Riigieelarvest määratud toetus AS-le Tallinna Lennujaam 2023

LEPING nr 1.8-7/23-123 03.03.2023 Eesti Vabariik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) (edaspidi „Ministeerium”, „Pool” või koos Ettevõtjaga „Pooled”), mida esindab põhimääruse alusel majandus- ja taristuminister Riina Sikkut, ja Aktsiaselts Tallinna Lennujaam (edaspidi „Ettevõtja”, „Pool” või koos Ministeeriumiga „Pooled”), mida esindab juhatuse liige Riivo Tuvike, kes tegutseb põhikirja alusel, sõlmivad käesolevaga riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „Leping”) alljärgnevas: I ÜLDSÄTTED JA LEPINGU OBJEKT 1.1 Lepingu objektiks on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 02.02.2023 käskkirjaga nr 14 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste 2023. a eelarve kinnitamine“ ette nähtud vahendite arvelt Ettevõtjale toetuse andmine (edaspidi „Toetus“) julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude, sh Ministeeriumi poolt varasemate perioodide katmata jäänud julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude katmiseks ning Toetuse kasutamise tingimuste määratlemine. 1.2 Pooled kinnitavad, et nad on oma esindajatele andnud piisavad volitused Lepingu sõlmimiseks selles sätestatud tingimustel ning et Pooled on kohaselt täitnud kõik õigusaktidest tulenevad eeltingimused ja teostanud vajalikud toimingud selleks, et omada vajalikku pädevust Lepingu sõlmimiseks selles sätestatud tingimustel. 1.3 Antud toetuse arvelt ei kaeta Lepingu sõlmimisega seonduvaid kulusid. II MINISTEERIUMI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 2.1 Lepingu täitmiseks kohustub Ministeerium: 2.1.1 maksma Ettevõtjale ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri Toetust 7 767 000 eurot punktis 1.1 nimetatud kulude katmiseks; 2.1.2 maksma Toetuse Ettevõtja arvelduskontole vastavalt lisas 1 toodud maksegraafikule.  2 2.2 Lepingu täitmisel on Ministeeriumil õigus: 2.2.1 kontrollida Ministeeriumi määratud isiku kaudu Ettevõtja esitatud aruandluse õigsust, Toetuse saamiseks esitatud andmete paikapidavust ning Toetuse kasutamise sihipärasust; 2.2.2 nõuda Ettevõtjalt Lepingu tingimustele mittevastaval otstarbel kasutatud Toetuse täielikku hüvitamist või vähendada Lepingu tingimustele mittevastaval otstarbel kasutatud Toetuse võrra järgnevatel kalendrikuudel maksmisele kuuluvat Toetust ja nõuda Ettevõtjalt tagasi Lepingu kehtivuse lõpuks sihtotstarbeliselt kasutamata jäänud Toetus. III ETTEVÕTJA KOHUSTUSED 3.1 Lepingu täitmisel kohustub Ettevõtja: 3.1.1 kasutama Toetust sihtotstarbepäraselt vastavalt lisas 1 toodud eelarvele ja lisas 2 toodud tehnilisele kirjeldusele, lennujaama käitajale kohase hoolsusega ja kooskõlas vastavat valdkonda reguleerivate õigusaktidega; 3.1.2 kasutama Toetust punktis 1.1 sätestatud väljamaksete ja kulude katteks; 3.1.3 esitama hiljemalt 2024. aasta 15. veebruaril Toetuse kasutamise aruande julgestusteenuse ja päästevalmidusteenuse osutamise tegelike kulude kohta Ministeeriumi e-posti aadressile [email protected]; 3.1.4 lubama igal ajal Ministeeriumil punktis 2.2.1 nimetatud isikute kaudu kontrollida aruandluse õigsust, Toetuse saamisel esitatud andmete paikapidavust ning Toetuse kasutamise sihipärasust; 3.1.5 pidama Toetuse ning Ettevõtja julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude kohta tekkepõhist raamatupidamisarvestust, kus kajastub ülevaade Toetuse detailse kasutamise kohta. Üldkulude ja mitme valdkonna kasutatava ressursi arvestus peetakse kulumudelis tekkepõhiselt ja arvestuspõhimõtted peavad olema kirjeldatud