Leping

Eesti vesiniku teekaart 2023 „Eesti vesiniku teekaart“ on valminud Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös. See kirjeldab tänast valdkonna seisu ja teemasid, mille raames saab määratleda vesiniku rolli kliimaeesmärkide saavutamisel, majanduse konkurentsivõime parandamisel ja erinevate sektorite süsinikuheite vähendamisel. Teekaarti tutvustati ning see kiideti heaks Eesti vesiniku teekaardi koostamise juhtrühma kohtumisel 6. veebruaril 2023. aastal. Teekaarti on kavas koostöös sidus- ja huvirühmadega üle vaadata ning uuendada vajadusel iga kolme aasta järel. Madis Kallas Kristjan Järvan Riina Sikkut keskkonnaminister ettevõtlus- ja infotehnoloogia majandus- ja taristuminister minister (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 1 Sisukord Kokkuvõte.................................................................................................................................... 3 Teekaart ühe pilguga ........................................................................................................................... 5 Teekaardi seire .................................................................................................................................... 6 Sissejuhatus ................................................................................................................................. 7 Sektori praegune olukord Eestis.................................................................................................... 9 Teadus- ja arendustegevus.................................................................................................................. 9 Taastuvelektri kättesaadavus .............................................................................................................. 9 Vesiniku hind ja kasutegur ................................................................................................................ 10 Tootmine, tööstus ja tarbimine ......................................................................................................... 11 Jaotus ja hoiustamine ........................................................................................................................ 11 Standardid, õigusaktid ja toetused.................................................................................................... 11 Euroopa Liidu raamistik ................................................................................................................. 12 Riiklik raamistik.............................................................................................................................. 13 Piirkondlik koostöö ............................................................................................................................ 14 Eesti vesiniku valdkonna SWOT .................................................................................................. 15 Sektori eeldatav areng Eestis aastani 2030 .................................................................................. 16 Teadus- ja arendustegevus................................................................................................................ 16 Taastuvelektri kättesaadavus ............................................................................................................ 16 Tootmine, tööstus ja tarbimine ......................................................................................................... 16 Jaotus ja hoiustamine ........................................................................................................................ 17 Kestlikkus ........................................................................................................................................... 17 Piirkondlik koostöö ............................................................................................................................ 17 Tegevused aastani 2030 .................................................................................................................... 18 Kavandatud riigi poolsete tegevuste loetelu aastani 2030. .......................................................... 18 Kavandatud turuosaliste tegevuste loetelu aastani 2030 ............................................................. 20 Skaleerimise etapp: aastad 2031 – 2035 ...................................................................................... 20 Laiendamise etapp: aastad 2036–2050........................................................................................ 21 Mõisted ja lühendid .......................................................................................................................... 22 2 Kokkuvõte Eesti on seadnud endale „Eesti 2035“ pikaajalisest arengustrateegiast ja Euroopa rohelisest kokkuleppest lähtudes ambitsioonikad kliima-, keskkonna- ja energeetikaeesmärgid. Nende saavutamiseks tuleb liikuda fossiilsete kütuste kasutamiselt puhtamate energiakandjate, sh vesiniku kasutamisele. Uusi kestlikke valdkondi arendades on oluline kohaliku sotsiaalmajandusliku kasu maksimeerimine. Olukorras, kus regulatiivne surve ja globaalne nõudlus vesiniku kasutuselevõtuks kasvab, tuleb leida selles võimalusi: Eestis tärkavat tööstust ja teenuseid soosides võime tulevikus kasvada vesinikku ja vesinikutehnoloogiat importivast riigist neid eksportivaks riigiks. Vesinikusektori väärtusahela eluvõime nii riiklikus kui ka Euroopa Liidu (EL) kontekstis sõltub piisavas koguses taskukohase, kohaliku ja taastuvatest allikatest pärineva energia kättesaadavusest. Tänase tehnoloogiaga kaasnevad vesiniku muundamisel ja salvestamisel märkimisväärsed kaod ning lahendamata on jaotuse ja hoiustamisega seotud küsimused. Seetõttu on otstarbekas alustada tegevustest, mida nõuab õigusraamistik, ja sellele lisaks keskenduda valdkondadele, kus on suurim keskkonnahoiu ja sotsiaalmajanduslik tulu. Vesiniku teekaart on visioondokument, mis toetab teistes arengukavades ja programmides seatud strateegiliste eesmärkide ja sihtide saavutamist. See kaardistab hetkeolukorra Eestis ja kirjeldab suundi, mille raames vesinikutehnoloogiate kasutuselevõttu hinnata. Riik, ettevõtted ja teisedki osalised on koostanud kavasid ja alustanud mitmesuguste tegevustega, mida tuleks arvestada vesinikuga seotud poliitika kujundamisel, õigusaktide loomisel ja infrastruktuuri rajamisel. Teekaart on jaotatud kaheks osaks: 1) praeguse olukorra kirjeldus; 2) need tegevused Eestis kuni 2030. aastani, mis viiksid pikemas perspektiivis nõudlusel ja taastuvenergial põhineva vesiniku väärtusahela loomiseni. Mõlemas osas kirjeldatakse olulisemat teadus- ja arendustegevust, taastuvelektri kättesaadavust, vesiniku tootmist, jaotust, hoiustamist ja tarbimist, samuti piirkondlikku koostööd ja keskkonnamõju. Vesinikuvaldkonna konteksti kujundavad muuhulgas riiklikud ja EL-i poliitikad ning turuosaliste tegevus. Selle põhjal on võimalik kavandada toetavaid meetmeid ja investeeringuid. Vesiniku laialdasem kasutuselevõtt on kavandatud kolmes etapis. Käesoleva teekaardi keskmes on Eesti vesinikusektori piloteerimise etapp 2021.