude puhul täpsustatakse edasise projekteerimise ja uuringute käigus
veehaardevõrede vajalikkus.
Maa-alusesse reservuaari suunduv põhišaht koos selle kompleksi kuuluvate seadmetega ning selle
kaitseks ja teenindamiseks rajatava tehissaarega on merepõhjas mõõdetuna pindalaga ca 7,7 hektarit
ning kõrgusega merepinnast ca 11 meetrit.
Ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala
Veevõtuks kasutatakse kuute (6) kuni 3 meetrise läbimõõduga toru pikkusega ca 300 meetrit ning
põhišahti rajamiseks ja kaitseks rajatavat tehissaart.
Tehissaare veepealne tasapinnaline (st nõlvadest seespool olev osa) nö tehnoloogiliselt kasulik osa on
pindalaga ca 2,6 hektarit (202 x 129 m), kuid koos nõlvadega (sh veealune osa) on merepõhjas
tehissaare pindala ca 7,7 hektarit.
Merepõhjas paikneva torustiku pindala on ca 0,6 hektarit.
Reservvariandina täpsustatava (ajutise/ehitusaegse) maismaaga ühenduse (tammi/muuli) pindala on
tagasihoidlik (kuni 1000 m2).
Seega on kogu veehaarde merepõhjas asuv ehitusalane pindala praeguste eskiislahenduse kohaselt 8,4
hektarit. Arvestades projekti edasisel täpsustamisel vajalikku mõistlikku reservi on taodeldav ehitiste
ehitusalune pindala orienteeruvalt kuni 12 hektarit.
Kuna tegemist on ühtselt toimiva veehaarde kompleksiga, siis on asjakohane seda käsitleda ühe (1)
ehitisena.
Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites
Veehaarde süsteemi moodustab tehissaar seal paikneva põhišahti ja muude kompleksi kuuluvate
elementidega ning sellest ca 300 meetri kauguseni ca 30 meetri sügavuseni ulatuv veehaarde torustik
orienteeruva kogupindalaga (mere põhjas) 12 hektarit (120 000 m2).
Täpsed koordinaadid ja pindalad täpsustatakse edasisel projekti väljatöötamisel.
Energiasalv Pakri OÜ Registrikood: 14107173
Energiasalv Pakri OÜ
Uuringute kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha
Keskkonnamõju hindamisest
Käesoleva taotluse üldinformatsiooni peatükis kirjeldasime, et hüdroakumulatsioonijaama rajamiseks on
vajalik üldjoontes 3 põhimõttelist dokumenti/luba (detailplaneering, vee erkasutusluba ja
hoonestusluba) ning nende kõigi puhul on vajalik analüüsida keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) või keskkonnamõju hindamise (KMH) teostamise vajalikkust.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 6 lg 1 kehtestab tegevuste
loetelu, mille korral keskkonnamõju hindamine on kohustuslik. Vaadeldes hüdroakumulatsioonijaama
ühe komplekse ettevõttena selgub et KSH/KMH on kohustuslik järgmistel põhjustel:
o p 171 merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit;
o p 19 veejuhtme püstitamine, kui keskmine vooluhulk ületab 1001 miljonit kuupmeetrit
aastas;
§ 6 lg 1 p 28 nimetab kohustusliku KSH/KMH objektina ka allmaakaevandamise. Antud juhul ei ole
tegemist allmaakaevandamisega, vaid kaevandusseaduse mõistes on tegemist allmaaehitisega 2.
Mahuka allmaaehitise kavandamisel on KSH/KMH teostamine sisuliselt asjakohane.
KeHJS § 3 nimetab KSH/KMH kohustuslikkust ka juhul kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole
objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega
eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt
seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
Arvestades veehaarde paiknemist Natura 2000 võrgustiku alal lähedal ei saa mõju esinemist välistada.
Lisaks loetletud KSH(KMH kohustuslikkusele osundavale neljale punktile on asjakohane üle vaadata ka
KeHJS § 6 lg 2 loetletud valdkonnad (antud juhul on asjakohased energeetika, infrastruktuuri ehitamine
või kasutamine, vee erikasutus), mille puhul peab otsustaja andma eelhinnangu olulise keskkonnamõju
esinemise kohta. Nimetatud valdkondade osas on Vabariigi Valitsus kehtestanud 29.08.2005 määrusega
nr 224 täpsustatud loetelu (Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu) ning kavandatava hüdroakumulatsioonijaama puhul seotus
puudub.
