Leping

Tehisintellekti (AI) põhiste rakenduste tekitamise ning piloteerimise programm ehk AI arenguprogramm 2023 - 2024 SA Tallinna Teaduspark Tehnopol on koostanud ettepaneku Eesti ettevõtete tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamiseks, valdkondliku tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamiseks ning uusettevõtluse tekitamiseks toetava programmi elluviimiseks 2023. ja 2024.aastatel lähtudes sarnase programmi piloteerimisest ja rakendamisest aastal 2022. Võttes arvesse, et: - Digitaliseerimise üldiseks eesmärgiks on vajadus parandada ettevõtete tulemuslikkuse näitajaid (nt toote omahind, kvaliteet, kiirem turule toomise aeg jne) ning tõsta ettevõtte suutlikkust käia kaasas maailmaturu muutustega. EL eesmärk aastaks 2030 on tagada, et 90% kõikidest ettevõtetest on saavutanud digiküpsuse ja 75% kõigist ettevõtetest rakendavad tehisintellekti, suurandmeid ja/või pilvelahendusi, kuid Eestis on viimane näitaja hetkel alla 10%. Eestis tegeleb aktiivselt digitaliseerimisega nn ettevõtete tüpaažidest tipptegija ja rakendaja tasemel (viide EIS läbiviidud uuringule) vaid väike osa ettevõtjaid, mistõttu on vaja suurendada nende tehnoloogiatega seonduvat teadmust, kogemusi ja oskusi, - Tööstusettevõtete vaatest on eesmärk tõsta aastaks 2035 tootlikkuse määr Eestis 80% tasemele EL keskmisest (kogu ettevõtluse vaatest tootlikkuse eesmärk 110% EL keskmisest aastaks 2035), mis soovitakse saavutada peamiselt läbi tööstuse protsesside digitaliseerimise. Selle eesmärgi saavutamiseks on ka AIRE keskus alustanud oma tegevust, mille raames on loomisel ühtne arusaam AI rakendusest ja selle käsitlusest Eestis ning turule on tulnud mitmeid fokusseeritud tegevusi AI ja robootikalahenduste rakendamiseks tööstusettevõtetes, kuid lisaks AIRE tegevustele vajavad tööstusettevõtted täiendavat nõu, ressursse ja otseseid juhiseid AI rakendamisel neis kohtades, kuhu AIRE teenused ei ulatu, - AI arenguprogrammi testimine ja rakendamine 2022.aastal sai positiivset tagasisidet ettevõtjatelt, turule toodi mitmeid uusi AI rakendusi ning arenguprogrammi tegevused täitsid oma eesmärki nii laiemalt ökosüsteemi teenuste vaatest kui ka konkreetselt eesmärgistatud ootuste vaatest, - On vajadus, et tekiks juurde kõrge lisandväärtusega ettevõtteid, mis pakuvad tehisintellektil põhinevaid tooteid ja teenuseid, - AI arenguprogrammi ja ka AIRE keskuse käivitamisega on tekkimas seni killustunud AI kogukonna ja teadmuse osas uus ühine AI põhine teadmus, kogemused ja kasvav kogukond, - Tehnopol tutvustas uue perioodi AI arenguprogrammi AIRE meeskonnale ning ettevõtlusliitudele ning arvestas nende koostööpartnerite soovituste ja arvamustega, siis koostas Tehnopol lähtuvalt 2022. a ellu viidud programmi kogemustele AI arenguprogrammi kaheks aastaks, aastateks 2023 ja 2024. Lähtuvalt AI arenguprogrammi tutvustusest erialaliitudele, muudetakse järgnevatel aastatel ürituste sõnastust nõnda, et senise AI töötoa asemel kasutatakse sõna AI ideepäev ning senise AI arendusmaratoni asemel kasutatakse sõna AI töötuba. Sõnade vahetus on seotud peamiselt sõnumi loomisega traditsioonilisele tööstusettevõttele, kuivõrd sõna arendusmaraton võib tunduda liialt startupilik, mis omakorda ei suuda tekitada piisavalt huvi õiges sihtgrupis. Programmi eesmärgid Lähtuvalt aastast 2022 rakendatud AI arenguprogrammi õppekohtadele ja kogemustele, on programmi eesmärgid aastatel 2023 ja 2024 järgmised: 1. AI lahenduste kasutuselevõtt tööstusettevõtetes ja teistes TAIE fookusvaldkondades tegutsevates ettevõtetes Programmi eesmärgiks on luua läbi AI lahenduste kasutuselevõtu efektiivsemaid protsesse, uusi tooteid, teenuseid või ärimudeleid. Programmi tegevused toetavad eesmärki saavutada aastaks 2035 tööstusettevõtete seas tootlikkuse kasvu määra tõus 80%le võrreldes EL keskmisega, mistõttu tööstusettevõtted on üks prioriteetne fookusgrupp püüdes fokusseerida valdkondadele, milles hetkel digitaliseerimise tase on madal nagu näiteks kvaliteedi juhtimine, logistika, tootmisprotsess, kvaliteedikontroll, tootmise seire, hooldus jm. TAIE fookusvaldkonnas s.o rohe-, tervise-, energiavaldkonnas ning muudes andmemahukates/digilahendusi pakkuvates ettevõtetes on ootus luua sild innovatsiooni ja ettevõtluse vahel, tõsta ettevõtete lisandväärtust, mis saab toimuda läbi uute innovaatiliste toodete ja teenuste tekke ja selle ekspordi, mis antud programmi raames keskendub tehisintellektile arendustele. Valideerides ettevõtete võimekust nii tehniliselt (st AI aspektist) kui investeeringu tasuvusest lähtuvalt toetatakse arendusvõimelistes ettevõtetes nn järgmise arenguhüppe teket, pakkudes teadmisi, oskusi ja partnereid AI põhiste lahenduste rakendamiseks. 2. AI põhiste pilootprojektide käivitamine ja ellu viimine Eesmärk on viia kokku ühelt poolt teadmised ja vajadused - ehk probleeme omavad ja AI lahendust vajavad ettevõtted, sh tööstusettevõtted kui ka teised TAIE fookusvaldkondades tegutsevad ettevõtted, ning potentsiaalsed lahenduse pakkujad, sh. iduettevõtted, VKEd, ülikoolid, teadus- ja arenduskeskused. Teisalt, on eesmärgiks pakkuda asjakohast sisendit, ressursse ja vahendeid, et käivitada AI põhiseid pilootprojekte, mis toetavad käesoleva programmi kaugemaid eesmärke ja mille kogemusi ja teadmust saab omakorda avalikult jagada. Pilootprojektide puhul on fookuses ka keskkonnasäästlikkus ning positiivse mõju välja toomine ja põhjendamine annab projektile lisapunkte. 3. AI tehnoloogiatel põhinevate uute toodete ja startup ettevõtete tekitamine Programmi raames toetatakse varajase faasi AI-tehnoloogiatel põhinevaid startup- ning hargettevõtteid (spin-off), kellel aidatakse programmi käigus tegeleda nii toote- kui äriarendusega. Seeläbi tuuakse turule uusi AI-tehnoloogial põhinevaid tooteid ja teenuseid, mis loovad kasu ka teistele ettevõtetele. 4. Erasektori TA mahukuse ja käibe suurendamine tehisintellekti valdkonnas Kõikide AI programmi raames ellu viidud tegevustega ja uute AI-tehnoloogiatel põhinevate ettevõtete loomisega suurendatakse erasektori TA investeeringute mahtu ning võimendatakse ettevõtete käibe kasvu. 