Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise seaduseelnõu põhialuste avalikule konsultatsioonile esitamine

Vastavalt jaotuskavale Meie: 02.03.2023 nr 7-2/23-00400-1 Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise seaduseelnõu põhialuste avalikule konsultatsioonile esitamine Riigikantselei esitab avalikule konsultatsioonile taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamist käsitleva seaduseelnõu põhialused. Eelnõu põhialused on vahekokkuvõte olulisematest muudatustest, mida on taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks tehtud ja lähiajal kavas teha. Eelnõu põhialuste dokumendi leiate ka eelnõude infosüsteemist (EIS) aadressilt: http://eelnoud.valitsus.ee. Muudatuste tutvustamiseks ja aruteluks toimub huvitatud osalistele 06.03.2023 kell 11-12.30 virtuaalne infotund. Sellel osalemiseks registreeruge palun siin: https://forms.gle/S2NKEMDGfuKaFrjp7. Eelnõu põhialustele saab anda tagasisidet kuni 17.03.2023. Tagasisidet kaalutakse edasises töös eelnõuga, mis on plaanis uue valitsuse ametisse astumise järel esitada esimesel võimalusel kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Seega võib seisukohtade esitamise jätta ka eelnõu kohta arvamuse avaldamise etappi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär Lisad: Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine Eelnõu põhialused Teadmiseks: Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Justiitsministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee Ivo Krustok [email protected] 2 (2)  02.03.2023 Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine Eelnõu põhialused Sissejuhatus Energiakriis nõuab otsustavaid samme, et suurendada taastuvenergia osakaalu ja kiirendada sellega seonduvat asjaajamist. Siiani on peetud üheks peamiseks takistuseks taastuvenergiasse ja sellega seotud taristusse investeerimisel pikka ja keerulist haldusmenetlust. 2022. aastal auditeeriti Riigikantselei koordineerimisel planeeringute, keskkonnamõjude hindamise ja lubade protsessi.1 Auditi ja selle kohta saabunud põhjaliku huvirühmade tagasiside alusel alustati Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Justiitsministeeriumiga teiste tegevuste seas ka õigusaktide muudatuste ettevalmistamist. Muudatuste väljatöötamisel seati eesmärgiks lühendada menetlusi, tagada kogukondadele ja teistele osalistele protsessides kaasarääkimise võimalus ja teha muudatused selliselt, et need kiirendaksid nii menetluses olevate kui ka uute taotluste menetlust. Taastuvenergia kasutuselevõtuga seotud muudatused on valminud mitmes etapis. Vastavalt Vabariigi Valitsuses 2022. a kokkulepitule liideti planeerimisega seotud muudatused ja osaliselt ka keskkonnamõju hindamisega seotud ettepanekud Riigikogus elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega 696SE2, milles olid juba varem muudatused liitumiskulude vähendamiseks, sh fantoomliitumiste kaotamiseks, kohaliku kasu instrumendi täpsustamine ning maardlatele taastuvenergiaehitise ja seotud taristu tähtajalise ehitamise võimalus. Muudatustega ei olnud kaetud loamenetlused, ulatuslikumad keskkonnamõjude hindamise protsessi muudatused ja asendusmetsastamisega seotud küsimused. Auditis nende teemade puhul tuvastatud kitsaskohtade lahendamiseks alustati taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise (edaspidi TAK) eelnõu koostamist. Käesolevad eelnõu põhialused on selle eelnõu väljatöötamise vaheetapp, mille eesmärk on kirjeldada põhilisi suundi ja valikuid eelnõu koostamisel ning mis koos auditiga täidab eelnõu väljatöötamiskavatsusele esitatavaid nõudeid. Eelnõu põhialustes on lisaks TAK eelnõuga kavandatule ka 696 SE raames tehtud muudatused. Paralleelselt TAK eelnõuga on Justiitsministeerium kohtumenetluse kiirendamiseks alustanud halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) muudatuste ettevalmistamist. Ka selle lahenduse põhisuunad on eelnõu põhialustes kajastatud. Kõikide hiljuti tehtud ja kavandatavate muudatuste koondamise eesmärk on saada tervikpilt muudatuste tulemusel tekkivast protsessist. Muudatuste üks ajendeid on Euroopa Liidu (edaspidi EL) direktiivi eelnõu, millega muudetakse direktiivi 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust (edaspidi RePowerEU direktiiv). Direktiiv on veel Euroopa Parlamendi menetluses. Muudatustes arvestatakse võimalikult suures mahus direktiivi eelnõu hetkeseisu, aga tegemist ei ole direktiivi ülevõtmise eelnõuga. Taastuvenergia kiirendamiseks on lisaks EL eesmärkidele oluline riigisiseste eesmärkide saavutamine, mis vajab õigusaktide muudatustest tuge. Seetõttu ei ole mõistlik riigisiseste muudatuste tegemisel jääda ootama direktiivi jõustumist. Lisaks on EL nõukogu 1 Taastuvenergia arendamise kiirendamine 2 Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 696 SE kehtestanud otsekohalduva määrusega raamistiku taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks 3. Määrus kehtib 18 kuud ja TAK eelnõu kontekstis mõjutab ta juhul, kui mitmed menetlused viiakse määruse