Ettevõtja raamatupidamise sise-eeskirjas. IV LEPINGU MUUTMINE Muudatusi Lepingus võib teha kirjalikus vormis Lepingu lisadena ning üksnes Poolte kokkuleppel. Lepingu muutmist sooviv Pool esitab vastava ettepaneku teisele Poolele, kes on kohustatud sellele vastama kirjalikult ühe kuu jooksul arvates ettepaneku saamisest. Muudatused hakkavad kehtima alates nende allakirjutamisest või muudatuses endas sätestatud tähtajal. V TOETUSE ÜLEKANDMINE Ministeerium maksab Ettevõtjale Toetust lisas 1 toodud maksegraafiku alusel iga kalendrikuu esimesel tööpäeval. Jaanuari ja veebruari Toetuse osamakse kantakse Ettevõtjale üle hiljemalt kolmandal tööpäeval Lepingu allkirjastamisest arvates. VI POOLTE VASTUTUS 6.1 Pooled kinnitavad oma teadlikkust asjaolust, et endale Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on nad kohustatud hüvitama teisele Poolele oma süülise tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju täies ulatuses. 6.2 Lepingu tingimustele mittevastaval otstarbel kasutatud Toetuse on Ettevõtja kohustatud Ministeeriumile täielikult tagasi maksma Ministeeriumi määratud tähtajaks. Kui Toetust tähtpäevaks ei tagastata, maksab Ettevõtja tagasimaksmisele kuuluva Toetuse jäägilt intressi määraga kuue kuu Euribor + 0,8% aastas. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta.  3 6.3 Kui Ettevõtja ei kasuta hiljemalt 31.12.2023 aastaks sihtotstarbeliselt ära kogu Toetust, on ta kohustatud kasutamata jäänud Toetuse Ministeeriumile tagasi maksma. Ettevõtjal ei ole õigust Ministeeriumile hüvitatud või tagasimakstud Toetuse või Ministeeriumi kooskõlas Lepingu punktiga 2.2.2 vähendatud Toetuse tõttu peatada teenuse osutamist. 6.4 Lähtudes Ettevõtja ülesannete spetsiifikast loetakse antud Toetus sihtotstarbepäraselt kasutatuks, kui Ettevõtja osutab punktis 1.1 nimetatud julgestus- ja päästeteenust vastavuses riigisiseselt ja rahvusvaheliselt kehtestatud ohutus-, julgestus- ja keskkonnakaitsenõuetega. VII VÄÄRAMATU JÕUD 7.1 Pooled on vabastatud vastutusest Lepingu täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest, kui Lepingu täitmata jätmine või mittekohane täitmine on tingitud vääramatu jõu asjaoludest, mida Pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad Lepingu sõlmimise ajal nende asjaoludega arvestaks või neid väldiks või takistavad asjaolud või nende tagajärjed ületaks. 7.2 Pool, kelle tegevus Lepingust tulenevate kohustuste täitmisel oli takistatud vääramatu jõu tõttu, on kohustatud sellest viivitamatult kirjalikult teatama teisele Poolele. 7.3 Vääramatu jõud ei vabasta Pooli kohustustest võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud Lepingu täitmata jätmisega või mittekohase täitmisega tekitatava kahju vältimiseks või vähendamiseks. VIII LEPINGU JÕUSTUMINE, KEHTIVUS JA LÕPETAMINE 8.1 Leping jõustub mõlemapoolsel allakirjutamisel. 8.2 Lepingus sätestatud üksikute või enamiku kohustuste täitmine ei lõpeta Lepingu kehtivust ega ole aluseks kummagi Poole poolsele kohustuste täitmisest hoidumisele või keeldumisele. 8.3 Lepingu Pooled võivad esitada teineteisele taotluse Lepingu tingimuste muutmiseks, kui nad leiavad, et Lepingu tingimused on muutunud takistuseks Lepingu kohasele täitmisele. 8.4 Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel alljärgnevad lisad: 8.4.1 Lisa 1: toetuse maksegraafik ja sihtfinantseeringu kasutamise eelarve; 8.4.2 Lisa 2: tehniline kirjeldus kohustuse täitmiseks. 8.5 Lepingut saab ennetähtaegselt lõpetada üksnes Poolte kirjalikul kokkuleppel, Lepingus või seaduses sätestatud alustel. 