Riigisisesel kommertsliiniveol ühistranspordiseaduse § 34 kohase tasuta vedamise kohustuse hüvitamisest

KÄSKKIRI 03.03.2023 nr 33 Riigisisesel kommertsliiniveol ühistranspordiseaduse § 34 kohase tasuta vedamise kohustuse hüvitamisest Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punktide 1 ja 3 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 16. veebruari 2023. a korraldusega nr 63 „Raha eraldamine“. 1. Teen Transpordiametile ülesandeks korraldada kommertsliiniveo vedajatele hüvitise maksmine ühistranspordiseaduse §-ga 34 pandud avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest perioodil 8. september 2019. a kuni 31. detsember 2023. a tulenevalt Euroopa Kohtu 8. septembri 2022. a otsusest kohtuasjas C-614/20 ning võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70, sätestatud avaliku teenindamise kohustuse panemisele ja sellega kaasnevale hüvitise maksmisele kohalduvat, ühistranspordiseadusega määratud pädevate asutuste ülesandeid ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile PricewaterhouseCoopers Legal OÜ 3. veebruari 2023. a esitatud analüüsi tulemusi. 2. Transpordiametil hüvitada punktis 1 nimetatud avaliku teenindamise kohustuse eest kommertsliiniveo vedajatele põhjendatud nõuetest 50% saamata jäänud piletitulust (nullpiletitele arvule vastava täishinnaga piletite summast) vastavalt käskkirja seletuskirjas toodud põhjendustele. 3. Hüvitised maksta Vabariigi Valitsuse 16. veebruari 2023. a korraldusega nr 63 „Raha eraldamine“ Vabariigi Valitsuse reservist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi tulemusvaldkonda eraldatud vahenditest. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister  Majandus- ja taristuministri käskkirja „Riigisisesel kommertsliiniveol ühistranspordiseaduse § 34 kohase tasuta vedamise kohustuse hüvitamisest“ seletuskiri Vastavalt ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) §-le 34 on riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses vedaja kohustatud tasuta vedama last, kes ei ole käimasoleva õppeaasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks; last, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud; puudega kuni 16-aastast isikut; sügava puudega 16-aastast ja vanemat isikut; raske nägemispuudega isikut; sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või puudega isikut saatvat juht- või abikoera ning nimetatud kategooriate sõitjate tasuta vedu vedajale ei hüvitata. Liinivedu korraldatakse Eestis kas liiniloa alusel (kommertsliinivedu) või avaliku teenindamise lepingu alusel (edaspidi ATL liinivedu). ÜTS §-s 34 nimetatud sõitjate tasuta vedamise kohustus on seadusega pandud kõikidele vedajatele, sh nii riigihankemenetluse tulemusena sõlmitud avaliku teenindamise lepingukohustust täitvatele vedajatele kui kommertsvedajatele, kes teenindavad liine oma ärihuvidest lähtuvalt. ATL-i alusel liinivedu teostavale vedajale makstakse ühistransporditoetust, mis katab üldistatult vedaja liiniveo kulud. Kommertsvedajatele ei ole ÜTS §-s 34 nimetatud sõitjate vedamise eest hüvitist makstud. Suurima turuosaga kommertsvedaja Lux Express Estonia AS andmetel moodustavad tasuta sõitjad kommertsliinidel sõitjate arvust ca 3,2%, millest omakorda puuetega inimeste osakaal erinevatel aastatel on olnud 30–40%. Kui 2021. aasta statistika andmetel tehti kommertsliinidel ca 2,2 miljonit sõitu, siis Lux Express Estonia AS-i andmetest lähtuvalt tehti nendest suurusjärgus 70 tuhat sõitu tasuta sõitjate poolt, millest omakorda ca 25 tuhat sõitu puuetega inimeste poolt. Võrdlusena, 2021. aastal kasutati riigi poolt tellitud veoteenuseid (nii Elroni rongid kui maakonnaliinid ATL-i alusel) kokku ca 24 miljonil korral. Viis ettevõtjat (Lux Express Estonia AS, Eesti Buss OÜ, Estonian Lines OÜ, Arilix AS ja MK Autobuss OÜ) vaidlustasid kohtus ÜTS § 34 tasuta