Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

02.03.2023 Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Maaeluministeerium on analüüsinud taimekaitseseaduse 1 (TaimKS) rakendamisel ilmnenud probleeme ja tuvastanud seaduse muutmise vajaduse. Lisaks analüüsitakse käesoleva väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) raames taimekaitse riigilõivude ajakohastamise vajadust, sh taimetervise riigilõivudelt üleminekut järelevalvetasudele. Sellega kaasneb vajadus muudatusteks riigilõivuseaduses2 (RLS). 1.1 Taimetervis 1.1.1. Taimetervise valdkonnas riigilõivudelt järelevalvetasudele üleminek VTK raames on analüüsitud fütosanitaarsertifikaatide taotlemise ning puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise, parandamise ja märgistamise nõuete täitmise üle tehtava järelevalvega seotud riigilõivudelt järelevalvetasudele üleminekuga seotud asjaolusid. Taimetervise valdkonnas kehtiv riigilõivu süsteem ei toimi nii tõhusalt kui peaks. Samas on järelevalvetasude puhul näha töökoormuse ühtlasemat jagunemist nt toidu ja sööda valdkondades. Olemasolev fütosanitaarsertifikaatide taotlemisega kaasnevate riigilõivude laekumise üle arvestuse pidamise süsteem ei toeta Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) ressursside efektiivset kasutamist. Eelkõige avaldab see mõju järelevalveametniku töökoormusele fütosanitaarsertifikaatide taotluste menetlemisel, kuna nende hulk on suur. Kaubasaadetise ekspordi fütosanitaarsertifikaat ja reekspordi fütosanitaarsertifikaat tõendavad asjaomase kaubasaadetise vastavust sihtriigis kehtivatele taimetervisenõuetele (TaimKS §18 lõige 1) ning fütosanitaarsertifikaadi väljaandmisele aluseks olev fütosanitaarset seisundit puudutav teabevahetus toimub ühtlustatud dokumendi, ekspordieelse sertifikaadi, vormis. Aastas väljastatakse PTAs ca 9 000 fütosanitaarsertifikaati taimede või taimsete saaduste ekspordiks kolmandatesse riikidesse. 2021. a oli fütosanitaarsertifikaatide arv 9 498 ja riigilõivu laekus 539 714 eurot. Enamus taotlejatest esitab taotlusi igapäevaselt (sageli mitu taotlust päevas), mistõttu soovitakse maksta sertifikaatide lõivu ettemaksuna suuremas summas. Seega tasuvad ettevõtjad fütosanitaarsertifikaatide eest ettemaksuna, mille üle peab PTA eraldi arvestust. On tekkinud olukord, kus sertifikaate väljastavad PTA ametnikud peavad igapäevaselt pidama 1 RT I, 01.07.2020, 18 2 RT I, 10.02.2023, 10 1 arvestust ka laekunud ettemaksude jääkide üle ehk osutavad sellega ettevõtetele justkui raamatupidamisteenust. Arvestust peetakse dokumendihalduse programmis olevas Excel tabeli failis, kuhu kantakse sisse riigikassasse saabunud laekumised ning seejärel väljastatud sertifikaatidele kulunud riigilõivude summad. Iga väljastatud sertifikaadi kohta tuleb teha kanne tabelisse. Võttes aluseks, et aastane sertifikaatide arv on 9 000 ja arvestuslikult kulub iga kande tegemiseks umbes seitse minutit (aeg, mis kulub ettemaksu jäägi kontrollimiseks, sertifikaatide maksumuse arvutamiseks ja andmete sisestamiseks jne), kulub aastas toimingute tegemiseks 135 tööpäeva. Lisaks on praegusel praktikal oht sagedasteks inimlikest eksitustest tingitud vigadeks. Andmeid unustatakse sisse kanda või ei salvestu need tehnilisel põhjusel ühiskasutuses olevasse tabelisse. Riigilõivudelt järelevalvetasudele üleminek on juba toimunud teistes PTA vastutusvaldkondades. Näiteks 2020. aasta 1. jaanuaril jõustunud söödaseaduse muudatuste kohaselt tagati söödajärelevalve tasu kehtestamisega järelevalve põhimõtete ühtsem rakendamine kõikidele sööda käitlejatele. Sellega vähenesid nii andmeid töödelnud PTA järelevalveametniku töökoormus kui ka sööda käitleja halduskoormus. Sarnaseid järelevalvetoimingute rahastamise põhimõtteid järgiti juba varasemalt toidu- ja veterinaarvaldkonnas. Järelevalvetasu võetakse tunnitasuna toiduseaduse 3 § 49 kohaselt tehtavate toidujärelevalve toimingute eest ning söödaseaduse 4 § 29 kohaselt tehtavate söödajärelevalve toimingute eest. Ka veterinaarseaduse kohaselt võetakse järelevalvetasu tunnitasuna § 87 lõigetes 3, 8 ja 9 loetletud veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest. Järelevalvetasudele üleminek aitaks tagada ameti sõltumatust ja rahastussüsteemi paindlikkust. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2017/625 5 (ametliku kontrolli määrus, edaspidi AKM) kohaselt kogub pädev asutus taimetervise valdkonnas kohustuslikku lõivu ja tasu, kui tegu on liiduvälisest riigist Eestisse toimetatavate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide dokumentide ja identsuse kontrolli ning taimetervisenõuetele vastavuse kontrolli toimingutega (artikkel 79 lõige 1), või järelevalvetoiminguga, mida esialgu ei olnud kavas teha, kuid mis on vajalik ettevõtja toime pandud rikkumise ulatuse ja mõju hindamiseks või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on heastatud (artikkel 79 lõige 2 punkt c). Samuti võib liikmesriik AKMi kohaselt koguda lõivu ja tasu ametliku kontrolli ja muu ametliku toimingu kulude katmiseks, mis ei ole artiklis 79 osutatud kohustuslikud lõivud ja tasud (artikkel 80). TaimKS kohaselt võetakse AKMi artikli 79 lõikes 1 nimetatud juhtudel järelevalvetasu sama määruse IV lisas kehtestatud määras (TaimKS § 441 lõige 4). Järelkontrolli puhul maksab kohustatud isik järelevalvetoimingu tegemise eest järelevalvetasu TaimKS § 441 lõike 6 alusel kehtestatud määras, mille kehtestab maaeluminister lähtudes järelevalvetoimingute kuludest eelneva nelja kvartali jooksul (TaimKS § 441 lõiked 5 ja 6). Kui tuvastatud taimetervisenõuete rikkumisega seoses on vaja teha laboratoorseid lisauuringuid, maksab kohustatud isik lisaks nende uuringute tegemise eest. 3 RT I, 17.11.2021, 20 4 RT I, 15.06.2022, 7 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ELT L 095 07.04.2017, lk 1–142). 2 Riigilõivuseaduses on taimetervise valdkonnas kehtestatud riigilõiv järgmistele TaimKS alusel tehtavatele toimingutele: taimetervise registri toimingud (majandustegevusteate esitamine); taimepassi väljaandmine ja taimepassi väljaandmise tegevusloa taotluse läbivaatamine; ekspordi fütosanitaarsertifikaadiga, reekspordi fütosanitaarsertifikaadiga ja ekspordieelse sertifikaadiga seotud toimingute tegemine; puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa taotluse läbivaatamine; puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise, parandamise ja märgistamise nõuete täitmise üle järelevalve teostamine; piiripunkti ja ametliku kontrollimise koha määramise taotluse läbivaatamine. Enamik neist lõivudest kehtestati 2020. a jõustunud RLS muudatusega, mille eesmärgiks oli ettevõtjatele suunatud taimetervise nõuetekohasuse kontrollitoimingute, mis varasemalt olid kaetud riigieelarve vahenditega, katmine riigilõivudest kuna nende kontrolltoimingute tegemine tagab taimetervise eritingimuste täitmise (nt imporditava riigi nõuded). Rakendamise käigus on selgunud, et riigilõivude üle arvestuse pidamisega kaasneb pädevale asutusele mahukas majandusarvestus. Osutatud teenuste eest riigilõivude arvutamine ei ole automatiseeritud ja manuaalne andmesisestus ning arvutustöö on aja- ja ressursimahukas. Puidust toodete ja puidust pakkematerjali ekspordil kolmandatesse riikidesse peavad olema täidetud rahvusvahelisest fütosanitaarmeetmete standardist ISPM 15 tulenevad nõuded. Rahvusvahelises kaubavahetuses kasutatav puidust pakkematerjal peab olema vaba puidukahjustajatest, töödeldud ja päritolu tuvastamiseks vastavusmärgiga märgistatud. Vastavusmärgil peab olema IPPC logo, päritoluriigi tähis, tootja/töötleja number ja töötlemise tähis. Nõuetekohase puidust pakkematerjali kasutamine aitab vältida ohtlike taimekahjustajate (näiteks männi-laguuss, aasia sikk jt) levikut. TaimKS § 882 lõike 9 kohaselt on PTA-l kohustus teostada puidust pakkematerjali ning puidu ja muu objekti töötlemisega ja vastavusmärgiga märgistamisega ning puidust pakkematerjali parandamisega tegeleva ettevõtja tegevuse nõuetekohasuse üle järelevalvet vähemalt üks kord aastas. Järelevalve teostamise eest tasutakse riigilõivu 170 eurot. Antud lõivud kehtestati samuti RLSis 01.07.2020 jõustunud muudatustega, lähtudes tegevusloa lahendamisele kuluvast keskmisest ajast ja taimetervise järelevalvetoimingu tegemise tunnitasust ning ajakohastamist ei vaja. Samas on puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise, parandamise ja märgistamise nõuete täitmise üle järelevalve teostamise puhul sisuliselt tegemist järelevalvetoiminguga, mis võiks riigilõivude asemel olla kaetud järelevalvetasudega. 1.1.2. Kahjustajavabaks piirkonnaks tunnistamise taotlemisega kaasnevate kulude katmine Kahjustajavaba on piirkond, kus on järelevalve tulemusena kindlaks tehtud, et taimekahjustajat ei esine, ja mille seisundit nõuetekohaselt säilitatakse. Kahjustajavaba piirkonda käsitleb TaimKS § 11, mille lõike 2 kohaselt saab isik taotleda piirkonna kahjustajavabaks tunnistamist, esitades sellekohase taotluse PTA-le. TaimKS § 11 lõike 3 kohaselt kehtestab piirkonna kahjustajavabaks tunnistamise taotlemise nõuded, taotluse esitamise ja menetlemise korra, kahjustajavaba piirkonna nõuded ning piirkonna kahjustajavabana säilitamise korra ja nõuded valdkonna eest vastutav minister. Antud nõuded on kehtestatud põllumajandusministri 12. augusti 2005. a määrusega nr 87 „Piirkonna kahjustajavabaks tunnistamise taotlemise nõuded, taotluse esitamise ja menetlemise kord, kahjustajavaba piirkonna nõuded ning piirkonna kahjustajavabana säilitamise kord ja nõuded“. 6 Piirkonna kahjustajavabaks tunnistamise vajadus võib tekkida, kui liiduväline riik on kehtestanud ekspordinõude, mille 6 RT I, 04.11.2020, 105 3 kohaselt peab kaubasaadetis pärinema kas kahjustajavabast piirkonnast või tuleb taimede, taimsete saaduste ja muude objektide sihtriiki toimetamise korral rakendada täiendavaid fütosanitaarmeetmeid (nt puidu koorimine, muu töötlusviis, laborianalüüside tegemine). Piirkonna saab kahjustajavabaks tunnistada ka juhul, kui taimekahjustaja esineb riigi ülejäänud osas, kuna kahjustajavabaks piirkonnaks tunnistamist võib taotleda ka ainult osale riigist. Õigus tunnistada piirkond kahjustajavabaks tuleneb rahvusvahelisest taimekaitsekonventsioonist7 ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingust8. Kahjustajavabaks piirkonnaks tunnistamise nõuete aluseks on rahvusvaheline standard ISPM nr 4 “Requirements for the establishment of pest free areas”9. PTA teavitab piirkonna kahjustajavabaks tunnistamisest või piirkonna kahjustajavabaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamisest ka ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO). 2022. aasta seisuga ei ole Eestis ühtegi kahjustajavaba piirkonda. Karantiinsete kahjustajate puhul, mis seiretulemuste põhjal Eestis levinud ei ole, on PTA-l lihtne tõestada sihtriigile, et kahjustajat siin piirkonnas ei esine, selleks tehakse vaid vastav märge fütosanitaarsertifikaadile. Probleem tekib nende kahjustajatega, mis ei ole ELis reguleeritud, kuid mille puhul sihtriik nõuab kinnitust, et kahjustaja siin levinud ei ole või täiendavate fütosanitaarmeetmete rakendamist. Nt on Hiina küsinud infot kahjustaja Ditylenchus dipsaci kohta, mis on Eestis reguleeritud kui reguleeritud mittekarantiinne taimekahjustaja (regulated non-quarantine pest (RNQP)) ainult teatud taimeliikide seemnetel ja paljundusmaterjalil. Inspekteerimiste käigus kontrollitakse nii karantiinsete kui ka reguleeritud mittekarantiinsete taimekahjustajate (nagu Ditylenchus dipsaci) esinemist, kuid infot küsitakse just seoses teiste kultuuridega, mis nende alla ei kuulu, nagu nisu, oder, kaer – seega ei viida nende osas läbi ka ametlikke inspekteerimisi. Sarnase näite võib tuua ka mõne metsakahjustaja puhul. Kuna tegemist on harva esitatava taotlusega, ei saa PTA oma igapäevatöö planeerimisel sellega ka eelnevalt arvestada ega planeerida vajalikke vahendeid eelarvesse. Nendel juhtudel ei ole PTA-l kohustust seiret teha ja see tähendab täiendavaid ettenägematuid kulutusi kahjustaja mitteesinemise kindlaks tegemisele. Samuti ei piisa ainult fütosanitaarsertifikaadi taotlemisest, kuna fütosanitaarsertifikaadiga saab tõendada konkreetse kaubasaadetise vastavust sihtriigis kehtivatele taimetervisenõuetele, kuid pole võimalik tõendada kahjustajavaba staatust ilma kogutud andmete analüüsi või vajadusel täiendavate seiretulemusteta. Samas võib kahjustajavaba piirkonna staatuse olemasolu fütosanitaarsertifikaadi taotlemist oluliselt lihtsustada. Isik, kes soovib piirkonna kahjustajavabaks tunnistamist, peab esitama sellekohase taotluse ning taotluse menetlemise käigus kogub PTA erialakirjandusest, teadus- ja arendusasutustelt ning järelevalve tulemuste põhjal andmeid kahjustaja bioloogia ning Eestis ja teistes riikides kahjustaja esinemise ja leviku kohta. PTA teeb otsuse taotluses nimetatud piirkonnas taimekahjustaja mitteesinemise tuvastamiseks seireprogrammi läbiviimiseks, kui teadaolevatel andmetel taimekahjustaja Eestis esineb või on esinenud või kui on olemas oht, et taimekahjustaja Eestis levib ja kohastub, antud seire läbiviimise kulud katab riik. Kui ettevõtja esitaks praegu taotluse teatud piirkonna kahjustajavabaks kuulutamiseks, peab PTA selleks planeerima täiendavad vahendid seireteks ja laboratoorseteks analüüsideks. See oleks PTA-le ettenägematu kulu, mida eelarvesse ei ole planeeritud, lisandub ka andmete kogumise 7 Rahvusvaheline taimekaitsekonventsioon (International Plant Protection Convention), mis on koostatud 6. detsembril 1951. aastal Roomas ning mida on muudetud 17. novembril 1997. aastal Roomas, jõustus Eesti Vabariigi suhtes 7. detsembril 2000. aastal. 8 WTO sanitar- ja fütosanitaarleping (SPS – agreement on sanitary and phytosanitary measures). 9 International standard for phytosanitary measures 4 “Requirements for the establishment of pest free areas”. FAO: 2017. https://www.fao.org/3/w1127e/w1127e.pdf 4 vajadusest tulenev täiendav töökoormus. Tegemist võib olla ka kahjustajaga, kelle kohta on raske andmeid leida ja võib tekkida ka vajadus täiendava ekspertiisi tellimiseks. Piirkonna kahjustajavabaks tunnistamise taotluse menetlemise tähtaeg on kaks aastat alates taotluse registreerimise päevast, mis tuleneb vajadusest koguda andmeid ning viia läbi ka kahjustaja seire ja tellida analüüsid. Seega tuleb PTA-l planeerida täiendav seire ja analüüsid kahe aasta kohta, mille alusel tuleb otsus langetada. 