alusel kiiresti lõpuni, sihtrühma, kellele muudatused on suunatud. Eelnõu põhialuste struktuur Protsessis tuuleelektrijaama kavandamisest elektri tootmiseni jõudmiseks on auditis analüüsitud kolme mahukamat ja aeganõudvamat menetlust: ruumiline planeerimine, loamenetlus ja nendega paralleelselt toimuv keskkonnamõju hindamine. Eelnõu põhialustes on kirjeldatud nende kolme menetluse kontekstis senist olukorda, tehtud või kavandatavat muudatust ja selle oodatavat mõju. Auditis on protsessi mõjutajana nimetatud ka kohtumenetlust. Kavandatavad muudatused kohtumenetlusega seonduvalt on samuti eelnõu põhialustesse lisatud. Muud olulised muudatused, mille puhul ei ole võimalik hinnata konkreetset kiirendust, on kokku võetud põhialuste eraldi osas. Eelnõu põhialuste eesmärk on anda üldine ülevaade, mis lahendusega eelnõus detailideni edasi töötatakse. Täpsemad selgitused antakse ning kaalutlusi ja mõjusid kirjeldatakse järgnevalt valmiva eelnõu seletuskirjas. Auditi järel on kas ellu viidud või kavandatud nii lahendusi, mis mõjutavad spetsiifiliselt üksnes kindlatele tingimustele vastavaid tuuleelektrijaamu, kui ka selliseid lahendusi, mis kiirendavad viidatud menetlusi kõikide valdkondade jaoks. Seega on eelnõu mõju laiem kui üksnes taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine. Õigusaktide muudatustega on võimalik mõjutada eeskätt haldusmenetlust, samuti on riigi tegevustega võimalik muuta senist rakenduspraktikat ja parandada menetlejate suutlikkust. TAK eelnõuga ei ole võimalik mõjutada kõiki tuuleenergia kasutuselevõtu kiirust mõjutavaid tegureid: kogukonna meelsus, keskkonnaseisund, arendaja tegevus vajaliku finantseeringu leidmisel, ehitushinnad või tarneajad. Seega ainuüksi õigusaktide muudatustega ei saa lahendada kõiki seni tuuleenergia kasutuselevõtu takistustena ilmnenud kitsaskohti. RePowerEU direktiivis viidatud taastuvenergia eelisarendusaladega (direktiivi eelnõu eri versioonides nimetatud ka go-to aladeks või taastuvenergia kiirendamise aladeks) seonduvalt ei ole välja selgitatud õigusaktide muutmise vajadust. Seega ei ole eelnõu põhialustes nende alade väljaselgitamise või määramisega seonduvaid teemasid. Termini „tuuleelektrijaam“ all peetakse järgnevalt silmas tuulikut, mis toodab tuuleenergiast elektrit. Termini „tuulepark“ all peetakse silmas ühte või mitut tuuleelektrijaama ning neid omavahel liitumispunktiga ühendavaid seadmeid, ehitisi ja rajatisi. „Mereala tuulepark“ on tuulepark, mis on merealal, püstitatud avalikku veekogusse, on selle põhjaga püsivalt ühendatud, aga ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. 3 NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/2577, 22. detsember 2022, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks 2 I Muudatused ruumilise planeerimise menetluses Senine olukord Tuulepark4 on olulise ruumilise mõjuga ehitis, mille rajamise protsess algab planeeringu algatamisega. Ruumilised planeeringud jagunevad neljaks põhiliigiks: üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering. Nelja põhiliigi kõrval on võimalik koostada ka eriplaneeringuid – riigi eriplaneeringut (edaspidi REP) ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut (edaspidi KOV EP). Eriplaneeringute koostamine algab asukoha eelvalikuga koos kaasneda võiva keskkonnamõju strateegilise hindamisega (edaspidi KSH) üldisemal tasandil ja lõpeb detailse lahenduse koostamisega. Kõigi planeeringu liikide ja KSH menetlus on ühildatud. Planeerimismenetluse kogupikkus sõltub oluliselt KSH menetlusest, mis sageli on planeerimismenetluse kõige aeganõudvam etapp. Tavapärane tuulepargi planeerimismenetlus (üldplaneering ja sellele järgnev detailplaneering) võtab aega umbes seitse aastat ja eriplaneeringute koostamine umbes viis aastat. Praktikas on ilmnenud, et kehtiv regulatsioon ei toeta riigile oluliste ehitiste rajamist, sh taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks vajalike tuuleparkide rajamist vajaliku kiirusega. Muudatus Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega5 muudetakse REP ja KOV EP regulatsiooni. REP menetluse muudatused puudutavad kõiki valdkondi. KOV EP menetluse muudatused puudutavad tuuleparkide kavandamist. 1.1 Riigi eriplaneeringu muudatused REP ülesanne on valida riigi jaoks oluliste ehitiste rajamiseks sobivaim asukoht. Sobiv asukoht tuleb leida nii elektrituulikutele kui ka nende toimimiseks vajalikele elektriliinidele, teedele jm taristule. REP algatamise ja kehtestamise otsuse teeb Vabariigi Valitsus, hinnates ka, kas ehitise rajamise või asukoha valiku vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. REP menetlus koosneb ehitise püstitamiseks sobivaima asukoha valikust ja sobivaimasse asukohta detailse lahenduse koostamisest. REP on ehitusprojekti koostamise aluseks. Muudatusega luuakse võimalus loobuda REP menetluses detailse lahenduse koostamisest. Kui detailse lahenduse koostamisest loobutakse, on asukoha valimise järel võimalik REP kehtestamine, kui: - suure riikliku huviga ehitisele, näiteks tuuleelektrijaamale on leitud sobiv asukoht. Asukoha sobivus tähendab mh, et uuringutulemused kinnitavad aladel inimasulate, tehnilise taristu või keskkonnakaitsega konfliktide puudumist ja KSHga ei tuvastata olulist keskkonnamõju või leitakse sobivad leevendusmeetmed; - asukoha eelvaliku otsuses on piisavalt detailne info, et saab välja anda maismaa tuuleelektrijaama projekteerimistingimused või merealal tuuleparki kavandades hoonestusloa. 