–2030. aastani. Sel perioodil keskendutakse poliitikameetmete väljatöötamisele, teadus- ja arendustegevusele, pilootprojektide elluviimisele ja taastuvenergia kättesaadavuse parandamisele. Samal ajal hinnatakse vesiniku potentsiaali poliitiliste ja sotsiaalmajanduslike eesmärkide saavutamiseks. Suurendatakse rakendusuuringute tegemise võimet Eestis. Märkimisväärset heitkoguste vähendamist ei saavutata, kuid pilootprojektid on aluseks edasiste tegevuste elluviimisel. Eeldatakse, et 2030. aastaks võib rohelise vesiniku hind maailmas olla vahemikus 1,2–4,1 €/kg1. Suurendatakse rakendusuuringute alast võimekust Eestis. Tehakse vajalikud analüüsid, võetakse vastu vesinikuprojektide elluviimise jaoks vajalikud õigusaktid ja standardid ning defineeritakse sidusrühmade rollid järgmisteks etappideks. Kui soodsad tingimused ning tegevused jätkuvad, järgneb piloteerimisele skaleerimise etapp 2030.– 2035. aastani. Eelnenud katsefaasis ammutatud kogemuste põhjal jätkub väärtusahela arendamine, tuvastatud tõkete eemaldamine ja taastuvenergia kättesaadavuse parandamine. Vesiniku väärtusahela lõikudes, kus kohalik turg katab nõudluse (näiteks piloteeritud transpordirakendused või 1 IEA Global Hydrogen Review 2022, 23.01.2023. 3 kemikaalide tootmine), peaks tehnoloogia demonstreerima võimet viia kogu olelusringi süsinikuheide nullini või vähendada seda oluliselt. Vesinikurakenduste majandusliku mõju seisukohast on oluline, et need suudaksid eelseisva viie aasta perspektiivis parandada tasuvust sel määral, et muutuda sõltumatuks toetustest ka juhul, kui kohaliku taastuvelektri kättesaadavus märkimisväärselt ei kasva. Aastatel 2036–2050 võib kätte jõuda Eesti vesinikusektori laiendamise etapp, mis tugineb taskukohase taastuvelektri kättesaadavusele ja vesinikutehnoloogia suutlikkusele viia väärtusahela süsinikuheide järgneval kümnendil kulutõhusalt nullini. Kuna sel perioodil on võimalik avamere tuuleparkide tootmisvõimsust kasvatada hinnanguliselt vähemalt 7 GW-ni, mis ületaks riigisisest tarbimist, võivad varasemad investeeringud hakata teenima tulu. Püsiva rohevesiniku külluse ja transpordi infrastruktuuri loomise korral võib kaaluda selle kasutamise laiendamist (nt laiem kasutuselevõtt energiasektoris, transpordis ja keemiatööstuses või hoonete ja tööstuse kütmiseks ja varustamiseks elektriga kütuseelementide abil) või eksporti. Käesoleva teekaardi eesmärkide ja tegevuste ajakohasust hinnatakse hiljemalt iga kolme aasta järel. Enne iga etapi lõppu kogutud teave senisest edenemisest on aluseks järgmise etapi eesmärkide ja tegevuste ajakohastamisele. 4 Teekaart ühe pilguga • Eestis pole senini turupõhimõtetel välja kujunenud vesinikusektorit. Selle tekkimiseks vajalike tegevuste elluviimine sõltub pikaajalistest EL-i poliitikasuundadest ja turumehhanismidest. • Vesinik kuulub mitme poliitikavaldkonna huviorbiiti. Majandusloogika järgi on oluline keskenduda kõrge lisandväärtusega tegevustele, mis iseseisvalt saaksid riigis areneda. Kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks on oluline soosida just taastuvatest allikatest pärineva rohelise vesiniku tootmist ja kasutamist. Julgeolekuolukord on muutunud keeruliseks ja tuleb vältida sõltuvust ebausaldusväärsetest välispartneritest. • Elektri salvestamisel vesinikku on kättesaadav ainult ligikaudu kolmandik esialgsest energiast elektrina ja pool eraldub soojusena. Seetõttu on selle kasutamine elektrisalvestina esialgu küsitav. • Kasvuhoonegaaside (KHG) ja õhusaasteainete heitkoguste vähendamiseks võib pikemas perspektiivis vesinik leida kasutust praamiliikluses, lennunduses või pikamaavedudel, kus mass ja ruumala ning pikad laadimisajad välistavad akutoite kasutamise. • TEN-T põhivõrgus tuleb hiljemalt 2030. aastaks rajada üksteisest maksimaalselt 100–200 km kaugusele vesinikutanklad. Igas tanklas peab tootmis-hoiustamisvõimsus olema vähemalt 2 tonni vesinikku päevas. See tähendab Eesti jaoks minimaalselt 3–5 vesinikutanklat võimsusega ca 2000 t vesinikku aastas. Tanklate paiknemist ja tegelikku arvu tuleb täiendavalt hinnata. • Kohaliku rohelise vesiniku väärtusahela kujunemisel on kõige tähtsam eeltingimus odava taastuvelektri piisav kättesaadavus. Seetõttu on sõltuvalt elektri- ja vesinikuturgude arengust rohelise vesiniku tootmispotentsiaal 2030. aastaks vahemikus 20002–40 0003 t aastas. • Roheline vesinik ja selle derivaadid võivad aidata asendada imporditavaid ning fossiilset päritolu energiakandjaid, kaupu ja materjale, kuid selle tingimuseks on täiesti uute tööstusvõimaluste teke (ammoniaak, metanool, väetised, sünteetilised kütused, polümeerid). • Vesiniku kasutuselevõtt Eestis eeldab asjakohaste nõuete ja standardite ning oskusteabe loomist Eestis. • Kokku on 2020. aastast riiklikult toetatud vesiniku tootmise tehnoloogiate ja tarneahelate arendamist enam kui 120 miljoni euro ulatuses. • Võimalikud edasised analüüsid: o hinnata vajadust vesiniku kasutuselevõtu ja tankimispunktide järele transpordis (merenduses, maismaatranspordis ja lennunduses); o hinnata vesinikutehnoloogiate tööstuslikuks tootmiseks vajalikke tegevusi; o hinnata vesinikupõhiste süsteemiteenuste ja avariitoite kasutamist energia varustuskindluse seisukohast; o hinnata vesiniku jaotuse ja hoiustamise tehnilis-majanduslikke alternatiive. 2 Tulenevalt Euroopat katva transporditaristu (TEN-T ja AFIR) nõuetest. 3 Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu ja Eesti Vesinikuoru hinnangul. 5 Joonis 1: Skemaatiline Eesti vesiniku teekaart Teekaardi seire Vesinikuvaldkonna arendamiseks tuleb kokku leppida eesmärgid, mille seiramiseks võib sobida näiteks: • toodetud vesinikukogus (sh roheline vesinik); • vesinikutanklate arv; • elektrolüüserite nominaalvõimsus; • KHG ja õhusaasteainete heite vähenemine; • Eestis töötavate vesinikutehnoloogia ekspertide arv või vesinikusektoris hõivatud inimeste arv. 6 Sissejuhatus Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“4 seab eesmärgi, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond. Samuti peab olema loodud valmisolek vähendada kliimamuutuste ebasoodsaid mõjusid. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse pikaajalise arengukava5 kohaselt on vesinikumajanduse toetamine kooskõlas teadus- ja arendustegevuse tugevdamisega, pakub kliimapoliitilisi lahendusi ning aitab kaasa tipptehnoloogiate kasutuselevõtule. Need eesmärgid on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega6, mis seab muuhulgas ka üleliidulised kliimaneutraalsuse ja nullsaaste eesmärgid aastaks 2050. Vesiniku teekaart määrab kindlaks vesiniku rolli kliimaneutraalsuseni jõudmisel. Selle eeldus on taastuvenergia tootmisvõimsuste ülesehitamine koos salvestusvõimaluste väljaarendamisega ja majanduse konkurentsivõime parandamine erinevate sektorite kulutõhusa süsinikuheite vähendamise teel. Selle aluseks on fossiilsetest kütustest energiatootmise osakaalu järkjärguline vähendamine ning uute kliimaneutraalsete energia tootmis- ja salvestuslahenduste arendamine ja kasutuselevõtmine4. Eesti energiatootmise KHG heitkogused on 2021. aasta seisuga7 vähenenud 76% võrreldes 1990. aasta tasemega. Sama ajaperioodi transpordi KHG heitkogused on vähenenud visalt, vaid 5%. Aastaks 2030 on kavas taastuvenergia osakaalu suurendada 38%-lt 65%-ni8 ning jõupingutuste jagamise määrusega (JJM) on seatud Eestile eesmärk vähendada KHG heidet 24% võrreldes 2005. aastaga. Määrus hõlmab muuhulgas transpordi, tööstuslike protsesside ja väikesemahulise energiatootmise sektorit. Eesmärgid 2035. aastaks (võrreldes 2019. aastaga) 5 on: • vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogust 2019. a 14 miljonilt tonnilt CO2-ekv 2035. aastaks 8 miljoni tonnini CO2-ekv (-42%); • suurendada kestlike liikumisviiside osakaalu 38,7%-lt 55%-ni; • tõusta säästva arengu indeksis kõrgemale 2019. aasta 10. koha tasemelt. Eesti kontekstis saab toota rohelist vesinikku kestlikust biometaanist või veest elektrolüüsi teel taastuvelektri abil. Selle kõige olulisem tingimus on jätkusuutliku lähteaine – taastuvenergia – ja tehnoloogia kättesaadavus. Näiteks elektrolüüserite tarneajad võivad olla pikad ning vesinikusalvede rajamise ja käitamise maksumus kõrge. Üle maailma on mitu riiki, kellel on vesiniku esmases ja tööstuslikus kasutamises juba häid kogemusi. Transpordivaldkonnas on üks juhtivamaid riike vesiniku- ja kütuseelementide tehnoloogiate arendamises Jaapan, kus aastaks 2025 ennustatakse 200 000 kütuseelemendiga sõiduki kasutuselevõtmist9. Riiklikes vesinikustrateegiates tuuakse ühe olulisima vesiniku kasutamise valdkonnana esile transpordisektorit10. Teiseks oluliseks valdkonnaks peetakse tööstussektorit (Saksamaa, Holland) ning kolmandaks energiatootmist (Prantsusmaa, Suurbritannia). Mõned riigid pööravad tähelepanu vesiniku muundamises tekkiva soojus- ja elektrienergia kasutamisele (näiteks Suurbritannia, Jaapan, Korea) ning vesiniku tootmisele ekspordi eesmärgil (näiteks Tšiili, Hispaania, Austraalia, Venemaa). 