1.2 Taimekaitse 1.2.1 Taimekaitsekoolituse sätete ajakohastamine Taimekaitsekoolituse läbimine on kohustuslik taimekaitsevahendi turustajatele, nõustajatele ja professionaalsetele kasutajatele, selleks et nad oleksid täielikult teadlikud taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevatest võimalikest ohtudest inimeste tervisele ja keskkonnale ning asjakohastest meetmetest kõnealuste ohtude vähendamiseks. Peale koolituse läbimist ja eksami sooritamist väljastatakse viis aastat kehtiv taimekaitsetunnistus, mis tõendab, et isik võib turustada, osta ja kasutada kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste. Direktiivi 2009/128/EÜ 10 , millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks ning läbitavate teemade osas sama direktiivi lisa 1 sätete kohast taimekaitsekoolituse skeemi, on rakendatud Eestis piisavalt pikalt ja tänaseks on ilmnenud ka teatavad ajakohastamist vajavad kitsaskohad. Taimekaitsekoolituse sihtrühmade erisused ja vastav taimekaitsetunnistus Taimekaitsekoolitusi korraldavad PTA poolt heakskiidetud programmi alusel täiskasvanute koolitusasutused, kusjuures programmi koostamisel on arvestatud professionaalse kasutaja, turustaja või nõustaja ülesannetest ja vastutusest tulenevaid erisusi. Koolitusprogrammi koostamisel on küll sihtrühmade eripäradega arvestatud, kuid täpsemalt ei ole määratletud, millise õiguse vastava koolituse läbimisel saadud taimekaitsetunnistus neile annab. TaimKS on sätestatud, et taimekaitsetunnistus on dokument, mis tõendab, et isik võib turustada, osta ja kasutada kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste. Näiteks turustaja koolituse läbinud ja selle kohaselt tunnistuse saanud isik ei tohiks professionaalseks kasutamiseks mõeldud taimekaitsevahendeid osta ega kasutada, sest turustaja koolitusel ei ole taimekaitsevahendite ja – seadmete osa nii põhjalikult käsitletud kui professionaalse kasutaja või nõustaja koolitusel. Tulenevalt eelnevast on oluline eristada erinevate sihtrühmade taimekaitsetunnistust ning sellega kaasnevaid õiguseid ja kohustusi. Taimekaitsekoolitustel osalemine Tänased alus- ja täienduskoolitus hõlmavad mitmeid erinevaid taimekaitsega seotud valdkondi ja sisaldavad olulisi keskkonna- ja terviseriske ennetavaid teadmisi taimekaitsevahendite kohta, mis antakse edasi väga intensiivse õppe käigus. Hetkel võivad kõik huvitatud isikud, olenemata varasemast haridusest, saada taimekaitsetunnistuse, kui läbivad intensiivse aluskoolituse (nt professionaalne kasutaja vähemalt 16 h) ja sooritavad eksami. Tulenevalt koolitusel osalejate varasematest teadmistest ei pruugi koolituse jooksul kõik osalejad omandada süvendatud teadmisi ja piisavat praktikat edaspidisteks ohututeks käitumisviisideks. Aluskoolituse raames 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21.10.2009 direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks, (ELT L 309 24.11.2009, lk 71). 5 käsitletakse mitmeid väga olulisi ja mahukaid teemasid, mis oma olemuselt sobivad professionaalsetele kasutajatele ja nõustajatele eelkõige erialaste teadmiste kinnistamiseks ehk täienduskoolituseks. Koolituste efektiivsemaks muutmisel tuleks juba planeerimisel üldjuhul ette näha professionaalsete kasutajate ja nõustajate erialase hariduse nõue, samas pole see piisavalt põhjendatud turustajate puhul. Võttes arvesse EL ambitsioone keemiliste taimekaitsevahendite kasutust jätkuvalt vähendada ning põhimõtet, et nende kasutus peaks olema alati viimane taimekaitse abinõu, siis kõige efektiivsema ennetusviisina kahjustajatele nähakse integreeritud taimekaitse (ITK) lahendusi. ITK järgimine on olnud professionaalsetele kasutajatele tulenevalt TaimKS-st kohustuslik aastast 2013. Kui taimekaitsevahendite, -seadmete ja isikukaitsevahendite teemadele lisandub alus- ja täienduskoolitustel peale teoreetilist õpet ka praktiline osa, siis näiteks ITK temaatika käsitlemine piirdub enamasti ainult teooriaga. Viimase uuringu21 kohaselt on ITK rakendamine Eestis suhteliselt heal tasemel, kuid oma täielikku potentsiaali pole veel saavutanud, sellele aitaks kaasa põhjalik erialane haridus ning asjakohased efektiivsed täienduskoolitused. Taimekaitsekoolitajad on korduvalt teinud ettepaneku liita turustajate alus- ja täienduskoolitus, sest koolitustel käsitletavad teemad ning ajalised nõuded kattuvad suures mahus. Taimekaitsevahendite professionaalsete kasutajate alus- ja täienduskoolitus on asjakohane liita juhul, kui on tagatud koolitatavate ühtlane tase, eelkõige omandatud erialane haridus, mida täiendavad kaasaegsed põhjalikud valdkondlikud teadmised. Samasugust lähenemist võiks kaaluda nõustajate koolituste puhul. Kui isik on saanud taimekaitsetunnistuse, siis selle pikendamiseks on tal kohustus läbida täienduskoolitus vähemalt kolm kuud enne viie aasta möödumist. Hetkel ei ole ette nähtud tunnistuse pikendamise erandjuhtumeid isikutele, kellel on erialane haridus ja kes oleksid võimelised oma teadmisi eksamil tõestama ka ilma eelnevalt täienduskoolitust läbimata. Taimekaitsetunnistuse pikendamisel on osutunud probleemseks TaimKS § 79 lõikes 3 sätestatud nõue, mille kohaselt tuleb täienduskoolitus läbida kolm kuud enne senise taimekaitsetunnistuse kehtivuse lõppemist. Kehtiva sätte ühe tõlgenduse kohaselt on kohustuslik läbida uuesti aluskoolitus, kui täienduskoolitust ei läbitud kolm kuud enne senise taimekaitsetunnistuse kehtetuks muutumist. Samuti on tõstatunud ka mitme tunnistuse samaaegse kehtivuse küsimus, ehk kas täienduskoolituse läbimise järgselt ning enne eelmise taimekaitsetunnistuse kehtivusaja lõppemist kehtib isikul kaks taimekaitsetunnistust või endiselt kehtiv tunnistus tunnistatakse enneaegselt kehtetuks. Taimekaitsekoolitajad ja sektori esindajad on korduvalt teinud ettepaneku muuta säte lihtsamini mõistetavaks ning kaotada kolme kuu nõue. 1.2.2 Taimekaitsevahendite turule laskmisega seotud riigilõivude ajakohastamine Tulenevalt TaimKS § 62 lõikest 1 võib taimekaitsevahendi Eestis turule lasta, kui selle kohta on antud taimekaitsevahendi luba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/200911 kohaselt. Taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise, vastavate lubade väljastamise ja kõigi seotud toimingute sooritamise eest vastutav asutus on TaimKS kohaselt PTA. Nende toimingute kulude kompenseerimiseks on ette nähtud riigilõivud. Taimekaitsevahendite turulelaskmisega seotud riigilõivud praegusel kujul kehtestati RLSis 2011. aastal seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaldamise 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1–50). 6 ja riigisiseses õiguses vastavate sätete väljatöötamisega. Pärast lõivude eurole üleminekuga seotud korrigeerimist 2014. aastal on taimekaitsevahendite turule lubamisega seotud riigilõivud püsinud muutumatutena. AKMi artikli 78 kohaselt peavad liikmesriigid kindlustama piisavate rahaliste vahendite olemasolu, et tagada pädevatele asutustele ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute jaoks vajalikud töötajad ja muud vahendid. Seega võttes arvesse lõivude kehtestamise ajast muutunud otseseid ja kaudseid kulusid, on vajalik ajakohastada taimekaitsevahendite turule lubamisega seotud riigilõivud. Lisaks menetluskulude katmisele on lõivude tõstmine oluline, et jõuda sarnasemale tasemele Põhjamaade ja Balti riikidega, kellega kuulutakse ühisesse taimekaitsevahendite lubade menetlemise tsooni (põhjatsoon). Põhjatsoonis on kehtestatud tööjaotus taimekaitsevahendite hindamisel, kus üks tsooni kuuluv riik hindab taotlust ka teisi liikmesriike silmas pidades. Iga taimekaitsevahendi loa valdaja teeb ise ettepaneku selle kohta, milline liikmesriik peaks taotlust hindama. Teistest põhjatsooni riikidest oluliselt madalamate tasude tõttu osutub sageli eelkõige just geneerilisi tooteid müüvate väikeste taimekaitsevahendite turustajate, kellel PTA hinnangul tihti puudub toodete kohta korrektne dokumentatsioon, valikuks Eesti. Selliste taotlejate hindamistoimikute hindamine on ajamahukas ning sageli tähtaegu ületav, sest tarvis on küsida täiendavaid andmeid. Lisaks on PTA taimekaitsevahendite hindamisega tegelev meeskond oluliselt väiksem kui teistes liikmesriikides. Ressursinappuse tõttu ei ole PTA võimeline hindama Eestile esitatud taotluseid määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud tähtaegadele vastavalt, mistõttu on Eestis taimekaitsevahendite hindamisjärjekorrad väga pikad. Tabel 1. Taimekaitsevahendi turule lubamise lõivude võrdlus Eestis ja naaberriikides TKV TKV TKV TKV Lubade turulelaskmine turulelaskmine turulelaskmine turulelaskmine Riik/kulud vastastikune Kloon- uus toode uus toode pikendamine pikendamine EUR tunnustamine toode zRMS cRMS zRMS cRMS Eesti 915 1560 8240 1560 1650 1650 12000 kuni 29000 kuni 12000 kuni 29000 kuni 12000 kuni Rootsi 108000 2000 108000 108000 108000 108000 Soome 6300-15000 1200 63000-85000 6300-15000 47000-85000 6300-15000 Läti 2844 1138 16363 2845,74 9248 853.72 80000, 36900, artikkel 47 artikkel 47 Leedu 5245 380 järgi 46300 järgi 20700 19371 9900 Vähe levinud või väikese Riik/kulud Loa Paralleel- kasvupinnaga Loa EUR muutmine toode kultuuridel Laiendamine Eriolukord muutmine Eesti 150 185 0 150 0 150 Rootsi 800 2000 1250 2000-12000 1000 - 1600 800 Soome 350- 2300 1700 1200-5000 1200-40000 300-1200 350- 2300 Läti 149-426 711 0 142 71 - 427 149-426 Leedu 350 - 789 699 180 2298 868 100 - 789 7 Kuna Eesti taimekaitsevahendite turg on väga väike, võivad taimekaitsevahendite turule lubamise pikad järjekorrad täiendava probleemina tekitada Eestis ka oluliste taimekaitsevahendite puudust. Ühelt poolt jätkub teiste riikidega võrreldes odavamate lõivude tõttu Eestis selliste taimekaitsevahendite registreerimine, mida siin turustada ei kavatseta või mille meil registreerimine ei too Eestile mingit lisaväärtust, tekitab aga lisatööd ning täiendavaid finantskohustusi riigile; teiselt poolt ei jõuta geneeriliste toodete registreerimisel eelkõige väiksemate ettevõtjate poolt esitatavate puudulike andmete tõttu, sageli positiivse otsuseni ja toode ei jõua ka EL-i turule. Kehtiva RLS kohaselt kehtestatakse riigilõivu määr, võttes aluseks toimingu tegemisega kaasnevaid kulusid. Seega peaks riigilõiv olema kulupõhine ning selle suurus sõltuma sellest, mis on lõivustatud toimingu läbiviimise kulu. Teiseks lõivustamise aluseks on menetlusökonoomika tagamine – lõiv peaks olema piisavalt mõjus selleks, et vältida mittesihipäraste taotluste esitamist pädevale asutusele. Taimekaitsevahendite turustajate ja PTA hinnangul menetleb pädev asutus praeguste reeglite ja praktika kohaselt rohkem taotlusi, kui tegelikkuses Eesti turule tooteid jõuab, kasutades seega Eestit odavate geneeriliste toodete registreerimiseks eesmärgiga edaspidi lihtsustada nende registreerimist teistes EL-i riikides. Riigilõivude kehtestamisel 2011. a ei olnud Eestil veel kogemusi taimekaitsevahendite erilubade väljastamisega, mistõttu ei osatud ette näha taotletavate erilubade arvu sedavõrd suurt kasvu. Taimekaitsevahendite turulelaskmise eriload on vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 53 mõeldud taimekaitsevahendite piiratud ja kontrollitud kasutuseks ohu korral, mida ei ole võimalik ohjata ühegi teise mõistliku vahendiga. Seega on vaja motiveerida taotlejaid kasutama eriloa taotlemise asemel teisi võimalusi. Selleks on kõige tõhusam riigilõivu seadmine taimekaitsevahendite erilubade taotluste menetlemiseks taimekaitsevahendite turulelaskmiseks piiratud ja kontrollitud kasutuseks. Taimekaitsevahendite turulelaskmisega seotud riigilõivude tõstmise vajadus on välja kujunenud osalt koos üldise hindade kasvu ja teenuste kallinemisega, mis tingib ka menetluskulude suurenemise, osalt aga rakendamise käigus ilmnenud uute asjaolude ja arengutega, nagu näiteks odavamat toodangut, sh geneerikuid, pakkuvate turustajate taotluste liikumisega võimalikult odavalt uusi taimekaitsevahendeid registreerida võimaldavatesse EL-i liikmesriikidesse (antud juhul Eestisse), ilma et vastavaid tooteid nendes riikides tingimata müügile tuleks. PTA-le esitatud taimekaitsevahendi turule lubamise ja toimeaine hindamise taotlused, mis olid hindamise ootel seisuga 03. veebruar 2022, on järgmised: - Eesti kui uue toote tsonaalne hindaja: 6 toodet, neist 1 hindamisel, 5 järjekorras; - Eesti kui toote tsonaalne ümberhindaja: 7 toodet, kõik järjekorras; - Eesti kui uue toote kaashindaja: 22 toodet, neist 6 hindamisel, järjekorras 16; - Eesti kui ümberhinnatava toote kaashindaja: 8 toodet, neist 2 hindamisel, 6 toodet järjekorras; - määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 34 alusel turule lubamiseks taotletud tooted: 13 toodet, neist 6 hindamisel, 7 järjekorras; - kasutusala laiendamine vähelevinud kultuuridele: 5 toodet, neist 3 hindamisel 2 järjekorras; - vastastikune tunnustamine: 34 toodet, neist 9 toodet hindamisel, 25 järjekorras. Paljud hindamisel olevad tooted on taotleja esitatava lisainfo ootel. Toodud loetelust nähtub, et Eestile esitatud taimekaitsevahendite turule lubamise taotlusi laekub PTA-sse rohkem, kui neid jõutakse menetleda, ootejärjekord on pikk ning selle tõttu ei ole PTA võimeline hindama Eestile 8 esitatud taotluseid määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud tähtaegadele vastavalt. Eesti kui uue toote kaashindaja ning ümberhindamise kaashindaja taotluste osas on nimekirja lisatud vaid tooted, mille kohta hindajaliikmesriik on juba hindamisaruande valmis saanud, taotlusi kaashindajaliikmesriigina on PTA-le esitatud oluliselt rohkem. 1.2.3 Taimekaitse valdkonnas tehtavate järelkontrollide eest järelevalvetasude kehtestamine AKM artikli 1 lõike 2 punktide g ja h kohaselt kohaldatakse AKMi taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete ning taimekaitsevahendite turulelaskmise ja kasutamise ning pestitsiidide säästva kasutamise nõuete, välja arvatud taimekaitsevahenditega töötlemise seadmete suhtes. AKM artikli 79 lõike 2 punkt c näeb ette järelevalvetasu võtmise ka taimekaitse valdkonnas tehtavate järelkontrollide eest. Järelkontrolli all mõeldakse sellist ametlikku kontrolli, mida esialgu ei olnud kavas teha, kuid mis on vajalik AKMi kohase ametliku kontrolli käigus avastatud asjaomase ettevõtja rikkumise tõttu ning mida tehakse selleks, et hinnata rikkumise ulatust ja mõju, või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on kõrvaldatud. Taimekaitse valdkonnas tehtavate järelkontrollide eest ei ole Eestis seni tasu võetud ning neid on teostatud PTA vahenditest. Kuna ei ole võimalik ette prognoosida, kui palju rikkumismenetlusi läbi viiakse ning kui palju järelkontrolle on sellega seoses tarvis läbi viia, on ettenägematute kulude vältimiseks vajalik vastava järelevalvetasu sisseviimine. Näiteks taimetervise valdkonnas on vastavate järelkontrollide tasud Eestis vastavalt TaimKS § 441 alates 2020. aastast juba kehtestatud. Järelevalvetasu määra arvutamisel tuleb aluseks võtta AKM-i artikkel 82, mille kohaselt kasutatakse lõivude ja tasude kehtestamisel ühte kahest artikli 82 lõikes 1 nimetatud arvutusmeetodist või nende kombinatsiooni. Antud juhul tuleks sarnaselt taimetervise järelevalvetasu arvutamisele valida kahe arvutusmeetodi kombinatsioon, mille puhul tasu määr arvutatakse kindla summana, lähtudes pädeva asutuse ametliku kontrolliga seotud kogukuludest (ametniku töötasu ja sellelt makstavad maksud, sõidukulu) teatud ajavahemikul (nagu on kirjeldatud esimeses meetodis), kuid seda kohaldatakse vaid nende ettevõtjate suhtes, kes on ametlikus kontrollis osalenud (vastavalt teisele meetodile). Selline lähenemine on vajalik, kuna esimese meetodi kohaselt tuleks tasu määra kohaldada kõigi ettevõtjate suhtes, olenemata sellest, kas kõnealuse ajavahemiku jooksul on ettevõtja suhtes ametlikku kontrolli tehtud. Kuna tegemist on kontrolliga, mis on vajalik ametliku kontrolli käigus avastatud rikkumise tõttu ning mida tehakse selleks, et hinnata rikkumise ulatust ja mõju, või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on kõrvaldatud, siis ei ole põhjendatud tasu kohaldamine nende ettevõtjate suhtes, kelle tegevuses ei ole rikkumist tuvastatud. 