KemS dokumendid

Enefit Energiatootmine AS Eesti elektrijaam (Auvere küla Vaivara vald Ida-Virumaa) 08 .0 9 .2016 koostatud riskianalüüsi kokkuvõte Ohtlikud kemikaalid Eesti elektrijaamas Väävelhape ; Soolhape ; Naatrium hüdroksiid ; Alumiiniumsulfaat ; Hüdrasiinilahus 20 % ; Põlevkiviõli mark KESK ; Vesinik ; Vedel kloor ; Kustutamata lubi ; Põlevkivituhk . Ohtlikest kemikaalidest võimalik suurõnnetuse oht Eesti elektrijaamas Vastavalt Kemikaaliseadusele ja tema rakendusaktidele, suurõnnetuse ohtu Eesti elektrijaamas võivad põhjustada järgmised ohtlikud kemikaalid: 20 % hüdrasiinihüdraadi lahus kui kantserogeen mille kogus 15 tonni ületab suurõnnetuse ohuga ettevõttele määratud A-kategooria 2 tonni künnisekogust; põlevkivikütteõli kui ohtlik kemikaal mille kogus 4000 tonni ületab suurõnnetuse ohuga ettevõttele määratud B-kategooria 2500 tonni künnisekogust. Arvestades hoiutingimusi ning territoriaalset asukohta võimalike õnnetuste korral ning lähtudes läbiviidud riskianalüüsist, antud ohtlikud kemikaalid ei põhjusta nii Eesti elektrijaama territooriumil kui ka väljaspool territooriumit suurõnnetust järgmistel põhjustel: Kuna 20 % hüdrasiinihüdraadi lahus paikneb kinnises suletud ruumis ning mahuti lekke korral väljavoolav ohtlik kemikaal jääb suletud ruumi piiridesse, kust drenaaži kaudu voolab kogumiskaevu ning sealt pumbatakse pumpade abil tuhaväljale. Oht, et ohtlik kemikaal võib sattuda väliskeskkonda puudub; On välistatud põlevkivikütteõli lekke korral oht sattuda väliskeskkonda kuna põlevkivikütteõli mahutid paiknevad be toon vannis ning lekete korral põlevkivikütte õli jääb betoonvanni piiridesse. Ohtlike kemikaalidega toimunud õnnetuste korral ohuala jääb ainult Eesti elektrijaama territooriumi piiridesse ning kuna ettevõtte vahetusläheduses ei ole elupiirkondi siis seega puudub ka oht elanikkonnale. Koostatud riskianalüüsis ei hinnatud lubja hoidla ning tuhalao võimalike riske, kuna antud riskid on ebaolulised ning nad ei põhjusta hädaolukorda. Samuti ei vaadel dud maasse paigaldatud alumiiniumsulfaadi betoonmahutite riske, kuna võimalik risk on ebaoluline ning ta ei põhjusta hädaolukorda. Ohtlike kemikaalide k äitlemisega kaasnevad riskid ja arvutuslik ud maksimaal s e d ohuala d Põlevkiviõli süttimine õli-masuudi majanduses . Arvutuslik maksimaalne ohuala 20 meetrit. Ohuala jääb ettevõtte territooriumi piiridesse Põlevkiviõli leke õli-masuudi majanduses Purunenud mahutist õlide väljavoolamise korral õli ei satu väljapoole betoonvanni ning keskkonna reostuse oht on minimaalne. Põlevkiviõli lekke korral suurõnnetuse oht puudub. Tulekahju ning plahvatus vesinikuhoidlas Ressiiveri plahvatuse korral laiali paiskuvad killud ning tekkiv lööklaine võib põhjustada teiste ressiiveritel vigastusi, mille tagajärjel võivad vigastatud ressiiverid süttida/plahvatada (doominoefekt). Plahvatusohu korral võimalikuks ohuala raadiuseks on vähemalt 100 m . Väävelhappe leke keemilise veepuhastuse kompleksis . Maksimaalne võimalik ohtlik u kemikaali kogus lekke