4 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, 2021. 5 Eesti teadus- Ja arendustegevuse ja innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035. 6 Euroopa roheline kokkulepe, 2019. 7 Kasvuhoonegaaside inventuur 1990-2021 (esialgsed hinnangud; 18.01.2023). 8 Energiamajanduse korralduse seadus, 22.10.2022. 9 Vesinikuressursside kasutamise analüüs, 2021. 10 Vesinikuressursside kasutamise analüüs, 2021. 7 Rohevesinik on praegu maailmaturgudel hinnaline kaup. Ka Eestis on see äratanud tähelepanu ja selle tähtsus EL-i strateegiliste eesmärkide täitmisel suurenes veelgi 2022. aasta alguses, kui Venemaa tungis Ukrainasse. Kuna enam kui 40% EL-i imporditavast maagaasist pärines Venemaalt, siis on kohalikest allikatest pärinevale puhtale energiale kiire üleminek muutunud varasemast kiireloomulisemaks küsimuseks. Seda arvestades esitles Euroopa Komisjon teatist „REPowerEU“11, mille eesmärk on tagada EL-is taskukohasem, kindlam ja kestlikum energiavarustus. Sellega seati eesmärk suurendada vesiniku tarbimist 2030. aastaks 20 miljoni tonnini, millest pool toodetaks liidu sees ja teine pool imporditaks. Ka 2022. aastal valminud Eesti rohepoliitika juhtkomisjoni juurde loodud ekspertgrupi energeetikaraport rõhutas Ukraina sõja valguses vajadust rakendamisküpsed energeetikaprojektid kiirendatud korras ellu viia ja seada ajaline eesmärk imporditud fossiilselt maagaasilt kohalikule taastuvenergiale maksimaalseks üleminekuks. Kuigi Eesti majanduses ei ole praegu vesiniku nõudlust ega pakkumist, arendavad mitmed ettevõtted vesiniku tootmise tehnoloogiaid ning on kavandanud tootmise, jaotuse, balloonsalvestuse ja kasutamise projekte vesiniku väärtusahelas. Väärtusahela osalised on kogunenud erinevate katusorganisatsioonide alla või tegutsevad iseseisvalt ning olukord paraneks, kui sidusrühmad parandaksid omavahelist koostööd nii teavituses kui ka projektide elluviimisel. Ettevõtted toetavad üldiselt järkjärgulist katseprojektide arendamist, seda võimaldavate normide ja õigusraamistiku loomist ning pikaajalise nõudluse kasvu. Ülekandetaristu arendamise eeluuringud on kavas algatada koostöös naaberriikidega 2023. aastal ning neid teeb Eesti põhivõrguettevõte Elering. Tagastamatute toetustena on riik otsustanud võimaldada IPCEI teatise alusel riigiabi kolmele vesiniku väärtusahela tehnoloogiaprojektile teadus- ja arendustegevusteks mahus ligi 67 miljonit eurot, mille õnnestumise korral loodetakse suuremahulise töötusliku tootmise võime loomist Eestisse (IPCEI vesinikuprojektide eelvaliku vooru esitati 21 ideed). Lisaks toetab riik ligi 54 miljoni euroga vesiniku väärtusahela loomise projekte transpordisektoris ja keemiatööstuses. Vesiniku tootmiseks kättesaadava taastuvelektri osakaalu ja võimaliku lõpptarbimise arvestus on osa ENMAK 2035 ajakohastamise protsessist, mis valmib 2026. aastaks. Selleks, et arenev vesinikuturg muutuks Eestis majanduslikult jätkusuutlikuks tööstusharuks, on vaja turuosaliste koostööd, oskuste ja pädevuste kogumist, strateegilisi poliitikameetmeid, õigusselgust ja investeeringuid võtmevaldkondadesse. Käesoleva Eesti vesiniku teekaardi koostamisel tugineti teaduskirjandusele, ekspertide intervjuudele, varasematele uuringutele12, valdkondlikule statistikale ja andmeallikatele. Samuti arvestab teekaart kehtivaid riiklikke arengukavasid ja 2021. aastal koostatud Eesti vesiniku teekaardi 2021–2050 ettepanekut13. Teekaardi kasutamisel ja tõlgendamisel tuleb arvesse võtta, et vesiniku tehnoloogia ning vesiniku tootmise, hoiustamise ja tarbimise võimalused arenevad väga kiiresti. Seetõttu plaanib riik vesiniku teekaardi hiljemalt iga kolme aasta tagant üle vaadata ja uuendada. 11 REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks, 2022. 12 Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs, 2021. 13 Eesti vesiniku teekaardi 2021-2050 ettepanek, 2022. 8 Sektori praegune olukord Eestis Teadus- ja arendustegevus Eesti vesinikualane teadustegevus on tänu Euroopa Liidu, riigi ja ettevõtete tööle kõigi aegade kõige intensiivsemal tasemel. Erilist tähelepanu pööratakse koostöös erasektoriga Tartu Ülikoolis (TÜ) ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis (KBFI) just elektrolüüserite ja kütuseelementide uurimisele. Näiteks arendab TÜ ja KBFI koostöös AS-iga Elcogen tahkeoksiid-kütuseelemente. TÜ-l on käsil AUVETECH AS-ile isesõitvale autole järgmise põlvkonna polümeer-elektrolüütmembraani (PEM) kütuseelemendi eeluuringud ning elektroodimaterjalide testimine ettevõttele Stargate Hydrogen uue põlvkonna aluseliste elektrolüüserite loomiseks. TÜ arendab H2Electro AS-i tellimusel kõrgtemperatuurseid tahkeoksiid-elektrolüüsereid ning lisaks sellele vesinikusalvesteid. AS Metrosert sai 2023. aasta alguses ülesandeks luua rakendusuuringute võimalus viies fookusvaldkonnas, millest üheks on ka vesinikutehnoloogiad. Sellele vaatamata on valdkondi, nagu vesiniku kasutamine kemikaalide tootmiseks, taastuvatest allikatest pärineva CO2 kogumistehnoloogiad või erinevate seadmete hooldusteenuste osutamine, kus vähene kommertshuvi ja puudulik oskusteave on takistanud tegevussuundade arengut. Enamiku teadus- ja arendusasutustes toodetavast vesinikust kasutavad needsamad asutused ning idufirmad vesiniku salvestusvõimaluste uurimiseks ja vesinikkütuseelemendil põhinevate lahenduste väljatöötamisel. Rohepöörde toetamiseks ja rohelisest vesinikust saadud kemikaalide, näiteks ammoniaak või metanool, tootmise edendamiseks on välja töötatud EL-i rahastamisprogrammid (nt InvestEU, lihtsustatud riigiabi (IPCEI), EL-i Regionaalarengu ja Ühtekuuluvusfond jne). Kuna Eestis vesiniku tootmine ja tarbimine praktiliselt puudub ning arendustegevust, näiteks sünteetiliste kütuste või teiste süsivesinike tootmiseks ei toimu, siis on Eesti riik toetanud vesiniku väärtusahelas peamiselt eksporditavate tehnoloogiate teadus- ja arendustegevust. Ülejäänud võimete loomine sõltub kliima- ja julgeolekueesmärkide täitmiseks vajalikest otsustest. Taastuvelektri kättesaadavus Eesti on seadnud eesmärgiks aastaks 2030 katta kogu vajaminev elektritarbimine taastuvate energiaallikatega14 ning riik töötab selle nimel, et eemaldada seda tõkestavad barjäärid, piirangud suurimale lubatud rajatiste kõrgusele või broneeritud ülekandevõimsused, mille ulatuses tegelikke ülekandeid ei toimu. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2022–2023 lepiti kokku, et Riigikantselei rohepöörde koordinaatori juhtimisel auditeeritakse planeeringute, keskkonnamõjude hindamise ja lubade protsess. Selle eesmärk on kiirendada taastuvenergiaprojektide elluviimist. Auditi tegemiseks ja lahenduste väljatöötamiseks moodustati Riigikantselei juurde juhtrühm ja neli töörühma. Juhtrühmas otsustati keskenduda tuuleenergia eelisarendusalade leidmisele ja loamenetluste kiirendamisele. 2022. aastal oli Eestis maismaal paigaldatud tuulenergia tootmisvõimsusi 319 MW ulatuses, ligikaudu 500 MW päikeseenergia tootmisvõimsusi ja 351,8 MW koostootmisjaamade tootmisvõimsusi. Aasta varem, 2021. aastal, toodeti maismaa tuuleparkides 824 GWh elektrit ja päikesepaneelidega 119 GWh elektrit. Elektrivõrku ühendatud tuuleenergia tootmisvõimsuste hulk võib kahekordistuda 2025. aastaks ning Elektrilevi jaotusvõrgus on riigi toetustega valdavalt päikeseenergia tootmisvõimsused kasvanud 2018. aasta 38 MW-lt enam kui 600 MW-ni ning aastaks 2030 prognoositakse mahtude edasist kasvu üle kahe korra.15 14 Energiamajanduse korralduse seadus, § 321 15 Antud lõigu andmete allikad on Elektrilevi, Elering ja MKM. 9 Hinnatõusu tõttu Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis (HKS; ingl k ETS) on Eestist fossiilsetest kütustest elektritootmise tõttu saanud tänaseks energiat importiv riik. Kuna Eesti kasutab oma energeetikasektoris suures mahus saastavat süsinikumahukat põlevkivi, siis on lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) kallinenud hind meie konkurentsivõimet võrreldes puhtamate tootjatega oluliselt vähendanud. 2020. aastal imporditi ligikaudu 42% elektrist, 2021. aastal ligikaudu 30% elektrist. Hetkel on EL-i tasandi läbirääkimistel kliima ja energia õigusaktide pakett „Eesmärk 55“. See seab kõrged ootused taastuvenergia arenguks ja seda võetakse arvesse ka energiamajanduse arengukava (ENMAK 2035) ajakohastamise protsessis. Vesiniku hind ja kasutegur Vesinikupotentsiaali realiseerimine on võimalik, kui tekib märkimisväärne väga odava taastuvenergia ülejääk. Fossiilset päritolu vesiniku hulgihind on ligikaudu 1 €/kg, sõltudes tugevalt sisendiks kasutatava energiakandja hinnast. Süsiniku püüdmistehnoloogiatega on vesiniku hind 5–8 €/kg, mis on võrreldav tänase rohelise vesiniku omahinnaga 4–8 €/kg16. Aastaks 2030 ennustatakse, et rohelise vesiniku hind võib maailmas langeda 1,2–4,1 €/kg17, kusjuures see sõltub märkimisväärselt elektrolüüserite ja taastuvelektri hinnast. Praeguse seisuga on Eestis kõige soodsam viis toota rohelist vesinikku suuremahulistes päikeseparkides ja selle omahind võib olla 4,5– 5,2 €/kg. Hinnatakse, et aastaks 2030 võib soodsaim omahind olla 3,4–4,2 €/kg18. See on küll odavam kui ennustatav süsiniku püüdmistehnoloogiatega toodetud vesinik, kuid ligikaudu viis korda kallim täna fossiilsetest kütustest toodetava vesiniku hinnast ning ligikaudu 2-3 korda kallim, kui on oodatav rohelise vesiniku hind maailmaturgudel aastal 203019. Hinnangulised vesiniku kilogrammihinnad on kokkuvõtvalt toodud tabelis 1. Meretuuleparkides toodetud elektri hind jääb küll ilmselt kallimaks päikeseparkides toodetud elektrist, kuid võimalikud tootmismahud on märkimisväärselt suuremad ning tootmine on aastaaegade lõikes ühtlasem. Nii on Eesti rohelise vesiniku kasutuselevõtus ruumi erinevat päritolu taastuvatest allikatest pärinevale elektrile. Tabel 1: Ülevaade vesiniku hinnast 1 kg kohta 2023 2030 Vesiniku Fossiilne CCS/U Roheline Roheline Roheline Roheline tootmise maailmas Eestis maailmas Eestis tehnoloogia (teoreetiline) 1 kg hind 1€ 5–8 € 4–8 € 4,5–5,5 € 1,2–4,1 € 3,4–4,2 € Elektrolüüsi teel vesiniku tootmisel CO2-heidet ei esine, kuid sõltuvalt kasutatud tehnoloogiast varieerub kasutegur märkimisväärselt. Elektrolüüsis läheb kaotsi keskmiselt 30% (20–45%) kasutatud energiast. Selleks, et vesinikku hoiustada ja jaotada, on vaja seda jahutada ja kokku suruda. Sellele kulub keskmiselt 20% (5–35%) vesinikku talletatud energiast. Kui vesinikku kasutatakse elektrienergia tootmiseks, siis on kadu ligikaudu pool energiast. Seega on elekter-vesinik-elekter salvestuse puhul 16 IEA Global Hydrogen Review 2022, 23.01.2023. 17 IEA Global Hydrogen Review 2022, 23.01.2023. 18 Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs, 2021. 19 IEA Global Hydrogen Review 2022, 23.01.2023. 10 kättesaadav ainult ligikaudu kolmandik esialgsest energiast elektrina ja pool soojusena. See tähendab, et mida lähemal ja rutem vesinikku pärast tootmist tarbida, seda säästlikum see on. Tootmine, tööstus ja tarbimine Vesiniku tootmise ja tarbimise turg Eestis täna puudub. Transpordis vesinikku ei kasutata ning puudub ka suuremahuline tööstus, kus kasutataks toorainena vesinikku (nt väetiste, ammoniaagi ja terase tootmine). Viimane tööstusettevõte (mineraalväetisi tootnud keemiatööstuse ettevõte Nitrofert, mis kasutas metaani aur-reformimisel saadud vesinikku) sulges oma uksed 2017. aastal. Hetkel toodab vesinikku Tartu Ülikool (2 kg vesinikku päevas; kavas laiendada 2024. aastaks 8 kuni 10 kg-ni päevas) ja Narvas Eesti Energia soojusjaamade generaatorite jahutamiseks. Utilitas Eesti AS ja UG Investments arendavad rohevesiniku pilootprojekti ühistranspordis tähtajaga 2024.20 Tehnoloogiaettevõte Elcogen toodab kõrgtemperatuurseid kütuseelemente ja elektrolüüsielemente (kütuseelementide ja elektrolüüsivirnade põhikomponente) ning on Tallinnasse rajamas maailmas unikaalset kütuseelementide virnade tootmise tehast. PowerUP Energy Technologies tegeleb madalatemperatuursete kütuselementide ja kütuseelementidel põhinevate generaatorsüsteemide tootmisega. Stargate Hydrogen pakub leeliselisi elektrolüüsereid ning arendab tõhusamaid keraamilistel materjalidel põhinevaid elemente ja elektrolüüsisüsteeme. H2Electro tegeleb kõrgtemperatuurse elektrolüüseri prototüübi väljatöötamisega koostöös TÜ-ga. Skeleton Technologies arendab lühiajalist kõrge energiatihedusega elektrisalvestit, mis suurendab kütuseelementide tõhusust transpordirakendustes. Linde Gas ettevõtetel on olemas teadmised ja oskused vesiniku tootmiseks metaani aur-reformimise teel ja Eesti Energial elektrolüüsi teel. Juba praegu on Eestis olemas väikeses mahus tootmiseks vajalik kogemus elektrolüüserite, metaanireformerite ja gaasistajate käitamisest. Sillamäe sadamas on olemas võime ammoniaaki vastu võtta ja eksportida. 2022. aasta lõpul oli Eestis vesinikku kütusena kasutatava sõiduautona võimalik tellida kahte sõiduautot: Toyota Mirai-d ja Hyundai NEXO, hinnaga alates 71 000 eurost. Pilootprojektidena on mobiilseid vesiniku tankimisvõimalusi tutvustatud, Alexela AS on hinnanud võimalust vesinikku kommertsalustel pakkuda ja nõudluse tekkides tankimisvõimalustega välja tulla. Jaotus ja hoiustamine Vajalikku infrastruktuuri vesiniku jaotus- ja tanklavõrguna Eestis praegu ei ole. Hetkel ladustatakse vesinikku gaasilisel kujul spetsiaalsetes väikesemõõtmelistes balloonides, mida veoautode haagistega transporditakse. Vesiniku lisamise kohta olemasolevasse maagaasi ülekande- ja jaotusvõrku on 2023. aastal kavas teha tehnoloogilise võimalikkuse uuringud. Standardid, õigusaktid ja toetused Eestis puuduvad hetkel vesinikutanklaid ja vesiniku tootmisseadmeid reguleerivad õigusaktid ja see võib raskendada vesinikuprojektide elluviimist (nt tuleb vesiniku tootmis- ja tankimisseadmete ohutuskujade hindamisel lähtuda iga projekti puhul eraldi riskianalüüsist, mitte õigusnormist). Samuti pole selge, mis tingimustel vesinik liidetakse riiklike ja EL-i transpordikütuste või taastuvenergia sertifikaatide turuga. Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse algatusel loodi 2022. aastal keskuse juurde vesinikutehnoloogia tehniline komitee21, mille käsitlusala on vesiniku tootmise, hoiustamise, 20 Utilitas Eesti AS, 2021. 21 Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus EVS/TK 80 (Vesinik), 2023. 11 transpordi, mõõtmise ja kasutamise süsteemide ja seadmete standardimine, sh vesinikutanklad, kütuseelemendid ja elektrolüüserid. Komitee eesmärk on Eesti seisukohtade esindamine rahvusvahelises standardimistegevuses ning vesinikutehnoloogia kasutuselevõtu kiirendamine Eestis vastavate standardite ülevõtmise ja Eesti oludesse mugandamise teel. Euroopa Liidu raamistik Järgnevalt on esitatud ülevaade EL-i peamistest vesinikuga seotud algatustest. 2020. aastal esitles Euroopa Komisjon „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegiat“22, mis seadis prioriteediks arendada rohelist vesinikku ja nägi ette selle järkjärgulist laialdast kasutuselevõttu aastani 2050 koos taastuvenergia uute tootmisvõimsuste loomisega. Strateegias kirjeldatud eesmärgid on ka Euroopa Komisjoni kliima- ja energiaõigustiku „Eesmärk 55“ lähtekohaks, et võimaldada EL-il vähendada KHG netoheidet 2030. aastaks 1990. aastaga võrreldes vähemalt 55%. Komisjoni teatis „REPowerEU“23 seab eesmärgiks taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse, kusjuures vesiniku tootmist ja importi 2030. aastaks nähakse ette mahus 20 miljonit tonni. Uuendamisel oleva taastuvenergia direktiivi (REDIII)24 kontekstis soovitakse hoogustada vesiniku tervikahela loomist ning seatakse rohevesiniku tarbimise eesmärgid tööstuses ning transpordis. Direktiivi täiendatakse artikliga, mis näeb ette vesiniku kasutamise eesmärgi tööstuses. Selle kohaselt peaks 2030. aastaks olema mittebioloogilist päritolu kütuste (RFNBO), st peaasjalikult vesiniku, osakaal tööstuses vähemalt 50% kogu riigis tarbitavast vesinikust. REDIII sätestab ka transpordi alameesmärgi tarbida teatud koguses RFNBO-d kogu transporti suunatud energiast. Kehtiva taastuvenergia direktiivi alusel on koostatud delegeeritud akt, mis sätestab tingimused, millist taastuvkütust saab lugeda RFNBO-ks.25 Delegeeritud aktile toestuseks täiendatakse uuendamisel olevat direktiivi ka artikliga, mis täpsustab veelgi RFNBO- dega seonduvat – kuidas arvestada seda riiklikus taastuvenergia eesmärgis ja kuidas toimub sellega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutus. Alternatiivkütuste taristu määruse ettepaneku26 kohaselt tuleb riikidel rajada üks vesinikutankla (mis on sobilik nii kergsõidukitele kui ka raskeveokitele) iga 100-200 km kohta TEN-T põhivõrgus ja igas linnatranspordisõlmes. Algatuse eesmärk on suurendada keskkonnasõbralike ja taastuvkütuste kasutamist EL-i transpordisektoris, ning tagada tiheda alternatiivkütuste hoiustamis- ja tankimistaristu olemasolu EL-i TEN-T võrgustiku maanteedel, sadamates ja lennujaamades. Euroopa tasemel kiideti 2023. aasta alguses uus sõidukite CO2-heite normide määrus27, mis näeb mh ette uute sisepõlemismootoriga autode ja kaubikute keelustamist alates 2035. aastast ning Euroopa Komisjon on välja pakkunud 2030. aastaks sihid nullheite rasketranspordi stimuleerimiseks28, s.h. muuta linnabussid täielikult heitevabaks. Euroopa Liidus on läbirääkimistel ka energia maksustamise direktiivi eelnõu, mille peamine eesmärk on tekitada aktsiisi alammäärades sisemine loogika. Aktsiisi alammäärade struktuur soovitakse muuta täielikult energiasisaldusel põhinevaks. Selliselt, et see oleks väljendatud eurodes energiatoote alumise kütteväärtuse kohta. Kui fossiilsetest kütustest toodetud vesiniku aktsiisi alammäär on võrdne 22 Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia, 2020. 23 REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks, 2022. 24 Taastuvenergia direktiiv 2018/2001/EU, 2022. 25 Heakskiitmisel olev taastuvenergia direktiivi delegeeritud akt 26 Alternatiivkütuste direktiivi ajakohastamise protsess, 20.01.2023 27 Euroopa Parlamendi seisukoht sõiduautode ja kergveokite heitenormide kohta, 20.01.2023 28 Raskeveokite heitenormide määrus, 20.01.2023 12 teiste fossiilkütustega, siis kordades madalamalt on kavas maksustada taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik ja madala CO2-heitmega kütused29. „Eesmärk 55“ paketiga tehtud muudatusettepanekud näevad ette EL-i HKS-i nõuete laiendamist vesiniku tootmisele, sõltumata kasutatavast tootmistehnoloogiast (sh rohevesinikule). Muudatuste jõustumise korral (tõenäoliselt alates 2024) on võimalik vesinikku tootval käitisel taotleda lubatud heitkoguse ühikuid tasuta eraldamiseks, mis aitab omakorda suurendada rohevesiniku tootmise konkurentsivõimet võrreldes halli vesinikuga.30 Tööstusheite direktiiv (THD) reguleerib hetkel vesiniku tootmist, eristamata, millisel meetodil vesinikku toodetakse. Tööstusheite direktiiv on peamine EL-i õigusakt saastuse vältimiseks ja kontrollimiseks ning kohaldub hetkel 50 000 suurele tööstuskäitisele Euroopas (neist 137 asuvad Eestis). Need käitised peavad vastama heite kohta kehtestatud tingimustele ja rakendama parimat võimalikku tehnikat. Kuna vesiniku tootmine taastuvenergiat kasutades ja elektrilüüsi teel on praktiliselt heitevaba, siis tegi Eesti 2022. aasta aprillis avaldatud THD muudatusettepaneku aruteludel ettepaneku sellise vesiniku tootmine direktiivi reguleerimisalast välja jätta. Elektrolüüsiga toodetud vesiniku arvestamine tööstusheite direktiivi reguleerimisalasse selgub 2023. aasta lõpuks.31 Alternatiivkütuste taristu määruse ettepaneku32 kohaselt tuleb riikidel rajada üks vesinikutankla (mis sobib nii kergsõidukitele kui ka raskeveokitele) iga 100–200 km kohta TEN-T põhivõrgus ja igas linnatranspordisõlmes. Algatuse eesmärk on suurendada keskkonnasõbralike ja taastuvkütuste kasutamist EL-i transpordisektoris ning tagada tiheda alternatiivkütuste hoiustamis- ja tankimistaristu olemasolu EL-i TEN-T võrgustiku maanteedel, sadamates ja lennujaamades. Jätkusuutliku vesiniku tootmise kriteeriumid on määratletud EL-i taksonoomia määruses33. Samuti on Euroopa Komisjonil plaan 2023. aasta keskel välja tulla Euroopa Vesinikupanga algatusega34. Pangale on ette nähtud 3 miljardit eurot, et aidata luua tulevast rohelise vesiniku turgu ning tõenäoliselt rahastada ka uudseid vesinikuga seotud projekte. Rohelise vesiniku turgude loomiseks on 2023. aasta sügisel kavas korraldada EL-sisene piloothange mahuga kuni 800 miljonit €. See tagaks soodsaimatele pakkujatele järgmiseks 10 aastaks garanteeritud toetuse iga toodetud kg rohelise vesiniku kohta. Riiklik raamistik Eesti rohepoliitika juhtkomisjoni juurde loodud ekspertgrupi 2022. aastal valminud energeetikaraport rõhutas Ukraina sõja valguses vajadust viia küpsed energiaprojektid kiirendatud korras ellu. Järeldati, et õigusselguse tagamiseks on oluline seada ajaline eesmärk fossiilse imporditud maagaasi asendamiseks kohaliku taastuvenergiaga. Selles kontekstis on oluline biometaani, vesiniku ning sünteetiliste kütuste tootmise edendamine. Eesti plaanib taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest investeerida vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamisse 2026. aastaks 49,1 miljonit eurot. Toetusmeede kavandatakse avatud vooruna, et turuosalistel oleks võimalik pakkuda välja enim sobivad lahendused. Lisaks toetab riik alates 2022. aastast üleeuroopaliste väärtusahelate teadus-arenduse IPCEI projekte riigieelarvelistest 29 Energiatoodete ja elektrienergia maksustamise direktiiv, 2021. 