5. AI põhine koostöö AIRE-EDIH tegevustega ja AI põhise valdkondliku kogukonna loomine AI arenguprogrammi koostöö ja teenuste põimimine nii EDIH AIRE tegevustega kui ka teiste AI lahendusi arendavate, juurutavate ettevõtetega, erialaliitudega, avaliku sektori organisatsioonidega, ülikoolide ja teadusarenduskeskustega tagab teadmussiirde, üksteiselt õppimise ja edukate koostööjuhtumite esile kutsumise valdkonnas. Läbi koostöö tekib organisatsioonide vahel ka tugev ja pidev side ja arusaam, AI kogukond, mille väärtus avaldub nii AI arenguprogrammi raames kui ka peale programmi lõppu. Ühtlasi suurendatakse sündmuste abil teadlikult organisatsioonide vahelist läbikäimist ning jagatakse valdkonnas õpikohti. Programmi raames ellu viidavad tegevused 1. Tööstus- ja TAIE fookusvaldkonna ettevõtete ettevalmistus AI lahenduste rakendamiseks ning potentsiaalsete lahenduste arendajate kaasamine Tegevuse peamine fookus on kogu programmis rakenduvate tegevuste ettevalmistus, sobivate osalejate kaardistamine, leidmine, hindamine ja erinevate osapoolte kokkuviimine ehk vastavate matchmake´de tegemisele. Osapoolteks on AI väljakutset omav tööstus- või andmeintensiivne TAIE fookusvaldkonna ettevõte ning vähemalt üks potentsiaalse lahenduse looja, nt startup ettevõte, VKE, ülikoolide ja teadusarenduskeskuste esindaja. Seejuures võib ettevõte tulla üritusele ka iseseisvalt uut toodet/teenust arendama või tehisintellekti protsessiarendust realiseerima ning sellisel juhul toetatakse ettevõtet mentorite abiga (matchmake sobivate mentoritega). Ürituse ettevalmistuse üheks osaks on ka sobivate mentorite kaasamine vastavalt osalejate profiilile ja vajadustele. Eelvalideeritud osapooled sh ka ilma partnerita osalevad ettevõtted, tuuakse kokku programmi ideepäevadel (olenevalt ideepäeva fookusest) ja AI töötubade sündmustel, mis keskenduvad partnerluste loomisele (osapoolte ja ettevõtete ja mentorite omavaheline matchmake) ja pilootprojektide käivitamisele. Programmi raames viiakse läbi osalejate sh mentorite kaardistamine, kaasamine, eelvalideerimine ning tehakse matchmake/kokkuviimine võimalike osalejate hulgast. Eesmärk valida sobivad ettevõtted ja luua vajadusel sobivad tiimid AI ideepäevadele ja AI töötubadele. 2. AI ideepäevad Tegevuse eesmärgiks on anda sihtgrupile teadmisi, tööriistu ja kontakte AI lahenduste rakendamiseks. Selle raames viiakse läbi AI rakendamisele suunatud ideepäevi (3), mille peamine eesmärk on anda teadmisi, jagada kogemusi tehisintellekti rakendamise võimalustest ettevõtete toodete/teenuste arendamisel kui ka protsesside efektiivistamisel ning valmistada seeläbi ettevõtteid ette AI töötubadel osalemiseks. Näidetena kasutatakse seejuures eelnevate arendusmaratonide/töötubade näiteid, aga ka laiemalt. Eraldi on fookusesse tõstetud tööstusettevõtete tehnoloogilise võimekuse tõstmine, tuues näiteid, kuidas rakendada AI-d nt müügi ja kvaliteedi juhtimise protsessis (töötuba 05.12.2022 näitel), aga ka valdkondades, mis on määratletud nt Digivõimekuse hindamise raportis, mille koostas IMECC septembris 2022. Ideepäevade tulemusel peaks ettevõtetel tekkima selgem arusaam tehisintellekti rakendamise vajalikkusest ning tekkima konkreetsed juhised, kuidas oma ettevõttes järgmisi tegevusi planeerida, et digitaliseerimise tase kasvaks. Seejuures on ideepäevadel abiks AI jt mentorid, kes ettevõtteid juhendavad ja toetavad. Ideepäevadel osalejad saavad seeläbi hea sisendi töötubadel osalemiseks ja pilootrahastusele kandideerimisel. Teisalt saab ideepäevade raames jagada infot ja kogemusi riiklikul tasandil loodud kratijuppidest ning leida võimalusi nende rakendamisel erasektoris. 3. AI töötoad Tegevuse eesmärgiks on anda sihtgrupile lisaks teadmistele, oskustele ja kontaktidele ka otseselt juhiseid tehisintellektipõhise projekti loomiseks oma ettevõttes konkreetsete protsesside efektiivsemaks muutmisel või uute toodete/teenuste turule toomiseks. AI töötoas osalemise väljundiks on iga osaleva ettevõtte AI arendusprojekti kavand. Programmi raames viiakse kahe aasta jooksul läbi 4 AI rakendamisele suunatud töötuba, mis kestavad 2 päeva. AI töötubade raames tuuakse kokku AI väljakutsetega ettevõtted, kes viiakse vajadusel kokku (matchmake) lahenduste pakkujatega ning korraldatakse neile 2- päevane töötuba arendusprojekti äriliseks- ja tehniliseks valideerimiseks ja plaani terviklikuks koostamiseks. AI töötubades osalevad lisaks ettevõtetele ja lahenduse pakkujatele ka valdkonnaspetsiifilised mentorid (vastavalt osalevate ettevõtete profiilile ja vajadustele) ja koolitajad, kes suunavad kohapeal loodud meeskondade arendusprojekti kirjeldamist. Andmepõhiste AI arendamise Arendusprojekti Arendusprojekti Arendus- Lahendusmees- väljakutsete koolitus, plaani plaani äriline ja projektide kondade esitamine. meetodid ja koostamine sh tehniline esitlemine ja loomine Eelvalideerinine tööriistad mentorlus valideerimine parimate valik Sündmuse lõppedes esitlevad arendusmeeskonnad oma AI arendusprojekte kirjeldades järgmist: • AI väljakutset ja selle tehnilist lahendust; • AI väljakutse lahendamisega kaasnevat ärilist kasu, efektiivsuse kasvu ettevõttes ja/või mõju ühiskonnale ja keskkonnale laiemalt; • AI arendusprojekti elluviimise ajakava, eelarvet, KPId ja projektimeeskonda. AI töötoad on planeeritud valdkonnaspetsiifilisena, kus kaks sündmust keskenduvad tööstusettevõtete arendusprojektidele ning teised kaks TAIE fookusvaldkondades tegelevatele ettevõtetele, aga sealjuures ka tööstusettevõtetele. Esimene töötuba fookusega tööstusettevõtetele toimub I kvartalis 2023. Teine töötuba fookusega TAIE valdkondadele ja tööstusettevõtetele toimub 7.-8.septembril 2023. 4. AI arendusprojektide äriline ja tehniline valideerimine AI töötubade raames viiakse iga töötoa kohta läbi 2 valideerimise etappi, et tagada kõige suurema majandusliku mõjuga ja AI-tehniliselt kõige keerukamate projektide rahastamine. Selleks viiakse iga AI töötuppa registreerunud ja oma probleemid esitanud ettevõtete seas läbi esmane valideerimisprotsess, et välja selekteerida ettevõtted, kellel on võimalust ja võimekust AI lahendust rakendada ning suunata ettevõtted, kes oma arengus ei ole piisaval tasemel teistesse tegevustesse (nt tööstusettevõtted AIRE teenustesse või muud valdkonna ettevõtted Tehnopoli koolitustele vmt). Teine valideerimisetapp on suunatud AI arendusprojektidele, mis läbivad tehnilise ja ärilise valideerimisprotsessi töötoa toimumise ajal, mille alusel valmib raport kirjeldamaks AI lahenduse kasutuselevõtu võimalikkust, andmete kättesaadavust ja kvaliteeti ning kogu projekti elluviimisest tekkivat ärilist kasu ja investeeringu tasuvust. Valideerimise aluseks võetakse 2022 a koostöös AIRE konsortsiumiga välja töötatud analüüsi metodoloogia ja raporteerimissüsteem, mida täiendatakse jooksvalt vastavalt vajadusele. Teise valideerimise viib läbi valdkonda tundev ekspertpaneel AI töötoas osalenud mentorite kaasabil. Valik tehakse AI töötoa viimasel päeval. 