Komisjoni soovitus tegevusjuhiste kohta

Saatja: Webdesktop <[email protected]> Saadetud: 01.03.2023 18:30 Adressaat: <"MKM info">; <"HM">; <=?utf-8?Q?Ursula_Tubli_Br=C3=BCsselis?=> Koopia: <"[email protected]">; <"[email protected]"> Teema: Webdesktop: Kiri nr 10.2-11/200 / Komisjoni soovitus tegevusjuhiste kohta, mis käsitlevad standardimist Euroopa teadusruumis Manused: 200.pdf; 200_lisa.pdf Tere! Edastan. Reg. number: 10.2-11/200 Reg. kuupäev: 01.03.2023 Sisu: Komisjoni soovitus tegevusjuhiste kohta, mis käsitlevad standardimist Euroopa teadusruumis Heade soovidega Tiiu Noobel [email protected] sekretär, EV alaline esindus EL juures EUROOPA KOMISJON Brüssel, 1.3.2023 C(2023) 1320 final KOMISJONI SOOVITUS, 1.3.2023, tegevusjuhiste kohta, mis käsitlevad standardimist Euroopa teadusruumis ET ET  KOMISJONI SOOVITUS, 1.3.2023, tegevusjuhiste kohta, mis käsitlevad standardimist Euroopa teadusruumis EUROOPA KOMISJON, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292, ning arvestades järgmist: (1) Standardid aitavad teadustöötajatel ja novaatoritel oma innovatsiooni turule lähendada ja tehnoloogiaarendusi levitada, kuna nendega kehtestatakse ühtsed kriteeriumid ning töötatakse välja meetodid, tavad ja menetlused, mis on üldsusele kättesaadavad ühes ametlikus dokumendis. Euroopa ja rahvusvahelised standardid tagavad innovatiivsetele uutele toodetele ja teenustele pääsu suurtele üleilmsetele ja piirkondlikele turgudele. (2) Standardid on aluseks mitmesuguse tehnoloogia integreerimisele keerukatesse uuenduslikesse süsteemidesse ja lahendustesse ning võimaldavad komponentide, toodete ja teenuste koostalitlusvõimet, millega välditakse müüjast sõltuvust ja pakutakse klientidele üleilmselt rohkem valikuvõimalusi – see on äärmiselt tähtis maailmas, kus kõigis tööstusharudes ja sektorites toimub digiüleminek. (3) Tehniliste tõkete kõrvaldamisega võimaldavad standardid kaupade, teenuste ja andmete vaba liikumist. Nende eesmärk on kehtestada kõnealuste kaupade ja teenuste arendamise, transpordi ja kasutamise suhtes minimaalsed ohutusnõuded, et kaitsta üldsust ja töötajaid. Standardites võetakse otseselt arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke ja need võivad aidata liidu majanduse vastupanuvõimet tugevdada. Neil on tähtis roll liidu püüdlustes saavutada kliimaneutraalne, vastupanuvõimeline ja ringmajandus ning tema avatud strateegilise autonoomia tugevdamisel. Kui liit tahab jääda maailmas standardite kehtestamise valdkonnas olulisele kohale, siis on hädavajalik avaldada standardimistegevusele üleilmselt suurt mõju ning juhtida tööd nii olulistel rahvusvahelistel foorumitel kui ka peamistes rahvusvahelistes institutsioonides. (4) Paljude eri liiki teadus- ja innovatsiooniprojektide tõendusmaterjal kinnitab standardimise rolli turustatavate toodete ja lahenduste loomisel1. Standarditesse saab koondada kasutajate ja muude sidusrühmade nõuded, et juhinduda neist teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamisel. Nende abil saab tagada tehnoloogialahenduste, toodete ja teenuste koostalitlusvõime: kuna standardiga nähakse ette tehnoloogia või toote kasutamise üksikasjad ja olemus, on palju lihtsam mõista, millal ja kuidas saab seda koos muu tehnoloogia või muude toodetega kasutada. (5) Teadlikkus standardimise eelistest on oluline eeltingimus teadusvaldkonnas osalejate edukaks kaasamiseks standardimistegevusse. Standardimistegevust on oluline 1 Eeluuring, mille eesmärk on toetada standardimist käsitlevate tegevusjuhiste väljatöötamist teadustöötajate jaoks – Euroopa Liidu Väljaannete Talitus (europa.eu). ET 1 ET  eelnevalt teadus- ja innovatsiooniprojekti esialgses töökavas kavandada ning teha projekti alguses kindlaks standardimisvajadused, enne kui saavutatakse tulemused, mida on võimalik edaspidi kasutada. (6) Standardimist käsitlevate teadusprojektide valdkonnas on olemas püsivad ja korduvalt kasutatavad heade tavade komplektid2. Samal ajal on olemas suur potentsiaal suurendada teadustöötajate teadlikkust standardimisprotsessidest ja nende sellealast oskusteavet ning töötada välja tunnustatud tulemusnäitajad, mille eesmärk on jälgida tehnosiirde ja väärindamise tulemuslikkust. Samuti saaks suurendada teadlikkust ja oskusteavet selle kohta, kuidas standardimisprotsessid ning teadus- ja innovatsiooniprotsessid on omavahel seotud ja vastastikku toimivad. Kui teadusuuringud ja innovatsioon ning standardimine edukalt integreerida, võib see anda teadus- ja innovatsioonitegevusele märkimisväärse hoo. (7) Tehnoloogilise valmiduse tasemeid ja nende muutumist projekti käigus võib pidada oluliseks näitajaks, mille abil hinnata teadus- ja innovatsiooniprojekti asjakohasust ja tulemuslikkust standardimistegevuse seisukohast. Erinevad tehnoloogilise valmiduse tasemed võivad viidata ka standardite ja standardimisega seotud erinevatele vajadustele: madalamaid tasemeid seostatakse tavaliselt rohkem tööga, mida tuleb teha näiteks terminite ja kontseptsioonide, metroloogia ja testimise ning kasutusjuhtumite ja etalonarhitektuuride vallas, samal ajal kui kõrgemad tasemed on tavaliselt seotud pigem selliste küsimustega nagu tehnoloogia/innovatsiooni koostalitlusvõime ja toimivus (nt turvalisuse, ohutuse, keskkonnamõju ja funktsionaalsuse seisukohast) – kõiki tehnoloogilise valmiduse tasemeid käsitlevad standardid on seega olulised teadustöötajatele ja novaatoritele paljudes tehnoloogia- ja rakendusvaldkondades. (8) Teadus- ja innovatsioonitegevuses osalejad saavad näidata eeskuju uute standardite alal, mis toetavad kõige uuemate tehnoloogiasaavutuste, innovatiivsete lahenduste ja suundumuste väljatöötamist ja rahvusvahelist kasutuselevõttu, neid standardeid järgida või need vastu võtta. Mida varem teadus- ja innovatsioonitegevuses osalejad hakkavad oma üldise teadus- ja innovatsiooniprotsessi osana osalema standardite väljatöötamises, seda varem saavad nad tuua oma standarditel põhineva innovatsiooni konkurentsivõimelistele rahvusvahelistele turgudele, mis võimaldab luua suuremat väärtust ja saada rohkem kasu. Eestvedajad saavutavad seega juhtpositsiooni, kasutades ära oma varajast ja aktiivset osalemist uute standardite kehtestamises. Nad saavad standardite väljatöötamise käigus ka väärtuslikku tehnilist ja turuteavet, mida nad saavad kasutada oma teadus- ja innovatsioonistrateegia ja tegevuskavade koostamiseks, ning tänu varajasele osalemisele uute standardite väljatöötamises jõuavad nende tooted ja teenused konkurentide omadest varem turule. Samuti saavad need eestvedajad (sh VKEd ja idufirmad) võimaluse kaasata või lisada oma ainulaadse toote- või teenuseinnovatsiooni alusstandardisse, mida nad aitasid kehtestada. (9) Puudulike oskuste täiendamiseks on vaja kasutada koolitust ja loenguid3. Oluline on luua põhjalik arusaam teadus-, innovatsiooni- ja standardimisprotsesside omadustest ja 2 Samas. 3 Nagu sidusrühmade tagasisides ELi standardimisstrateegia kohta rõhutati, puudub praegu „standardimisalane formaal- ja kutseõpe [...]. Paljudel ELi ettevõtetel – nii suurtel kui ka väikestel – puudub selline struktureeritud ja strateegiline lähenemisviis standardimisele, mis kajastaks standardimise asjakohasust erinevate majandustoimingute puhul, olgu see siis õigusnormide järgimine, turulepääs või üldine äristrateegia“. ET 2 ET  seostest ning sellest, kuidas need saavad üksteist tugevdada, et edendada teadmiste väärindamist4. (10) Üks peamisi küsimusi, mida kõrgharidusasutus või teadusorganisatsioon peab oma poliitikas seoses teadusuuringute väärindamisele suunatud standardite ja standardimisega käsitlema, on stiimulite loomine teadustöötajate standardimistegevuseks ja selle tegevuse arvessevõtmine nende karjääri juhtimisel. (11) Liidus on paljudes kõrgharidusasutustes ja teadusorganisatsioonides juba aastaid tegutsenud tehnosiirdekeskused kui kontaktpunktid, mis ei tegele mitte üksnes intellektuaalomandi küsimustega, intellektuaalomandi taotluste esitamise ja idufirmade loomise toetamisega, vaid pakuvad ka üldist toetust lepinguliste teadusuuringute korral ja aitavad hallata teaduskoostööprojekte. Standardimise toetamisel on tehnosiirde organisatsioonid seega veel üks institutsiooniline tugipunkt ning nende kaasamine on nende teadmus-/tehnosiirde rolli loogiline jätk. Tundub, et erinevalt patentidest ja teadusväljaannetest ei rakendada autorsuse kontseptsiooni laialdaselt, mis teeb mõju jälgimise tsiteerimise hindamise meetodite abil keerulisemaks. (12) Paljude teadus- ja innovatsiooniprojektide puhul ei pruugi osalemine uue standardi väljatöötamisel olla parim valik või isegi mitte teostatav. Samal ajal on suur potentsiaal teadustöötajatel, kes osalevad standardimistegevuse varajastes etappides nende teadus- ja innovatsiooniprogrammide raames, mille käigus teadustöötajad omandavad olulisi teadmisi ja loovad võrgustikke ning aitavad ühtlasi kaasa oluliste uute või täiustatud rahvusvaheliste ja Euroopa standardite väljatöötamisele tööstussektori ja ühiskonna jaoks olulistes valdkondades. (13) Kui projekti puhul tunnistatakse selle ulatuse, kestuse ja vahendite piiratust, võidakse püüda projekti tulemusi ja sisendeid teiste sarnaste projektide omadega ühendada. Eri sektorites on juba olemas palju temaatilisi platvorme ja klastreid, mille eesmärk on nende konkreetsete sektorite tulemuslikkust parandada ja edusamme suurendada. (14) Kooskõlas Euroopa teadusruumi poliitikakavaga,5 mis sisaldab meedet „ajakohastada ELi suuniseid teadmiste paremaks väärindamiseks“, esitab komisjon käesoleva soovituse Euroopa teadusruumis standardimist käsitlevate tegevusjuhiste kohta, et rakendada nõukogu soovitust (EL) 2022/24156. Vajadus käesoleva soovituse järele tehti kindlaks komisjoni teatises „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“7 ning nõukogu 26. novembri 2021. aasta järeldustes Euroopa teadusruumi juhtimise ja Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni pakti kohta8. Lisaks selle rõhutatakse ELi standardimisstrateegis,9 kui oluline on suurendada strateegilist teadlikkust ning kaasata teadus- ja innovatsioonikogukond varakult standardimisse, ja märgitakse vajadust käesoleva soovituse järele. 4 EN ISO 56002:2019 „Innovatsioonijuhtimine. Innovatsioonijuhtimissüsteem. Juhised“. 5 Euroopa teadusruumi poliitikakava (europa.eu). 6 Nõukogu 2. detsembri 2022. aasta soovitus (EL) 2022/2415, mis käsitleb teadmiste väärindamise juhtpõhimõtteid (ELT L 317, 9.12.2022, lk 141). 