30 EL ühtse HKS süsteemi ajakohastus, 2023. 31 Tööstusheite direktiivi seisukohad, 2022. 32 Alternatiivkütuste taristu direktiivi ajakohastamine, 20.01.2023. 33 Kestlike investeeringute hõlbustamise määrus, 2019 34 EL-i innovatsioonifondi 3 miljardi euro suurune projektikonkurss, 2022. 13 ja heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi tulude vahenditest vesinikutehnoloogiatega seotud ettevõtteid 67 miljoni euro ulatuses. Toetusmeetmetest puuduvad vesinikuvaldkonnale spetsiifiliselt näiteks maksumeetmed, laiemalt aga ka riiklikud poliitilised eesmärgid ja hoovad investeeringukulude vähendamiseks. Enne kui riigi piiratud ressursse hakatakse kasutama, hinnatakse Eesti kohalikke tugevusi ning suunatakse vahendid kõrgeima sotsiaalmajandusliku lisandväärtusega valdkondadesse ja tegevustesse. Piirkondlik koostöö 2021. aastal loodud Euroopa vesinikuvõrgu algatuse (European Hydrogen Backbone) sisuks on kogu Euroopa Liitu hõlmava vesiniku ülekandetaristu loomine 2040. aastaks. See peaks läbima 21 riiki ning selle pikkus võiks olla 40 000 km. Hetkel on algatusega ühinenud 31 põhivõrguoperaatorit ning hinnatakse võimalusi RePowerEU algatuses nimetatud 20 miljoni tonni vesiniku ülekandevõime loomiseks 2030. aastaks35. Eestit esindab põhivõrguoperaator Elering. 2022. aastal sõlmis Elering koostöökokkuleppe Soome, Läti, Leedu, Poola ja ühe Saksamaa gaasisüsteemihalduriga, et uurida üheskoos vesiniku ülekandetorustiku loomist Soomest läbi Eesti Saksamaale. Eesti esitas Horizon Europe vesinikuorgude taotlusvooru36 kaks projekti erinevate partnerite osalusel. Üks taotlustest esitati Eesti Vesinikuklastri37 ja teine Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu38 osalusel ning mõlemal juhul oli programmi fookuses koostööprojektid, ühise vesiniku infrastruktuuri arendus ja teabevahetus. 2023. aasta jaanuaris otsustas Euroopa Komisjon toetada Eesti Vesinikuklastri esitatud taotlust järgmiseks viieks aastaks 25 miljoni euroga. Naaberriikides on vesiniku väärtusahela planeerimine ja selleteemaline seadusloome alles algusjärgus. Seetõttu on riiklikul tasemel piirkondliku koostöö raamistik alles kujunemisel. 35 Five hydrogen supply corridors, 2022. 36 Euroopa Horisondi suuremahuliste vesinikuorgude taotlusvoor, 2022. 37 Eesti Vesinikuklaster, veebruar 2023. 38 Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing, veebruar 2023. 14  Eesti vesiniku valdkonna SWOT Tabel 1: Lähituleviku Eesti tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud vesinikusektori arendamisel TUGEVUSED NÕRKUSED • Eestis on märkimisväärne avamere • Taastuvenergia kiiret kasvu piirab tuuleenergia potentsiaal vähemalt (7 GW) elektrivõrgu võime neid energiakoguseid vastu võtta • Balti- ja Põhjamaade elektriturg on suhteliselt hästi ühendatud • Vesiniku tootmine ja tarbimine on täna marginaalne • Hea ettevõtluskeskkond innovaatiliste iduettevõtete arendamiseks • Napib koolitatud spetsialiste ja eksperte • Eemaldatakse takistusi taastuvenergeetikas • Puuduvad tööstusharud, kus vesinik omaks täna olulist rolli • Koostöö lähinaabritega võimaldab töötada välja arvukalt katselahendusi • Eestis puudub vesiniku ladustamis-ja jaotussuutlikkus • Erasektori initsiatiiv ja valmisolek panustada • Puuduvad eestikeelne õigusraamistik ja • Hulk riiklikke meetmeid toetab teadus- standardid arendustegevust, vesiniku tootmistehnoloogiaid ja väärtusahelate teket • Taastuvenergia ja vesinikuprojektide arendamisega seotud loamenetlused on ebaselged ja pikad VÕIMALUSED OHUD • Riik toetab vesiniku tarneahelaid (49,1 mln • Vesinikutehnoloogiad jäävad kalliks ja eurot, RRF) ja vesiniku tootmise kättesaamatuks tehnoloogiate IPCEI projekte (10 mln eurot, • Vesinikutehnoloogia energiaefektiivsus ja RE; 57 mln eurot AÕKS) kulutõhusus on madalad • Elektrivõrku mitte mahtuvat taastuvelektrit • Taastuvenergia (avamere tuuleparkide) võib kasutada vesiniku tootmiseks võimsused lisanduvad aeglaselt • BalticSeaH2 taotlus Horizon Europe üle- • Turuosalised ei tee koostööd ega investeeri euroopaliste vesinikuorgude rahastusvoorus arendustesse on heaks kiidetud • Riigi õiguslik raamistik takistab • EL ja riik vähendavad fossiilkütuste importi vesinikusektori arengut • Ettevõtete ja teadus- arendusasutuste vahel • Vesinikutehnoloogiad ei saavuta avalikkuse on aktiivne koostöö usaldust • Eesti väiksus võimaldab katseprojekte kiirelt • Teistes riikides on vesinikusektori arenguks rakendada sobivamad tingimused • Toodetavate vesinikutehnoloogiate ja • Rahvusvaheline koostöö ei toimi vesiniku eksport • Tööstus saab läbi taastuvenergia tootjate ja suurtarbijate pikaajaliste energia ostu-müügi lepingute (PPA-d) aidata kiirendada taastuvvesiniku kasutuselevõttu 15 Sektori eeldatav areng Eestis aastani 2030 Eesti vesiniku sektori piloteerimise etapis aastatel 2021–2030 keskendutakse poliitikameetmete väljatöötamisele ja katseprojektide elluviimisele. Vesiniku väärtusahel ei ole suure tõenäosusega üheski lõigus ega ka tervikuna majanduslikult sel perioodil tasuv ja sõltub riigi toest. Riik toetab riigieelarvest vähemalt 67 miljoni euro ulatuses investeeringuid vesinikutehnoloogiate tööstusesse ning taaste- ja vastupidavusrahastu toel 49 miljoni euro ulatuses vesiniku kasutuselevõttu. Kohalik heitkoguste vähenemine ei ole märkimisväärne. Katseprojektid on oluliseks sisendiks edasiste tegevuste planeerimisel ja nende kaudu hangitakse kogemusi väärtusahelate toimimiseks vajalikust majanduslikust ja tehnoloogilisest baasist, rahvusvahelistest koostöövõimalustest ja õigusruumi kujundamise vajadustest. Sel perioodil loome alused rohevesiniku ja selle tootmise tehnoloogiate arendamiseks järgnevatel kümnenditel. Teadus- ja arendustegevus Vesinikutehnoloogia kohaliku hooldus- ja arendusvõime loomiseks tuleb luua insenerioskused ning koolitada spetsialiste ja eksperte. Tihenev koostöö Eesti teadusasutuste ja vesinikusektori ettevõtete vahel loob silla akadeemilise teaduse ja ettevõte teadus-arendustegevuse vahele ning seda toetab kasvav suutlikkus teha mitmesuguseid uuringuid (sh rakendusuuringuid). Riiklike fookusvaldkondade seas on rohelise vesiniku tootmise tehnoloogiate arendamine tahkeoksiid-elektrolüüserite baasil, mis võimaldavad siduda CO239. Taastuvelektri kättesaadavus Taastuvenergia eesmärkide40 saavutamiseks tuleks 2030. aastaks tuuleparkide võimsust suurendada ligikaudu 4 korda 1 GW-ni. Aastatel 2021–2022 korraldatud vähempakkumistega lisandub 2023. aasta lõpuks 400 MW päikeseenergia tootmisvõimsust ja 2025. aasta lõpuks 300 MW tuuleenergia tootmisvõimsust. Pole aga välistatud, et arendajad lisavad võimsuseid ka kiiremini: tootmisvõimsuste lisandumine sõltub jaotusvõrguga liitumise tingimustest vajadusest energiat salvestada. Sel moel võiks meretuuleparkide võimsus aastal 2030 ulatuda hinnanguliselt ligikaudu 3 GW-ni ning kuigi päikeseparkide potentsiaali on raske hinnata, siis aitaks vesinikumajanduse tekkimine kaasa ka taastuvelektri tootmismahtude kasvamisele. Tootmine, tööstus ja tarbimine Vesiniku kasutamine hooajalise energiasalvestina energiasüsteemi tasakaalustamisel on enne 2030. aastat vähetõenäoline. Sõltuvalt riikliku taastuvelektri tootmise mahust, suutlikkusest vähendada tiputarbimist, paindlikkuse ja energiatõhususe tehnoloogiate kasutamisest ning vesiniku nõudluse kasvust ja turutingimustest võidakse Eestis toota 200041 kuni 40 00042 t rohelist vesinikku aastas. Hetkel on hinnanguline 2023. aastal kättesaadava rohelise vesiniku võrguelektri maht ligikaudu 400 GWh taastuvelektrit aastas, mis eeldaks elektrolüüsereid koguvõimsusega ca 150 MW43. 