Eelneva analüüsi valguses on selge, et hüdroakumulatsioonijaama rajamisel tuleb teostada ka KSH ja/või
KMH, kuid vältida tuleb asjatult dubleerivaid ja info kvaliteeti mitteparandavaid menetlusi. KMH ja KSH
mittedubleerimise põhimõtted on fikseeritud ka KeHJS § 11 lg 6, 7 ja 7 1.
Keskkonnakaitseliselt olulisteks teemasid on mitmeid nii hüdroakumulatsioonijaama maismaa osas (sh
maapõues) kui merekeskkonnas. Seetõttu ei ole ainuõiget loogikat valimaks just optimaalseim KSH/KMH
formaat.
Konstruktiivse koostöö ja ametkondade sellekohase valmisoleku korral on võimalik hoonestusloaga
seotud keskkonnamõjusid hinnata detailplaneeringu KSH raames.
1
Täpne vooluhulk sõltub konkreetse aasta jaama töökoormusest kuid arvestuslik turbiinirežiimil tööaeg on ca 2200
tundi aastas ning seega vee kogus ca 800 miljonit m3 aastas.
2
Kaevandamisseadus § 3 lg 4: Allmaaehitis on inimtegevuse tulemusena allmaakaeveõõnde loodud rajatis, mis ei
ole töötava kaevanduse osa.
Energiasalv Pakri OÜ Registrikood: 14107173
Energiasalv Pakri OÜ
Loomulikult peab detailplaneeringu raames teostatav KSH käsitlema ka hoonestusloa ja vee
erikasutusluba(de) käigus tekkivaid keskkonnaküsimusi.
Seega oleks tegemist sisuliselt ühise KSH’ga kolmele (neljale) dokumendile (DP, vee erikasutusluba(load),
hoonestusluba), mis on ühendatud ühisesse P raames läbi viidavasse KSH protsessi.
Soovime KSH teostamist detailplaneeringu menetluse raames, käsitledes sealjuures vajalikus mahus
keskkonnaküsimusi, mis puudutavad nii hoonestusloa kui vee erikasutusloa taotlust ning mitte teostada
asjatult dubleerivat KMH’d hoonestusloale ja vee erikasutusloale(lubadele).
Vee erikasutusloast
Vastavalt veeseadusele (§9 lg 5) annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet, kuid kaldaga püsivalt
ühendamata ehitiste, veekaabelliinide ja torujuhtmete ehitamiseks merel annab vee erikasutusloa
Keskkonnaministeerium. Hüdroakumulatsioonijaama näol on tegemist kaldaga püsivalt ühendamata
ehitisega ehk vee erikasutusloa andjaks peaks olema Keskkonnaministeerium.
Senises praktikas on analoogsel juhul (st vee suures mahus merest võtmine ja tagasisuunamine ning
merepõhja tahkete ainete uputamine) Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet viljelenud praktikat,
kus mõlemad institutsioonid asja menetlevad, ehk sisuliselt menetletakse 2 erinevat vee erikasutusluba:
Keskkonnaamet käsitleb vee võtmise ja tagasisuunamisega seonduvat ning Keskkonnaministeerium
tahkete ainete merre uputamist (st torustik ja tehissaar).
Energiasalv Pakri OÜ esitab vee erikasutusloa vastavalt õigusaktides fikseeritule ning teeb
ametiasutustega igakülgset konstruktiivset koostööd.
Merepõhja uuringud
Täpse tehnilise lahenduse (projekteerimine ja lõplik tehnoloogiavalik) jaoks (kuid samaaegselt on need
abiks ka KSH/KMH’s) on vajalik teostada mõningaid täiendavaid töid.
Käesoleval ajal peame vajalikeks uuringuteks:
Batümeetriat täpsustav uuring (geodeetiline mõõdistus).
Merepõhja ehitusgeoloogiline/geotehniline uuring (sh pinnaseproovid võimaliku reostuse
määramiseks).
Mere(põhja) elustiku uuring.
Hoonestusloa taotletav kestus
Energiasalv Valdus OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks.