7 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“, COM(2020) 628 final. 8 Euroopa teadusruumi tulevane juhtimine – nõukogu järeldused. 9 COM(2022) 31 final. ET 3 ET  (15) Käesolev soovitus kajastab nõukogu soovituses (EL) 2022/2415 esitatud uusi suundi, kuna selle eesmärk on suurendada teadustöötajate ja novaatorite strateegilist teadlikkust teadusuuringute ja innovatsiooni ning standardimise integreerimise väga olulistest eelistest ning anda nõu parimate tavade kohta, kuidas see integreerimine kogu teadus- ja innovatsioonitegevuses edukalt läbi viia, et maksimaalselt väärtust luua ja mõju saavutada. (16) Käesolev soovitus on sõnastatud kõrgharidusasutuste ning eraõiguslike ja riiklike teadus- ja innovatsiooniorganisatsioonide, teadus- ja innovatsiooniprojektide partnerite ning poliitika ja laiemate sidusrühmade tasandil. Soovitust tuleks kohaldada kooskõlas riikliku ja piirkondliku ning liidu tasandi asjakohaste eeskirjadega, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE: 1. MÕISTED Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid: (1) „intellektuaalomand“ – intellektuaalse tegevuse tulemus, mis vastab õiguskaitse saamise tingimustele, sealhulgas leiutised, kirjandus- ja kunstiteosed, sümbolid, nimed, kujutised ja disainilahendused; (2) „standard“ – tehniline kirjeldus, mille rahvusvahelisel, Euroopa või riiklikul tasandil tunnustatud standardiorganisatsioon on korduvaks või pidevaks kasutuseks vastu võtnud ja mille järgimine ei ole kohustuslik10; (3) „standardeid väljatöötav organisatsioon“ – asutus, mis on spetsialiseerunud standardite väljatöötamisele konsensuse põhimõttel ja hõlbustab ekspertide osalemist standardimisprotsessis; (4) „standardimine“ – protsess, mille eesmärk on sõnastada vabatahtlikud tehnilised kirjeldused või kvaliteedinõuded, millele võiksid vastata praegused või tulevased tooted, tootmisprotsessid ja teenused. Standardimine võib hõlmata mitmesuguseid valdkondi, näiteks konkreetse toote eri kvaliteediklasside või suuruste standardimine või tehniliste kirjelduste standardimine toote- või teenuseturgudel, kus on olulised kokkusobivus ja koostalitlusvõime teiste toodete või süsteemidega11; (5) „tehniline komitee“ – sidusrühmadest koosnev mitmekesine eksperdirühm, kes vastutab selle eest, et töötada välja ja koostada standardid, mida seejärel tunnustab standardiorganisatsioon; (6) „tehniline kirjeldus“ – dokument, millega kehtestatakse tehnilised nõuded, millele toode, protsess, teenus või süsteem peab vastama, ning milles esitatakse toote või teenuse nõutavad omadused, nagu kvaliteet ja toimimine, kasutatavad tootmismeetodid ja -protsessid ning ehitustoodete toimivuse hindamise meetodid ja kriteeriumid12. 10 Kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012. 11 Kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012. 12 Kooskõlas määrusega (EL) nr 1025/2012. ET 4 ET  2. KÕRGHARIDUSASUTUSED NING ERAÕIGUSLIKUD JA RIIKLIKUD TEADUS- JA INNOVATSIOONIORGANISATSIOONID 2.1. Soovitatakse välja töötada standardimispoliitika, mis on eraldiseisev või intellektuaalomandi või teadustulemuste väärindamise poliitika osa. (7) Kõrgharidusasutused ning eraõiguslikud ja riiklikud teadus- ja innovatsiooniorganisatsioonid peaksid uurima, millised teadusvaldkonnad võiksid olla standardimisse kaasatud ja kuidas võib standardimine aidata teadustulemusi väärindada. Standardite ja standardimisega seotud vajadusi tuleks seega hinnata organisatsiooni tasandil. Kõrgharidusasutused ning teadus- ja innovatsiooniorganisatsioonid peaksid sisse seadma koostöökultuuri ning edendama koostööd oma organisatsiooni ja selle sidusrühmade, sealhulgas tööstussektori, poliitikakujundajate, standardimisekspertide, standardiorganisatsioonide ja kasutajate esindajate vahel. Samuti tuleks standardite rolli uurida katseplatvormidel, et luua teadus- ja innovatsioonitegevuse ning standardimistegevuse vahel kahesuunaline tagasisideahel, eesmärgiga saavutada kiiremini paremad standardid. Euroopa Standardikomitee ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CEN-CENELEC) ning Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (ETSI) hõlbustavad otsest suhtlemist kõrgharidusasutuste, teadus- ja innovatsiooniorganisatsioonide ning standardeid väljatöötavate organisatsioonide vahel, et tagada juurdepääs standardimisvaldkonna teabele ja eksperditeadmistele. CEN-CENELEC ja ETSI võivad seega aidata kõrgharidusasutustel ning teadus- ja innovatsiooniorganisatsioonidel töötada välja uusi poliitikameetmeid oma teadus- ja innovatsioonitegevuse ja standardimistegevuse integreerimiseks13. (8) Standardimispoliitika väljatöötamisel tuleks järgida kaheosalist lähenemisviisi. Esiteks tuleks koguda teavet, esitades kõigile kõrgharidusasutuste ning teadus- ja innovatsiooniorganisatsioonide teadusüksustele päringu, et täpsustada, milline on nende standardites ja standardimistegevuses tegeliku ja võimaliku osalemise tase ning nende teadmiste tase sellest tegevusest. Teiseks tuleks tagada rakendamine, tehes koostööd standardiorganisatsioonidega, eelkõige CEN-CENELECi ja ETSIga ning riikide standardiorganisatsioonidega, kes saavad teadusprojektides ühe ülesandena toetada kõrgharidusasutusi ning teadus- ja innovatsiooniorganisatsioone standardimisel. 