vedamise kohustuse ning esitasid taotluse riigilt hüvitise saamiseks. Tallinna Halduskohus küsis kohtuasja raames Euroopa Kohtult eelotsust, kas EL õiguse alusel tuleks kommertsvedajatele hüvitist maksta. Euroopa Kohus ütles 08.09.2022 otsuses (kohtuasi C-614/20), et vedajale teatud sõitjate tasuta vedamise kohustuse panemisel tuleb vedajale selle eest hüvitist maksta. Selline kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EÜ) nr 1370/2007 (edaspidi ka EL määrus), mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel. Kehtiv ÜTS § 34 on EL õigusega vastuolus, kuna sõnaselgelt välistab vedajale hüvitise maksmise. Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse1 § 2 kohaselt kohaldatakse Eesti kuulumisel Euroopa Liitu Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Liitumislepingu jõustudes ei kohustunud Eesti EL-ga ühinemise päevast rakendama mitte üksnes EL esmast õigust, vaid kogu EL kehtivat õigustikku liitumislepingus kehtestatud ulatuses ja tingimustel. Kehtiva õigustikuna saab vaadelda nii EL teisest õigust (nt määrused, direktiivid, otsused, ka raamotsused, mis elavad edasi, kuigi neid sellisel kujul asutamislepingutes enam ei ole) kui ka ELK praktikat2. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/631119 2 https://pohiseadus.ee/sisu/3667 punkt 8 Lisaks kaebuse esitanutele on kommertsliini vedajaid perioodil 2016–2023 olnud üle kahekümne, sh üksikud vedajad kohaliku omavalitsuse korraldatud kommertsliinidel, kes ilmselt kohtuotsuse järgselt esitavad samuti erinevate perioodide kohta hüvitise nõuded. Seega on täpselt võimatu hinnata kogunõuete täpset suurust riigile, arvestades ka asjaolu, et ÜTS § 34 sätestatud tasuta vedamise kohustus on jätkuvalt jõus ning igapäevaselt lisanduvad uued nõuded riigi vastu seni, kui säte kehtib. Vedajad on kohtuasjades esitanud kahjunõuded saamata jäänud piletitulu hüvitamiseks, kuid määruse nr 1370/2007 järgi tuleb hüvituse määramisel lähtuda põhimõttest, kus võrreldakse olukordi, mis oleks valitsenud avaliku teenindamise kohustuse puudumisel ja selle olemasolul. Hüvitis ei või EL määruse järgi ületada summat, mis vastab avaliku teenindamise kohustuse täitmisest tulenevalt avaliku teenuse osutaja kulude ja tulude suhtes avalduvale kogu positiivse või negatiivse finantsmõjuga võrdsele finantsmõjule. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) hinnangul olid ettevõtjate kohtumenetluses esitatud nõuded vastuolus määrusega nr 1370/2007, sest kogu saamata jäänud piletitulu hüvitamine keskmise täispiletihinna alusel oleks ülehüvitamine. Kompromissläbirääkimiste käigus otsustasid pooled kaasata täiendava konsultatsiooniteenuse õiglase hüvitamismetoodika väljatöötamiseks, mis arvestaks EL määruse põhimõtetega. Konsultandina palgati PricewaterhouseCoopers Legal OÜ, kes esitas analüüsi lõpparuande MKM-le 03.02.2023. Metoodika koostamisel tugines PWC Inglismaa ja Saksamaa metoodikale, mis mõlemad lähtuvad EL määrusest nr 1370/2007. Ühtlasi hindas PWC analüüsi käigus bussiettevõtjate esitatud saamata jäänud piletitulu ja kulupõhise arvestuse arvutustulemusi ja põhimõtteid. Inglismaa metoodikas arvutatakse hüvitise suurust kahe komponendi kaudu: 1.Saamata jäänud tulu, mida bussiveoliini korraldaja oleks saanud, kui reisijad oleksid pidanud pileti eest maksma täis- või soodushinda. Piletihinna aluseks on keskmine piletihind, mida tasuta sõidu õiguse puudumisel reisija oleks pidanud maksma. Arvestatakse nende reisijatega, kes oleks ka tasulise sõidu korral bussiga sõitnud. 