5. AI arendusprojektide pilootprojektide valimine ja ellu viimine Parimatele arendusprojektidele, mis AI töötoa raames luuakse, pakutakse projekti osalist kuni täielikku rahastust projekti elluviimiseks. Valiku, millised projektid saavad rahastuse, teeb AI töötoa tarbeks loodud ekspertpaneel. Sellesse kuuluvad tööstus- ja ka muu valdkonna ettevõtete, erialaliitude või spetsiifilisemate valdkondade, ülikoolide ja teadusparkide esindajad. Ekspertpaneeli ülesandeks on vaadata läbi kõik loodud arendusprojektid ning anda kõikidele osalenud meeskondadele tagasisidet ning juhiseid, kuidas oma arendusprojekti parendada ja valida välja parimad projektid, kes saavad pilootprojekti rahastuse. Selleks, et AI arendusprojektist saaks käivitada AI põhist pilootprojekti, peavad arendusprojektil olema täidetud teatud eeldused: • AI arendusprojektile on teostatud tehniline- ja äriline valideerimine, mis tõestab projekti teostatavust ning ärilist kasu, investeeringu tasuvust; • AI arendusprojekti plaani ja tegevuskava on heaks kiitnud ekspertpaneel, mis on hinnanud projekti nii tehnilisest kui ka ärilisest aspektist; • AI arendusprojektis kaasatud meeskond on valmis pilootprojekti käivitama (ligipääs andmetele ja ajaline panustamine); • Osalevad ettevõtted käsitlevad pilootprojekti teadusarendustegevusena (TA) ning avaldavad projekti tegevuste kirjelduse ka avalikkusele (loodav videolugu ja kogemuste jagamine avalikult); • Osalevad ettevõtted on valmis pilootprojekti raames kandma omafinantseeringu osa vähemalt 30% ulatuses. Iga AI töötoa raames on valmisolek rahastada keskmisel 4 – 7 projekti sõltuvalt projektide rahalisest mahust ja eesmärgist. Valiku otsuse mahu osas teeb ja kinnitab ekspertpaneel. Pilootprojektidele jagatava investeeringu suurus sõltub meeskonna välja pakutud plaanist ning kapitalivajadustest. Arvestuslikult on keskmiselt ühe pilootprojekti investeeringu suurus vahemikus 15 000 – 75 000 eurot. Pilootprojektide rahastamisel arvestatakse, et esimese töötoa raames (I kvartalis 2023) arvestatakse pilootprojektide rahastamiseks kokku ca 250 000 eurot. Seejuures on oluline, et kuna toetusraha on summeeritud 2 aasta peale kokku, on võimalik teha täiendavaid toetusi väga heade projektide olemasolu korral või vastupidi, lükata rahastus järgmisesse vooru, kui häid projekte ei ole piisavalt. Piloteerimisel on abikõlbulikud kulud järgmised: tööjõukulu, välise ekspertiisi kaasamise kulu, sisse ostetavad arendustegevused, tehnilised vahendid (riist- ja tarkvara). Projektimeeskonnalt oodatakse omafinantseeringut vähemalt 30% pilootprojekti kohta, kuid see võib olla ka suurem. Pilootprojekti ellu viimiseks on ette nähtud üldjuhul kuni 6 kuuline periood. Erandjuhtudel ja põhjendades on võimalik projektiperioodi pikendada 8 kuuni. 2024 a II pooles elluviidava AI töötoa ja sellele järgneval pilootprojektide rahastuse voorul võib erandkorras olla projektide elluviimise tähtaeg ka 4 kuud (sõltub ajakavast). Pilootprojektide elluviimise ajal on meeskondadel võimalus saada täiendavat mentortuge neile vajalikes teemades (AI, andmehaldus, äriarendus, turundus, juriidiline konsultatsioon vm), mis seotud konkreetselt projekti elluviimise ja AI lahenduse rakendamisega. Eelmise perioodi programm näitas peamiselt vajadust saada täiendavat tuge AI arendustegevustes ning üldises äriarenduses ja projektijuhtimises, vähem turunduses ja juriidilistes küsimustes. Lisaks oli oluline paralleelselt mõelda ka võimalikule raha kaasamise protsessile. Keskmiselt kasutati mentortuge eelmisel aastal ca 5 h, kuid mentorluse mahtu mõjutas ka 2022 a II p/a lühike pilootprojektide elluviimise aeg. Mentorite enda huvi projektides aktiivselt kaasa mõelda oli väga suur. Tekkis mitmeid positiivseid näiteid, kus mentoritel tekkis omakorda väljakutse, kuidas AI rakendust reaalselt lahendada, tekkis mitmeid arutelusid mentorite ja ettevõtete siseselt, jagati kogemusi. Kogemuste jagamisest tekivad hiljem omakorda mentorite poolt jagatavad kogemuslood. Programmi elluviija poolt teostatakse igale elluviidavale pilootprojektile sisuline ja finantsvahendite kasutamise järelevalve ning projekt lõpeb aruandluse ja oma pilootprojekti kasutusjuhtumi avaldamisega. Ootus pilootprojektide väljundite mõistes on lisaks üldisele AI rakenduste määra tõusule ettevõtte siseselt (vt programmi üldine eesmärk AI rakendamisel ettevõtetes) uute AI põhiste toodete/teenuste turule toomine ning AI rakendamine ettevõtete sisemistes protsessides (mis omakorda võib olla rakendatav ka eraldi toote/teenusena), mida näitavad ka programmi tegevuste tulemused. Laiemas pildis on oluline, et pilootprojektid: 1. Tõestavad, et AI rakendamine loob ettevõtte siseselt olulise ja tõendatud konkurentsieelise (sh eelis või efektiivsuse kasv peab olema tõendatud läbi numbriliste näitajate) 2. Tutvustama AI abil loodud väärtuste tulemit avalikkusele, et tekiks positiivseid korduseid. Pilootprojektide rahastus on üldjuhul vähese tähtsusega abi, kuid võib kohaldada teisi abi liike, mis määratletakse täpsemalt AI arenguprogrammi korras. Ellu viidud pilootprojektide tulemused dokumenteeritakse (ettevõtte poolt esitatud lõpparuanne) ja kasutusjuhtumid avaldatakse Tehnopoli poolt video- ja kogemuslugudena avalikult erinevates valdkonnaspetsiifilistes kanalites. Näiteks tööstusettevõtete juhtumid AIRE kommunikatsioonikanalites ja andmeintensiivsete ettevõtete õppejuhtumid iduettevõtetele vm suunatud kanalites, eesmärgiga jagada kogemusi, teadmusi ja infot analoogsete projektide ellu viimisel. Lisaks esitletakse programmi raames tekkinud juhtumeid erinevatel üritustel lähtuvalt ürituse fookusest ja sihtgruppidest