1.2.4 Taimekaitseseadmeid käsitlevate sätete ajakohastamine TaimKS § 87 lõikega 3 on pandud Maaeluministeeriumi hallatavale teadus- ja arendusasutusele kohustus korraldada taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli teostajatele täienduskoolitust, mille kohta väljastatakse tunnistus. Tehnilise kontrolli tegijatel on kohustus kord aastas läbida täienduskoolitus, mille raames täiendatakse oma kutseteadmisi, oskusi ja vilumusi. Koolitatavaid on Eestis vähe (kuni 15 isikut), kuid kõigile sobiva koolitusaja leidmine võib olla siiski problemaatiline. Samuti on mitmete samasisuliste koolituste korraldamine aasta jooksul nii väiksele sihtgrupile kulukas ja keeruline, eriti välislektorite kaasamise korral. Tulenevalt eelnevast võib jääda mõnel tehnilise kontrolli teostajal kohustuslik koolitus läbimata ning 9 seetõttu ei oma ta volitust teostada tehnilist kontrolli. Täienduskoolitusel mitteosalemisega kaasnev ei ole proportsionaalne, sest hetkel on sätestamata kohustusliku täienduskoolituse sisunõuded, koolituse kestvus, formaat ning teadmiste omandamise kontroll. Probleemiks tulevikus on taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli teenuse kättesaadavus, sest mitmed senised teenusepakkujad on eakad või avaldanud info, et nad ei soovi peagi enam teenust osutada. Siiani on aastate jooksul lisandunud väga üksikuid teenusepakkujaid. Tegemist on väga spetsiifilise investeeringuid nõudva valdkonnaga, kus ärilise kasumi teenimine on piiratud turu suuruse, ühtse hinnakirjaga ning eraldiseisva teenusena ei pruugi olla kasumlik tänases konkurentsiseisus. Tulenevalt eelnevast ei pruugi olla lähiaastatel tagatud teenuse kättesaadavus kõigile põllumajandustootjatele. 1.3 Riiklik ja haldusjärelevalve; riikliku järelevalve erisused Kontrolltehingu tegemise õigus PTA võib TaimKS-is sätestatud riikliku ja haldusjärelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) alusel ja korras järgmisi riikliku järelevalve erimeetmeid: küsitlemine ja dokumentide nõudmine, isikusamasuse tuvastamine, vallasasja läbivaatamine ning valdusesse sisenemine. Nimetatud erimeetmed ei võimalda PTA-l kontrollida TaimKS-i nõuete täitmist taimede, taimsete saaduste, muude objektide ning taimekaitsevahendite müügihetkel. Lisaks võib arvestades asjaolusid olla vajalik teha sellist kontrolli varjates tehingu eesmärki ja oma isikut ning kasutada ka valenime. Kontrolltehingut on vaja kasutada ohu kahtluse korral nt olukorras, kus PTA-le laekub vihje, et turustaja kelle juures on tavakontrolli tehtud, müüb nõuetele mittevastavaid taimekaitsevahendeid või taimseid saadusi, kuid tavakontrolli tehes osutus kõik korrektseks. Õigusliku aluse puudumine ei võimalda PTA-l kontrolltehingu teel teha kindlaks, kas turustatav kaup vastab nõuetele, avastada rikkumisi ning koguda tõendeid rikkumise lõpetamiseks. Hetkel puuduvad vähemriivavad meetmed TaimKS- i nõuete täitmise kontrollimiseks ja inimese või looma tervise ning keskkonna ohutuse tagamiseks. Kontrolltehingut kui varjatud iseloomuga järelevalve erimeedet ei näe ette KorS, kuid kontrolltehinguga seonduv on reguleeritud mitmes riiklikku järelevalvet käsitlevas eriseaduses. Kontrolltehingu mõiste ja selle tegemise alused ning kord on sätestatud jäätmeseaduse (JäätS) § 1192 lg-tes 4-8; tarbijakaitseseaduse (TKS) §-s 63; lõhkematerjaliseaduse (LMS) §-s 43; toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 53 lg-tes 3-7; alkoholiseaduse (AS) §-s 521 ja tubakaseaduse (TubS) §-s 332. 12 PTA-l on kontrolltehingu tegemise õigus toote nõuetele vastavuse seaduse alusel ELi väetisetoodete üle turujärelevalve tegemisel. Taimetervise valdkonnas hõlmab turustamise mõiste ka taimede, taimsete saaduste ja muude objektide müügiks pakkumist kaugmüügi teel. AKM artikli 36 lõikes 1 nähakse ette, et pädev asutus võib ametliku kontrolli jaoks kasutada ettevõtjalt anonüümselt tellitud proove, kui kaupu müüakse sidevahendite kaudu, muuhulgas tähendab see kontrolltehingut. PTA on pädev asutus sama määruse artikli 3 punkti 3 alapunkti a tähenduses, mh tehes ametlikku kontrolli sama määruse artikli 1 lõike 2 punktis g (taimekahjustajate vastased kaitsemeetmed) nimetatud 12 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. veebruari otsus nr 4-20-1588 (punkt 24) 10 valdkondades. Samuti nähakse AKM-i artikli 24 lõike 2 punktis b ette, et pädev asutus võtab ametliku kontrolli tegemiseks arvesse teavet taimekaitsevahendi ebaseadusliku kauplemise kohta. Hetkel puudub TaimKS-i alusel kontrolltehingu tegemise õigus nii kaugmüügi teel müüdavate taimede, taimsete saaduste ning muude objektide kui ka taimekaitsevahendite nõuetele vastavuse kontrolliks turustamise etapis. Näiteks peab vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/203113 (edaspidi taimetervise määrus) kaugmüügi teel turustatava taimega olema kaasas taimepass. Vastavalt nimetatud määruse artiklile 78 on taimepass ametlik etikett, mis on vajalik taimede, taimsete saaduste ja muude objektide vedamisel liidu territooriumil ning kohaldatavuse korral nende sissetoomisel kaitstavatesse piirkondadesse ja seal vedamisel. Taimepassiga tõendatakse, et kõik taimepassi sisulised nõuded ning kaitstavatesse piirkondadesse sissetoomise ja seal vedamise puhul sätestatud nõuded on täidetud, ning selle sisu ja vorm vastab EL taimetervise määruses sätestatule. Kaugmüügi teel müüdavate taimede, taimsete saaduste ning muude objektide ja taimekaitsevahendite nõuetele vastavuse kontrolliks kontrolltehingu tegemise õigus võimaldaks PTA-l eespool nimetatud nõuete täitmist kontrollida. Taimekaitsevahendite puhul on kontrolltehing oluline ebaseaduslike taimekaitsevahendite väljaselgitamiseks, aga ka selleks, et kontrollida, kas taimekaitsevahendite turustajad järgivad taimekaitsevahendi turustamise nõudeid, sh seda, kas professionaalsele kasutajale ettenähtud taimekaitsevahendi turustamisel kontrollitakse taimekaitsetunnistuse olemasolu. Eestis tohib turustada ja kasutada üksnes taimekaitsevahendeid, mis on kantud taimekaitsevahendite registrisse ja mis on konkreetseks kasutusalaks turule lubatud. Kõnealune luba puudub üldjuhul kolmandatest riikidest ja ka teistest EL-i riikidest toodud või kaugmüügi teel tellitud taimekaitsevahenditel. Taimekaitsevahend, mis ei ole kantud asjakohasesse registrisse ja millel puudub turulelaskmise otsus, on ebaseaduslik taimekaitsevahend. Samuti on ebaseaduslik taimekaitsevahend ka võltsitud toode, mis sarnaneb välimuselt originaaltootega, kuid ei ole seda. Kuna sellist toodet ja selle omadusi ei ole hinnatud, siis ei ole ka teada selle efektiivsus ja keemiline koostis, mistõttu on selle kasutamisel otsene oht inimese tervisele ja keskkonnale. Enamus Eestis kasutada lubatud taimekaitsevahendeid on mõeldud üksnes professionaalseks kasutamiseks. Selliste taimekaitsevahendite kasutamiseks peab isik olema läbinud taimekaitsekoolituse ja tal peab olema taimekaitsetunnistus. Selliste taimekaitsevahendite ostmine peab olema võimalik üksnes vastava tunnistuse esitamisel. Kaugmüügi teel turustatavate taimede, taimsete saaduste, muude objektide ja taimekaitsevahendite ning nende turustamise nõuetekohasust ei ole võimalik kontrollida ilma kontrolltehingut tegemata. Veebipoes võib küll olla nähtav teave nõutavate dokumentide kohta, kuid nende olemasolu (kas tootel on näiteks taimepass, taimekaitsevahendi luba või paralleelse kaubanduse luba), nõuetekohasust (näiteks kas taimepassi sisu ja vorm vastab nõuetele) ja seda, kas näiteks Eestis turustada mittelubatud toodete Eestisse saatmisest keeldutakse (näiteks Eestisse kui kaitstavasse piirkonda ei ole lubatud tellitud taime sisse vedada või tellitud taimekaitsevahend ei ole kantud taimekaitsevahendite registrisse), ei ole võimalik kontrollida muud moodi kui kontrolltehingut tehes. 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajate vastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4– 104). 11 Riigikohtu praktikat aluseks võttes saab järeldada, et korrakaitseorgani kirjeldatud tegevus eespool nimetatud toodete tellimisel, kogumaks teavet selle kohta, kas taimede, taimsete saaduste, muude objektide ja taimekaitsevahendite kaugmüügil turustatamisel järgitakse seaduse nõudeid, vastab olemuslikult kontrolltehingu tunnustele14. Sõlmides nimetatud tooteid tellides müügilepingu TaimkS-ist tulenevate järelevalveülesannete täitmiseks, teeb korrakaitseorgan menetlustoimingu, mida Eesti õiguskorras käsitatakse kontrolltehinguna15. Üldjuhul on kontrolltehingut lubatud teha vaid siis, kui õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle järelevalve teostamine või ohu või korrarikkumise väljaselgitamine, tõrjumine või kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik või on see oluliselt raskendatud (TKS § 63 lg 1; LMS § 43 lg 2, TNVS § 54 lg 3, AS § 521 lg-d 1-2; TubS § 332 lg-d 1-2).16 Ka taimede, taimsete saaduste, muude objektide ja taimekaitsevahendite puhul peaks kontrolltehing TaimkS-is olema erimeetmena lubatav vaid selgelt piiritletud ja erandlikes olukordades ning kontrolltehingu läbiviimine toimuks vastavalt PTA poolt hinnatud riskidele või ametile edastatud vihjetele ning seda kasutataks üksnes siis, kui muul viisil järelevalve teostamine on oluliselt raskendatud. Seega ei oleks kontrolltehingute arv eeldatavalt suur, kuid võimaldaks tõhusalt kontrollida taimede, taimsete saaduste, muude objektide ja taimekaitsevahendite turustamist ja vajaduse korral tuvastada sellega seotud õigusrikkumisi. 2. Sihtrühm 2.1 Taimetervis VTKs kirjeldatud muudatused mõjutavad taimetervise valdkonnas järgmisi sihtrühmi. 2.1.1. Taimetervise valdkonnas riigilõivudelt järelevalvetasudele üleminek Sihtrühmaks on ettevõtjad, kes ekspordivad taimi, taimseid saadusi või muid objekte liiduvälisesse riiki. Taimetervise registri andmete alusel tegelevad taimede, taimsete saaduste või muude objektide Eestist liiduvälisesse riiki toimetamisega 349 ettevõtjat. Sihtrühmaks on samuti puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise, parandamise ja märgistamisega tegelevad ettevõtjad. Taimetervise registrisse on kantud andmed 117 puidu töötlemise, märgistamise või parandamisega tegelevat ettevõtjat. 2.1.2. Kahjustajavaba piirkond Sihtrühmaks on ettevõtjad, kes soovivad taotleda mõne piirkonna kahjustajavabaks tunnistamist. 2.2 Taimekaitse VTKs kirjeldatud muudatused mõjutavad taimetervise valdkonnas järgmisi sihtrühmi. 2.2.1 Taimekaitsekoolituse sätete ajakohastamine 14 Samas, (punkt 22) 15 Samas, (punkt 23) 16 Samas, (punkt 27) 12 Taimekaitsekoolitust ja -haridust pakkuvad haridusasutused, taimekaitse nõustajad, taimekaitsevahendite turustajad ja professionaalsed kasutajad. Puudutab järelvalveasutuse ning taimekaitse ja –tõrjega seotud ettevõtjate töökorraldust. 2.2.2 Taimekaitsevahendite turule lubamisega seotud riigilõivude ajakohastamine Taimekaitsevahendite tootjad, turustajad ja kasutajad. 2.2.3 Taimekaitse valdkonnas tehtavate järelkontrollide eest järelevalvetasude kehtestamine Põllumajandus- ja Toiduamet; kõik TaimKSi rikkuvad põllumajandustootjad. 2.2.4 Taimekaitseseadmeid käsitlevate sätete ajakohastamine Taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli teostajad ja kontrollitavaid taimekaitseseadmeid omavad põllumajandustootjad. 20. oktoobri 2022 seisuga teevad taimekaitseseadmete tehnilist kontrolli 11 juriidilist isikut, sh Maaeluministeeriumi hallatav teadus- ja arendusasutus Maaelu Teadmuskeskus (METK). Kontrollitud seadmeid on PTA andmetel 899 (2022. a alguse seisuga), tulenevalt statistika pidamise erisustest ei ole võimalik tuvastada, kui mitmele erinevale tootjale need kuuluvad. Puudub täpne ülevaade, kui palju taimekaitseseadmeid Eestis üldse kokku on, sest puudub nende registreerimiskohustus. 2.3 Riiklik ja haldusjärelevalve; riikliku järelevalve erisused Kontrolltehingu tegemise õiguse puhul on sihtrühmaks need ettevõtjad, kes turustavad taimi, taimseid saadusi, muid objekte või taimekaitsevahendeid. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus VTKs käsitletud probleemide lahenduste eesmärk ja saavutatav olukord on seotud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ 17 alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“ täitmisega. Täpsemalt on need seotud arengukava alaeesmärgi tegevussuundadega 1 (põllumajanduskeskkond) ja 2 (taimetervis, loomade tervis ja heaolu). 