korral on kuni 30 m 3 (säilitusmahutite lekete korral). Tootmisruumides toimunud lekke korral ohuala jääb ruumi piiridesse. Ettevõtte välist hädaolukorda ei teki, kuna ohuala jääb ettevõtte territooriumi piiridesse. Sool happe leke ke emilise veepuhastuse kompleksis. Maksimaalne võimalik ohtli ku kemikaali kogus lekke korral on kuni 50 m 3 ( säilitusmahutite lekete korral) . Võimalik ohuala 55 meetrit. Naatrium hüdroksiidi leke keemilise veepuhastuse kompleksis . Maksimaalne võimalik ohtli ku kemikaali kogus lekke korral on kuni 4 0 m 3 (säilitusmahutite lekete korral). Tootmisruumides toimunud lekke korral ohuala jääb ruumi piiridesse. Ettevõtte välist hädaolukorda ei teki, kuna ohuala jääb ette võtte territooriumi piiridesse. Hüdrasiinhüdraadi leke keemilise veepuhastuse kompleksis . Kuna hüdrasiinhüdraat asub eraldatud ruumis, siis õnnetuse toimumise korral on välistatud tema sattumine väliskeskkonda ning seega hüdrasiinhüdraadi toimunud lekke korral ohuala jääb ruumi piiridesse . Kloori leke kloori käitlemise. Kuna klooriga töötamine toimub kinnises ruumis, siis võimalik ohuala jääb kloorikäitlemise hoone piiridesse. Oht kloori lekkeks väliskeskkonda minimaalne. Käitumisjuhised õnnetuse korral Väljas viibides liigu ohualast eemale risti tuule suunaga. Siseruumides viibides sulgeda aknad ja uksed, samuti ventilatsioon ja tuulutusavad, takistamaks mürgise suitsu sissepääsu. Autos viibides sulge aknad ja uksed, lülita välja ventilatsioon. Kannatanule abi osutamine Teavitada kannatanust häirekeskust telefonil 112. Suitsust tingitud tervisekahjustusega inimene toimetada värske õhu kätte või puhta õhuga ruumi. Asetada kannatanu lamavasse asendisse ja jälgida tema seisundit kuni meditsiiniabi tulekuni. Riskianalüüsi kokkuvõtte koostas: Andres Kurling Riskiinsener Enefit Energiatootmine AS Auvere elektrijaam (Auvere küla Vaivara vald Ida-Virumaa) 08 .0 9 .2016 koostatud riskianalüüsi kokkuvõte Ohtlikud kemikaalid Eesti elektrijaamas Soolhape ; Naatrium hüdroksiid ; Naatriumh[poklorit Põlevkiviõli mark KESK ; Vesinik ; Ammoniaagi vesilahus Ohtlikest kemikaalidest võimalik oht Auvere elektrijaamas Vastavalt Kemikaaliseadusele ja tema rakendusaktidele, Auvere elektrijaam on kvalifitseeritud C-kategooria ehk ohtlik ettevõte ning seega puudub ohtlikest kemikaalidest suurõnnetuse oht. R iskianalüüsis ei hinnatud ammoniaagi vesilahusega seotud riske kuna teda hoiustatakse väikeses koguses (0,45 t) ja väikese kontsentratsioonina (alla 2 %) ning tema riskitaset hinnata ebaoluliseks. Ohtlike kemikaalidega toimunud õnnetuste korral ohuala jääb ainult Auvere elektrijaama territooriumi piiridesse ning kuna ettevõtte vahetusläheduses ei ole elupiirkondi siis seega puudub ka oht elanikkonnale. Ohtlike kemikaalide k äitlemisega kaasnevad riskid ja arvutuslik ud maksimaal s e d ohuala d Põlevkiviõli süttimi ne kütteõlihoidlas . Arvutuslik maksimaalne ohuala 20 ,5 meetrit. Ohuala jääb ettevõtte territooriumi piiridesse . Põlevkiviõli leke kütteõlihoidlas Lekke korral puudub