39 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035. 40 Energiamajanduse korralduse seadus, 20.01.2023 41 Trans-European transport network: streamlining measures for advancing its realisation, 20.01.2023. 42 Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu ja Eesti Vesinikuoru hinnangul. 43 Eeldusel, et 1kg vesiniku tootmiseks elektrolüüsi teel kulub ca 50 kWh elektrienergiat. 16 Jaotus ja hoiustamine Vesiniku omahinna hoidmiseks mõistlikul tasemel peaks selle tootmine olema kasutuskohas või sellele suhteliselt lähedal44. Eleringi juhtimisel on kavas viia 2023. aastal lõpule uuring olemasolevasse maagaasi ülekandevõrku vesiniku lisamise kohta. Eestis ei ole geoloogilisi tingimusi (soolakoopaid), mida saaks tulevikus kasutada vesiniku hoiustamiseks. Hoiustamise võimalikkust Lätis Incukalnsi hoidlas on Läti gaasisüsteemihalduril kavas uurida lähiajal. Hetkel ladustatakse Eestis vesinikku gaasilisel kujul spetsiaalsetes väikesemõõtmelistes balloonides, mida veoautode haagistega transporditakse. See on Eesti kontekstis lühikeste vahemaade tõttu kõige sobivam viis gaasilise või veeldatud vesiniku salvestamiseks ja transportimiseks. Vesiniku tõhusaks hoiustamiseks on otstarbekas selle energiatihedust suurendada kas kokkusurutud, veeldatud või sünteesitud kujul teisteks energiakandjateks, nagu ammoniaak, metaan, metanool või vedelad süsivesinikud. Neil ühenditel on lisaks vesiniku salvestamisele ka oma väärtus keemiatööstuses ning neid oleks võimalik eksportida kaugemate vahemaade taha (mitme tuhande kilomeetri kaugusele). Vesiniku salvestamistehnoloogia valikul tuleb arvestada selle tervikliku väärtusahelaga ning julgeolekuks vajalike energiaressursside tagamisega, et mõista, kus, kui palju ja mis eesmärgil vesinikku kasutada. Eesti-siseselt sobiksid puhta vesiniku transpordiks kõige paremini balloonid ja raskeveokid. Kui kogused suurenevad, võib kõne alla tulla ka lähestikku asetseva tootmise ja tarbimise ühendamine spetsiaalse torustikuga. Sobivaima transpordiviisi valik sõltub distantsist, transporditava vesiniku mahust ja lõpptarbimisest. Pikaajalise ladustamise eesmärgil võib uurida vanade põlevkivikaevanduste kasutamist. TEN-T määrusest45 ja alternatiivkütuste taristu määruse ettepanekust46 tulenevate nõuetega vesinikusõidukite tankimistaristule tuleb Eestis rajada vähemalt 3–5 tankimispunkti hoiustamis- ja tootmisvõimega 2 tonni päevas. Tulenevalt nõudluse prognoosist asulates ja nende vahel tuleb hinnata tegelikku tankimispunktide vajadust, tehnilist teostatavust ja maksumust. Kestlikkus Erilist tähelepanu tuleb pöörata vesiniku tootmiseks vajalikele ressurssidele, mida tuleb säästvalt hankida: eeskätt veele, mis elektrolüüsi käigus laguneb vesinikuks ja hapnikuks, ning samuti CO2-le, kui seda kasutatakse kemikaalide, sünteetiliste kütuste või sünteetilise metaani tootmiseks. Tähelepanu tuleb pöörata vesinikulekete minimeerimisele, kuna vesinik on kaudne kasvuhoonegaas (GWP=11)47. Piirkondlik koostöö Tuleb edendada rahvusvahelist koostööd ja teabevahetust seoses taastuvenergia kasutuselevõtu vajadusega ja investeerimisvõimaluste väljaselgitamisega suuremahuliste projektide tarbeks. Kuna prioriteediks on vesinikku tootvate ja muundavate tehnoloogiate arendamine ning Eesti võimaluste kasutamine vesinikualastes koostöö-katseprojektides, tuleb tehnoloogia arendamiseks leida sihtturgudel (peamiselt Saksamaal, Põhjamaades ja Balti riikides) partnerorganisatsioone. Lisaks tuleb uurida võimalikke koostöövõimalusi äritegevuseks ja teadmiste jagamiseks, mille headeks näideteks on sellised algatused nagu BalticSeaH248 ja Hansa Hydrogen Hubs49. 44 Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs, 2021 45 Trans-European transport network: streamlining measures for advancing its realisation, 20.01.2023. 46 Revision of the Directive on Deployment of Alternative Fuels Infrastructure, 20.01.2023. 47 Atmospheric implications of increased hydrogen use, 2022. 48 BotH2nia announces Horizon Europe funding for BalticSeaH2, 06.02.2023. 49 Hansa Hydrogen Hubs concept, Patrick Cnubben, 01.11.2022. 17 Tegevused aastani 2030 Kavandatud riigi poolsete tegevuste loetelu aastani 2030. Eesmärk Võimalikud tegevused Õigusraamistik ja poliitiline visioon Lisada rohevesiniku arenguks vajalikud • Integreerida vesinikuga seotud tegevused eeldused riiklikesse arengudokumentidesse ENMAK 2035, „Kliimapoliitika põhialustesse (energeetika, transport, renoveerimine jne) aastani 2050“(KPP 2050) jt relevantsetesse arengudokumentidesse Õigusliku raamistiku loomine • Rohevesinikualase õigusekspertiisi loomine • Rohevesinikku toetava õigusraamistiku loomiseks vajalike puuduste ja võimaluste kaardistamine • Pilootprojektide käigus õigusraamistikus ilmnevate puuduste kõrvaldamine • Vesinikuprojektide tegemiseks ja püsivate rajatiste planeerimiseks vajalike tehniliste nõuete kehtestamine (sh vajadus sertifitseerimissüsteemi ja tegevuslubade järele) • Vajalike ohutusnõuete kehtestamine • Vesinikutehnoloogiate standardimistegevus Hinnata vesiniku teekaardi rakendamist ja • Piloteerimise etapi tegevuste hindamine (2029) vajaduse korral kohandada edasisi etappe Riiklikud toetusmeetmed Rakendada vesiniku väärtusahela pilootetapi • Hinnata vajadust rohelise vesiniku tootmist ja toetusmeetmeid kasutamist toetava maksu- ja aktsiisipoliitika järele • Toetada EL-i kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi tuludest kohaliku vesinikutehnoloogia arengut (IPCEI projektid; ca 67 miljonit eurot) • Toetada rohevesiniku väärtusahela piloteerimist (ca 54 miljonit eurot) • Kaaluda maksude ja riigilõivude kohaldamist hallile ja kõrge süsinikujalajäljega vesinikule Haridus ja teadlikkus Suurendada teadlikkust rohevesiniku • Tõsta ühiskonna teadlikkust vesinikumajanduse hüvedest, võimalustest ja ohtudest võimalustest • Rohevesiniku õppekäikude ja koolitusprogrammide korraldamine • Selgitada välja tarbijate, piirkondlike sidusrühmade ja kogukonna poolsed vesinikuprojektidega seonduvad takistused ja eelistused kaasamisüritustega, mida korraldatakse pilootprojektide ja sidusrühmade uuringute raames • Selgitada üheskoos turuosalistega välja vesiniku salvestuse roll energiajulgeoleku perspektiivist 18  • Suurendada ettevõtete teadlikkust vesinikutehnoloogiatega seotud tugiorganisatsioonidest ja kasutuselevõtuks ettenähtud toetusmeetmetest nii Eestis kui ka EL-is (Horisont Europe, Innovatsioonifond, LIFE, Invest EU, CEF jne) Tootmine Suurendada rohevesiniku tootmiseks • Rahvusvahelise koostöö ja teabevahetuse kasutava taastuva elektrienergia arendamine seoses taastuvenergia tootmisvõimsust kasutuselevõtu vajadusega ja investeerimisvõimaluste väljaselgitamisega suuremahuliste rohevesiniku projektide tarbeks Omandada rohevesiniku tootmiskogemusi • Soodustada vesinikutehnoloogia teadus- ja arendustegevusi • Võimaldada vesinikutehnoloogiate ja nende komponentide tootmisüksuste rajamist Eestisse • Soodustada vesinikukeskuste teket teadus- ja arenduskeskuste, taastuvenergia tootmisrajatiste või jaotus- ja tarbimispunktide lähedusse • Arendada koostööd naaberriikidega rohevesiniku kaubanduses, masinate, seadmete ja varuosade impordis, ekspordis ning soodustada oskuste ja teabe vahetust • Toetada koostööd välismaiste tehnoloogiaekspertidega Eesti ülikoolides ja ettevõtetes Jaotus ja ladustamine Alustada rohevesiniku ladustamise ja jaotuse • Võimaldada ladustamis-, jaotus-, ja taristu rajamist ülekandeinfrastruktuuride