3.1 Taimetervis 3.1.1. Taimetervise valdkonnas riigilõivudelt järelevalvetasudele üleminek AKM-i preambuli punkti 65 kohaselt peaksid liikmesriigid tagama alati piisavate rahaliste vahendite olemasolu, et tagada ametlikku kontrolli tegevatele ja muid ametlikke toiminguid läbiviivatele pädevatele asutustele sobivad töötajad ja seadmed. Selleks et vähendada ametliku kontrolli süsteemi sõltuvust avaliku sektori rahalistest vahenditest, peaksid pädevad asutused koguma lõive ja tasusid, et katta kulud, mida nad kannavad seoses ametliku kontrolli 17 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Valdkonna arengukava. Maaeluministeerium 2021. https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 13 tegemisega teatavate ettevõtjate ja tegevuste suhtes, mille puhul on liidu toidutarneahela õigusaktidega ette nähtud registreerimine või heakskiitmine kooskõlas toidu- ja söödahügieeni käsitlevate või taimetervist käsitlevate liidu normidega. Sama punkti järgi tuleks ettevõtjatelt koguda lõive ja tasusid ka selleks, et katta ametliku sertifikaadi või kinnituse väljaandmiseks tehtava ametliku kontrolli kulud ja pädevate asutuste poolt piiripunktis tehtava ametliku kontrolli kulud. Järjepidev seire ja järelevalve aitavad säilitada Eestis head taimetervise seisundit ning anda kindluse ka eksportijatele, et sihtriiki jõuavad taimetervise vaatest ohutud taimed, taimsed saadused ja muud objektid. Kavandatav muudatus võimaldab ettevõtjal omada paremat ülevaadet fütosanitaarsertifikaatide taotlemise protsessist ning võimaldab riigiressursse kasutada mõistlikumalt. Seoses PTA moodustamisega alates 1. jaanuarist 2021 on oluline ühtlustada ka asutuses läbiviidavad toimingud. Analoogselt ekspordi fütosanitaarsertifikaadi, reekspordi fütosanitaarsertifikaadi ja ekspordieelse sertifikaadiga väljastatakse asutuses loomade, toidu, sööda, loomsete kõrvalsaaduste ja paljundusmaterjali väljaveosertifikaate ja lemmikloomade mittekaubandusliku väljaveo sertifikaate aastas kokku umbes 8000. Iga sertifikaadi menetlemise eest võetakse järelevalvetasu tunnipõhiselt vastavalt asutuse poolt panustatavale ajale iga sertifikaadi menetlemisel. Samuti on ettevõtjaid, kes taotlevad mitu sertifikaati päevas. Tasu arvutatakse kogu kulunud aja ulatuses tunnipõhiselt, mis on proportsionaalne, kuna vastab asutuse poolt toimingu tegemisele kulunud tegelikule ajale, mille eest määratud tunnitasu vastab reaalsele ressursikulule. Järelevalvetasu otsus vormistatakse ettevõtjatele mugavalt kord kuus kõikide ettevõtte osas tehtud toimingute eest kokku. See on ettevõtjale mugav ning ka asutusele praktiline ja hästitoimiv lahendus. Selleks loodi ja võeti 2021. aasta algusest kasutusele tehniline rakendus järelevalve infosüsteem (JVIS) kogu PTA üleseks järelevalvetasude haldamiseks, sealhulgas on rakenduses liides nõuete ja laekumiste andmete vahetamiseks riigi raamatupidamissüsteemiga SAP. Riigilõivudelt järelevalvetasudele üleminek, aitaks kaasa sellele, et süsteem oleks paindlikum ja muudatused seoses sertifikaatide arvu suurenemisega oleks vastavuses toimingute eest laekuvate tasudega. Muudatused ei puuduta taimetervise registri toimingutega seotud lõivu ning lõivusid taimepassi väljaandmise tegevusloa taotluse läbivaatamise, puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti vastavusmärgiga märgistamise tegevusloa taotluse läbivaatamise ning piiripunkti ja ametliku kontrollimise koha määramise taotluse läbivaatamise eest. 3.1.2 Kahjustajavabaks piirkonnaks tunnistamise taotlemisega kaasnevate kulude katmine Kahjustajavabaks piirkonnaks tunnistamise vajadus võib ühel või ka mitmel ettevõtjal tekkida, kui ta soovib eksportida nt mõnda EL välisesse riiki oma toodangut, kuid seal on kehtestatud nõuded kahjustajatele, mis ELis ei ole reguleeritud. Taotluse esitamine on võimalik pidevalt. Kui ettevõtja esitaks praegu taotluse teatud piirkonna kahjustajavabaks kuulutamiseks, ja PTA jõuaks otsusele, et taotluses nimetatud piirkonnas taimekahjustaja mitteesinemise tuvastamiseks on vajalik seireprogrammi läbiviimine (kui teadaolevatel andmetel taimekahjustaja Eestis esineb või on esinenud või kui on olemas oht, et taimekahjustaja Eestis levib ja kohastub), siis peab PTA selleks planeerima täiendavad vahendid seireteks ja laboratoorseteks analüüsideks. Vajalikud kulutused sõltuvad taimekahjustaja liigist ning bioloogiast, vajalikest laborianalüüsidest (entomoloogiline, nematoloogiline, mükoloogiline, bakterioloogiline jne) ja korraldatavast seirest. Otsus piirkonna kahjustajavabaks tunnistamise kohta võidakse teha ka 14 erialase kirjanduse põhjal ja olemasolevaid andmeid kasutades. Sel juhul ei ole kulutusi laborianalüüside tellimiseks ega seire korraldamiseks. Maaeluministri 12.08.2005 määruse nr 87 § 4 lõike 2 kohaselt on piirkonna kahjustajavabaks tunnistamise taotluse menetlemise tähtaeg kaks aastat alates taotluse registreerimise päevast. Seega võib PTA-l tekkida otsuse langetamiseks vajadus täiendavaks seireks ja analüüsideks, mis tuleb teostada kahe aasta jooksul, kuid millega ei ole eelarve planeerimisel arvestatud. Muudatuste eesmärgiks oleks jätta selle kulu kandmine ettevõtjale, kuna just temal on äriline huvi kahjustajavaba piirkonna tunnustamiseks. Antud juhul ei ole tegemist mitte riigi huviga, vaid ettevõtjapoolse täiendava tegevusega, mis võimaldab tal oma toodangut eksportida. Lisaks võib tekkida täiendav vajadus seireks, mis selgub alles taotluse esitamise käigus ning seega on PTA-l keeruline antud kulusid eelarvet planeerides arvesse võtta. Täpsemat taotlusega kaasnevat kulu on võimalik hinnata iga konkreetse taotluse puhul sõltuvalt taimekahjustajast ja andmete kogumise vajadusest. 3.2 Taimekaitse 3.2.1 Taimekaitsekoolituse sätete ajakohastamine Taimekaitses on suur rõhk eelkõige taimekaitsevahendite kasutamisel, sest ebakorrektsete kasutusvõtete puhul on suur risk tekitada ohtu keskkonnale ja inimeste tervisele. Nimetatud ohu minimeerimisel on oluline roll regulaarsetel asjakohastel koolitustel, olemasolevate teadmiste kohta ülevaate omamisel ja nende pideval täiendamisel. Seni on korraldatud taimekaitsealaseid koolitusi nõustajatele, turustajatele ja professionaalsetele kasutajatele ning nende koolitustega on plaanis edaspidi jätkata. Hetkel saab iga sihtrühma (professionaalne kasutaja, turustaja, nõustaja) esindaja taimekaitsekoolituse ja eksami läbimise korral taimekaitsetunnistuse, millega ei eristata, kas see on antud professionaalsele kasutajale, turustajale või nõustajale. Arvestades erinevate sihtrühmade koolitustel läbitavate teemade mahtu, on otstarbekas kehtestada taimekaitsetunnistuse erinevad kategooriad. Kõige pikema ja põhjalikuma nõustaja koolituse läbinud ja eksami sooritanud isik saab taimekaitsetunnistuse, mis annab õiguse tegutseda nii nõustaja, professionaalse kasutaja kui ka turustajana; professionaalse kasutaja koolituse läbinud ja eksami sooritanud isik saab taimekaitsetunnistuse, mis annab õiguse tegutseda nii professionaalse kasutaja kui turustajana ja kõige lühema turustaja koolituse läbinud isik võib tegutseda üksnes turustajana. Isikul saab olla ainult üks kehtiv taimekaitsetunnistus. Hetkel võib iga isik, olenemata eelnevast haridusest, osaleda taimekaitse aluskoolitusel, mille läbimise ja eksami sooritamise korral saab taimekaitsetunnistuse. Nimetatud tunnistuse pikendamiseks tuleb läbida täienduskoolitus. Taimekaitse alus- ja täienduskoolitused kattuvad sisu poolest kõikide sihtrühmade lõikes, erinevused on peamiselt kestvuses. Võttes arvesse, et alus- ja täienduskoolituse eristamist tuleb täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) alusel võimalusel vältida, siis on mõistlik kaaluda seniste koolituste liitmist iga sihtrühma raames. Eesmärgiks on edaspidi pakkuda nii turustajatele, professionaalsetele kasutajatele kui ka nõustajatele mõeldud täienduskoolitusi. Taimekaitsekoolitused on küllaltki lühikesed ning selle aja jooksul tuleb läbida mitmeid mahukaid teemasid, mida näiteks kutsehariduskeskustes läbitakse vähemalt aasta jooksul. Arvestades nii professionaalse kasutaja kui ka nõustaja vastutust ja taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevaid ohte, on erialane haridus nende puhul eelistatud. Nõustaja vastutus on 15 kõige ulatuslikum ning seetõttu on vajalik iga viie aasta järel läbida täienduskoolitus. Väärtustamaks professionaalse kasutaja omandatud erialast haridust on täienduskoolituse läbimine nende jaoks vabatahtlik, kuid taimekaitsetunnistuse taotlemiseks ja pikendamiseks peavad nad edukalt sooritama eksami. Samuti tuleb ette näha võimalus saada professionaalse kasutaja taimekaitsetunnistus erialase hariduseta isikutele, kelleks üldjuhul on spetsiifiliste tööde teostajad, näiteks karuputke tõrjujad, lennujaamadele taimetõrje teenuse pakkujad. Võttes arvesse muutunud elukorraldust, siis soovitakse üha enam iseseisvalt läbida ka mahukaid koolitusi veebipõhiselt endale sobivas tempos, asukohas ning erinevate tehnoloogiliste võimalustega (nt kordused). Seega arvestatavaks lahendusvariandiks on taimekaitse valdkonda sissejuhatava veebikoolituse pakkumine, mida haldab PTA. Nimetatud veebikoolitus asendaks sisu poolest tänase aluskoolituse (välja arvatud praktika, mis läbitakse täienduskoolituse raames) ning selle läbimine oleks erialase hariduse puudumisel täienduskoolitusele pääsemise eelduseks. Veebikoolituse läbimine ei taga taimekaitsetunnistuse saamist, vaid selleks on vaja läbida täienduskoolitus ja sooritada eksam. Taimekaitsevahenditega võivad kokku puutuda pea kõik isikud, nii tööalaselt, isikliku kasutamise eesmärgil kui ka kolmanda isikuna, kelle elukoha lähedal teostatakse taimekaitsetöid ning kes seetõttu võivad tunda teadmatusest ebamugavust taimekaitsetööde osas. Samuti kasutatakse taimekaitsevahendeid tihti ka koduaedades ning TaimKS § 794 alusel on kohustuslik parandada avalikkuse teadlikkust, seetõttu on mõistlik pakkuda võimalusi ajakohaste spetsiifiliste teadmiste omandamiseks ka taimekaitsetunnistust otseselt mitte vajavatele isikutele, milleks sobib samuti eelpool nimetatud veebikoolitus. Taimekaitsetunnistuse saamiseks ja pikendamiseks tuleb alati sooritada eksam. Üldjuhul tuleb enne eksamit edukalt läbida täienduskoolitus. Erandina ei ole täienduskoolituse läbimise kohustust sellistel professionaalsetel kasutajatele, kellel on erialane haridus ja ajakohased teadmised, mida tõendatakse eksami sooritamisega. Eelnev on põhjendatud, sest teaduslikke suundumusi ei muudeta tihti ning erialase haridusega valdkonnas toimuvaid uuendusi jälgiv isik ei omanda täienduskoolituselt oluliselt uusi teadmisi ning kohustuslikus korras koolituse läbimine on seetõttu ebamõistlik ressursikasutus. Erand ei kehti erialase haridusega professionaalsetele kasutajatele, kelle taimekaitsetunnistus on korduvate rikkumiste tõttu kehtetuks tunnistatud. Hetkel on TaimKS-s sätestatud, et uue taimekaitsetunnistuse taotlemiseks (pikendamiseks) tuleb kolm kuud enne taimekaitsetunnistuse kehtivusaja lõppemist läbida täienduskoolitus. Nimetatud säte on tekitanud segadust taimekaitsetunnistuse omanike ja koolitajate hulgas, kes on teinud korduvalt ka ettepaneku selle sätte eemaldamiseks. Taimekaitsetunnistus on kehtiv kehtivusaja lõpuni ning puudub vajadus kohustada isikut läbima täienduskoolitust kolm kuud enne olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppu. Edaspidi on oluline saata piisava ajavaruga automaatne teavitus kehtivusaja lõppemisest ja informatsioon kuidas saab taimekaitsetunnistust pikendada. Tõendatud erialase haridusega professionaalsed kasutajad saavad soovi korral sooritada vaid eksami, teistel tuleb edukalt läbida täienduskoolitus ja seejärel sooritada eksam. 3.2.2 Taimekaitsevahendite turulelaskmisega seotud riigilõivude ajakohastamine Taimekaitsevahendite hindamise, registreerimise ja registrikannete haldamisega seotud riigilõivudega seoses on oluline: - kehtestada ajakohased, tegelike kulutustega vastavuses olevad ning kõigi seatud eesmärkide täitmiseks piisavad riigilõivud PTA poolt tehtavate taimekaitsevahendite hindamise, 16 registreerimise ja vastava teabe haldamise toimingute eest (taimekaitse valdkonna riigilõive ei ole muudetud pärast 2014. a, mistõttu on nende ajakohastamine aktuaalne); - tõsta võimekust taimekaitsevahendite toimikute hindamisel; - tagada määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud tähtaegadest kinni pidamine ning võimalikult lühikesed järjekorrad uute taimekaitsevahendite registreerimiseks esitatud taotluste hindamisel. RLS § 245 lõikes 3 nimetatud loa muutmise taotluse läbivaatamise eest (määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 43 nimetatud turulelaskmise loa pikendamise taotlus) tuleb eristada riigilõivu hindaja riigi ja kaashindaja riigi puhul. Loa muutmisega seotud riigilõivude ajakohastamisel võiks eeskuju võtta Leedust, Soomest ja Rootsist, kus sõltuvalt muudatuse ulatusest (kas tegu on olulise või mitteolulise muudatusega) on määratud ka tasu. Loa muutmise juures tuleb muudatuse ulatust eristada järgnevalt: 1. Loa muutmine, kui Eesti on hindaja liikmesriik (tsonaalne hindaja) - muudatused nõuavad sisulist hindamist ja taotletakse mitmes liikmesriigis, tuleb hinnata tsonaalselt ja see hõlmab nii teiste tsooni liikmesriikide kommenteerimisvooru kui hindamisaruande koostamist ning on ajamahukas töö. Tänase seisuga PTA selliseid taotlusi veel hinnanud ei ole, kuid neid ei saa välistada tulevikus ning vastavaks keskmiseks ajakuluks hinnatakse PTA poolt 57 h. See hinnanguline ajakulu hõlmab eksperthinnangu ja hindamisaruande koostamist, taotleja ning liikmesriikide kommenteerimisvooru läbimist, vajadusel lisainfo küsimist ja hindamist. Tsonaalset hindamist nõudvad muudatused võivad olla näiteks klassifikatsiooni muudatus, kasutusala muudatus, kasvufaasi muudatused, olulised koostise muudatused, kahjustaja muudatus, vabamüügi muudatus, pritsimiskordade muudatus, ooteaja/tööooteaja muutmine, kulunormi muutmine. 2. Loa muutmine, kui muudatus nõuab sisulist hindamist, aga luba taotletakse vaid Eestis. Sellised muudatused nõuavad eksperthinnangut ja muudatus võib seisneda näiteks kasutusala, kasutajarühmade (vabamüük ja professionaalne kasutus), kasvufaasi, koostise olulises muutmises või etiketi sisulises muutmises, toimeaine tootmiskoha, kahjustaja, pritsimiskordade, ooteaja/tööoote, pakendi suuruse ja materjali, kulunormi, säilivusaja ja klassifikatsiooni muutmises. Selliseid muudatusi tegi PTA 2021. aastal 102 ning keskmiselt kulus üheks toiminguks 15,6 h. 3. Loa administratiivne muutmine – ei nõua sisulist hindamist. Sellised muudatused on näiteks taimekaitsevahendi loa pikendamine, toote nime muutmine, loa valdaja nime või aadressi muutmine, toote tootmiskoha lisandumine või kustutamine, etiketi sõnastuse muudatused (nt pakendi käitlemise lause lisandumine, etiketi kujunduse muudatused, UFI koodi lisandumine). 2021. aastal tegi PTA selliseid muudatusi 203 ning keskmine ajakulu ühele toimingule oli 6h. 3.2.3 Taimekaitse valdkonnas tehtavate järelkontrollide eest järelevalvetasude kehtestamine Taimekaitse valdkonnas tehtavate järelkontrollide kulude katmiseks on oluline kehtestada järelevalvetasud sarnaselt TaimKS §-ga 44 kehtestatud taimetervise järelevalvetoimingute tasudele. Kuna ei ole võimalik ette prognoosida, kui palju rikkumismenetlusi läbi viiakse ning kui palju järelkontrolle on sellega seoses tarvis läbi viia, võimaldab vastava järelevalvetasu kehtestamine vältida ettenägematuid kulusid. Muudatusega saavutatakse seaduserikkujate suurem omavastutus ning riigi järelevalvekulude katmine. 