4 Planeerimisseaduses on REP objektiks tuuleelektrijaam (elektrilise nimivõimsusega alates 400 MW) ja KOV EP objektiks tuulepark (mis koosneb vähemalt kahest 30 m kõrgusest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest). Selle erisusega on järgnevas selgituses arvestatud. 5 Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 696 SE 3 Joonis 1 – Riigi eriplaneeringu protsessi muudatused. Detailse lahenduse etapi koostamisest on võimalik loobuda, kui puuduvad välistavad tegurid (mereala hõlmava) riigi eriplaneeringuga kavandatava (kaldaga püsivalt ühendamata) ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega/hoonestusloaga, sealhulgas on asukoha eelvaliku otsuses toodud projekteerimistingimuste/hoonestusloa andmise aluseks olevad tingimused. Ajaline kokkuhoid 2–3 aastat. Detailsest lahendusest saab loobuda siis, kui mitmed asjaolud on asukoha eelvaliku otsuses kajastatud senisest täpsemalt. Seega vajaduse korral lisatakse asukoha eelvaliku otsusele ehitise asendiskeem, muinsuskaitse eritingimused, võrguvaldajate tehnilised tingimused, muud asjakohaste ametiasutuste esitatud tingimused, mis võimaldavad tagada ehitise rajamise võimalikkuse. Maismaa tuuleelektrijaama kavandamisel järgneb asukoha eelvaliku otsuse alusel planeeringu kehtestamisele tuuleelektrijaama projekteerimistingimuste menetlus. Kui REP koostatakse Eesti merealal tuuleelektrijaama kavandamiseks, liigutakse eelvaliku otsuse alusel planeeringu kehtestamise järel hoonestusloa menetlusse. 1.2 KOV eriplaneeringu muudatused KOV üldplaneeringus määramata tuuleparkide planeerimiseks on võimalik koostada KOV EP, mille menetlus koosneb ehitise püstitamiseks sobivaima asukoha valikust ja sobivaimasse asukohta detailse lahenduse koostamisest. Muudatusega tekib võimalus loobuda tuulepargi KOV EP menetluses detailse lahenduse koostamisest. Kui detailse lahenduse koostamisest loobutakse, võib asukoha eelvaliku vastuvõtmise järel liikuda heakskiidu andmise etappi ja seejärel planeeringu kehtestamisse, kui: 4  - tuulepargi planeeringulahendus ei ole vastuolus üldplaneeringuga, v.a juhul, kui on võimalik teha KOV EPga ettepanek üldplaneeringut muuta ja seda võimalust kasutatakse; - uuringute põhjal on võimalik otsustada eelvalikuala sobivus. Asukoha sobivus tähendab mh, et uuringutulemused kinnitavad aladel inimasulate, tehnilise taristu või keskkonnakaitsega konfliktide puudumist ja KSHga ei tuvastata olulist keskkonnamõju või leitakse sobivad leevendusmeetmed; - asukoha eelvaliku otsuses on projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Joonis 2 – Tuulepargi KOV eriplaneeringu protsessi muudatused. Detailse lahenduse etapi koostamisest on võimalik loobuda, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega, sealhulgas on asukoha eelvaliku otsuses toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Ajaline kokkuhoid on 2–3 aastat. Tuulepargi KOV EP kehtestamise järel annab KOV välja tuulepargi projekteerimistingimused. 2022. aastal jõustusid muudatused, millega vähendati REP protsessis avalike väljapanekute ja koostöö mahtu.6 Samad muudatused tehakse elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega7 ka KOV EP protsessis. 6 Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 378 SE 7 Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 696 SE 5 Joonis 3 – Tuulepargi KOV eriplaneeringu menetlusprotsessi tõhustamine. Helerohelisega on esitatud säte, milles toodud miinimumkestust on lühendatud, ja sinisega on esitatud sätted, mis tunnistatakse kehtetuks. Olukorras, kus pole võimalik loobuda detailse lahenduse koostamisest, lüheneb sellegi poolest planeeringuprotsess, ennekõike just detailse lahenduse etapis, umbes poole aasta võrra. Detailse lahenduse etapis tuleb edaspidi koostada detailne lahendus ja KSH aruanne ning esitada need kooskõlastamisele. Oodatav tulemus ➢ Kui REP või KOV EP koostamisel on võimalik loobuda asukoha eelvalikule järgnevast tuulepargi detailse lahenduse koostamisest, on menetlus 2–3 aasta võrra lühem. ➢ KOV EP menetluse tervikliku tõhustamise muudatused lühendavad KOV EP menetlust veel ligi pool aastat. ➢ Menetlusetappide vähendamisega väheneb nii KOV kui ka riigiasutuste koormus ja protsess on nende isikute jaoks kiirem, kelle huvides tuuleparkide planeeringud koostatakse. ➢ Avalikkuse kaasamine ja teavitamine ning teabe piisavus planeerimismenetluses tagatakse endiselt. Vastuväidete esitamine tuleb koondada väiksemasse arvu kaasamise etappidesse. Kellele kohaldub KOV EPga kavandatakse praegu tuuleparke 14 KOVis üle Eesti. Ükski KOV EP ei ole jõudnud tuulepargi asukoha eelvaliku etapist detailse lahenduse koostamise etappi. Kõige kaugemale on tuuleparkide kavandamisel jõudnud Lääneranna valla ning Pärnu linna ja Tori valla ühine KOV EP. Selle KOV EP puhul jõutakse lähiajal tuuleparkidele sobiliku asukoha otsustamiseni. Muudatused on tehtud sellisena, et juba käimasolevate tuuleparke kavandavate KOV EPde menetluses on võimalik kohaldada lühendatud menetlust. 