2. Kulu, mis bussiveoliini korraldajal võis tekkida tasuta sõiduõigusega reisijate vedamisel, kes ilma tasuta sõidu õiguseta ei oleks bussiga reisi ette võtnud. Siia juurde arvestatakse ka muid bussipargi opereerimisega seotud kulusid, mida ilma soodussüsteemita ei oleks tekkinud. Saksamaa metoodikas on hüvitise määr seadusega fikseeritud 50% teenuse osutamisega seotud kulude ja sellest teenitud piletitulu vahest (Saksamaa reisijateveo seadus PBefG§45a lg 2). Teenuse osutamisega seotud kulude arvestamise aluseks on kulu sõitjakilomeetri kohta, mis on bussiliinide ülene sõitjakilomeetrite summa (reiside arv x keskmine reisi pikkus). Kulu sõitjakilomeetri kohta on määratud liidumaade poolt ja võib seetõttu erineda liidumaade lõikes. Kulu sõitjakilomeetri kohta määratakse valimisse kuuluvate bussiettevõtete vastava näitaja keskmise arvutamise tulemusena. Nimetatud valim koosneb valitud bussiettevõtetest, mis tegutsevad säästlikult ja tõhusalt. Lõpparuandes mudeldas PWC nii Inglismaa kui ka Saksamaa metoodikat nelja kohtusse pöördunud vedaja ja TRAM sisendandmetel Eesti oludes rakendamiseks, tuues välja ka mõlema metoodika põhjal arvestuslikud hüvitissummad. Kokkuvõtvalt ja üldistatult oleks mõlema eelviidatud riigi metoodika põhimõtteid aluseks võttes Eesti vedajate saamata jäänud piletitulul põhinevatest rahalistest nõuetest põhjendatud hüvitis kuni 50%. MKM kaalus valikuna rakendada nii kohtulikes kompromissides kui ka ÜTS § 34 kehtimiseni metoodikat, mis oleks väiksema administratiivse ja halduskoormusega nii riigile kui ettevõtjatele ehk hüvitada ettevõtjatele 50% tasuta veetud reisijate saamata jäänud piletitulust. Eelneva põhjal eraldas Vabariigi Valitsus oma 16. veebruari 2023. a korraldusega nr 63 „Raha eraldamine“ Vabariigi Valitsuse reservist MKM-le transpordi tulemusvaldkonda 4 200 000 eurot kommertsliiniveo teostajatele eelkooliealiste laste ja puuetega inimeste tasuta vedamise kohustuse eest hüvitiste ja kaasnevate põhjendatud nõuete maksmiseks. Sellest hüvitatakse nii need nõuded, mis on jõudnud kohtumenetlusse, kui ka nõuded, mis on esitatud või esitatakse riigile pärast Euroopa Kohtu otsust. 20. veebruaril 2023. a kinnitas halduskohus kompromissi AS Lux Express Estonia ja Eesti Vabariigi vahel, mille kohaselt tasub MKM 50% AS Lux Express Estonia esitatud nõudest, so nullpiletite arvule vastava täishinnaga piletite summast. Ka muud käimasolevate kohtuvaidluste raames esitatud nõuded hüvitab vedajatele MKM. Väljaspool kohtuvaidlusi esitatavad nõuded vaatab läbi ja otsustab hüvitamise edaspidi Transpordiamet (edaspidi TRAM). Käesoleva käskkirjaga tehaksegi TRAM-le ülesandeks hüvitada ÜTS § 34 kohase avaliku teenindamise kohustuse eest kommertsliiniveo vedajatele põhjendatud nõuetest 50% saamata jäänud piletitulust (nullpiletite arvule vastava täishinnaga piletite summast). Arvestades aegumistähtaegu, kuuluvad käskkirja alusel hüvitamisele nõuded, mis hõlmavad perioodi 8. september 2019. a kuni 31. detsember 2023. a. Ehk käskkirja kohaselt hüvitatakse tasuta vedamise kohustus tagasiulatuvalt kolm aastat alates Euroopa Kohtu otsusest. Vedajate nõuete menetlemine ja hüvitiste maksmine toimub MKM-i ja TRAM-i koostöös. Vedajate nõuete põhjendatuse hindamiseks esitavad vedajad nõude aluseks olevad piletimüügi algandmed, mis võimaldavad kontrollida müüdud 0-piletite arvu ja vastavalt piletite täishinda. Käesolev käskkiri on oma olemuselt ajutine meede nõuete hüvitamiseks ja alates 2024. aastast on plaan rakendada seadusandja poolt muudetud ühistranspordiseaduse kohast hüvitamise käsitlust. Kommertsliini vedajatele eelkooliealiste laste ja puuetega inimeste tasuta vedamise kohustuse hüvitamine kuulub transpordi tulemusvaldkonna tegevuse „Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine“ alla. Käskkirja eelnõu ning seletuskirja on koostanud MKM-i teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse juhataja Margus Tähepõld (tel 625 6490; e-post [email protected]), teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter (tel 523 3425, e-post [email protected]) ja sama osakonna nõunik Hindrek Allvee (tel 639 7670, e-post [email protected]).