3.2.4 Taimekaitseseadmeid käsitlevate sätete ajakohastamine 17 Taimekaitseseadmete kontrolli teostajate esindaja peab tegema koostööd ELi üleste teemakohaste institutsioonidega. Samuti tuleb kursis olla valdkondlike tehnoloogiliste uuendustega ja nende testimise võimalustega, et ajakohastada teadmisi ja investeeringuvajadusi. Seetõttu on vajalik hetkel kehtiva süsteemi jätkudes kas kehtestada täienduskoolitusele sisu- ja kestvusnõuded tulenevalt EL õigusaktidest, suundumustest ja Eesti oludest või testida perioodiliselt kontrolli teostajate kutseteadmisi, mida nad on iseseisvalt täiendanud, et tagada ajakohane testimisvõimekus. Taimekaitseseadmete testijaid on Eestis vähe ja nad on valdavalt eakad. Viimaste aastate kogemuse baasil ei ole lähiaastatel lisandumas uusi teenusepakkujaid. Tulenevalt turumahust ja teenuse hooajalisusest esineb ka alamotiveeritust teenuse pakkumisega jätkamiseks. Kuna taimekaitseseadmete testimine on EL liikmesriikidele kohustuslik, siis tuleb tagada teenuse kättesaadavus, testimiste ühtlane kvaliteet ja rahvusvaheline koostöö. Vajalik on omada teadmisi ja ajakohaseid testimisvahendeid kõikide kontrollitavate seadmete jaoks. Eelnevate probleemkohtade üheks võimalikuks lahenduseks on üleriigilise mobiilse testimisüksuse loomine. Vajadusel tuleb ette näha erinevad koostöövõimalused seniste ja tulevaste taimekaitseseadmete kontrolli teostajatega. 3.3 Riiklik ja haldusjärelevalve; riikliku järelevalve erisused Eesmärgiks on luua täiendav võimalus taimetervise kõrgetasemeliseks kaitseks ka sellises olukorras, kus TaimKS-is sätestatud teised riikliku järelevalve erimeetmed ei ole nõuete täitmise kontrollimiseks piisavad. Selleks tuleks järelevalveasutusele anda TaimkS-is sätestatud nõuetest kinnipidamise kontrollimiseks kontrolltehingu tegemise võimalus. Seeläbi tagatakse tulemuslikum järelevalve ning ühtlasi oleks võimalik nõuetele mittevastavad kaubad kiiremini müügilt kõrvaldada. Lisaks kohapealse kontrolltehingu tegemise õigusele peab järelevalveasutusel olema õigus teha kontrolltehingut ka inteneti teel ehk kaugmüügi teel turustatavate taimede, taimsete saaduste, muude objektide ja taimekaitsevahendite nõuetekohasuse kontrollimiseks. Riiklik järelevalvemenetlus on üldjuhul avalik menetlus, kuid kontrolltehingu eesmärk on koguda andmeid varjatult, seega peaks kontrolltehing olema erimeetmena lubatav üksnes selgelt piiritletud ja erandlikes olukordades.18 Seega oleks kontrolltehingu tegemine lubatud üksnes siis, kui järelevalve eesmärki ei ole muul viisil võimalik saavutada või eesmärgi saavutamine on oluliselt raskendatud. Kontrolltehingut on vaja kasutada ohu kahtluse korral, näitena võib tuua olukorra, kus PTA-le laekuvad signaalid, et kaugmüügi teel müüakse nõuetele mittevastavaid taimekaitsevahendeid või taimseid saadusi, kuid tavakontrolli tehes osutub kõik korrektseks, samas probleemid seoses nimetatud turustaja ja tootega ei kao. Sellisel juhul võib kahtlustada, et järelevalveasutusele esitati kontrolliks tarbijatele müüdust erinev toode. Kontrolltehingu õigus võimaldab teha tehingut ka selle eesmärki varjates ja valenime kasutades ning tuvastada seeläbi olukorrad, kus järelevalveasutusele esitati kontrolliks erinev toode. Toote omadusi ei saa adekvaatselt hinnata, ilma et toode oleks pädeva asutuse valduses. Nende toodete puhul, mida pakutakse müügiks interneti vahendusel, on kontrolltehing ainus võimalus toode järelevalveasutuse valdusse saada. Kontrolltehingu vajaduse üle otsustab peadirektor. 18 Eelnõude infosüsteem EIS. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, 12.02.2023. https://eelnoud.valitsus.ee/main#ItuW9yff 18 Nõuete täitmise kontrollimine kontrolltehingu käigus on üks täiendav võimalus tuvastada korrarikkumine või selle puudumine. Kontrolltehingu käigus saadav teave peab olema kasutatav tõendina nii riikliku järelevalve raames ettekirjutuse tegemisel ja sunniraha rakendamisel kui ka väärteomenetluses karistuse määramisel. Kontrolltehinguga ei koguta varjatult andmeid turustaja ja tema käitumise kohta. Kontrolltehingu tegemisel käitub pädeva asutuse ametnik kui keskmine tarbija, mistõttu ei saa kontrolltehingut pidada turustaja õigustesse intensiivselt sekkuvaks meetmeks. Jaekaubanduses tehingut tehes ei esita tarbija turustajale enda kohta andmeid. Üha enam tehakse aga tänapäeval tehinguid digitaalses keskkonnas veebiplatvormide kaudu. Sageli on veebiplatvormidele juurdepääsuks vajalik konto tegemine või esmase tagatise andmine. Kui sellises olukorras peab kontrolltehingut teostav ametnik avaldama oma isiklikud andmed ja on seeläbi turustajale äratuntav, ei ole võimalik saavutada kontrolltehingu eesmärki ega teostada tõhusat järelevalvet. Et kontrolltehingut tegev ametnik ei oleks turustajale äratuntav, peab ta saama kasutada andmeid, mida ei oleks võimalik seostada pädeva asutuse ja ametniku isikuga. Pädeval asutustel on õigus kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja uurida. Isik on KorS § 23 lõike 3 kohaselt kohustatud taluma riikliku järelevalve meetme kohaldamist. Kui riikliku järelevalve meedet on kohaldatud õiguspäraselt, siis kohaldub kahju hüvitamisele riigivastutuse seaduses sätestatud regulatsioon, mille kohaselt jäävad tavapärases olukorras riikliku järelevalve meetme kohaldamise kulud isiku enda kanda. Samuti on sätestatud TaimKS § 882 lõikes 1, et korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Kehtiv regulatsioon 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625 (ametliku kontrolli määrus) 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/2031 (taimetervise määrus) 4) Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse tegevusraamistik pesititsiidide säästva kasutamise saavutamiseks 5) Taimekaitseseadus 6) Riigilõivuseadus Seotud strateegiadokumendid 1) Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035”19 VTK raames käsitletud teemad on seotud strateegia kolmanda sihiga: Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega. 19 Eesti 2035. Strateegia. Riigikantselei 2021. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/materjalid 19  2) Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 alaeesmärk 1 „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“ 3) Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2019-202320 Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava üldine eesmärk on vähendada taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevaid riske tervisele ja keskkonnale. VTK raames käsitletud teemad on seotud järgnevate tegevusvaldkondade eesmärkide saavutamisega: I tegevusvaldkond: teadlikkuse tõstmine, koolitus ja nõustamine II tegevusvaldkond: taimekaitsevahendite turustamine ja säästev kasutamine III tegevusvaldkond: seadmed ja seadmete tehniline kontroll 5. Tehtud uuringud VTKs käsitletud taimetervise valdkonda puudutavate probleemide uurimiseks ja lahendamiseks ei ole olnud vaja teostada teaduslikku uuringut ega analüüsi. Samuti puudus vajadus ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud uuringuks või analüüsiks. Probleemide analüüsiks on saadud sisendit ja andmeid PTA-lt, kuna planeeritavad muudatused mõjutavad PTA tööd ja tulenevad vajadusest ühtlustada valdkondadeülest lähenemist. Taimekaitse valdkonnas on taimekaitsekoolitust ja -tunnistust käsitlevate sätete ajakohastamise analüüsil kasutatud järgmisi uuringuid:„Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamine“21; „Taimekaitsevahendite kasutamine koduaedades ja mittepõllumajanduslik kasutamine“22. Taimekaitsevahendite turule lubamisega seotud riigilõivude ajakohastamise analüüsil puudus vajadus teaduslike uuringute sooritamiseks, küll aga on läbi viidud analüüs, hindamaks taimekaitse valdkonna riigilõivude uuendamise tegelikke vajadusi. Muuhulgas vaadeldi samuti põhjatsooni kuuluvate naaberriikide Soome, Rootsi, Läti ja Leedu taimekaitse valdkonna riigilõive võrdluses Eesti lõivudega. Taimekaitse valdkonnas tehtavate järelkontrollide eest järelevalvetasude kehtestamisel on lähtutud sellest, et Euroopa Liidu ja Eesti asjakohaste õigusaktide analüüs näitas, et vastavalt AKMile on kompetentsel asutusel õigus järelkontrollide eest kindlaksmääratud piirides tasu võtta ning vastavad taimetervise järelevalvetoimingute tasud on Eestis vastavalt TaimKS § 441 juba kehtestatud. 6. Kaasatud osapooled VTK koostamisel on huvigruppe kaasatud osaliselt (seoses taimekaitsevahendite turule lubamisega seotud riigilõivude ajakohastamisega). Teiste huvigruppide kaasamine ja nende 20 Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2019-2023. Tegevuskava. Maaeluministeerium 2019. https://www.agri.ee/taimekaitsevahendite-saastva-kasutamise-tegevuskava-aastateks-2019-2023 21 Eesti Taimekasvatuse Instituut. Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamine. Maaeluministeerium: 2015. https://www.pikk.ee/upload/files/ITK%20rakendamine.pdf 22 Eesti Taimekasvatuse Instituut. Taimekaitsevahendite kasutamine koduaedades ja mittepõllumajanduslik kasutamine. Maaeluministeerium: 2017. https://www.pikk.ee/wp- content/uploads/2018/04/Taimekaitsevahendite-kasutamine-koduaedades-ja-mittep%C3%B5llumajanduslik- kasutamine-1.pdf 20 arvamuse väljaselgitamine, läbitöötamine ja võimalusel arvestamine toimub vajadusel käesoleva VTK kooskõlastamise ajal ja enne võimaliku eelnõu väljatöötamist. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused Taimetervis Probleemi 1.1.1. puhul:  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Muu (palun täpsusta) EI Probleemi 1.1.2. puhul:  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Muu (palun täpsusta) EI Taimekaitse Probleemi 1.2.1 puhul:  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH  Senise regulatsiooni parem rakendamine EI  Muu (palun täpsusta) EI Probleemi 1.2.2 puhul:  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH  Senise regulatsiooni parem rakendamine EI  Muu (palun täpsusta) EI Probleemi 1.2.3 puhul:  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH  Senise regulatsiooni parem rakendamine EI  Muu (palun täpsusta) EI 21 Probleemi 1.2.4. puhul:  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH  Senise regulatsiooni parem rakendamine EI  Muu (palun täpsusta) EI Riiklik ja haldusjärelevalve; riikliku järelevalve erisused  Avalikkuse teavitamine JAH  Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Muu (palun täpsusta) EI 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs 7.1.1 Taimetervis Probleemkohtade 1.1.1 ja 1.1.2 mitteregulatiivsete lahendustena kaaluti mitte midagi tegemist ehk olemasoleva olukorra säilitamist ning senise regulatsiooni paremat rakendamist 7.1.1.1 Taimetervise valdkonnas riigilõivudelt järelevalvetasudele üleminek Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine Olemasoleva olukorra säilitamisel jääks kasutusele siiani toimiv ja pikalt kasutusel olnud praktika. See oleks ühest küljest ettevõtjatele mugav lahendus, kuna neil on võimalik teha ettemakse ja PTA peab ise arvestust, kui palju ettemaksu jääki on. Samas võib see ettevõtjatele kaasa tuua tarbetuid viivitusi, sest kui ettemaksu ei ole piisavalt (ja nad ise ei tea selle saldot), siis toiminguid ei tehta enne, kui lõivud on tasutud. Lisaks oleks see PTA-le jätkuvalt töömahukas ja ebaefektiivne protsess ning olukorra säilitamisel tuleks selle etapid üle vaadata ja mõistlikumaks muuta. Senise regulatsiooni parem rakendamine Antud lahenduse puhul jääks riigilõivud kehtima, kuid muutuks protsessi mehhanism, maksmine toimuks teatud perioodi järel juba väljastatud sertifikaatide eest. Lahendust toetavad tegurid: 1) Inspektorid ei pea kontrollima, kas ettemaks on tasutud, kuna kuu/kvartali lõpus loetakse kokku süsteemis välja antud fütosanitaarsertifikaatide arv ja ettevõtja tasub nende eest täpse summa. 2) Jooksev Exceli tabeli pidamine jääb ära, mistõttu väheneb sellega kaasnev töömaht ja inimlikud vead on minimaalsed. Lahendust mittetoetavad tegurid: 1) Endiselt on vaja pidada arvestust välja antud sertifikaatide arvu üle (muudatusena oleks see, et arvestus ei toimuks mitte jooksvalt, vaid teatud perioodi järel). Ülevaateks puuduks 22  endiselt ka sobiv veebikeskkond või tõhusam lahendus, seega ilma lisainvesteeringuteta jääks kasutusele Excel tabel. 2) Antud juhul tekib võimalus, et ettevõtjad viivitavad juba välja antud fütosanitaar- sertifikaatide eest tasumisel. 7.1.1.2 Kahjustajavaba piirkonna taotlemisega kaasnevate kulude katmine Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine Olemasoleva olukorra säilitamisel säiliks siiani toimiv lähenemine ja PTA peaks vajadusel planeerima täiendavaid vahendeid, et tagada taotletava piirkonna kahjustajavabaks kuulutamiseks vajalike analüüside ja seirete läbiviimine. Olukorras, kus ka kohustuslike seirete hulk kasvab ning senine kaasrahastus väheneb, tooks see kaasa raskusi ootamatute kulude katmisel. Senise regulatsiooni parem rakendamine Senise regulatsiooni parem rakendamine ei võimalda kirjeldatud probleemkohale lahendusi leida. 7.1.2 Taimekaitse 7.1.2.1 Taimekaitsekoolituse sätete ajakohastamine Probleemi mitteregulatiivse lahendusena kaaluti mitte midagi tegemist ehk olemasoleva olukorra säilitamist. Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine Plussid 1) Siiani pikalt kasutusel olnud, koolitajatel on väljakujunenud praktikad. Olemasoleva olukorra säilitamisel jätkub siiani eesmärki täitev ja pikalt kasutusel olnud praktika. Koolitajatel on välja töötatud juhendmaterjalid, mida uuendatakse vastavalt oludele ning praktilise koolituse läbiviimiseks on välja kujunenud kindel toimiv süsteem. Miinused 1) Puudub muutunud oludele vajalik paindlikkus. 2) Ei võeta arvesse koolitusel osaleja varasemaid õpinguid. 3) Senine alus- ja täienduskoolitus kattuvad sisu poolest suures mahus. Koolitustel osalejad on väga erinevate teadmiste ja taustaga ning seetõttu on koolitustel keeruline edasi anda vaid täiendavat uut informatsiooni või läbi viia praktilist õpet limiteeritud aja jooksul. Alus- ja täienduskoolituse eristamist tuleb täiskasvanute koolituse seaduse alusel võimalusel vältida. 4) Säilib segadust tekitav nõue, mille kohaselt tuleb kolm kuud enne taimekaitsetunnistuse kehtivuse lõppemist läbida täienduskoolitus. 5) Ei määratleta erineva tunnistusega kaasnevaid õiguseid, ega ka tunnistuste arvu. 6) Mitteprofessionaalsetele taimekaitsevahendi kasutajatele ja üldsusele pole tagatud ajakohase taimekaitset puudutava teabe saamise võimalus. 7.1.2.2 Taimekaitsevahendite turule lubamisega seotud riigilõivude ajakohastamine Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine Plussid 1) Plussid puuduvad. Miinused 23 1) PTA rahastamine kasvab aeglaselt ning ei ole tingimata alati õiges proportsioonis temal lasuvate kohustuste täitmiseks vajaminevate ressurssidega; 2) PTA ei ole võimeline hindama Eestile esitatud taotlusi määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud tähtaegadele vastavalt, mistõttu on Eestis taimekaitsevahendite hindamisjärjekorrad väga pikad ning TKV lõppkasutajate jaoks võib tekkida teatud oluliste toodete puudus. 7.1.2.3 Taimekaitse valdkonnas tehtavate järelkontrollide eest järelevalvetasude kehtestamine Probleemi mitteregulatiivse lahendusena kaaluti mitte midagi tegemist ehk olemasoleva olukorra säilitamist. Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine Plussid 1) Ei teki segadust uuele praktikale üleminekul, järelkontrollide väikese arvu korral ei ületa tasu võtmisega seotud kulud nende kogumiseks tehtavaid kulutusi. Miinused 1) PTA rahastamine kasvab aeglaselt ning ei ole tingimata alati õiges proportsioonis temal lasuvate kohustuste täitmiseks vajaminevate ressurssidega; 2) Riik/pädev asutus (PTA) kannab lisakulusid, kattes ise taimekaitse järelkontrollide kulud olukorras, kus vastav EL õigusakt (ametliku kontrolli määrus) kohustab nende väljanõudmist rikkujalt. 7.1.2.4 Taimekaitseseadmeid käsitlevate sätete analüüs Probleemi mitteregulatiivse lahendusena kaaluti mitte midagi tegemist ehk olemasoleva olukorra säilitamist. Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine Plussid 1) Väljakujunenud süsteem ning tellijate ja pakkujate koostöövõrgustik. 2) Uuendustega seotud raskused ja riigi kulude kasv jääksid ära. Miinused 1) Kõik senised teenusepakkujad ei ole huvitatud teenuse edaspidisest pakkumisest ega investeeringutest ning seetõttu ei ole tagatud teenuse edaspidine kättesaadavus põllumajandustootjatele. 2) Ei ole tagatud taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli teostajate ühtlane tase, eriti uuemate seadmete laiema levikuga seonduvalt, mis eeldavad pidevaid täienduskoolitusi ning investeeringuid testimisseadmetesse. 3) Kohustusliku täienduskoolituse läbimise nõue on ebaproportsionaalne, kui pole sätestatud koolituse sisu- ega kestvusnõudeid. 7.1.3 Riiklik ja haldusjärelevalve; riikliku järelevalve erisused Kontrolltehingu tegemise õigus Avalikkuse teavitamine ja rahastuse suurendamine Avalikkuse teavitamine ega rahastuse suurendamine ei ole käesoleva VTK sisu arvestades asjakohased ning kontrolltehingu puhul on tegemist õiguslikku regulatsiooni puudutavate küsimustega. Väärteomenetlust viiakse läbi seaduste alusel ning teavitamisega menetluse kulgu 24 mõjutada ei ole võimalik. Rahastuse suurendamisega või avalikkuse teavitamisega on küll võimalik senisest enam suunata ressurssi veebipoodide kontrollile, kuid see ei võimalda kontrolltehingut teha. Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine Üks valikuvariante on olemasoleva olukorra säilitamine. Sellisel juhul ei ole PTA-l võimalik vajadusel sooritada kontrolltehingut. Lisaks ei saa mitte midagi tehes täita AKMi art 36 lõikest 1 tulenevat kohustust, mille kohaselt võib pädev asutus ametliku kontrolli jaoks kasutada ettevõtjalt anonüümselt tellitud proove, kui kaupu müüakse sidevahendite kaudu. Senise regulatsiooni parem rakendamine Regulatsiooni parem rakendamine ei ole võimalik, sest vastav regulatsioon puudub. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest 7.2.1 Taimetervis 7.2.1.1. Taimetervise valdkonnas riigilõivudelt järelevalvetasudele üleminek Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine Olemasoleva olukorra säilitamisel oleks järgmised kitsaskohad: 1) Hetkel toimiv ressursikasutus ei ole efektiivne. Taimetervise nõuete kontrolli eest vastutavad inspektorid peavad tegelema nii fütosanitaarnõuete kui ka maksete kontrollimisega ja sissekannete tegemisega. 2) Väga tõenäoline on inimlike vigade tekkimise võimalus. Näiteks unustatakse enne fütosanitaarsertifikaadi väljastamist kontrollida, kas ettevõttel on ettemakse jääki, samuti on juhuseid, kui sertifikaadi väljastamine on jäänud tabelisse märkimata või tehtud seda hiljem. Kirjeldatud probleemide lahendamiseks on praktiseeritud ka täiendava kontrolli tegemist (võrdlus sertifikaatide arvu ja PMAISi andmete vahel), kuid see on samuti ressursikulukas. 3) Andmete salvestamisel esinevad tehnilised tõrked. Kuigi muudatuste tegemiseks saab kasutaja tabeli lukustada, on olnud võimalik teisel kasutajal samaaegselt siiski tabelit avada, mistõttu kõik andmed ei salvestu. Senise regulatsiooni parem rakendamine Senise regulatsiooni paremaks rakendamiseks kaaluti kolme erinevat võimalust: esitada teatis selle kohta, et ettevõtjal on lõivu maksmiseks kohustus, planeerida täiendavaid IT arendusi, kasutada täiendavat kliendipõhist lähenemist, mis tähendaks väljavõtet süsteemist ja sertifikaatide hetkeseisust. 1) Riigilõivude puhul puudub võimalus esitada välja antud fütosanitaarsertifikaatide eest koondarvet. Saaks teha teatise, et ettevõtjal on kohustus lõivu tasumiseks (nt sordi valdkonnas on välisklientide puhul seda tehtud). 2) Täiendavad IT arendused. Antud süsteemi eelduseks on PMAISi ja aruandlusmooduli täiendus, kuna väljavõtte esitamiseks peavad koondandmed sertifikaatide arvu kohta ja lõivu arvutus tulema otse süsteemist. Lisaks saaks toimivat süsteemi kasutades arvestada lõivu vaid väljastatud sertifikaatide kohta. Kui aga taotlus tagasi lükatakse, siis selle kohta ei teki registrikannet ja kulude vaatest jääb see välja, kuigi on tehtud kulutusi nii taotluse läbivaatamisele kui ka kohapealsele kontrollile. Seega antud mehhanismi puhul on tegelike kulude katmiseks vajalik täiendav süsteemiarendus, et päringusse tuleks ka riigilõiv, mis 25 võetakse tagasilükatud taotluse menetlemise eest. Hetkel puudub päring taotluste kohta, päring on vaid väljastatud sertifikaatide kohta. 3) Kliendipõhisest lähenemisest tuleneb täiendav töömaht. Läbipaistvuse tagamiseks tekib vajadus jagada ettevõtjatele Exceli tabeli vormis väljavõtet süsteemist – täiendav töömaht tuleneb kliendipõhisest lähenemisest (igale ettevõtjale eraldi Excel, kaaskirjad, väljasaatmine). 7.2.1.2 Kahjustajavaba piirkonna taotlemisega kaasnevate kulude katmine Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine Kui ettevõtja esitaks praegu taotluse teatud piirkonna kahjustajavabaks kuulutamiseks, peab PTA selleks leidma täiendavad vahendid seireteks ja laboratoorseteks analüüsideks. Olemasoleva olukorra säilitamine ei võimalda kirjeldatud probleemkohale lahendusi leida. Senise regulatsiooni parem rakendamine Senise regulatsiooni parem rakendamine ei võimalda kirjeldatud probleemkohale lahendusi leida. 7.2.2 Taimekaitse Taimekaitsekoolituse sätete ajakohastamine; taimekaitsevahendite turule lubamisega seotud riigilõivude ajakohastamine; taimekaitse valdkonnas tehtavate järelkontrollide eest järelevalvetasude kehtestamine; taimekaitseseadmeid käsitlevate sätete ajakohastamine Analüüsitud mitteregulatiivsed lahendused ei lahenda tekkinud murekohti või lahendavad need vaid osaliselt. VTK-s toodud eesmärke ei ole võimalik saavutada senise regulatsiooni parema rakendamise ega olemasoleva olukorra säilitamisega. 7.2.3 Riiklik ja haldusjärelevalve; riikliku järelevalve erisused Kontrolltehingu tegemise õigus Analüüsitud mitteregulatiivsed lahendused ei lahenda tekkinud murekohti. VTK-s toodud eesmärke ei ole võimalik saavutada senise regulatsiooni parema rakendamisega, sest vastav regulatsioon puudub. Ka Riigikohus on kinnitanud, et kuna seadusandja on pidanud vajalikuks sätestada osas riiklikku järelevalvet reguleerivates eriseadustes kontrolltehingu tegemiseks spetsiaalsed ja piiratud õiguslikud alused ning reguleerinud ka kontrolltehingu tegemise korda, siis välistab see võimaluse asuda seisukohale, et teostades riiklikku järelevalvet mõne sellise eriseaduse alusel, mis kontrolltehingu tegemist ette ei näe, tohib korrakaitseorgan rakendada kontrolltehingu materiaalsetele tunnustele vastavat meedet ka ilma volitusnormita.23 IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Taimetervise valdkonnas lahendatavate probleemide puhul ei ole välisriikide regulatiivseid valikuid analüüsitud, kuna tegemist on siseriiklike küsimustega, seega erinevatel riikidel võivad 23 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. veebruari 2021. a otsus nr 4-20-1588 (punkt 28) 26 olla erinevad lahendused, nt riiklikud rahanduslikud süsteemid on erinevad ja samuti puudub teave, et lähiriikides oleks riigisiseselt väiksemaid kahjustajavabu piirkondi määratud. Taimekaitse valdkonnas käsitletavad küsimused on liikmesriikide pädevuses, sest vastavalt direktiivile 2009/128 peab iga liikmesriik sobiva süsteemi (taimekaitse koolitussüsteemi ja taimekaitseseadmete kontrollsüsteemi) kehtestama, seega erinevatel riikidel võib olla erinev lähenemine. Seetõttu ei ole taimekaitse koolitussüsteemi ja taimekaitseseadmete kontrollsüsteemi probleemide puhul välisriikide regultatiivseid valikuid analüüsitud. Kontrolltehingu puhul ei ole välisriikide regulatiivseid valikuid analüüsitud, kuna järelevalve ja selle erisused on siseriiklikud küsimused, seega erinevatel riikidel võivad järelevalve korralduses olla erinevad lahendused. Taimekaitse valdkonnas tehtavate järelkontrollide järelevalvetasude puhul ei ole samuti välisriikide regulatiivseid valikuid täiendavalt uuritud, kuna Euroopa Liidu AKM seadustab sellised taimekaitse järelevalvetoimingute tasud. Lisaks on analoogsed taimetervise järelevalvetoimingute tasud Eestis juba vastavalt TaimKS § 441 kehtestatud. Taimekaitse valdkonna riigilõivude puhul vaadeldi Põhjatsooni kuuluvate naaberriikide Soome, Rootsi, Läti ja Leedu taimekaitse valdkonna riigilõive võrdluses Eesti lõivudega. Vastavad andmed on esitatud tabelis 1. Tabelites esitatud arvud näitavad kõnekalt, et Eestis on naaberriikidest kõige väiksemad taimekaitse valdkonna riigilõivud ning riigilõivude tõstmine on põhjendatud, vältimaks Eestis selliste toodete registreerimist, mida siin turustada ei kavatseta. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Regulatiivse võimalusena on kaalutud TaimKS asjakohaste sätete muutmist. 9.1 Taimetervis 9.1.1 Taimetervise valdkonnas riigilõivudelt järelevalvetasudele üleminek Oluline on ühtlustada PTAs läbiviidavad toimingud. PTA teiste valdkondade erinevate sertifikaatide menetlemise eest võetakse järelevalvetasu tunnipõhiselt vastavalt ameti poolt panustatavale ajale iga sertifikaadi menetlemisel. Ekspordi fütosanitaarsertifikaatide riigilõivude asemel kehtestatakse järelevalvetasud nagu on loomade, toidu, sööda, loomsete kõrvalsaaduste ja paljundusmaterjali väljaveosertifikaatide ja lemmikloomadega reisimiseks ette nähtud sertifikaatide puhul. Antud lahendust toetab järgnev. 1) Võimalus on kasutada olemasolevat süsteemi ja seeläbi oleks võimalik kokkuhoid ka IT kulutustes. Järelevalvetasude menetlemiseks on PTAs toimiv süsteem juba olemas. Tulevikus oleks vigade vältimiseks ja protsesside automatiseerimiseks vajalik IT arendus PMAISist andmete ülekandmiseks JVIS tasude moodulisse. 2) Võimalike inimlike eksimuste vähenemine. Kaoks ära vajadus kasutada Exceli tabelit, kuna arvestuse saaks teha olemasolevas süsteemis. 3) Efektiivsem ressursi kasutus. Automaatsüsteem ise saadab arve, inspektori ülesandeks jääb kontrolli teostamine ja allkirjastamine, otsus saadetakse äriregistri aadressile. SAPi kanne on tehtud ja iga kanne saab unikaalse viitenumbri. Välja saadetakse arved koondina, mitte iga sertifikaadi puhul eraldi. 27 4) Ressursi kokkuhoid ja ümbersuunamine. Kasutuselolevale mehhanismile kuluv ajaline ressurss kajastub ka üldise fütosanitaarteenuse kuludes (ajakulu töötundides on võimalik arvestada ka rahalisse väärtusesse). Aastaseks toimingutele kuluvaks ajaks on arvestuslikult 135 tööpäeva. Selle aja vähendamine oleks kokkuhoid kliendile, sest kui aega kulub toiminguteks rohkem, tuleb ka kliendil rohkem teenuse eest tasuda. Ressursi kokkuhoid vähendab kogu protsessile kuluvat üldist töömahtu. Vabanevat ressursi saaks suunata valdkonna siseselt nendele teenuse osadele (nt seired, kontrollid), mille suhtes Eesti kui EL liikmesriigi kohustused tulenevalt uuest taimetervise režiimist suurenevad. Antud lahenduse puhul vajab tähelepanu järgnev. 1) Kindlaksmääratud tasude määrad vajavad regulaarset ülevaatamist ja ajakohastamist. 2) Otsustamist vajab metoodika, kas kehtestada sarnaselt teiste valdkondade järelevalvetasudele kindel tunnitasu määr, fikseeritud summa toimingule või nende kombinatsioon. AKM artikkel 82 annab liikmesriikidele lõivude/tasude kehtestamiseks järgmised kaks varianti või nende kombinatsiooni: 1) arvutatakse kindla summana, lähtudes pädevate asutuste ametliku kontrolliga seotud kogukuludest teataval ajavahemikul, ning neid kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes olenemata sellest, kas selle ajavahemiku jooksul on ettevõtja suhtes ametlikku kontrolli tehtud; 2) arvutatakse iga üksiku ametliku kontrollitoimingu tegelike kulude põhjal ning neid kohaldatakse selles ametlikus kontrollis osalenud ettevõtjate suhtes. Mõistlik oleks eraldada tasu fütosanitaarkontrolli eest ja tasu taotluse menetluse eest (sertifikaadi väljastamine), kuna alati kohapealset kontrolli ei teostata (vahel kohapealne kontroll nt kord kuus). Kui kohapealset kontrolli ei toimu, siis rakenduks ainult sertifikaadi tasu. Arvestuslik aeg sertifikaadi taotluse menetlemiseks on 30 minutit. Tasu määramise otsus sisaldaks infot kontrollide arvu ja taotluste arvu kohta eraldi. Selle põhjal vormistatakse iga kuu lõpus järelevalvetasu otsus. Lahendusvariant 1 kehtestatakse ühtne tunnitasu määr. Ajalist kulu arvestatakse nii taotluse läbivaatamiseks, kui ka kohapealseks kontrolliks, kui selleks on vajadus. Juhul, kui toimub ka kohapealne kontroll, siis on tasu vastavalt kulunud ajale suurem. Tunnihinna sisse võib olla arvestatud ka koolituste jms tasu. Antud lahendusvariandi plussiks on see, et kontrolliprotokollis on vastav funktsionaalsus aja arvestamiseks olemas. Samas AKM artikli 79 lõikes 1 nimetatud juhtudel võetakse järelevalvetasu sama määruse IV lisas kehtestatud määras (lõivud ja tasud liitu sisenevate looma- ja kaubasaadetiste ametliku kontolli eest). Antud juhul on need seotud kauba tüübiga. Ka AKMis loetletud veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest sama määruse IV lisas sätestatud määras võetav tasu tuleneb kauba tüübist. Seega tuleks ka ekspordi fütosertifikaatide eest võetav tasu jätta seotuks kauba tüübiga, nagu on see praegu, mitte tunnimääraga. Lahendusvariandi miinusena võib välja tuua selle, et lisandub täiendav kohustus täpset ajaarvestust pidada. Tasu suurust võib mõjutada ka inspektori töökiirus. Kuna ka tunnitasu määra tuleb teatud ajaperioodi jooksul uuendada, et seda ajakohasena hoida, siis puudub selles osas erinevus fikseeritud summa ja tunnitasu määra vahel. Lahendusvariant 2 fikseeritud summa (lähtudes keskmisest ajakulust): ettevõtja tasuks nii kontrolliga kui kontrollita sama summa. Tasu ajakohasena hoidmiseks tuleks seda teatud perioodi järel uuendada. Antud lähenemine on kasutusel ka järelkontrollide puhul. Lahendusvarianti toetaks see, et kulu jääks seotuks toiminguga, mitte toiminguks kulutatud ajaga. Samuti ei lisanduks täiendavat kulu täpsele ajaarvestusele. 28 Kahest võimalikust lahendusvariandist on eelistatud fikseeritud summa kasutamine. Antud lahendusvariant tagaks kõigi klientide võrdse kohtlemise, kuna arvestuse aluseks oleks võetud kõigi tehtud kontrollide keskmine aja- ja transpordikulu. 