rajamist (nt vesinikutanklad katseprojektide ja Euroopat katva transporditaristu tarbeks) • Rajada vastavalt EL kokkuleppele vesinikutanklad TEN-T võrgustikus Eestis • Hinnata vesiniku kui kohalikult toodetava transpordikütuse ja energiakandja kasutust riiklike reservide loomiseks kriiside reguleerimise ja julgeoleku kontekstis Tarbimine Transpordisektori rohevesiniku • Analüüs võimalikuks kütuseelemendiga pilootprojektide algatamine parvlaevade hankeks Arendada piirkondlikku koostööd, et • Kaardistada võimalike äritegevuste, teadmiste tuvastada tehnoloogilised ja regulatiivsed jagamise ja oskustöötajate koolitusega seotud tõkked tegevused naaberriikide vahel • Partnerite kaasamine äridiplomaatiliste kanalite ja ekspordinõustajate kaudu Suurendada rohevesiniku kasutamist • Nõustada ettevõtteid EL-i rahastuse taotlemisel transpordisektoris transpordi väärtusahelas 19 Kavandatud turuosaliste tegevuste loetelu aastani 2030 Õigusraamistik ja poliitiline visioon • Osaleda piiriüleste vesinikuvõrgustike moodustamises ja töös • Osaleda standardimistegevuses vesinikutehnoloogiate tehnilise komitee raames Teadlikkus • Toetada ühiskonnas teadlikkuse kasvu rohevesiniku võimalustest ja ohtudest, sh pilootprojektide näitel Tootmine • Luua koostöövõimalused rohevesiniku tootmise pilootprojektide ja Eesti ning teiste riikide vahel • Toota Eestis konkurentsivõimeliselt elektrolüüsereid, kütuseelemente ja nende komponente. • Viiakse ellu vesinikutehnoloogiate ja vesiniku tarneahela pilootprojektid Jaotus ja ladustamine • Osaleda Läänemere regioonis riikidevahelises diskussioonis vesinikuinfrastruktuuri loomiseks (nt ühine vesinikuterminalide rajamine, koostöö rohelise vesiniku kaubanduse valdkonnas sadamate arendamise kaudu, ühiste maa-aluste hoidlate arendamine) • Arendada Eesti gaasi ja vesiniku jaotus- ja ülekandevõrku vastavalt üleeuroopalise võrgu arengutele ja kohaliku turu vajadustele • Hinnata jaotusvõrkude tehnilist võimet vesiniku ja maagaasi segu ohutuks torutranspordiks • Hinnata lõpptarbijate gaasitorustiku tehnilisi võimalusi vesiniku ja maagaasi segu ohutuks transpordiks • Hinnata lõpptarbijate seadmete valmisolekut vesiniku ja maagaasi segu tarbida • Analüüsida vesiniku vedelal või muul kujul (nt ammoniaak) jaotamise tehnilis-majanduslikku teostatavust • Siduda katseprojektid tehnilise innovatsioonitegevusega Tarbimine • Analüüsida, kas ja milline roll või väärtus võiks vesinikul olla Eesti tööstuspotentsiaali rakendamisel • Euroopa Liidu väärtusahelate süsiniku jalajälje vähendamiseks arendada Eestis vesinikul põhinevaid uusi tööstussuundi – lennukikütused, ammoniaak/hapnik, metanool jne • Hinnata vesinikulahenduste otstarbekust transpordisektori süsinikuheite vähendamiseks, et saavutada kliimaneutraalsus Eestis 2050. aastaks • Arendada naaberriikidega koostööd kestlike lennukikütuste kasutuselevõtmiseks • Analüüsida vesinikupõhiste süsteemiteenuste ja avariitoite kasutamist varustuskindluse seisukohast Skaleerimise etapp: aastad 2031 – 2035 Eesti vesinikusektori skaleerimise etapis aastatel 2031–2035 jätkatakse katseetapis kujundatud vesiniku väärtusahela teadus-arendustegevust, majandusmudeli arendamist ning meetmete rakendamist, et tekkivaid võimalusi ära kasutada. Selleks, et nõudlus ja pakkumine saaksid kasvada käsikäes, arendavad turuosalised piirkondlikku koostööd, arendatakse tootmise, lõpptarbimise, jaotamise ja hoiustamise lahendusi. Jätkatakse spetsialistide ja ekspertide koolitamisega. Jätkatakse rakendusuuringute suutlikkuse arendamist ja samuti seniste turu, taastuvenergia kättesaadavuse ja tehnoloogia arengu ning katseprojektidest ammutatud kogemuste põhjal väärtusahela arendamist ja võimalike tõkete eemaldamist. Vesiniku väärtusahela lõikudes, kus kohalik tootmine katab nõudluse 20 (näiteks piloteeritud transpordirakendused, energiasalvestus või kemikaalide tootmine) peaks tehnoloogia demonstreerima võimet viia elutsükli süsinikuheide nullini ning tõestama, et viie aasta perspektiivis paraneb tasuvus piisavalt, et muutuda sõltumatuks toetustest. Seda ka juhul, kui kohaliku taastuvelektri kättesaadavus märkimisväärselt ei kasva. Käivituda võivad uued vesiniku katseprojektid, näiteks sünteetiliste rohekütuste tootmise alal. Laiendamise etapp: aastad 2036–2050 Eesti vesinikusektori laiendamise etapp 2036.–2050. aastani lähtub sellest, kui edukad on varasemad etapid. Kui tuuleparkide kiire areng jätkub ja elektrolüüserite maksumus väheneb, siis võib kohapeal toodetud vesinik mõningates rakendustes muutuda võrreldes teiste energiakandjate ja tehnoloogiatega konkurentsivõimeliseks. Vesiniku laiema kasutuselevõtu eeltingimuseks näiteks transpordis on, et võrreldes teiste tehnoloogiatega on uued vesinikku kasutavad sõidukid taskukohaste hindadega, olemasolevaid sõidukeid on võimalik kulutõhusalt vesiniku tarbimisele ümber ehitada ning maailmaturu rohevesiniku hind ei ületa maagaasi hinda. Püsiva rohevesiniku ületootmise korral võib kaaluda selle kasutuselevõttu ka teistes valdkondades (energiasektor, keemiatööstus, hoonete ja tööstuse küte kütuseelementide abil). 21 Mõisted ja lühendid CO2 – süsinikdioksiid EHB – Euroopat kattev vesiniku ülekandevõrgustik. Algatus koosneb kolmekümne ühest energiainfrastruktuuri operaatorist. EHB algatuse eesmärk on kiirendada Euroopa süsinikdioksiidiheite vähendamist, määratledes olemasolevatel ja uutel torujuhtmetel põhineva vesiniku infrastruktuuri kriitilise rolli konkurentsivõimelise, likviidse, Euroopa taastuvenergia ja vähese süsinikdioksiidiheitega vesinikuturu arendamisel (ingl k European Hydrogen Backbone) ENMAK 2035 – „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ (ENMAK 2035) koostamise eesmärk on ajakohastada kehtivas energiamajanduse arengukavas aastani 2030 sisalduvad energiamajanduse suundumused, eesmärgid ning tegevused ning kirjeldada Eesti energiamajanduse arenguvisiooni, eesmärke, kitsaskohti ning poliitikainstrumente kliimaneutraalse energia tootmise ja tarbimise suunas liikumisel ja energiajulgeoleku tagamisel. EL HKS – EL-i kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (ingl k EU ETS EU Emissions Trading System) FCEV – kütuseelemendiga elektrisõidukid (ingl k fuel cell electric vehicles) GWP – globaalse soojendamise potentsiaal; kasvuhoonegaasi mõju kliima soojenemisele võrrelduna süsinikdioksiidi põhjustatud mõjuga, mis on välja arvutatud ühe kilogrammi kasvuhoonegaasi soojendamist põhjustava potentsiaali ja ühe kilogrammi CO2 soojendamist põhjustava potentsiaali suhtena 100 aasta kohta (ingl k global warming potential) H2 – vesinik Hall vesinik – vesinik, mis on toodetud fossiilsest maagaasist auru-metaani reformimise teel (SMR – Steam Methane Reforming) IPCEI – kogu Euroopas huvi pakkuvad tähtsad projektid (ingl k Important Projects of Common European Interest) KHG – kasvuhoonegaas PEM elektrolüüserid – polümeerelektrolüütmembraaniga elektrolüüserid RFNBO – muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütused (ingl k renewable liquid or gaseous transport fuels for which none of the energy content of the fuel comes from biological sources) Rohevesinik ehk roheline vesinik – vesinik, mis on toodetud elektrolüüsi teel, kasutades taastuvelektrit (nt päike, tuul) RRF – EL-i taaste- ja vastupidavusrahastu (ingl k Recovery and Resilience Facility ) Sinine vesinik – toodetud fossiilsest kütusest koos CO2 kinni püüdmisega (CCS – Carbon Capture and Storage) TEN-T – Euroopat kattev transpordivõrk (ingl k Trans-European Transport Network) 22