8.6 Lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste loovutamine on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. 8.7 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Poolte vahel läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel on Poolel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu poole Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras. 8.8 Leping on allkirjastatud digitaalselt.  4 IX POOLTE REKVISIIDID MINISTEERIUM ETTEVÕTJA Majandus- ja Kommunikatsiooni- Aktsiaselts Tallinna Lennujaam ministeerium Tartu mnt 101, 10112 Tallinn Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn a/a EE682200221001121990 Swedbank (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Riivo Tuvike majandus- ja taristuminister juhatuse liige  Lisa 1 Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi ja AS-i Tallinna Lennujaam vahel 2023.………….... a sõlmitud "Riigieelarvest määratud toetuse andmise lepingu" juurde Sihtotstabelise toetuse maksegraafik 2023. a (eurodes) Kalendrikuu Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Subsiidium julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskuludeks 0,00 1 294 500,00 647 250,00 647 250,00 647 250,00 647 250,00 Kalendrikuu Juuli August September Oktoober November Detsember 2023.a kokku Subsiidium julgestus-ja päästeteenistuse jooksvateks kuludeks 647 250,00 647 250,00 647 250,00 647 250,00 647 250,00 647 250,00 7 767 000 Riina Sikkut Riivo Tuvike Majandus- ja taristuminister Juhatuse esimees /kuupäev/ Riigipoolse sihtfinantseeringu kasutamise 2022. aasta aruanne ja 2023. aasta eelarve AS Tallinna Lennujaam 2022 tegelik 2023 eelarve Tegevuskulude katmine (maha arvestatud tulud 7 454 848 10 013 065 majandustegevusest) Tegevuskulude vajak -687 848 -2 246 065 KOKKU 6 767 000 7 767 000 Toetus MKM eelarvest kokku (tegevuskulud + 6 767 000 7 767 000 investeeringud) AS Tallinna Lennujaam katab tegevuskulusid ja 0 0 investeeringuid TEGEVUSTULUD kokku 6 957 394 7 910 938 sh Tulud majandustegevusest kokku sh 190 394 143 938 nimetada olulisemad Lubade väljastamine 142 213 117 138 Kauba läbivalgustamine 23 097 17 400 Saateteenus, mehitamine 10 404 9 400 Kontsessioon turvateenistuselt ja käitluselt 14 680 0 Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks 6 767 000 7 767 000 kokku sh Tegevustoetus MKM eelarvest (maksutulu arvel) 6 767 000 7 767 000 eelmiste perioodide kasutamata tegevustoetus, mis saadud MKM eelarvest (maksutulu arvel) olemasolul nimetada muud TEGEVUSKULUD KOKKU (koos vajakuga) 6 957 394 7 910 938 TEGEVUSKULUD kokku (kulugrupid liidetud) 7 645 242 10 157 003 sh Tööjõukulud sh. 1 746 339 2 196 401 Tööjõukulud (lennundusjulgestus, julgestuse IT 287 771 424 890 seadmete hooldus, järelvalve) Tööjõukulud (päästeteenistus) 1 458 568 1 771 511 Majandamiaskulud sh. 4 354 259 6 150 581 nimetada olulimad ja mahukamad lennundusjulgestusteenuse sisseostmine 3 661 657 5 286 085 lennundusjulgestuse kaubad, materjalid, teenused 215 519 271 584 päästeteenistuse kaubad, materjalid, teenused 94 297 151 878 lennundusjulgestuse pinnaga seotud kulud 270 519 272 474 päästeteenistuse hoone kulud 112 268 168 559 Muud kulud 923 052 1 201 851 lennundusjulgestuse üldhalduskulud 474 905 541 860 päästeteenistuse üldhalduskulud 337 721 470 300 lennundusjulgestuse mitmesugused tegevuskulud 17 324 51 171 päästeteenistuse mitmesugused tegevuskulud 93 102 138 520 Põhivara kulum 621 591 608 171 lennundusjulgestuse põhivara kulum 449 601 443 068 lennundusjulgestuse varade sihtfin tulud maha 0 0 päästeteenistuse põhivara