6 Muud tegevused Kavandamisel on toetusmeede KOVide võimestamiseks tuuleenergeetikat kavandavate planeeringute, projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade koostamisel ja menetlemisel. Toetust antakse projektidele, mille raames palgatakse spetsialist või hangitakse teenus tuuleenergeetikat kavandava planeeringu, projekteerimistingimuste, ehitus- või kasutusloa kiiremaks ja kvaliteetsemaks koostamiseks ja menetlemiseks vajalike ülesannete täitmiseks. Meetme maht on 4 miljonit eurot. Taotletava toetuse maksimaalne summa on 200 000 eurot KOVi kohta. II Muudatused loamenetluses Senine olukord Maismaa tuuleelektrijaama rajamiseks taotletakse pärast planeeringu kehtestamist ehitusluba, mille menetluse viib 30 päeva jooksul läbi KOV. Ehitusloa menetlus peatub, kui pärast taotluse esitamist tuvastatakse, et planeerimismenetluses tehtud KSHst ei piisa ja tuleb algatada keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH). Uus KMH algatatakse juhul, kui tehtud KSHs ei ole mõjusid piisava täpsusega hinnatud ja KOVil ei ole ehitusloa andmiseks piisavalt teavet. Merealal tuulepargi rajamiseks taotletakse pärast planeeringu kehtestamist kolm luba: - Hoonestusluba taotletakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt (TTJA). Nõuded tulenevad ehitusseadustikust (EhS). Hoonestusloa menetluses selgitatakse esmalt välja lõplik arendaja. Seejärel hinnatakse taotluse vastavust hoonestusloa väljaandmise tingimustele. Merealal hoonestusloa väljaandmise menetluses algatatakse KMH. - Veeluba taotletakse Keskkonnaametilt (KeA). Nõuded tulenevad veeseadusest. Kui varasemas menetluses ei ole mõjusid asjakohaselt hinnatud ja KeA-l ei ole loa väljaandmiseks piisavalt teavet, viiakse läbi uus KMH. Veeloa taotluse menetlus peatub KMH läbiviimise ajaks. - Ehitusluba taotletakse TTJA-lt. Nõuded tulenevad ehitusseadustikust. Kui varasemas menetluses ei ole mõjusid asjakohaselt hinnatud ja TTJA-l ei ole loa väljaandmiseks piisavalt teavet, viiakse läbi uus KMH. Ehitusloa menetlus peatub uue KMH läbiviimise ajaks. Iga loa menetluses tuleb esitada täies mahus vastava loa taotlemisel nõutavad dokumendid ja viia läbi täismahus haldusmenetlus. Iga menetluse lõpus väljastatav haldusakt on eraldi vaidlustatav. Muudatus Maismaa tuulelektrijaamale KOVilt ehitusloa taotlemise menetlus kestab 30 päeva ja on niigi lühike. Seda menetlust lühendada ei ole kavas. Ehitusloa väljastamisel on aeganõudvaks etapiks KMH, mitte ehitusloa menetlus. Seega mõjutavad maismaa tuuleelektrijaama rajamise menetluse kogukestust KMH muudatused, mida on kirjeldatud V peatükis. Merealale tuulepargi rajamisel koondatakse muudatustega seni kolmes loamenetluses olevad nõuded mereala tuulepargi hoonestusloa menetlusse. Samuti mõjutavad mereala tuulepargi rajamist V peatükis kirjeldatud KMH muudatused. Eraldi ehitusluba ega veeluba ei taotleta ega väljastata. Mereala tuulepargi hoonestusloa menetluses antakse hinnang ka ehitusloa ja veeloa kontrolliesemes olevatele nõuetele. 7 Merealale tuuleparki kavandav arendaja esitab TTJA-le hoonestusloa taotluse seniste hoonestusloa taotluses nõutavate andmetega. Sarnaselt senisega selgitatakse merealale tuulepargi rajamisel hoonestusloa menetluse esimeses etapis välja lõplik arendaja, kelle suhtes algatatakse hoonestusloa menetlus. TTJA algatab hoonestusloa taotluse menetluse ja KMH, milles hinnatakse ka kavandatava vee erikasutuse mõju tuulepargi hoonestusloaga lubatava vee erikasutuse korral. Pärast KMHs, sh KMH programmis nõutud uuringute tegemist teeb TTJA KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Pärast aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsust esitab taotleja TTJA-le 180 päeva jooksul ehitusprojekti koos selle koostaja ja tehniliste andmetega ning sellega koos ka täpsemad andmed vee erikasutust puudutavate tööde, keskkonnahäiringu, riskide ja seire kohta. TTJA esitab hoonestusloa haldusakti projekti kooskõlastamiseks Keskkonnaametile ja Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks isikutele, kelle huvisid ehitamine või ehitis võib puudutada. Pärast nõuetele vastavuse kontrolli, vajaduse korral dokumentide täiendamist ja asutuste kooskõlastusi annab TTJA 90 päeva jooksul mereala tuulepargi hoonestusloa haldusakti. Joonis 4 – Mereala tuulepargi loamenetlus Mereala tuulepargi hoonestusluba annab õiguse alustada elektrituulikute ehitamisega ja seejärel liikuda kasutusloa taotlemise menetlusse. Hoonestusluba antakse kuni 50 aastaks. Mereala hoonestusloaga kaasnevad vee erikasutuse õigus ja ehitusõigus on antud konkreetsete tegevuste jaoks