nt tööstuskonverentsid, AIRE klubiüritused jne, AI kiirendist tekkinud ettevõtteid iduettevõtete üritustel nagu Startup Day, Latitude59 vmt. Oluline on leida koostööpunktid ka riigiga, näiteks avaldada AI programmi raames loodud kasutusjuhtumid (metoodika kirjeldus) ka kratid.ee lehel, vastavalt kokkulepitud formaadile. Paralleelselt kogemuslugude jagamisega, monitooritakse ka jagatud info levikut ja info jõudmist õigete inimesteni, et seeläbi korrigeerida ka kogemuste jagamise kanaleid ja meetodeid. Kõigile edukalt piloteerinud meeskondadele ja osalevatele ettevõtetele jagatakse hiljem infot täiendavate AI põhiste tegevuste ja lisarahastusvõimaluste kohta. Seejuures arvestatakse esimesele töötoale, mis toimub I kvartalis 2023 toetussummaks 250000 eurot klausliga, et väga heade projektide olemasolu korral saab toetussummast suurendada või kui häid projekte ei ole piisavalt, saab toetussumma üle kanda järgmisesse vooru. 6. AI kiirendiprogramm Startup Estonia andmebaasi kohaselt on Eestis üle 370 startup ettevõtte, mis on ise defineerinud, et üks arendatavatest tehnoloogiatest on AI. Kui vaadata aga ettevõtete nimekirja, on märkimisväärselt vähem neid, kelle jaoks on tegemist kliendile suunatud väärtuspakkumise põhikomponendiga. Ettevõtluses tulevikupotentsiaali rakendamiseks on vaja rohkem AI tehnoloogiale keskenduvaid ettevõtteid. Selleks tuleb alustavate meeskondade hulgas tekitada suurem teadlikkus ja soov arendada AI tehnoloogial baseeruvaid ettevõtteid. Et saada kiirendiprogrammidesse kvaliteetset voogu startup kogukonnast, korraldatakse iga kiirendiprogrammi eel seminar, mille käigus tutvustatakse kiirendiprogrammi ja selle kasu uute AI-põhiste toodete ja teenuste arendamisel ning tuuakse näiteid AI põhisest ettevõtlusest. Igal seminaril astub üles üks AI tehnoloogiaid arendav põnev ettevõte või valdkonna ekspert. Eelseminari ajaline kestvus on ca 1,5 tundi. Uute AI-tehnoloogiaettevõtete tekkeks oleme disaininud 6-kuulise AI kiirendiprogrammi, kuhu on oodatud peamiselt tudengid, teadlased ja startup ettevõtjad aga ka VKE-d, kes soovivad arendada uut ärisuunda või tooteliini. Kogu AI arenguprogrammi perioodi jooksul viiakse ellu kokku kolm kiirendiprogrammi. Igas kiirendiprogrammis osaleb kuni 10 meeskonda või ettevõtet, kes läbivad järgmised arendustsüklid: • Kliendi probleemi defineerimine ja vajadusest lähtuva väärtuspakkumise disainimine (product-market-customer-fit); • Ärimudel ja tugeva meeskonna ehitamine; • AI tehnoloogiatel põhinev tootearendus ja prototüüpide loomine (build-measure-learn); • Intellektuaalne omand – selle kaitsmine ja kokkulepped teiste osapooltega; • Investorvalmiduse saavutamine ja rahastusvõimaluste leidmine; • Kliendijuhtumite valideerimine, piloteerimine ja turule sisenemise strateegia. Et tagada meeskondade tempokas areng ning toote/teenuse lansseerimisvalmiduse saavutamine toetatakse kiirendis osalevaid meeskondi läbi erinevate tegevuste: • Kõikidel meeskondadel on võimalus osaleda AI valdkonnaspetsiifilises koolituste sarjas; • Iga meeskonna arengut toetab pühendunud juhtmentor; • Iga meeskond saab arendustegevuste elluviimiseks 10 000 euro suuruse arendustoetuse; • Vajaduspõhiselt kaasatakse valdkondlikke eksperte teistest valdkondadest (juriidika, finantsid, turundus ja kommunikatsioon, müük, disain, IP kaitse jne); • Kõik meeskonnad saavad kasutada Tehnopol Startup Inkubaatori füüsilist koostöötamiskeskust kiirendiprogrammi kuue kuu jooksul. Kiirendiprogrammi peamiseks sihtrühmaks on varajases faasis olevate startup ettevõtete ja võimalike uued harg-ettevõtete arendus- ja äritegevuse toetamine. Kuivõrd AI näol on tegemist kõrgtehnoloogilise toote või teenusega, on ka selle tootearenduse ning turuvalmiduse saavutamise tsükkel keskmisest pikem ning kulu võrreldes keskmise tarkvara startupiga suurem. Seetõttu on tegemist turutõrke faasiga, kus erakapital ei ole veel valmis investeerima, kuid uute ettevõtete arengut oleks vaja toetada nii rahaliselt kui programmiliselt. Et soodustada uute AI-põhiste lahenduste väljatöötamist ning turule tulekut, antakse igale kiirendiprogrammis osalevale meeskonnale 10 000€ suurune arendustoetus. Tegemist on osalusvaba grandiga, mida loetake ettevõttele antavaks vähese tähtsusega abiks. Grant makstakse välja teenus- ja grantlepingu allkirjastamise järgselt kiirendisse registreerunud Eesti ettevõttele (isegi kui asutaja on välisriigist pärit kodanik) ning enne väljamakse teostamist kontrollib Tehnopol ettevõtte VTA piisava jäägi olemasolu. Grant on eelkõige mõeldud meeskonna tootearendustoetuseks ja rakendub praktikas üldjuhul ettevõtte tööjõukuluna või ettevõtte alustamiseks vajaliku riistvarana. Kuivõrd AI põhine tarkvara on enamike nende ettevõtete peamine toode, toimub ka selle arendamine enamasti ettevõtte siseselt, mitte sisseostetava teenusena. Seetõttu on lisaks vajalikele tootekomponentidele ning tootearenduseks vajalike teenuste tellimisele grantrahastuse eest lubatud ettevõtte töötajatele palga maksmine. Seejuures ei oma tähtsust, kas ettevõte omab varasemalt teisi grante, kuivõrd üldjuhul on AI rakenduste põhise toote/teenuse turuletoomine pikemaajalisem protsess, eriti kui sellega kaasneb ka riistvara arendus. Oluline on märkida, et mitmed Tehnopoli kiirendiprogrammid keskenduvad erinevatele tehnoloogiatele, kuid on oma ülesehituselt sarnased st pakutakse koolitust ja ettevõtetele on avatud kogu Tehnopoli mentorbaas. Seetõttu on välistatud, et üks ettevõte osaleb samaaegselt AI põhises kiirendis ja teistes Tehnopoli poolt elluviidavates kiirendiprogrammides, kui nende ülesehitus ja loogika on sarnased. Erisus võib tekkida ainult nt NATO kiirendiga, mille vastuvõtukomisjon on rahvusvaheline ning mille programm, sisu ja väljundid erinevad oluliselt Tehnopoli kiirendite põhiprogrammi olemusest. Kiirendi soodustab ka startup ettevõtete ja teadusasutuste vahelist koostööd ning ühist arendustegevust. Selleks kaasatakse kiirendiprogrammi mentorite ja valdkondlike ekspertidena ka Taltechi ja Tartu Ülikooli valdkonna teaduseksperte. Kiirendiprogramm on ajaliselt planeeritud AI töötubade sündmuste järgselt, et pakkuda kohest arenguprogrammi ja tuge AI töötubadel osalenud meeskondadele/ettevõtetele. Näiteks 2023 a