9.1.2 Kahjustajavaba piirkonna taotlemisega kaasnevate kulude katmine TaimKS-i § 11 lõike 2 kohaselt saab isik taotleda piirkonna kahjustajavabaks tunnistamist esitades sellekohase taotluse PTA-le. Nimetatud staatuse kinnitamiseks on vajalikud täiendavad seired ja laboratoorse uuringud. Võimalik on taotleda kahjustajavabaks tunnistamist nii osaliselt kui ka kogu riigi puhul. Regulatiivse lahendusena oleks võimalus jätta täiendava seire ja laboratoorsete uuringute kulude katmine ettevõtja kanda, kuna sisuliselt on tegu täiendavate uuringutega, mis on seotud ettevõtja huviga, mitte tehtud riigipoolse seire läbiviimisel. 9.2 Taimekaitse 9.2.1 Taimekaitsekoolituse sätete ajakohastamine Allpool kirjeldatud lahendusvariandid on üksteisest sõltumatud, see tähendab, et nad ei välista üksteist, lahendavad erinevaid kitsaskohti ning valida võib mõlemad. Lahendusvariant 1 Muuta TaimKS § 79 (3) ja § 79 (4) sätteid vastavalt: Taimekaitsekoolitus on täienduskoolitus TäKS mõistes, millel osalemise eelduseks on läbitud valdkondlik tasemeõpe või pädeva asutuse poolt heakskiidetud veebipõhine ettevalmistuskoolitus (nõue on turustajatele soovituslik). Erandina on täienduskoolitusel osalemine vabatahtlik professionaalsele kasutajale, kellel on läbitud taimekasvatusalane tasemeõpe. Kõik taimekaitsetunnistuse taotlejad peavad tunnistuse saamiseks sooritama positiivsele tulemusele eksami, võimalik on üks korduseksam ning koolitusasutus edastab Põllumajandus- ja Toiduametile eksami läbinud isikute andmed kolme tööpäeva jooksul eksami sooritamisest arvates. Korduseksami mitteläbimise korral tuleb läbida täienduskoolitus. Taimekaitsetunnistuse taotlemiseks sobib positiivne eksamitulemus, mis on sooritatud mitte rohkem kui kuus kuud tagasi. Selgituseks ülal kirjeldatud TaimKS muudatusele: liidetakse alus- ja täienduskoolitus kõikides sihtrühmades. Taimekaitsetunnistuse saamiseks ja pikendamiseks tuleb alati sooritada eksam. Taimekaitsetunnistust pikendatakse, kui eksam on edukalt sooritatud enne eelmise tunnistuse kehtivusaja lõppemist.“ Veebipõhine koolitus on kättesaadav PTA kodulehel ning see sisaldab sissejuhatavat osa taimekaitsesse, mida seni on täitnud aluskoolituse formaat. Veebipõhise koolituse läbimine ei taga taimekaitsetunnistuse saamist ning see on kättesaadav avalikkusele sh mitteprofessionaalsetele kasutajatele. Plussid: 1) Taimekaitsekoolitused vastaksid paremini TäKS sätestatule ning ühtlasi võimaldaksid muuta täienduskoolitused efektiivsemaks; 2) Professionaalsete kasutajate puhul võetakse taimekaitsetunnistuse taotlemise puhul arvesse varasemalt läbitud erialaseid õpinguid, nende jaoks on täienduskoolituse läbimine vabatahtlik; 3) Erialase tasemeõppe puudumisel või mitteprofessionaalse kasutaja huvist lähtuvalt on võimalik kasutada kaasaegset veebikoolitust, mis ei sea piiranguid koolituse toimumisaegade, läbimiskiiruse ega asukoha osas; 29 4) Veebipõhine koolitus võimaldab kõigil soovijatel saada ajakohased alusteadmised taimekaitse osas; 5) Soodustatakse erialase hariduse omandamist. Miinused: 1) Veebikoolituse koostamisega kaasnevad kulud nii sisu loomisele ja ajakohastamisele, kui ka IT arendusele; 2) Koolitajatel on koolitatavaid vähem; 3) Jooksev kulu riigile tagamaks veebikoolituse aktuaalsus, mis kaasneb õigusaktide muudatustega või teaduslike uuringute alusel muutunud praktikatega. Kulu on pigem väike ning piirdub enamasti veebikoolituse halduri töötasuga, kes uuendab tekstilist infot. Suuremad kulutused võivad kaasneda kui koolituse sisu uuendamiseks on vajalik tellida uut videomaterjali või uuendada põhjalikult koolituse sisulist poolt. Lahendusvariant 2 Muuta § 782 (2) sisu osas, kehtiv taimekaitsetunnistus on dokument, mis tõendab, et turustaja võib turustada ning professionaalne kasutaja ja nõustaja võivad turustada, osta ja kasutada kõiki taimekaitsevahendeid peale väga mürgiste. Isikul võib olla ainult üks kehtiv taimekaitsetunnistus. Plussid: 1) Isikute õigused on määratletud; 2) Rikkumise korral puudub alternatiivne kehtiv taimekaitsetunnistus. Miinused: 1) Puuduvad Kehtivate sätete ajakohastamiseks on eelistatud mõlemad lahendusvariandid. 9.2.2 Taimekaitsevahendite turule lubamisega seotud riigilõivude ajakohastamine Lahendusvariant 1 Riigilõivude kaasajastamine ja vastavusse viimine tegelike kuludega. Plussid 1) Kasvavad riigi tulud; 2) Väheneb mittesihipäraste taotluste esitamine pädevale asutusele (PTAle) 3) Paraneb PTA võimekus taimekaitsevahendite toimikute hindamisel. 4) Olemasolevat süsteemi ei ole tarvis palju muuta. Miinused 1) Puuduvad. Lahendusvariant 2 Riigilõivude asemel järelevalvetasude kehtestamine. Plussid 1) Järelevalvetasudest saadav tasu laekub otse PTA eelarvesse ja on vahetus seoses töökoormuse kasvu või langusega; 2) Riigil tekib võimalus vastavalt järelevalvetasude laekumise prognoosile vähendada PTA finantseerimist; 3) Väheneb mittesihipäraste taotluste esitamine pädevale asutusele (PTAle); 30 4) Paraneb PTA võimekus taimekaitsevahendite toimikute hindamisel. Miinused 1) Vajalik on välja töötada riigilõivude kogumisest erinev süsteem järelevalvetasude arvestamiseks ja kogumiseks; 2) PTA tegevuste finantseerimine muutub otseselt sõltuvaks järelevalvetasudest tulenevast omatulust ning võimalik töökoormuse ja seega ka tulude vähenemine võib äärmuslikel juhtudel põhjustada töötajate sundpuhkusele saatmist või koondamist; 3) Vaja on muuta PTA eelarvet ning vastavalt kujundada välja uus süsteem PTA eelarve tasakaalustamiseks. Eelistatud lahendusvariandiks on 1. variant ehk riigilõivude kaasajastamine ja vastavusse viimine tegelike kuludega, kuna selle tagajärjel kasvavad riigi tulud ning esialgsel hinnangul ei kaasne täiendavaid tegevusi ega väljaminekuid. 9.2.3 Taimekaitse valdkonnas tehtavate järelkontrollide eest järelevalvetasude kehtestamine Taimekaitse valdkonnas tehtavate järelkontrollide eest kehtestatakse järelevalvetasud vastavalt AKMile ning sarnaselt nagu on TaimKS §-ga 441 kehtestatud taimetervise järelevalvetoimingute tasud. Plussid 1) Vähenevad riigi kulutused taimekaitse valdkonnas tehtavatele järelkontrollidele; 2) Paremini tasakaalustuvad PTA finantseerimine ja kohustused; 3) Võimalik on rakendada PTA teistes valdkondades kasutatavat järelevalvetasude menetlemise praktikat; 4) Paraneb põllumajandustootjate motivatsioon TaimKS sätetest kinnipidamiseks. Miinused 1) Järelkontrollide vajaduse langemisel alla teatud piiri kerkib küsimus uue süsteemi loomise kuluefektiivsusest. 9.2.4 Taimekaitseseadmeid käsitlevate sätete analüüs Lahendusvariant 1 Loobuda taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli tegijate kohustuslikust iga-aastasest koolitusnõudest. Plussid: 1) Koolituse mitteläbimisest tulenevalt ei väheneks tehnilise kontrolli tegemise õigust omavate isikute arv. 2) Ei suurene kulutused teadusasutusele, mille esindaja peab aktiivselt osalema erialaste töögruppide töös ja koolitustel vähemalt Euroopa piires. Miinused: 1) Pole tagatud testijate kõige uuemad teadmised. 2) Teenuse kvaliteet võib olla riigi piires varieeruv. 3) Jätkuvalt pole tagatud edaspidine teenuse kättesaadavus ja piisav arv teenusepakkujaid. 31 Lahendusvariant 2 Koostatakse koolituskava hetkel nõutud iga-aastase täienduskoolituse jaoks, mille läbiviija valib PTA. Plussid: 1) Riigi kulutused ei suurene. Miinused: 1) Ei pruugi olla riigisiseselt ühtegi koolitajat, mis seaks tehnilise kontrolli kui teenuse jätkumisele piirangud. Lahendusvariant 3 METK hakkab riigisiseseid taimekaitseseadmete tehnilisi kontrolle ise mobiilselt tegema, vajadusel kaasates sobivas formaadis seniseid teenusepakkujaid. Loobutakse tehnilise kontrolli tegijate iga-aastasest koolitusnõudest ning METK tagab, et asjaomastel isikutel on vajalik kvalifikatsioon/teadmised. Plussid: 1) Puudub avalik koolitusvajadus. 2) Ühtsetel alustel taimekaitseseadmete tehniline kontroll. 3) Tagatud oleks liikmesriigi kohustus pakkuda nõuetele vastavat teenust, sest mitmed senised teenusepakkujad on avaldanud arvamust, et ei soovi lähiajal enam teenuse pakkumisega jätkata. 4) Tehnoloogia arenguga kaasneb investeeringuvajadus seadmetesse, mis on vajalikud tehnilise kontrolli läbiviimiseks. Keskse süsteemi puhul on vajalik soetada 1-2 komplekti seadmeid, seega on investeeringuvajadus väiksem. Miinused: 1) Vajaliku personali nappus kõrghooajal, sest tegemist on pigem sesoonse teenusega. Tehnilist kontrolli saab teostada aprill-oktoober, kui temperatuurid pole alla 16C. 2) Hetkel pole teada täpne seadmete arv Eestis, senistele andmetele tuginedes on suurusjärk 300 kontrolli aastas.Tulenevalt eelnevast pole võimalik täpselt planeerida ajalist ressurssi. 3) Esimese aasta investeeringumaht 2022. a alguse seisuga on suurusjärgus 90 000 eurot, seadmed ja personali palkamine, koolitamine. Edaspidi eelduslikult 75 000 eurot (sisaldab seadmete amortisatsiooni, arenduskulusid, koolitusi ja kahe isiku töötasu), tulu vahemikus 27 000-40 000 eurot, olenevalt testitud seadmete arvust. 4) Ilma täiendavate teenusepakkujateta on arvestatud punkti 3 kalkulatsioonide puhul kahe brigaadiga ning teenus võib olla häiritud tehnilise tõrke või isiku puudumise tõttu. 5) Logistikast tulenev teenuse kallinemine põllumajandustootjatele. Eelistatud lahendusvariant on nr 3. 9.3 Riiklik ja haldusjärelevalve; riikliku järelevalve erisused Kontrolltehingu tegemise õigus TaimKS-is sätestatakse kontrolltehingu tegemise alused. 32 Plussid: 1) Kontrolltehingu tegemise õigus annab pädevale asutusele õiguse varjata tehingu tegemise eesmärki, võimaldades kontrollida õigusaktiga kehtestatud nõuetest kinnipidamist. 2) Kontrolltehing tagab kiirema ja tõhusama järelevalve, eesmärgiga ebaseaduslik kaup müügilt kõrvaldada. 3) Pädeval asutustel on õigus kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja analüüsida. Miinused: 1) Järelevalveasutusel tuleb seniseid järelevalveprotseduure muuta ja ametnikke koolitada. 2) Järelevalveametnike kogemuse puudus sellise järelevalvemeetme rakendamisel. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid 10.1 Taimetervis 10.1.1 Taimetervise valdkonnas riigilõivudelt järelevalvetasudele üleminek AKMi kohaselt (artikkel 79 lõige 1 ja lõike 2 punkt c) kogub riik lõive ja tasusid, kui tegu on järelevalvetoiminguga, mis on seotud impordi kontrolliga, ning järelevalvetoiminguga, mida esialgu ei olnud kavas teha, kuid mis on vajalik ettevõtja toime pandud rikkumise ulatuse ja mõju hindamiseks või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on heastatud. Samuti võib liikmesriik koguda lõivu ja tasu ametliku kontrolli ja muu ametliku toimingu kulude katmiseks. 10.2 Taimekaitse 10.2.1 Taimekaitsekoolituse sätete ajakohastamine Nõuded taimekaitsekoolitustele on nimetatud direktiivis 2009/128/EÜ. 10.2.2 Taimekaitsevahendite turule lubamisega seotud riigilõivude ajakohastamine Taimekaitsevahendite turule lubamist Euroopa Liidus reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009. Tulenevalt kehtiva TaimKS § 62 lõikest 1 võib taimekaitsevahendi Eestis turule lasta, kui selle kohta on antud taimekaitsevahendi luba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt saab erineval eesmärgil taimekaitsevahendi turule lasta artiklite 30 (ajutine luba, neid sai väljastada kuni 14.06.2016), 33 (tsooni luba), 40 (vastastikuse tunnustamise luba), 47 (madala riskiga taimekaitsevahendi luba), 51 (kasutusala laiendamise luba), 52 (paralleelimport) ja 53 (eriluba piiratud ja kontrollitud kasutuseks) alusel. Vastavalt TaimKS § 62 lõikele 2 ei pea taimekaitsevahendi luba olema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 28 lõikes 2 nimetatud juhtudel. Loa menetlemise eest tuleb vastavalt kehtivale seadusandlusele tasuda riigilõivu kõikide lubade puhul, v.a. artiklite 51 ja 53 kohaste taotluste korral. 10.2.3 Taimekaitse valdkonnas tehtavate järelkontrollide eest järelevalvetasude kehtestamine 33 Taimekaitse valdkonnas tehtavate järelkontrollide eest määratavaid järelevalvetasusid reguleerib AKM. Antud juhul on järelkontrolli all mõeldud ametlikku kontrolli, mida esialgu ei olnud kavas teha, kuid mis on vajalik AKMi kohase ametliku kontrolli käigus avastatud asjaomase ettevõtja rikkumise tõttu ning mida tehakse selleks, et hinnata rikkumise ulatust ja mõju, või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on kõrvaldatud (AKM artikkel 79 lõige 2). 10.2.4 Taimekaitseseadmeid käsitlevate sätete ajakohastamine Taimekaitseseadmete kontrolli alused on nimetatud direktiivis 2009/128/EÜ. 10.3 Riiklik ja haldusjärelevalve; riikliku järelevalve erisused Kontrolltehingu tegemise õigus Kontrolltehingut kui varjatud iseloomuga korrakaitse erimeedet ei näe ette KorS, kuid seda on reguleeritud mitmes riiklikku järelevalvet käsitlevas eriseaduses. Ka Riigikohtu lahendis nr 4- 20-1588 on sedastatud, et riikliku järelevalve menetluses kogutud tõendi lubatavuse hindamisel väärteomenetluses tuleb arvestada seda, et põhiõigustesse sekkuva järelevalvemenetluse toimingu tegemiseks peab täidesaatva võimu esindajal olema seaduslik alus, samuti peab toiming olema seadusega kooskõlas24. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1 Taimetervis 11.1.1 Taimetervise valdkonnas riigilõivudelt järelevalvetasudele üleminek Muudatuse sihtrühm: järelevalveasutus, ettevõtjad Muudatusega kaasnevad mõjud Mõju järelevalveasutusele: Kavandatavad muudatused mõjutavad PTA töökorraldust, muutes selle lihtsamaks ja vähemkoormavaks, kui jääb ära lõivude laekumiste üle eraldi arvestuse pidamine ja arvestus hakkab toimuma sarnaselt teiste valdkondade järelevalvetasude arvestusega. Mõju ettevõtjatele: Kavandatavad muudatused mõjutavad ettevõtjate poolt fütosanitaarsertifikaadi taotlemisega seonduvat. Mõneti mugav ettemaks asenduks sertifikaatide arvule vastava koondmaksega, mis ei oma olulist mõju, kuna ettevõtja ei peaks hakkama tegema makseid iga sertifikaadi eest eraldi. Taimetervise registri andmetel tegelevad Eestist liiduvälisesse riiki ekspordiga 349 ettevõtjat. Aastas väljastatakse PTA-s ca 9 000 fütosanitaarsertifikaati taimede või taimsete saaduste ekspordiks kolmandatesse riikidesse. 24 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. veebruari 2021. a otsus nr 4-20-1588 (punkt 19) 34 Kavandatavate muudatuste muud mõjukategooriad: Kavandatavad muudatused ei oma sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti ei oma muudatused mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Puudub ka otsene mõju elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. 