ja lõpevad vastava õiguse realiseerimisega. Seega need õigused ei ole antud 50 aastaks või korduvateks tegevusteks. Mereala on riigi piiratud ressurss, millele hoonestusluba antakse selleks, et sellel alal toimuks taastuvenergia tootmine. Seetõttu tunnistatakse hoonestusluba kehtetuks, kui hoonestusloa omaja ei ole viie aasta jooksul hoonestusloa saamisest saanud tuulepargile kasutusluba. Mõjuval põhjusel on viieaastast tähtaega võimalik pikendada. Oodatav tulemus ➢ Väheneb nii taotlejate kui ka menetlejate töö- ja halduskoormus, sest kolme haldusmenetluse asemel viiakse läbi üks. ➢ Korduvatest toimingutest, näiteks eri haldusorganitele taotluste ja lisamaterjalide esitamine või mitmes etapis täiendava KMH nõudmise võimalus, saab muudatuste tulemusel loobuda. ➢ Muudatuste tulemusel tehakse tegevusi paralleelselt ja seostatuna, näiteks KMH raames hinnatakse ka mõju vee erikasutusele, esitatud andmeid kasutatakse mitme seni eri menetlustes kirjeldatud asjaolu hindamiseks. Seega menetluse kogukestus on prognoositavam. 8  ➢ Kaasamine toimub senise kolme asemel ühes menetluses. Seega on vajalik koondada tähelepanu vastuväidete esitamisele ühe kaasamise raames. Taotlejat ja menetlejat sunnib see esitama kaasamise etapiks piisava täpsusega info. ➢ Senise kolme haldusakti asemel saab vaidlustada ühte, mahukamat haldusakti. ➢ Kuivõrd muudatuste eesmärk on jõuda selleni, et taastuvenergiat toodetakse rohkem, kaasneb hoonestusloaga ka kohustus viie aasta jooksul jõuda kasutusloa ja seeläbi ka töötava tuulepargini. Kellele kohaldub 2023. aasta alguse seisuga on algatatud kolm mereala puudutavat hoonestusloa menetlust. Muudatustega jäetakse nendele taotlejatele, kelle suhtes on algatatud kehtiva seaduse alusel hoonestusloa menetlus, võimalus soovi korral liikuda uude mereala tuulepargi menetlusse. Mereala puudutavaid hoonestusloa taotlusi on kehtiva EhS alusel esitatud üle 50, nendele taotlustele kohaldatakse juhul, kui hoonestusloa menetlus algatatakse, muudetud korda. Muudatuste tulemusel tuleb mereala hoonestusloa menetluses anda KMHs hinnang ka vee erikasutusega seonduvate tööde mõjudele. Seega juhul, kui enne muudatuste jõustumist taotluse esitanud taotleja soovib, et taotlust menetletakse edasi uue regulatsiooni alusel, peab KMH kajastama ka mõjusid, mille hindamine on vajalik vee erikasutusega seonduvateks töödeks. Muud tegevused Mahukama hoonestusloa menetluse jaoks tehakse arendus ehitisregistris, mis suhtleb ka keskkonnaotsuste infosüsteemiga KOTKAS. Taotluse üks menetlusvoog vähendab halduskoormust nii haldusorganil kui ka taotlejal ja tagab menetluse läbipaistvuse ja tähtaegade parema jälgimise. Mereala hoonestusluba menetleb TTJA, kellest saab ka kontaktpunkt nii maismaal kui ka merel loodavate tuuleparkide rajamiseks. III Muudatused keskkonnamõju hindamisel Senine olukord Tuuleelektrijaama rajamine on nii maismaal kui ka merealal tegevus, millel on mõju keskkonnale. Juba planeerimismenetluses ja selle KSHs antakse asjakohastele majanduslikele, kultuurilistele, sotsiaalsetele ja looduskeskkonnale avalduvatele mõjudele hinnang. Lisaks on planeeringu kehtestamisele järgnevates loamenetlustes ette nähtud loamenetlust peatava KMH algatamine kas kohustuslikuna (mereala tuuleelektrijaam) või kaalutlusotsusena (maismaa tuuleelektrijaam). Samuti tuleb keskkonnamõju hinnata, kui olulise ebasoodsa mõju kaasnemine Natura alale ei ole välistatud. Olulise piiriülese keskkonnamõju kaasnemise korral kaasatakse projekti KMH menetlusse ka mõjutatavad naaberriigid. Arendaja tegevusloa taotluse alusel teeb haldusorgan (TTJA, KeA, KOV) KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse. Kui KMH algatatakse, koostab arendaja koostöös KMH juhteksperdi/eksperdirühmaga KMH programmi ehk lähteülesande, mille alusel tehakse vajalikud uuringud, ja koostab KMH aruande. KMH materjalide kohta küsitakse asjaomastelt asutustelt seisukohti, korraldatakse nende avalik väljapanek ja avalik arutelu. Otsustaja kontrollib KMH materjalide nõuetele vastavust. Isegi kui KMH on varasemas menetluses tehtud, on igas tuulepargi loomiseks vajalikus loamenetluses õigus algatada uus KMH, kui haldusorgan leiab, et eelneva KMH käigus ei ole kõiki olulisi ja loa andmiseks vajalikke keskkonnamõjusid hinnatud. 