I kvartali AI töötoa järgselt, mis on suunatud tööstusettevõtetele, võiksid AI põhisesse kiirendisse edasi liikuda peamiselt tööstusettevõtetele lahendust pakkuvad IT-ettevõtted, mis näevad võimalust uue toote/teenuse ülesehituseks lähtuvalt ühele tööstusettevõttele suunatud praktikast ja võimalusest. Samas võib kiirendisse edasi liikuda ka tööstuse või muu valdkonna ettevõte, mille AI arendusel on eskaleeritava toote/teenuse tunnused, mida omakorda hindab ja kinnitab kiirendi hindamispaneel. AI töötubade sündmustel osalemine ei ole kiirendiprogrammi saamise eelduseks ning AI tehnoloogiate kiirendiprogrammi võivad kandideerida meeskonnad otse, sest kiirendi peamine sihtgrupp on startupid ja võimalikud uued harg-ettevõtted. Eeldame, et igast AI töötoast jõuab kiirendiprogrammi vähemalt 3 ettevõtet. Seejuures on oluline märkida, et AI töötoast kiirendiprogrammi pääsevad ettevõtted võivad, aga ei pruugi saada pilootprojekti rahastust. Seeläbi on kiirendiprogrammi hindamiskomisjoni otsus lahus AI töötoa tulemustest ning kiirendiprogrammi kvalifitseeruvad ettevõtted, mis vastavad kiirendiprogrammis sätestatud tingimustele. Lisaks aitab kiirendi valmistada ette AI-tehnoloogiaid arendavaid ettevõtteid nende iseseisva äri kasvatamisel, kes osaleksid edukalt järgmistel töötubadel (eelnevalt nende toode/teenus liialt algfaasis) ehk neil on eskaleeritava toote/teenuse esmane arendus tehtud või toode/teenus testimisvalmis, ärimudel paigas ja valmis kaasama täiendavat rahastust AI edasiseks arenduseks. Kiirendiprogrammi vastuvõtu ning koos sellega ka arendustoetuse väljamaksmise otsustab ekspertkogu, mis koosneb valdkonna ekspertidest ja kiirendi võtmementoritest, kes programmi raames ka ettevõtetega arendustegevusi ellu viima hakkavad. Programmi pääsemise eelduseks on: • Vajalike kompetentsidega meeskond, kes suudab väljapakutud idee arendada kiirendiprogrammi jooksul piloteerimisvalmiks; • Äriidee, mis ei adresseeri vaid ühe kindla ettevõtte vajadusi ning on eskaleeritav ka välisturgudele; • Meeskonna valmidus panustada kiirendiprogrammi jooksul ajaliselt piisavas mahus, et jõuda minimaalselt piloteerimisvalmiduseni; Kasuks tuleb: • Kokkulepe vähemalt ühe potentsiaalse piloodipartneriga, kellega koos toodet valideerida ja hiljem piloteerida . Perioodi jooksul viiakse läbi kolm 6-kuulist kiirendiprogrammi, mille läbib kokku 30 startup ettevõtet. Programmi läbinud ettevõte on jõudsalt tegelenud nii toote- kui ka äriarendusega, valideerinud probleemi ning selle lahendust potentsiaalsete tulevaste klientidega ning on valmis toote/teenuse lansseerimiseks või ongi juba turule sisenenud. Kiirendiprogrammi tulemusena jõuab 24 ettevõtet ehk 80% kiirendiprogrammis osalenutest uue tehisintellektil baseeruva toote või teenusega turule ja saavutab hiljemalt kuue kuu jooksul pärast programmi läbimist esmase käibe. Eeldus on, et 70% nendest ettevõtetest on startup ettevõtted koos selge eskaleerimispotentsiaaliga ja 30% on muud traditsioonilised ettevõtted, mis AI-d tootes/teenuses rakendavad. Aastase perioodi jooksul pärast kiirendiprogrammi lõppu võiks 20-30% programmi läbinud ettevõtetest olla kaasanud laienemiseks vajaliku erakapitaliinvesteeringu. Kiirendiprogrammi lõpetanud ettevõtete kogemuslugusid jagatakse sarnaselt pilootprojektide kogemuslugudele avalikus meedias artiklite, kogemuslugudena ning võimalusel laetakse kogemuslood üles ka kratid.ee lehele (vastavalt kokkuleppele RIA-ga) AI arenguprogrammi tegevuste elluviimise ajakava I II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv Tegevused kvartal 2023 2023 2023 2024 2024 2024 2024 2023 turundus+väljakutsete-lahenduste x x x x x x x kaardistamine AI töötoad (4) x x x x Kiirendiprogrammi eelüritused (3) x x x Kiirendiprogramm I x x x Kiirendiprogramm II x x x Kiirendiprogramm III x x x Pilootprojektide elluviimine I batch x x x Pilootprojektide elluviimine II batch x x x Pilootprojektide elluviimine III batch x x x Pilootprojektide elluviimine IV batch x x x x AI töötoad (3) x x x Pilootprojektide ja kiirendiprogrammi x x x x x x x tulemuste levitamine Vahearuanne x x x Lõpparuanne x Programmi käivitamine toimub I kvartalis AI töötoaga 2023. aastal, millele järgneb kiirendi ning ülejäänud programmi vältel toimub töötubade ja kiirendi vaheldumine kahe aasta jooksul. Sinna vahele jääb pidevalt uute osalejate kaardistamine, tulemuste levitamine, turundustegevused ning ka AI põhiste ideepäevade elluviimine. Visuaalselt näeb programm välja alljärgnevalt: Programmi raames saavutatavad mõõdikud • 3 AI ideepäeva, mis keskenduvad erinevatele tehisintellekti rakendamise protsessidele tööstusettevõtetes ja loovad ühisosa riigi tasandil loodud nn kratijuppidega, loovad eelduse ja valmisoleku siseneda AI arenguprogrammis osalemiseks; • 250 osalejat AI töötubadel, kes on läbinud eelvalideerimise etapi ning saavad tuge läbi mentorite ja koolitajate ning töötavad arendusprojektide loomisega; • 50 AI arendusväljakutsega ettevõtet TAIE fookusvaldkondades, läbib AI tehnoloogia valmisoleku ja otsetarbekuse valideerimisprotsessi AI töötubade raames; • 25 AI põhist pilootprojekti viiakse edukalt ellu (rakendatakse) ning arenduse tulem avaldatakse kõikidele kättesaadavas formaadis; • 90% ellu viidud AI pilootprojektidest on saavutanud oma esialgsed mõjueesmärgid ettevõttes (protsessipõhine AI rakendus) või jõudnud turule ja saavutanud turukäibe. Mõõdetakse iga rakendusaasta lõpus; • 30 AI tehnoloogiaettevõtet läbib AI kiirendiprogrammi, neist 40% ei ole varasemalt turul tegutsenud ja alustavad ettevõtlusega läbi uue AI põhise toote/teenuse loomise; • 80% ehk 24 (kiirendiprogrammis kokku 30) AI tehnoloogiaettevõtet jõuab kiirendiprogrammist edukalt turule ning saavutab vähemalt kuue kuu jooksul pärast programmi läbimist esmase käibe. Mõõdetakse pilootaasta ehk 2022 ja 2023 a tulemusi. Aastase perioodi jooksul pärast kiirendiprogrammi lõppu võiks 20-30% programmi läbinud ettevõtetest olla kaasanud laienemiseks vajaliku erakapitaliinvesteeringu. • Programmis osalevate ettevõtte käibe kasv aasta pärast programmis osalemist on vähemalt 10%. Mõõdetakse 2022 a pilootprojektis osalenud ettevõtete ja 2023 a pilootprojektide põhiselt 2024 a lõpus. *Märkus: Näeme ette, et pilootprojekti