2.2. Teadustöötajate karjääriarengu kavades ja teadusuuringute hindamises soovitatakse võtta asjakohaselt arvesse standardimistegevust ja -väljundeid. (9) Kõrgharidusasutuste ning teadus- ja innovatsiooniorganisatsioonide poliitika standardite ja standardimise valdkonnas peaks julgustama teadustöötajaid võtma ühendust asjaomaste standardiorganisatsioonide tehniliste komiteedega ja nende tegevuses aktiivselt osalema, et kasutada ära nende standardimisalaseid eksperditeadmisi. Teadustöötajaid tuleks tunnustada karjääriarengu eest, mis on seotud nende panusega standardimisse. (10) Euroopa sidusrühmade innustusel käivitatud teadusuuringute hindamise reformimise algatuse kontekstis, mis on Euroopa teadusruumi poliitikakava (2022–2024) ja teadusuuringute hindamist käsitleva Pariisi üleskutse14 osa, tuleks 13 Nii CEN-CENELEC kui ka ETSI on seadnud sisse teadus- ja innovatsioonitegevust ning standardimistegevust ühendavad programmid (standardimise, innovatsiooni ja teadusuuringute programm (STAIR) ning teadusuuringute, innovatsiooni ja standardite ökosüsteemi programm (RISE)). 14 Pariisi üleskutse teadusuuringute hindamise kohta. ET 5 ET  standardimistegevust pidada väärtuslikuks panuseks, millel võib olla märkimisväärne teaduslik, tehnoloogiline, majanduslik, keskkonnaalane või ühiskondlik mõju. 2.3. Soovitatakse pakkuda standardimisalast haridust ja koolitust. (11) Sihtotstarbelist koolitust tuleks kõigepealt pakkuda kõrgharidusasutuste ning teadus- ja innovatsiooniorganisatsioonide juhtivtöötajatele, näiteks teadusvaldkonna prodekaanidele, innovatsioonijuhtidele ja väärindamisjuhtidele, et tagada nende toetus asutuse standardimispoliitika väljatöötamisele. Seejärel tuleks pakkuda koolitust novaatoritele, teadustöötajatele, osakondade juhtidele ja õppejõududele, keda standardimise teemad kõige tõenäolisemalt mõjutavad ja kes nendega kokku puutuvad. Koolitus- ja õppeprogrammidesse tuleks kaasata standardeid väljatöötavate organisatsioonide ja tööstussektori koolitajad. Samuti tuleks vajaduse korral kaasata kasutajate esindajad. (12) Standardimist tuleks standardimisstrateegia osana pidada ka üheks teemaks, mida õpetada asjakohaste äri-, innovatsiooni-, ettevõtlus-, tehnoloogia- ja teadusprogrammide, näiteks innovatsiooni juhtimise haridusprogrammide raames. 2.4. Soovitatakse muuta tehnosiirdekeskused standardimissuutlikuks. (13) Tehnosiirdekeskused peaksid suurendama suutlikkust, näiteks koolituse ja institutsioonilise võimestamise kaudu, et pakkuda näiteks järgmisi standardimisega seotud teenuseid: (a) standardimise eelistest teadlikkuse suurendamine; (b) nõuannete andmine asjakohaste standardimisdokumentide kohta (nt Euroopa standardid, rahvusvahelised standardid, tehnilised kirjeldused, eelstandardid, Euroopa Standardikomitee töörühma kokkulepe, rahvusvaheliste standardite rühma (International Standards Group) tehnilised kirjeldused); (c) suutlikkuse pakkumine sidemete loomiseks standardeid väljatöötavate organisatsioonidega ning nende pakutavate koolituste ja teenustega; (d) juhiste andmine selle kohta, kuidas luua sidemeid riikide standardiorganisatsioonide ja Euroopa standardiorganisatsioonidega ning kuidas ühineda standardeid väljatöötavate organisatsioonide tehniliste komiteedega; (e) põhitoe pakkumine projektiettepanekute koostamisel, et lisada viide standarditele ja standardimisele; (f) põhitoe pakkumine standardimisprotsessis vormide täitmisel ja/või sel eesmärgil standardeid väljatöötavate organisatsioonide juurde suunamisel; (g) toetuse pakkumine intellektuaalomandi küsimustega tegelemisel standardimisprotsessides; (h) teadus- ja innovatsiooniprojektide standardimisega seotud väljundite seire ja aruandlus; (i) koolituse korraldamine kõrgharidusasutuste, teadus- ja innovatsiooniorganisatsioonide ning teadus- ja innovatsioonikeskuste (nt Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmus- ja innovatsioonikogukonnad) teadustöötajatele ja novaatoritele ning nende tööstuspartneritele. ET 6 ET  2.5. Soovitatakse välja töötada näitajate ja hindamissüsteem. (14) Teadus- ja innovatsiooniorganisatsioonid peaksid jälgima oma standardimistegevust väljund-, tulemus- ja mõjunäitajate alusel. Soovitatakse teha tõhusat koostööd teiste kõrgharidusasutuste, teadus- ja innovatsiooniorganisatsioonide ning tehnosiirdekeskustega, et töötada välja ühised ja võrreldavad andmete kogumise ja tõlgendamise meetodid. Selles valdkonnas võiks olla oluline roll teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonidel ning ülikoolide ühendustel. Tuleks rakendada kombineeritud lähenemisviisi, mis hõlmab nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid parameetreid, et andmete kindlaksmääramine ja kogumine ei puudutaks üksnes kvantitatiivseid näitajaid. On vaja, et teadustöötajad ja/või tehnosiirdekeskused koostaksid enesehindamisaruanded või töötaksid välja muud kvalitatiivsed meetodid, milles kirjeldatakse üksikasjalikult standardimistegevuse konteksti. See aitaks kvantitatiivseid näitajaid tõlgendada ning parandaks tõenduspõhiselt seire- ja näitajate süsteeme. Tehnosiirdekeskuste olemasolevaid võrgustikke kui seiresüsteemi rakendajaid tuleks võimestada. (15) Tuleks püüda teha koostööd teadusandmete hoidlatega, eriti Euroopa avatud teaduse pilve kaudu, et konkreetsete metaandmete abil saaks standardimismeetmed siduda toetavate andmete ja väljaannetega. Sellega seoses tuleks soodustada koostööd Euroopa standardiorganisatsioonide ja muude standardeid väljatöötavate organisatsioonidega. Kokkuvõttes tuleks kindlaks teha järgmised vajadused: esiteks luua tõendusbaas selliste standardimisega seotud näitajate eeliste ja puuduste kohta, mille eesmärk on jälgida teadmiste väärindamist; teiseks kasutada üksikute näitajate asemel pigem näitajate kogumit. 