9 Iga haldusorgan kontrollib enda läbiviidavas menetluses KMH vajadust või piisavust loa väljaandmiseks. Seega peab arendaja alati arvestama täiendava aja- ja rahakuluga, kui otsustatakse algatada uus KMH. Iga uue KMH puhul tuleb uuesti kasutada KMH ekspertide ressurssi, mida niigi on ebapiisavalt. Muudatus Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega8 anti keskkonnaministrile võimalus kehtestada teatud tegevustele, näiteks maismaa tuule- elektrijaamad, täiendavad nõuded, mis lähtuvad kavandatava tegevuse spetsiifikast ja mis peavad täien- davalt programmis sisalduma. Sellised täiendavad nõuded kergendavad arendajal ja KMH juhteksperdil või eksperdirühmal programmi väljatöötamist ning liht- sustavad ka otsustaja ja asutuste tööd. KMH litsentsiga juhtekspertide arv on Eestis langenud. Seetõttu leeven- dati KMH juhtekspertide pädevus- nõudeid, mille tulemusena kvalifit- seerub litsentsi saamiseks senisest rohkem eksperte. Maismaa tuuleelektrijaamade raja- miseks lisatakse elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega täiendav KMH erisus. Muudatuse kohaselt sisaldab KMH algatamise otsus ka KMH programmi ehk lähteülesannet. Kui tavapäraselt koostab arendaja koos juhteksperdiga programmi pärast KMH algatamist, siis muudatuse kohaselt koostab otsustaja KMH programmi ise, kasutades vajaduse korral valdkondlike ekspertide abi ja Keskkonnaministeeriumi välja- töötatavat tuuleelektrijaama KMH nn näidisprogrammi. Joonis 5 – KMH menetlus enne ja pärast muudatusi 8 Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 696 SE 10 Maismaa tuuleelektrijaamu puudutavate muudatustega lühendati ka üldisi KMH programmi menetlemise tähtaegu. KMH algatamise eelnõule ja programmile arendaja ning asjaomaste asutuste seisukohtade esitamise aeg lüheneb 30-lt 14-le päevale ning programmi eraldi avalikustamist ei toimu. 14 päeva möödumisel võib otsustaja KMH protsessiga edasi liikuda ka siis, kui seisukohti ei ole laekunud. Lisaks elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muudatustele kavandatakse TAK eelnõuga kiirendada KMH menetlust tervikuna kõikide projektide, mitte üksnes taastuvenergia projektide jaoks. - KMH programmi ja aruande etapis kaotatakse praegused eraldiseisvad asjaomaste asutuste (AOA) käest seisukohtade küsimised, mis hakkavad toimuma avalike väljapanekute raames, ning eraldiseisev KMH aruande kooskõlastamise etapp. - Mitmete otsustaja ja asjaomaste asutuste toimingute puhul kaotatakse menetlustähtaegade pikendamise võimalus. - KMH programmi etapi järelt võib arendajalt KMH aruande täiendamist lisateabega nõuda vaid uute olulist tähtsust omavate asjaolude ilmnemise korral. - Eelhinnangu andmisel lisatakse võimalus, et sama kavandatava tegevuse jaoks vajalike tegevuslubade menetlemisel võib otsustaja põhjendatud juhul kasutada juba varem teises menetluses antud eelhinnangut. Oodatav tulemus ➢ KMH protsessis väheneb nii lubade taotlejate kui ka menetlejate töö- ja halduskoormus. ➢ Avalikkust kaasatakse endiselt KMH menetlusse, sh maismaa tuuleelektrijaama KMH programmi avaliku väljapaneku miinimumkestust pikendatakse. ➢ KMH eri menetlusetappidele kuluv aeg lüheneb vähemalt nelja kuu võrra. Lisaks on uue KMH algatamise võimaluse kasutamine piiratud seetõttu, et mereala tuulepargi hoonestusloa menetlus hõlmab mitut seni eraldi läbiviidud menetlust. Sellega tuleb juba esmase KMH koostamisel arvestada. ➢ KMH juhtekspertide nõuete leevendamine võimaldab kaasata täiendavaid eksperte, kelle vähesus on seni samuti KMH läbiviimisel seisakuid põhjustanud. ➢ Oluline keskkonnamõju tuleb protsessis endiselt hinnata. Seega vajalikele uuringutele kuluvat aega ei saa muudatustega mõjutada. Kellele kohaldub Pooleliolevates KMH menetlustes viiakse juba alustatud toimingud lõpuni selle algatamise ajal kehtinud nõuete kohaselt. Pooleliolevates KMH menetlustes rakendatakse muudetud korda nendele toimingutele, mida alustatakse pärast muudatuste jõustumist. Enne 1. juulit 2015 algatatud KMH menetlustele kohaldatakse tervikuna enne 1. juulit 2015 kehtinud nõudeid. 11 IV Muudatused kohtumenetluse kiirendamisel Senine olukord Tuuleelektrijaama rajamiseks tuleb läbida mitu haldusmenetlust. Iga menetluse tulemusel antav haldusakt on kohtus vaidlustatav. Seega tuleb tuuleelektrijaama rajamise protsessi kogupikkuse hindamisel arvestada ka võimalikest kohtuvaidlustest tingitud seisakutega. Kohtumenetluse pikkus ei ole HKMSis reguleeritud. Kaebus haldusakti vaidlustamiseks tuleb kohtule esitada enamasti 30 päeva jooksul haldusakti kättesaamisest arvates. Halduskohus vaatab haldusasja läbi kohtuistungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses. Kaebajal, vastustajal ja kolmandal isikul on õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse on põhiseadusest tulenev õigus, mis tuleb igal juhul tagada. Kuna taastuvelektrijaama jaoks taotletavaid lubasid on palju, kaasneb protsessiga ka rohkelt vaidlustamisvõimalusi. Muudatus Kuigi taastuvenergiaprojektide arendamise kiirendamise esmane ja peamine meede on loamenetluste kiirendamine, tehti auditis ettepanek leida täiendavalt võimalusi ka halduskohtumenetluse kiirendamiseks taastuvenergia arendamisega seotud vaidlustes (auditi p 4.2.4). Halduskohtumenetluse tõhustamiseks võimalike lahenduste leidmiseks konsulteeriti auditeerimise protsessis Riigikohtu halduskolleegiumiga. Saadud tagasisidet arvestades alustas Justiitsministeerium järgneva kolme muudatuse analüüsimist. 