kulum 236 010 229 123 päästeteenistuse varade sihtfin tulud maha -64 020 -64 020 Tegevuskulude vajak -687 848 -2 246 065 Rahastamise vajak 2011-2019 8 143 977 Eelmiste perioodide kulude vajaku katmine 2020. aastal 1 801 288 Vajaku jääk seisuga 31.12.2020 6 342 689 Eelmiste perioodide kulude vajaku katmine 2021. aastal 1 944 856 Vajaku jääk seisuga 31.12.2021 4 397 833 Vajaku suurenemine 2022. aastal -687 848 Vajaku jääk seisuga 31.12.2022 5 085 681 Vajaku suurenemine 2023. aastal (prognoos) -2 246 065 Vajaku jääk seisuga 31.12.2023 (prognoos) 7 331 746 ne ja 2023. aasta eelarve Selgitus/finantseerimisallikas X-ray seadmete hooldus, varuosad ja varuaarvutid; raadioside salvestuse süsteem; Itemizer hooldus ja kulumaterjal; PAXTRAC hooldus; videosalvestustarkvara hooldus; IP kaamerate hooldus; lubadebüroo printeri hooldus päästeaautode kütus, hooldus, kindlustus, varuaosad; pääste- ja esmaabivahendite ostmine; lisaks kriisijuhtimise kulud (õppuste läbiviimine jms.) reisiterminalis julgestusteenuse osutamiseks vajaliku pinna kommunaalkulud, korrashoid, kinnisvara materjalid; pääslate korrashoid ja kinnisvara materjalid hoone kommunaalkulud, korrashoid, kinnisvara materjalid, tehnohoolde seadmete reont ja hooldus osakonna üldkulud (värbamine, koolitus, personaliarvestuse, raamatupidamise, juriidika, kvaliteet, ohutusjuhtimine, riskijuhtimine ja tööohutuse kuludes) osakonna üldkulud (värbamine, koolitus, personaliarvestuse, raamatupidamise, juriidika, kvaliteet, ohutusjuhtimine, riskijuhtimine ja tööohutuse kuludes) koolitusteenuste kulud, lähetuste kulud, vormiriietus eririietus ja isikukaitsevahendid, koolitusteenuste kulud, lähetuste kulud  Lisa 2 Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi ja AS-i Tallinna Lennujaam vahel 2023. a sõlmitud "Riigieelarvest määratud toetuse andmise lepingu" juurde Eraldise kasutamine Summa Tegevuskulud julgestus- ja päästevalmidusteenuse osutamiseks riigieraldis 7 767 000 KOKKU riigieelarvest 7 767 000 Julgestusteenuse maht: Julgestusliinide arv Tallinna lennuväli:  5 reisijate kontroll-liini;  2 registreeritud pagasi x-ray masinat (3 operaatorit);  3 transiitreisija kontroll-liini;  2 VIP/CIP reisija kontroll-liini;  2 töötajate kontroll-liini;  1 reisiterminali varude kontroll-liin;  3 kontroll-liini pääslates. Julgestusjärjekordade keskmine pikkus 2023. a kulude eelarves lähtutakse, et julgestusjärjekorras seismise pikkus ei ületaks keskmiselt 30 minutit reisija kohta. Julgestustöötajate arv 235 julgestustöötajat (AS G4S Eesti) Ruume julgestuse kasutuses Tallinna lennujaamas  Julgestusüksuse kasutuses on reisiterminalis 16 ruumi kokku pindalaga 330,3 m2; lisaks kontrollpunktid: tsentraalne kontrollpunkt pindalaga 524,4 m2 ja transfeer- reisijate kontrollpunktid: 175,1 m2 ( Schengen); 46,1 m2 (Non-Schengen).  3 pääslat  3 ruumi lennundusjulgestusosakonna kasutuses; Julgestusteenuse osas kontserni poolne koolitused, järelevalve ja kontroll 8 töötajat Päästevalmiduse teenuse tegevusnäitajad Tallinna lennuväli Lennuvälja tuletõrjekategooria VIII kategooria Päästevahendid  3 kustutus- ja päästeautot / 2 operatiivsõidukit /1 reserv kustutus- ja päästeauto  1 päästekaater / pinnaltpääste varustuse haagis  6 päästeparve 112-le isikule  liikumisvõimetu õhusõiduki teisaldamisvarustus, 3 konteinerit  UTV (Utility Terrain Vehicle)  ohtlike ainete ja reostuste likvideerimisvarustuse haagis  pääste otstarbelised väikevahendid ja materjalid Päästeteenistuse hoone 1531,3 m² Isikkoosseis 46 töötajat Riina Sikkut Riivo Tuvike Minister Juhatuse esimees