3. PROJEKTIPARTNERID 3.1. Soovitatakse analüüsida olemasolevaid standardeid ning hinnata standardimise võimalikku panust teadus- ja innovatsiooniprojekti. (16) Projektiettepaneku koostamise alguses on soovitatav teha järgmist: a) uurida teadusuuringute teemaga seotud käimasolevat standardimistegevust, et mõista hetkeolukorda; b) hinnata, kas ja kuidas saaks teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusi lisada uutesse standarditesse või kasutada olemasolevate standardite ajakohastamiseks. (17) Standardimist tuleks käsitada vahendina, mitte omaette eesmärgina. Otsuse tegemisel selle kohta, kas projektiettepanekusse võiks lisada standardid ja standardimine, tuleks kaaluda, kas (a) konkursikutse tekstis ja/või hindamiskriteeriumide all on standardimist ja standardeid sõnaselgelt mainitud; (b) erinevate tehnoloogiliste komponentide, seadmete, süsteemide ja andmete koostalitlusvõime on asjaomases teadus- või tehnoloogiavaldkonnas nõutav; (c) ohutuse, julgeoleku, keskkonna, toimivuse, mõõtmise või tervisega seotud probleemid tuleb kindlaks määrata ning neid käsitleda; (d) on vaja välja töötada ühised terminid, kontseptsioonid, meetodid ja uuenduslikud kasutusjuhtumid, mida erinevad sidusrühmad võiksid arvesse võtta ja kasutada; ET 7 ET  (e) on vaja omada selgelt kindlaksmääratud meetodeid probleemide kvantifitseerimiseks, testimiseks ja mõõtmiseks ning tõendada vastavust tehnilistele või regulatiivsetele nõuetele; (f) tehnoloogiavaldkond on arenev ning vaja on uusi või muudetud standardeid; (g) olemasolevaid standardeid saab kasutada uute meetodite võrdlusanalüüsiks ja olemasolevate võrdlusstandardite ajakohastamise kavandamiseks. Projekti läbiviimisel peaks üks esimesi ülesandeid olema standardimislünkade analüüsi tegemine. Selle peaks läbi viima standardite ökosüsteemi tundev organisatsioon, näiteks standardeid väljatöötav organisatsioon, kes võiks toetada standardimislünkade analüüsi koostamist ja saaks kasutada selliseid tugivahendeid nagu StandICT.eu15 ja StandardPlusInnovation.eu16. 3.2. Koostööprojekti puhul soovitatakse tagada konsortsiumis ühine arusaam ning ühine strateegiline seisukoht standardite ja standardimise küsimustes. (18) Projektipartneritel peaksid olema või nad peaksid omandama teadmised ametlikest standardimisprotsessidest, sealhulgas peaksid nad olema teadlikud vajadusest saavutada standardimistöös konsensus paljude sidusrühmade vahel; nad peaksid analüüsima mitmesuguste standardimisega seotud dokumentide, näiteks viitedokumentide ja tehniliste kirjelduste dokumentide (nt CENi töörühma kokkulepped) võimalusi ja piiranguid ning nende dokumentideni viivaid protsesse, sealhulgas nende nõudeid, konsultatsioone ja ajastust. (19) Projektipartnerid peaksid määrama kindlaks ühise strateegilise seisukoha kavandatud standardite ja standardimistegevuse suhtes. Kui partnerid tegutsevad projekti läbiviimiseks erinevates töörühmades ja erinevatel standardimisfoorumitel, peaks neil olema teiste partnerite toetus ja nad peaksid vältima olukordi, kus eri partnerid on üksteisega vastuolus. Nad peaksid saavutama standardimistegevuses arendatavate tehniliste omaduste suhtes ühise seisukoha. (20) Projektipartnerid peaksid looma ühenduse CEN-CENELECi ja ETSIga või nende liikmesriikides asuvate liikmete võrgustikuga, et olla teadlikud neile kättesaadavatest standardimis- ja standardimiseelsetest dokumentidest, nagu CEN-CENELECi töörühma kokkulepped, ETSI rahvusvaheliste standardite rühma dokumendid, tehnilised kirjeldused või tehnilised aruanded. 3.3. Koostööprojekti puhul soovitatakse kaasata töörühma standardimiskogemusega partnereid, kellel on hea juurdepääs standardimiskogukonnale. (21) Konsortsiumisse tuleks kaasata standardeid väljatöötavad organisatsioonid või nendega tuleks tagada vähemalt mõningane side (nt toetuskirjade, huvi väljendamise või projekti nõuandekogusse kuulumise kaudu). Standardeid väljatöötavate organisatsioonidega tehtavat koostööd tuleks ka võimendada, kasutades asutustevahelisi kontakte kõrgharidusasutuste tehnosiirdekeskuste ja teadusuuringute osakondade, teadus- ja innovatsiooniorganisatsioonide ning standardeid väljatöötavate organisatsioonide vahel. (22) Kui projektipartnerite ja tehniliste komiteede vahel ei saa luua otseseid sidemeid kohe projekti algusest peale, võib tehnilise komitee liikmeid (või aktiivseid standardimisspetsialiste) kaasata projekti katserühmana. Konsortsiumisse 15 StandICT.eu. 16 StandardPlusInnovation.eu. ET 8 ET  soovitatakse kaasata standardimiskogemusega