oht s attuda pinnase kaudu põhjavette . Lekete vältim iseks on mahuti konstruktsiooniks mahuti-mahuti tüüp , milles teine mahuti toimib avariivannina. Põlevkiviõli lekke korral hädaolukorra oht minimaalne . Tulekahju ning plahvatus v esiniku hoidlas . B allooni plahvatuse korral laiali paiskuvad killud ning tekkiv lööklaine või b põhjustada teiste balloonide vigastusi, mille tagajärjel võivad vigastatud balloonid süttida/plahvatada (doominoefekt). Kuna vesiniku balloonid asuvad vesinikuhoidlas, siis plahvatusohu korral on ohualaks eelkõige hoidla . Sool happe leke veeetteva lmistuse hoone kemikaali ruumis . Maksimaalne võimalik ohtlik u kemikaali kogus lekke korral on kuni 35 m 3 . Kuna mahuti asub veeettevalmistuse hoones siis ohuala jääb antud ruumi piiridesse. Ettevõtte välist hädaolukorda ei teki, kuna ohuala jääb ettevõtte territooriumi piiridesse. Naatrium hüdroksiidi leke veeettevalmistuse hoone kemikaali ru umis Maksimaalne võimalik ohtli ku kemikaali kogus lekke korral on kuni 20 m 3 (säilitusmahuti lekke korral). Leelise lekke korral ohualaks on lekke koht. Tootmisruumides toimunud lekke korral ohuala jääb ruumi piiridesse. Naatrium hü pokloriti leket veeetteva lmistuse hoone kemikaali ruumis. L ekke korral ohualaks on lekke koht. Tootmisruumides toimunud lekke korral ohuala jääb ruumi piiridesse. Käitumisjuhised õnnetuse korral Väljas viibides liigu ohualast eemale risti tuule suunaga. Siseruumides viibides sulgeda aknad ja uksed, samuti ventilatsioon ja tuulutusavad, takistamaks mürgise suitsu sissepääsu. Autos viibides sulge aknad ja uksed, lülita välja ventilatsioon. Kannatanule abi osutamine Teavitada kannatanust häirekeskust telefonil 112. Suitsust tingitud tervisekahjustusega inimene toimetada värske õhu kätte või puhta õhuga ruumi. Asetada kannatanu lamavasse asendisse ja jälgida tema seisundit kuni meditsiiniabi tulekuni. Riskianalüüsi kokkuvõtte koostas: Andres Kurling Riskiinsener Enefit Energiatootmine AS Balti elektrijaam ( Auvere küla Vaivara vald Ida-Virumaa) 08 .0 9 .2016 koostatud riskianalüüsi kokkuvõte Ohtlikud kemikaalid Eesti elektrijaamas Väävelhape ; Vesinikkloriidhape ( s oolhape ) ; Naatrium hüdroksiid ; Alumiiniumsulfaat ; Hüdrasiinilahus ( 0,1 - 0,15 % ) ; Põlevkiviõli mark KESK ; Vesinik ; Naatriumhüpokloriti lahus . Ohtlikest kemikaalidest võimalik suurõnnetuse oht Balti elektrijaamas Vastavalt Kemikaaliseadusele ja tema rakendusaktidele, suurõnnetuse ohtu Balti elektrijaamas võib põhjustada põlevkivikütteõli kui ohtlik kemikaal, mille kogus 9000 tonni ületab suurõnnetuse ohuga ettevõttele määratud B-kategooria 2500 tonni künnisekogust . Arvestades hoiutingimusi ning territoriaalset asukohta võimalike õnnetuste korral ning lähtudes läbiviidud riskianalüüsist, antud ohtlik kemikaal ei põhjusta nii Balti elektrijaama territooriumil kui ka väljaspool territooriumit suu rõnnetust kuna põlevkivikütteõli lekke korral on välistatud oht tema sattu misest väliskeskkonda , sest põlevkivikü tteõli mahutid paiknevad betoon