11.1.2 Kahjustajavabaks piirkonnaks tunnistamisega kaasnevate kulude katmine Muudatuse sihtrühm: järelevalveasutus, ettevõtjad Muudatusega kaasnevad mõjud Mõju järelevalveasutusele: Kavandatavad muudatused mõjutavad järelevalveasutuse seirete planeerimiseks vajalikke kulusid. Muudatuse mõjul väheneksid võimalikud kulud täiendavale ja planeerimata seirele. Mõju ettevõtjatele: Ettevõtjatele tähendaks muudatus seda, et edaspidi tuleks taotluse esitamisel arvestada ka vajalikuks seireks kuluva eelarvega. Samas on antud mõju vaid neile ettevõtjatele, kes on otsustanud antud taotluse esitada ja saavad koheselt ka kaasneva mõjuva arvestada. Kavandatavate muudatuste muud mõjukategooriad: Kavandatavad muudatused ei oma sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti ei oma muudatused mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Puudub ka otsene mõju elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. 11.2 Taimekaitse 11.2.1 Taimekaitsekoolituse sätete ajakohastamine Muudatuse sihtrühm: järelevalveasutus, koolitajad, taimekaitsevahendite turustajad, professionaalsed kasutajad, nõustajad. Muudatusega kaasnevad mõjud Mõju järelevalveasutusele: Kaasnevad kulutused veebipõhise taimekaitsetunnistuse registri täiendamiseks seoses sihtrühmadele erinevate õiguste kehtestamisega ning koolitussüsteemi uuendamiseks.“ Mõju ettevõtjatele: Muudatustega muutub taimekaitsevahendite professionaalsete kasutajate (kes võivad ettevõtete heaks töötada) koolitustel osalemine paindlikumaks ning väärtustatakse rohkem omandatud erialast haridust. Koolitusasutuste jaoks muutub koolituste korralduslik pool paindlikumaks, sest korraldada tuleb vaid täienduskoolitusi. Kavandatavate muudatuste muud mõjukategooriad: Kavandatavad muudatused omavad sotsiaalset mõju, sest kõigil soovijatel on võimalik osaleda taimekaitsevahendite alasel veebikoolitusel, mis võib aidata vähendada taimekaitsevahendite kasutusest tulenevaid mõjusid tervisele ning elu- ja looduskeskkonnale. Muudatused ei oma mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. 35 11.2.2 Taimekaitsevahendite turule lubamisega seotud riigilõivude ajakohastamine Muudatuse sihtrühm: järelevalveasutus, taimekaitsevahendite tootjad ja turustajad, põllumajandustootjad. Muudatusega kaasnevad mõjud: PTA on võimeline hindama Eestile esitatud taotlusi määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud tähtaegadele vastavalt, taimekaitsevahendite hindamisjärjekorrad Eestis on lühikesed kuni mõõdukad ning ei teki pikkadest hindamisjärjekordadest tingitud mingite TKV puudumise ohtu kohalikul turul. Mõju järelevalveasutusele: PTA ressursid on paremas tasakaalus tema kohustustega ning ta on võimeline hindama Eestile esitatud taotlusi määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud tähtaegadele vastavalt. Mõju ettevõtjatele: Taimekaitsevahendite turustajad saavad Eesti turu jaoks kiiremini registreerida uusi taimekaitsevahendeid/toimeaineid, põllumajandustootjatele on kättesaadav suurem taimekaitsevahendite sortiment. Kavandatavate muudatuste muud mõjukategooriad: Kavandatavad muudatused ei oma sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti ei oma muudatused mõju riigi julgeolekule, välissuhetele ega regionaalarengule. Suurema taimekaitsevahendite sortimendi korral on keskkonnasõbralikumate alternatiivide laialdasema kasutamise kaudu võimalik kaudne positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale ning inimeste ja loomade tervisele. 11.2.3. Järelevalvetasude kehtestamine taimekaitse valdkonnas tehtavate järelkontrollide eest Muudatuse sihtrühm: järelevalveasutus, TaimKS rikkuvad ettevõtjad. Muudatusega kaasnevad mõjud: Muudatus mõjutab järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isikuid, kelle tegevuse suhtes on PTA läbi viinud ametliku kontrolli ja kelle tegevuses tuvastati rikkumine, mille kõrvaldamise või heastamise tuvastamiseks tehakse ametlik kontroll, mida esialgu ei olnud kavas teha. Seega mõjutab see muudatus üksnes neid ettevõtjaid, kelle tegevuses on tuvastatud rikkumine ning kelle suhtes tehakse järelevalvetoiming selleks, et hinnata selle rikkumise ulatust ja mõju, või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on heastatud, mistõttu antud seadusemuudatuse mõju on vähene. Mõju järelevalveasutusele: PTA finantseerimine ja kohustused on paremas tasakaalus. Mõju ettevõtjatele: Paraneb ettevõtjate motivatsioon taimekaitsevahendite nõuetekohaseks kasutamiseks. Kavandatavate muudatuste muud mõjukategooriad: Kavandatavad muudatused ei oma sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti ei oma muudatused mõju riigi julgeolekule, välissuhetele ega regionaalarengule. Taimekaitsevahendite korrektsema käitlemise korral on võimalik teoreetiline positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale ning inimeste ja loomade tervisele, ent järelkontrollide piiratud arv ja kaudne mõju limiteerivad seda oluliselt. 36 11.2.4 Taimekaitseseadmeid käsitlevate sätete ajakohastamine Muudatuse sihtrühm: järelevalveasutus, põllumajandusettevõtjad, tehnilise kontrolli teostajad Muudatusega kaasnevad mõjud: Muudatus aitaks lahendada kitsaskohta, mille kohaselt on liikmesriigil kohustus tagada taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli tegemise võimalus, kuid eraettevõtted otsustavad ise kas ja millal teenust pakutakse. Samuti on kehtiva süsteemi kohaselt METKi kohustus korraldada taimekaitseseadmete tehnilise kontrolli teostajatele kord aastas koolitus ning selle mitteläbimise korral puudub tehnilise kontrolli tegemise õigus. Juhul, kui teenusepakkujal ei ole võimalik koolitusel osaleda, siis mõjutab see oluliselt teenuse kättesaadavust põllumajandustootjatele. Juhul, kui METK teostab ise taimekaitseseadmete tehnilisi kontrolle, siis on tagatud nii ettevõttesiseste koolituste kaudu teadmiste ajakohasus kui ka kontrollide tegemise õigus ja kättesaadavus. Mõju järelevalveasutusele: Järelvalveasutusel väheneb ühe keskse tehnilise kontrolli teostaja puhul halduskoormus, sest ei ole vaja tegeleda volituste andmise ja kontrolliga. Mõju ettevõtjatele: Ettevõtjatele oluline mõju puudub, vajalik teenus on kättesaadav, kuid kõrghooajal võib ette tulla pikemat ooteaega, seega tuleb logistilistel põhjustel aegade osas paindlikum olla. Kavandatavate muudatuste muud mõjukategooriad: Kavandatavad muudatused ei oma sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti ei oma muudatused mõju riigi julgeolekule, välissuhetele ega regionaalarengule. Muudatusega võib kaasneda positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale, sest tehnilise kontrolli teostajatele on ette nähtud paremad koolitusvõimalused - nii organisatsioonisisesed kui ka väliskoolitused, mis võimaldavad paremini tuvastada ka võimalikke kitsaskohti taimekaitseseadmete töös. 11.3 Riiklik ja haldusjärelevalve; riikliku järelevalve erisused Kontrolltehingu tegemise õigus Muudatuse sihtrühm: järelevalveasutus, ettevõtjad kes turustavad taimi, taimseid saadusi, muid objekte ja taimekaitsevahendeid. Muudatusega kaasnevad mõjud: Kavandatavad muudatused mõjutavad PTA töökorraldust, kuid mõju on väike, sest kontrolltehingute arv oleks väike ja need toimuks üksnes PTA poolt hinnatud riskide või ametile edastatud vihjete põhjal. Samas on kontrolltehingu tegemise ette nägemine täiendav võimalus veebimüügiga seonduvate rikkumiste avastamiseks. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele 12.1 Taimetervis 12.1.1 Taimetervise valdkonnas riigilõivudelt järelevalvetasudele üleminek Kavandatavatel muudatustel on teatud mõju ettevõtjate halduskoormusele, sest muutub fütosanitaarsertifikaatide taotlemisega seotud maksete tegemine. Hetkel on ettevõtja halduskoormus minimaalne, kuna ettevõtja maksab riigilõivu ettemaksuna ning PTA peab selle üle ise arvestust. See on aga täiendav töökoormus ametile, mille vähendamine on üheks 37 muudatuse eesmärgiks. Samuti oleks võimalus esitada teatud perioodi eest koondarve, mis tähendaks, et maksete hulk ei suureneks oluliselt ning ei avaldaks olulist mõju ettevõtja halduskoormusele. 12.1.2 Kahjustajavabaks piirkonnaks tunnistamisega kaasnevate kulude katmine Kavandatava muudatusega ettevõtete ja kodanike halduskoormus ei kasva, sest kahjustajavaba piirkonna taotluse esitamise protsessis muudatusi ei kavandata. Ettevõtja peaks aga arvestama täiendava finantskuluga, mis kaasneb täiendavate laboratoorsete analüüside ja seirete läbiviimisega. 12.2 Taimekaitse 12.2.1 Taimekaitsekoolituse sätete ajakohastamine Ettevõtete ja kodanike halduskoormus võrreldes kehtiva süsteemiga ei kasva. 12.2.2 Taimekaitsevahendite turule lubamisega seotud riigilõivude ajakohastamine. Ettevõtete ja kodanike halduskoormus ei kasva. 12.2.3. Järelevalvetasude kehtestamine taimekaitse valdkonnas tehtavate järelkontrollide eest. Kasvab ainult TaimKS-i rikkujate halduskoormus ning sedagi minimaalselt. 12.2.4. Taimekaitseseadmeid käsitlevate sätete ajakohastamine Ettevõtete ja kodanike halduskoormus erinevate lahendusvariantide korral jääb kas samale tasemele või on mõjutatud kõrghooajal teenuse kättesaadavuse osas, juhul kui teenusepakkujate arv väheneb. 12.3 Riiklik ja haldusjärelevalve; riikliku järelevalve erisused Kontrolltehingu tegemise õigus Kavandatavad muudatused võimaldavad veebimüügi puhul teha efektiivsemat järelevalvet ja avastada võimalikke rikkumisi ning selliste järelevalve erisuste võimaldamine eeldab esialgu ümberkorraldusi järlevalveasutuse töös, kuid halduskoormust pikas perspektiivis oluliselt ei mõjuta. Teadmine, et järelevalveasutusele lisandub varjatud kontrolltehingute võimalus mõjutab pikas perspektiivis kindlasti ka ettevõtjate käitumispraktikaid, suunates neid parema seaduskuulekuse suunas, kuid halduskoormusele mõju ei oma. 13. Muudatustega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud 13.1 Taimetervis 13.1.1 Taimetervise valdkonnas riigilõivudelt järelevalvetasudele üleminek 2021. a oli PTA poolt välja antud fütosanitaarsertifikaatide arv 9 498 ja riigilõivu laekus selle eest 539 714 eurot. Puidust pakkematerjali, puidu ja muu objekti töötlemise, parandamise ja märgistamise nõuete täitmise üle järelevalve teostamise eest laekus riigilõivu 18 190 eurot. Vastavalt kavandatavatele muudatustele ei laekuks edaspidi see mitte riigieelarvesse, vaid järelevalvetasudena otse asutusele. 38 13.1.2 Kahjustajavabaks piirkonnaks tunnistamisega kaasnevate kulude katmine Kavandatavad muudatused ei too kaasa täiendavaid kulusid ei riigile ega kohalikule omavalitsusele. Pigem saab lugeda seda täiendavaks tuluks, kuna jäävad ära kulud, mis tekivad riigile täiendavate seire ja analüüsikuludega. 13.2 Taimekaitse 13.2.1 Taimekaitsekoolituse sätete ajakohastamine Kavandatavad muudatused toovad kaasa riigile kulu veebipõhise taimekaitsekoolituse loomiseks ja haldamiseks, kuid see on kaetav koolitusel osalemise tasuga. Kohalikule omavalitsusele täiendavaid kulusid ei kaasne. 13.2.2 Taimekaitsevahendite turule lubamisega seotud riigilõivude ajakohastamine Seadusandlikud muudatused ei too kaasa täiendavaid kulusid riigile ega kohalikule omavalitsusele, samal ajal kasvab riigile laekuvate taimekaitse valdkonna riigilõivude summa oluliselt. 13.2.3. Järelevalvetasude kehtestamine taimekaitse valdkonnas tehtavate järelkontrollide eest Seadusandlikud muudatused ei too kaasa täiendavaid kulusid riigile ega kohalikule omavalitsusele, samal ajal võimaldab seadusemuudatus kaotada riigipoolsed kulutused taimekaitse järelkontrollidele. 13.2.4. Taimekaitseseadmeid käsitlevate sätete ajakohastamine Ühele kesksele teenusepakkujale üleminek tooks kaasa riigi kulutused vajalike seadmete soetamiseks ning tehnilise kontrolli teostajate palkamiseks. Tehnilise kontrolli tegemise ja kaasnevate sõidukulude eest tasumine jääks endiselt teenuse tellijate kanda ning see vähendaks riigi kulusid. Kohalikule omavalitsusele kulusid ei kaasne. 13.3 Riiklik ja haldusjärelevalve; riikliku järelevalve erisused Kontrolltehingu tegemise õigus Kavandatavad muudatused ei too kaasa täiendavaid kulusid kohalikule omavalitsusele. Järlevalveasutusele tuleb kontrolltehingu tegemise võimaluse ettenägemise korral eraldada eelarvevahendid. 14. Edasine mõjude analüüs Eelnõu ettevalmistamise käigus analüüsitakse kavandatavate muudatuste mõjusid täiendavalt. 39  VII. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus VTK raames ning selle koostamisele eelnevalt läbi viidud analüüside põhjal hindame parimaks lahenduseks muudatuste sätestamise taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmisega. 15.1. Töötatakse välja uus - 15.2. Muudatused tehakse senise X tervikseadus seaduse struktuuris 15.3 Selgitus Tulenevalt muudatuste väikesest mahust puudub vajadus töötada välja uus terviktekst. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Taimekaitseseadus ja riigilõivuseadus 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse VTK edastatakse arvamuse avaldamiseks erialaliitudele ja tootjaorganisatsioonidele, sh Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda, Eesti Taimekaitse Assotsiatsioon, Eesti Talupidajate Keskliit ja Aiandusliit. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks EIS-i kaudu Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Mõjuanalüüs teostatakse eelnõu koostamise ajal. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) Seaduseelnõu valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui kontseptsiooni koostamist ei järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) kavandata. 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja Eelnõu avalikku kooskõlastamise aeg konsultatsiooni ei plaanita. VTK-s kavandatud muudatusi käsitlev seaduseelnõu on plaanis kooskõlastamiseks EISi esitada 2023. a septembris. 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2024 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Marge Nõmmik, taimetervise osakonna valdkonnajuht, 625 6530, [email protected]; Tarvo Järve; taimetervise osakonna juhataja asetäitja, 625 6536, [email protected]. 40  Justiitsministeerium Meie: 02.03.2023 nr 1.4-1/199 Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. TaimKS_VTK_2023.pdf Teadmiseks: Riigikogu Kantselei Tarvo Järve 625 6536, [email protected] Marge Nõmmik 625 6350, [email protected] Katrin Pööra 625 6147, [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101 / [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: MEM/23-0256 - Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Kooskõlastamine algatati 02.03.2023 17:12 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.03.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/35d145f9-6925-4c2a-8072-7ab6cd780acc Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/35d145f9-6925-4c2a-8072-7ab6cd780acc?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/23-0256 - Taimekaitseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.03.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/35d145f9-6925-4c2a-8072-7ab6cd780acc Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/35d145f9-6925-4c2a-8072-7ab6cd780acc?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main