partnereid, kellel on ka hea juurdepääs standardimiskogukonnale (nt asjaomases tehnilises komitees osalemise varasem kogemus). Ideaaljuhul peaksid sellised partnerid olema kaasatud juba projekti algusest peale. Projektipartnerid peaksid looma tugevad sidemed standardeid väljatöötavate organisatsioonide tehniliste komiteedega, kuna tehnilised komiteed teevad otsuseid käimasoleva standardimistegevuse kohta. Seepärast peaksid konsortsiumisse kuuluvad teadustöötajad ja novaatorid olema ideaaljuhul ka asjaomaste tehniliste komiteede liikmed. Kui kõnealust teemat käsitlev tehniline komitee puudub, on erinevate standardeid väljatöötavate organisatsioonide kaudu kättesaadavad mitmesugused standardimiseelsed protsessid, mida projektipartnerid saavad kasutada, näiteks töörühma kokkulepped ja nende protsess Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ja CEN-CENELECi kaudu ning rahvusvaheliste standardite rühma protsess ETSI kaudu. (23) Kõigile projektipartneritele,17 kes ei ole standardite ja standardimistegevusega kursis, tuleks pakkuda koolitust ja nende teadlikkust tuleks suurendada. Standardeid väljatöötavad organisatsioonid võiksid projektitegevuse raames pakkuda spetsiaalselt partneritele ka teadlikkuse suurendamist ja koolitust. 3.4. Soovitatakse muuta standardid projekti käegakatsutavaks osaks. (24) Standardimine peaks olema projektiettepaneku käegakatsutav osa, kuigi partnerid ei tohiks seada liiga kõrgeid eesmärke seoses oma projekti võimaliku panusega standardimisse, et vältida eksitamist selles küsimuses. (25) Projekti raames tuleks kindlaks määrata standardimisstrateegia ning asjakohaste tegevuste puhul tuleks ette näha tööpaketid või ülesanded. Et tagada kavandatud tegevuste läbiviimine, tuleks neid toetada piisava eelarve ning piisavate ajaressursside ja kohustustega. (26) Projekti tulemuste läbivaatamisel tuleks kindlaks teha need võimalikud tulemused, mis võivad aidata standardimist edendada, ja eraldada selleks vahendid. ELi innovatsiooniradar18 on samuti üks vahend, mis võib sellele kaasa aidata. 3.5. Soovitatakse investeerida sidusrühmadesse ja kaasata neid kogu projekti vältel. (27) Suur osa standardimistegevusest toimub praktikas sidusrühmade, sealhulgas võimalike kasutajate kaasamisega. Partnereid julgustatakse kasutama oma projektide toetamiseks Euroopa standardiorganisatsioonide loodud partnerlusi ja sidemeid. Sellega seoses saab kindlaks määrata neli tegevusvaldkonda: (a) tööstussektori kaasamise tagamine: olenemata standardimisse antava panuse liigist (kas uue standardi või tehnilise kirjelduse väljatöötamine või varasema muutmine või mõni vahepealne etapp, nagu CENi töörühma kokkulepe) on vaja võimalikult palju tööstussektori toetust ja selle otsest kaasamist. See on väga tähtis selleks, et standardimistegevus oleks edukas ja et tagada väljatöötatud uuenduste kasutuselevõtt turul; (b) hea levitamis- ja teavitamiskava rakendamine: seoses standardimistegevusega soovitatakse välja töötada spetsiaalne levitamis- ja teavitamiskava. Sel eesmärgil võiks kasutada spetsiaalseid veebisaite, postiloendeid või veebiseminaride sarju; 17 Lisateave Euroopa standardite ja innovatsioonialgatuse kohta (standardsplusinnovation.eu). 18 Innovatsiooniradar > Olulised ELi rahastatavad uuendused (innoradar.eu). ET 9 ET  (c) läbirääkimisoskusi ja poliitikaalast tööd käsitlev koolitus: tuleks soodustada koolitust, mille raames käsitletakse sidusrühmade kaasamist ja osalemist standardeid väljatöötavates komiteedes. Partnerid võivad saada toetuse kohta asjakohast teavet portaalist HSBooster.eu19; (d) ressursside eraldamine: sidusrühmade kaasamiseks on vaja eraldada piisavalt aega ja ressursse. 3.6. Soovitatakse olla väljundite, tulemuste ja mõju osas realistlik ning kaaluda sobivaid põhilisi tulemusnäitajaid. (28) Projektiportfellide, -ahelate või -klastrite puhul: kui projektiahelate, -klastrite ja - portfellide realiseerimine on realistlik ja teostatav, võiks standardi loomist projektiahelate või -klastrite abil strateegiliselt kujundada, et töötada teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise toel välja uued standardid. Mõnel juhul võiksid seda tegevust tõhustada avaliku ja erasektori partnerlused, mis keskenduvad teemadele, milles osalemisest on partnerid huvitatud20. (29) Viitedokumentide ja tehniliste kirjelduste väljatöötamisse antava panuse puhul: kui uue standardi väljatöötamine tervikuna ei ole teostatav, tuleks projektide raames rohkem osaleda tehniliste komiteede töös, et töötada välja standardimisdokumendid, mis ei vaja täielikku konsensust, näiteks koostades sellised viitedokumendid ja tehnilised kirjeldused nagu CENi töörühma kokkulepped, etalonarhitektuurid, valged raamatud, tehnilised aruanded. Projektipartnerid peaksid olema teadlikud nende vahendite eelistest ja puudustest ning taotlema nende tehniliste kirjelduste jaoks võimalikult palju tööstussektori toetust. (30) Projektipartnerid peaksid kaaluma selliste põhiliste tulemusnäitajate väljatöötamist, mis kujutavad endast realistlikke väljundeid, tulemusi ja mõju kooskõlas punktiga 14. 