Lisad
Lisa 1. Paldiski lahte planeeritava hüdroakumulatsioonijaama veehaarde eskiisprojekt (Merin OÜ, august
2016).
Eraldiseisva failina
Peep Siitam
Juhatuse liige
/allkirjastatud digitaalselt/
Energiasalv Pakri OÜ Registrikood: 14107173
TELLIJA
ENERGIASALV VALDUS OÜ
TÖÖ NIMETUS
PALDISKI LAHTE PLANEERITAVA
HÜDROAKUMULATSIOONIJAAMA
VEEHAARE
TÖÖOSA
ESKIISPROJEKT
LEPINGU JA TÖÖ NUMBER: 773
TALLINN, august 2016
MERIN OÜ. INSENERIBÜROO
ÄRIREGISTRI KOOD 10399440
KONTOR: LAKI 12 - 206 A, 10621 TALLINN, EESTI
TELEFON: (+372) 66 46 868 e-mail:
[email protected]
ENERGIASALV VALDUS OÜ PALDISKI LAHTE PLANEERITAVA HÜDROAKUMULATSIOONIJAAMA VEEHAARE
TÖÖ NUMBER: 773 ESKIISPROJEKT 2
SISUKORD
1 TAUSTAST.................................................................................................................... 3
2 LAHENDUS................................................................................................................... 3
2.1 Lähtealused ........................................................................................................ 3
2.2 Asukoht .............................................................................................................. 3
2.3 Hüdraulika ........................................................................................................ 3
3 VAJALIKUD UURINGUD .......................................................................................... 4
LISA ......................................................................................................................................... 5
Joonis 1. PHAJ veehaarde asukoha plaan Paldiski lahes
JOONIS
Leht 1: Paldiski PHAJ veehaarde plaan
Leht 2: Paldiski PHAJ veehaarde üldlõige A-A
MERIN OÜ TALLINN, 7.08.2016
ENERGIASALV VALDUS OÜ PALDISKI LAHTE PLANEERITAVA HÜDROAKUMULATSIOONIJAAMA VEEHAARE
TÖÖ NUMBER: 773 ESKIISPROJEKT 3
1 TAUSTAST
Käesolev eskiisprojekt käsitleb Paldiski lahte Paldiski Põhjasadamast põhjas asuvale
merealale kavandatava hüdroakumulatsiooni tüüpi hüdroelektrijaama veehaaret ja on üheks
sisendiks ala planeeringule.
Olulised lähtetingimused:
1) Kavandatav mereala peaks asuma väljaspool Natura 2000 ala ning sobituma
ala laevatamistingimustega (näiteks ei tohi asuda ankrualal).
2) Veehaarde veevõtusügavus peab olema ca 30 meetrit.
3) Muude tingimuste osas juhinduda OÜ Merin poolt Muuga PHAJ tarbeks
Muuga sadama idaossa projekteeritud veehaarde eelprojekti lähteandmetest.
Pumphüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) veehaarde eskiislahenduse kavandamisel on
lähtutud Maa-ameti põhikaardil esitatud merekaardist Veeteede Ameti sügavusandmetega.
2 LAHENDUS
2.1 Lähtealused
Jaam kasutab turbiinide käitamiseks merevett. Jaama suurimaks vooluhulgaks on 120 m3/s
nii sissevoolul läbi turbiinide maaalusesse mahutisse kui sealt väljapumpamisel merre
tagasi. Põhialuseks on võetud Muuga PHAJ veehaarde variant 1 lahendus, kus veehaare
asub turbiinide šahti (põhišahti) kohal. Koos veehaarde väliskontuuriga süvistatakse ka
veehaarde vertikaalne põhišaht siseläbimõõduga umbes 20 m. Šaht rajatakse ligikaudu 150
m sügavuseni (graniidini).
Jaama veehaarde lahendamisel tuleb arvestada antud keskkonna tingimusi nagu mere
taset, sügavust, lainetust, jääolusid ja põhja geotehnilisi omadusi.
2.2 Asukoht
Paldiski PHAJ võimalik asukoha ala on 0,35 km2, mis on piiritletud Paldiski Põhjasadamast
kuni ca 300 m loodesse laevade ankrus seismise alani ja rannajoonest 1200 m edelasse
Natura 2000 ala piirini.