rahastust saanud ettevõtete arv ning kiirendiprogrammis toetust saanud ettevõte arv võib maksimaalselt 20-30% osas kattuda. Numbriliselt peaks unikaalset toetust saanud ettevõtete arv kokku programmis olema ca 42 ettevõtet. Programmi dokumentatsioon Programmi elluviijad tagavad arendusprojektide loomise ja pilootprojektide elluviimise juriidilise raamistiku, mis kaitseb nii elluviijate kui ka programmi tellijate õigusi ja kohustusi ning reguleerib loodava lahenduse IO kasutamist, kommertsialiseerimist ja ka jagamist avalikkusega. Lähtuvalt 2022 a praktikast täiendatakse kindlasti Tehnopoli ja pilootprojekti elluviimist läbiviiva ettevõtte omavahelist lepingut, sätestades muuhulgas klausli, mis ei luba projekti lõppmakset enne välja teha, kui ei ole valminud projekti videolugu, mida võib avalikult jagada. Lisaks tõi 2022 a praktika ka muid märkuseid, mille osas lepingut täiendatakse nt käibemaksu abikõlblikkuse teema. Kiirendiprogrammi pisitoetuse rakendumisel täiendatakse ka Tehnopoli ja kiirendisse pääsenud ettevõtte vahelist lepingut, mis sätestab muuhulgas toetuse väljamaksmist ainult juriidilisele isikule, mis on registreeritud Eestis. Lisaks täiendatakse kiirendiprogrammis sõlmitavat lepingut klausliga, et kiirendiprogrammis osalev ettevõte peab jagama oma ettevõtte arengust infot ka kogemusloona (vajalik dokumendi põhi töötakse välja Tehnopoli meeskonna poolt) enne kiirendiprogrammi ametlikku lõpetamist. Ettevõtetega sõlmitavasse lepingusse lisatakse ka klausel deklaleerida oma teadusarendustegevusele suunatud investeeringud EMTA-s, mis peaks toetama üldiselt ettevõtete teadlikkuse tõusu ja oskusi teadusarendustegevuste investeeringute deklareerimisel EMTA-s. Programmi dokumentatsiooni hulka lisandub valideerimise aluseks olev metoodika kirjeldus ja raportid. Lisaks tehakse jooksvalt koostööd teiste AI temaatikaga tegelevate organisatsioonidega, et tagada ühine infoväli ja teadmus AI olemusest ja selle peamistest põhimõtetest. Programmi turundus ja kommunikatsioon Turunduse ja kommunikatsioonitegevuste laiem eesmärk on toetada AI arenguprogrammi üldiseid eesmärke – suunata tähelepanu tehisintellekti rakendamisele, tõsta läbi AI rakendamise tootlikkust, kasvatada uusi startup-ettevõtteid ning pöörata tähelepanu ettevõtete investeeringutele teadusarendustegevustesse, mis hõlmab ka AI-d. Konkreetsem eesmärk on tuua igasse programmi etappi piisav huviliste voog, tagamaks kvaliteetsete osalejate mahtu. Selleks korraldatakse iga programmi tegevuse eel kampaania, kasutades nii Tehnopoli oma kanaleid, otseturunduse e-mailide liste, meediasuhtlust, sisuturunduskanaleid (Tööstusuudised, Geenius) kui ka makstud reklaame sotsiaalmeedias. Lisaks kaasatakse leviku laiendamiseks partnerite võrgustiku kanaleid ning üritusi (erialaliidud, ettevõtluse tugiorganisatsioonid (AIRE, EAS, Startup Estonia jt), maakondlikud arenduskeskused, teadusasutused jne). Kampaania ühe osana kasutatakse programmi raames AI pilootprojektide põhiselt tekkinud videolugusid kui tegelikke kogemuslugusid ja praktikat ning kaasatakse programmis osalenud mentoreid oma kogemuste jagamisel avalikkusele. AI arenguprogrammi tegevuste ajal ja järel loodud kommunikatsiooniga (sh videolugudega) luuakse laiem kõlapind, mis omakorda panustab nii tehisintellekti kui kõrgtehnoloogia rakendatavuse ja seeläbi AI programmi tuntuse suurendamisse ja tulevaste osalejate huvi tekitamisse. Kõigist ettevõtetest, kes läbivad edukalt pilootprojektide vooru, luuakse ka tutvustavad materjalid, mille levitamiseks kasutatakse Tehnopoli kommunikatsioonikanaleid ja mis antakse vabakasutuseks nii programmi tellijale Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning piloodis osalenud ettevõttele. Pideva positiivse uudisvooga, toetatakse tehisintellekti rakendamise teadmuse, oskuste ja sellega seotud ettevõtete ja inimeste kogukonna kasvu. AI arenguprogrammi peamiseks sihtrühmaks on: tehisintellekti lahendust vajavad ettevõtted (tööstus, tervis, rohe ja teised andmeintensiivsed valdkonnad), tehisintellekti võimekust arendavad (idu)ettevõtted ja meeskonnad, teadusasutused, ülikoolid. Teiseseks sihtrühmaks on valdkondlikud tugiorganisatsioonid (AIRE, Eesti Masinatööstuse Liit, Kaubandus-Tööstuskoda jt), tehisintellekti ja digitaliseerimise eksperdid, teadlased, teadusasutused ja ülikoolid, arenduskeskused jt valdkondlikud huvirühmad. AI arenguprogrammi visuaalide, sõnumite ja kanalite toimivus on testitud 2022. aastal läbi viidud programmiga. Jätkatakse silmapaistva ja atraktiivse visuaalse platvormiga, mille baasilt loodud materjalid aitavad saavutada nii otseseid programmi KPI-sid kui ka tekitavad laiemalt teadlikkust ja huvi tehisintellekti rakendusvõimaluste kohta ettevõtluses. Tihe koostöö tehisintellekti ja robootikakeskusega AIRE pakub ettevõtetele tervikliku tugisüsteemi, millega suurendada AI kasutust Eesti ettevõtetes. Programmi meeskond Programmi põhimeeskond moodustatakse Tallinna Teaduspargi Tehnopol töötajatest. Lisaks kaasatakse välist ekspertiisi, ennekõike valdkonnapõhise mentorluse korraldamiseks ning AI kasutuselevõtu analüüside läbi viimiseks. Projektimeeskonnas osalevad: • Martin Goroško, AI arenguprogrammi üldine ülesehitus, strateegilised otsused, mentorite ja partnerite kaasamine; • Anu Puusaag, AI ideepäevade, töötubade, pilootprojektide elluviimise koordineerimine ja elluviimine; • Kadri Tammai, AI tehnoloogiate kiirendiprogrammi koordineerimine ja elluviimine, mentorite ja partnerite kaasamine; • Helen Tammo, programmi ürituste projektijuht ja tehniline tugi; • Maarit Jalakas, projektijuht ja tehniline tugi; • Merilin Varsamaa, projektijuht, ettevõtete kaasamine, tehniline tugi; • Kristiina Libe, projektijuht ja tehniline tugi; • Heleri Holm (Tehnopol) kiirendiprogrammi projektijuht; • Kristi Jõeäär, turundus- ja kommunikatsiooni üldine koordineerimine; • Kerti Kupler, kommunikatsioon; • Maris Kruusmaa, turundusspetsialist; • Brait Pilvik, turunduse projektijuht; • Mari Irve, raamatupidaja; • Mentorite ja pilootprojektide nõustajate koosseisu paika panemiseks kasutatakse AIRE eksperte ning Tehnopoli võrgustiku mentoreid ning kaasatakse ka uusi partnereid ja mentoreid turult vastavalt vajadusele. Seejuures on kogu