4.1 Vaheotsuse tegemine Kaalutakse muudatust, mis võimaldaks kohtul teha kohtumenetluse kestel vaheotsuse. Sellise vaheotsuse eesmärk on tuvastada ilmnenud vead (nt puudulikud keskkonnauuringud, ärakuulamisvead, kaalumisvead, sh oluliste asjaolude analüüsimata jätmine), menetlus peatada ja anda haldusorganile võimalus need puudused kõrvaldada. Kohtumenetlus jätkuks seejärel (kaebaja soovil) sealt, kus see pooleli jäi (sh apellatsiooni- või kassatsiooniastmes). Sellise võimaluse lisamine kohtule võimaldaks saavutada õigusrahu kiiremini võrreldes olukorraga, kus kohus tühistab haldusotsuse tehtud vigade tõttu, haldusorgan teeb uue otsuse ja sellele järgneb taas algusest peale kulgev kohtumenetlus. 4.2 Kompromissläbirääkimiste tõhustamine Riigikohus tõi esile, et taastuvenergia arendusi puudutava kohtumenetluse pikkust mõjutab esimese astme kohtunike kogemuste järgi ajamahukas kompromisside otsimine. Võimalik lahendus oleks kohtuniku rolli suurendamine selles, et menetlusosalised jõuaksid kohtuliku kompromissi sõlmimiseni ja kompromissläbirääkimistele seatakse maksimumtähtaeg. Üks vaidluse kiiret lõpetamist takistada võiv asjaolu on kohtuvaidluse poole pahauskne käitumine kompromissi sõlmimisega venitamisel. Kuigi kohtud annavad menetluses tähtaja kompromissläbirääkimisteks, siis seadusest ei tulene, kui pikk võib selline tähtaeg maksimaalselt olla ja millised on võimalused 12 pooltel neile antud tähtaega pikendada. Seetõttu kavandatakse näha HKMSis ette maksimaalne tähtaeg, mille jooksul kompromissläbirääkimisi on võimalik pidada. 4.3 Esialgse õiguskaitse puhul määruskaebeõiguse andmine ringkonnakohtu loal Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. Väljatöötamiskavatsuses analüüsitakse võimalust anda halduskohtu tehtud esialgse õiguskaitse määruse peale esitatud määruskaebuse lahendanud ringkonnakohtule õigus anda luba erandkorras määruskaebuse esitamiseks Riigikohtule. Sellise võimaluse kasutamise korral on Riigikohtul võimalik anda juba menetluse varases etapis olulistele vaidlusküsimustele esialgne hinnang. Selline kõrgema astme kohtu esmane hinnang võib hõlbustada edasist menetlust halduskohtus ja aidata ära hoida asja tagasisaatmist madalama astme kohtusse. Esialgse õiguskaitse määruskaebuse lahendamise ajal kohtu kõrgemas astmes ei ole takistatud sisulise kohtumenetlusega jätkamine halduskohtus. Nende muudatuste analüüsimiseks on Justiitsministeerium algatanud eraldi eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mis on kavas 2023. a aprillis esitada kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Muudatusi ei ole kavas lisada TAK paketti, need liiguvad eraldi eelnõus. Oodatav tulemus ➢ Tõhusam ja kiirem kohtumenetlus aitab vähendada menetluse kestust, mis tagab menetlusosalistele nii ajalise kui ka rahalise kokkuhoiu. ➢ Muudatused vähendavad keerulistele ja mahukatele taastuvenergiaprojektidega seotud kohtuvaidlustele kuluvat aega nii kohtute, taotlejate, asjast huvitatud isikute kui ka haldusorganite jaoks. Kellele kohaldub Muudatuste kavandamisel halduskohtumenetluses arvestatakse eesmärki kiirendada ka juba kohtusse jõudnud taastuvenergiaprojektide arendamisega seotud vaidluste menetlemist. HKMS muutmiseks koostatakse esmalt väljatöötamiskavatsus ja alles selle kohta laekunud arvamustest lähtudes hakatakse koostama eelnõu regulatsiooni, mille käigus otsustatakse ka konkreetsete muudatuste kohaldamine. Muud tegevused Halduskohtute esimeestega on kavas arutada, kas oleks vaja, et kohtute haldamise nõukoda annaks kohtute seaduse alusel siduvad juhised tööjaotusplaani koostamiseks. Kohtunike tööjaotus esimese ja teise astme kohtutes nähakse ette tööjaotusplaanis. Kohtunike tööjaotusplaani koostamise täpsemad alused, sealhulgas kohtunike spetsialiseerumise põhimõtted, kehtestab kohtute haldamise nõukoda. Seni tagatakse tööjaotusplaaniga kohtunike spetsialiseerumine alaealistega seotud asjadele ja maksejõuetusasjadele, kaalutakse, kas lisada loetellu ka keskkonna- ja planeerimisasjad. Praktikas on halduskohtus spetsialiseerumine nendele valdkondadele juba toimunud ja seadusega sellise kohustuse kehtestamise vajadus puudub. Asjade kohtunike vahel jaotamisel tuleb muu hulgas lähtuda juhuslikkuse põhimõttest ja asjade jaotamine peab tagama kohtunike spetsialiseerumise. Tööjaotusplaani on võimalik lisada, et asjade jaotuse juhuslikkuse põhimõttest on lubatud kõrvale 13 kalduda keskkonnaasjades, suunates need kohtunikule, kes on sisse tulnud uue asjaga seonduvat varem menetlenud. Selliseid siduvaid juhiseid saab anda kohtute haldamise nõukoda. Kui on selgunud, millised on pärast taastuvenergia planeeringute ja loamenetluse muudatuste loomist kohtusse saabuvad kohtuasjad sisuliselt, siis vaadatakse koostöös kohtutega üle kohtute töökoormusmetoodikas selle kategooria kohtuasjadele ettenähtud töökoormuspunktid. Selleks, et vältida spetsialiseeruvate kohtunike ülekoormust, on oluline määrata valdkonna kohtuasjadele kohtuniku tegelikku koormust arvestavad adekvaatsed töökoormuspunktid. Kohtusüsteem vajab suureneva koormuse juures senisest tõhusama kohtumenetluse ja kiiremate menetlusaegade saavutamiseks lisaressurssi nii täiendavate kohtunikukohtade (haldus- ja ringkonnakohtutes) ja kohtuametnike (sh kohtujuristid ja Riigikohtu nõunik) näol kui ka valdkondlike täiendkoolituste võimaluste pakkumiseks. V Muud olulised teemad 5.1 Taastuvenergia tootmiseks vajalik võrguressurss Taastuvenergia kasutuselevõttu mõjutab lisaks tuuleelektrijaama rajamisele ka see, kas toodetud elektrienergia edastamiseks on olemas kasutatav elektrivõrk. Senine elektrivõrk ei ole loodud arvestusega, et lisaks idasuunalisele elektritootmisele põlevkivist on elektrienergia tootmine hajutatud üle Eesti. Kuivõrd muutustega kohanemiseks on uue võrgu rajamine nii aja- kui ka ressursimahukas, on oluline seniseid võrke kasutada taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks võimalikult tõhusalt. Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega9 muudetakse kasutamata võimsuse tasu ja tagatise regulatsiooni. Muudatuste tulemusel on võrguettevõtjatel õigus võtta põhjendatud tasu broneeritud elektrivõrgu ressursi kasutamata jätmise eest. Tasu eesmärk on suunata liitujaid kindla aja jooksul oma liitumislepingute kohaseid tootmisseadmeid paigaldama ja elektrivõrguga sünkroniseerima. Samuti mõjutab tasu vanade ja demonteeritud tootmisseadmete jaoks varem kasutusel olnud võrguühenduse võimsust vabastama. Üle 15 kW elektrilise võimsusega seadme võrguga liitmiseks tootmissuunalise liitumistaotluse esitamise ajaks on turuosaline kohustatud maksma võrguettevõtjale tagatiseks deposiiti 38 000 eurot megavoltampri kohta. Kui tootmist tähtajaks ei alustata, jääb tagatis võrguettevõttele. Tootmise alustamiseks ettenähtud periood on päikesepaneelide paigaldamisel üks aasta, mereala tuuleparkide paigaldamisel kolm aastat ja muude tehnoloogiate puhul kaks aastat alates liitumispunkti valmimisest või liitumislepingu täitmise lõpptähtajast. TAK eelnõuga ei ole kavas teha võrguressurssi puudutavalt täiendavaid seadusemuudatusi. Eesti 2030. a taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks on võimalik tagada vajalikus mahus võrguvõimsus ka senises õigusruumis. Võrgu olemasoleva võimsusena saab arvestada 5,5 TWhga, mis moodustab üle 60% elektritarbimisest. Vabade liitumisvõimsuste osakaal tõuseb tänu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) investeeringutele. Mõju on ka fantoomliitumisi piiravatel seadusemuudatustel ning lisaks arendatakse täiendavaid piiriüleseid ühendusi nii Soome kui ka Läti suunal. Täiendava võrgutugevduse ja liinide rajamise tulemusel (RRF) on võrgu võimekus 2026. aastal vähemalt 12 TWh, mis on 130% Eesti eeldatavast elektritarbimisest. Peale selle vaadatakse võrgu pikaajalise planeerimise arengukavas igal -aastal üle täiendavate ühenduste loomise ja võrgu tugevdamise vajalikkus. 9 Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 696 SE 14 5.2 Asendusmetsastamise võimaluste laiendamine Muudatusega on kavas laiendada asendusmetsastamise võimalusi, mis võimaldavad mh tuuleparkide asukoha kaalumisel kasutada suuremat hulka alasid. Asendusistutamise kulud kaetakse keskkonnatasude seadusesse lisatavast raadamisõiguse tasust, mida maksab tuulepargi rajaja. Tasu suurus sõltub eeldatavast asendusmetsastamise hinnast ja hilisema metsahoolduse maksumusest. 5.3 Tuuliku rootorilabade ulatus ehituskeeluvööndisse Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega10 muudetakse tuuleparkidega seonduvalt looduskaitseseadust. Muudatus võimaldab kaaluda tuuleparkide rajamiseks ehituskeeluvööndi vähendamist lisaks üldplaneeringule ja detailplaneeringule ka KOV EP menetluse raames. Muudatus vähendab halduskoormust ja menetlusaega ning annab juurde võimalusi tuulikute paigutamiseks maastikul. VI Edasine menetlus Eelnõu põhialustes kajastatud muudatused on valmistanud ette Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium ning Justiitsministeerium. Eelnõu põhialuste koostamist koordineeris Riigikantselei. Eelnõu põhialused on esitatud sihtrühmadele avalikuks konsultatsiooniks. Eelnõu põhialuste kohta on võimalik esitada ettepanekuid ja täiendusi, mida kaalutakse lõpliku eelnõu ja seletuskirja koostamisel. Ettepanekud ja täiendused koondab Riigikantselei, kontakt Sille Uusna-Rannap, [email protected]. Lõplik eelnõu esitatakse sihtrühmadele arvamuse avaldamiseks ja ministeeriumidele kooskõlastamiseks. Eelnõu kooskõlastamisele esitamise täpne aeg, samuti Vabariigi Valitsuses eelnõu algatamine on 2023. a kevadel ametisse astuva uue valitsuse otsustada. Eelnõu väljatöötamisel on seatud eesmärgiks, et eelnõu liiguks kooskõlastamisele 2023. a kevadel. 10 Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 696 SE 15 16 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 02.03.2023 17:34 Koopia: Keskkonnaministeerium <[email protected]>; <"MKM info">; <"RAM Info">; <"JM info Shared MB"> Teema: Riigikantseleist saabunud kiri Manused: RK_23-00400-1.asice Riigikantselei dokumendihaldussüsteemist on Teile saadetud kiri nr 23-00400 Reg kp 02.03.2023 16:14:16. Pealkiri : Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise seaduseelnõu põhialuste avalikule konsultatsioonile esitamine Probleemide tekkimisel palun pöörduda telefonil 693 5555 või e-posti teel: [email protected] Riigikantselei