Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee

Rae Vallavalitsus Teie: 05.09.2016 nr 6-1/7080 [email protected] Meie: 27.09.2016 nr 12-4/3101 Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ Rae Vallavalitsuse poolsed ettepanekud ja vastuväited Austatud vallavanem Täname Teid maakonnaplaneeringu koostamisel osalemast. Pärast Rail Baltic maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku lõppemist (avalik väljapanek Rail Baltic Harju maakonnaplaneeringu osas toimus 04.07.-08.08.2016) esitasite Rail Baltic Harju maakonnaplaneeringu lahendust puudutavalt ettepanekud ja vastuväited. Anname vastusseisukohad Teie esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele Teie kirjas toodud järjekorras: 1. Kavandada Rae ja Kiili valla piirile jääva ökodukti läänepoolsesse otsa samuti eritasandiline ristumine kergliiklusteega. Lisaks toote välja vallapoolse seisukoha, sh viited keskkonnaekspertide seisukohtadele, mis puudutab ökodukti kasutamist inimeste poolt (…ökoduktid peavad olema rangelt kasutatavad vaid loomade poolt). Seisukoht: Põhimõtteliselt oleme nõus, et loomaläbipääsud (sh ökoduktid) peavad olema ainult loomadele kasutatavad. Seetõttu ökodukti inimkasutust spetsiaalsete võtetega (kergliiklusteed jms) ei soodustata, kuid samas ei nähta ette ka juhuslikku inimkasutust takistavaid meetmeid (keelumärgid jms). Seletuskirjas viidet 55 vastavalt täpsustatakse. Samas jääme varasema seisukoha juurde, et ökodukti läänepoolsesse otsa eraldiseisva kergliiklusläbipääs kavandamine ja rajamine ei ole põhjendatud ja vajalik. Lisaks kergliiklusläbipääsule Kurna oja piirkonnas on kergliiklejale tagatud ohutu ja mugav raudtee ületusvõimalus Viljandi maantee piirkonnas. Vahemaa Kurna oja ja Viljandi maantee vahel on ca 1,2 km, mille ulatuses on tagatud kaks raudteeületusvõimalust kergliiklejale, mis on piisav hajaasustuse iseloomu arvestades. 2. Raudtee trassi rajamine elu- ja looduskeskkonda toob endaga kaasa barjääriefekti. Alad, kus inimesed on harjunud varasemalt otse liikuma lõigatakse raudteetrassi poolt ära. Selle kompenseerimiseks tuleb antud planeeringuga kavandatud kergliiklusteed ühendada olemasolevate kergliiklusteedega. Kavandada ja ehitada välja kergliiklustee Liiva tee lõigul kuni Kindluse teeni ning Kindluse tee lõigul kuni Noole teeni. Rae tee lõigul Põrguvälja teest kuni Raeküla teeni ning Raeküla tee lõigul Tammeraja teest kuni Rae teeni. Samuti Raeküla tee lõigul Kabeliaru teest kuni Tallinna ringteeni. 3. Seoses planeeringu järgse Liiva ja Põdra tee ulatusliku ümberehitamisega, tuleb asfalteerida Liiva tee lõik kuni Kindluse teeni ning asfalteerida Kindluse tee kuni Noole teeni, et oleks tagatud ehitusaegse transpordi juurdepääs kavandatava viadukti piirkonda. Praegune kruusakattega Liiva tee ning ühekordse asfaltiga Kindluse tee ei pea ehitusaegse tehnika koormusele vastu. Elanike juurdepääs kodudesse peab olema tagatud kogu ehituse perioodi vältel. Seisukoht (2-3): Rail Baltic maakonnaplaneering ei too kaasa muudatusi riigiteede ja kohalike teede Roosikrantsi tn 12 Telefon 611 8640 Registrikood 70002452 15077 TALLINN Faks 611 8602 [email protected] www.harju.maavalitsus.ee võrgustikus. Kõik ristumised riigi- ja kohalike teedega on lahendatud eritasandilisena, tagades senised ja harjumuspärased liikumisvõimalused. Kohtades, kus senine juurdepääs kinnistule või majapidamisele likvideeritakse, kavandatakse uued/täiendavad juurdepääsuteed. Kohtades, kus maantee viiakse viaduktiga üle raudtee, tagatakse maanteeviadukti lahendusega ka kergliiklejale ohutu ülepääs raudteest. Lisaks on maakonnaplaneeringuga teatud asukohtades ümberehitatava tee ulatuses kavandatud ka eraldiseisev kergliiklustee. Maakonnaplaneeringuga määratakse raudtee trassi koridor ning raudtee ehitamisest tingitud infrastruktuurirajatiste ja ümberehituste vajadus. Asfalteeritavate teede määratlemine ei ole maakonnaplaneeringu ülesanne. Kehtib üldpõhimõte, et ehituse ajal tagatakse Rail Baltic ehitamisega seotud teede kasutus kõigile liiklejatele ning ehitamise järgselt tagatakse teede seisukorra vastavus vähemalt ehituseelsele seisukorrale. Ehitusaegset logistikat ning sellega seonduvat käsitletakse ka uuringus „Rail Balticu ehitusliku kontseptsiooni loomine ja ehituslogistika lahendused“, mille koostamise orienteeruv tähtaeg on 2016 – 2018 (vastutab Rail Baltic Estonia). Uuring on aluseks ehituslogistika kujundamiseks. Lisaks märgime, et ka KSH leevendusmeetmed (ptk 4.3. Ehitamisel kasutatavad keskkonnakaitselised meetmed) näevad ette vajaduse arutada kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga läbi ehitustegevusest tulenevad muudatused liikumissuundades ning teavitada kohalikku kogukonda ehitustööde läbiviimisest ja korraldamisest. Samuti on seatud tingimus (ptk 4.3), et kohalik infrastruktuur (teed, trassid) peab olema kasutatav ka ehitusperioodil. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud teelõikudel, mida raudtee trassi planeerimine ja raudtee rajamine otseselt ei mõjuta (väljaspool trassi koridori), kergliiklusteede täiendav kavandamine ning asfalteeritavate teede vajaduse määratlemine maakonnaplaneeringuga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Rajasalu maavanem Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tehnilise Järelevalve Amet, OÜ Hendrikson&Ko. Alan Rood 6118789 [email protected] 2 (2)