programmi tegevustel oluline seos AIRE projektiga. Kuivõrd Tehnopol on AIRE projekti ametlik partner, siis on Anu Puusaag, Martin Goroško, Maarit Jalakas aktiivselt tegevad ka AIRE projektis, mis omakorda tagab info kiire liikumise kahe projekti vahel, tagab sujuva koostöö ning välistab ülekatted. Programmi eelarve MAKSUMUS SH. SH. SISSEOST. ARTIKKEL (EUR) TÖÖJÕUKULU TEENUSED AI ideepäev (3) tehniline korraldus 11 200 11200 koolitajad ja mentorid sh mentorlus peale 32 400 32400 ideepäeva AI töötoad (4 sündmust) tehniline korraldus 72 500 72500 koolitajad ja mentorid, ekspertpaneel 46 000 46000 pilootprojektide valideerimine, raportite 16 000 16 000 koostamine Pilootprojektide (25) ellu viimine investeeringud 1 000 000 1 000 000 pilootprojektide nõustamine AI lahenduste 60 000 60 000 rakendamise raames Kiirendiprogrammi eelüritused (3 üritust) tehniline korraldus 4 920 4 920 koolitajad 3 000 3 000 Kiirendiprogramm (3 programmi) mentorid ja valdkonnaspetsiifiline ekspertiis, 144 000 144 000 ekspertkogu koolitusprogramm 78 375 78375 Arendustoetus kiirendiprogrammis osalevatele 300 000 300 000 ettevõtetele a 10 000 eurot kiirendiprogrammi projektijuhtimine (3 kiirendiprogrammi ja kiirendiprogrammi 46 500 46 500 eelüritused) sh kogukonna juhtimine Turundus ja administratsioon Turundus- ja kommunikatsioon AI 30 000 20 000 10 000 arenguprogrammile lahenduste demoversioonid 19 750 1 000 18 750 Projektijuhtimine  projektijuhtimine sh iga sündmuse raames tehtavad ettevalmistavad tööd mh turuosaliste ja võimalike osalejate kaardistamine, kaasamine, väljakutsete ja lahenduste kaardistamine, matchmaking, suhtlemine osapooltega, sündmuste 72 000 69 000 3000 ettevalmistamine, organiseerimine, follow-up tegevused. Projekti dokumentatsioon. Suhtlus teiste organisatsioonide sh MKM ja osalemine programmi raames muudes arendustegevustes, mis seotud otseselt või kaudselt AI lahendustega juriidiline raamistik kogu projektile, 9 000 9 000 VTA tehniline järelevalve Kokku (käibemaksuta) 1 945 645 *eelarves toodud hinnad ja tasud sisaldavad kõiki makse. Lisainformatsioon: Martin Goroško SA Tallinna Teaduspark Tehnopol Tel. +372 56 800228 [email protected]  LEPING nr 18-9/129 Tallinnas, 03.03.2023 Sihtotstarbelise toetuse kasutamise leping Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM või Ministeerium), registrikood 70003158, asukohaga Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn, mida esindab MKMi põhimääruse alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan ja Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL, (edaspidi Eraldise saaja), registrikood 90008258, keda esindab sihtasutuse põhikirja alusel juhataja Indrek Orav, edaspidi nimetatud eraldi pool või koos pooled, sõlmisid alljärgneva sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping): 1. Lepingu objekt ja alus 1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust lepingu objektiks oleva tehisintellekti arenguprogrammi (edaspidi projekt) elluviimisel Eraldise saaja poolt ja selle projekti teostamiseks eraldatud sihtotstarbelise toetuse (edaspidi eraldis) kasutamise tingimusi. Eraldis eraldatakse 2023.aastal (lepingu punktid 1.3.1 ja 1.3.2) majandus- ja taristuministri ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 02.02.2023. a käskkirja (dokumendihaldussüsteemis registreeritud 01.02.2023) nr 14 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste 2023. a eelarvete kinnitamine“ lisas 8 kinnitatud sihtotstarbeline toetus summas 950 000 eurot erasektori tehisintellekti pilootprojektide rahastamiseks. 2024.aasta osa makstakse välja punktide 1.3.3-1.3.5 kohaselt. Kui 2024. a riigieelarve seadusega eraldatakse Ministeeriumile lepingu täitmiseks eraldis väiksemas summas kui punktides 1.3.3 – 1.3.5 toodud osamaksed kokku, täpsustavad pooled pärast 2024. aasta riigieelarve seaduse jõustumist lisas 1 fikseeritud tegevusi ja lepingu punktides 1.3.3 - 1.3.5 toodud osamaksete suurust, lähtudes tegelikult riigieelarvega eraldatud vahenditest. 1.2. Eraldise saaja kohustub punktis 1.1. nimetatud eraldist kasutama tehisintellekti (edaspidi AI) arenguprogrammi ehk AI arenguprogrammi (edaspidi projekt) elluviimiseks. Eraldise kasutamise aluseks on Eraldise saaja taotlus, mis on toodud Lisas 1. 1.3. Ministeerium kannab eraldise summas 1 945 645 eurot perioodil 2023. kuni 2024.aasta Eraldise saaja kontole IBAN EE681010220031892015, SWIFT EEUHEE2X, SEB Pank osamaksetena järgmiselt: 1.3.1. Esimene osamakse summas 420 000 eurot 10 päeva jooksul lepingu allkirjastamist arvates; 1.3.2. Teine osamakse summas 530 000 eurot 10 päeva jooksul esimese sisulise vahearuande (edaspidi vahearuanne) Ministeeriumi poolt heakskiitmisest arvates. Eraldise saaja esitab esimese vahearuande hiljemalt 31.07.2023; 1.3.3. Kolmas osamakse summas 530 000 eurot 10 päeva jooksul teise vahearuande Ministeeriumi poolt heakskiitmisest arvates. Eraldise saaja esitab teise vahearuande hiljemalt 30.01.2024; 1.3.4. Neljas osamakse summas 368 363 eurot 10 päeva jooksul kolmanda vahearuande Ministeeriumi poolt heakskiitmisest arvates. Eraldise saaja esitab kolmanda vahearuande hiljemalt 31.07.2024;  2 1.3.5. Viies osamakse summas 97 282 eurot 10 päeva jooksul lõpparuande Ministeeriumi poolt heakskiitmisest arvates. Eraldise saaja esitab kokkuvõtliku lõpparuande hiljemalt 30.01.2025. 2. Ministeeriumi õigused ja kohustused 2.1. Ministeeriumil on õigus kontrollida Eraldise saaja tegevuse vastavust lepingus toodud nõuetele ja eraldise kasutamise sihipärasust ning mõjusust, sealhulgas: 2.1.1. saada täiendavat informatsiooni Eraldise saajalt tema tegevuse ja projekti täitmise kohta; 2.1.2. kontrollida Eraldise saaja juures Ministeeriumile esitatud aruandluse, informatsiooni või dokumentide õigsust ja eraldise saamisel esitatud asjaolude paikapidavust; 2.1.3. auditeerida Eraldise saaja tegevust Lepingu täitmisel. 3. Eraldise saaja õigused ja kohustused 3.1. Eraldise saajal on õigus kasutada eraldist vastavalt lepingule. 3.2. Eraldise saajal on õigus teha Ministeeriumile ettepanekuid Lisas 1 toodud eelarve muutmiseks. 3.2.1. Eraldise saajal on õigus teha Lisas 1 toodud eelarveridade vahel muudatusi, mitte suurendades eelarve üldist mahtu. 