vannis ning lekete korral põlevkivikütte õli jääb betoonvanni piiridesse. Teiste o htlike kemikaalidega toimunud õnnetuste korral ohuala jääb samuti ainult Balti elektrijaama territooriumi piiridesse ning kuna ettevõtte vahetusläheduses ei ole elupiirkondi siis seega puudub ka oht elanikkonnale. Koostatud riskianalüüsis ei hinnatud maasse paigaldatud alumiiniumsulfaadi betoonmahutite riske, samuti ka n aatriumhüpokloriti lahus est tulenevaid riske kuna nende võimalik ud risk id on ebaoluli sed ning nad ei põhjusta hädaolukorda. Ohtlike kemikaalide k äitlemisega kaasnevad riskid ja arvutuslik ud maksimaal s e d ohuala d Põlevkiviõli süttimine masuudi hoidlas . Arvutuslik maksimaalne ohuala 2 6 meetrit. Ohuala jääb ettevõtte territooriumi piiridesse Põlevkiviõli leke masuudihoidlas Purunenud mahutist õlide väljavoolami se korral õli ei satu väljapoole betoonvanni ning keskkonna reostuse oht puudub . Põlevkiviõli lekke korral suurõnnetuse oht puudub. Tulekahju ning plahvatus v esiniku hoidlas Ressiiveri plahvatuse korral laiali paiskuvad killud ning tekkiv lööklaine või b põhjustada teiste ressiiveritel vigastusi, mille tagajärjel võivad vigastatud ressiiverid süttida/plahvatada (doominoefekt). Plahvatusohu korral võimalikuks ohuala raadiuseks on vähemalt 100 m. Väävelhappe leke keemilise veepuhastuse kompleksis . Maksimaalne võimalik ohtlik u kemikaali kogus lekke korral on kuni 4 0 m 3 (säilitusmahutite lekete korral). Tootmisruumides toimunud lekke korral ohuala jääb ruumi piiridesse. Ettevõtte välist hädaolukorda ei teki, kuna ohuala jääb ettevõtte territooriumi piiridesse. Naatrim hüdroksiidi leke keemilise veepuhastuse kompleksis. Maksimaalne võimalik ohtli ku kemikaali kogus lekke korral on kuni 4 0 m 3 ( säilitusmahutite lekete korral) ning ohualaks on lekke koht. Ettevõtte välist hädaolukorda ei teki, kuna ohuala jääb ettevõtte territooriumi piiridesse. Hüdrasiinhüdraadi lahuse leke keemilise veepuhastuse kompleksis. Kuna hüdrasiinhüdraat asub eraldatud ruumis, siis õnnetuse toimumise korral on välistatud tema sattumine väliskeskkonda ning seega hüdrasiinhüdraadi toimunud lekke korral ohuala jääb ruumi piiridesse. 0,1 - 0, 15 % hüdrasiinhüdraadi lahus ei põhjusta suurõnnetust. Soolhappe leke neutraliseerimissõlmes . Maksimaalne võimalik ohtlik u kemikaali kogus lekke korral on kuni 6 0 m 3 (säilitusmahutite lekete korral). Võimalik ohuala 55 meetrit. Käitumisjuhised õnnetuse korral Väljas viibides liigu ohualast eemale risti tuule suunaga. Siseruumides viibides sulgeda aknad ja uksed, samuti ventilatsioon ja tuulutusavad, takistamaks mürgise suitsu sissepääsu. Autos viibides sulge aknad ja uksed, lülita välja ventilatsioon. Kannatanule abi osutamine Teavitada kannatanust häirekeskust telefonil 112. Suitsust tingitud tervisekahjustusega inimene toimetada värske õhu kätte või puhta õhuga ruumi. Asetada kannatanu lamavasse asendisse ja jälgida tema seisundit kuni meditsiiniabi tulekuni. Riskianalüüsi kokkuvõtte koostas: Andres Kurling Riskiinsener