3.7. Soovitatakse teha jõupingutusi kombineeritud kvalitatiivse ja kvantitatiivse tulemusaruandluse sisseseadmiseks hindamiste ja seire eesmärgil. (31) Selleks et hinnata väärindamise tulemuslikkust, tuleks projekti raames koostada kvalitatiivsetel ja kvantitatiivsetel näitajatel põhinev kombineeritud aruandlus. Eelkõige peaksid partnerid näitajad kindlaks määrama ja koguma asjakohaseid andmeid. Tähelepanu tuleks pöörata kvalitatiivsele aruandlusele ja näitajate tõlgendamisele, näiteks (enese)hindamisaruannete kujul. (32) Teadustöötajad peaksid looma ühenduse CEN-CENELECi ja ETSIga või nende liikmesriikides asuvate liikmetega, et oma projektide tulemusi kõige paremini väärindada, näiteks kasutades CENi töörühma kokkuleppeid, kuna CENi töörühma kokkuleppe vastuvõtmiseks ei ole vaja täielikku konsensust (seega ei tehta CEN- CENELECi liikmete seas täielikku hääletust) erinevalt Euroopa standardist, mis nõuab liikmete täielikku konsensust. Lisas on esitatud võimalike näitajate loetelu ja soovitus selle kohta, millisel tasemel mõjuahelat näitaja mõõtmiseks kasutada – see on aluseks edasisele arendamisele, kohandamisele ja täpsustamisele. 19 HSBooster.eu. 20 Näiteks Nutivõrkude ja -teenuste Ühisettevõte, asjade interneti ja servtöötluse innovatsiooni liit, suurandmete väärtuse ühendus, Euroopa partnerluse „Tuleviku tehased“ teadusuuringute ühing ning Saastevaba Vesiniku Ühisettevõtte määruste, eeskirjade ja standardite strateegia koordineerimise rühm (RCSSC). ET 10 ET  3.8. Soovitatakse võtta standardimisega seotud kaalutlusi arvesse innovatsiooni ja intellektuaalse vara haldamisel (ja vastupidi). (33) Standardimise väljundeid ja mõju ei saa tavaliselt kindlaks määrata eraldi teistest tegevustest, mille eesmärk on teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusi turustada. Turustamistegevus, näiteks erinevate litsentsimismudelite kasutamine (sh avatud lähtekoodiga litsentsid) ja idufirmade loomine, hõlmab intellektuaalomandi kasutamisega seotud strateegilisi kaalutlusi. Seepärast tuleks nõuetekohase turustamisstrateegia kindlaksmääramisel kaaluda intellektuaalse vara haldamist koos standardimisega. (34) Intellektuaalse vara haldamise strateegias tuleks arvesse võtta standardimiskaalutlusi. See lähenemisviis ei tuleks kindlaks määrata mitte üksnes kõrgharidusasutuse või teadus- ja innovatsiooniorganisatsiooni intellektuaalse vara haldamise ja standardimise tavades, vaid see peaks kajastuma ka projekti tasandil. (35) Partnerid peaksid enne uue tehnoloogiaga seotud standardimistegevuse alustamist kaaluma patenditaotluse esitamist. 3.9. Soovitatakse tagada kestlikkus pärast projekti kestuse lõppu. (36) Projekti kestusest kauem püsiva mõju loomiseks, eelkõige seoses standardimistegevusega, peaksid tulemused jääma kestma ka pärast projekti lõppu. Pakutakse välja järgmised valikuvariandid: (a) lisada tulemused tehnilistesse kirjeldustesse ja viitedokumentidesse, nagu CENi töörühma kokkuleppesse või tehnilistesse aruannetesse, mis võib suurendada standardimisega seotud tulemuste kestlikkust; (b) tagada tulemuste nähtavus ja kättesaadavus ka pärast projekti lõppu, esitades need hoidlatele, näiteks programmi „Horisont 2020“ tulemuste platvormile,21 et kindlustada reageerimine nii tööstussektori huvidele kui ka võimalikele kasutajate huvidele; (c) kaaluda järelprojekte, millega tagatakse standardite väljatöötamise protsessi kestlikkus. 3.10. Soovitatakse käsitleda standardimist valdkondlike platvormide, avaliku ja erasektori partnerluste, projektiklastrite, teadus- ja innovatsioonikeskuste või muude ühiste foorumite raames. (37) Projektipartnerid peaksid edendama standardimist kui tõhusat vahendit valdkondlike platvormide, avaliku ja erasektori partnerluste, projektiklastrite, teadus- ja innovatsioonikeskuste või muude ühiste foorumite raames. Jõudude ühendamisel eespool nimetatud üksustega luuakse laiaulatuslikum ja kestlikum võimalus tõendite kogumiseks sektori tasandil. Liidu rahastatava teadustegevusega seotud avaliku ja erasektori partnerlused võivad olla hea platvorm, mille abil saab tagada projektide panuse standardimisse. Seda meedet võivad toetada Euroopa standardiorganisatsioonide loodud partnerlused ja sidemed väljakujunenud valdkondlike foorumite ja institutsiooniliste sidusrühmadega. Partnerid peaksid saama juurdepääsu nendele rühmadele Euroopa standardimisvõrgustiku kaudu. Seda võiksid toetada sellised Euroopa standardiorganisatsioonide algatused nagu STAIR või RISE. 21 Programmi „Horisont“ tulemuste platvorm. ET 11 ET  4. POLIITIKA JA SIDUSRÜHMAD 4.1. Soovitatakse edendada standardimist kui teadmiste väärindamise vahendit riiklikul ja piirkondlikul tasandil, tehes koostööd standardeid väljatöötavate organisatsioonide, kõrgharidusasutuste ning teadus- ja innovatsiooniorganisatsioonide ühenduste ja tehnosiirdekeskustega. (38) Liikmesriigid peaksid tegema koostööd standardeid väljatöötavate organisatsioonide, kõrgharidusasutuste liitude, teadusorganisatsioonide ning tehnosiirdekeskuste ühenduste ja spetsialistidega. (39) Konkreetsed tegevused, millega võiks selle koostöö kaudu tegeleda, on järgmised: (a) ühiste töörühmade loomine näitajate ühtlustatud väljatöötamiseks, et jälgida teadmiste väärindamist standardimise kaudu; (b) andmete kogumine ja aruandlus; (c) selliste põhimõtete