3.2.2. Punkti 3.2.1 kohaselt tehtavad eelarve muudatused kooskõlastab Eraldise saaja kontaktisik eelnevalt e-posti teel Ministeeriumi kontaktisikuga. 3.3. Eraldise saajal on kohustus koostada Ministeeriumi nõudmisel eraldise kasutamisega seotud ülevaateid ja muul viisil anda aru eraldise kasutamisest ning projekti edenemisest. 3.4. Eraldise saajal on kohustus informeerida Ministeeriumit olukorrast, kus lepingu täitmine osutub võimatuks. Sellisel juhul kohustuvad pooled kokku leppima järgneva 30 päeva jooksul edasise tegevuse ja muudavad vajadusel lepingut. Muudatused vormistatakse lepingu lisana. 3.5. Eraldise saajal on kohustus tagada auditeerivatele ja kontrollivatele Ministeeriumi ametnikele juurdepääs tööks vajalikule informatsioonile ning dokumentidele, arvestades asjaolu, et ametnikud on antud ülesande täitmisel kohustatud täitma isikuandmete kaitse seadusest ja andmekaitse üldmäärusest tulenevaid nõudeid. Käesolevas punktis nimetatud rikkumisel ametnike poolt vastutab Eraldise saajale tekkivate kahjude eest Ministeerium. 3.6. Eraldise saajal on kohustus kanda 2023.aastal kasutamata jäänud vahendid järgmisesse eelarveaastasse. 3.7. Eraldise saajal on kohustus tagastada projekti lõppemisel, lõpetamisel või lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel, kuid hiljemalt 2024. a 31. detsembriks sihipäraselt kasutamata jäänud eraldise jääk Ministeeriumile peale lõpparuande Ministeeriumi poolset heakskiitmist 30 päeva jooksul. 4. Eraldise saaja aruanded 4.1. Eraldise saaja esitab Ministeeriumile vahearuanded hiljemalt 31.07.2023, 30.01.2024, 31.07.2024 ja lõpparuande 30 päeva jooksul Lisas 1 näidatud tegevuste lõppemisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30.01.2025. 4.2. Vahearuandes on näidatud Lisas 1 toodud tegevuseesmärkide progress vastavalt programmitegevuste elluviimise ajakavale, hinnangud tegevuste tulemuslikkuse kohta ja parendusettepanekuid edaspidiseks. Lõpparuanne sisaldab ülevaadet projekti tulemuslikkuse ning vahendite kasutamise kohta. 4.3. Ministeerium annab Eraldise saaja aruandele hinnangu e-posti teel 30 päeva jooksul lõpparuande saamisest arvates. 4.4. Kui Ministeerium ei kiida lõpparuannet heaks ja osutab selle puudustele, siis täiendab või parandab Eraldise saaja lõpparuannet ning esitab kahe nädala jooksul Ministeeriumi hinnangu saamisest arvates Ministeeriumile parandatud aruande. Ministeerium annab parandatud aruandele hinnangu kahe nädala jooksul selle saamisest.  3 4.5. Kui Ministeerium ei anna aruandele või parandatud aruandele hinnangut ühe kuu jooksul arvates aruande või parandatud aruanne saamisest, loetakse aruanne Ministeeriumi poolt heakskiidetuks. 4.6. Projekti ennetähtaegse lõpetamise või lepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral tuleb esitada aruanne tehtud ja tegemata jäänud kulutuste ning tehtud ja tegemata jäänud tegevuste kohta 30 päeva jooksul projekti ennetähtaegsest lõpetamisest või lepingu ennetähtaegset ülesütlemisest arvates. 5. Kontaktandmed 5.1 Eraldise saaja kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on Smart Tech valdkonnajuht, [email protected], tel +372 50 90 541. 5.2. Ministeeriumi kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on andmete ja tehisintellekti nõunik Marily Hendrikson, [email protected], tel +372 523 8494. 5.3. Pooled teavitavad üksteist kontaktisikute muutumisest ja vajadusel täiendavatest kontaktisikutest. 5.4. Lepinguga seotud teated tuleb edastada teise poole lepingus märgitud kontaktisiku e-posti aadressile. 5.5. Eraldise saaja kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on Eraldise saaja poolt volitatud allkirjastama ja esitama Ministeeriumile Eraldise saaja nimel aruandeid ja parandatud aruandeid vastavalt lepingu punktile 4. 6. Poolte vastutus 6.1. Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 6.2. Lepingu rikkumise korral on Eraldise saajal kohustus tagastada eraldis 30 päeva jooksul arvates Ministeeriumilt teavituse saamisest lepingu rikkumisest. Kui eraldist tähtpäevaks ei tagastata, maksab Eraldise saaja tagasimaksmisele kuuluva eraldise summa jäägilt intressi määraga 6 kuu Euribor + 5% aastas. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360- päevane aasta. 7. Vaidluste lahendamine 7.1. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused kokkuleppeliselt. 7.2. Kui erimeelsusi ei ole võimalik kokkuleppeliselt lahendada, siis lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 7.3. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 8. Lepingu muutmine ja lõpetamine 8.1. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on lepingu lahutamatu osa ja need jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 8.2. Ministeeriumil on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda või taganeda sellest Eraldise saaja lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. 8.3. Eraldise saajal on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda Ministeeriumi lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. 8.4. Lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest või lepingust taganemisest etteteatamise tähtaeg on 60 päeva. 9. Vääramatu jõud  4 9.1. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest s.o asjaolu, mida pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ja tagama võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 10. Lepingu kehtivus 10.1. Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest mõlema poole poolt. 10.2. Leping kehtib kuni mõlema poole kõikide lepinguliste kohustuste täitmiseni. 11. Lõppsätted 11.1. Leping koos lisadega avalikustatakse Ministeeriumi veebilehel. 12. Lepingu lisad Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: Lisa – Tehisintellekti arenguprogrammi 2023-2024 kirjeldus. 13. Poolte andmed ja allkirjad: Ministeerium: Eraldise saaja: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium SA Tallinna Teaduspark Tehnopol reg nr 70003158 reg nr 90008258 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Teaduspargi 6/1 12618 Tallinn tel. 6256 330 Telefon: 4 800 200 A/a: EE 93 2200 2210 2377 8606 Swedbank A/a: EE681010220031892015 SEB Pank (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan Indrek Orav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister juhataja