Lisas joonisel 1 on näidatud PHAJ veehaarde esialgne asukoht alates veehaarde torustiku
veevõtu ja väljapumpamise kohast sügavusel ca 30 m kuni 6…7 m sügavuseni veehaarde,
selle põhišahti kohal.
Lisatud joonistel leht 1 ja 2 on näidatud veehaarde plaanilahendus ja üldine lõige.
2.3 Hüdraulika
Vee juurdevool veehaardesse peab olema võimalikult väikese kiirusega, mis annab
väiksema survekao (energiakao).
Veevõtt merest toimub 30 m sügavusest ligikaudu 300 m pikkuse
veehaardetorustikuga. Esialgselt on valitud 6 veehaardetoru läbimõõduga 3.0 m, milles
veevoolu kiirus on ca 3 m/s ja kogu rõhukadu on ca 1 m. Veehaardes on võred nagu olid ette
nähtud Muuga PHAJ veehaardes, kus veevõtt toimus otse veehaarde juurest ca 7 m
sügavuselt. Veevool turbiinide šahti toimub läbi nelja ava. Varjadega suletavad avad on
valitud väikeste mõõtmetega (3x3 m), et oleks võimalik neid automaatselt kiiresti sulgeda
avariijuhtumil.
MERIN OÜ TALLINN, 7.08.2016
ENERGIASALV VALDUS OÜ PALDISKI LAHTE PLANEERITAVA HÜDROAKUMULATSIOONIJAAMA VEEHAARE
TÖÖ NUMBER: 773 ESKIISPROJEKT 4
Joonisel leht 2 on näidatud veehaardes kujunevad veepinnad, kus põhišahti
madalaim veepind esineb veevõtu ajal Paldiski lahe minimaalse veetaseme korral ja
kõrgeim veepind tekib vee väljapumpamisel merre tagasi maksimaalse veetaseme korral.
Veeehaarde täpsem lahendus (asukoht ja tarindus) antakse järgmises projekti etapis kui on
tehtud selleks vajalikud uuringud.
3 VAJALIKUD UURINGUD
Veevõtuga 30 m sügavuselt merepõhjast tuleb kaaluda veehaardevõrede vajalikkust, milleks
on vaja teha merepõhja uuringud, sealhulgas elustik antud sügavusel.
Paldiski PHAJ lahenduse andmiseks täpsemalt (eelprojekti tasemel) on vajalik teha ranniku
ja mereala uuring:
• Geotehniline uuring veehaarde ja -torustiku planeeritavas asukohas kuni kandva
pinnaseni koos pinnasekihtide geotehniliste parameetrite määramisega.
Uuringupunktide vahekaugus on kuni 40 m, vähemalt 6 uuringupunkti veehaarde
kohal;
• Geodeetiline mõõdistus veehaarde alal meres ja rannal, sealhulgas veesügavuste
hüdrograafiline mõõdistamine veehaarde merealal vähemalt isobaadini -31 m;
• Juhul kui on vaja teha süvendustöid pehmete pinnaste (setete) eemaldamiseks
rajatiste alt, tuleb määrata süvendataval alal süvendustööde kategooriad ja vajadusel
võtta ka pinnaseproovid võimaliku reostuse määramiseks.
Koostas:
Rein Kitsing
MERIN OÜ TALLINN, 7.08.2016
ENERGIASALV VALDUS OÜ PALDISKI LAHTE PLANEERITAVA HÜDROAKUMULATSIOONIJAAMA VEEHAARE
TÖÖ NUMBER: 773 ESKIISPROJEKT 5
LISA
Joonis 1. PHAJ veehaarde asukoha plaan Paldiski lahes
MERIN OÜ TALLINN, 7.08.2016
Saatja: Peep Siitam <
[email protected]>
Saatmisaeg: 28. september 2016. a. 11:23
Adressaat: TJA - Avalik; Ahto Tuuling; Liis Piper
Koopia: 'Kuido Kartau'
Teema: Pakri pump-h�droakumulatsioonijaama hoonestusloa taotlus
Manused: Hoonestusloa taotlus 28.09.2016.bdoc
J�reltegevuse lipp: J�reltegevus
Olekulipp: Lipuga m�rgitud
Tere
Palun leidke manusest Energiasalv Pakri O� hoonestusloa taotlus.
Lugupidamisega,
Peep Siitam
Energiasalv Pakri O�
juhatuse liige