väljatöötamine, mille alusel saab innovatsiooni ja intellektuaalse vara haldamise strateegiad viia kooskõlla 22 standardimistegevusega ; (d) koolituse ja teadlikkuse suurendamise meetmete pakkumine (novaatoritele, teadustöötajatele ja tehnosiirdekeskustele); (e) selliste konkreetsete tugiteenuste väljatöötamine, mida tehnosiirdekeskused pakuvad teadustöötajatele ja novaatoritele (sh konkreetsete teenuseliikidega seoses suunamine standardeid väljatöötavate organisatsioonide juurde); (f) meetodite väljatöötamine standardimistegevuse arvessevõtmiseks teadusuuringute tulemuslikkuse hindamisel ning juba olemasoleva Euroopa intellektuaalomandi kasutajatoega23 sarnase standardimistegevuse kasutajatoe loomise teostatavuse hindamine; (g) teadustöötajate ja novaatorite osalemise toetamine konkreetses standardimistegevuses, näiteks selliste toetusmeetmete abil nagu StandICT ning liikmesriikide tulevased teadusuuringute ja innovatsiooni ning standardimisega seotud meetmed. 4.2. Liikmesriikidel soovitatakse uurida idufirmade ja VKEde vajadusi teadus- ja innovatsiooniprojektides seoses standardite ja standardimisega. (40) Liikmesriikidel soovitatakse uurida idufirmade ja VKEde rolli teadus- ja innovatsiooniprojektides, eelkõige seda, kuidas nad standardeid kasutavad, ning nende kokkupuudet standardite ja standardimise teemadega. Sellega seoses soovitatakse liikmesriikidel ja standardeid väljatöötavatel organisatsioonidel püüda teha koostööd juhtivate VKEde ühenduste ja idufirmade inkubaatoritega. Üldjuhul võib see viia konkreetsete meetmeteni, nagu VKEdele kohandatud või VKEde- põhine standardimise hoogustamise platvorm. 4.3. Standardeid väljatöötavatel organisatsioonidel soovitatakse oma teadus- ja innovatsioonitegevuses osalejatele suunatud teenuste portfelle edasi arendada 22 EN ISO 56002:2019 „Innovatsioonijuhtimine. Innovatsioonijuhtimissüsteem. Juhised“, EN ISO 56005:2020 „Innovatsioonijuhtimine. Intellektuaalomandi haldamise vahendid ja meetodid. Juhised“. 23 Euroopa intellektuaalomandi kasutajatugi (europa.eu). ET 12 ET  ning uurida uusi viise, kuidas viia oma tegevus kooskõlla teadusuuringute ja innovatsiooniga. (41) Standardeid väljatöötavatel organisatsioonidel soovitatakse laiendada oma teavitustegevust ja teenuste osutamist kõrgharidusasutuste ning teadus- ja innovatsiooniorganisatsioonide teistele üksustele ja sidusrühmadele. See puudutab eelkõige kõrgharidusasutustes teadusuuringute eest vastutavaid prodekaane, tehnosiirdekeskusi ning teadus- ja innovatsiooniorganisatsioonide samaväärseid üksusi. (42) Lisaks sellele soovitatakse standardeid väljatöötavatel organisatsioonidel hinnata, kas on olemas viise, eriti standardimise varases etapis, kuidas muuta standardimisprotsessid paindlikumaks ja viia need seega teadus- ja innovatsioonitegevusega paremini kooskõlla. Soovitatakse hinnata võimalusi, mille abil saaks autorsust ja standardite loomisse antud panust paremini jälgida (see on oluline teadusuuringute tulemuslikkuse mõõtmiseks). Samuti tuleks teadustöötajatele ja novaatoritele jätkuvalt pakkuda koolitust ja teadlikkuse suurendamist ning üksikasjalikumaid selgitusi, näiteks tuleks selgitada, millised on standardilaadsete ja standardieelsete väljundite (sh CENi töörühma kokkuleppe, tehnilise aruande, tehnilise kirjelduse) eelised ja puudused. 4.4. Liikmesriikidel soovitatakse kasutada riiklikke tugistruktuure seoses standardimise rolliga teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste väärindamisel. (43) Hariduse ning teadusuuringute ja innovatsiooni eest vastutavad liikmesriikide ministeeriumid peaksid teadus- ja innovatsioonitegevusega seoses standardimise ja standardite teemat toetama, näiteks kõrgharidusasutustega tulemuslepingute üle peetavatel läbirääkimistel. Tuleks edendada sidemeid riiklike sidusrühmadega ja nende kaasatust, võttes arvesse kohalikke iseärasusi, et saavutada suurem kaasatus ja tõhusus. ET 13 ET  (44) Riiklike tugistruktuuride eesmärk peaks olema aidata teadustöötajatel teadus- ja innovatsiooniprojektides edukalt osaleda. Üldiselt võiks kaaluda standardite ja standardimise jaoks riikliku kontaktpunkti loomist, mis sarnaneks programmi „Euroopa horisont“ teemavaldkondade puhul juba olemasolevate riiklike kontaktpunktidega24. Samuti peaksid riiklikud tugistruktuurid julgustama idufirmasid ja VKEsid jagama oma standardimistegevuses saadud edukaid kogemusi. Brüssel, 1.3.2023 Komisjoni nimel komisjoni liige Mariya Gabriel 24 Rahastamis- ja hankeportaal (europa.eu). ET 14 ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 1.3.2023 C(2023) 1320 final ANNEX LISA järgmise dokumendi juurde: Komisjoni soovitus tegevusjuhiste kohta, mis käsitlevad standardimist Euroopa teadusruumis ET ET  LISA Käesolevas lisas esitatakse võimalike näitajate loetelu ja soovitus selle kohta, millisel tasemel mõjuahelat näitaja mõõtmiseks kasutada – see on aluseks standardite edasisele arendamisele, kohandamisele ja täpsustamisele. Tulemuse tase tuleks valida nii, et tulemuse saaks saavutada projekti kestuse jooksul, või vähemalt nii, et selle saavutamist võiks mõistliku aja jooksul oodata. Näitajaid tuleks konkreetsete teadusprojektidega seoses täpsustada. ET 1 ET